Harjumaa Kuusalu vald Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplaneeringu algatamise nõuded ja ksooskõlastamine

KORRALDUS

Kiiu 19. detsember 2024 nr 349

Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplaneeringu

algatamine ja lähteülesande kinnitamine

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Haavakannu küla Kadaka kinnistu (35201:001:0187)

detailplaneeringu algatamiseks. Kinnistu omanikud taotlevad 6,21 ha suurusele kinnistule

ehitusõiguse määramist elamu ja abihoonete rajamiseks. Vastavalt taotluses toodule soovivad

omanikud kinnistu lõunaosas asuva metsa-ala säilitada ning ei plaani rajada piirdeaedasid selleks,

et säilitada rohevõrgustiku elustikku. Kinnistul on kommunikatsioonidest olemas elektriliitumine,

puurkaev ja biopuhasti. Juurdepääsutee on rajatud, mahasõit Jõelähtme-Kemba maanteelt on

Transpordiametiga kooskõlastamisel. Hoonetest on kinnistul puurkaevu käitamiseks vajalik

tehnomaja ja samuti kasutusloaga elamu. Elamu juurde on kõlvikuliselt määratud 526 ruutmeetrine

õuemaa. Kuusalu Vallavalitsuse 22.05.2014 korraldusega nr 345 on algatatud Haavakannu küla

Kadaka kinnistule detailplaneering kuid detailplaneeringu koostamisele ei ole asutud ning Kuusalu

Vallavalitsuse 05.09,2018 korraldusega nr 434 on algatamise korraldus kehtetuks tunnistatud.

Kadaka kinnistu paikneb Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt rohelise võrgustiku alal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3.1 „Roheline võrgustik“ kohaselt on rohelise

võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul võimalik, kui sellega säilib rohelise

võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik

kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m.

Kadaka kinnistu asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt haja-asustuses, alvarite alal, mis on

üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks, et kontrollida ja välistada

tegevused, mis võiksid muuta põhjavee kvaliteeti. Samuti on ala määratud väärtusliku miljööga

alaks. Planeeringuga kavandatu on kooskõlas kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga.

Vallavalitsuse planeeringute komisjon tutvus esitatud taotlusega 18.12.2024 koosolekul.

Komisjon otsustas toetada detailplaneeringu algatamist tingimusel, et planeeringu koostamisel

kaasatakse ekspert, kes saab anda hinnangu rohevõrgustiku toimimiseks vajalike tingimuste osas.

Kuna Kadaka kinnistu on hoonestatud, siis on võimalik läbi detailplaneeringu menetlusega leida

tasakaalustatud ning rohelise võrgustiku toimimist tagav lahendus.

Kinnistu omanik on teavitanud vallavalitsust, et on nõus eksperdi kaasamisega.

.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõikest 1

hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju. Olulise keskkonnamõjuga tegevused on toodud sama seaduse § 6 lõikes 1.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ on toodud nimekiri

tegevustest, mille korral peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu ning kaaluma

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Kuna kavandatud tegevus ei kuulu

eelpool toodud tegevuste hulka, ei ole eelhinnangu andmine ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise kaalumine vajalik. Juhul, kui detailplaneeringu menetlemise kestel ilmnevad

täiendavad asjaolud, on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamisest huvitatud

isikult keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist.

Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, Kuusalu

Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringu,

planeerimisseaduse § 4 lõiked 1 ja 2, § 128 lõike 1, Kuusalu Vallavolikogu 25.05.2022 otsuse nr

11 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine“ § 3 lõike 2, huvitatud isiku poolt

esitatud taotluse:

1. Algatada Haavakannu küla Kadaka kinnistu (35201:001:0187) detailplaneering.

2. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale.

3. Korralduse peale võib esitada Kuusalu Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, mil oleks

pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt Mart Külvi

vallavanem vallasekretär

Lisa

Kuusalu Vallavalitsuse

19.12.2024.a

korraldusele nr 349

HAAVAKANNU KÜLA KADAKA KINNISTU

DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE

Kadaka kinnistu:

Kinnistu pindala: 6,21 ha.

Katastritunnus: 35201:001:0187.

Kinnistu maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.

Planeeringu koostaja ning kaasatav ekspert: tellija valikul vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg on kolme aasta jooksul detailplaneeringu

algatamisest arvates.

I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUSED

1.Taotlus detailplaneeringu algatamiseks.

2. Kuusalu valla üldplaneering.

II ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD JA KOOSTAMISEL OLEVAD

PLANEERINGUD

1. Kuusalu valla üldplaneering.

III DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE

1. Kadaka kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete rajamiseks, arvestades

rohevõrgustiku toimimiseks vajalike tingimustega.

3. Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine.

4. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine.

5. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.

IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED

UURIMISTÖÖD

1.Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.

V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD

1.Teostada topo-geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega.

2.Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan

täpsusega M 1:500.

3.Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning

naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo-geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada

kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist.

VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

1.Detailplaneering koostada topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama

olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke,

haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust.

2.Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ning vastavalt riigihalduse

ministri 17.10.2019 määrusele 1.1-1/50 „ Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“.

3.Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse kohta.

4.Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu

kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas

esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale ning miljööväärtuslikule alale

sobivad arhitektuursed tingimused.

5.Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid

andmeid:

5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet;

5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil;

5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites.

6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise

tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta

rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad.

7. Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid,

torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevöönditega.

võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas.

8. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sadevee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte

halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi ning tagada alal asuva

maaparandussüsteemi toimimine.

VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ

1. Päästeameti Põhja päästekeskus.

2. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

3.Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad.

4.Kinnistu omanikud.

5.Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle

maakasutust kitsendatakse.

VIII DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD

Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise

korralduse teatavaks tegemisest. Lepingu projekti edastab vallavalitsuse planeeringute spetsialist

huvitatud isikule.

1. Detailplaneeringu koostamiseks kaasata vastava pädevusega keskkonnaekspert, kes annab

sisendi ja tingimused maakonnaplaneeringu kohase rohevõrgustiku toimimiseks. Eksperdi poolt

antud hinnangus toodud tingimused tuleb üle viia detailplaneeringu seletuskirja.

2.Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel

korrektuuride tegemiseks.

3.Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt:

o Väljavõtet üldplaneeringust;

o Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi;

o Eskiisi seletuskirja;

o Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust,

põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust.

4.Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks

ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku

arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

5. Vajadusel peale eskiislahenduse avalikustamist korrigeeritud detailplaneeringu põhilahendus

esitatakse vallavalitsusele ametitega kooskõlastamiseks. Tehnovõrkude valdajatega korraldab

planeeringu kooskõlastamise huvitatud isik või siis tema poolt valitud planeeringu koostaja.

6. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega

Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks

planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat

materjali, kooskõlastuste koondtabelit ning kokkuleppeid eramaadel asuva juurdepääsutee

kasutamise osas või vastavad notariaalsed servituudilepingud. Vajadusel esitab planeerija

detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali

kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris).

7. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub

maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

8. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu

Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja

ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

9. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu

kehtestamist. Juhul, kui planeeringu lahendus näeb ette juurdepääsuservituudi, siis on selle

sõlmimine enne detailplaneeringu kohustust huvitatud isikute vahel kohustuslik.

10. Detailplaneering peab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise

korraldusest arvates.

11. Kehtestamiseks esitada Kuusalu Vallavalitsusele planeeringute riikliku andmekogu

(PLANK) jaoks vajalik digitaalne planeering planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja

vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering edastatakse vallavalitsuse poolt PLANK-

i kontrollsüsteemi. Kontrolli mitte läbinud detailplaneering tagastatakse planeeringu

koostajale korrigeerimiseks enne kehtestamist.

12. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu

materjalidest ühe eksemplari paberkandjal.

Töö nimetus: HAAVAKANNU KÜLA KADAKA KINNISTU DETAILPLANEERING

Töö aadress: Kuusalu vald Haavakannu küla Kadaka

Joonise nimetus: ASENDISKEEM Joonise nr. AP-1

Huvitatud isik: Siimo Oras Mõõtkava.

Planeeringuala

Tuletõrje veevõtu hüdrant Kiviaia tee

Töö nr: DP0225

Planeeringu koostaja: Nowap Projekt OÜ

Arhitekt: Tiiu Lepasaar

Jõelähtme-Kemba tee

HAAVAKANNU KÜLA KADAKA KINNISTU DETAILPLANEERINGU

Valeri

35201:001:0410

ELAMUMAA 100%

19541,0 m2

Lubjamäe

35201:001:10030

MAATULUNDUSMAA 100%

30447,0 m2

Kadaka

35201:001:0187

MAATULUNDUSMAA 100%

62051,0 m2

TUGIPLAAN

Anija metskond 135

35201:001:0645

MAATULUNDUSMAA 100%

73854,0 m2

Koplimäe

35201:001:0003

MAATULUNDUSMAA 100%

103541,0 m2

Haavakännu

35201:001:0186

MAATULUNDUSMAA 100%

79660,0 m2

11260 Jõelähtme-Kemba tee

TANSPORDIMAA 100%

424267,0 m2

Anija metskond 23

35201:001:0990

MAATULUNDUSMAA 100%

2158816,0 m2

Objekti asukoht: Harju maakond Kuusalu vald Haavakannu küla Kadaka kinnistu

Arhitekt: Tiiu Lepasaar/allkirjastatud digitaalselt

Töö nimetus: HAAVAKANNU KÜLA KADAKA KINNISTU DETAILPLANEERING

Töö nr. DP0225

Joonise nr.

AP-02 Planeeringu koostaja: Nowap Projekt OÜ /Tallinn Valgevase 11-4

reg.kood 11352535 MTR EEP001025

Kuup. 01.2026

LEPPEMÄRGID

OL.OLEV MADALAPINGE MAAKAABEL

OL. OLEV MADALPINGE ÕHULIIN

OLEV KÕRGEPINGE 110 KV ÕHULIIN

OL. OLEV VEETRASS

OL. OLEV KANALISATSIOON

OL.OLEV SIDEKAABEL

OL.OLEV PUURKAEV JA KAITSEVÖÖND

OL.OLEV BIOPUHASTI

Ol.OLEV ELEKTRI LIITUMISKAPP

PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR

Ol. OLEVA MAAÜKSUSE PIIRID

Ol.OLEV RIIGIMAANTEE TEEKAITSEVÖÖND 30 m

Ol. OLEV ELEKTRIPAIGALDISTE KAITSEVÖÖND

NATURA METSA JA NIIDU ELUPAIGAD

OL. OLEV ASFALTKATTEGA TEE

OL. OLEV KRUUSAKATTEGA TEE

OL. OLEVAD PIIRDEAIAD

OL. OLEV KÕRGHALJASTUS

OL. OLEV HOONESTUS

KALLAVERE-KUUSALU L198 110kV

RIIGITEE KAITSEVÖÖND 3 0 m SÕIDURAJA SERVAST

Joonise nr. AP-02

5 0 m

PLANEERITAVAL ALAL OLEVATE EHITISTE SPETSIFIKATSIOON

Ehitise nimetus Ehr kood Tähis Ehitise al. pind

1

3

2

Maja 121407863 39.3 m2

Tehnomaja 121424707 6.2 m2

Puurkaev 221363514

Maakaabelliin 221363514

Biopuhasti 221386860

5

4

3

1

2

4

Joonise nimetus: TUGIPLAAN

Huvitatud isik: Siimo Oras

Mõõtkava 1:500

MÄRKUSED JA KASUTATUD MATERJALID

1. Joonise alusplaanina on kasutatud Geoport OÜ poolt koostatud topo-geodeetilist alusplaani mõõtkavas 1:500 Töö nr A25-063, mõõdistatud 02.04.2025 2.Planeeringuala piir on selgema loetavuse huvides nihutatud 0.5 m väljaspoole tegelikust piirist. 3.Katastriüksuse piirid: Maa-ja ruumiamet 03.01.2025 Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised moodustavad omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.

3 0 m

1

0

m

2

+

2

m

6

Planeeringu koostaja: Nowap Projekt OÜ /Tallinn Valgevase 11-4 reg.kood 11352535 MTR EEP001025

Töö nr. DP0225

HAAVAKANNU KÜLA KADAKA KINNISTU DETAILPLANEERINGU

Valeri

35201:001:0410

ELAMUMAA 100%

19541,0 m2

Lubjamäe

35201:001:10030

MAATULUNDUSMAA 100%

30447,0 m2

Kadaka

35201:001:0187

MAATULUNDUSMAA 100%

62051,0 m2

PÕHIPLAAN

Anija metskond 23

35201:001:0990

MAATULUNDUSMAA 100%

2158816,0 m2

M a

a s i h

t o

t s t a

r v e

j a

o s a

k a

a l u

%

v a

s t .

d e

t a

i l p

l a

n e

e r i n

g u

l i i g

i l e

Haavakännu

35201:001:0186

MAATULUNDUSMAA 100%

79660,0 m2

Anija metskond 135

35201:001:0645

MAATULUNDUSMAA 100%

73854,0 m2

Koplimäe

35201:001:0003

MAATULUNDUSMAA 100%

103541,0 m2

1

350

Elamu

200

120

Elamu

100

1

52 m

10 m

7 5 m

11260 Jõelähtme-Kemba tee

TANSPORDIMAA 100%

424267,0 m2

Objekti asukoht: Harju maakond Kuusalu vald Haavakannu küla Kadaka kinnistu

Arhitekt: Tiiu Lepasaar/allkirjastatud digitaalselt

Joonise nr.

