Vastus riigitee 23136 Pringi–Restu tee km 9,159 asuva Restu silla eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruande seisukoha osas

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Keskkonnaamet

[email protected]

Roheline 64

80010, Pärnu

Teie 05.05.2026 nr 6-3/26/6460-2

Meie 26.06.2026 nr 8-5/26/5649-3

Vastus riigitee 23136 Pringi–Restu tee km

9,159 asuva Restu silla eelprojektiga

kavandatavate tegevuste keskkonnamõju

hindamise aruande seisukoha osas

Esitasite 05.05.2026 kirjas nr 6-3/26/6460-2 seisukoha riigitee 23136 Pringi–Restu tee km 9,159

asuva Restu silla eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH)

aruande osas.

Oma kirjas esitasite KMH aruandele 12 märkust (vastuväidet/ettepanekut), millele anname

selgitused ja põhjendused nendega arvestamise / mittearvestamise kohta järgmiselt:

1. Eelprojekti ja KMH seos

Selgitame, et KMH aruandes kavandatava tegevusena käsitletud eelprojekti koostamisega tegeleb

Transpordiameti tellimusel Roadplan OÜ. Roadplan OÜ alltöövõtjateks on Markelin Project OÜ

(silla lahendused) ja Vesiaed OÜ (jõesängi lahendused). Koostöös vastavate ettevõtetega ja

Transpordiametiga valminud eelprojekti lahendit (protsess jätkub peale KMH menetlust)

refereeriti vajalikus mahus KMH aruande eelnõus ja selle lisades (mh ptk 2.1 ja lisa A7). Mahu

piisavust ja tehnilisi lahendusi hindas Transpordiamet (sh otsustajana) enne KMH aruande eelnõu

avalikustamisele suunamist.

KMH aruande eelnõus oli selgitatud (nt ptk 1.1), et eelprojekt ei ole aluseks tegevusloa

väljastamiseks (lähtudes mh juba varasemalt menetletud KMH programmist). Samuti seda, et

peale KMH menetlust määratletakse eelprojektiga vastava taristuga seonduda võivate ehitistega

haakuvad suunised / tingimused (sh ka KMH protsessi tulemused) silla tulevase põhiprojekti

koostamise etappi (enne tegevusloa väljastamist). Seega KMH protsessis oligi konkreetse

eelprojekti koostamise tarbeks vajalik määrata printsiibid ja nõuded, mis viiakse lõplikult

vormistatavasse eelprojekti sisse peale KMH menetluse lõppu. Kuivõrd edasise projekteerimise

(sh eelprojekti menetlus) protsess võimaldab Transpordiametil (nii arendaja kui ka otsustajana)

kaasata ka Keskkonnaametit, siis KMH aruande ja selle lisade osa eraldi ei täiendata (eelprojekti

alusuuringute väljavõtete vms teabega).

2 (6)

Küll aga lisati KMH aruande ptk 7 täiendav selgitus, mis keskendub asjaolule, et Transpordiametil

on järgneva projekteerimisfaasiga (põhiprojekti koostamine) alustamise korral kohustus

(rakendatud praktikas ka muudes Transpordiameti maanteede projektide arendustes) kaaluda

täiendava KMH algatamise vajadust (eelkõige KeHJS § 11 lg 6 ja § 24 lg 11 alusel).

2. Alternatiivide käsitlus ja kohtupraktikaga arvestamine

Selgitame, et KMH aruandes on käsitletud alternatiive, mis lähtuvad KMH programmist. KMH

programmis on selgitatud alternatiivide valiku põhjuseid ning asjaolusid, miks kohtuotsuses

nimetatud alternatiivid ei ole käesoleval hetkel asjakohased ehk reaalsed alternatiivid.

