Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 24 „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale“ muutmine

MÄÄRUS

26.06.2026 nr 24

Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse

nr 24 „Päästeameti poolt lõhkematerjali

käitlemise kord ja nõuded

lõhkamiskohale“ muutmine

Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 25 lõike 2 alusel.

Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruses nr 24 „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise

kord ja nõuded lõhkamiskohale“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) lõhketöö signaal – helisignaal, mida kasutatakse alalises lõhkamiskohas lõhketöö

tegemisest teavitamiseks.“;

2) paragrahvi 3 pealkirja täiendatakse pärast sõna „isikud“ sõnadega „ja käitlemise

ohutusjuhend“;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 3–4 järgmises sõnastuses:

„(3) Demineerija kutset omandav päästeametnik ja abidemineerija võivad käidelda

lõhkematerjali demineerija kutsega päästeametniku juhendamisel.

(4) Päästeameti peadirektor kehtestab asutusesisese lõhkematerjali käitlemise ohutusjuhendi.“;

4) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lõhkematerjali veetakse liiklusseaduse, autoveoseaduse ja ohtlike veoste rahvusvahelise

autoveo Euroopa kokkuleppe kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.“;

5) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Lõhkematerjali, mille liiki ei ole võimalik määrata, kuid mille transport on võimalik, tohib

transportida ainult pommikonteineris või selleks kohaldatud haagises ja seda vedavas sõidukis

võib viibida üksnes autojuht.“;

7) paragrahvi 6 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõna „Leitud“;

2 (2)

8) paragrahvi 6 lõike 5 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) vajaduse kaasata lõhkematerjali veole julgeolekut ja turvalisust tagavad üksused.“;

9) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Alalises lõhkamiskohas ei tohi hävitada lõhkematerjali, kui selline tegevus ei ole

lõhkamiskoha kasutuseeskirjaga lubatud ja selle mõju ulatub väljapoole ohuala.“;

10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Alalises lõhkamiskohas kasutatakse järgmisi lõhketöö signaale:

1) hoiatussignaal – üks pikk helisignaal, mis kestab vähemalt neli sekundit ja mille korral

peavad kõrvalised isikud ohualalt lahkuma;

2) lõhkamissignaal – kaks pikka helisignaali, mille pikkus on neli sekundit ja vahe kaks

sekundit ning mis antakse vahetult enne lõhkamist, kui lõhkamise ohutus on tagatud;

3) lõpusignaal – kolm lühikest helisignaali, mille pikkus ja vahe on kaks sekundit ning mis

antakse vahetult pärast lõhkamist.“;

11) paragrahvi 10 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Eeldatakse, et piirimärk vastab nõuetele, kui kasutatakse standardi ISO 7010-W002 kohast

hoiatusmärki koos käesoleva määruse lisas toodud tekstiga ja lähtutakse määruse lisas esitatud

nõuetest.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

KINNITATUD

Siseministri 26.06.2026 määrusega nr 24

Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 24

„Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord

ja nõuded lõhkamiskohale“ muutmine

LISA

LÕHKAMISKOHA PIIRIMÄRK

1. Lõhkamiskoha piirimärgil on valgel taustal hoiatusmärk ja keskele üksteise alla joondatud

punased väljendid „DEMINEERIMISTÖÖD“, „EDASIMINEK KEELATUD!“, „Explosive

Ordnance Disposal!“ ja „Entry Prohibited!“.

2. Lõhkamiskoha piirimärgi vähimad mõõtmed on 30 × 20 sentimeetrit. Lõhkamiskoha

piirimärgil on punane ääristus.

3. Hoiatusmärgi vähim külje pikkus on 5 sentimeetrit.

4. Hoiatusmärgi all on punaste trükitähtedega üksteise all sõnad „DEMINEERIMISTÖÖD“ ja

„EDASIMINEK KEELATUD!“. Tähtede vähim kõrgus on 2 sentimeetrit.