AP-03

Töö nimetus: HAAVAKANNU KÜLA KADAKA KINNISTU DETAILPLANEERING

Kuup. 11.2026

POS Hoonete ehitiseal. pind m2

LEPPEMÄRGID

OL. OLEV VEETRASS

KAVANDATAV VEETRASS

OL. OLEV KANALISATSIOON

KAVANDATAV KANALISATSIOON

OL.OLEV SIDEKAABEL

OLEV KÕRGEPINGE 110 KV ÕHULIIN

OL.OLEV MADALPINGE ÕHULIIN

OL.OLEV MADALPINGE KAABELLIIN

KAVANDATAV MADALPINGE KAABELLIIN

OL.OLEV PUURKAEV JA HOOLDUSTSOON 10m

OL.OLEV BIOPUHASTI JA KUJA 10m

KAVANDATAV OLMEKANALISATSIOONI BIOPUHASTI VÕI KOGUMISMAHUTI

Ol.OLEV ELEKTRI LIITUMISKAPP

PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT

Korruste arv

PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR

Ol. OLEVA MAAÜKSUSE PIIRID

Ol.OLEV RIIGIMAANTEE TEEKAITSEVÖÖND

Ol. OLEV TEHNORAJATISTE KAITSEVÖÖND

NATURA METSA JA NIIDU ELUPAIGAD

OL.OLEV ASFALTKATTEGA TEE

OL.OLEV KRUUSAKATTEGA TEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

OLEMASOLEV HOONESTUS

PLANEERITAVA HOONESTUSALA PIIRID

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

Maa sihtotsarve DP liikide kaupa

RIIGITEE KAITSEVÖÖND 30 m SÕIDURAJA SERVAST

5 0 m

3

2

4

Joonise nimetus: PÕHIJOONIS

Huvitatud isik: Siimo Oras /

Mõõtkava 1:500

MÄRKUSED JA KASUTATUD MATERJALID

1. Joonise alusplaanina on kasutatud Geoport OÜ poolt koostatud topo-geodeetilist alusplaani mõõtkavas 1:500. Töö nr A25-063, mõõdistatud 02.04.2025 2. Planeeringuala piir on selgema loetavuse huvides nihutatud 0.5 m väljaspoole tegelikust piirist. 3. Katastriüksuse piirid: Maa-ja ruumiamet 03.01.2025 Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised moodustavad omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad. 4. Krundil lubatud põhiotstarbe teeninduseks teede, platside, tehnovõrkude ja kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga väikehoonete rajamine vastavalt ehitusseadustikule. 5. Planeeritava uue hoonestuse POS1 veevarustus lahendatakse olemasoleva puurkaevu baasil. 6. Planeeritava uue hoonestuse POS1 heitvete kanaliseerimine lahendatakse kavandatava kogumismahuti või biopuhasti baasil hoonestuse ehitusprojekti koosseisus vastavalt keskkonnaministri määrusele 08.11.2019 määrusele nr. 61. Biopuhasti/kogumismahuti kavandatav paiknemine joonisel on näidatud tinglikult. 7. Krundil olemasolev elektrivarustus. Võimsuse suurendamist ette ei nähta. 8.Täiendavaid telekommunikatsioonitrasse ei kavandata. 9.Krundile on lubatud päikesepaneelide paigaldus nii katusele kui ka maapinnale.

3 0 m

1

0

m

2

+

2

m

ML

62051 350-1/2 1+2

1

2+2

1202/1 1+1 2

H o o n e t e l u b a t u d k õ r g u s

e l a

m u

/ a

b i h

o o

n e

( m

)

m a

k s i m

a a

l s e

l t m

a a

p i n

n a

s t

Krundil paiknevad seadusejärgsed

kitsendused/piirangud

H o

o n

e t e

k o

r r u

s e

l i s u

s ( m

a x )

H o

o n

e s t u

s a

l a

p

o s i t s i o

o n

i n

r .

K a t u s e k a l l e °

PIIRANGUD JA KITSENDUSED

M a

a s i h

t o

t s t a

r v e

j a

o s a

k a

a l u

%

v a

s t .

k a t a s t r i ü k s u s e l i i g i l e

K r u

n d

i p

i n

d a

l a

h

a

S u

u r i m

e

h i t i s e

a l u

n e

p i n

d a

l a

m

2

H o

o n

e t e

a

r v k r u

n d

i l ( m

a x )

e l u

h o

o n

e +

a b

i h

o o

n e

M i n

T

P a

s t e

KRUNDI KOHTA ESITATAVAD NÄITAJAD

P a

r k i m

i s k o

h t a

d e

a

r v k r u

n d

i l -

6,21 ha

2

1põhielamu+

2 abihoonet

1abielamu+

1abihoone

1 0 0 m

2

elamu -1/2

abihoone -1/2

Krundi suurus m2

Hoonete arv. Põhihoone+ abihoone Parkimis-

kohtade arv

9

0

m

KAVANDATAV PÄIKESEPANEELIDE ASUKOHT

2 3 m

5 m

0..45

KRUNDI EHITUSÕIGUS

1

0

m

1. Maantee kaitsevöönd 30 m

2. 110 kV kõrgepinge õhuliini kaitsevöönd

25m+25m

3.0.4 kV madalpinge õhuliini kaitsevöönd

2m+2m

4.Puurkaevu hooldusala R 10m

5.Natura elupaigad ca 3,1 ha

TP3

ARHITEKTUURINÕUDED

2+2

8/6

Maatulundus-

maa 100%

1. Viimistluse materjal puit, kivi, krohv, klaas jms. Imiteerivad materjalid (nt. plast.) on keelatud.

2. Katusekatte materjalid on kivi,eterniit,SBS või muud piirkonnaga ühtivad materjalid.

3.Katuseharja suund vaba, kalle 0...45°.

4. Piirdeid mitte rajada.

ML

Maja 121407863 39.3 m2

Maakaabelliin 221363514

Tehnomaja 121424707 6.2 m2

5

ML

PLANEERITAVAL ALAL OLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE SPETSIFIKATSIOON

4

5

elamu 2

abihoone 1

Biopuhasti 221386860

Tähis Ehr koodEhitise nimetus

V1

Ehitise al. pind

1

K1

3

2

Puurkaev 221363514

K

1

K

1

K

1

K

1

Kavandatav kanalisatsioon

4 2 .0

m

3 2 .0

m

1 6 , 0 m

Biopuhasti kuja 10m

OL.OLEV PUURKAEVU HOOLDUSALA 10m

KALLAVERE-KUUSALU L198 110kV

T

HAAVAKANNU KÜLA KADAKA KINNISTU DETAILPLANEERING

HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, HAAVAKANNU KÜLA, KADAKA

Töö nr.DP0225

Plan. koostamise korraldaja: Kuusalu Vallavalitsus [email protected]

