Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise otsuse ja loa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Asjaomased asutused nimekirja alusel

04.05.2026 nr DM-133516-14

Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise otsuse ja loa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Edastame Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn) poolt taotletava maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise otsuse, keskkonnaloa ja keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõud. Marina Minerals OÜ omab maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr KL-519660 (kehtivusaeg 07.08.2023-07.08.2033), mis annab ettevõttele õiguse kaevandada Pallika maardla (registrikaardi nr 999) Pallika liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva. Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib Marina Minerals OÜ Pallika liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa laienemist olemasoleva mäeeraldisega külgnevale aktiivse tarbevaru plokile 2 aT. Taotletav Pallika liivakarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pallika külas riigile kuuluvatel kinnistutel Märjamaa metskond 67 (katastritunnusega 50201:001:0385) mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus ning Pallika liivkarjäär (katastritunnusega 50201:001:0386), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada 14 kalendripäeva jooksul, st hiljemalt 18.05.2026 e-posti aadressile [email protected]. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad. Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Kui soovite avaliku istungi läbiviimist, palume meid sellest kirjalikult teavitada.

Tulenedes asjaolust, et eelnõu on avalikustamisel, pikendab Keskkonnaamet KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 15.06.2026. Võimalusel tehakse otsus varem.

Lisateave: Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus: § 11 lg 2, § 11 lg 2¹ , § 11 lg 2² Haldusmenetluse seadus: § 41

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Teadmiseks: Marina Minerals OÜ

Moonika Aunpuu 5698 0504 [email protected]

1. Keskkonnaloa nr KL-519660 eelnõu 2. Keskkonnaloa korralduse eelnõu 3. Pallika liivakarjaari eelhinnang seisuga 04.05.2026

2(2)

EELNÕU 04.05.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-519660

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ

Registrikood / Isikukood 11349875

Tegevuskoha andmed

Nimetus Pallika liivakarjäär

Aadress Märjamaa metskond 67, Pallika küla, Märjamaa vald, Rapla maakond

Katastritunnus(ed) 88402:002:0500; 50201:001:0385

Territoriaalkood EHAK 5937

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Märjamaa metskond 67 (50201:001:0385), Pallika liivakarjäär (50201:001:0386).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva laiendus

Registrikaardi nr 999

Maardla nimetus Pallika

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Pallika liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 15.81

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 15.81

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 62

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 62

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve taristuehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 33

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 150 tuh m³ 30.06.2025

2 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 92.70 tuh m³ 30.06.2025

Tegevusala andmed

2/4

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rapla maakonna Pallika uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

Geoloogiafondi number EGF 9606

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/22/1683

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.08.2022

1. Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kell 7.00-19.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. 2. Enne raadamistöid tuleb botaaniku poolt teostada karjääriga piirneval alal III kategooria kaitsealuste liikide, kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), elupaikades inventuur. Liikide arvukuse võimalikku muutumist seirata iga kolme aasta järel ehk siis 3., 6. ja 9. aastal jne peale kaevandamise algust. Kui leitakse, et on siiski mõju veerežiimile ja seeläbi liikide arvukusele, siis tuleb pakkuda välja leevendavad meetmed ja neid rakendada. 3. Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti 16.08.2022 kirjale nr 6.2-2/35358 ei ole lubatud kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus kahjustada Pallika liivakarjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. 4. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav. Vältida mitme suure müratasemega masina samaaegset töötamist mäeeraldise piirialal elamute suunal. Hoida masinad võimalusel karjääri süvendis, kus reljeef ja metsavöönd vähendavad müra levikut. 5. Karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedudeperioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (MaaPS § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta. Vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 6. Hoida karjäärisisesed sõidukiirused madalad ning vältida materjali kõrgelt kukutamist laadimisel ja ladustamisel. 7. Rakendada tolmutõrjet lähiümbruses paiknevate kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja vääriselupaiga suhtes, vajadusel piirata intensiivseid töid ebasoodsate ilmastikuolude korral. 8. Mäeeraldise raadamistöid ei ole lubatud teostada lindude peamisel pesitsusajal ehk 15.03-31.07. 9. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule, tuleb karjäär avada ja korrastada kahes jaos – esmalt planeeritavale ökoduktile lähem mäeeraldise lõunapool ja seejärel mäeeraldise põhjapool. 10. Karjääri töötamise ajal tuleb tagada nõlvade ohutus ulukite karjäärist läbiliikumiseks. 11. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olema vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. 12. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. 13. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajalike teede kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevuse alustamist. 14. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama.

Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik

Liiv, täitepinnas 2026 2036 tuh m³ 232.30 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, täitepinnas 2026 2036 0502 Märjamaa vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa

3/4

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Mäeeraldise plaan Lisa 1: Lisa 1 - Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Jah

Läbilõiked Lisa 2: Lisa 2 - Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Jah

Korrastatud maa plaan Lisa 3: Lisa 3 - Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Jah

4/4

EELNÕU (04.05.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Marina Minerals OÜ 17.09.2025 esitatud keskkonnaloa muutmise taotlust nr T KL/1030230 ja võttes aluseks maapõueseaduse (MaaPS) § 48 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) HMS § 53 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 otsustan: 1.1 Muuta ettevõtte Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875) Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-519660. 1.1.1. Lisada loale aktiivse tarbevaru plokk 2 a (täiteliiv 92,7 tuh m³); 1.1.2. Märkida mäeeraldise ja teenindusmaa pindalaks 15,81 ha (endisel loal 9,37 ha); 1.1.3. Keskmine tootmismaht 33 tuh m³ aastas (endisel loal 15 tuh m³). 1.2 Määrata keskkonnaloale nr KL-519660 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.3 Korraldus jõustub ettevõttele Marina Minerals OÜ teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1 Taotluse läbivaatamine Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn) esitas 17.09.2025 Keskkonnaametile taotluse Pallika liivakarjääri keskkonnaloa muutmiseks. Taotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS (KOTKAS) 17.09.2025 numbriga DM-133516-1.

Pallika liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Pallika külas, hõlmates osaliselt riigile kuuluvat kinnistut Märjamaa metskond 67 (katastritunnus 50201:001:0385, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus ning riigile kuuluvat kinnistut Pallika liivakarjäär (katastritunnus 50201:001:0386, Sihtotstarve mäetööstusmaa 100%), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Pallika liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2 aT. Täiteliiva maavaravaru kogus Pallika liivakarjääris on 242,7 tuh m³. Mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 232,3 tuh m³. Luba kehtib kuni 07.08.2033, millest lähtuvalt on aastane keskmine kaevandamise maht ligikaudu 33 tuh m³. Taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 15,81 ha. Maavara kasutatakse taristuehituses. Kaevandatud maa kavandatakse korrastada metsamaaks.

Riigilõiv kokku 995 eurot on tasutud 17.09.2025 riigilõivuseaduse § 136² lõike 2 kohaselt.

Keskkonnaloa andmise taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Eesti Geoloogiateenistuse 23.09.2025 kiri nr 13-1/25-1519.).

2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 17.09.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Märjamaa ja Põhja- Pärnumaa Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2).

Loa andja edastas Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 08.10.2025 kirjaga nr DM- 133516-5 arvamuse avaldamiseks kohalikule omavalitsusele (Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele) (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Märjamaa vallavolikogu nõustus 20.01.2026 otsusega nr 23 (KOTKAS 22.01.2026 numbriga DM-133516-10) tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.5). Põhja-Pärnumaa vallavolikogu nõustus 21.01.2026 otsusega nr 2 (KOTKAS 27.01.2026 numbriga DM-133516-12) tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.5).

Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud soovi asja arutada avalikul arutelul.

Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 08.10.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas Keskkonnaamet 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-4 piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2).

Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675) (tunnus 5111470020070). Ligikaudu 210 kaugusel läänes asub eesvool JÄDIVERE5 (TP-675) (tunnus 51114700200700011M) ja ~280 m kaugusele kirde ja ida suunda jääb eesvool JÄDIVERE9 (tunnus 51114700200700021M). Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus on algsele taotlusele lisatud (16.08.2022 otsus nr 6.2-2/35358; KOTKAS 16.08.2022 DM-121067- 2).

Keskkonnaamet saatis XX.XX.2026 kirjaga nr DM-133516-14 Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele, Maa- ja Ruumiametile, Transpordiametile ning tutvumiseks OÜ-le MERKO KAEVANDUSED, seisukoha esitamise tähtajaga 14 päeva (KeHJS § 11 lõike 2²).

Märjamaa Vallavalitsus XXX

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus XXX Maa- ja Ruumiamet XXX Transpordiamet XXX

Loa andja teavitas XX.XX.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4).

Eelnõule esitati arvamusi ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.5).

2.3 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnaamet jättis XX.XX.2026 kirjaga nr DM-133516-XX "Pallika liivakarjääri keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine" algatamata KMH Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.4.).

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³), kuna tegemist on pealmaakaevandamise tegevusega kuni 25 hektari suurusel alal (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 3 p 4)).

Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4).

Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (KOTKAS XX.XX.2026 numbriga DM-133516-XX), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik. Eelhinnangu põhijäreldused: 1. Mõju maavarale on pöördumatu, sest täiteliiv on taastumatu loodusvara. Taotletav aktiivne tarbevaru on 242,7 tuh m³ ja kaevandatav varu 232,3 tuh m³. 2. Mõju maakasutusele ja maastikule on lokaalne. Metsamaa (15,81 ha) muudetakse kaevandamise perioodiks ajutiselt kaevandamisalaks. Mõju leeveneb ja on põhimõtteliselt pöörduv korrastamisega, sest kaevandamisjärgne sihtotstarve on metsamaa. 3. Veetaset ei alandata, sest varu paikneb veetasemest kõrgemal ja kaevandamine toimub veepealsena. Kaevandamisel ei pumbata karjäärist vett välja. Seega on põhjaveetaseme alandamisest tulenev kuivendusmõju ebatõenäoline. 4. Keskkonna tundlikkus tuleneb eeskätt maaparandussüsteemist. Ala kattub maaparandussüsteemiga JÄDUVERE5 ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud. Oluline mõju

veekeskkonnale on ebatõenäoline, kui välditakse setete ja võimaliku reostuse sattumist kraavidesse ning säilitatakse kuivendustaristu toimimine. 5. Müra modelleerimise kohaselt on maksimaalne arvutuslik müratase lähimal elamualal kuni 49 dB ja see ei ületa elamualale kehtivat päevast piirtaset. Öisel ajal kaevandamist ei kavandata ning leevendusmeetmena on ette nähtud müratõkkevall. Seetõttu on oluline mõju elamutele ebatõenäoline, eeldusel et tööajad ja leevendusmeetmed on tegelikult rakendatud. 6. Tolmu peamine allikas on transporditolm karjääris ja väljaveoteedel. Transporditolm võib lagedal maastikul keskmise tuulega levida umbes 200–250 m. Leevendusmeetmetena on ette nähtud teede niisutamine ja vajadusel kaltsiumkloriidiga töötlemine. 7. Karjääris ei kavandata purustus-sorteerimissõlme ega sõelumiskompleksi, mis vähendab tolmutekke potentsiaali. Taotluses on esitatud tahkete osakeste summaarne heitkogus suurusjärgus 0,033 t aastas ning õhusaasteloa künniskoguseid ei ületata. Oluline mõju on ebatõenäoline, kui tolmutõrje ja töökorralduslikud meetmed on järjepidevad. 8. Teenindusmaal ega selle läheduses ei paikne Natura 2000 alasid. Ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 aladele ning sealsetele kaitse-eesmärkidele on välistatud. Kaitsealasid teenindusmaal ega lähiümbruses ei asu, seega mõju ei esine. 9. Lähiümbruses on III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ning idas paikneb vääriselupaik. Oluline mõju neile objektidele on ebatõenäoline, kui tolmu levik on kontrolli all ja veetaset ei alandata. 10. Ala paikneb Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku alal. Mittelooduslike alade osakaal rohevõrgustiku tuumalas jääb väga väikeseks ning tingimused looduslike alade osakaalu kohta on täidetud. Mõju rohevõrgustiku toimimisele on eeldatavalt ajutine ja lokaalne, kui avatud tööpind hoitakse minimaalsena, rakendatakse etapiviisilist kaevandamist ja ala korrastatakse metsamaaks. 11. Suurima ebakindlusega risk on avariiline kütuse või õli leke ning selle jõudmine pinnasesse ja maaparanduskraavidesse. Oluline mõju on ebatõenäoline, kui tankimine ja tehnika kasutus on kontrollitud ning avariile reageeritakse viivitamata. On olemas absorbent või mittetoksiline pesuvahend reostuse likvideerimiseks.

Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu, ulatust, asukohta, kavandatud tehnilisi lahendusi ja esitatud leevendusmeetmeid ei ole eeldada KeHJS § 2² mõistes olulise keskkonnamõju esinemist.

Eelhinnangus määrati leevendusmeetmed, mis on lisatud käesoleva keskkonnaloa kõrvaltingimustesse.

3.2 Kaalutlused loa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13).

Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2).

3.2.1 Maavara kaevandamine 3.2.1.1 Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vaja maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1).

MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi.

MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse.

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-5 arvamuse avaldamiseks Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Märjamaa Vallavolikogu nõustus 20.01.2026 otsusega nr 23 tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (KOTKAS 22.01.2026 numbriga DM-133516-10). Kohaliku omavalitsuse seatud tingimused lisatakse antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks.

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus nõustus 21.01.2026 otsusega nr 2 tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (KOTKAS 27.01.2026 numbriga DM-133516-12). Kohaliku omavalitsuse seatud tingimused lisatakse antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks.

MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Taotluse kohaselt leiab kogu kasulik materjal kasutust ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades. Taotleja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.

Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa.

KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Pallika liivakarjääri mäeeraldisel täitepinnase kaevandamine. Taotluses on kirjeldatud, et liiva kavatsetakse kasutada taristuehitusel.

3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55).

- tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1). - tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet järeldas, et tegevusel puudub oluline keskkonnamõju XX.XX.2026 dokumendiga nr DM-133516-XX. - tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud(KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1). - loa andmisega ei minda vastuollu riiklike huvidega, mis on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" (MaaPS § 55 lg 2 p 10). Samuti ei tuvastatud vastuolusid teiste valdkondade eriseadustega. Eelhinnangus kui ka korralduses on nimetatud erinevaid aspekte, millele on vaja tähelepanu pöörata arvestades sotsiaalse keskkonna, looduskeskkonna, liigikaitse, julgeoleku ja kultuuri valdkonna seadustes väljendatud riigi huvi. - Kohalik omavalitsus, Märjamaa Vallavolikogu, andis 20.01.2026 otsusega nr 23 ja Põhja- Pärnumaa Vallavalitsus 21.01.2026 otsusega nr 2 tingimuslikult nõusoleku keskkonnaloa andmisega taotletavale mäeeraldisel kaevandamiseks (MaaPS § 55 lg 2 p 11). Kohaliku omavalitsuse tingimustega on loa andmisel arvestatud. - tehtavad tööd ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt kaitstavat loodusobjekti (MaaPS § 55 lg 2 p 12). KMH eelhinnangu järeldus oli, et Pallika liivakarjääri tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. - taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemisenõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 30.04.2026) (MaaPS § 55 lg 3 p 1).

3.4 Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS § 56 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele.

3.4.1 Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse rendileping peale keskkonnaloa muutmist.

3.4.2 Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused

Märjamaa Vallavolikogu nõustus 20.01.2026 otsusega nr 23 Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotlusega järgmistel tingimustel: 1. Mäeeraldisel on lubatud kaevandamine ja toodangu väljavedu esmaspäevast reedeni kell 7.00–19.00. Laupäeviti, pühapäeviti ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. 2. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav. 3. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kuival perioodil kaevandamis- ja veotööde ajal niisutada karjäärisiseseid teid ja väljaveoteid ning vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 4. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule ja arvestades ökodukti paiknemisega, tuleb karjäär avada ja korrastada etappide kaupa: esmalt mäeeraldise lõunapoolses osas ning seejärel põhjapoolses osas. 5. Karjääri käitamise ajal tuleb rakendada abinõusid, mis tagavad nõlvade ohutuse ning välistavad ohu tekkimise ulukitele. 6. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu nõustus 21.01.2026 otsusega nr 2 Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotlusega, arvestades Märjamaa Vallavolikogu seatud tingimustega ning seada täiendavalt tingimusteks: 1. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajaliketeede kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorrahalvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevusealustamist; 2. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama.

3.4.3 Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud XX.XX.2026 Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata.

Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. KMH eelhinnangus esitati keskkonnameetmed lisaks eelhinnangus leitud leevendusmeetmete vajadusele, ka tulenevalt Märjamaa Vallavolikogu ja Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu tingimustest (KOTKAS XX.XX.2026 numbriga DM-133516-XX).

Eelhinnangus toodud keskkonnameetmed kanti üle keskkonnaloa kõrvaltingimusteks (toodud

korralduse punktis 3.4.4).

3.4.4 Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused

Keskkonnamõju eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandas Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused: 1. Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kell 7.00-19.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. 2. Enne raadamistöid tuleb botaaniku poolt teostada karjääriga piirneval alal III kategooria kaitsealuste liikide, kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), elupaikades inventuur. Liikide arvukuse võimalikku muutumist seirata iga kolme aasta järel ehk siis 3., 6. ja 9. aastal jne peale kaevandamise algust. Kui leitakse, et on siiski mõju veerežiimile ja seeläbi liikide arvukusele, siis tuleb pakkuda välja leevendavad meetmed ja neid rakendada. 3. Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti 16.08.2022 kirjale nr 6.2-2/35358 ei ole lubatud kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus kahjustada Pallika liivakarjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. 4. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav. Vältida mitme suure müratasemega masina samaaegset töötamist mäeeraldise piirialal elamute suunal. Hoida masinad võimalusel karjääri süvendis, kus reljeef ja metsavöönd vähendavad müra levikut. 5. Karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedudeperioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (MaaPS § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta. Vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 6. Hoida karjäärisisesed sõidukiirused madalad ning vältida materjali kõrgelt kukutamist laadimisel ja ladustamisel. 7. Rakendada tolmutõrjet lähiümbruses paiknevate kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja vääriselupaiga suhtes, vajadusel piirata intensiivseid töid ebasoodsate ilmastikuolude korral. 8. Mäeeraldise raadamistöid ei ole lubatud teostada lindude peamisel pesitsusajal ehk 15.03- 31.07. 9. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule, tuleb karjäär avada ja korrastada kahes jaos – esmalt planeeritavale ökoduktile lähem mäeeraldise lõunapool ja seejärel mäeeraldise põhjapool. 10. Karjääri töötamise ajal tuleb tagada nõlvade ohutus ulukite karjäärist läbiliikumiseks. 11. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olema vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud

mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. 12. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. 13. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajalike teede kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevuse alustamist. 14. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama.

3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Loa eelnõule ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule esitati/ ei esitatud arvamusi. Keskkonnaamet vastas esitatud arvamustele ja vastuväidetele, edastades vastused ka ettevõttele (HMS § 49 lg 3). Olulisemad seisukohad eelnõudele ning XXX

Keskkonnaamet on seisukohal, et loa eelnõu vältel esitatud arvamusi on loa menetluse juures piisavalt käsitletud ning täiendavaid loa andmisest keeldumise põhjuseid ei tuvastatud. Seejuures üldist teede kasutust ja korrashoidu väljaspool mäeeraldist ei reguleerita käesoleva keskkonnaloaga. Teede liiklust reguleerib liiklusseadus ja ehitust ehitusseadustik. Nende seaduste järgi võib lisaks reguleerida ka käesolevast keskkonnaloast tulenevat liiklust ning tee korrashoidu.

3.6 Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Moonika Aunpuu vanemspetsialist maapõuebüroo

EELNÕU 29.04.2026

Pallika maardla Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele

1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-

519660 muutmise taotlusele.

1.2. Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotluse menetlemisel

arvestada eelhinnangu punktis 3.3.4. toodud keskkonnameetmetega.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1 Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn)

esitas 17.09.2025 Keskkonnaametile taotluse Pallika liivakarjääri keskkonnaloa muutmiseks.

Taotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS (KOTKAS) 17.09.2025

numbriga DM-133516-1.

Ettevõte taotleb Pallika liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa laienemist olemasoleva

mäeeraldisega külgnevale aktiivse tarbevaru plokile 2 aT.

2.2. Keskkonnaloa menetluse algatamises teade on 08.10.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-4 Pallika

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Avalikustamise käigus ettepanekuid ei esitatud.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Pallika liivakarjääri mäeeraldise

keskkonnaloa taotluse 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-9 Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga hiljemalt 08.12.2025.

Märjamaa Vallavolikogu nõustus 20.02.2026 otsusega nr 23 Pallika liivakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotlusega järgmistel tingimustel:

2(28)

1. Mäeeraldisel on lubatud kaevandamine ja toodangu väljavedu esmaspäevast reedeni kell 7.00–

19.00. Laupäeviti, pühapäeviti ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud.

Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks

eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus.

2. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele

piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb

kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav.

3. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kuival perioodil kaevandamis- ja veotööde ajal

niisutada karjäärisiseseid teid ja väljaveoteid ning vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid

tolmutõrjemeetmeid.

4. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule ja arvestades ökodukti

paiknemisega, tuleb karjäär avada ja korrastada etappide kaupa: esmalt mäeeraldise lõunapoolses

osas ning seejärel põhjapoolses osas.

5. Karjääri käitamise ajal tuleb rakendada abinõusid, mis tagavad nõlvade ohutuse ning

välistavad ohu tekkimise ulukitele.

6. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol

materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning

vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu nõustus 26.01.2026 otsusega nr 1-3/2/2026 Marina Minerals OÜ

keskkonnaloa nr KL-519660 muutmisega Märjamaa vallas Pallika liivakarjääris arvestades

Märjamaa Vallavolikogu seatud tingimustega ning lisas täiendavalt tingimused:

1. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajalike teede

kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorra halvenemise küsimuse

lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevuse alustamist;

2. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid

jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat

tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga

läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud

koheselt ja omal kulul kõrvaldama.

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §

6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja §

3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni

25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama

KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus

otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning

selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lõike 4

kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS

§ 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3(28)

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus

nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlus koos sinna juurde kuuluvate materjalidega, sh KeHJS

§ 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Eesti looduse infosüsteem (EELIS, Keskkonnaagentuur);

4. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012

korraldusega nr 368);

5. Raplamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/80);

6. Märjamaa valla üldplaneering (kehtestatud 20.06.2000 Märjamaa Vallavolikogu määrusega nr

11);

7. Koostatav Märjamaa valla üldplaneering (algatatud 18.12.2018 Märjamaa Vallavolikogu

otsusega nr 112).

3.1. Kavandatav tegevus

Marina Minerals OÜ taotleb Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-519660 muutmist

eesmärgiga laiendada mäeeraldist ja teenindusmaad Pallika maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru

plokile 2 aT ulatuses, mis jääb välja Via Baltica eelprojekti kohase Pallika ökodukti 500 m

kaitsevööndist. Taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 15,81 ha ning sellega seotud

täiteliiva aktiivne tarbevaru on 242,7 tuh m³, kaevandatav varu 232,3 tuh m³, keskmine aastane

kaevandamismaht 33 tuh m³. Kaevandamine on kavandatud veepealsena, maavara

kasutusotstarve on eeskätt taristuehitus, sh Via Baltica lähiala objektid. Ala korrastatakse pärast

varu ammendamist metsamaaks.

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, maakasutus ja maastiku kirjeldus

Mäeeraldise ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletav Pallika liivakarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pallika külas riigile

kuuluvatel kinnistutel Märjamaa metskond 67 (katastritunnus 88402:002:0500) ja Pallika

liivakarjäär (katastritunnus 50201:001:0386). Mäeeraldis paikneb Märjamaa metskond 67

kinnistu loodeosas.

Mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 15,81 ha ning ala on metsamaa kõlvik.

4(28)

Maapinna reljeef on tasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku umbes 17,5

kuni 18,5 m. Alal kasvab peamiselt nooremapoolne ja keskealine segamets (kask, kuusk, mänd,

lepp) ning alal on tehtud harvendusraiet.

Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675)

(tunnus 5111470020070). Ligikaudu 210 kaugusel läänes asub eesvool JÄDIVERE5 (TP-675)

(tunnus 51114700200700011M) ja ~280 m kaugusele kirde ja ida suunda jääb eesvool

JÄDIVERE9 (tunnus 51114700200700021M). Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus on

algsele taotlusele lisatud.

Taristu ja ligipääsetavuse mõttes paikneb Tallinn–Pärnu–Ikla maantee (tee nr 4) ligikaudu 600 m

kaugusel idas ning vahetult lõunas (umbes 20 m tee teljest) asub metsatee Riigimetsa tee (tee nr

8840159), mida kavandatakse kasutada toodangu väljaveoks. Kui karjääri ei ammendata Via

Baltica ehitustöödel, eeldatakse metsatee ühendamist planeeritava kogujateede võrguga.

Mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega ning seletuskirja

kohaselt ei jää alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Vahetult läänes, edelas ja

kagus asuvad III kategooria kaitsealuste liikide kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata)

elupaigad (KLO9301702, KLO9305236 ja KLO9301698) ja kahelehise käokeele (Platanthera

bifolia) elupaigad (KLO9303060, KLO9303061). Ligikaudu 190 m kaugusel idas asub

vääriselupaik VEP nr 206817.

Lähimad elamud jäävad taotletavast Pallika mäeeraldisest 520 - 650 m kaugusele kirdesse ja itta

Kivirähe (katastritunnusega 88402:002:0550), Veileri (katastritunnus 88402:002:0410) ja

Uuelepiku (katastritunnus 88402:002:0083) kinnistutele.

Mäeeraldisest ca 370 m kaugusel asub pärandkultuuri objekt vaigutuslank (503:EKM:009),

millest on säilinud 50-90%.

Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb kavandatav Pallika liivakarjäär rohevõrgustiku

alale.

Katend

Enne kaevandamise alustamist raadatakse mets, juuritakse kännud ning teisaldatakse kattekiht.

Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse teenindusmaale.

Katendit kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning pärast maavara ammendamist

karjääriala korrastamisel. Ökodukti kaitsevööndi poolne karjääri osa ümbritsetakse umbes 1,5 m

kõrguse pinnasevalliga.

Katend koosneb 0,1–0,4 m paksusest mullakihist ja keskmiselt 0,2 m paksusest huumusega

liivakihist. Kokku on katendi paksus 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Katendi maht taotletaval

mäeeraldisel on 62 tuh m³.

Kasulik kiht

5(28)

Kasulik kiht on täiteliiv. Kasuliku kihi paksus on 0,9–1,7 m (keskmiselt 1,5 m). Kasuliku kihi

lamamiks on sinakashall sitke savi, mäeeraldise kagunurgas esines lamamina sinakashall

liivsavimoreen.

Taotletav mäeeraldis hõlmab Pallika maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 aT ja 2 aT.

Aktiivne tarbevaru on kokku 242,7 tuh m³ ning kaevandatav varu 232,3 tuh m³. Keskmine aastane

kaevandamismaht on 33 tuh m³.

Hüdrogeoloogia

Seletuskirja kohaselt on Pallika liivakarjääris varu kogu ulatuses veetasemest kõrgemal. Seetõttu

ei pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega alandata veetaset. Taotluse ja seletuskirja

kohaselt toimub kaevandamine veepealsena.

Mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675). Ligikaudu

210 m kaugusel läänes paikneb eesvool JÄDIVERE5 ning umbes 280 m kaugusel kirde ja ida

suunas eesvool JÄDIVERE9.

Nõlvad

Nõlvade kujundamine, stabiilsuse tagamine ja ohutuse nõuded määratakse kaevandamisprojektis

ning neid tuleb järgida nii kaevandamise käigus kui ka korrastamisel. Ökodukti kaitsevööndi

poolses servas kasutatakse lisameetmena pinnasevalli (umbes 1,5 m), mis toimib ühtaegu piirde

ja leevendusmeetmena.

Kasutatav tehnoloogia

Maavara kaevandatakse ekskavaatori ja või laaduriga. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks.

Katendi koorimine toimub vastavalt prognoositavale kaevandamismahule järk-järgult buldooseri

või ekskavaatoriga. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava määratakse

kaevandamisprojektis.

Maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve pärast tegevuse lõppu on metsamaa. Korrastamise

põhimõtted ja ruumiline lahendus on esitatud korrastatud ala plaanil. Katend ladustatakse

teenindusmaale ning kasutatakse pärast maavara ammendamist karjääriala korrastamisel.

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:

• Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks

6(28)

alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on

täpsustatud valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel

kasutati Eestis integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos

asustuse ja tehnilise taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku

sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab

loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb

tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi.

• /…/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte,

tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb

see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.

Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre

spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.

Rapla maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/80). Rapla maakonnaplaneeringus on välja toodud maardlate ja maavarade kaevandamisest

mõjutatud alade üldised kasutustingimused:

• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel,

rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel

on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju

maastikukomponentidele.

• Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult

vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja

põllumajandusliku kasutuse huvidele, rakendades maksimaalselt võimalikke

leevendusmeetmeid.

• Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb

arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja

vastavate leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine). Tiheasustatud aladel peab säilima

kvaliteetne elukeskkond.

• Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja

ressursisäästlikult: ammendada maardla varud võimalikult lühikese ajaga, kasutades ära

kaasnevad maavarad; alad korrastada, kasutades neid edaspidiselt metsa- puhke või

ehitusalana.

• Arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena.

• Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt

vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või

modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed

kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks.

Raplamaa maakonnaplaneeringus 2030+ on toodud, et Raplamaal ei ole riikliku tähtsusega liiva

või kruusamaardlaid. Kohalikud maardlad paiknevad maakonna idaosas. Maakonna

liivakarjäärideks on Tiitsu ja Hagudi karjäär. Taotletava Pallika liivakarjäär asukohas Raplamaa

maakonnaplaneering piirkonda detailselt ei käsitle.

7(28)

Samuti on toodud maakonnaplaneeringus:

• Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandamistegevuse

eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist,

vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele.

Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna

taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena.

• Maavarade kasutamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju

minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast

majandustegevuse lõppemist.

• Lähema 5-10 aasta perspektiivis on tõenäoline kruusa- ja liivakarjääride varude intensiivne

täiendav kasutuselevõtt seoses Rail Balticu rajamisega./…/

Raplamaa maakonnaplaneeringu 2030+ KSH aruandes on toodud maavara kaevandamise osas

järgnevat:

• Maavara kaevandamise puhul on maakonnaplaneeringus sätestatud, et eelistada tuleb

maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb arvestada

kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate

leevendusmeetmetega. Tingimus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna säilitamisele ja

negatiivsete mõjude vältimisele. Transpordikoormusega seotud leevendusmeetmete näitena

saab siinkohal välja tuua kruuskattega juurdepääsuteede mustkatte alla viimist.

Kaevandamise mõjude asjakohased leevendusmeetmed selgitatakse reeglina välja objekti

keskkonnamõju hindamise ja/või kaevandamisloa taotluse menetluse käigus.

• Maakonnaplaneering ei näe ette lahendusi, mis ohustaksid maavarade kasutatavust.

Arvestatud on, et arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja

kaevandamisväärsena. Teataval määral piiravaks on maardlate paiknemine rohelise

võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Kaevandamine rohelise võrgustike

aladel on võimalik, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud

kaevandamisalade sobiv korrastamine. Väärtuslikel põllumajandusmaadel kaevandamisel

on pinnase koorimine üldjuhul vältimatu ning kaevandamisele eelnenud olukorra

taastamine pole seetõttu eeldatavalt võimalik.

• Planeeringuga määratakse maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade

kasutustingimused, mis on suunatud kaevandamisest tulenevate keskkonnamõjude

leevendamisele. Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt

maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud

korrastamise tingimustele.

• Maardlate kasutuselevõtu tuleb maakonnaplaneeringu kohaselt vältida võimalusel alasid,

mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel

põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult

otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele,

rakendada leevendusmeetmeid ning korrastada ala peale varude ammendumist.

• Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara

kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud

8(28)

korrastamise tingimustele. Ammendatud alade metsastamisel tuleb kaaluda, milline kooslus

on jätkusuutlik ning võimaldab tulevikus sidusust piirnevate rohelise võrgustiku

komponentidega.

Eelnevast nähtub, et nii üleriigiline- kui ka maakonnaplaneering ei välista kaevandamistegevust

antud piirkonnas. Kuna maakonnaplaneeringu kohaselt jääb ala rohevõrgustiku alale, siis

oluliseks faktoriks otsustamisel on rohevõrgustik. Liivakarjääri korrastamine metsaks toetab

rohevõrgustiku funktsiooni taastumist pikemas perspektiivis. Maakonnaplaneering ei välista

rohevõrgustikus kaevandamist, kui arvestatakse planeeringus toodud tingimustega.

Rohevõrgustiku kasutamisel tuleb säilitada võrgustiku terviklikkus ja sidusus ning vältida

loodusalade killustumist. Planeeringutingimuste järgi ei tohi looduslike alade osatähtsus

rohevõrgustiku tuumaladel langeda alla 90% ning koridorides alla 70%, vajadusel tuleb

rakendada kompenseerivaid meetmeid. Seletuskirjas on põhjendatud, et taotletava karjääri

teenindusmaa 15,81 ha moodustab rohevõrgustiku tuumalast ligikaudu 0,2% ning koos tuumalas

olemasolevate mittelooduslike aladega jääb mittelooduslike alade osakaal alla 1%, mistõttu

looduslike ökosüsteemidega kaetus säilib üle 99% ja Rapla maakonnaplaneeringu 2030+

tingimused on täidetud. Et rohevõrgustiku tuumala on asukohas kitsas, on ettevaatusprintsiibist

lähtudes kavandatud karjääri avamine ja korrastamine kahes jaos, lõunaosas ligikaudu 7 ha ja

põhjaosas ligikaudu 8 ha, et vähendada üheaegset mõju rohevõrgustikule ja tagada ka

rohevõrgustiku koridori nõue, kusjuures töötav osa moodustaks hinnanguliselt 22% ja looduslik

osa 78%. Seletuskiri rõhutab ka, et karjäär ei tööta öisel ajal, mil on peamine ulukite liikumise

aeg, mistõttu tuleb tööperioodil tagada nõlvade ohutus ulukite läbiliikumiseks, ning et

kaevandamisjärgne metsastamine pärismaiste puuliikidega toetab rohevõrgustiku toimimise

taastumist. Lisaks on rohevõrgustiku sidusmaastiku kontekstis oluline, et teenindusmaast

ligikaudu 500 m kaugusel ida suunas on planeeritav Pallika ökodukt, mis on ette nähtud ulukite

ülepääsuks riigiteel nr 4.

Märjamaa valla üldplaneering (kehtestatud 20.06.2000 Märjamaa Vallavolikogu määrusega nr

11). Üldplaneeringu seletuskirja (punkt 2.1.) märgib järgmist:

• maavarade levikualadega tuleb arvestada, kuid perspektiivne kaevandamine ei sobi: Vardi

loometsa kaitsealal, üldjuhul Märjamaa ümbruse metsavööndis (va Orgita

paekaevandamis), Märjamaa, Ohukotsu ja Haimre asulate arenduspiirkonnas ning

Paeküla-Tolli, Velise ja Järtade puhkealal.

Pallika liivakarjäär ei jää eelnimetatud aladele. Seega puudub otseselt vastuolu kehtiva

üldplaneeringuga.

Koostamisel on uus Märjamaa valla üldplaneering (algatatud 18.12.2018 Märjamaa

Vallavolikogu otsusega nr 112). Koostamisel oleva üldplaneeringu eelnõus (05.08.2024

versioon) on maavara kaevandamise osas toodud järgnev:

• Mäetööstuse alad on reserveeritud aladele, mille kohta on üldplaneeringu koostamise ajal

kehtiv kaevandamisluba.

9(28)

• Mäetööstuse alale võib rajada maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ja

karjääri ehk pealmaakaevandamise mäeeraldise tegemiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi.

• Varude ammendumisel nähakse üldplaneeringus kohustus alad korrastada vastavalt

Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Varude ammendumisel tuleb

mäetööstuse alad kas korrastada puhkealadeks, või leida muud sotsiaalmajanduslikest ja

keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvad sobivad lahendused. Puhkeala kujundamine

peale ammendumist on seotud karjääri korrastamisprojektiga. Kaevandatud maa tuleb

korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist (MaaPS § 84). Kaevandamisega

rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja

korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele.

Ühtlasi võib nimeteatud protsessis selguda, et kaevandatud alal on parimaks lahenduseks

hoopis muu sotsiaalmajanduslikest ja keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt sobiv

lahendus. Hoonete ehitamine maardla alal on võimalik peale maavara ammendamist.

• Üldplaneering kajastab maardlate infot taustinfona, nende kasutusele võtmine maavara

väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras. Kaevandamisalade

suurendamine toimub läbi kaevandamise lubade taotlemise Keskkonnaametilt, mis ei ole

otseselt seotud üldplaneeringuga.

• Põhjendatud juhul tuleb suurendada juurdepääsuteede, sealhulgas kaevandamisaladele,

tuulikuparkide, tööstusalade, juurdepääsu-teede, kaasa arvatud riigiteede kandevõimet või

viia need muul moel liikluskoormusega vastavusse.

• Kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel.

Väärtuslike maastikuelementide säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud

õigusakti kohane luba maavara kaevandamiseks ning kus see nõue takistaks maavara

kaevandamise läbi viimist. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult

otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele

maastikukomponentidele. Vallavalitsusel on õigus otsustada keskkonnamõju strateegilise

hindamise ja täiendavate uuringute koostamise vajaduse üle. Kaevandamisloa taotluse

menetlemisel tuleb esitada maastikuanalüüs koos korrastamisprojektiga.

• Maastikku või ehitisi jäädavalt muutvate tegevuste (uue hoone või rajatise ehitamine,

pärandkultuuriobjekti ümberehitamine, kaevandamine, raadamine vm) korral

pärandkultuuriobjekti alal või selle vahetus ümbruses on Märjamaa Vallavalitsusel õigus

nõuda maastikuanalüüsi või muinsuskaitse eksperdi eksperthinnangu koostamist, mille

alusel otsustada tegevuse sobivuse ja eritingimuste vajaduse üle. Maastikuanalüüsi või

eksperthinnangu nõude rakendamisel ja/või tegevuse lubamisel/eritingimuste seadmisel

lähtutakse konkreetse pärandkultuuriobjekti eripärast, Muinsuskaitsemeti seisukohtadest

ja/või võimalikust avalikust huvist.

• Kaevandamine rohevõrgustiku alal on võimalik üksnes juhul, kui rakendada

leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud alade sobiv korrastamine (et see

tagaks rohevõrgustiku toimimise). Kaevandamise/ karjääri sulgemisel on eelistatud selline

kaevandatud ala korrastamise viis, mis tagab kaevandatud ala edasise toimimise

rohevõrgustiku osana. Kohustuslik on teha eksperthinnang rohevõrgustiku sidususe

tagamiseks.

Seega ei lähe kavandatav tegevus ka koostamisel oleva üldplaneeringuga vastuollu. Oluliseks

faktoriks otsustamisel on rohevõrgustik. Korrastamine metsaks toetab rohevõrgustiku

funktsiooni taastumist.

Kavandatav tegevus ei lähe üldplaneeringuga vastuollu, kui juhindutakse eelpool nimetatud

tingimustest.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

10(28)

Maa ja maapõu

Kavandatav tegevus on täiteliiva kaevandamine Pallika maardlas Pallika mäeeraldisel pindalaga

15,81 ha. Mäeeraldis ja teenindusmaa kattuvad. Ala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas

Pallika külas riigile kuuluvatel kinnistutel. Maavara peamine kasutusotstarve on taristuehitus.

Taotletav varu hõlmab aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2, varu suurus on 242,7 tuh m³ ning

kaevandatav varu 232,3 tuh m³. Kaevandamise keskmine aastane maht on 33 tuh m³.

Maakasutus muutub kaevandamise perioodil metsamaast mäetööstusmaaks, sest enne

kaevandamist raadatakse mets ja eemaldatakse katend. Tegemist on ajutise maakasutusega, sest

kaevandamisjärgse korrastamise suunana nähakse ette ala metsastamine.

Pinnas ja katend

Mulla ja katendi ressursikasutus seisneb kasvukihi koorimises ja taaskasutamises karjääri sees.

Katendiks on 0,1–0,4 m paksune mullakiht ja keskmiselt 0,2 m paksune huumusega liiv, mis

kokku moodustavad kasvukihi. Katendi kogupaksus on 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m) ning

katendi maht mäeeraldisel on 62 tuh m³.

Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ja ladustatakse teenindusmaal.

Katendit kasutatakse kaevandamise ajal müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning pärast varu

ammendamist karjääriala korrastamiseks, sh karjäärisüvendi põhja tõstmiseks, et täita

korrastamisele seatud nõuded maapinna kõrguse ja veetaseme suhtes.

Vesi

Taotluse kohaselt ei kavandata veevõttu ega veeheidet.

Hüdrogeoloogiliselt oluline on, et kaevandatav varu paikneb veetasemest kõrgemal. Seetõttu ei

pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega alandata põhjaveetaset. Sellest tulenevalt ei ole

kavandatava tegevuse iseloomust tulenevat põhjavee alandamisega seotud kuivendusmõju ette

näha.

Ala kattub maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675) ning lähiümbruses paiknevad

eesvoolud JÄDIVERE5 ja JÄDIVERE9. See tähendab, et kaevandamise ajal tuleb arvestada

olemasoleva kuivendustaristu säilitamise ja kaitsega.

