Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 23233050391

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 25.06.2026, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Alina Paadik

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuur, II osakond

Kriminaalasja number: 23233050391

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (xxxxxxxxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg 30.09.2021 – 31.07.2022

Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X. kasutas ajavahemikul

30.09.2021 – 30.07.2022 kannatanu X X OÜ teadmata ja nõusolekuta talle kannatanu X X OÜ poolt

väljastatud volikirja ning pööras antud volikirja enda kasuks ajal, mil X.X. ei omanud õigust soetada

volikirja alusel ehituspoodidest ehitusmaterjale ning tööriistu. Nimelt soetas X.X. Espak AS-ile

kuuluvast Espak Narva kauplusest ajavahemikul 30.09.2021 – 30.07.2022 ehitusmaterjale ning

tööriistu, samuti ajavahemikul 24.09.2022 – 31.05.2022 X X AS-ile kuuluvast Ehituse ABC Narva

kauplusest ehitusmaterjale ning tööriistu, ning seda ajal, mil X.X. tööleping kannatanuga X X OÜ oli

lõppenud, s.o 27.03.2020. Oma tegevusega tekitas X.X. kannatanule X X OÜ kahju kogusummas

6881,74 eurot. Seega pani X.X. oma tahtliku tegevusega toime valduses oleva võõra vallasasja

ebaseduslikult enda kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Riigi peaprokuröri juhis, mille eesmärgiks on tagada isikute võrdne kohtlemine ja avaliku

menetlushuvi järgimine KrMS §-de 202 ja 203 kohaldamisel1, sätestab, et avalik menetlushuvi on

olemas KarS §-s 201 sätestatud kuriteo puhul siis, kui tekitatud kahju ületab olulise kahju määra (p

3.3.7.). Sama juhise punkt 5.1. sätestab, et juhisega vastuolus olevatel juhtudel tuleb lõpetamisel

koostada põhistatud määrus, kus muuhulgas tuleb põhistada juhisega vastuolus olevat asjaolu. KarS

§ 121 p 1 kohaselt, kui süüteokoosseisu tunnusega on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo

ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse oluliseks kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

Seega ületab Roman Miilbergi poolt tekitatud kahju KarS § 121 p 1 sätestatud olulise kahju

kriteeriumit, s.o 4000 eurot.

Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis

võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist

või eripreventiivsest vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidmise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii

1 Arvutivõrgus kättesaadav: Oportuniteedijuhis 19.12.24.pdf.

rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse

koosseisulise ja tõendatud teo toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas

on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka

oprtuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku

huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt

vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud

menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile

toimepandavatele õigusrikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhiõttest tulenevalt

menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult

ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus

otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada

mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu

on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine

on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine

prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist

välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole

kriminaalmenetlusega jätkamine ja karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest

näeb KarS § 201 lg 1 ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni kaheaastase

vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58

mõttes. X.X. puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Lisaks puudub informatsioon, et kahtlustatav

oleks pärast talle etteheidetavat kuritegu pannud toime kuritegusid, millest omakorda võib järeldada,

et kahtlustatav on senise kriminaalmenetluses kogetu põhjal endale põhjalikult selgeks teinud, et

kahtlustuses kirjeldatud käitumine kannatanu suhtes oli lubamatu, mistõttu prokuratuuri hinnangul

jääb riigi reageering kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda

tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Sedastatav on

kahtlustatava soov edaspidi seadusega vastuollu mitte sattuda.

Oluline on, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 26.01.2023 kohtumäärusega asjas nr 2-22-

145088 kohustati X.X. tasuma X X OÜ-le põhinõude summas 5444.20 eurot ning X X OÜ avalduse

alusel on alustatud ka täitemenetlust. Viidatud tsiviilasjas tugines X X OÜ samale nõudele, mis on

aluseks praegusele süüdistusele. Seda on kinnitanud ka kannatanu X X OÜ esindaja X.X. 17.06.2026,

mille kohta on kriminaaltoimikus olemas õiend.

Samuti on tegude toimepanemisest möödas prokuratuuri hinnangul märkimisväärne aeg, tegemist on

2021. ja 2022. aasta kuritegudega.

Prokuratuur on seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka

muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks

piisab sellest, kui X.X. teeb 80 tundi üldkasulikku tööd hiljemalt 25.11.2026 ning peab kinni

üldkasuliku töö tegemise ajakavast.

Prokuratuur pööörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa

sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid võib

toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et

kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu väljendamiseks,

ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole

kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23233050391 menetlus kahtlustatava X.X. suhtes.

2. Määratud kohustuse liik:

2.1. X.X. kohustub tegema üldkasulikku tööd 80 tunni ulatuses.

3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 25.11.2026. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle

pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD-R plaat - jätta

kriminaalasja materjalide juurde (KrMS § 126 lg 3 p 1).

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Kahtlustatavalt X.X. andmeid ei

võetud.

7. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kannatanu X X OÜ esindajale X.X. ning anda kahtlustatavale X.X. kätte allkirja vastu.

9. Kannatanu esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks

saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti

tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Alina Paadik

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse

lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik

jääb Viru Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei

täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7

alusel kriminaalmenetluse.

________________________________________________________________________________

(nimi, allkiri, kuupäev)

Irina Ogurova

tõlk