Huvitatud isik: Siimo Oras

Koostas : NOWAP PROJEKT OÜ reg. 11352535, MTR EEP001025

Valgevase 11-4 Tallinn 10414

Vastutav arhitekt: Tiiu Lepasaar volitatud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus 156249

tel. 372 56454774, e-post [email protected]

01.2026

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

Detailplaneeringu kaust koosneb kahest osast:

I OSA- kehtestamisele kuuluv planeeringu dokumentatsioon (tekstiline osa, joonised)

II OSA-menetlusdokumendid (tehnilised tingimused, kooskõlastused, kooskõlastustabell)

I OSA

A. SELETUSKIRI DETAILPLANEERINGU JUURDE

B. GRAAFILINE OSA

Joonise nimetus Mõõtkava Joonise number

1 SITUATSIOONISKEEM AP-01

2 TUGIPLAAN 1:500 AP-02

3 PÕHIJOONIS 1:500 AP-03

2(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

A. DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID NING EESMÄRK 4

2.PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖND JA LÄHIPIIRKONNA FUNKSTIONAALSED SEOSED 5

3.PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE MÕJUDE HINDAMISE, SEALHULGAS STRATEEGILISE HINDAMISE TULEMUSTE ARVESSE VÕTMISE KIRJELDUS 5

4.VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMATELE PLANEERINGULE 7

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 12 5.1 Planeeritava ala asukoht ning iseloomustus 12

5.2 Olemasolev maakasutus 13

6. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 14 6.1. Planeeringu koostamise eesmärk 14

6.2 Planeeritav krunt, ehitusõigus ja arhitektuurinõuded 15

6.3 Planeeringu realiseerimise tegevuskava 15

6.4 Radooniohust tulenevad nõuded 17

6.5 Teed. Liiklus. Parkimine 17

6.6 Keskkonnakaitselised abinõud 18

6.7 Müra leevendavad meetmed 19

6.8 Haljastus 19

6.9 Turvaabinõud 20

6.10 Kruntide piirangud ja kaitsevööndid. Servituudi seadmise vajadus 20

6.11Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine 21

7.TEHNOVÕRGUD 21

7.1 Üldosa 21

7.2 Elektrivarustus 21

7.3 Veevarustus- ja reoveekanalisatsioon 21

7.4 Sade- ja pinnasevee äravool 22

7.5 Sidevarustus 23

7.6 Soojusvarustus 23

7.7 Välisvalgustus 23

8.TULEOHUTUSABINÕUD 23

3(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID NING EESMÄRK

huvitatud isiku taotlus detailplaneeringu algatamiseks;

planeerimisseadus;

 Kuusalu Valavalitsuse 19. detsember 2024 korraldus nr 349 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ;

kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid;

t opo-geodeetiline uuring;

Kuusalu  valla üldplaneering (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 määrusega nr 68;

koostamisel olev Kuusalu valla üldplaneering (algatatud Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2009 otsusega nr 49 );

Kuusalu valla arengukava 2012-2032

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1- 4/30);

Eksperthinnang Rohelise võrgustiku toimimiseks vajalike tingimuste kohta ( OÜ Rivelle 05.06.2025)

Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded vastavalt planeerimisseaduse § 126 :

krundi hoonestusala määramine;

ehitusõiguse määramine;

ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine;

juurdepääsuteede, liikluskorralduste, tehnovarustuste ja teiste planeeringuala toimiseks vajalike  lahenduspõhimötete andmine;

haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine;

kujade, keskkonnatingimuste jms. tagavate nõuete määramine;

kuritegevuse riske vähendavate tingimuste määramine;

servituudi vajadustega alade määratlemine.

4(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

2. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖND JA LÄHIPIIRKONNA FUNKSTIONAALSED SEOSED

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas, Haavakannu külas. Planeeritavale krundile ligipääs Jõelähtme-Kemba (11260) asfaltkattega maanteelt. Kinnistule ulatub kitsendusena riigimaantee kaitsevöönd ning elektripaigaldiste kaitsevööndid. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala hajaasustuses, väärtusliku algupärase maastiku ning rohelise võrgustiku tugialal, mida sätestab Harju maakonnaplaneering 2030+, mis seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Kinnistust loodes asub Kaberla hoiuala, mis on ühtlasi ka Natura loodusala.

Kontaktvöönd piirneb hajusalt hoonestatud elamumaaga ning hoonestamata metsa-ja maatulundusmaadega. Piirkonna hoonestus on hõre. Eelmisel aastatuhandel väljaehitatud väikemajapidamised mille hoonestus koosneb põhiliselt elamust ning õuealal paiknevatest abihoonetest. Elamud põhiliselt viilkatustega, abihooned nii lame-kui ka ühepoolsete kaldkatustega. Hoonete paigutustel puudub kindel ehitusjoon ning orientatsioon. Viimistlusmaterjalina kasutuses põhiliselt puit, paekivi, silikaatkivi. Katusekatetena kasutuses eterniit, plekk, kivi ning bituumenplaadid. Planeeritavast alast kirdes paikneb Valkla lubikivikarjäär Pöhjakivi koos tootmishoonega. Lähim kauplus ca 2 km kaugusel Valkla külas, bussipeatus 700 m kaugusel Haavakannu külas.

Planeeringuala kontaktvööndis ei ole algatatud ega kehtestatud detailplaneeringuid. Lähim ala, millel on algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud on ca 1 km kaugusel läänesuunas olev Kaberla külas Remmeli kinnistu ja selle lähiala detailplaneering (kehtestatud 04.10.2017 ning idasuunas Valkla külas 26.11.2008 kehtetstaud Bruno ja Pauluse kinnistuste ja lähiala detailplaneering. Nimetatud planeeringuga jagati kinnistud ning määrati ehitusõigused väikeelamute ehitamiseks. Planeeringuga kavandatav hoonestus on proportsioonis ja ei muutu domineerivaks ümbritseva looduse suhtes. Kavandatavad elu- ja abihooned ja nende kasutamisest tulenevad tegevused ei tekita uusi märkimisväärseid mõjusid lähiümbrusele. Küll aga mõjutab piirkonda positiivselt ala korrastamine ning uute hoonete ehitamine. Detailplaneeringu rakendumisega ei kaasne liiklusintensiivsuse olulist tõusu Jõelähtme-Kemba maanteelt, millelt on rajatud olemasolev killustikkattega juurdepääs.

Ruumi mõjusid planeeritavale hoonestusele analüüsides, puuduvad negatiivsed tegurid. Tegemist väärtusliku miljööga alaga.

3. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE MÕJUDE HINDAMISE, SEALHULGAS STRATEEGILISE HINDAMISE TULEMUSTE ARVESSE VÕTMISE KIRJELDUS

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega võiks kaasneda keskkonnaseisundi kahjustamist, nt. vee, pinnase või õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerumine avaldab positiivset mõju kinnistu hoolduse näol. Planeeringualale rajatav hoonestus tõstab Kuusalu valla ääreala kinnisvara väärtust ning laiendab ja ilmestab olemasolevat elukeskkonda. Planeeritava tegevusega puudub negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale.