Vee kasutus võib praktikas piirduda töökorraldusliku veega tolmutõrjeks kuival perioodil

karjäärisisestel teedel. Taotleja on toonud leevendusmeetmena välja teede niisutamise või

kaltsiumkloriidiga töötlemise võimaluse.

Looduslik mitmekesisus (taimestik ja loomastik)

11(28)

Mäeeraldis ja teenindusmaa ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega. Ala on valdavalt

nooremapoolse ja keskealise segametsaga (kask, kuusk, mänd, lepp), kus on tehtud

harvendusraiet. Kaevandamise eelduseks on metsa raadamine, mis tähendab kohalikku

elupaigamuutust kaevandamisalal.

Taotletava mäeeraldise läänes, edelas ja kagus asuvad III kaitsekategooria taimeliikide kuradi-

sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) kasvukohad.

Taotleja hinnangul kuivendusmõju nendele kasvukohtadele puudub, sest veetaset ei alandata.

Potentsiaalne mõju võib avalduda eeskätt tolmu kaudu kuival perioodil, mida leevendatakse teede

niisutamise või kaltsiumkloriidiga töötlemisega. Samas, kui kaevandatav osa jääb võrreldes

ümbrusega madalam, siis koguneb sinna vesi. Kui tegu on hetkel kõrgendikuga, siis praegu

voolab ka sellelt sademete vesi pigem kõrval olevatele madalamatele aladele. Kõrgendiku ära

kaevamisel see efekt kaob, kuid taimi mõjutab kindlasti lisaks põhjaveele ka sademetest tulev

vesi. Sega tuleb kuradi-sõrmkäpa ja kahelehelise käokeele kasvutingimuste säilitamiseks

rakendada seiret ja leevendusmeetmeid.

Muud ressursid (energia, kütused, materjalid)

Tegevuse energiakasutus ja muud ressursid on seotud peamiselt kaevandamis- ja veotehnikaga.

Maavara kaevandatakse ekskavaatori ja või laaduriga ning kaevis laaditakse otse kalluritele

väljaveoks. Seega kasutatakse diislikütust sisepõlemismootoritega masinate tööks ning

transpordiks.

Materjalidest kasutatakse vajadusel tolmutõrjeks vett või kaltsiumkloriidi. Keskkonnaohutuse

tagamiseks peetakse karjääris vajalikus koguses absorbenti või mittetoksilist pesuvahendit

võimaliku kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks. Masinate suuremahulisi hooldus- ja

remonttöid karjäärialal ei kavandata, hooldus tehakse üldjuhul selleks ettenähtud kohtades.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Pallika liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm).

Heide pinna- ja põhjavette

Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette nähtud vee erikasutust ega heitvee ärajuhtimist.

Kaevandamine toimub veepealsena ning varu paikneb kogu ulatuses veetasemest kõrgemal,

12(28)

mistõttu ei pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega alandata veetaset. Sellest tulenevalt

ei kaasne kavandatava tegevusega põhjaveetaseme alandamisest lähtuvat veerežiimi muutust ega

sellele omast heidet pinna- või põhjavette.

Arvestada tuleb, et ala paikneb maaparandussüsteemis ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud.

Eeskätt tuleb vältida tööde käigus setete ja reostuse kandumist kuivenduskraavidesse ning tagada,

et tegevus ei kahjusta olemasolevat kuivendustaristut. Otsest pinna- või põhjaveeheidet tegevuse

tavapärase töökorralduse juures ei kavandata.

Heide pinnasesse

Pinnasesse heite peamine realistlik allikas on tehnika kasutamisega seotud naftasaaduste juhuslik

sattumine pinnasesse (kütuse või õli leke rikke või avarii tõttu). Taotleja on selgitanud, et

masinate suuremahulisi hooldusi ja remonte karjäärialal ei planeerita ning kaevandamisel ja

masinate hooldamisel tuleb vältida kütuse või õli sattumist pinnasesse. Võimalike rikete ja

avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas absorbent

või mittetoksiline pesuvahend, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

Tavapärase töö käigus tekkiv pinnasereostus on vähetõenäoline, kui järgitakse kirjeldatud

töökorralduslikke meetmeid.

Heide õhku

Välisõhku suunatud heide avaldub eelkõige tolmu ja heitgaasidena. Taotleja hinnangul on

kaevandamismasinate poolt tekitatav tolm väike ja sadestub valdavalt õhkutõusmise koha

lähedale. Kaugemale võib levida tolm eeskätt kallurautode liikumisel karjäärisisestel ja

väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste põhjal võib transpordist tekkiv tolm

levida lagedal maastikul keskmise tuulega umbes 200 kuni 250 m kaugusele, mistõttu on ette

nähtud tolmu levikut piiravad meetmed, sh teede ja ladude niisutamine ning vajadusel

kaltsiumkloriidi kasutamine.

Taotleja on toonud välja ka tahkete osakeste heitkoguse hinnangu liiva ladustamisel ja laadimisel,

kasutades emissioonifaktoreid. Keskmise aastase kaevandamismahu korral on tahkete osakeste

summaarne heitkogus hinnanguliselt suurusjärgus 0,033 t ning õhusaasteloa künniskoguseid

kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Lisaks tolmule tekib õhku heitgaaside heide karjäärimasinate ja transpordivahendite

sisepõlemismootorite tööst (nt NOx, SO₂ ja lenduvad orgaanilised ühendid). Taotleja hinnangul

kasutatakse tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid mehhanisme, mistõttu ei eeldataks

heitgaasidega seotud olulist õhusaaste probleemi.

Oluline on, et karjääris ei plaanita kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme,

mis vähendab tolmu tekke potentsiaali võrreldes tegevustega, kus materjali purustatakse või

sõelutakse.

13(28)

Müra

Müra tekib peamiselt kahest allikast: kaevandamisega seotud masinate töö ja transport.

Seletuskirjas on esitatud karjääris töötavate masinate tüübid ning nende müratasemed 15 m

kaugusel ning rõhutatud, et transpordimüra ei ole pidev ja kumulatiivselt määrav võib olla

samaaegne masinatöö.

Taotleja on lisanud müra arvutusliku hinnangu, mille kohaselt on maksimaalne arvutuslik müra

lähimal elamualal kuni 49 dB ning see ei ületa II kategooria elamuala päevast piirtaset. Samas on

märgitud, et arvutuses ei ole arvestatud seda, et masinad võivad paikneda hoonestusala

tasapinnast madalamal ning karjääri ja elamu vahel võivad olla müra tõkestavad puud. Lisaks

planeeritakse mäeeraldise servale müratõkkevall, et takistada ülenormatiivse müra levikut

mäeeraldise piiridest väljapoole.

Töökorralduslik leevendusmeede on ka öise töö välistamine. Seletuskirja kohaselt ei planeerita

kaevandamist öisel ajal (23.00–7.00). Märjamaa valla seisukohas on täiendava tingimusena

toodud kaevandamise ja väljaveo lubamine tööpäeviti kindlas ajavahemikus ning

nädalavahetustel ja riigipühadel keelamine, mis vähendab mürast tingitud häiringuid.

Vibratsioon

Pallika liivakarjääris ei kasutata tööde teostamisel lõhkamist ega hüdrovasaraid. Seetõttu ei ole

eeldada olulist vibratsioonihäiringut. Muu karjääritehnika (ekskavaatorid, laadurid, veokid)

tekitatud vibratsioon piirdub vahetu tööala lähiümbrusega.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatud töödega ei kaasne mõju, mis oleks seotud valguse, soojuse, kiirguse või lõhnadega.

Täiendavat püsivat valgustust, soojus- või kiirgusallikaid ega lõhnavaid protsesse (nt materjali

termiline töötlemine, kemikaalide kasutamine) ei ole ette nähtud.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise

töö tulemusena.

Pallika liivakarjääri kavandatava tegevuse puhul ei taotleta jäätmekäitlusega seotud

keskkonnaloa eriosa ning taotluse kohaselt ei teki tootmisprotsessis jäätmeid, kuna kaevandatav

maavara turustatakse ja eemaldatav katend kasutatakse karjääri siseselt ära. Katend kooritakse,

ladustatakse teenindusmaal ning suunatakse tööde käigus müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks

ja hiljem ala korrastamiseks, mistõttu käsitletakse seda eelhinnangus ressursina, mitte jäätmena.

Kaevandamise ettevalmistuses võib tekkida biomassi (kännud), mille taotleja suunab kasutusse

küttematerjalina. Töö käigus võib väheses koguses tekkida olmejäätmeid, mis tuleb koguda ja

anda üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Ohtlikke jäätmeid tavapärases töökorralduses ei teki,

14(28)

kuid rikke või avarii korral võib tekkida saastunud absorbent või vajadus eemaldada saastunud

pinnast, mis tuleb koguda eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitlemisõigust omavale isikule.

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib

pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka

vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri

projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise

vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma

selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris

töötajatel teada kindel tegevusplaan.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Pallika liivakarjääri taotletav mäeeraldis asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pallika külas

riigile kuuluvatel kinnistutel Märjamaa metskond 67 ja Pallika liivakarjäär. Mäeeraldis paikneb

Märjamaa metskond 67 kinnistu loodeosas. Ala reljeef on tasane ning maapinna

absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku umbes 17,5 kuni 18,5 m. Taimkate on valdavalt

nooremapoolne ja keskealine segamets.

Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 ning

lähiümbruses paiknevad eesvoolud (u 210 m läänes ja u 280 m kirde ja ida suunas), mis seob ala

kuivendustaristuga ja eeldab tööde tegemisel setete ja reostuse vältimist ning taristu säilitamist.

Ala on seotud Via Baltica eelprojekti kohase Pallika ökodukti lahendusega. Taotluses on plokist

2 aT välja jäetud ökodukti 500 m kaitsevööndisse jääv osa ning laienemine on kavandatud üksnes

kaitsevööndist väljapoole.

Lähiümbruse tundlikud objektid on eeskätt elamud, mis jäävad seletuskirja järgi mäeeraldisest

ligikaudu 520 kuni 650 m kaugusele kirdesse ja itta. Looduskaitse osas ei kattu teenindusmaa

Natura 2000 ega kaitstavate aladega, kuid vahetus lähiümbruses on III kaitsekategooria

taimeliikide kasvukohad ning ligikaudu 190 m kaugusel idas vääriselupaik.

Ligipääsu ja võimalikku mõju ruumilist ulatust mõjutab oluliselt ka teedevõrk. Tallinn–Pärnu–

Ikla maantee jääb umbes 600 m kaugusele itta ning vahetult lõunas paikneb Riigimetsa tee, mida

on kavandatud kasutada toodangu väljaveoks.

15(28)

Täpsemalt on asukohta ja ümbritsevat käsitletud käesoleva eelhinnangu ptk-s 3.1.1.

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus

Olemasolev maakasutus taotletaval alal on metsamaa. Mäeeraldis ja teenindusmaa metsakõlvik

on pindalaga 15,81 ha. Planeeritav maakasutus kaevandamise perioodil on kaevandamisala koos

teenindusmaaga, mille tulemusel toimub ajutine maakasutuse muutus metsamaast

mäetööstuslikuks kasutuseks.

Planeeritavatest tegevustest lähiümbruses on eelhinnangu seisukohalt määravaim Via Baltica

taristu ning sellega seotud Pallika ökodukti rajamise vajadus ja kaitsevöönd. Taotluses on sellega

arvestatud, välistades ploki 2 aT kaitsevööndisse jääva osa kaevandamise. Lisaks on taotluse

põhjenduse kohaselt piirkonnas lähiaastatel suur maavarade nõudlus taristuehituse tõttu, mis

kujundab kaevandamise ajastuse ja logistika.

Kaevandamisjärgne planeeritav maakasutus on metsamaa. See tähendab, et maakasutuse muutus

on ajutine ja lõpp-otstarve on metsastamine vastavalt korrastamise lahendusele.

Täpsem ülevaade olemasolevast maakasutusest ning planeeritavast maakasutusest ja tegevusest

on antud ptk-s 3.1.1.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Alal esinevatest loodusvaradest ja nende kasutamisest on toodud ülevaade eelhinnangu ptk-s

3.1.3.

Maa, muld ja pinnas

Taotletav mäeeraldis ja teenindusmaa paiknevad metsamaal pindalaga 15,81 ha. Ala reljeef on

tasane ning maapinna absoluutkõrgused on valdavalt ligikaudu 17,5–18,5 m.

Katend koosneb 0,1–0,4 m paksusest mullakihist ja keskmiselt 0,2 m paksusest huumusega

liivakihist, katendi kogupaksus on 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Katend kooritakse ja

ladustatakse teenindusmaal ning suunatakse tagasi kasutusse müra ja tolmu leevendamiseks ning

hiljem ala korrastamiseks, st pinnasressurss on kättesaadav ja taaskasutatav. Taastumisvõime

seisukohalt on oluline, et muld ja huumusrikas kasvukiht säilitatakse ja kasutatakse

korrastamisel, mis võimaldab metsastamist ja mulla funktsioonide taastumist pärast

kaevandamise lõppu.

Maavara

Ala paikneb Pallika maardlas ning loodusvarana esineb täiteliiv. Mäeeraldis hõlmab aktiivse

tarbevaru plokke 1 aT ja 2 aT. Aktiivne tarbevaru on kokku 242,7 tuh m³, kaevandatav varu 232,3

tuh m³ ning keskmine aastane kaevandamismaht 33 tuh m³. Kasuliku kihi paksus on 0,9–1,7 m

16(28)

(keskmiselt 1,5 m) ning lamamiks on sinakashall sitke savi, kohati sinakashall liivsavimoreen.

Maavara kvaliteeti kirjeldatakse taotluses täiteliivana ning kasutusotstarbena on rõhutatud

taristuehitust. Taastumisvõime mõttes on maavara taastumatu loodusvara.

Põhja- ja pinnavesi

Pallika liivakarjääri alal on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks

Kvaternaari veekompleks, mis on seotud Antsülusjärve liivade levikuga. Veepidemeks on vähese

veejuhtivusega savi ja/või moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest.

Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (13. - 14.04.2022) veepidemeks oleva savi

pinnale, 1,5 - 2,1 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 15,9 - 17,3 m, väikese langusega

lääne suunas. Arvestades sellega, et uuring tehti veetaseme kõrgperioodil lumesulamise ajal, siis

võib eeldada, et veetaseme miinimumperioodil karjääri setetes vett ei esine. Uuringu ajal olid

ümbritsevad kuivenduskraavid täitunud lumesulaveega ja nendes jäi veetase ligikaudu 0,8 m

sügavusele maapinnast ehk ligikaudu 17,7 - 17,9 m abs kõrgusele (seletuskirja punkt 3).

Taotluse seletuskirja kohaselt paikneb varu kogu ulatuses veetasemest kõrgemal ning

kaevandamine toimub veepealsena. Seetõttu ei pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega

alandata veetaset, st põhjavee kui loodusvara otsest kasutust (veevõttu) ega veerežiimi sihipärast

muutmist tegevus ei eelda.

Pinnavee ja kuivenduse seisukohalt kattub ala maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675)

ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud (u 210 m läänes ning u 280 m kirde ja ida suunas).

Seetõttu on oluline käsitleda olemasolevat kuivendustaristut kui kohalikku veerežiimi kujundavat

komponenti. Vee kvaliteedi aspektist on eelhinnangus sisuliselt määrav vältida tööde käigus

setete ja võimaliku reostuse kandumist kraavidesse.

Looduslik mitmekesisus

Taotletav ala on metsakooslus, kus domineerib nooremapoolne ja keskealine segamets (kask,

kuusk, mänd, lepp). Looduskaitseliselt ei kattu mäeeraldis ja teenindusmaa Natura 2000 ega

kaitstavate aladega. Samas mäeeraldise lähiümbruses (läänes, edelas ja kagus) paiknevad III

kaitsekategooria taimeliikide kuradi-sõrmkäpp ja kahelehine käokeel kasvukohad ning ligikaudu

190 m kaugusel idas paikneb vääriselupaik. Seega on kohalik bioloogiline mitmekesisus eeskätt

seotud metsamaastiku ja lähedal asuvate kaitsealuste liikide kasvukohtadega. Taastumisvõime

mõttes on eeldus, et kaevandamisjärgne korrastamine metsamaaks võimaldab taimestiku ja

elupaigafunktsioonide taastumist kaevandamisalal, kaitsealuste taimeliikide kasvukohad

paiknevad väljaspool mäeeraldist.

Ökosüsteemide struktuur ja funktsioon ei taastu korrastamisel üks-ühele. Taastumisvõimet tuleb

käsitleda kui uue seisundi kujunemist, mitte algse olukorra taastamist.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

17(28)

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade

ning kultuuri või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.

Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga

lubatud tegevusega kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise

tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju

maastikule ja maakasutusele.

Märgalad, jõeäärsed alad ja veekeskkond

Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 ning

lähiümbruses paiknevad eesvoolud JÄDIVERE5 ja JÄDIVERE9. See viitab kuivendatud

maastikule, kus keskkonna vastupanuvõime on tundlik eeskätt setete kandumise ja võimalike

reostusjuhtumite suhtes kuivenduskraavidesse, mitte niivõrd otsese pinnaveekogu koormamise

kaudu.

Töökorraldusega tuleb välistada setete ja naftasaaduste sattumine kraavidesse.

Merekeskkond, jõesuudmed, rannad ja kallastega mererannik

Merekeskkonda, jõesuudmeid, randu või kallastega mererannikut kavandatava tegevuse

mõjuväljas ei esine.

Metsad, pinnavormid ja maastik

Ala on metsamaa ning taotluse seletuskirja järgi kasvab seal nooremapoolne ja keskealine

segamets ning reljeef on tasane. Selline maastik on üldjuhul vastupidav lühiajalistele

häiringutele, kuid kaevandamine muudab maakasutust ajutiselt ja kohalikult ulatuslikult, sest

eeldab metsa raadamist ja pinnasekoorimist. Vastupanuvõime taastub eeldusel, et korrastamine

viiakse läbi metsastamisena.

Taotletav ala paikneb Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ järgses rohevõrgustiku alal ning

korrastamissuunana on ette nähtud metsastamine, mis toetab rohevõrgustiku toimimist. See seab

ootuse, et kaevandamine käsitletakse ajutise maakasutusena ning maastikuilme ja looduslikud

protsessid taastatakse pärast tegevuse lõppu.

Natura 2000 võrgustiku alad ja kaitstavad loodusobjektid

Mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitsealade ega Natura 2000 aladega ning alale ei jää

kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.

18(28)

Lähimad Natura 2000 alad (Vahenurme loodusala RAH0000319ja Selja-Põdra loodusala

RAH0000332) jäävad kavandatavast tegevusest vastavalt ca 3,3 ja 3,5 km kaugusele.

Samas paiknevad vahetus lähiümbruses III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ning

ligikaudu 190 m kaugusel idas vääriselupaik. Need objektid on potentsiaalselt tundlikud eeskätt

tolmule ja töödega kaasnevale servamõjule.

Tiheasustusega alad ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

Lähimad elamud jäävad mäeeraldisest ligikaudu 520–650 m kaugusele kirdesse ja itta. See

tähendab, et tiheasustusega ala vahetut mõjuvööndit ei ole, kuid elamute tundlikkus müra ja

tolmu suhtes on eelhinnangu mõttes siiski asjakohane.

Mäeeraldisest ca 370 m kaugusel asub pärandkultuuri objekt vaigutuslank (503:EKM:009),

millest on säilinud 50-90%. Mõju objektile oodata ei ole, sest objekt ei asu mäeeraldise alal ega

selle läheduses. Vastupanuvõimet saab hinnata kõrgeks. Muinsuskaitselisi objekte ega teisi

pärandkultuuriobjekte mäeeraldise lähedusse ei jää.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist tuleb võimalusel ennetada ning kui see

pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus

hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Taotletav Pallika liivakarjääri tegevusala paikneb hajaasustusega piirkonnas. Seletuskirja

kohaselt jäävad lähimad elamud mäeeraldisest ligikaudu 520–650 m kaugusele kirdesse ja itta.

Sellest tulenevalt on inimese tervise ja heaolu seisukohalt asjakohased eeskätt müra, tolm ja

veoliiklusest tulenev häiring.

Müraallikateks on kaevandamismasinate töö ja transpordiliiklus. Taotluse materjalides on

esitatud müra hinnang, mille kohaselt on maksimaalne arvutuslik müratase lähimal elamualal

kuni 49 dB ning see ei ületa elamualale kehtivat päevast piirtaset. Täiendavate

leevendusmeetmetena on kirjeldatud müratõkkevallide rajamist ning öise töö välistamist.

Märjamaa valla seisukohas on lisaks toodud tööaegade piirangud, mis vähendavad elanike

häiringut. Nende lähteandmete põhjal on tõenäoline, et nõuetekohase töökorralduse ja

leevendusmeetmete rakendamisel ei kujune mürast elamualadel olulist terviseriski, kuid häiringu

tekkimine on võimalik eeskätt intensiivsema veoperioodi korral.