5. Märgil kasutatavate väljendite kirjastiil on Arial.

6. Märgi mõõtmete suurendamisel suurendatakse kõiki mõõtmeid proportsionaalselt.

1

Siseministri määruse „Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 24

„Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga täiendatakse ja täpsustatakse lõhkematerjali käitlemise korda ning nõudeid

lõhkamiskohale. Lõhketöid tuleb teha ohutult, sest lõhkematerjali hävitamisega võivad

kaasneda kildude laialilendamine, lööklaine, kõrge temperatuur ja tugev heli. Need on ohtlikud

nii ümbritsevale keskkonnale kui ka lõhkamiskohas viibivatele või selle lähedusse sattunud

inimestele. Kuna praktikas on esinenud juhtumeid, kus lõhkamiskohtadesse või nende

lähedusse on sattunud kõrvalised isikud, tuleb ohutuse tagamiseks kehtestada

lõhkamiskohtadele täiendavad ajakohased ohutusnõuded. Selleks, et paremini tagada

elanikkonna informeeritus ja teadlikkus lõhkamiskohtadest, sätestatakse eelnõuga alalises

lõhkamiskohas lõhketöö signaalide kasutamise kohustus. Lisaks täpsustatakse lõhkematerjali

vedu ja seda, kes võivad lõhkematerjali käidelda. Tehakse ka muud ajakohastamist vajavad

muudatused.

Eelnõuga ei suurene inimeste, ettevõtete ja mittetulundusorganisatsioonide halduskoormus.

Eelnõu muudatuste eesmärk on eelkõige tagada lõhkematerjali käitlemise ohutus ja muudatused

puudutavad Päästeameti tööd.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Marko Põld

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisse kaasati Päästeameti

demineerimiskeskus. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja

Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse siseministri 1. juuli 2020. aasta määrust nr 24 „Päästeameti poolt

lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale“ avaldamismärkega RT I,

03.07.2020, 19.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest punktist.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse kehtiva määruse § 2 punktiga 6, milles tuuakse välja uus

termin „lõhketöö signaal“. Lõhketöö signaal on helisignaal, mida kasutatakse alalises

lõhkamiskohas lõhketöö tegemisest teavitamiseks.

2

Lõhketöö signaale on kolme liiki: hoiatus-, lõhkamis- ja lõpusignaal (vt lähemalt eelnõu

punkt 10). Lõhketöö signaale kasutatakse rahvusvaheliselt ning sama põhimõtte järgi nii

tööstuslike kui ka muude lõhketööde tegemise korral. Alalistes lõhkamiskohtades on

sissesõiduteedel lisaks infotahvlid, kus on signaalide sisu selgitatud. Lõhketöö signaale ei

kasutata ajutistes lõhkamiskohtades.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse kehtiva määruse § 3 pealkirja pärast sõna „isikud“ sõnadega

„ja käitlemise ohutusjuhend“. Kehtiva määruse §-s 3 on reguleeritud lõhkematerjali käitlevaid

isikuid. Kuna eelnõu kohaselt (vaata eelnõu punkt 3) täiendatakse kehtiva määruse § 3 ja

sätestatakse lõhkematerjali käitlemise ohutusjuhendi kehtestamise kohustus, tuleb täiendada ka

paragrahvi pealkirja.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse kehtiva määruse § 3 lõigetega 3 ja 4.

Lõike 3 kohaselt võivad demineerija kutset omandav päästeametnik ja abidemineerija käidelda

lõhkematerjali demineerija kutsega päästeametniku juhendamisel.

Kehtiva päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 25 lõike 1 kohaselt võib Päästeameti ametnik

demineerimistööl plahvatuse või ohtliku aine levitamise tõkestamiseks ja lahingumoona

hävitamiseks või demineerimistööalase õppetöö tegemisel käidelda lõhkematerjali. PäästeS-is

ei ole seejuures täpsustatud, millisel kutsetasemel, millise juhendamise all või kas ja kuidas

võib toimuda väljaõpe lõhkematerjali käitlemise käigus. Kehtiva määruse § 3 lõike 1 kohaselt

korraldab Päästeametis lõhkematerjali käitlemist selleks määratud struktuuriüksus1 ja lõike 2

kohaselt võib lõhkematerjali käidelda demineerija kutsega päästeametnik.

Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruse nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded,

sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ § 71 lõike 1 järgi on

demineerimiskeskuse päästeametnik kohustatud omandama demineerija

kutsestandardile EOD1 vastava kvalifikatsiooni ühe aasta jooksul teenistusse võtmise päevast

arvates. Seega ei pea demineerimiskeskusesse tööle asuv isik omama demineerija

kutsestandardile vastavat kvalifikatsiooni, kuid ta kohustub selle omandama ühe aasta jooksul

alates teenistusse asumisest. Nii kaua kui ta demineerija kutset omab, võib ta eelnõu kohaselt

lõhkematerjali käidelda vaid demineerija kutsega päästeametniku juhendamisel. Seega on

tegemist õigusselgust loova täiendusega, millega täpsustatakse lõhkematerjali käitlemise

õigust, kui päästeametnikul demineerija kutset veel pole.