5(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

Kultuurilised mõjud

Planeeringu lähialal puuduvad muinsuskaitsealased mälestised ja nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust arvata, et uue hoonestuse rajamine oleks otsese negatiivse kultuurilise mõjuga. Detailplaneeringuga määratakse arhitektuurilised tingimused miljööväärtuslikule alale sobivate hoonete rajamiseks.

Sotsiaalsed mõjud

Sotsiaalse infrastruktuuri alla lähevad esmatarbeteenused, mis pakuvad kohalikele elanikele kvaliteetset keskkonda. Lähimas Kuusalu valla alevikus on väljakujunenud sotsiaalne infrastruktuur: perearsti vastuvõtt, kool, lasteaed, kauplus, tankla jne. Uue elamualaga tekib piirkonda juurde uusi elanikke kellele on need kasutusvõimalused avatud ning suudavad säilitada elukeskkonna jätkusuutlikkust. .

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega võiks kaasneda keskkonnaseisundi kahjustamist. Hoonestuse kavandamisel arvestatud olemasolevate väärtustega ja luuakse visuaalselt ja mahuliselt piirkonda sobiv elukeskkond. Kaasnevad mõjud on väikesed ja krundipõhised. Kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku liikide ja elupaikade seisundile ning on tagatud maastiku mitmekesisus. Tegevused on kavandatud kooskõlas väljakujunenud asustusega. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada negatiivset keskkonnamõju ümbritsevale looduskeskkonnale. Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeringuga nähakse ette maksimaalselt olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine, puhverribad, madala tihedusega ja maastikku sulanduv hoonestus, et vähendada looduskeskkonna koormust. Lisatava hoonestuse lubamine kahe olemasoleva hoonestusalaga külgnevale alale on mõistlik, kui see aitab luua sidusat, keskkonnasäästlikku ja toimivat ruumistruktuuri, vältides väga laiali kanduvat hajaarendust, kasutades olemasolevat taristut ja säilitades loodusväärtused võimalikult terviklikult.

Kliimamuutustega arvestamine

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ kohaselt prognoositakse Eestis 21. sajandi jooksul võimalike muutustena: •temperatuuritõusu; •sademete suurenemist; •merepinna tõusu; • tormide sagenemist. Vastavalt võimalike ilmastikuolude muutustele tuleb uued ehitised ehitada ehitustehniliselt kvaliteetselt ning võimalikke mõjusid arvestavamalt (kõrgemad soklid, pakettaknad, laiemad räästad jne). Temperatuuri tõusuga kaasneva mõju leevendamiseks tuleb olemasolevat kõrghaljastust maksimaalselt säilitada ning vajadusel seda täiendada. Hoonete ehitusprojektis käsitleda haljastuse lahendust. Hoonetele tuleb projek- teerida energiatõhusad kütte- ning jahutussüsteemid ning tagada mugav sisekliima.

6(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

Oluline on ka sademevee kiire ära juhtimine või/ja selle kogumine (hajutamine haljasaladele, olemasolevate kraavide süsteemi vms korrastamine). Kuna plaeeritavad katendiga alad (jalgtee, autoparkla) ning katustega kaetud pinnad on võrreldes krundi pindalaga väikesed, siis sademevete immutamisega ümbritsevale rohelale planeeringualal probleeme ei teki. Planeeringuala asub merest piisavalt kaugel, et merepinna tõus võiks seda ohustada.

4.VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMATELE PLANEERINGULE

Kadaka kinnistu paikneb Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt rohelise võrgustiku alal. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3.1 „Roheline võrgustik“ kohaselt on rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul võimalik, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimine.

Järgneb väljavõte OÜ Rivelle poolt poolt koostatud eksperthinnang ,,Kinnistu rohelise võrgustiku toimiseks vajalike tingimuste kohta`` . Kas ja kuidas kavandatav tegevus mõjutab rohelist võrgustikku ja anda soovitused rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks vajalike tingimuste kohta seoses planeeritava hoonestusega:

Planeeritav tegevus

Soov detailplaneeringuga saada ehitusõigus, et püstitada uus üksikelamu ja kaks abihoonet (saun, kuur). Majale aeda planeeritud ei ole, et paremini loodusesse sulanduda. Asukoht on valitud piisavalt naabri lähedale, et tekitada kompaktsem elamute ala ja muu ümbrus oleks seetõttu looduslikum. Olemasolevat õuealal paiknevat 39,3 m2 suurusega maja soovitakse laiendada nii, et selle ehitusalune pind oleks kuni 100 m2. Samuti aeda plaanis ei ole ja olemasolev kompleks oluliselt suuremaks ei muutuks (praegu seal ka saun ja ligikaudu 80 ruutmeetrit terrassi).

Rohelise võrgustiku teoreetilised lähtekohad

Kadaka kinnistu asub rohelise võrgustiku alal, mida sätestab Harju maakonnaplaneering 2030+, mis seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Järgnevalt on siit välja toodud punktid, mis seostuvad otseselt käesoleva töö eesmärkidega (Harju Maakonnaplaneering….,2018):

1. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima.

2. Maakonna tasandil on vajalik säilitada/parandada rohelise võrgustiku funktsioneerimist ja sidusust. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel..

3. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%.

4. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist.

5. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.

7(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ 6.Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Kadaka kinnistu on hoonestatud.

7.Tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal keelatud. Uued asustusalad tuleb kavandada väljapoole tuumalasid, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade moodustamisel on vaja hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu koostamise vajadust.

8. Rohelise võrgustiku rohekoridorides ei tohi aiaga piiratava õueala suurus ületada 0,4 ha, säilitamaks hajaasustusele omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta.

9. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta.

14. Tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majanduspiirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel) kasutamise piirangud tulenevad õigusaktidest.

15. Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus. /…/

18. Rohelise võrgustiku tuumaladel ei ole soovitav puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Soovitav on seada täiendavad nõuded raie aja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

19. Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.

8(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

Joonis 1.Väljavõte kehtivast Kuusalu valla üldplaneeringust * Haavakannu prügila likvideeriti 2003. aastal

Planeeritav ala _______________________________________________________________________

Planeeritava ala kruntide maakasutuse määramisel on aluseks ruumilise planeerimise leppemärgid, mis on leitavad Kuusalu valla üldplaneeringu põhijooniselt (Legend). Vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele on detailplaneeringus krundi kasutamise sihtotstarbed lähipiirkonnas järgnevad:

Kadaka kinnistu asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt haja-asustuses (joonis 1), alvarite alal, mis on üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks. Kadaka kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamise dokumendis on öeldud, et planeeringuga kavandatu on kooskõlas kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga ja kuna Kadaka kinnistu on hoonestatud, siis on võimalik läbi detailplaneeringu menetlusega leida tasakaalustatud ning rohelise võrgustiku toimimist tagav lahendus. Planeeringuala eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei toimu üldplaneeringu muudatust. Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. Kadaka kinnistul asub Natura elupaikadest niit ja mets (joonis 3).