Tolm võib tekkida nii kaevandamisalal kui ka eelkõige karjäärisisestel ja väljaveoteedel veokite

liikumisel. Taotluses on välja toodud, et transporditolm võib lagedal maastikul keskmise tuulega

19(28)

levida kuni umbes 200–250 m ning leevendusmeetmetena nähakse ette teede ja ladude

niisutamine ning vajadusel kaltsiumkloriidiga töötlemine. Arvestades lähimate elamute kaugust,

ei ole tolmu tervisemõju tõenäoline püsiva või süsteemse riskina, kuid kuivadel ja tuulistel

perioodidel võib esineda lokaalne häiring, mis sõltub veosagedusest ja tolmutõrje tegelikust

rakendamisest.

Elanikkonna heaolu mõjutab ka transpordikorraldus. Väljavedu on kavandatud Riigimetsa teed

kasutades ning tegevus seostub piirkonnas planeeritava Via Baltica taristuga, mis võib muuta

ühendusi ja liikluskorraldust. Seetõttu on oluline, et väljaveo lahendus oleks kooskõlas

teedevõrgu kasutusvõimalustega ning välditaks liiklusohutuse halvenemist, sh tolmu, müra ja

raskeliikluse koondumist elamute või teiste tundlike objektide lähedusse.

Muud tegurid (vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn) ei ole taotluse kohaselt olulised. Tegevus

ei hõlma lõhkamist, öist töötamist ei kavandata ning lõhnahäiringu allikad on sisuliselt piiratud

üksnes sisepõlemismootorite heitgaasidega. Kokkuvõtlikult on inimese tervise ja heaolu

seisukohalt määrav, et müra ja tolmu leevendusmeetmed (müravall, tööaegade piirangud, teede

niisutamine või tolmutõrjevahendid) oleksid reaalselt rakendatavad ning et avariiriski (kütuse või

õli leke) ennetatakse töökorralduslike meetmetega

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Pallika liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla müra ja mõju välisõhule ja maastikule.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Maavara kasutamine ja maakasutuse muutus

Mõju laad: otsene ja vältimatu, seotud täiteliiva taastumatu loodusvara kasutamisega ning

metsamaa ajutise muutumisega kaevandamisalaks.

Suurus ja tugevus: kohalikult suur maa-ala kasutuse muutuse mõttes (mäeeraldis ja teenindusmaa

15,81 ha).

Mõjuala ulatus: piirneb peamiselt mäeeraldise ja teenindusmaaga, kaudne mõju lähiümbrusele

toimub eelkõige veoteede ja häiringute kaudu.

Tõenäosus ja aeg: kindel, algab tegevuse ettevalmistamisel (raadamine, katendi koorimine) ja

kestab kogu kaevandamisperioodi.

Kestus ja sagedus: pikaajaline tegevuse kestuse jooksul, mõju esineb tööperioodidel.

Pöörduvus: maastiku ja maakasutuse mõttes osaliselt pöörduv, kui ala korrastatakse metsamaaks.

20(28)

Veerežiim ja veekeskkond

Mõju laad: valdavalt kaudne, seotud maaparandussüsteemi olemasoluga ja setete või reostuse

riskiga.

Suurus ja tugevus: eeldatavalt väike, sest varu on veetasemest kõrgemal, vett välja ei pumbata ja

veetaset ei alandata, kaevandamine on veepealne.

Mõjuala ulatus: peamiselt karjääriala ja lähiümbruse kuivenduskraavid ning eesvoolud.

Tõenäosus ja aeg: veetaseme alandamisest tulenev mõju on vähetõenäoline. Setete ja reostuse

levik on tingimuslik, sõltub töökorraldusest ja avariidest.

Kestus ja sagedus: setete kandumine võib olla episoodiline ja seostub konkreetsete tööetappide

ja sademetega.

Pöörduvus: setetest tingitud häiring on üldjuhul pöörduv, reostusjuhtumi korral võib mõju olla

osaliselt pöördumatu sõltuvalt ulatusest ja reageerimise kiirusest.

Välisõhk (tolm, heitgaasid)

Mõju laad: otsene, peamiselt tolm karjäärisisestelt ja väljaveoteedelt ning heitgaasid masinatelt

ja veokitelt.

Suurus ja tugevus: valdavalt väike kuni mõõdukas. Tolm võib teatud oludes levida lagedal

maastikul keskmise tuulega hinnanguliselt 200–250 m. Materjal on enamasti niiske ning karjääris

ei kasutata sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, mis vähendab tolmu tekke

potentsiaali.

Mõjuala ulatus: peamiselt karjääri vahetu ümbrus ja veoteed, tundlikkust suurendab tuuliste ja

kuivade perioodide esinemine.

Tõenäosus ja aeg: tolmuhäiring on tõenäoline kuival perioodil ja intensiivse veoga, heitgaaside

mõju on püsivalt olemas, kuid väikese intensiivsusega, kui tehnika on korras.

Kestus ja sagedus: perioodiline, seotud tööpäevade ja veoperioodidega.

Pöörduvus: pöörduv, leevendatav niisutamise ja tolmutõrjevahenditega (sh CaCl).

Müra

Mõju laad: otsene häiring, allikad on kaevandamismasinad ja transport.

21(28)

Suurus ja tugevus: eeldatavalt väike kuni mõõdukas lähimate elamute kontekstis. Seletuskirjas

on esitatud arvutus, mille kohaselt maksimaalne müratase lähimal elamualal (Kivirähe) on kuni

49 dB ning see ei ületa II kategooria elamuala päevast piirtaset.

Mõjuala ulatus: valdavalt karjääri ümbrus ja suund, kuhu heli levib. Mõju vähendavad karjääri

paiknemine reljeefis ja metsavöönd.

Tõenäosus ja aeg: müra on kindel töö ajal. Öisel ajal kaevandamist ei planeerita, mis vähendab

häiringu olulisust.

Kestus ja sagedus: perioodiline, seotud tööajaga ja masinate samaaegse tööga.

Pöörduvus: pöörduv. Leevendamiseks on kavandatud müratõkkevall ning soovitus vältida mitme

mehhanismi samaaegset töötamist elamutele lähimal piiril.

Looduslik mitmekesisus ja liigid

Mõju laad: otsene elupaigamuutus kaevandamisalal (raadamine), kaudne mõju tolmu ja häiringu

kaudu lähiümbruses.

Suurus ja tugevus: kaevandamisalal suur, sest metsakooslus eemaldatakse. Lähiümbruses

eeldatavalt väike kuni mõõdukas, sõltub tolmutõrjest ja töökorraldusest.

Mõjuala ulatus: peamiselt 15,81 ha tegevusala, lisaks servamõju lähikonnas.

Tõenäosus ja aeg: elupaigamuutus on kindel tegevuse alguses. Lähiobjektideks on III

kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad vahetus lähiümbruses ning vääriselupaik ligikaudu 190

m kaugusel idas.

Kestus ja sagedus: elupaigamuutus kestab kogu kaevandamise perioodi. Tolmu ja häiringu mõju

on perioodiline.

Pöörduvus: kaevandamisalal pöörduv ainult korrastamise ja metsastamise kaudu, kuid taastumine

on aeglane. Kaitsealuste taimeliikide kasvukohad paiknevad väljaspool mäeeraldist, mis

vähendab otsese kahjustuse riski.

Rohevõrgustik ja sidus maastik

Mõju laad: ajutine katkestus ja kvaliteedi langus rohevõrgustiku alal kaevandamise perioodil,

pikaajaline eesmärk on funktsiooni taastamine korrastamisega.

Suurus ja tugevus: mõõdukas, sest tegevusala paikneb tervikuna rohevõrgustiku alal.

Mõjuala ulatus: eeskätt tegevusala ja selle servavöönd.

22(28)

Tõenäosus ja aeg: kindel kaevandamise ajal, taastumine sõltub korrastamise kvaliteedist ja

ajastusest.

Kestus ja sagedus: kestab kogu kaevandamisperioodi.

Pöörduvus: põhimõtteliselt pöörduv, kuna rohevõrgustiku planeerimisloogika käsitleb

kaevandamist ajutise tegevusena ning korrastamissuunaks on metsastamine, mis toetab sidususe

taastumist.

Maastik ja visuaalne mõju

Mõju laad: otsene visuaalne muutus, seotud metsamaa raadamise ja kaevandamissüvendi

kujunemisega.

Suurus ja tugevus: kohalikult mõõdukas, sest ala on hajusasustusega ja lähimad elamud

paiknevad 520–650 m kaugusel.

Mõjuala ulatus: eeskätt vaateväljas, kus metsavöönd ei varja.

Tõenäosus ja aeg: kindel tegevuse käigus, suurim mõju avaldub kaevandamise aktiivses faasis.

Kestus ja sagedus: kestab kogu kaevandamise perioodi, visuaalne häiring võib olla püsivam kuni

korrastamise ja metsastamise mõjude avaldumiseni.

Pöörduvus: pöörduv, kui ala korrastatakse metsamaaks. Maastikupildi kvalitatiivne muutus on

taastatav korrastamisega.

Reostusrisk

Mõju laad: avariiline ja tingimuslik, seotud kütuse või õli lekkega ning sellega kaasneva pinnase

ja võimalusel veekeskkonna saastumisega.

Suurus ja tugevus: õnnetuse korral võib mõju olla mõõdukas kuni suur lokaalselt, eriti kui reostus

jõuab kuivenduskraavidesse.

Mõjuala ulatus: tavaliselt lokaalne, kuid veekeskkonda jõudmisel võib ulatuda kraavivõrku pidi

kaugemale.

Tõenäosus ja aeg: madal, kui järgitakse töökorraldust ja hooldus tehakse selleks ettenähtud

kohtades. Taotleja on kirjeldanud, et suuremahulisi hooldusi karjääris ei tehta ning reostuse

likvideerimiseks hoitakse kohapeal absorbenti või mittetoksilist pesuvahendit.

Kestus ja sagedus: harv, kuid potentsiaalselt kiire algusega sündmus.

23(28)

Pöörduvus: üldjuhul pöörduv kiire reageerimise korral, kuid võib olla osaliselt pöördumatu, kui

reostus levib laiemalt või jääb avastamata.

Kokkuvõtlik hinnang

Olulisemad ja kindlaimad mõjud on kohalik maakasutuse muutus, maastikupildi ajutine

muutumine ning tööaegne müra ja tolm. Veerežiimi muutus põhjavee alandamise kaudu on

materjalide põhjal vähetõenäoline, sest vett välja ei pumbata. Suurima ebakindlusega ja

potentsiaalselt olulisem risk on reostusjuhtum, mille mõju sõltub ennetusest ja reageerimise

tõhususest.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja jooksul.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist

negatiivset keskkonnamõju.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast kaugele.

3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Eelhinnangu tasemel hinnatakse koosmõju eelkõige nende mõjuteede kaudu, mille puhul

kumuleerumine on realistlik. Sellised on peamiselt müra, tolm ja välisõhk ning liikluskoormus.

Koosmõju võib avalduda juhul, kui samas mõjualas toimuvad samaaegselt või lähiajal muud

häiringuid tekitavad tegevused (nt teised karjäärid, ulatuslik metsaraie, teedeehitus või

suuremahulised ehitusobjektid), eriti kui need paiknevad samade vastuvõtjate suhtes samas

suunas.

Lähim karjäär (Pallika liivakarjäär; keskkonnakaitseluba nr KL-519660) jääb Pallika

liivakarjäärist ca 2 km kaugusele. Karjääri kaugusest tulenevalt on koosmõju ilmnemine

ebatõenäoline.

Pallika liivakarjääri kavandatava tegevuse puhul on koosmõju asjakohane hinnata eelkõige

seoses Via Baltica taristuga (sh Pallika ökodukt). Taotluses on arvestatud Pallika ökodukti 500 m

kaitsevööndiga, välistades plokist 2 aT kaitsevööndisse jääva osa, mistõttu otsene ruumiline

koosmõju ökodukti rajamisega on maandatud tegevuse ulatuse piiranguga. Koosmõju võib

avalduda eeskätt ajastuse kaudu, kui kaevandamine ja Via Baltica ehitustööd toimuvad

samaaegselt, suurendades ajutiselt raskeliiklust ning seeläbi müra ja tolmu teedevõrgu vahetus

mõjualas.

24(28)

Kokkuvõtlikult on koosmõju ilmnemine eeldatavalt ebatõenäoline ning võimaliku koosmõju

intensiivsus jääb madalaks.

3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Pallika liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu eelnevates peatükkides, neid siinkohal ei korrata.

Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute

leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused:

• Rakendada tolmutõrjet lähiümbruses paiknevate kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja

vääriselupaiga suhtes, vajadusel piirata intensiivseid töid ebasoodsate ilmastikuolude korral.

• Enne raadamistöid tuleb botaaniku poolt teostada karjääriga piirneval alal III kategooria

kaitsealuste liikide, kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele

(Platanthera bifolia), elupaikades inventuur. Liikide arvukuse võimalikku muutumist seirata

iga kolme aasta järel ehk siis 3., 6. ja 9. aastal jne peale kaevandamise algust. Kui leitakse,

et on siiski mõju veerežiimile ja seeläbi liikide arvukusele, siis tuleb pakkuda välja

leevendavad meetmed ja neid rakendada.

• Vähendamaks mõju elurikkusele, lindude pesitsusaegse häirimise vältimiseks tuleb

raadamistööd läbi viia väljaspool üldist lindude pesitsusperioodi. Üldine lindude

pesitsusrahu on 15.03 – 31.07.

• Karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja

vedudeperioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada

karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (MaaPS § 6 alusel) ei toimu, ei ole

kohustust teid kasta.

• Kasutada katendist rajatavaid valle tolmu ja müra leviku vähendamiseks tundlike suundade

suunas.

• Vajadusel kasutada tolmutõrjevahendit (nt kaltsiumkloriid).

• Hoida karjäärisisesed sõidukiirused madalad ning vältida materjali kõrgelt kukutamist

laadimisel ja ladustamisel.

• Katendi ladustamine ja töökorraldus kujundada nii, et sademevesi ei kannaks setteid

kuivenduskraavidesse.

• Kaevandamise väljaveoteedel tuleb vedude teostamise ajal tagada tolmutõrje veo piirkonnas

kuni mustkattega teeni.

• Väljaveol tagada koormate nõuetekohane kinnitamine ja vajadusel katmine, et vältida

peenosise pudenemist.

• Kui tekib põhjendatud kaebusi või tuvastatakse tolmu kandumist tundlikesse suundadesse,

tuleb tolmutõrjet tõhustada ja vajadusel ajutiselt piirata veosagedust.

• Vältida mitme suure müratasemega masina samaaegset töötamist mäeeraldise piirialal

elamute suunal.

• Hoida masinad võimalusel karjääri süvendis, kus reljeef ja metsavöönd vähendavad müra

levikut.

25(28)

• Mäeeraldisel on lubatud kaevandamine ja toodangu väljavedu esmaspäevast reedeni kell

7.00–19.00. Laupäeviti, pühapäeviti ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu

keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik,

tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus.

• Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule ja arvestades ökodukti

paiknemisega, tuleb karjäär avada ja korrastada etappide kaupa: esmalt mäeeraldise

lõunapoolses osas ning seejärel põhjapoolses osas.

• Karjääri käitamise ajal tuleb rakendada abinõusid, mis tagavad nõlvade ohutuse ning

välistavad ohu tekkimise ulukitele.

• Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol

materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi

vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise.

• Kõik tekkivad jäätmed tuleb liigiti koguda ja anda üle jäätmeluba või

keskkonnakompleksluba omavale isikule.

• Tootmisjäätmete ja prahi ladustamine Pallika mäeeraldisel ja teenindusalal on keelatud,

välja arvatud korrastustöödeks vajalik ajutine materjali ladustamine vastavalt

korrastusprojektile.

• Katend ladustada teenindusmaal puistangutes ning kasutada korrastamisel. Puistangud

paigutada ja kujundada erosiooniriskita.

• Tagada maaparandussüsteemi ja eesvoolude toimimine ning vältida nende kahjustamist.

• Vältida setete kandumist kraavidesse (tööde etapistamine, vajadusel ajutised tõkendid või

settepüüdurid riskikohtades).

• Vältida reostuse sattumist kuivenduskraavidesse ja eesvooludesse, sh hoida tööala

korrastatuna ning rakendada avariivalmidust

• Siduda väljaveo lahendus riigitee nr 4 ümberehituse etappidega ning arvestada tulevase

kogujateede võrguga.

• Rakendada tolmutõrjet teedel ja järgida teehoiutingimusi ning vajalikke kooskõlastusi teede

valdajaga.

• Tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud platsidel, karjääris töötavad

masinad peavad olema tehniliselt korras, et vähendada lekke riski.

• Karjääris peab olema pidevalt olemas piisav kogus reostustõrjevahendeid (absorbendid,

kogumisvahendid jms) ning naftareostus tuleb avastamise korral viivitamatult lokaliseerida

ja likvideerida.

• Reostusjuhtumitest ja muudest keskkonnaohtlikest avariidest tuleb viivitamatult teavitada

pädevat asutust ning rakendada juhendis „Tegevused reostuse leidumisel“ sätestatud

meetmeid.

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa

andmise korralduses.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhinnangu põhijäreldused:

26(28)

• Mõju maavarale on pöördumatu, sest täiteliiv on taastumatu loodusvara. Taotletav aktiivne

tarbevaru on 242,7 tuh m³ ja kaevandatav varu 232,3 tuh m³.

• Mõju maakasutusele ja maastikule on lokaalne. Metsamaa (15,81 ha) muudetakse

kaevandamise perioodiks ajutiselt kaevandamisalaks. Mõju leeveneb ja on põhimõtteliselt

pöörduv korrastamisega, sest kaevandamisjärgne sihtotstarve on metsamaa.

• Veetaset ei alandata, sest varu paikneb veetasemest kõrgemal ja kaevandamine toimub

veepealsena. Kaevandamisel ei pumbata karjäärist vett välja. Seega on põhjaveetaseme

alandamisest tulenev kuivendusmõju ebatõenäoline.

• Keskkonna tundlikkus tuleneb eeskätt maaparandussüsteemist. Ala kattub

maaparandussüsteemiga JÄDUVERE5 ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud. Oluline

mõju veekeskkonnale on ebatõenäoline, kui välditakse setete ja võimaliku reostuse sattumist

kraavidesse ning säilitatakse kuivendustaristu toimimine.

• Müra modelleerimise kohaselt on maksimaalne arvutuslik müratase lähimal elamualal kuni

49 dB ja see ei ületa elamualale kehtivat päevast piirtaset. Öisel ajal kaevandamist ei

kavandata ning leevendusmeetmena on ette nähtud müratõkkevall. Seetõttu on oluline mõju

elamutele ebatõenäoline, eeldusel et tööajad ja leevendusmeetmed on tegelikult rakendatud.

• Tolmu peamine allikas on transporditolm karjääris ja väljaveoteedel. Transporditolm võib

lagedal maastikul keskmise tuulega levida umbes 200–250 m. Leevendusmeetmetena on ette

nähtud teede niisutamine ja vajadusel kaltsiumkloriidiga töötlemine.

• Karjääris ei kavandata purustus-sorteerimissõlme ega sõelumiskompleksi, mis vähendab

tolmutekke potentsiaali. Taotluses on esitatud tahkete osakeste summaarne heitkogus

suurusjärgus 0,033 t aastas ning õhusaasteloa künniskoguseid ei ületata. Oluline mõju on

ebatõenäoline, kui tolmutõrje ja töökorralduslikud meetmed on järjepidevad.

• Teenindusmaal ega selle läheduses ei paikne Natura 2000 alasid. Ebasoodsa mõju esinemine

Natura 2000 aladele ning sealsetele kaitse-eesmärkidele on välistatud. Kaitsealasid

teenindusmaal ega lähiümbruses ei asu, seega mõju ei esine.

• Lähiümbruses on III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ning idas paikneb

vääriselupaik. Oluline mõju neile objektidele on ebatõenäoline, kui tolmu levik on kontrolli

all ja veetaset ei alandata.

• Ala paikneb Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku alal. Mittelooduslike alade

osakaal rohevõrgustiku tuumalas jääb väga väikeseks ning tingimused looduslike alade

osakaalu kohta on täidetud. Mõju rohevõrgustiku toimimisele on eeldatavalt ajutine ja

lokaalne, kui avatud tööpind hoitakse minimaalsena, rakendatakse etapiviisilist

kaevandamist ja ala korrastatakse metsamaaks.

• Suurima ebakindlusega risk on avariiline kütuse või õli leke ning selle jõudmine pinnasesse

ja maaparanduskraavidesse. Oluline mõju on ebatõenäoline, kui tankimine ja tehnika

kasutus on kontrollitud ning avariile reageeritakse viivitamata. On olemas absorbent või

mittetoksiline pesuvahend reostuse likvideerimiseks.

Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu, ulatust, asukohta, kavandatud tehnilisi lahendusi

ja esitatud leevendusmeetmeid ei ole eeldada KeHJS § 2² mõistes olulise keskkonnamõju

esinemist.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

27(28)

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

4. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XX.XX.2026 kirjaga nr DM-133516-XX

Pallika liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu

ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsusele ja tutvumiseks taotlejale, seisukoha esitamise tähtajaga üks kuu.

Märjamaa Vallavalitsus XXX

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus XXX

Taotleja XXX

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Siret Punnisk

juhataja

maapõuebüroo

Teadmiseks: Märjamaa Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Karin Sisask 5193 1960

[email protected]

28(28)

Moonika Aunpuu 5698 0504

[email protected]

Margit Karu 5695 1985 (vesi)

[email protected]

Rita Miller 5301 1496 (looduskaitse)

[email protected]

EELNÕU (04.05.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Marina Minerals OÜ 17.09.2025 esitatud keskkonnaloa muutmise taotlust nr T KL/1030230 ja võttes aluseks maapõueseaduse (MaaPS) § 48 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) HMS § 53 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 otsustan: 1.1 Muuta ettevõtte Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875) Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-519660. 1.1.1. Lisada loale aktiivse tarbevaru plokk 2 a (täiteliiv 92,7 tuh m³); 1.1.2. Märkida mäeeraldise ja teenindusmaa pindalaks 15,81 ha (endisel loal 9,37 ha); 1.1.3. Keskmine tootmismaht 33 tuh m³ aastas (endisel loal 15 tuh m³). 1.2 Määrata keskkonnaloale nr KL-519660 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.3 Korraldus jõustub ettevõttele Marina Minerals OÜ teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1 Taotluse läbivaatamine Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn) esitas 17.09.2025 Keskkonnaametile taotluse Pallika liivakarjääri keskkonnaloa muutmiseks. Taotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS (KOTKAS) 17.09.2025 numbriga DM-133516-1.

Pallika liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Pallika külas, hõlmates osaliselt riigile kuuluvat kinnistut Märjamaa metskond 67 (katastritunnus 50201:001:0385, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus ning riigile kuuluvat kinnistut Pallika liivakarjäär (katastritunnus 50201:001:0386, Sihtotstarve mäetööstusmaa 100%), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Pallika liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2 aT. Täiteliiva maavaravaru kogus Pallika liivakarjääris on 242,7 tuh m³. Mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 232,3 tuh m³. Luba kehtib kuni 07.08.2033, millest lähtuvalt on aastane keskmine kaevandamise maht ligikaudu 33 tuh m³. Taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 15,81 ha. Maavara kasutatakse taristuehituses. Kaevandatud maa kavandatakse korrastada metsamaaks.

Riigilõiv kokku 995 eurot on tasutud 17.09.2025 riigilõivuseaduse § 136² lõike 2 kohaselt.

Keskkonnaloa andmise taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Eesti Geoloogiateenistuse 23.09.2025 kiri nr 13-1/25-1519.).

2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 17.09.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Märjamaa ja Põhja- Pärnumaa Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2).

Loa andja edastas Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 08.10.2025 kirjaga nr DM- 133516-5 arvamuse avaldamiseks kohalikule omavalitsusele (Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele) (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Märjamaa vallavolikogu nõustus 20.01.2026 otsusega nr 23 (KOTKAS 22.01.2026 numbriga DM-133516-10) tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.5). Põhja-Pärnumaa vallavolikogu nõustus 21.01.2026 otsusega nr 2 (KOTKAS 27.01.2026 numbriga DM-133516-12) tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.5).

Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud soovi asja arutada avalikul arutelul.

Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 08.10.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas Keskkonnaamet 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-4 piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2).

Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675) (tunnus 5111470020070). Ligikaudu 210 kaugusel läänes asub eesvool JÄDIVERE5 (TP-675) (tunnus 51114700200700011M) ja ~280 m kaugusele kirde ja ida suunda jääb eesvool JÄDIVERE9 (tunnus 51114700200700021M). Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus on algsele taotlusele lisatud (16.08.2022 otsus nr 6.2-2/35358; KOTKAS 16.08.2022 DM-121067- 2).

Keskkonnaamet saatis XX.XX.2026 kirjaga nr DM-133516-14 Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele, Maa- ja Ruumiametile, Transpordiametile ning tutvumiseks OÜ-le MERKO KAEVANDUSED, seisukoha esitamise tähtajaga 14 päeva (KeHJS § 11 lõike 2²).

Märjamaa Vallavalitsus XXX

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus XXX Maa- ja Ruumiamet XXX Transpordiamet XXX

Loa andja teavitas XX.XX.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4).

Eelnõule esitati arvamusi ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.5).

2.3 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnaamet jättis XX.XX.2026 kirjaga nr DM-133516-XX "Pallika liivakarjääri keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine" algatamata KMH Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.4.).

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³), kuna tegemist on pealmaakaevandamise tegevusega kuni 25 hektari suurusel alal (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 3 p 4)).

Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4).

Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (KOTKAS XX.XX.2026 numbriga DM-133516-XX), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik. Eelhinnangu põhijäreldused: 1. Mõju maavarale on pöördumatu, sest täiteliiv on taastumatu loodusvara. Taotletav aktiivne tarbevaru on 242,7 tuh m³ ja kaevandatav varu 232,3 tuh m³. 2. Mõju maakasutusele ja maastikule on lokaalne. Metsamaa (15,81 ha) muudetakse kaevandamise perioodiks ajutiselt kaevandamisalaks. Mõju leeveneb ja on põhimõtteliselt pöörduv korrastamisega, sest kaevandamisjärgne sihtotstarve on metsamaa. 3. Veetaset ei alandata, sest varu paikneb veetasemest kõrgemal ja kaevandamine toimub veepealsena. Kaevandamisel ei pumbata karjäärist vett välja. Seega on põhjaveetaseme alandamisest tulenev kuivendusmõju ebatõenäoline. 4. Keskkonna tundlikkus tuleneb eeskätt maaparandussüsteemist. Ala kattub maaparandussüsteemiga JÄDUVERE5 ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud. Oluline mõju

veekeskkonnale on ebatõenäoline, kui välditakse setete ja võimaliku reostuse sattumist kraavidesse ning säilitatakse kuivendustaristu toimimine. 5. Müra modelleerimise kohaselt on maksimaalne arvutuslik müratase lähimal elamualal kuni 49 dB ja see ei ületa elamualale kehtivat päevast piirtaset. Öisel ajal kaevandamist ei kavandata ning leevendusmeetmena on ette nähtud müratõkkevall. Seetõttu on oluline mõju elamutele ebatõenäoline, eeldusel et tööajad ja leevendusmeetmed on tegelikult rakendatud. 6. Tolmu peamine allikas on transporditolm karjääris ja väljaveoteedel. Transporditolm võib lagedal maastikul keskmise tuulega levida umbes 200–250 m. Leevendusmeetmetena on ette nähtud teede niisutamine ja vajadusel kaltsiumkloriidiga töötlemine. 7. Karjääris ei kavandata purustus-sorteerimissõlme ega sõelumiskompleksi, mis vähendab tolmutekke potentsiaali. Taotluses on esitatud tahkete osakeste summaarne heitkogus suurusjärgus 0,033 t aastas ning õhusaasteloa künniskoguseid ei ületata. Oluline mõju on ebatõenäoline, kui tolmutõrje ja töökorralduslikud meetmed on järjepidevad. 8. Teenindusmaal ega selle läheduses ei paikne Natura 2000 alasid. Ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 aladele ning sealsetele kaitse-eesmärkidele on välistatud. Kaitsealasid teenindusmaal ega lähiümbruses ei asu, seega mõju ei esine. 9. Lähiümbruses on III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ning idas paikneb vääriselupaik. Oluline mõju neile objektidele on ebatõenäoline, kui tolmu levik on kontrolli all ja veetaset ei alandata. 10. Ala paikneb Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku alal. Mittelooduslike alade osakaal rohevõrgustiku tuumalas jääb väga väikeseks ning tingimused looduslike alade osakaalu kohta on täidetud. Mõju rohevõrgustiku toimimisele on eeldatavalt ajutine ja lokaalne, kui avatud tööpind hoitakse minimaalsena, rakendatakse etapiviisilist kaevandamist ja ala korrastatakse metsamaaks. 11. Suurima ebakindlusega risk on avariiline kütuse või õli leke ning selle jõudmine pinnasesse ja maaparanduskraavidesse. Oluline mõju on ebatõenäoline, kui tankimine ja tehnika kasutus on kontrollitud ning avariile reageeritakse viivitamata. On olemas absorbent või mittetoksiline pesuvahend reostuse likvideerimiseks.

Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu, ulatust, asukohta, kavandatud tehnilisi lahendusi ja esitatud leevendusmeetmeid ei ole eeldada KeHJS § 2² mõistes olulise keskkonnamõju esinemist.

Eelhinnangus määrati leevendusmeetmed, mis on lisatud käesoleva keskkonnaloa kõrvaltingimustesse.

3.2 Kaalutlused loa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13).

Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2).

3.2.1 Maavara kaevandamine 3.2.1.1 Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vaja maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1).

MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi.

MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse.

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-5 arvamuse avaldamiseks Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Märjamaa Vallavolikogu nõustus 20.01.2026 otsusega nr 23 tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (KOTKAS 22.01.2026 numbriga DM-133516-10). Kohaliku omavalitsuse seatud tingimused lisatakse antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks.

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus nõustus 21.01.2026 otsusega nr 2 tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (KOTKAS 27.01.2026 numbriga DM-133516-12). Kohaliku omavalitsuse seatud tingimused lisatakse antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks.

MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Taotluse kohaselt leiab kogu kasulik materjal kasutust ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades. Taotleja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.

Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa.

KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Pallika liivakarjääri mäeeraldisel täitepinnase kaevandamine. Taotluses on kirjeldatud, et liiva kavatsetakse kasutada taristuehitusel.

3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55).

- tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1). - tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet järeldas, et tegevusel puudub oluline keskkonnamõju XX.XX.2026 dokumendiga nr DM-133516-XX. - tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud(KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1). - loa andmisega ei minda vastuollu riiklike huvidega, mis on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" (MaaPS § 55 lg 2 p 10). Samuti ei tuvastatud vastuolusid teiste valdkondade eriseadustega. Eelhinnangus kui ka korralduses on nimetatud erinevaid aspekte, millele on vaja tähelepanu pöörata arvestades sotsiaalse keskkonna, looduskeskkonna, liigikaitse, julgeoleku ja kultuuri valdkonna seadustes väljendatud riigi huvi. - Kohalik omavalitsus, Märjamaa Vallavolikogu, andis 20.01.2026 otsusega nr 23 ja Põhja- Pärnumaa Vallavalitsus 21.01.2026 otsusega nr 2 tingimuslikult nõusoleku keskkonnaloa andmisega taotletavale mäeeraldisel kaevandamiseks (MaaPS § 55 lg 2 p 11). Kohaliku omavalitsuse tingimustega on loa andmisel arvestatud. - tehtavad tööd ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt kaitstavat loodusobjekti (MaaPS § 55 lg 2 p 12). KMH eelhinnangu järeldus oli, et Pallika liivakarjääri tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. - taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemisenõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 30.04.2026) (MaaPS § 55 lg 3 p 1).

3.4 Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS § 56 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele.

3.4.1 Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse rendileping peale keskkonnaloa muutmist.

3.4.2 Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused

Märjamaa Vallavolikogu nõustus 20.01.2026 otsusega nr 23 Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotlusega järgmistel tingimustel: 1. Mäeeraldisel on lubatud kaevandamine ja toodangu väljavedu esmaspäevast reedeni kell 7.00–19.00. Laupäeviti, pühapäeviti ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. 2. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav. 3. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kuival perioodil kaevandamis- ja veotööde ajal niisutada karjäärisiseseid teid ja väljaveoteid ning vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 4. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule ja arvestades ökodukti paiknemisega, tuleb karjäär avada ja korrastada etappide kaupa: esmalt mäeeraldise lõunapoolses osas ning seejärel põhjapoolses osas. 5. Karjääri käitamise ajal tuleb rakendada abinõusid, mis tagavad nõlvade ohutuse ning välistavad ohu tekkimise ulukitele. 6. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu nõustus 21.01.2026 otsusega nr 2 Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotlusega, arvestades Märjamaa Vallavolikogu seatud tingimustega ning seada täiendavalt tingimusteks: 1. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajaliketeede kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorrahalvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevusealustamist; 2. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama.

3.4.3 Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud XX.XX.2026 Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata.

Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. KMH eelhinnangus esitati keskkonnameetmed lisaks eelhinnangus leitud leevendusmeetmete vajadusele, ka tulenevalt Märjamaa Vallavolikogu ja Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu tingimustest (KOTKAS XX.XX.2026 numbriga DM-133516-XX).

Eelhinnangus toodud keskkonnameetmed kanti üle keskkonnaloa kõrvaltingimusteks (toodud

korralduse punktis 3.4.4).

3.4.4 Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused

Keskkonnamõju eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandas Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused: 1. Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kell 7.00-19.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. 2. Enne raadamistöid tuleb botaaniku poolt teostada karjääriga piirneval alal III kategooria kaitsealuste liikide, kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), elupaikades inventuur. Liikide arvukuse võimalikku muutumist seirata iga kolme aasta järel ehk siis 3., 6. ja 9. aastal jne peale kaevandamise algust. Kui leitakse, et on siiski mõju veerežiimile ja seeläbi liikide arvukusele, siis tuleb pakkuda välja leevendavad meetmed ja neid rakendada. 3. Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti 16.08.2022 kirjale nr 6.2-2/35358 ei ole lubatud kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus kahjustada Pallika liivakarjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. 4. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav. Vältida mitme suure müratasemega masina samaaegset töötamist mäeeraldise piirialal elamute suunal. Hoida masinad võimalusel karjääri süvendis, kus reljeef ja metsavöönd vähendavad müra levikut. 5. Karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedudeperioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (MaaPS § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta. Vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 6. Hoida karjäärisisesed sõidukiirused madalad ning vältida materjali kõrgelt kukutamist laadimisel ja ladustamisel. 7. Rakendada tolmutõrjet lähiümbruses paiknevate kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja vääriselupaiga suhtes, vajadusel piirata intensiivseid töid ebasoodsate ilmastikuolude korral. 8. Mäeeraldise raadamistöid ei ole lubatud teostada lindude peamisel pesitsusajal ehk 15.03- 31.07. 9. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule, tuleb karjäär avada ja korrastada kahes jaos – esmalt planeeritavale ökoduktile lähem mäeeraldise lõunapool ja seejärel mäeeraldise põhjapool. 10. Karjääri töötamise ajal tuleb tagada nõlvade ohutus ulukite karjäärist läbiliikumiseks. 11. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olema vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud

mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. 12. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. 13. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajalike teede kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevuse alustamist. 14. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama.

3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Loa eelnõule ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule esitati/ ei esitatud arvamusi. Keskkonnaamet vastas esitatud arvamustele ja vastuväidetele, edastades vastused ka ettevõttele (HMS § 49 lg 3). Olulisemad seisukohad eelnõudele ning XXX

Keskkonnaamet on seisukohal, et loa eelnõu vältel esitatud arvamusi on loa menetluse juures piisavalt käsitletud ning täiendavaid loa andmisest keeldumise põhjuseid ei tuvastatud. Seejuures üldist teede kasutust ja korrashoidu väljaspool mäeeraldist ei reguleerita käesoleva keskkonnaloaga. Teede liiklust reguleerib liiklusseadus ja ehitust ehitusseadustik. Nende seaduste järgi võib lisaks reguleerida ka käesolevast keskkonnaloast tulenevat liiklust ning tee korrashoidu.

3.6 Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Moonika Aunpuu vanemspetsialist maapõuebüroo

EELNÕU 04.05.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-519660

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ

Registrikood / Isikukood 11349875

Tegevuskoha andmed

Nimetus Pallika liivakarjäär

Aadress Märjamaa metskond 67, Pallika küla, Märjamaa vald, Rapla maakond

Katastritunnus(ed) 88402:002:0500; 50201:001:0385

Territoriaalkood EHAK 5937

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Märjamaa metskond 67 (50201:001:0385), Pallika liivakarjäär (50201:001:0386).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva laiendus

Registrikaardi nr 999

Maardla nimetus Pallika

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Pallika liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 15.81

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 15.81

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 62

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 62

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve taristuehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 33

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 150 tuh m³ 30.06.2025

2 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 92.70 tuh m³ 30.06.2025

Tegevusala andmed

2/4

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rapla maakonna Pallika uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

Geoloogiafondi number EGF 9606

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/22/1683

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.08.2022

1. Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kell 7.00-19.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. 2. Enne raadamistöid tuleb botaaniku poolt teostada karjääriga piirneval alal III kategooria kaitsealuste liikide, kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), elupaikades inventuur. Liikide arvukuse võimalikku muutumist seirata iga kolme aasta järel ehk siis 3., 6. ja 9. aastal jne peale kaevandamise algust. Kui leitakse, et on siiski mõju veerežiimile ja seeläbi liikide arvukusele, siis tuleb pakkuda välja leevendavad meetmed ja neid rakendada. 3. Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti 16.08.2022 kirjale nr 6.2-2/35358 ei ole lubatud kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus kahjustada Pallika liivakarjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. 4. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav. Vältida mitme suure müratasemega masina samaaegset töötamist mäeeraldise piirialal elamute suunal. Hoida masinad võimalusel karjääri süvendis, kus reljeef ja metsavöönd vähendavad müra levikut. 5. Karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedudeperioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (MaaPS § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta. Vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 6. Hoida karjäärisisesed sõidukiirused madalad ning vältida materjali kõrgelt kukutamist laadimisel ja ladustamisel. 7. Rakendada tolmutõrjet lähiümbruses paiknevate kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja vääriselupaiga suhtes, vajadusel piirata intensiivseid töid ebasoodsate ilmastikuolude korral. 8. Mäeeraldise raadamistöid ei ole lubatud teostada lindude peamisel pesitsusajal ehk 15.03-31.07. 9. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule, tuleb karjäär avada ja korrastada kahes jaos – esmalt planeeritavale ökoduktile lähem mäeeraldise lõunapool ja seejärel mäeeraldise põhjapool. 10. Karjääri töötamise ajal tuleb tagada nõlvade ohutus ulukite karjäärist läbiliikumiseks. 11. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olema vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. 12. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. 13. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajalike teede kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevuse alustamist. 14. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama.

Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik

Liiv, täitepinnas 2026 2036 tuh m³ 232.30 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, täitepinnas 2026 2036 0502 Märjamaa vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa

3/4

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Mäeeraldise plaan Lisa 1: Lisa 1 - Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Jah

Läbilõiked Lisa 2: Lisa 2 - Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Jah

Korrastatud maa plaan Lisa 3: Lisa 3 - Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Jah

4/4

EELNÕU 29.04.2026

Pallika maardla Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele

1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-

519660 muutmise taotlusele.

1.2. Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotluse menetlemisel

arvestada eelhinnangu punktis 3.3.4. toodud keskkonnameetmetega.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1 Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn)

esitas 17.09.2025 Keskkonnaametile taotluse Pallika liivakarjääri keskkonnaloa muutmiseks.

Taotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS (KOTKAS) 17.09.2025

numbriga DM-133516-1.

Ettevõte taotleb Pallika liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa laienemist olemasoleva

mäeeraldisega külgnevale aktiivse tarbevaru plokile 2 aT.

2.2. Keskkonnaloa menetluse algatamises teade on 08.10.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-4 Pallika

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Avalikustamise käigus ettepanekuid ei esitatud.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Pallika liivakarjääri mäeeraldise

keskkonnaloa taotluse 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-9 Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga hiljemalt 08.12.2025.

Märjamaa Vallavolikogu nõustus 20.02.2026 otsusega nr 23 Pallika liivakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotlusega järgmistel tingimustel:

2(28)

1. Mäeeraldisel on lubatud kaevandamine ja toodangu väljavedu esmaspäevast reedeni kell 7.00–

19.00. Laupäeviti, pühapäeviti ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud.

Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks

eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus.

2. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele

piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb

kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav.

3. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kuival perioodil kaevandamis- ja veotööde ajal

niisutada karjäärisiseseid teid ja väljaveoteid ning vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid

tolmutõrjemeetmeid.

4. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule ja arvestades ökodukti

paiknemisega, tuleb karjäär avada ja korrastada etappide kaupa: esmalt mäeeraldise lõunapoolses

osas ning seejärel põhjapoolses osas.

5. Karjääri käitamise ajal tuleb rakendada abinõusid, mis tagavad nõlvade ohutuse ning

välistavad ohu tekkimise ulukitele.

6. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol

materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning

vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise.