KMH aruande koostamise käigus suhtles Alkranel OÜ nimetatud teema osas ka Tallinna

Halduskohtuga. Vastuskirjas (18.05.2026) esitatu järgselt ei ole KMH programmi koostamisel

eksitud kohtuotsuse vastu (mh otsuse tegemise ajal oli Restu paisjärv Natura 2000 elupaigaks,

hetkel enam mitte), st kohus ei ole oma otsuses haldusasjas nr 3-20-1993 reguleerinud KMH

läbiviimist ega andnud selleks eraldi siduvaid tingimusi. Tallinna Halduskohtu vastuskirjaga

seonduvat on avatud täiendavalt ka KMH aruande ptk-s 7. KMH aruande ptk 1.1 toodi välja ka

2026. a 19. juunil Keskkonnaametilt saadud ja mh Restu paisu käsitlenud inventuuri (valmis 2026.

aastal) teave. Refereeritud dokumendist nähtus mh, et Restu paisu ja paisjärve likvideerimisel on

jõelisele elupaigale positiivsed mõjud (paraneb jõeosa elupaiga väärtus ning kaob vee elustikku

killustav tõkestus). Tegevusega ehk likvideerimisega seotud negatiivsed mõjud Väikesele

Emajõele on kõik lühiajalised ja pöörduvad (ehitusperioodi järgse looduse taastumisajaga).

KMH aruande koostamise aluseks oli KMH programm, kus oli mh juba lahti kirjutatud, et

paisjärve ala korrastamine ei ole eelprojekti fookuses, vaid lahendatav hiljem. Samuti oli KMH

aruande eelnõus selgitatud (nt ptk 1.1), et eelprojekt ei ole aluseks tegevusloa väljastamiseks

(lähtudes mh juba varasemalt menetletud KMH programmist). Transpordiamet on nii otsustaja kui

ka arendajana KMH menetluses peetud arutelude järgselt teadvustanud ka võimalikku vajadust

täiendavate KMH menetluste läbiviimiseks. Vt täiendavalt punktis 1 toodud selgitusi (eelviimane

ja viimane lõik).

3. Setete käsitlus ja Keskkonnaameti varasemad märkused

Selgitame, et KMH aruande eelnõu koostati nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmi

alusel. KMH programmile esitatud seisukohtadele anti KMH programmi menetluses vastused ja

nende alusel jätkati ka edasise tööga ehk KMH aruande eelnõu koostamisega. KMH ekspert

konsulteeris Transpordiametiga nii arendaja kui ka otsustaja tasandil ning leiti, et KMH eelnõus

esitatud teave on piisav, et jätkata edasiste menetlustega. Vt täiendavalt punktis 1 toodud selgitusi

(viimane lõik).

Seega KMH aruandes hinnati projektlahendit (vt ka punkti 1), viisil, mida määratles KMH

programm, et välistada olulised negatiivsed mõju eeldused Restu sillast allavoolu jäävale

vooluveekogumile. Väljatöötatud ja sisulised meetmed on parima teadaoleva teabe alusel

määratud, lähtudes asjaolust, et nendega on võimalik olulist ehitusaegset ebasoodsat mõju vältida

või leevendada (mh seati ptk 5.2.1 tingimus veetaseme etapilisele langetamisele koos sette järk-

järgulise eemaldamisega tööde tsoonist). Seejuures oli meetmete välja töötamisel arvestatud ka

varasemates Restu silda ja paisjärve käsitletavates töödes (projektides) esitatud ehitusaegsete

mõjude leevendustingimusi (varasemalt peetud mh tõhusateks), mida siis vajadusel ka täiendati

(nt etapiline veetaseme alandus, koos järk-järgulise sette eemaldamisega).