Päästeamet sai 2023. aastal PäästeS-i alusel õiguse kaasata demineerimistööle abidemineerijad

ja kriisirolliga abidemineerijad. PäästeS § 321 lõike 2 kohaselt on abidemineerija osalemine

demineerimistööl PäästeS-i tähenduses demineerija kutsega päästeametniku abistamine

demineerimistööl. Abidemineerijad abistavad Päästeametit vabatahtlikkuse alusel ja üldjuhul

puudub abidemineerijal demineerija kutsestandardile vastav kvalifikatsioon. Et abidemineerija

saaks täita oma rolli demineerija kutset omava päästeametniku aitamisel, on ta kohustatud

läbima Päästeameti peadirektori kinnitatud 40-tunnise väljaõppe. Põhiliselt kaasatakse neid

plaanilistel demineerimistöödel, kuid nende kaasamine on vajalik ka selleks, et tagada

Päästeameti demineerimiskeskuse toimepidevus ressursimahukate sündmuste lahendamiseks.

Abidemineerijad on koos demineerijatega ühisvalveteenistuses ja reageerivad ühiselt

demineerimissündmustele. Abidemineerija ei või enne 40-tunnise koolituse läbimist

demineerijaid abistada.

1 Päästeameti põhimääruse § 26 punkti 3 kohaselt on demineerimistöö tegemine demineerimiskeskuse

põhiülesanne.

3

Eelnõu kohaselt võivad abidemineerijad lõhkematerjali käidelda vaid demineerija kutsega

päästeametniku juhendamisel. See täiendus on kooskõlas PäästeS § 381 lõike 3 punktiga 1, mille

kohaselt võib abidemineerija osaleda demineerimistööl vaid päästeametniku korraldusel.

Lõike 4 kohaselt kehtestab Päästeameti peadirektor lõhkematerjali käitlemise ohutusjuhendi.

Ohutusjuhend on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ja sisaldab täpsemaid juhiseid

lõhkematerjali käitlemiseks, sealhulgas ohuala tagamiseks ning lõhkematerjali hävitamiseks ja

veoks. Oluline on märkida, et tegemist on haldusesisese juhendiga, mis on suunatud

Päästeametile ja mida kasutatakse Päästeameti demineerimiskeskuse tehtavatel

demineerimistöödel. Sellega ei looda kohustusi haldusorganivälistele isikutele.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse kehtiva määruse § 6 lõiget 1.

Kehtiva lõike 1 kohaselt veetakse soetatud lõhkematerjali liiklusseaduse ja autoveoseaduse

ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud

eritingimusi. Eelnõuga lisatakse selguse huvides, et lõhkematerjali veol tuleb arvestada ka

nõudeid, mis tulenevad ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppest2 (edaspidi

ADR). Näiteks peab arvestama 1. klassi ohtlike ainete sobivusrühmi ja piirmäärasid – see nõue

tuleneb ADR-ist. Lisaks jäetakse eelnõuga lõikest 1 välja sõna „soetatud“, sest Päästeamet veab

ka sellist lõhkematerjali, mis pole soetatud, vaid näiteks antud hävitamiseks.

Eelnõu punktiga 5 tunnistatakse kehtiva määruse § 6 lõige 2 kehtetuks. Kehtiva määruse § 6

lõike 2 kohaselt on demineerimistööks kasutatava lõhkematerjali lubatav veokogus kuni

30 kilogrammi, arvestades ainete sobivusrühmi ja piirmäärasid. Muudatusega jäetakse

30 kilogrammi lõhkeaine veo limiit välja, sest tegemist on vana piirmääraga, mis pole enam

praktikas asjakohane. Kuna lõhkematerjalide sobivusrühmade ja piirmäärade arvestamise nõue

tuleneb ADR-ist, pole neid vaja enam eraldi esile tuua (vt ka eelnõu punkti 4 selgitus).

Eelnõu punktiga 6 muudetakse kehtiva määruse § 6 lõiget 4, mille kohaselt võib eriti ohtlikku

lõhkematerjali vedada selleks kohaldatud haagises ja vedavas autos võib viibida üksnes

autojuht. Demineerimismeeskonna veoks peab olema saateauto.

Muudatuse kohaselt tohib lõhkematerjali, mille liiki ei ole võimalik määrata, kuid mille

transport on võimalik, transportida ainult pommikonteineris või selleks kohaldatud haagises

ja seda vedavas sõidukis võib viibida üksnes autojuht. Eelnõuga jäetakse lõikest välja lauseosa

„eriti ohtlikku lõhkematerjali“, sest see ei ole asjakohane. Kuigi lõhkematerjali ohtlikkus sõltub

selle tundlikkusest, näiteks temperatuuri-, löögi- või plahvatusjõust ja -kiirusest, ei ole õige

liigitada lõhkematerjali vähem või rohkem ohtlikuks. Lõhkematerjal on alati ohtlik.