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu nõustus 26.01.2026 otsusega nr 1-3/2/2026 Marina Minerals OÜ

keskkonnaloa nr KL-519660 muutmisega Märjamaa vallas Pallika liivakarjääris arvestades

Märjamaa Vallavolikogu seatud tingimustega ning lisas täiendavalt tingimused:

1. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajalike teede

kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorra halvenemise küsimuse

lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevuse alustamist;

2. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid

jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat

tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga

läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud

koheselt ja omal kulul kõrvaldama.

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §

6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja §

3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni

25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama

KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus

otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning

selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lõike 4

kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS

§ 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3(28)

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus

nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlus koos sinna juurde kuuluvate materjalidega, sh KeHJS

§ 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Eesti looduse infosüsteem (EELIS, Keskkonnaagentuur);

4. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012

korraldusega nr 368);

5. Raplamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/80);

6. Märjamaa valla üldplaneering (kehtestatud 20.06.2000 Märjamaa Vallavolikogu määrusega nr

11);

7. Koostatav Märjamaa valla üldplaneering (algatatud 18.12.2018 Märjamaa Vallavolikogu

otsusega nr 112).

3.1. Kavandatav tegevus

Marina Minerals OÜ taotleb Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-519660 muutmist

eesmärgiga laiendada mäeeraldist ja teenindusmaad Pallika maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru

plokile 2 aT ulatuses, mis jääb välja Via Baltica eelprojekti kohase Pallika ökodukti 500 m

kaitsevööndist. Taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 15,81 ha ning sellega seotud

täiteliiva aktiivne tarbevaru on 242,7 tuh m³, kaevandatav varu 232,3 tuh m³, keskmine aastane

kaevandamismaht 33 tuh m³. Kaevandamine on kavandatud veepealsena, maavara

kasutusotstarve on eeskätt taristuehitus, sh Via Baltica lähiala objektid. Ala korrastatakse pärast

varu ammendamist metsamaaks.

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, maakasutus ja maastiku kirjeldus

Mäeeraldise ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletav Pallika liivakarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pallika külas riigile

kuuluvatel kinnistutel Märjamaa metskond 67 (katastritunnus 88402:002:0500) ja Pallika

liivakarjäär (katastritunnus 50201:001:0386). Mäeeraldis paikneb Märjamaa metskond 67

kinnistu loodeosas.

Mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 15,81 ha ning ala on metsamaa kõlvik.

4(28)

Maapinna reljeef on tasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku umbes 17,5

kuni 18,5 m. Alal kasvab peamiselt nooremapoolne ja keskealine segamets (kask, kuusk, mänd,

lepp) ning alal on tehtud harvendusraiet.

Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675)

(tunnus 5111470020070). Ligikaudu 210 kaugusel läänes asub eesvool JÄDIVERE5 (TP-675)

(tunnus 51114700200700011M) ja ~280 m kaugusele kirde ja ida suunda jääb eesvool

JÄDIVERE9 (tunnus 51114700200700021M). Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus on

algsele taotlusele lisatud.

Taristu ja ligipääsetavuse mõttes paikneb Tallinn–Pärnu–Ikla maantee (tee nr 4) ligikaudu 600 m

kaugusel idas ning vahetult lõunas (umbes 20 m tee teljest) asub metsatee Riigimetsa tee (tee nr

8840159), mida kavandatakse kasutada toodangu väljaveoks. Kui karjääri ei ammendata Via

Baltica ehitustöödel, eeldatakse metsatee ühendamist planeeritava kogujateede võrguga.

Mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega ning seletuskirja

kohaselt ei jää alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Vahetult läänes, edelas ja

kagus asuvad III kategooria kaitsealuste liikide kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata)

elupaigad (KLO9301702, KLO9305236 ja KLO9301698) ja kahelehise käokeele (Platanthera

bifolia) elupaigad (KLO9303060, KLO9303061). Ligikaudu 190 m kaugusel idas asub

vääriselupaik VEP nr 206817.

Lähimad elamud jäävad taotletavast Pallika mäeeraldisest 520 - 650 m kaugusele kirdesse ja itta

Kivirähe (katastritunnusega 88402:002:0550), Veileri (katastritunnus 88402:002:0410) ja

Uuelepiku (katastritunnus 88402:002:0083) kinnistutele.

Mäeeraldisest ca 370 m kaugusel asub pärandkultuuri objekt vaigutuslank (503:EKM:009),

millest on säilinud 50-90%.

Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb kavandatav Pallika liivakarjäär rohevõrgustiku

alale.

Katend

Enne kaevandamise alustamist raadatakse mets, juuritakse kännud ning teisaldatakse kattekiht.

Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse teenindusmaale.

Katendit kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning pärast maavara ammendamist

karjääriala korrastamisel. Ökodukti kaitsevööndi poolne karjääri osa ümbritsetakse umbes 1,5 m

kõrguse pinnasevalliga.

Katend koosneb 0,1–0,4 m paksusest mullakihist ja keskmiselt 0,2 m paksusest huumusega

liivakihist. Kokku on katendi paksus 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Katendi maht taotletaval

mäeeraldisel on 62 tuh m³.

Kasulik kiht

5(28)

Kasulik kiht on täiteliiv. Kasuliku kihi paksus on 0,9–1,7 m (keskmiselt 1,5 m). Kasuliku kihi

lamamiks on sinakashall sitke savi, mäeeraldise kagunurgas esines lamamina sinakashall

liivsavimoreen.

Taotletav mäeeraldis hõlmab Pallika maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 aT ja 2 aT.

Aktiivne tarbevaru on kokku 242,7 tuh m³ ning kaevandatav varu 232,3 tuh m³. Keskmine aastane

kaevandamismaht on 33 tuh m³.

Hüdrogeoloogia

Seletuskirja kohaselt on Pallika liivakarjääris varu kogu ulatuses veetasemest kõrgemal. Seetõttu

ei pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega alandata veetaset. Taotluse ja seletuskirja

kohaselt toimub kaevandamine veepealsena.

Mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675). Ligikaudu

210 m kaugusel läänes paikneb eesvool JÄDIVERE5 ning umbes 280 m kaugusel kirde ja ida

suunas eesvool JÄDIVERE9.

Nõlvad

Nõlvade kujundamine, stabiilsuse tagamine ja ohutuse nõuded määratakse kaevandamisprojektis

ning neid tuleb järgida nii kaevandamise käigus kui ka korrastamisel. Ökodukti kaitsevööndi

poolses servas kasutatakse lisameetmena pinnasevalli (umbes 1,5 m), mis toimib ühtaegu piirde

ja leevendusmeetmena.

Kasutatav tehnoloogia

Maavara kaevandatakse ekskavaatori ja või laaduriga. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks.

Katendi koorimine toimub vastavalt prognoositavale kaevandamismahule järk-järgult buldooseri

või ekskavaatoriga. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava määratakse

kaevandamisprojektis.

Maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve pärast tegevuse lõppu on metsamaa. Korrastamise

põhimõtted ja ruumiline lahendus on esitatud korrastatud ala plaanil. Katend ladustatakse

teenindusmaale ning kasutatakse pärast maavara ammendamist karjääriala korrastamisel.

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:

• Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks

6(28)

alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on

täpsustatud valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel

kasutati Eestis integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos

asustuse ja tehnilise taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku

sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab

loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb

tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi.

• /…/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte,

tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb

see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.

Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre

spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.

Rapla maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/80). Rapla maakonnaplaneeringus on välja toodud maardlate ja maavarade kaevandamisest

mõjutatud alade üldised kasutustingimused:

• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel,

rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel

on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju

maastikukomponentidele.

• Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult

vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja

põllumajandusliku kasutuse huvidele, rakendades maksimaalselt võimalikke

leevendusmeetmeid.

• Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb

arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja

vastavate leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine). Tiheasustatud aladel peab säilima

kvaliteetne elukeskkond.

• Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja

ressursisäästlikult: ammendada maardla varud võimalikult lühikese ajaga, kasutades ära

kaasnevad maavarad; alad korrastada, kasutades neid edaspidiselt metsa- puhke või

ehitusalana.

• Arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena.

• Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt

vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või

modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed

kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks.

Raplamaa maakonnaplaneeringus 2030+ on toodud, et Raplamaal ei ole riikliku tähtsusega liiva

või kruusamaardlaid. Kohalikud maardlad paiknevad maakonna idaosas. Maakonna

liivakarjäärideks on Tiitsu ja Hagudi karjäär. Taotletava Pallika liivakarjäär asukohas Raplamaa

maakonnaplaneering piirkonda detailselt ei käsitle.

7(28)

Samuti on toodud maakonnaplaneeringus:

• Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandamistegevuse

eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist,

vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele.

Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna

taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena.

• Maavarade kasutamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju

minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast

majandustegevuse lõppemist.

• Lähema 5-10 aasta perspektiivis on tõenäoline kruusa- ja liivakarjääride varude intensiivne

täiendav kasutuselevõtt seoses Rail Balticu rajamisega./…/

Raplamaa maakonnaplaneeringu 2030+ KSH aruandes on toodud maavara kaevandamise osas

järgnevat:

• Maavara kaevandamise puhul on maakonnaplaneeringus sätestatud, et eelistada tuleb

maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb arvestada

kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate

leevendusmeetmetega. Tingimus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna säilitamisele ja

negatiivsete mõjude vältimisele. Transpordikoormusega seotud leevendusmeetmete näitena

saab siinkohal välja tuua kruuskattega juurdepääsuteede mustkatte alla viimist.

Kaevandamise mõjude asjakohased leevendusmeetmed selgitatakse reeglina välja objekti

keskkonnamõju hindamise ja/või kaevandamisloa taotluse menetluse käigus.

• Maakonnaplaneering ei näe ette lahendusi, mis ohustaksid maavarade kasutatavust.

Arvestatud on, et arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja

kaevandamisväärsena. Teataval määral piiravaks on maardlate paiknemine rohelise

võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Kaevandamine rohelise võrgustike

aladel on võimalik, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud

kaevandamisalade sobiv korrastamine. Väärtuslikel põllumajandusmaadel kaevandamisel

on pinnase koorimine üldjuhul vältimatu ning kaevandamisele eelnenud olukorra

taastamine pole seetõttu eeldatavalt võimalik.

• Planeeringuga määratakse maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade

kasutustingimused, mis on suunatud kaevandamisest tulenevate keskkonnamõjude

leevendamisele. Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt

maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud

korrastamise tingimustele.

• Maardlate kasutuselevõtu tuleb maakonnaplaneeringu kohaselt vältida võimalusel alasid,

mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel

põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult

otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele,

rakendada leevendusmeetmeid ning korrastada ala peale varude ammendumist.

• Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara

kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud

8(28)

korrastamise tingimustele. Ammendatud alade metsastamisel tuleb kaaluda, milline kooslus

on jätkusuutlik ning võimaldab tulevikus sidusust piirnevate rohelise võrgustiku

komponentidega.

Eelnevast nähtub, et nii üleriigiline- kui ka maakonnaplaneering ei välista kaevandamistegevust

antud piirkonnas. Kuna maakonnaplaneeringu kohaselt jääb ala rohevõrgustiku alale, siis

oluliseks faktoriks otsustamisel on rohevõrgustik. Liivakarjääri korrastamine metsaks toetab

rohevõrgustiku funktsiooni taastumist pikemas perspektiivis. Maakonnaplaneering ei välista

rohevõrgustikus kaevandamist, kui arvestatakse planeeringus toodud tingimustega.

Rohevõrgustiku kasutamisel tuleb säilitada võrgustiku terviklikkus ja sidusus ning vältida

loodusalade killustumist. Planeeringutingimuste järgi ei tohi looduslike alade osatähtsus

rohevõrgustiku tuumaladel langeda alla 90% ning koridorides alla 70%, vajadusel tuleb

rakendada kompenseerivaid meetmeid. Seletuskirjas on põhjendatud, et taotletava karjääri

teenindusmaa 15,81 ha moodustab rohevõrgustiku tuumalast ligikaudu 0,2% ning koos tuumalas

olemasolevate mittelooduslike aladega jääb mittelooduslike alade osakaal alla 1%, mistõttu

looduslike ökosüsteemidega kaetus säilib üle 99% ja Rapla maakonnaplaneeringu 2030+

tingimused on täidetud. Et rohevõrgustiku tuumala on asukohas kitsas, on ettevaatusprintsiibist

lähtudes kavandatud karjääri avamine ja korrastamine kahes jaos, lõunaosas ligikaudu 7 ha ja

põhjaosas ligikaudu 8 ha, et vähendada üheaegset mõju rohevõrgustikule ja tagada ka

rohevõrgustiku koridori nõue, kusjuures töötav osa moodustaks hinnanguliselt 22% ja looduslik

osa 78%. Seletuskiri rõhutab ka, et karjäär ei tööta öisel ajal, mil on peamine ulukite liikumise

aeg, mistõttu tuleb tööperioodil tagada nõlvade ohutus ulukite läbiliikumiseks, ning et

kaevandamisjärgne metsastamine pärismaiste puuliikidega toetab rohevõrgustiku toimimise

taastumist. Lisaks on rohevõrgustiku sidusmaastiku kontekstis oluline, et teenindusmaast

ligikaudu 500 m kaugusel ida suunas on planeeritav Pallika ökodukt, mis on ette nähtud ulukite

ülepääsuks riigiteel nr 4.

Märjamaa valla üldplaneering (kehtestatud 20.06.2000 Märjamaa Vallavolikogu määrusega nr

11). Üldplaneeringu seletuskirja (punkt 2.1.) märgib järgmist:

• maavarade levikualadega tuleb arvestada, kuid perspektiivne kaevandamine ei sobi: Vardi

loometsa kaitsealal, üldjuhul Märjamaa ümbruse metsavööndis (va Orgita

paekaevandamis), Märjamaa, Ohukotsu ja Haimre asulate arenduspiirkonnas ning

Paeküla-Tolli, Velise ja Järtade puhkealal.

Pallika liivakarjäär ei jää eelnimetatud aladele. Seega puudub otseselt vastuolu kehtiva

üldplaneeringuga.

Koostamisel on uus Märjamaa valla üldplaneering (algatatud 18.12.2018 Märjamaa

Vallavolikogu otsusega nr 112). Koostamisel oleva üldplaneeringu eelnõus (05.08.2024

versioon) on maavara kaevandamise osas toodud järgnev:

• Mäetööstuse alad on reserveeritud aladele, mille kohta on üldplaneeringu koostamise ajal

kehtiv kaevandamisluba.

9(28)

• Mäetööstuse alale võib rajada maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ja

karjääri ehk pealmaakaevandamise mäeeraldise tegemiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi.

• Varude ammendumisel nähakse üldplaneeringus kohustus alad korrastada vastavalt

Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Varude ammendumisel tuleb

mäetööstuse alad kas korrastada puhkealadeks, või leida muud sotsiaalmajanduslikest ja

keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvad sobivad lahendused. Puhkeala kujundamine

peale ammendumist on seotud karjääri korrastamisprojektiga. Kaevandatud maa tuleb

korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist (MaaPS § 84). Kaevandamisega

rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja

korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele.

Ühtlasi võib nimeteatud protsessis selguda, et kaevandatud alal on parimaks lahenduseks

hoopis muu sotsiaalmajanduslikest ja keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt sobiv

lahendus. Hoonete ehitamine maardla alal on võimalik peale maavara ammendamist.

• Üldplaneering kajastab maardlate infot taustinfona, nende kasutusele võtmine maavara

väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras. Kaevandamisalade

suurendamine toimub läbi kaevandamise lubade taotlemise Keskkonnaametilt, mis ei ole

otseselt seotud üldplaneeringuga.

• Põhjendatud juhul tuleb suurendada juurdepääsuteede, sealhulgas kaevandamisaladele,

tuulikuparkide, tööstusalade, juurdepääsu-teede, kaasa arvatud riigiteede kandevõimet või

viia need muul moel liikluskoormusega vastavusse.

• Kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel.

Väärtuslike maastikuelementide säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud

õigusakti kohane luba maavara kaevandamiseks ning kus see nõue takistaks maavara

kaevandamise läbi viimist. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult

otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele

maastikukomponentidele. Vallavalitsusel on õigus otsustada keskkonnamõju strateegilise

hindamise ja täiendavate uuringute koostamise vajaduse üle. Kaevandamisloa taotluse

menetlemisel tuleb esitada maastikuanalüüs koos korrastamisprojektiga.

• Maastikku või ehitisi jäädavalt muutvate tegevuste (uue hoone või rajatise ehitamine,

pärandkultuuriobjekti ümberehitamine, kaevandamine, raadamine vm) korral

pärandkultuuriobjekti alal või selle vahetus ümbruses on Märjamaa Vallavalitsusel õigus

nõuda maastikuanalüüsi või muinsuskaitse eksperdi eksperthinnangu koostamist, mille

alusel otsustada tegevuse sobivuse ja eritingimuste vajaduse üle. Maastikuanalüüsi või

eksperthinnangu nõude rakendamisel ja/või tegevuse lubamisel/eritingimuste seadmisel

lähtutakse konkreetse pärandkultuuriobjekti eripärast, Muinsuskaitsemeti seisukohtadest

ja/või võimalikust avalikust huvist.

• Kaevandamine rohevõrgustiku alal on võimalik üksnes juhul, kui rakendada

leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud alade sobiv korrastamine (et see

tagaks rohevõrgustiku toimimise). Kaevandamise/ karjääri sulgemisel on eelistatud selline

kaevandatud ala korrastamise viis, mis tagab kaevandatud ala edasise toimimise

rohevõrgustiku osana. Kohustuslik on teha eksperthinnang rohevõrgustiku sidususe

tagamiseks.

Seega ei lähe kavandatav tegevus ka koostamisel oleva üldplaneeringuga vastuollu. Oluliseks

faktoriks otsustamisel on rohevõrgustik. Korrastamine metsaks toetab rohevõrgustiku

funktsiooni taastumist.

Kavandatav tegevus ei lähe üldplaneeringuga vastuollu, kui juhindutakse eelpool nimetatud

tingimustest.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

10(28)

Maa ja maapõu

Kavandatav tegevus on täiteliiva kaevandamine Pallika maardlas Pallika mäeeraldisel pindalaga

15,81 ha. Mäeeraldis ja teenindusmaa kattuvad. Ala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas

Pallika külas riigile kuuluvatel kinnistutel. Maavara peamine kasutusotstarve on taristuehitus.

Taotletav varu hõlmab aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2, varu suurus on 242,7 tuh m³ ning

kaevandatav varu 232,3 tuh m³. Kaevandamise keskmine aastane maht on 33 tuh m³.

Maakasutus muutub kaevandamise perioodil metsamaast mäetööstusmaaks, sest enne

kaevandamist raadatakse mets ja eemaldatakse katend. Tegemist on ajutise maakasutusega, sest

kaevandamisjärgse korrastamise suunana nähakse ette ala metsastamine.

Pinnas ja katend

Mulla ja katendi ressursikasutus seisneb kasvukihi koorimises ja taaskasutamises karjääri sees.

Katendiks on 0,1–0,4 m paksune mullakiht ja keskmiselt 0,2 m paksune huumusega liiv, mis

kokku moodustavad kasvukihi. Katendi kogupaksus on 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m) ning

katendi maht mäeeraldisel on 62 tuh m³.

Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ja ladustatakse teenindusmaal.

Katendit kasutatakse kaevandamise ajal müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning pärast varu

ammendamist karjääriala korrastamiseks, sh karjäärisüvendi põhja tõstmiseks, et täita

korrastamisele seatud nõuded maapinna kõrguse ja veetaseme suhtes.

Vesi

Taotluse kohaselt ei kavandata veevõttu ega veeheidet.

Hüdrogeoloogiliselt oluline on, et kaevandatav varu paikneb veetasemest kõrgemal. Seetõttu ei

pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega alandata põhjaveetaset. Sellest tulenevalt ei ole

kavandatava tegevuse iseloomust tulenevat põhjavee alandamisega seotud kuivendusmõju ette

näha.

Ala kattub maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675) ning lähiümbruses paiknevad

eesvoolud JÄDIVERE5 ja JÄDIVERE9. See tähendab, et kaevandamise ajal tuleb arvestada

olemasoleva kuivendustaristu säilitamise ja kaitsega.

Vee kasutus võib praktikas piirduda töökorraldusliku veega tolmutõrjeks kuival perioodil

karjäärisisestel teedel. Taotleja on toonud leevendusmeetmena välja teede niisutamise või

kaltsiumkloriidiga töötlemise võimaluse.

Looduslik mitmekesisus (taimestik ja loomastik)

11(28)

Mäeeraldis ja teenindusmaa ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega. Ala on valdavalt

nooremapoolse ja keskealise segametsaga (kask, kuusk, mänd, lepp), kus on tehtud

harvendusraiet. Kaevandamise eelduseks on metsa raadamine, mis tähendab kohalikku

elupaigamuutust kaevandamisalal.

Taotletava mäeeraldise läänes, edelas ja kagus asuvad III kaitsekategooria taimeliikide kuradi-

sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) kasvukohad.