Siinkohal tuleb rõhutada, et teadaoleva teabe osas oli ka esile toodud juba KMH programmis

asjaolu, et järve võimalikud korrastustingimused määratakse järgnevate projekttasandite raames

3 (6)

(võimaldades seni tehtut vajadusel veelgi täpsustada). Samuti oli määratletud kõige kriitilisem ehk

reaalset olulist mõju põhjustada võiv sette tsoon ja sängi kujundamise ala (aluseks ka

Keskkonnaameti ettepanekutest johtuv, välistamaks olulist mõju). Koostöös eelprojektis osalevate

isikutega töötati läbi tulevase jõesängi veetasemete kõrgused erinevate veetasemete tõenäosuste

korral ja leiti, et olulist ohtu sette allakandumiseks (sh lammiala nö läbipesu) väljaspool vastavat

sängi ei esine ning täiendavaid jõesängi kujundamise/kindlustamise alternatiive vaja hinnata ei

ole. Projektiga hõlmamata aladel oli sette osas ptk 5.2.1 esile toodud info, et ajaloolisel lammialal

esinevat 10…30 cm pehmet settekihti ei ole vaja eemaldada, st puudub olulise keskkonnamõju

oht. Olulist mõju põhjustava settemahu (3900 m3) ja sellega seotud tegevustele anti KMH aruande

eelnõus asjakohased tingimused (lähtudes ka projekteerimise etapi tasandist). Seega analüüsiti

KMH aruandes kõige kriitilisema mõju eeldusega settemahte, pakkumaks asjakohast sisendit

tulevase põhiprojekti koostamiseks. Viimase osas vt täiendavalt punktis 1 toodud selgitust (sh

viimane lõik).

4. Veetaseme alandamine ja selle mõju

Selgitame, et KMH aruande eelnõu ptk 6 koostamisel lähtuti asjaolust, et käsitletud

seiretingimused johtuvad omakorda leevendusmeetmetest. Selle osas lisati ka täiendav selgitus

KMH aruande ptk 6 (vt ka käesoleva kirja punkti 8).

KMH aruande ptk 5.2.1 käsitles veetaseme alandamist kompleksemalt kui ettepaneku esitaja esile

toob. St KMH aruande koostamisel analüüsiti koostöös eelprojektis osalevate isikutega vajalikke

olulisi meetmeid ning seega sätestatigi etappidena teostav veetaseme alandamine. Tehniliselt

võttes ongi tegemist lahendusega, kus alandamise kiirus on kogu projekti perioodil alla 0,3 m

ööpäevas. Tööde käigus analüüsiti ka analoogiaid, nt dokumenti „Saesaare paisu likvideerimise

teatise keskkonnamõju hindamine“ (Hendrikson & Ko, 2016). Sette mahu, järve ja sellest

allavoolu jääva jõesängi eripärade tõttu oli vastavas töös fikseeritud detailselt alandamise kiiruseks

0,1 m/ööp. Kuivõrd Restu sillaga seonduva paisjärve ja sellest allavoolu asuva jõe parameetrid (vt

täiendavalt ka punkti 3 viimast lõiku) ei ole Saesaare olukorraga võrreldavad (olulise negatiivse

mõju esinemise tõenäosuse jms osas), siis ei peetud vajalikuks ka täiendavate meetmete

sõnastamist / kirjeldamist (asjakohased meetmed olid toodud KMH aruande eelnõu ptk 5.2.1).

Siinkohal tuleb rõhutada, et teadaoleva teabe osas oli ka esile toodud juba KMH programmis

asjaolu, et järve võimalikud korrastustingimused määratakse järgnevate projekttasandite raames

(võimaldades seni tehtut vajadusel veelgi täpsustada).

5. Jõesängi kujunemine ja setete liikumine

Selgitame, et eelprojekti käigus valitud jõesängi põhimõtteline asukoht ei muutu. Vesiaed OÜ töös

esitatud lause „Mõõtmisandmete põhjal on prognoositud ligikaudne paisjärve alal kujuneva

jõesängi asukoht ning koostatud Väike-Emajõe pikiprofiil eeldatava jõesängi telje asukoha järgi

