| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/26/4477-2 |
| Registreeritud | 26.06.2026 |
| Sünkroonitud | 29.06.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Jõelähtme vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Jõelähtme vallavalitsus |
| Vastutaja | Karmen Põld (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
Jõelähtme vallavalitsus
Teie 02.06.2026
Meie 26.06.2026 nr 9.3-1/26/4477-2
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic
hoonete detailplaneering
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 ning Vabariigi
Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3st tulenevalt kooskõlastamiseks Uusküla Muuga
sadama Rail Baltic hoonete detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).
Detailplaneeringu ala asub Harju maakonnas, Jõelähtme vallas Uusküla lääneosas Muuga
sadama idaosas ning hõlmab Hoidla tee 10c (katastritunnus: 24501:001:2849), Hoidla tee 15
(katastritunnus: 24501:001:2844) ja Hoidla tee 15b (katastritunnus: 24501:001:2845)
maaüksusi. Planeeritava ala suurus on u 11 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on
osaliselt üle planeerida Jõelähtme Vallavolikogu 22.08.2003 otsusega nr 57 kehtestatud Muuga
sadama idaosa detailplaneering, et määrata krundi hoonestusala ja ehitusõigus, võimaldades Rail
Baltica juhtimiskeskuse ja veeremi hooldusdepoo rajamist detailplaneeringuga hõlmatavale
alale. Positsioonile nr 1 võib kavandada kokku 7 hoonet: ühe veeremi hooldusdepoo ja ühe
juhtimiskeskuse ning lisaks neid teenindavad abihooned. Veeremi hooldusdepoo ja
juhtimiskeskuse võib kavandada kuni 2. maapealse ja ühe maa-aluse korrusega. Lisaks nende
juurde kuuluvad abihooned ühe maapealse korrusega, mille juurde maa-alust korrust lubatud ei
ole. Hooldusdepoo on ette nähtud Rail Baltic 1435 mm rööpmelaiusega liinide veeremite
teenindamiseks, et võimaldada piisavas koguses rongide kohast ja korrapärast hooldamist
vastavuses rahvusvahelise praktikaga. Planeeritav ala jääb tiheasutusalasse ning on ümbritsetud
valdavalt tootmismaa ja transpordimaa sihtotstarbega maaüksustega. Läänest piirneb
planeeringuala Maardu linna omavalitsuse piiriga. Planeeringualast lõunasse jäävad kaubaveo
raudteeliinid, mille kaitsevööndid ulatuvad ka planeeringualale. Lähim elamupiirkond paikneb
umbes ühe kilomeetri kaugusel lõunas, Muuga elamupiirkond jääb u 2,5 km kaugusele edelasse.
Paar elamut jäävad u 0,5 km kaugusele kirdesse. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva
üldplaneeringuga.
Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ja kooskõlastab
detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:
1. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Müra tekitavad tööd depoo territooriumil
teostatakse siseruumides. Hooldusdepoost (st. müra siseruumides) tuleneva müra leviku
takistamiseks tuleb planeeritavad hooned piisava helipidavusega projekteerida.
Hooldusdepoo tegevusest (sh tehnoseadmed, ladustamine, teenindamine jm) tulenev
välismüra ei tohi elamu maa-aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71
2(2)
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” Lisa 1 normtasemeid.“
Amet juhib tähelepanu, et detailplaneeringule rajatavate hoonete ja tegevusest põhjustatud
müra ja vibratsiooni kohta on käesolevas etapis vähe andmeid, mistõttu müra ja vibratsiooni
levikut ei ole võimalik hinnata. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 sätestab, et uute
planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna
jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset. Eelneva tõttu tuleks
erilist rõhku asetada mõõtmistele enne kasutusloa andmist – ehitusseadustiku § 54 lg 1. Seda
nii seadmete kui ka tegevuse põhjustatud müra ja vibratsiooni osas. Detailplaneeringu
elluviimisel ning tegevuse alustamisel tuleb hinnata kujunenud olukorda ning kaaluda
vajadusel täiendavaid leevendusmeetmeid (müratõkete rajamist). Igasuguse müra
leevendava meetme rajamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle
leevendava mõju tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu.
2. Maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud
normtasemeid.
3. Naaberaladeni leviv vibratsioon (sh ehitusaegne) ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025
määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud normtasemeid.
4. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate ning planeeritavate elamualadega
ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
5. Planeeritav ala piirneb rajatava Rail Baltic trassiga. Amet palub arvestada sellest tulenevate
võimalike mõjudega (müra, vibratsioon jmt) planeeritavale alale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Põld
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Põhja regionaalosakond
Karmen Põld
54840193 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|