9(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

Kinnistule lõunaserva jääv Natura mets on esmatähtis elupaik *91D0 Siirdesoo- ja rabametsad – okas- ja lehtmetsad niiskel kuni märjal substraadil, mille veetase on püsivalt kõrge, ületades ümbruskonna põhjaveepeegli taset (Paal, 2007). Kadaka kinnistule jäävas metsaosas kasvavad sanglepad ja kased ja lõunaservast algab mändidega ala. Põhjapoolne niiduosa on esmatähtis elupaik *6280 Lood ehk alvarid – väga liigirikkad ökosüsteemid, mida iseloomustab õhuke muldkate. Taimestu on looniitudel tavaliselt hõre ja madal, kuid liigirikas: valitsevad kuiva taluvad ja lubjalembesed taimed (Paal, 2007). Kinnikasvamise vältimiseks on oluline niitmine või karjatamine. Kadaka kinnistu keskosas asuv niit kuulub l elupaigatüüpi 6210 Kuivad niidud lubjarikkal mullal. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud kultuuristamata pärisaruniidud karbonaadirikkal mullal. Koosluse liigirikkuse ja seisundi säilitamiseks tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil ehk kas niita või karjatada .

Kinnistust loodes asub Kaberla hoiuala, mis on ühtlasi ka Natura loodusala ja kus on loopealsed ja

kaitsealustest liikidest nt suur-mosaiikliblikas, suur-kuldtiib ja nõmme-tähniksinitiib (joonis 4).

10(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

11(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ Jooniselt 5 on näha, et Kadaka kinnistu jääb rohelise võrgustiku tuumala põhjaossa. Liikumisteed (koridorid) teiste tuumaladega jäävad Kadastiku kinnistu suhtes ida ja loode suunas. Kadastiku kinnistu paikneb alal, mis on kaardil tähistatud väärtuslik traditsiooniline maastik. Antud kinnistu jääb Tallinna lähiala rohealast välja. Joonisele märgitud lubjakivi maardla jääb Kadaka kinnistu kirdenurka ja turbamaardla lõunaserva. Kuigi rohelise võrgustiku kaardi alusel kuulub kogu Kadaka kinnistu ja selle lähiümbrus rohelise võrgustiku tuumalasse ja rohelised koridorid tuumalade vahel jäävad kinnistust kaugemale (joonis 5), on üks näitaja, mida hinnata, kas imetajatele vajalikud liikumisteed jäävad endiselt piisavalt alles hoonete lisamisega Kadaka kinnistule. Arvestades, et rohekoridorid suurulukitele peaksid olema vähemalt 100 m laiad, metskitsedele 50 m ja väikeimetajatele 25 m laiad (Remm jt 2025), võib öelda, et metskitsede ja väikeimetajate võimalused liikumiseks jäävad praktiliselt samaks, suurulukite jaoks jääb liikumistee vahetult kinnistu läänepoolselt küljelt küll kitsamaks, kuid kui arvestada kinnistu piirist maja kauguseks vähemalt 10 meetrit, oleks see vahe ikkagi umbes 100 meetrit ja lisaks sellele on võimalused liikuda nt Lepiku ja Kullakaevu talude vaheliselt alalt või Kadaka kinnistu idapoolsest küljest (joonis6).. Planeeringuga kavandatu on kooskõlas kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga ning Harju maakonnaplaneeringuga 2030+...

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 5.1 Planeeritava ala asukoht ning iseloomustus

Planeeritava kinnistu suurus on 6,21 ha ning see asub väikese Haavakannu küla põhjaosas, Kaberla ja Valkla vahelisel alal, hõlmates 100% maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestatud Kadaka katastriüksust (35201:001:0187). Planeeringuala piirneb põhjast Jõelähtme-Kaberla maanteega, idast hoonestatud elamumaaga, kagust ja lõunast metsaga kaetud maatulundusmaaga ning läänest hoonestatud maatulundusmaaga. Reljeefilt on krunt osaliselt künklik, üldise kaldega lõuna suunas, absoluutkõrgused jäävad vahemikku +41.40 m...+38.30 m. Planeeringuala asub osaliselt üleujutuste piirkonnas, hoonete projekteerimisel ja ehitamisel on arvestatud kevadiste ja sajuperioodidest tulenevate liigvetega. Maa-ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb planeeringualale avalikult kasutatava tee kaitsevööndi. Maantee ääres kulgeb ELA SA (AS Connecto AS) sidemaakaabel. Krunti läbib 110 KV kõrgepinge õhuliin 25 m+25 m kaitsevööndiga. Kinnistu olemasolev hoonestus paikneb krundi lõunaosas, 526 m² suurusega õuealal, kuhu viib laudtee. Kõlvikuliselt on Kadaka katastriüksus haritav maa 1398 m2, looduslik rohumaa 208180 m2, metsamaa 27451m2 ja muu maa 11858 m2 ulatuses.

12(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

Joonis 2 Vaade Kadaka kinnistule Jäelähtme-Kemba teelt

Planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud ja keskmiselt kaitstud kaitsmatapõhjaveega alale, kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale ning Harjumaa maavarade uuringuruumi.

Rohelise võrgustiku kaardi alusel kuulub kogu Kadaka kinnistu ja selle lähiümbrus rohelise võrgustiku tuumalasse. Looduslikult on tegemist liigirikka alaga. Kadaka kinnistul asub Natura elupaikadest niit ja mets. Vt ptk 5. Kinnistu olemasolev hoonestus paikneb krundi lõunaosas, 526 m² suurusega õuealal, kuhu viib laudtee. Alusplaanina on kasutatud firma Geoport OÜ poolt koostatud topo-geodeetilist alusplaani, töö nr A25-063, 02.04.2025. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused 1977 a Balti süsteemis.

5.2 Olemasolev maakasutus

Kuusalu vald, Haavakannu küla, Kadaka (katastritunnus 35201:001:0410), suurus 62 051 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Planeeringuala suurus on 6,21 ha.

Planeeritav ala piirneb:

Koplimäe (katastritunnus 35201:001:0003, 100% maatulundusmaa), Anija metskond nr.23 (katastritunnus 35201:001:0990, 100% maatulundusmaa), Anija metskond nr.135 (katastritunnus 35201:001:0645 100% maatulundusmaa), Valeri (katastritunnus 35201:001:0410, 100% elamumaa), Haavakännu(katastritunnus 35201:001:0186 100% maatulundusmaa), 11260 Jõelähtme-Kemba tee (katastritunnus 35201:001:0229, 100% transpordimaa) Lubjamäe (katastritunnus 35301:001:1003 100% maatulundusmaa).