(joonised 4-01 ja 6-01).“ selgitus on esitatud alljärgnevalt. Vastava lause mõte on selles, et

mõõdistusandmete põhjal uurimistöö plaanile joonisatud jõesängi telg ei pruugi igas lõigus olla

päris täpselt endise jõesängi tsentris ja võib lõigata kallast mõnes jõe lookes. Sette eemaldamisel

tuleb järgida tegelikku jõesängi asukohta, mitte teha sette eemaldamist täpselt joonisel kujutatud

telje asukoha järgi. Pinnase ja kivimaterjaliga kujundatava sängi lõigu (pk 0+00…1+86.90)

asukoht on paigas ja seda tõenäoliselt muuta ei ole vaja. Esitatud selgitus viitab asjaolule, et

vastava töö teostaja soovis esile tuua, et täpne ja lõplik paigutus (nö meetri täpsusega) võib

varieeruda tulevikus täpsustuvate asjaolude tõttu. Eelprojekt ei ole siinkohal aga aluseks

ehitustegevuse elluviimiseks ning vastav täpsustus oli antud selleks, et tulevikus ei oleks sängi

detailne asetus piiratud mh eelprojekti tehniliste jooniste joonetäpsusega.

KMH aruande eelnõus oli eelprojekti lahendusi refereeritud ptk 2.1 ning lisades A5 – A7.

4 (6)

Eelprojekti käigus valitud jõesängi läbib tulevikus peamine jõe vooluhulk. Säng on kujundatud

viisil, et sellesse ei akumuleeruks setet viisil, mis tingiks selle taas täitumise. Sängis esinevad

voolukiirused on samas sobilikud tagamaks vee elustiku rännet. Settega seonduvaid selgitusi on

toodud ka punktides 3 ja 4. Jõesängi lahendus on kujundatud pikaajalist toimivust silmas pidades,

ilma olulise ehk sisulise sekkumisvajaduseta (juhindudes ka asjaolust, et Transpordiameti

haldusalasse (mh hoolduskohustus) jäävad tavapäraselt teed ja mitte sellised veeteed). Töövoogu

kaasatud ihtüoloogi hinnangu (KMH lisa A6) koostamisel on lähtutud tööprotsessis kogutud

teabest, sh sette käsitluse osas (hinnangus ka määratud tingimusi (nt lammiala sette kasutamisel

põllumajanduses – „… et sette väljaviimisega ei kaasneks selle erosiooni jõkke“), mis oli üle

kantud ka KMH aruande eelnõusse (ptk 5.2.1)).

Seega KMH aruande eelnõu adresseeris teadaolevalt tulevaste projektidega lahendatava ja senise

järve lammialaga seonduvat (ptk 5.2 – 5.4). Järve kui ehitise territoorium ei kuulu

Transpordiametile, nii nagu ka KMH aruandes on esile toodud. Seega ei ole sillaga seonduvas

eelprojektis võimalik ka kindlas kõneviisis sätestada võimalikku korrastussuunda (ptk 5.4 esitati

küll asjakohaseid suuniseid). Samas ptk 5.2 ja 5.4 lausalist sette allakandumisriski analüüsitud

teabe alusel ei tuvastatud. KMH aruande ptk 5.2.1 adresseeriti edasikanduva meetmena ka 2015.

a eelprojekti tingimust (sõnastades selle põhiprojekti tasemele, kus järve omandiküsimused

eelduslikult täpsustunud) „Põhiprojektis määrata lahendus ka varasema paisjärve põhjapoolsest

küljest suubuvate ojade sängide settest puhastamiseks ning kujundada ühinemine jõesängiga“.

Kuna põhiveevool, mis ei läbi enam võimalikku lammiala, tuleneb jõest ning asub selleks sobivas

sängis, siis konkreetses meetmes nimetatud ojad ei põhjusta olulise mõju eeldusi ning vähesed

mõjueeldused on meetmega omakorda adresseeritud. Siinkohal tuleb rõhutada, et teadaoleva teabe

osas oli ka esile toodud juba KMH programmis asjaolu, et järve võimalikud korrastustingimused

määratakse järgnevate projekttasandite raames (võimaldades seni tehtut vajadusel veelgi

täpsustada).