Kehtiva määruse kohaselt võib lõhkematerjali vedada vaid selleks kohaldatud haagises. Eelnõu

järgi võib lõhkematerjali transportida ka pommikonteineris. Pommikonteiner ei ole alati haagis,

näiteks on olemas ka väiksemad pommikonteinerid, mida saab sõidukisse paigaldada. See

vajadus võib tekkida muu hulgas detonaatorite või sütikute transportimisel.

Üldjuhul tehakse lõhkematerjal ohutuks kohapeal. Kui lõhkematerjali liiki pole võimalik

määrata, kuid seda on võimalik transportida, veetakse lõhkematerjal lähimasse lõhkamiskohta

2 Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR) – Riigi Teataja.

4

pommikonteineris või selleks kohaldatud haagises. Nõue, et vedavas sõidukis võib viibida

üksnes autojuht, jääb eelnõuga muutmata.

Lisaks kaotatakse eelnõuga nõue, et demineerimismeeskonna veoks peab alati olema saateauto.

Saateauto kaasamise vajaduse otsustab demineerimistöö juht, arvestades demineerimistöö sisu

ja seda mõjutavaid asjaolusid. Saateauto on oma olemuselt julgeolekut ja turvalisust tagav

üksus (vt eelnõu punkt 8).

Eelnõu punkti 7 kohaselt jäetakse kehtiva määruse § 6 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast välja

sõna „Leitud“. Lõhkematerjal ei ole alati leitav, seda võib ka üle anda või loovutada. Seetõttu

tehakse sättes vastav keeleline parandus.

Eelnõu punkti 8 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 6 lõike 5 punkti 4 sõnastust. Kehtiva

määruse järgi otsustab demineerimistöö juht, kas leitud lõhkematerjali veole on vaja kaasata

Politsei- ja Piirivalveameti üksus ning kiirabibrigaad. Eelnõu kohaselt asendatakse konkreetse

nimetusega struktuuriüksused julgeolekut ja turvalisust tagavate üksustega. Sellised julgeolekut

ja turvalisust tagavad üksused on üldjuhul politsei (sh kiirreageerijad), sõjaväepolitsei,

kiirabibrigaad ning päästeauto. Kaasamine toimub demineerimistöö juhi otsusel ja see, keda

kaasatakse, oleneb konkreetsest olukorrast. Eelnõu punkti 9 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 9 lõiget 3, mille järgi ei tohi alalises

lõhkamiskohas hävitada lõhkematerjali ega õpetada demineerimistööd, kui seda ei ole

lõhkamiskoha rajamisel ette nähtud ja selle mõju ulatub väljapoole ohuala. Eelnõu kohaselt ei

tohi alalises lõhkamiskohas lõhkematerjali hävitada, kui selline tegevus ei ole lõhkamiskoha

kasutuseeskirjaga lubatud ja selle mõju ulatub väljapoole ohuala. Demineerimistöö õpetamine

alalises lõhkamiskohas on seega muudatuse järgi edaspidi lubatud. Lõhkamiskohas läbiviidava

väljaõppe korraldamisel peab järgima alalise lõhkamiskoha reegleid.

Eelnõu punkti 10 kohaselt täiendatakse kehtiva määruse § 9 lõikega 5, milles sätestatakse

alalises lõhkamiskohas kasutatavad lõhketöö helisignaalid. Lõhketöö signaale on kolm.

Alalises lõhkamiskohas kasutatakse järgmisi lõhketöö signaale:

1) hoiatussignaal – üks pikk helisignaal, mis kestab vähemalt neli sekundit ja mille korral

peavad kõrvalised isikud ohualalt lahkuma;

2) lõhkamissignaal – kaks pikka helisignaali, mille pikkus on neli sekundit ja vahe kaks

sekundit ning mis antakse vahetult enne lõhkamist, kui lõhkamise ohutus on tagatud;

3) lõpusignaal – kolm lühikest helisignaali, mille pikkus ja vahe on kaks sekundit ning mis

antakse vahetult pärast lõhkamist.

Lõhketöö signaalide kasutamisega tagatakse maksimaalne teavitus ja märguanne lõhketööde

toimumisest. Signaalid ei sõltu raadiolainete levist, mida demineerijad omavahel suhtlemiseks

kasutavad.