Taotleja hinnangul kuivendusmõju nendele kasvukohtadele puudub, sest veetaset ei alandata.

Potentsiaalne mõju võib avalduda eeskätt tolmu kaudu kuival perioodil, mida leevendatakse teede

niisutamise või kaltsiumkloriidiga töötlemisega. Samas, kui kaevandatav osa jääb võrreldes

ümbrusega madalam, siis koguneb sinna vesi. Kui tegu on hetkel kõrgendikuga, siis praegu

voolab ka sellelt sademete vesi pigem kõrval olevatele madalamatele aladele. Kõrgendiku ära

kaevamisel see efekt kaob, kuid taimi mõjutab kindlasti lisaks põhjaveele ka sademetest tulev

vesi. Sega tuleb kuradi-sõrmkäpa ja kahelehelise käokeele kasvutingimuste säilitamiseks

rakendada seiret ja leevendusmeetmeid.

Muud ressursid (energia, kütused, materjalid)

Tegevuse energiakasutus ja muud ressursid on seotud peamiselt kaevandamis- ja veotehnikaga.

Maavara kaevandatakse ekskavaatori ja või laaduriga ning kaevis laaditakse otse kalluritele

väljaveoks. Seega kasutatakse diislikütust sisepõlemismootoritega masinate tööks ning

transpordiks.

Materjalidest kasutatakse vajadusel tolmutõrjeks vett või kaltsiumkloriidi. Keskkonnaohutuse

tagamiseks peetakse karjääris vajalikus koguses absorbenti või mittetoksilist pesuvahendit

võimaliku kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks. Masinate suuremahulisi hooldus- ja

remonttöid karjäärialal ei kavandata, hooldus tehakse üldjuhul selleks ettenähtud kohtades.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Pallika liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm).

Heide pinna- ja põhjavette

Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette nähtud vee erikasutust ega heitvee ärajuhtimist.

Kaevandamine toimub veepealsena ning varu paikneb kogu ulatuses veetasemest kõrgemal,

12(28)

mistõttu ei pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega alandata veetaset. Sellest tulenevalt

ei kaasne kavandatava tegevusega põhjaveetaseme alandamisest lähtuvat veerežiimi muutust ega

sellele omast heidet pinna- või põhjavette.

Arvestada tuleb, et ala paikneb maaparandussüsteemis ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud.

Eeskätt tuleb vältida tööde käigus setete ja reostuse kandumist kuivenduskraavidesse ning tagada,

et tegevus ei kahjusta olemasolevat kuivendustaristut. Otsest pinna- või põhjaveeheidet tegevuse

tavapärase töökorralduse juures ei kavandata.

Heide pinnasesse

Pinnasesse heite peamine realistlik allikas on tehnika kasutamisega seotud naftasaaduste juhuslik

sattumine pinnasesse (kütuse või õli leke rikke või avarii tõttu). Taotleja on selgitanud, et

masinate suuremahulisi hooldusi ja remonte karjäärialal ei planeerita ning kaevandamisel ja

masinate hooldamisel tuleb vältida kütuse või õli sattumist pinnasesse. Võimalike rikete ja

avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas absorbent

või mittetoksiline pesuvahend, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

Tavapärase töö käigus tekkiv pinnasereostus on vähetõenäoline, kui järgitakse kirjeldatud

töökorralduslikke meetmeid.

Heide õhku

Välisõhku suunatud heide avaldub eelkõige tolmu ja heitgaasidena. Taotleja hinnangul on

kaevandamismasinate poolt tekitatav tolm väike ja sadestub valdavalt õhkutõusmise koha

lähedale. Kaugemale võib levida tolm eeskätt kallurautode liikumisel karjäärisisestel ja

väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste põhjal võib transpordist tekkiv tolm

levida lagedal maastikul keskmise tuulega umbes 200 kuni 250 m kaugusele, mistõttu on ette

nähtud tolmu levikut piiravad meetmed, sh teede ja ladude niisutamine ning vajadusel

kaltsiumkloriidi kasutamine.

Taotleja on toonud välja ka tahkete osakeste heitkoguse hinnangu liiva ladustamisel ja laadimisel,

kasutades emissioonifaktoreid. Keskmise aastase kaevandamismahu korral on tahkete osakeste

summaarne heitkogus hinnanguliselt suurusjärgus 0,033 t ning õhusaasteloa künniskoguseid

kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Lisaks tolmule tekib õhku heitgaaside heide karjäärimasinate ja transpordivahendite

sisepõlemismootorite tööst (nt NOx, SO₂ ja lenduvad orgaanilised ühendid). Taotleja hinnangul

kasutatakse tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid mehhanisme, mistõttu ei eeldataks

heitgaasidega seotud olulist õhusaaste probleemi.

Oluline on, et karjääris ei plaanita kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme,

mis vähendab tolmu tekke potentsiaali võrreldes tegevustega, kus materjali purustatakse või

sõelutakse.

13(28)

Müra

Müra tekib peamiselt kahest allikast: kaevandamisega seotud masinate töö ja transport.

Seletuskirjas on esitatud karjääris töötavate masinate tüübid ning nende müratasemed 15 m

kaugusel ning rõhutatud, et transpordimüra ei ole pidev ja kumulatiivselt määrav võib olla

samaaegne masinatöö.

Taotleja on lisanud müra arvutusliku hinnangu, mille kohaselt on maksimaalne arvutuslik müra

lähimal elamualal kuni 49 dB ning see ei ületa II kategooria elamuala päevast piirtaset. Samas on

märgitud, et arvutuses ei ole arvestatud seda, et masinad võivad paikneda hoonestusala

tasapinnast madalamal ning karjääri ja elamu vahel võivad olla müra tõkestavad puud. Lisaks

planeeritakse mäeeraldise servale müratõkkevall, et takistada ülenormatiivse müra levikut

mäeeraldise piiridest väljapoole.

Töökorralduslik leevendusmeede on ka öise töö välistamine. Seletuskirja kohaselt ei planeerita

kaevandamist öisel ajal (23.00–7.00). Märjamaa valla seisukohas on täiendava tingimusena

toodud kaevandamise ja väljaveo lubamine tööpäeviti kindlas ajavahemikus ning

nädalavahetustel ja riigipühadel keelamine, mis vähendab mürast tingitud häiringuid.

Vibratsioon

Pallika liivakarjääris ei kasutata tööde teostamisel lõhkamist ega hüdrovasaraid. Seetõttu ei ole

eeldada olulist vibratsioonihäiringut. Muu karjääritehnika (ekskavaatorid, laadurid, veokid)

tekitatud vibratsioon piirdub vahetu tööala lähiümbrusega.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatud töödega ei kaasne mõju, mis oleks seotud valguse, soojuse, kiirguse või lõhnadega.

Täiendavat püsivat valgustust, soojus- või kiirgusallikaid ega lõhnavaid protsesse (nt materjali

termiline töötlemine, kemikaalide kasutamine) ei ole ette nähtud.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise

töö tulemusena.

Pallika liivakarjääri kavandatava tegevuse puhul ei taotleta jäätmekäitlusega seotud

keskkonnaloa eriosa ning taotluse kohaselt ei teki tootmisprotsessis jäätmeid, kuna kaevandatav

maavara turustatakse ja eemaldatav katend kasutatakse karjääri siseselt ära. Katend kooritakse,

ladustatakse teenindusmaal ning suunatakse tööde käigus müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks

ja hiljem ala korrastamiseks, mistõttu käsitletakse seda eelhinnangus ressursina, mitte jäätmena.

Kaevandamise ettevalmistuses võib tekkida biomassi (kännud), mille taotleja suunab kasutusse

küttematerjalina. Töö käigus võib väheses koguses tekkida olmejäätmeid, mis tuleb koguda ja

anda üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Ohtlikke jäätmeid tavapärases töökorralduses ei teki,

14(28)

kuid rikke või avarii korral võib tekkida saastunud absorbent või vajadus eemaldada saastunud

pinnast, mis tuleb koguda eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitlemisõigust omavale isikule.

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib

pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka

vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri

projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise

vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma

selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris

töötajatel teada kindel tegevusplaan.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Pallika liivakarjääri taotletav mäeeraldis asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pallika külas

riigile kuuluvatel kinnistutel Märjamaa metskond 67 ja Pallika liivakarjäär. Mäeeraldis paikneb

Märjamaa metskond 67 kinnistu loodeosas. Ala reljeef on tasane ning maapinna

absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku umbes 17,5 kuni 18,5 m. Taimkate on valdavalt

nooremapoolne ja keskealine segamets.

Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 ning

lähiümbruses paiknevad eesvoolud (u 210 m läänes ja u 280 m kirde ja ida suunas), mis seob ala

kuivendustaristuga ja eeldab tööde tegemisel setete ja reostuse vältimist ning taristu säilitamist.

Ala on seotud Via Baltica eelprojekti kohase Pallika ökodukti lahendusega. Taotluses on plokist

2 aT välja jäetud ökodukti 500 m kaitsevööndisse jääv osa ning laienemine on kavandatud üksnes

kaitsevööndist väljapoole.

Lähiümbruse tundlikud objektid on eeskätt elamud, mis jäävad seletuskirja järgi mäeeraldisest

ligikaudu 520 kuni 650 m kaugusele kirdesse ja itta. Looduskaitse osas ei kattu teenindusmaa

Natura 2000 ega kaitstavate aladega, kuid vahetus lähiümbruses on III kaitsekategooria

taimeliikide kasvukohad ning ligikaudu 190 m kaugusel idas vääriselupaik.

Ligipääsu ja võimalikku mõju ruumilist ulatust mõjutab oluliselt ka teedevõrk. Tallinn–Pärnu–

Ikla maantee jääb umbes 600 m kaugusele itta ning vahetult lõunas paikneb Riigimetsa tee, mida

on kavandatud kasutada toodangu väljaveoks.

15(28)

Täpsemalt on asukohta ja ümbritsevat käsitletud käesoleva eelhinnangu ptk-s 3.1.1.

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus

Olemasolev maakasutus taotletaval alal on metsamaa. Mäeeraldis ja teenindusmaa metsakõlvik

on pindalaga 15,81 ha. Planeeritav maakasutus kaevandamise perioodil on kaevandamisala koos

teenindusmaaga, mille tulemusel toimub ajutine maakasutuse muutus metsamaast

mäetööstuslikuks kasutuseks.

Planeeritavatest tegevustest lähiümbruses on eelhinnangu seisukohalt määravaim Via Baltica

taristu ning sellega seotud Pallika ökodukti rajamise vajadus ja kaitsevöönd. Taotluses on sellega

arvestatud, välistades ploki 2 aT kaitsevööndisse jääva osa kaevandamise. Lisaks on taotluse

põhjenduse kohaselt piirkonnas lähiaastatel suur maavarade nõudlus taristuehituse tõttu, mis

kujundab kaevandamise ajastuse ja logistika.

Kaevandamisjärgne planeeritav maakasutus on metsamaa. See tähendab, et maakasutuse muutus

on ajutine ja lõpp-otstarve on metsastamine vastavalt korrastamise lahendusele.

Täpsem ülevaade olemasolevast maakasutusest ning planeeritavast maakasutusest ja tegevusest

on antud ptk-s 3.1.1.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Alal esinevatest loodusvaradest ja nende kasutamisest on toodud ülevaade eelhinnangu ptk-s

3.1.3.

Maa, muld ja pinnas

Taotletav mäeeraldis ja teenindusmaa paiknevad metsamaal pindalaga 15,81 ha. Ala reljeef on

tasane ning maapinna absoluutkõrgused on valdavalt ligikaudu 17,5–18,5 m.

Katend koosneb 0,1–0,4 m paksusest mullakihist ja keskmiselt 0,2 m paksusest huumusega

liivakihist, katendi kogupaksus on 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Katend kooritakse ja

ladustatakse teenindusmaal ning suunatakse tagasi kasutusse müra ja tolmu leevendamiseks ning

hiljem ala korrastamiseks, st pinnasressurss on kättesaadav ja taaskasutatav. Taastumisvõime

seisukohalt on oluline, et muld ja huumusrikas kasvukiht säilitatakse ja kasutatakse

korrastamisel, mis võimaldab metsastamist ja mulla funktsioonide taastumist pärast

kaevandamise lõppu.

Maavara

Ala paikneb Pallika maardlas ning loodusvarana esineb täiteliiv. Mäeeraldis hõlmab aktiivse

tarbevaru plokke 1 aT ja 2 aT. Aktiivne tarbevaru on kokku 242,7 tuh m³, kaevandatav varu 232,3

tuh m³ ning keskmine aastane kaevandamismaht 33 tuh m³. Kasuliku kihi paksus on 0,9–1,7 m

16(28)

(keskmiselt 1,5 m) ning lamamiks on sinakashall sitke savi, kohati sinakashall liivsavimoreen.

Maavara kvaliteeti kirjeldatakse taotluses täiteliivana ning kasutusotstarbena on rõhutatud

taristuehitust. Taastumisvõime mõttes on maavara taastumatu loodusvara.

Põhja- ja pinnavesi

Pallika liivakarjääri alal on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks

Kvaternaari veekompleks, mis on seotud Antsülusjärve liivade levikuga. Veepidemeks on vähese

veejuhtivusega savi ja/või moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest.

Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (13. - 14.04.2022) veepidemeks oleva savi

pinnale, 1,5 - 2,1 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 15,9 - 17,3 m, väikese langusega

lääne suunas. Arvestades sellega, et uuring tehti veetaseme kõrgperioodil lumesulamise ajal, siis

võib eeldada, et veetaseme miinimumperioodil karjääri setetes vett ei esine. Uuringu ajal olid

ümbritsevad kuivenduskraavid täitunud lumesulaveega ja nendes jäi veetase ligikaudu 0,8 m

sügavusele maapinnast ehk ligikaudu 17,7 - 17,9 m abs kõrgusele (seletuskirja punkt 3).

Taotluse seletuskirja kohaselt paikneb varu kogu ulatuses veetasemest kõrgemal ning

kaevandamine toimub veepealsena. Seetõttu ei pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega

alandata veetaset, st põhjavee kui loodusvara otsest kasutust (veevõttu) ega veerežiimi sihipärast

muutmist tegevus ei eelda.

Pinnavee ja kuivenduse seisukohalt kattub ala maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675)

ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud (u 210 m läänes ning u 280 m kirde ja ida suunas).

Seetõttu on oluline käsitleda olemasolevat kuivendustaristut kui kohalikku veerežiimi kujundavat

komponenti. Vee kvaliteedi aspektist on eelhinnangus sisuliselt määrav vältida tööde käigus

setete ja võimaliku reostuse kandumist kraavidesse.

Looduslik mitmekesisus

Taotletav ala on metsakooslus, kus domineerib nooremapoolne ja keskealine segamets (kask,

kuusk, mänd, lepp). Looduskaitseliselt ei kattu mäeeraldis ja teenindusmaa Natura 2000 ega

kaitstavate aladega. Samas mäeeraldise lähiümbruses (läänes, edelas ja kagus) paiknevad III

kaitsekategooria taimeliikide kuradi-sõrmkäpp ja kahelehine käokeel kasvukohad ning ligikaudu

190 m kaugusel idas paikneb vääriselupaik. Seega on kohalik bioloogiline mitmekesisus eeskätt

seotud metsamaastiku ja lähedal asuvate kaitsealuste liikide kasvukohtadega. Taastumisvõime

mõttes on eeldus, et kaevandamisjärgne korrastamine metsamaaks võimaldab taimestiku ja

elupaigafunktsioonide taastumist kaevandamisalal, kaitsealuste taimeliikide kasvukohad

paiknevad väljaspool mäeeraldist.

Ökosüsteemide struktuur ja funktsioon ei taastu korrastamisel üks-ühele. Taastumisvõimet tuleb

käsitleda kui uue seisundi kujunemist, mitte algse olukorra taastamist.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

17(28)

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade

ning kultuuri või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.

Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga

lubatud tegevusega kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise

tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju

maastikule ja maakasutusele.

Märgalad, jõeäärsed alad ja veekeskkond

Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 ning

lähiümbruses paiknevad eesvoolud JÄDIVERE5 ja JÄDIVERE9. See viitab kuivendatud

maastikule, kus keskkonna vastupanuvõime on tundlik eeskätt setete kandumise ja võimalike

reostusjuhtumite suhtes kuivenduskraavidesse, mitte niivõrd otsese pinnaveekogu koormamise

kaudu.

Töökorraldusega tuleb välistada setete ja naftasaaduste sattumine kraavidesse.

Merekeskkond, jõesuudmed, rannad ja kallastega mererannik

Merekeskkonda, jõesuudmeid, randu või kallastega mererannikut kavandatava tegevuse

mõjuväljas ei esine.

Metsad, pinnavormid ja maastik

Ala on metsamaa ning taotluse seletuskirja järgi kasvab seal nooremapoolne ja keskealine

segamets ning reljeef on tasane. Selline maastik on üldjuhul vastupidav lühiajalistele

häiringutele, kuid kaevandamine muudab maakasutust ajutiselt ja kohalikult ulatuslikult, sest

eeldab metsa raadamist ja pinnasekoorimist. Vastupanuvõime taastub eeldusel, et korrastamine

viiakse läbi metsastamisena.

Taotletav ala paikneb Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ järgses rohevõrgustiku alal ning

korrastamissuunana on ette nähtud metsastamine, mis toetab rohevõrgustiku toimimist. See seab

ootuse, et kaevandamine käsitletakse ajutise maakasutusena ning maastikuilme ja looduslikud

protsessid taastatakse pärast tegevuse lõppu.

Natura 2000 võrgustiku alad ja kaitstavad loodusobjektid

Mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitsealade ega Natura 2000 aladega ning alale ei jää

kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.

18(28)

Lähimad Natura 2000 alad (Vahenurme loodusala RAH0000319ja Selja-Põdra loodusala

RAH0000332) jäävad kavandatavast tegevusest vastavalt ca 3,3 ja 3,5 km kaugusele.

Samas paiknevad vahetus lähiümbruses III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ning

ligikaudu 190 m kaugusel idas vääriselupaik. Need objektid on potentsiaalselt tundlikud eeskätt

tolmule ja töödega kaasnevale servamõjule.

Tiheasustusega alad ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

Lähimad elamud jäävad mäeeraldisest ligikaudu 520–650 m kaugusele kirdesse ja itta. See

tähendab, et tiheasustusega ala vahetut mõjuvööndit ei ole, kuid elamute tundlikkus müra ja

tolmu suhtes on eelhinnangu mõttes siiski asjakohane.

Mäeeraldisest ca 370 m kaugusel asub pärandkultuuri objekt vaigutuslank (503:EKM:009),

millest on säilinud 50-90%. Mõju objektile oodata ei ole, sest objekt ei asu mäeeraldise alal ega

selle läheduses. Vastupanuvõimet saab hinnata kõrgeks. Muinsuskaitselisi objekte ega teisi

pärandkultuuriobjekte mäeeraldise lähedusse ei jää.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist tuleb võimalusel ennetada ning kui see

pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus

hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Taotletav Pallika liivakarjääri tegevusala paikneb hajaasustusega piirkonnas. Seletuskirja

kohaselt jäävad lähimad elamud mäeeraldisest ligikaudu 520–650 m kaugusele kirdesse ja itta.

Sellest tulenevalt on inimese tervise ja heaolu seisukohalt asjakohased eeskätt müra, tolm ja

veoliiklusest tulenev häiring.

Müraallikateks on kaevandamismasinate töö ja transpordiliiklus. Taotluse materjalides on

esitatud müra hinnang, mille kohaselt on maksimaalne arvutuslik müratase lähimal elamualal

kuni 49 dB ning see ei ületa elamualale kehtivat päevast piirtaset. Täiendavate

leevendusmeetmetena on kirjeldatud müratõkkevallide rajamist ning öise töö välistamist.

Märjamaa valla seisukohas on lisaks toodud tööaegade piirangud, mis vähendavad elanike

häiringut. Nende lähteandmete põhjal on tõenäoline, et nõuetekohase töökorralduse ja

leevendusmeetmete rakendamisel ei kujune mürast elamualadel olulist terviseriski, kuid häiringu

tekkimine on võimalik eeskätt intensiivsema veoperioodi korral.

Tolm võib tekkida nii kaevandamisalal kui ka eelkõige karjäärisisestel ja väljaveoteedel veokite

liikumisel. Taotluses on välja toodud, et transporditolm võib lagedal maastikul keskmise tuulega

19(28)

levida kuni umbes 200–250 m ning leevendusmeetmetena nähakse ette teede ja ladude

niisutamine ning vajadusel kaltsiumkloriidiga töötlemine. Arvestades lähimate elamute kaugust,

ei ole tolmu tervisemõju tõenäoline püsiva või süsteemse riskina, kuid kuivadel ja tuulistel

perioodidel võib esineda lokaalne häiring, mis sõltub veosagedusest ja tolmutõrje tegelikust

rakendamisest.