Põhiprojekti koostamise ja sellega seotud asjakohaste riskide hindamise osas vt täiendavalt ka

punktis 1 toodud selgitust (viimane lõik).

6. Kärestiku lahendus ja toimivus

Selgitatud punktis 5.

7. Täidetav ala ja tehniline lahendus

Täname tähelepanu juhtimise eest. KMH aruande eelnõu koostamisel jäi ptk 2.1 lisamata

asjakohane taustinfo kirjeldus, kuigi ala oli markeeritud ka nt joonisel 2.1. Samuti oli vastavas alas

tegevusi kavandatud 2015. a eelprojektis. St tegevuse endaga oli aruande eelnõu koostamise ajal

arvestatud. Mh oli seatud ka ptk 5.4.3 meede, mille eesmärgiks oligi omandiga seotud küsimuste

lahendamine (enne põhiprojekti koostamist, vastav lisandus tehti ka KMH aruandesse, vastava

meetme juurde), mis on aluseks tulevase põhiprojekti reaalseks teostamiseks. Samuti täiendati

KMH aruande ptk 2.1, järgnevalt – „Joonisel 2.1 esitatud täidetava ala (kärestiku ümbruses) ja

sellega seonduva kohta saab siinkohal esile tuua järgnevat. Sillast allavoolu jääva lõigu

täitematerjali maht on kokku ligikaudu 3050 m3, millest 2560 m3 on juurde toodav täitepinnas

(saviliiv, liivsavi), 455 m3 on kivipuistmaterjal sängi kindlustamiseks ja 35 m3 on

voolurahustuskivide geomeetriline maht. Ülaveepoole ja silla aluse kindlustamiseks lisandub veel

ca 200 m3 kivipuistmaterjali ja 15 m3 voolurahustuskive. Ülaveepoolel täitepinnase lisamine

vajalik ei ole. Sängi saab kujundada kohapealse pinnasega. Täitmine ei ole seotud paisjärvest

eemaldatava settega.“

5 (6)

8. Seire ja äärmusolukorrad

Selgitame, et KMH aruande ptk-s 6 on kirjeldatud seiremeetmeid, sh mida, kus ja millal seirata.

Seiremeetmed on välja töötatud, arvestades ka juba ptk 5 esitatud leevendusmeetmeid

(rakenduslikud meetmed, mis sisaldavad ka seire komponente). Ptk-s 5.2.1 on nt valingvihmade

kohta toodud järgnev meede: „Kaevetööde ja pinnase paigaldamisel jälgida, et kaeve piirkonnast

ega kallastelt ei uhutaks allavoolu setteid. Valingvihmade korral või neile järgnevate kõrgete

veeseisude korral takistada setete kandumist allavoolu ning katkestada tööd“. Samuti on oluline

tööde ajastus, nt leevendusmeede: „Endises jõesängis ja taastatavas sängialas settest puhastamist

teha suvisel madalveeperioodil, mil vooluhulk on väikseim (võimalusel suunata jõevool nt toru

või ajutise sängi abil puhastatavast sängiosast eemalt). Sobivaim aeg juulist septembri lõpuni.

Sooja ning kuiva sügise puhul ka oktoobri lõpuni või talvisel ajal, jaanuarist märtsini“. KMH

aruande ptk 6, seirega seotud teabe juurde lisati rasvases kirjas ka täiendav selgitus, et seire loendis

ei korrata tingimata ptk 5 (nt 5.2.1) esitatud leevendusmeetmeid, mis on oma olemuslikult

rakenduslikud, kuid sisaldavad endas ka seire komponente.