Planeeritaval alal asuvad planeeringu koostamise ajal järgmised ehitised

Tähis Ehitise nimetus Ehr kood Ehitisealune pind m2 Kasutusotstarve

1 Maja 121407863 39,3 Üksikelamu

2 Tehnomaja 121424707 6,2 Pumbahoone

3 Puurkaev 221363514

13(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ 4 Biopuhasti 221386860 Reoveepuhasti

5 Maakaabelliin 221363514

Teed ja liikluskorraldus Planeeritav ala piirneb põhja poolt 11260 Jõelähtme-Kemba tee riigimaanteega, millelt olemasolev killustikkattega juurdepääsutee Kadaka krundile.

Planeeritaval alal olevad tehnovõrgud Planeeringuala läbib idast läände kulgev 110 kV kõrgepinge õhuliin. Krundil olemasolev madalpinge elektrivarustus, puurkaev, biopuhasti. Piki Jõelähtme-Kemba maantee äärt kulgeb sidemaakaabel (valguskaabel). Planeeringualal paiknevad olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile.

Kaitstavad kultuurimälestised Kaitstavad kultuurimälestised planeeringualal puuduvad.

Kehtivad kitsendused ja piirangud katastriüksust läbib Elektrilevi 110kV õhuliin, millel on 25 m laiune kaitsevöönd kummalegi poole liini 

telge. 0.4 kV maakaabelliin kaitsevööndi ulatusega 1 meeer liini teljest. 

0.4 kV õhuliin kaitsevööndi ulatusega 2 meetrit liini teljest.

11260 Jõelähtme - Kemba maantee kaitsevöönd (30 meetrit äärmise sõiduraja servast).

Natura alade ehituskeeluvöönd. 

6. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

6.1. Planeeringu koostamise eesmärk

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kadaka kinnistule, aadressiga Kuusalu vald, Haavakannu küla, määrata ehitusõigus ühe uue üksikelamu ning kuni 2 abihoone ehitamiseks, olemasoleva elamu ja abihoone ehitisealuse pinna laienduseks ning lahendada päikeseenergia jaama püstitamine. Samuti tehnovõrkude ja rajatiste võimalike askohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajadus ja kitsenduste määramine. Kokku soovitakse krundile viite hoonet (kahte elamut ja kuni kolme abihoonet). Kinnistu jagamist ei planeerita. Planeeringu koostamisel arvestatakse heakorra, haljastuse, tuleohutuse, turvalisuse, keskkonnakaitseliste jms. põhimõtetega.

1) Püstitada krundile uus üksikelamu ja kaks abihoonet (saun, kuur)

- võimalik, kui seda teha kahe Natura niiduala vahelisele alale (metsaala ei sobi), joonis 3

- krundi läänepoolsest piirist majani võiks olla vähemalt 10 m

2) Olemasolevat õuealal paiknevat 39,3 m2 suurusega maja soovitakse laiendada nii, et selle ehitusalune pind oleks kuni 100 m2.

- rohevõrgustiku toimimise seisukohast on see laiendus lubatud, kui jääb olemasoleva õueala piiresse

- maja ümber piirdeaeda mitte rajada, ega ka mitte muid piirdeid (nt käsipuu laudteele vms)

14(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

6.2 Planeeritav krunt, ehitusõigus ja arhitektuurinõuded

Detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused projekteerimiseks on esitatud joonisel ,,Põhijoonis``. Hoonestusalade piiritlemisel on lähtutud vajalikest hoonetevahelistest kujadest ning planeeringualal kehtivatest piirangutest. Hooneid, sh. alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga võib ehitada ainult hoonestusala piires. Rajatisi võib ehitada ka väljaspoole hoonestusala. Vastavalt siseministri 01.03.2021 määrusele nr. 17 ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" §22 peab krundile planeeritud kuja ja naaberhoonestuse vaheline tuleohutuskuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Krundi kasutamise sihtostsrve on 100 % maatulundusmaa. Planeeritava krundi suurus 6,21 ha.

Joonisel ,,Põhijoonis” on näidatud planeeritavad hoonestusalad. Krundile võib ehitada kaks elamut ja kuni 3 abihoonet. Kolm abihoonet võivad olla suurema ehitisealuse pinnaga kui 20 m². Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned (nt grillimaja, mängumaja, saun vms) arvestatakse planeeringuga määratava ehitusõiguse hulka.

Krundi ehitusõigusega on määratud:

1) planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve;

2) hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil;

3) hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus;

4) hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitusalune pindala

Krundi planeeritud ehitusõigus

Krundi aadress planeeritud

krundi pindala,

sihtotstarve

hoonete suurim

lubatud arv

krundil

Krundi kavandatud

max ehitisealune

pind m²

Hoonete suurim

lubatud kõrgus m

Elamu/abihoone

Katusekalde

vahemik

Kadaka M

1 Põhielamu + 2 abihoonet

1 Abielamu+ 1 abihoone

200 + 150

100+20

8/6 0-45°

Krundi kasutamise sihtotstarvete tähistamisel on lähtutud juhendist "Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013" :

M- maatulundusmaa

15(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

Kokku võib krundile ehitada kuni 470 m² hooneid. Sealhulgas põhielamu ehitisealune POS 1 pind võib olla maksimaalselt 200 m² ja abielamu POS 2 ehitisealune pind võib olla maksimaalselt 100 m². Kui elamu ehitisealune pind on väiksem kui 200 m², on võimalik ehitada rohkem kui 150 m² suuruseid abihooneid. Elamu ja abihooned POS1 võivad olla keldrikorrusega ja kuni kahe maapealse korrusega. Keldrikorruse maksimaalne sügavus võib olla kuni 3 m.Kohustuslik ehitusjoon puudub, katusekalde suund vaba. Hoonestusalad

paigutatud krundi keskosasse ja lõunapiirile. Hooned projekteeritakse minimaalselt TP3 klassi nõuetele vastavad.

Hoonestus peab olema projekteeritud ja ehitatud vastavalt heale ehitustavale ja kvaliteedile, sobima ümbritseva keskkonnaga ning mitte olema ohtlik inimestele ega looduskeskkonnale.

Ehitisealune pind sisaldab nii üksikelamu kui ka abihoonete ehitisealuseid pindu.

Hoonestusala sisaldab majandus-ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 58 ,,Ehitise

tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused'' §19 lõikes 6 nimetatud

osad sh konsoolsete rõdude, terrasside, treppide ja varikatuste ning

katuseräästaste projektsiooni horisontaaltasapinnal.

Välisviimistluses kasutada looduslikke materjale. Materjalidest eelistada betooni, klaasi, looduslikku

kivi ja puitu. Välisseinte viimistluses vältida loodusmaterjale matkivaid tooteid nt

plekk (plekk katusele on lubatud), plastiklaud .