Eelnõu punkti 11 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 10 lõiget 5, mille järgi on piirimärgi

kujutis esitatud käesoleva määruse lisas. Eelnõu kohaselt sõnastatakse lõige nii, et piirimärk

loetakse nõuetele vastavaks, kui kasutatakse standardis ISO 7010 sätestatud hoiatusmärki

W002 koos käesoleva määruse lisas toodud tekstiga ja järgitakse määruse lisas esitatud

nõudeid. Kehtivas lisas kasutatakse standardis EVS-EN ISO 7010 toodud plahvatusohtliku aine

hoiatusmärki W002. Kuna toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lõike 6 kohaselt võib tehnilises

normis sätestada standardile kohustusliku viite üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või

Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks, tuleb standardikohase hoiatusmärgi

5

kasutamine sõnastada määruses soovituslikuna. Seega muudetakse vastavalt sätte sõnastust ja

lisatakse viide vajalikule standardile. Muudatusega seoses tehakse vastavad parandused ka

määruse lisas.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrusel on sotsiaalne mõju ja mõju riigiasutuse töökorraldusele. Teistes mõjuvaldkondades

ei ole mõju tuvastatud.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm

Päästeameti demineerimiskeskus ja abidemineerijad. Demineerimiskeskuses töötatavate isikute

ja abidemineerijate arv on Päästeameti asutusesisene teave.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Sihtrühma senine toimimine võrreldes varasemaga märkimisväärselt ei muutu. Muudatuse

tulemusena on demineerijatel ajakohastatud lõhkematerjali käitlemise kord ja lõhkamiskoha

nõuded. Seega paraneb eelduslikult töö tõhusus ja suureneb ohutus. Ohutusnõuete tagamine

ennetab õnnetusi. Kuigi viimase 16 aasta jooksul ei ole Päästeameti korraldatud

demineerimistöödel juhtunud päästeametnikega tööõnnetusi ega vigastussurmasid, aitab

kavandatud muudatus neid ka edaspidi ära hoida. Mõju ulatus on väike, sest kohanemisraskusi

muudatusega ei kaasne. Mõju sagedus on ilmselt keskmine. 2025. aastal reageerisid

pommigrupid lahingumoona väljakutsetele 868 korral. Kokku hävitati lahingumoona

lõhkamiskohtades 251 korral ja kohapeal hävitati või utiliseeriti lahingumoona 617 korral. See

tähendab, et lõhkamiskohtadesse viidi ja seal hävitati lõhkekehi 251 juhtudest. Ebasoovitava

mõju risk on väike, kuna ohutus eelduslikult suureneb ja sellega välditakse õnnetusohtu.

Muudatus on valdavalt positiivse mõjuga, sest lõhkematerjali käitlemisel, sealhulgas

hävitamisel, tagatakse vajalik ohutus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne.

Sotsiaalne mõju (mõju tervisele)

Sihtrühm

Avalikkus ehk isikud, kes võivad sattuda lõhkamiskoha lähedusse. Nende inimeste arvu, kelle

ohutus lõhkamiskohtade ohutusnõuete kehtestamisega tagatakse, on raske hinnata (alaliste

lõhkamiskohtade vahetus läheduses, sealhulgas metsas, jalutajad, seenelised jne), kuid

eelduslikult on sihtrühma suurus alla tuhande elaniku ehk väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Lõhketöö signaalidega antakse lõhkamiskoha vahetus läheduses elavatele ja juhuslikele

jalutajatele märku lõhkamistöödest, et nad ei satuks lõhkamisalale ega saaks viga. Seega võib

muudatus eelduslikult vähendada vigastuste ja vigastussurmade arvu. Mõju ulatus on väike,

kuna muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi. Mõju avaldamise sagedus on samuti väike –

muudatusega puututakse kokku harva ja ebareeglipäraselt. Mõju on positiivne, kuna lõhketöö

6

signaalide kasutusele võtmine aitab tagada kõrvaliste isikute ohutuse – inimesed on teadlikud

lõhkamiskoha asukohast ja seal valitsevast ohust. Kokkuvõttes aidatakse eelnõuga välistada

olukorda, kus lõhkamiskohta võib sattuda juhuslik inimene.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi ega kulusid. Määrusega ajakohastatakse

lõhkamiskoha ohutusnõudeid ja lõhkematerjali käitlemise korda.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingule, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Häirekeskusele, Politsei- ja Piirivalveametile ning Päästeametile. Kooskõlastusringi

käigus eelnõule märkusi ei esitatud.