9. Joogiveevarustus ja salvkaevud

Selgitame, et ettepaneku tegemisel on ilmselt tähelepanuta jäänud KMH aruande eelnõu ptk-s

5.4.3 esitatud meetme kogu sisu, millest ettepaneku fookust arvestades siinkohal ka esile toome

(meede kaevudele, mille tulevasele kasutatavusele on fikseeritud reaalne oht). KMH aruande

eelnõu ptk-s 5.4.3 oli meede sõnastatud „Läbi tuleb lahendada Lõokese ja Kärneri kinnistute

(72401:003:0531 ja 72401:003:0560) salvkaevude süvendamise projekt, koos ehitustöödega (enne

paisjärve likvideerumist). …“. Seega veega varustuse tagamist ei ole jäetud hilisemasse etappi

(kaevude osas, mille puhul on fikseeritud reaalne oht veevarustuse katkemiseks), vaid seda tuleb

teha enne paisjärves veetaseme alandamist. KMH aruande ptk 6, seire punktis esitatud kirjelduse

juurde lisati selgitus (sh viide ptk-le 5.4.3) vastavate kaevude süvendusprojekti realiseeritavuse

osas enne järves veetaseme langetamist.

10. Sotsiaalmajanduslik mõju ja omand

Veevarustuse osas on esitatud selgitus punktis 9. Sotsiaalseid ja varaga seonduvaid mõju eelduseid

kirjeldas terviklikult KMH aruande eelnõu ptk 5.4, koos alampeatükkidega. KMH objektiks oleva

silla (eelprojekti lahenduse mõistes) puhul on tuvastatud mõju silla äärsele ehitisele (paisjärve

liigveelasu lammutamisel (KMH ptk 2.1) ja sellega seotud maastikule / infrastruktuurile. Vastav

ehitis (Vesiveski Paisjärv (ehitisregistri kood 220722226), sh puudub haldamiseks keskkonnaluba)

ei kuulu aga Transpordiametile (teadaolevalt ei täpsustu omandisuhted ka eelprojekti koostamise

ajal). Kogu KMH protsessis on esile toodud, et ehitise (paisjärve) reaalne tulevik ei ole määratletav

käsitletava protsessi raames, vaid tulevikus (nt silla põhiprojekti koostamisel). Lähtuvalt

nimetatud asjaoludest on ka seatud käesoleva KMH aruande leevendusmeetmed, andes

printsipiaalsed suunised negatiivsete mõjude leevendamiseks järgnevates

projekteerimisstaadiumites. Siinkohal on oluline, et alternatiiv I järgsete protsesside (nt

põhiprojekti koostamine) korraldamise ja leevendusmeetmete rakendamise üle otsustamine on

Transpordiameti kui otsustaja pädevuses. Samuti meetmete rakendamisel saadud asjakohase teabe

hindamine ning edasiste tegevuste suunamine (vajadusel koostöös teiste asjakohaste

ametkondadega ning kohaliku omavalitsusega).

11. Elustiku kaitse

Ettepanekuga on arvestatud. Peale KMH aruande eelnõu avalikustamist konsulteeriti linnustiku

eksperthinnangu teostajaga. Täiendati nii KMH aruande lisa A5 kui ka KMH aruande ptk 5.2.2.

Lisati ka täiendav leevendav meede, mida kajastati ka KMH aruande kokkuvõtvates ptk-s. Vastav

6 (6)

meede oli järgnev: „Veelindude (sinikael-part, tait, sõtkas; toituvad tõenäoliselt ka järvel) kaudse

häiringute ohu vähendamiseks kaaluda veetaseme alandamise teostamist peale 15. juulit.

Vahemikus 15.04-15.07 veetaseme alandamisel on soovitav kaasata linnustiku ekspert, kelle

juhendamisel valitakse häiringuid minimeerivad meetmed / hinnatakse kahju suurust ja

kompenseerimistingimusi. Vahemikus 15.04-15.07 mitte teostada kaldapuistute ega ka võsaraiet.“

12. KMH ja projekteerimise seos

Selgitatud punktis 1.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annika Birk

Lõuna osakonna juhataja ülesannetes

Lõuna osakonna korrashoiu ja liikluskorralduse üksus

Lisaadressaadid: Transpordiamet

Alkranel OÜ

Gened Sander

53231631, [email protected]