Elanikkonna heaolu mõjutab ka transpordikorraldus. Väljavedu on kavandatud Riigimetsa teed

kasutades ning tegevus seostub piirkonnas planeeritava Via Baltica taristuga, mis võib muuta

ühendusi ja liikluskorraldust. Seetõttu on oluline, et väljaveo lahendus oleks kooskõlas

teedevõrgu kasutusvõimalustega ning välditaks liiklusohutuse halvenemist, sh tolmu, müra ja

raskeliikluse koondumist elamute või teiste tundlike objektide lähedusse.

Muud tegurid (vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn) ei ole taotluse kohaselt olulised. Tegevus

ei hõlma lõhkamist, öist töötamist ei kavandata ning lõhnahäiringu allikad on sisuliselt piiratud

üksnes sisepõlemismootorite heitgaasidega. Kokkuvõtlikult on inimese tervise ja heaolu

seisukohalt määrav, et müra ja tolmu leevendusmeetmed (müravall, tööaegade piirangud, teede

niisutamine või tolmutõrjevahendid) oleksid reaalselt rakendatavad ning et avariiriski (kütuse või

õli leke) ennetatakse töökorralduslike meetmetega

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Pallika liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla müra ja mõju välisõhule ja maastikule.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Maavara kasutamine ja maakasutuse muutus

Mõju laad: otsene ja vältimatu, seotud täiteliiva taastumatu loodusvara kasutamisega ning

metsamaa ajutise muutumisega kaevandamisalaks.

Suurus ja tugevus: kohalikult suur maa-ala kasutuse muutuse mõttes (mäeeraldis ja teenindusmaa

15,81 ha).

Mõjuala ulatus: piirneb peamiselt mäeeraldise ja teenindusmaaga, kaudne mõju lähiümbrusele

toimub eelkõige veoteede ja häiringute kaudu.

Tõenäosus ja aeg: kindel, algab tegevuse ettevalmistamisel (raadamine, katendi koorimine) ja

kestab kogu kaevandamisperioodi.

Kestus ja sagedus: pikaajaline tegevuse kestuse jooksul, mõju esineb tööperioodidel.

Pöörduvus: maastiku ja maakasutuse mõttes osaliselt pöörduv, kui ala korrastatakse metsamaaks.

20(28)

Veerežiim ja veekeskkond

Mõju laad: valdavalt kaudne, seotud maaparandussüsteemi olemasoluga ja setete või reostuse

riskiga.

Suurus ja tugevus: eeldatavalt väike, sest varu on veetasemest kõrgemal, vett välja ei pumbata ja

veetaset ei alandata, kaevandamine on veepealne.

Mõjuala ulatus: peamiselt karjääriala ja lähiümbruse kuivenduskraavid ning eesvoolud.

Tõenäosus ja aeg: veetaseme alandamisest tulenev mõju on vähetõenäoline. Setete ja reostuse

levik on tingimuslik, sõltub töökorraldusest ja avariidest.

Kestus ja sagedus: setete kandumine võib olla episoodiline ja seostub konkreetsete tööetappide

ja sademetega.

Pöörduvus: setetest tingitud häiring on üldjuhul pöörduv, reostusjuhtumi korral võib mõju olla

osaliselt pöördumatu sõltuvalt ulatusest ja reageerimise kiirusest.

Välisõhk (tolm, heitgaasid)

Mõju laad: otsene, peamiselt tolm karjäärisisestelt ja väljaveoteedelt ning heitgaasid masinatelt

ja veokitelt.

Suurus ja tugevus: valdavalt väike kuni mõõdukas. Tolm võib teatud oludes levida lagedal

maastikul keskmise tuulega hinnanguliselt 200–250 m. Materjal on enamasti niiske ning karjääris

ei kasutata sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, mis vähendab tolmu tekke

potentsiaali.

Mõjuala ulatus: peamiselt karjääri vahetu ümbrus ja veoteed, tundlikkust suurendab tuuliste ja

kuivade perioodide esinemine.

Tõenäosus ja aeg: tolmuhäiring on tõenäoline kuival perioodil ja intensiivse veoga, heitgaaside

mõju on püsivalt olemas, kuid väikese intensiivsusega, kui tehnika on korras.

Kestus ja sagedus: perioodiline, seotud tööpäevade ja veoperioodidega.

Pöörduvus: pöörduv, leevendatav niisutamise ja tolmutõrjevahenditega (sh CaCl).

Müra

Mõju laad: otsene häiring, allikad on kaevandamismasinad ja transport.

21(28)

Suurus ja tugevus: eeldatavalt väike kuni mõõdukas lähimate elamute kontekstis. Seletuskirjas

on esitatud arvutus, mille kohaselt maksimaalne müratase lähimal elamualal (Kivirähe) on kuni

49 dB ning see ei ületa II kategooria elamuala päevast piirtaset.

Mõjuala ulatus: valdavalt karjääri ümbrus ja suund, kuhu heli levib. Mõju vähendavad karjääri

paiknemine reljeefis ja metsavöönd.

Tõenäosus ja aeg: müra on kindel töö ajal. Öisel ajal kaevandamist ei planeerita, mis vähendab

häiringu olulisust.

Kestus ja sagedus: perioodiline, seotud tööajaga ja masinate samaaegse tööga.

Pöörduvus: pöörduv. Leevendamiseks on kavandatud müratõkkevall ning soovitus vältida mitme

mehhanismi samaaegset töötamist elamutele lähimal piiril.

Looduslik mitmekesisus ja liigid

Mõju laad: otsene elupaigamuutus kaevandamisalal (raadamine), kaudne mõju tolmu ja häiringu

kaudu lähiümbruses.

Suurus ja tugevus: kaevandamisalal suur, sest metsakooslus eemaldatakse. Lähiümbruses

eeldatavalt väike kuni mõõdukas, sõltub tolmutõrjest ja töökorraldusest.

Mõjuala ulatus: peamiselt 15,81 ha tegevusala, lisaks servamõju lähikonnas.

Tõenäosus ja aeg: elupaigamuutus on kindel tegevuse alguses. Lähiobjektideks on III

kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad vahetus lähiümbruses ning vääriselupaik ligikaudu 190

m kaugusel idas.

Kestus ja sagedus: elupaigamuutus kestab kogu kaevandamise perioodi. Tolmu ja häiringu mõju

on perioodiline.

Pöörduvus: kaevandamisalal pöörduv ainult korrastamise ja metsastamise kaudu, kuid taastumine

on aeglane. Kaitsealuste taimeliikide kasvukohad paiknevad väljaspool mäeeraldist, mis

vähendab otsese kahjustuse riski.

Rohevõrgustik ja sidus maastik

Mõju laad: ajutine katkestus ja kvaliteedi langus rohevõrgustiku alal kaevandamise perioodil,

pikaajaline eesmärk on funktsiooni taastamine korrastamisega.

Suurus ja tugevus: mõõdukas, sest tegevusala paikneb tervikuna rohevõrgustiku alal.

Mõjuala ulatus: eeskätt tegevusala ja selle servavöönd.

22(28)

Tõenäosus ja aeg: kindel kaevandamise ajal, taastumine sõltub korrastamise kvaliteedist ja

ajastusest.

Kestus ja sagedus: kestab kogu kaevandamisperioodi.

Pöörduvus: põhimõtteliselt pöörduv, kuna rohevõrgustiku planeerimisloogika käsitleb

kaevandamist ajutise tegevusena ning korrastamissuunaks on metsastamine, mis toetab sidususe

taastumist.

Maastik ja visuaalne mõju

Mõju laad: otsene visuaalne muutus, seotud metsamaa raadamise ja kaevandamissüvendi

kujunemisega.

Suurus ja tugevus: kohalikult mõõdukas, sest ala on hajusasustusega ja lähimad elamud

paiknevad 520–650 m kaugusel.

Mõjuala ulatus: eeskätt vaateväljas, kus metsavöönd ei varja.

Tõenäosus ja aeg: kindel tegevuse käigus, suurim mõju avaldub kaevandamise aktiivses faasis.

Kestus ja sagedus: kestab kogu kaevandamise perioodi, visuaalne häiring võib olla püsivam kuni

korrastamise ja metsastamise mõjude avaldumiseni.

Pöörduvus: pöörduv, kui ala korrastatakse metsamaaks. Maastikupildi kvalitatiivne muutus on

taastatav korrastamisega.

Reostusrisk

Mõju laad: avariiline ja tingimuslik, seotud kütuse või õli lekkega ning sellega kaasneva pinnase

ja võimalusel veekeskkonna saastumisega.

Suurus ja tugevus: õnnetuse korral võib mõju olla mõõdukas kuni suur lokaalselt, eriti kui reostus

jõuab kuivenduskraavidesse.

Mõjuala ulatus: tavaliselt lokaalne, kuid veekeskkonda jõudmisel võib ulatuda kraavivõrku pidi

kaugemale.

Tõenäosus ja aeg: madal, kui järgitakse töökorraldust ja hooldus tehakse selleks ettenähtud

kohtades. Taotleja on kirjeldanud, et suuremahulisi hooldusi karjääris ei tehta ning reostuse

likvideerimiseks hoitakse kohapeal absorbenti või mittetoksilist pesuvahendit.

Kestus ja sagedus: harv, kuid potentsiaalselt kiire algusega sündmus.

23(28)

Pöörduvus: üldjuhul pöörduv kiire reageerimise korral, kuid võib olla osaliselt pöördumatu, kui

reostus levib laiemalt või jääb avastamata.

Kokkuvõtlik hinnang

Olulisemad ja kindlaimad mõjud on kohalik maakasutuse muutus, maastikupildi ajutine

muutumine ning tööaegne müra ja tolm. Veerežiimi muutus põhjavee alandamise kaudu on

materjalide põhjal vähetõenäoline, sest vett välja ei pumbata. Suurima ebakindlusega ja

potentsiaalselt olulisem risk on reostusjuhtum, mille mõju sõltub ennetusest ja reageerimise

tõhususest.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja jooksul.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist

negatiivset keskkonnamõju.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast kaugele.

3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Eelhinnangu tasemel hinnatakse koosmõju eelkõige nende mõjuteede kaudu, mille puhul

kumuleerumine on realistlik. Sellised on peamiselt müra, tolm ja välisõhk ning liikluskoormus.

Koosmõju võib avalduda juhul, kui samas mõjualas toimuvad samaaegselt või lähiajal muud

häiringuid tekitavad tegevused (nt teised karjäärid, ulatuslik metsaraie, teedeehitus või

suuremahulised ehitusobjektid), eriti kui need paiknevad samade vastuvõtjate suhtes samas

suunas.

Lähim karjäär (Pallika liivakarjäär; keskkonnakaitseluba nr KL-519660) jääb Pallika

liivakarjäärist ca 2 km kaugusele. Karjääri kaugusest tulenevalt on koosmõju ilmnemine

ebatõenäoline.

Pallika liivakarjääri kavandatava tegevuse puhul on koosmõju asjakohane hinnata eelkõige

seoses Via Baltica taristuga (sh Pallika ökodukt). Taotluses on arvestatud Pallika ökodukti 500 m

kaitsevööndiga, välistades plokist 2 aT kaitsevööndisse jääva osa, mistõttu otsene ruumiline

koosmõju ökodukti rajamisega on maandatud tegevuse ulatuse piiranguga. Koosmõju võib

avalduda eeskätt ajastuse kaudu, kui kaevandamine ja Via Baltica ehitustööd toimuvad

samaaegselt, suurendades ajutiselt raskeliiklust ning seeläbi müra ja tolmu teedevõrgu vahetus

mõjualas.

24(28)

Kokkuvõtlikult on koosmõju ilmnemine eeldatavalt ebatõenäoline ning võimaliku koosmõju

intensiivsus jääb madalaks.

3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Pallika liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu eelnevates peatükkides, neid siinkohal ei korrata.

Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute

leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused:

• Rakendada tolmutõrjet lähiümbruses paiknevate kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja

vääriselupaiga suhtes, vajadusel piirata intensiivseid töid ebasoodsate ilmastikuolude korral.

• Enne raadamistöid tuleb botaaniku poolt teostada karjääriga piirneval alal III kategooria

kaitsealuste liikide, kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele

(Platanthera bifolia), elupaikades inventuur. Liikide arvukuse võimalikku muutumist seirata

iga kolme aasta järel ehk siis 3., 6. ja 9. aastal jne peale kaevandamise algust. Kui leitakse,

et on siiski mõju veerežiimile ja seeläbi liikide arvukusele, siis tuleb pakkuda välja

leevendavad meetmed ja neid rakendada.

• Vähendamaks mõju elurikkusele, lindude pesitsusaegse häirimise vältimiseks tuleb

raadamistööd läbi viia väljaspool üldist lindude pesitsusperioodi. Üldine lindude

pesitsusrahu on 15.03 – 31.07.

• Karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja

vedudeperioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada

karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (MaaPS § 6 alusel) ei toimu, ei ole

kohustust teid kasta.

• Kasutada katendist rajatavaid valle tolmu ja müra leviku vähendamiseks tundlike suundade

suunas.

• Vajadusel kasutada tolmutõrjevahendit (nt kaltsiumkloriid).

• Hoida karjäärisisesed sõidukiirused madalad ning vältida materjali kõrgelt kukutamist

laadimisel ja ladustamisel.

• Katendi ladustamine ja töökorraldus kujundada nii, et sademevesi ei kannaks setteid

kuivenduskraavidesse.

• Kaevandamise väljaveoteedel tuleb vedude teostamise ajal tagada tolmutõrje veo piirkonnas

kuni mustkattega teeni.

• Väljaveol tagada koormate nõuetekohane kinnitamine ja vajadusel katmine, et vältida

peenosise pudenemist.

• Kui tekib põhjendatud kaebusi või tuvastatakse tolmu kandumist tundlikesse suundadesse,

tuleb tolmutõrjet tõhustada ja vajadusel ajutiselt piirata veosagedust.

• Vältida mitme suure müratasemega masina samaaegset töötamist mäeeraldise piirialal

elamute suunal.

• Hoida masinad võimalusel karjääri süvendis, kus reljeef ja metsavöönd vähendavad müra

levikut.

25(28)

• Mäeeraldisel on lubatud kaevandamine ja toodangu väljavedu esmaspäevast reedeni kell

7.00–19.00. Laupäeviti, pühapäeviti ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu

keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik,

tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus.

• Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule ja arvestades ökodukti

paiknemisega, tuleb karjäär avada ja korrastada etappide kaupa: esmalt mäeeraldise

lõunapoolses osas ning seejärel põhjapoolses osas.

• Karjääri käitamise ajal tuleb rakendada abinõusid, mis tagavad nõlvade ohutuse ning

välistavad ohu tekkimise ulukitele.

• Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol

materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi

vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise.

• Kõik tekkivad jäätmed tuleb liigiti koguda ja anda üle jäätmeluba või

keskkonnakompleksluba omavale isikule.

• Tootmisjäätmete ja prahi ladustamine Pallika mäeeraldisel ja teenindusalal on keelatud,

välja arvatud korrastustöödeks vajalik ajutine materjali ladustamine vastavalt

korrastusprojektile.

• Katend ladustada teenindusmaal puistangutes ning kasutada korrastamisel. Puistangud

paigutada ja kujundada erosiooniriskita.

• Tagada maaparandussüsteemi ja eesvoolude toimimine ning vältida nende kahjustamist.

• Vältida setete kandumist kraavidesse (tööde etapistamine, vajadusel ajutised tõkendid või

settepüüdurid riskikohtades).

• Vältida reostuse sattumist kuivenduskraavidesse ja eesvooludesse, sh hoida tööala

korrastatuna ning rakendada avariivalmidust

• Siduda väljaveo lahendus riigitee nr 4 ümberehituse etappidega ning arvestada tulevase

kogujateede võrguga.

• Rakendada tolmutõrjet teedel ja järgida teehoiutingimusi ning vajalikke kooskõlastusi teede

valdajaga.

• Tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud platsidel, karjääris töötavad

masinad peavad olema tehniliselt korras, et vähendada lekke riski.

• Karjääris peab olema pidevalt olemas piisav kogus reostustõrjevahendeid (absorbendid,

kogumisvahendid jms) ning naftareostus tuleb avastamise korral viivitamatult lokaliseerida

ja likvideerida.

• Reostusjuhtumitest ja muudest keskkonnaohtlikest avariidest tuleb viivitamatult teavitada

pädevat asutust ning rakendada juhendis „Tegevused reostuse leidumisel“ sätestatud

meetmeid.

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa

andmise korralduses.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhinnangu põhijäreldused:

26(28)

• Mõju maavarale on pöördumatu, sest täiteliiv on taastumatu loodusvara. Taotletav aktiivne

tarbevaru on 242,7 tuh m³ ja kaevandatav varu 232,3 tuh m³.

• Mõju maakasutusele ja maastikule on lokaalne. Metsamaa (15,81 ha) muudetakse

kaevandamise perioodiks ajutiselt kaevandamisalaks. Mõju leeveneb ja on põhimõtteliselt

pöörduv korrastamisega, sest kaevandamisjärgne sihtotstarve on metsamaa.

• Veetaset ei alandata, sest varu paikneb veetasemest kõrgemal ja kaevandamine toimub

veepealsena. Kaevandamisel ei pumbata karjäärist vett välja. Seega on põhjaveetaseme

alandamisest tulenev kuivendusmõju ebatõenäoline.

• Keskkonna tundlikkus tuleneb eeskätt maaparandussüsteemist. Ala kattub

maaparandussüsteemiga JÄDUVERE5 ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud. Oluline

mõju veekeskkonnale on ebatõenäoline, kui välditakse setete ja võimaliku reostuse sattumist

kraavidesse ning säilitatakse kuivendustaristu toimimine.

• Müra modelleerimise kohaselt on maksimaalne arvutuslik müratase lähimal elamualal kuni

49 dB ja see ei ületa elamualale kehtivat päevast piirtaset. Öisel ajal kaevandamist ei

kavandata ning leevendusmeetmena on ette nähtud müratõkkevall. Seetõttu on oluline mõju

elamutele ebatõenäoline, eeldusel et tööajad ja leevendusmeetmed on tegelikult rakendatud.

• Tolmu peamine allikas on transporditolm karjääris ja väljaveoteedel. Transporditolm võib

lagedal maastikul keskmise tuulega levida umbes 200–250 m. Leevendusmeetmetena on ette

nähtud teede niisutamine ja vajadusel kaltsiumkloriidiga töötlemine.

• Karjääris ei kavandata purustus-sorteerimissõlme ega sõelumiskompleksi, mis vähendab

tolmutekke potentsiaali. Taotluses on esitatud tahkete osakeste summaarne heitkogus

suurusjärgus 0,033 t aastas ning õhusaasteloa künniskoguseid ei ületata. Oluline mõju on

ebatõenäoline, kui tolmutõrje ja töökorralduslikud meetmed on järjepidevad.

• Teenindusmaal ega selle läheduses ei paikne Natura 2000 alasid. Ebasoodsa mõju esinemine

Natura 2000 aladele ning sealsetele kaitse-eesmärkidele on välistatud. Kaitsealasid

teenindusmaal ega lähiümbruses ei asu, seega mõju ei esine.

• Lähiümbruses on III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ning idas paikneb

vääriselupaik. Oluline mõju neile objektidele on ebatõenäoline, kui tolmu levik on kontrolli

all ja veetaset ei alandata.

• Ala paikneb Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku alal. Mittelooduslike alade

osakaal rohevõrgustiku tuumalas jääb väga väikeseks ning tingimused looduslike alade

osakaalu kohta on täidetud. Mõju rohevõrgustiku toimimisele on eeldatavalt ajutine ja

lokaalne, kui avatud tööpind hoitakse minimaalsena, rakendatakse etapiviisilist

kaevandamist ja ala korrastatakse metsamaaks.

• Suurima ebakindlusega risk on avariiline kütuse või õli leke ning selle jõudmine pinnasesse

ja maaparanduskraavidesse. Oluline mõju on ebatõenäoline, kui tankimine ja tehnika

kasutus on kontrollitud ning avariile reageeritakse viivitamata. On olemas absorbent või

mittetoksiline pesuvahend reostuse likvideerimiseks.

Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu, ulatust, asukohta, kavandatud tehnilisi lahendusi

ja esitatud leevendusmeetmeid ei ole eeldada KeHJS § 2² mõistes olulise keskkonnamõju

esinemist.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

27(28)

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

4. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XX.XX.2026 kirjaga nr DM-133516-XX

Pallika liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu

ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsusele ja tutvumiseks taotlejale, seisukoha esitamise tähtajaga üks kuu.

Märjamaa Vallavalitsus XXX

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus XXX

Taotleja XXX

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Siret Punnisk

juhataja

maapõuebüroo

Teadmiseks: Märjamaa Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Karin Sisask 5193 1960

[email protected]

28(28)

Moonika Aunpuu 5698 0504

[email protected]

Margit Karu 5695 1985 (vesi)

[email protected]

Rita Miller 5301 1496 (looduskaitse)

[email protected]