| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/26/4574-2 |
| Registreeritud | 26.06.2026 |
| Sünkroonitud | 29.06.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kiili Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kiili Vallavalitsus |
| Vastutaja | Karmen Põld (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
Kiili Vallavalitsus
Teie 03.06.2026 nr 8-1/1000-3
Meie 26.06.2026 nr 9.3-1/26/4574-2
Kiili alev Andrese detailplaneering
Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6,
palusite Terviseametil (edaspidi amet) enne detailplaneeringu kohta keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise otsuse tegemist esitada seisukoht
Kiili alevi Andrese detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) KSH algatamata jätmise eelnõu
kohta.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Andrese katastriüksuse
(30401:001:1654) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.
Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 10 üksikelamu krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 1
maatulundusmaa krunt ja 3 transpordimaa krunti. Üksikelamu krundile (krundi min suurus 2000
m2) tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise
abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku kuni
300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete,
ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kõikide elamute
parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Lisaks elamumaadele moodustatakse
planeeringuala teenindavale teele mõeldud transpordimaa krundid ja üldkasutatava ala krunt
(planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa).
Sotsiaalmaale planeerida looduslik haljasala. Maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada
üldplaneeringus ettenähtud roheala. Maatulundusmaale ehitusõigust mitte planeerida.
Transpordimaa kuhu planeeritakse sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 20,0 m
(planeeritavate sõiduteede laius ca 5 m ja kõnniteede min laius 2 m). Lisaks eelnevale
lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja
tehnovõrkudega varustamine. Vastavalt Kiili valla kehtivale üldplaneeringule ei ole käsitlevale
detailplaneeringu alale juhtotstarvet määratud. Andrese katastriüksus on üldplaneeringu
aluskaardil märgitud metsamaaks. Kiili alev Andrese detailplaneering sisaldab Kiili valla
üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Kiili Vallavalitsus on koostanud KSH eelhinnangu ja leidnud, et esitatud teadaolevast
informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist
keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt
vajalik.
Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita KSH algatamata jätmise osas
vastuväiteid, kuid juhib tähelepanu järgnevale:
1. Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide
paiknemisega vältimaks mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete müra ei tohi
2(2)
elamualadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM
määrus nr 71) lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.
2. Detailplaneeringu ala läbib alla 1 kV elektriõhuliin, mille kaitsevööndi laius on 4 m.
Põhijoonise kohaselt kulgeb õhuliin üle planeeritud hoonestusalade.
Amet juhib tähelepanu, et olemasoleva elektriõhuliini säilitamise korral tuleb arvestada
kaitsevööndist tulenevate piirangutega. Võimalusel soovitab amet õhuliini asendada maa-
aluse kaabelliiniga, et vähendada võimalikke terviseriske.
3. Dokumentides viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed
elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid”.
Amet juhib tähelepanu, et viidatud määrus on tänaseks päevaks kehtetu. Edasisel
planeerimisel arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra,
sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid
lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.
4. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade
taotlemine vajalik, sest püstitatakse kaheksa üksik- ja kaheksa paariselamut ning
abihooned.“
Viidatud informatsioon on vastuolus ülejäänud materjalides viidatud planeeritavate hoonete
arvuga.
5. Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel
ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra
piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Ehitusaegsed
vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministrisotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr
54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
hindamise kord“ lisas toodud piirväärtuseid.
6. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Põld
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Põhja regionaalosakond
Karmen Põld
54840193 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|