Pöördumise edastamine

Tere,

Soovin saada Õiguskantsleri hinnangut ning võimalusel selgitust seadusandja tahte kohta seoses Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 15 lg 2 viimase lause tõlgendamisega.

TTKS § 15 lg 2 sätestab:

"Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osanikult või aktsionärilt on perearsti nimistu ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohaliku omavalitsuse üksusele kolme kuu jooksul nimistu äravõtmisest arvates. Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse."

Nimetatud säte piirab oluliselt isikute ringi, kellele osanik võib oma osa võõrandada. Seega võib potentsiaalsete omandajate ring piirduda üksnes perearstidega, kes vastavad TTKS nõuetele, ning kohaliku omavalitsuse üksusega.

Seetõttu tekib küsimus, kas sellises olukorras on piisavalt tagatud osaniku omandipõhiõigus ning õiglane hüvitis olukorras, kus seadus kohustab osalusest loobuma, kuid võimalike omandajate ring on väga kitsas ja osaluse turuhind võib seetõttu olla oluliselt mõjutatud.

Näiteks võib tekkida olukord, kus perearst omab 50% osalust perearstikeskuses või tervisekeskuses ning osaluse tegelik majanduslik väärtus on hinnanguliselt 10 eurot. TTKS § 15 lg 2 tõttu on ta aga kohustatud oma osaluse võõrandama väga piiratud isikute ringile. Kui potentsiaalsed omandajad pakuvad osaluse eest üksnes oluliselt madalamat hinda (näiteks 2 eurot), tekib küsimus, kas osanik peaks sellise pakkumisega nõustuma või tagab seadus osa sundtühistamise korral talle osaluse õiglase väärtuse hüvitamise.

Sellises olukorras on ebaselge, kuidas on tagatud isiku omandipõhiõigus ning milline oli seadusandja tahe mõiste „osa või aktsia väärtus“ kasutamisel TTKS § 15 lg 2 tähenduses.

Seoses sellega palun selgitada järgmisi küsimusi seoses osa või aktsia tühistamisega.

1. Osa või aktsia väärtuse hüvitamine

TTKS § 15 lg 2 kohaselt on "Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse."

Palun selgitada:

• kas hüvitise maksab välja just äriühing;
• kuidas tuleb mõista mõistet „osa või aktsia väärtus”;
• kas tegemist on osa nimiväärtusega, bilansilise väärtusega või turuväärtusega;
• kas seadusandja eesmärk oli tagada osanikule tema osaluse õiglane majanduslik väärtus.

1. Vaidlus osa väärtuse üle

Kuidas tuleks toimida olukorras, kus äriühingus on kaks osanikku võrdselt (50/50) ning lahkuva osaniku ja alles jääva osaniku vahel tekib vaidlus tühistatava osa väärtuse üle?

Palun selgitada:

• kes peaks sellisel juhul osa väärtuse määrama;
• kas väärtuse määrab äriühing, sõltumatu hindaja, kohus või muu pädev isik;
• kas TTKS § 15 lg 2 regulatsioon tagab Teie hinnangul piisava õiguskindluse olukorras, kus osa väärtuse määramise korda ei ole seaduses täpsemalt reguleeritud.

1. Äriühingu maksevõime

Kui osa väärtus on määratud, kuid äriühingul puuduvad piisavad likviidsed vahendid selle koheseks hüvitamiseks, siis:

• kuidas tuleb TTKS § 15 lg 2 sellisel juhul rakendada;
• kas hüvitis tuleb siiski tasuda täies ulatuses;
• kas seadusest tuleneb hüvitise maksmise tähtaeg või kord.

1. Omandipõhiõiguse aspekt

Palun selgitada, kas Õiguskantsler näeb TTKS § 15 lg 2 regulatsioonis võimalikku omandipõhiõiguse riivet olukorras, kus:

• osanik on seadusest tulenevalt kohustatud oma osalusest loobuma;

• Võimalike omandajate ring on seadusega oluliselt piiratud, kuna osalust saab võõrandada üksnes teisele perearstile või kohaliku omavalitsuse üksusele.

  Sellises olukorras võib tekkida olukord, kus piiratud turu ja lühikese 3-kuulise võõrandamistähtaja tõttu ei ole osanikul tegelikult võimalik saavutada osaluse õiglast turuhinda ning potentsiaalsed ostjad võivad hinnakujundust mõjutada, arvestades müüja kohustust osalus seaduses sätestatud tähtaja jooksul võõrandada.

• seadus ei reguleeri täpsemalt osa väärtuse määramise ega hüvitamise korda selle tühistamisel.

Samuti palun hinnangut, kas olemasolev regulatsioon tagab sellisel juhul piisavalt õiglase ja proportsionaalse hüvitise.

Ette tänades vastuse eest,

Lugupidamisega,