Piirded vastavalt krundile koostatud eksperthinnagu,,Rohelise võrgustiku toimimiseks vajalike tingimuste kohta`` on planeeritava põhielamu(POS1) ümber soovitav piirdeaeda mitte rajada ning abielamu (POS2) ümber piirdeaeda mitte rajada, ega ka mitte muid piirdeid (nt käsipuu laudteele vms).

Hoone projekteeerimisel järgida energiatõhusue miinimumnõudeid vastavalt ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusele nr. 63 ,,Hoone energiatõhususe miinimumnõuded''.

Ehitusloa saamiseks tuleb koostada ehitusprojekt (staadium eelprojekt). Projekt peab vastama kehtestatud detailplaneeringule ning majandus- ja taristuministri määrusele nr 97 (17.07.2015) "Nõuded ehitusprojektile". Ehitustegevus kruntidel ilma ehitusloa või - teatiseta on keelatud.

Detailplaneeringus antud piirangute ja kohustuste täitmise järelevalvet teostavad selleks Kuusalu valla volitatud ametiisikud .

6.3 Planeeringu realiseerimise tegevuskava

Krundile jäävate juurdepääsuteede, haljastuse, trasside jms väljaehitamise kohustus on vastava krundi valdajal. Planeeringu elluviimise kava:

• seatakse servituudid juurdepääsuteele ja tehnovõrkudele; • tehnovõrkude projekteerimine ja väljaehitamine (elekter,vesi, kanalisatsioon, vajadusel side); • hoonete projekteerimine; • ehituslubade taotlemine;

16(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

• hoonete ehitamine, rajatakse haljastus; • kasutuslubade taotlemine.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks edaspidisele projekteerimisele ja ehitustegevusele. Planeeringualal koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Krundi ehitusõigus realiseeritakse igakordse krundi valdaja või omaniku poolt. Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Planeeringu elluviimise ja ehitamisega seonduvate kulude kandmise kohustus on huvitatud isikul.

6.4. Radooniohust tulenevad nõuded

Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne, õhust raskem gaas. Mõõtühikuks on Bq/m³ (bekrell kuupmeetri kohta). Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad, maapinna niiskus %, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne. Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus: 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides radoonitase olema alla 300 Bq/m³. Vastavalt Eesti pinnase radoonrisiki kaardi andmetele on piirkonnas radooni sisaldus pinnaseõhus 150 kuni 250 kBq/m³ (kõrge või väga kõrge tase).

Enne krundile hoone projekteerimist soovitav tellida täiendavad radooni mõõtmised lähtuvalt hoone konkreetsest asukohast. Juhul kui radoonimõõtmist ei tellita, siis on vajalik tagada radoonitõkestus tehniliste lahenduste kaudu hoone projekteerimisel.

6.5. Teed. Liiklus. Parkimine

Planeeritav ala piirneb põhja poolt riigiteega. Teekaitsevöönd on käsitletavas piirkonnas vastavalt EhS § 71 lõige 2 kohaselt 30m äärmise sõiduraja välimisest servast. Tegevuseks teel ja tee kaitsevööndis tuleb taotleda teeomaniku (Transpordiamet ) nõusolek. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Olemasolev juurdepääs krundi kirdenurgas, planeeritavale kinnistule säilib. Täiendavaid riigiteega ristumiskohti ette ei nähta. Riigitee nähtavuse tagamiseks on keelatud kõrghaljastuse rajamine teekaitsevööndisse (30 meetrit äärmise sõidurajaservast). Hoonetele tuletõrjetehnikaga juurdepääsuks peab juurdesõidutee olema vähemalt 3,5 m laiune. Juurdepääsu ehitistele hoitakse vabana ja aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada, et kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile kooskõlastuse saamiseks.

Planeeritaval alal on ette nähtud krundisisene parkimine. Parkimiskohtade arvutus vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabel 9.1-9.2, mille järgi elanike ja külaliste normatiivne nõue on 2+2. Parkimiskohad võivad olla nii õues kui ka hoones. Täpsem asukoht lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Parkimine tuleb lahendada oma kinnistute sees ja teemaale parkimiseks peab olema teeomaniku nõusolek.

17(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ Planeeritavate teede ja platside katteks on olemasolev kruuskate, kuid keelatud pole ka teised nõuetele vastavad katted.Planeeringuga ei kaasne arendustegevust väljaspool planeeritavat ala.

Kergliiklusteed Lähipiirkonnas puuduvad ning ei ole planeeritud.

6.6. Keskkonnakaitselised abinõud

Planeeringualal kehtib Natura ehituskeeluvöönd. Rohelise võrgustiku kaardi alusel kuulub kogu Kadaka kinnistu ja selle lähiümbrus rohelise võrgustiku tuumalasse. Ehitada ei saa Natura aladele – küll aga jääb kahe Natura niiduala vahele ruum, kuhu saab hoonnestust rajada. Natura niidud on poollooduslikud kooslused, mille säilimiseks on vaja neid regulaarselt hooldada kas niitmise teel (soovitatavalt 1-2x aastas) või karjatamise teel (nt looalale sobivad hästi lambad ja kitsed). Kuna karjatamine toetab väärtuslikke koosluste säilimist, mis on üks rohevõrgustiku osa, siis aed karjamaa ümber on lubatud, kuna ei mõjuta metsloomade liikumise võimalusi oluliselt. Niitmine niidualadel ei tohiks olla ka liiga sage, kuna see võtaks ära tolmeldajate toidubaasi ja häiriks rohevõrgustiku toimimist. Kinnistust loodes asuvalt Kaberla hoiualalt on leitud mitmeid üliharuldasi liblikaliike. Ühendus kahe niidulapi vahel võiks säilida sellisel moel, et tolmeldajad putukad saaksid liikuda ühelt niidult teisele. Soovituslikult võiks olla liikumisvõimalus just krundi läänepoolses küljes, mis suurendaks ka võimalikku suurimetajate liikumismugavust läänepoolselt küljelt. Lisaks Natura alast tulenevast vajadusest. Rohelise võrgustiku kasutustingimus näeb ette, et tuumalade maakasutamise sihtotstarvet ei ole soovitatav muuta.

Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus.

Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis. Kuna krundi lõunaosas paikneb metsaala siis tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majanduspiirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel) kasutamise piirangud tulenevad õigusaktidest.

Jäätmehoolduse arendamine toimub vastavalt Kuusalu vallas kehtivale jäätmekavale. Jäätmehoolduse üldiseks suunaks on esmalt jäätmetekke vältimine, korduskasutus ja ringlussevõtmine, seejärel taaskasutamine (nt jäätmetest energia tootmine) ja viimasena ladestamine. Biojäätmete kohapealset kompostimist Üldplaneeringu tasemel on eelkõige võimalik toetada jäätmete liigiti kogumist ja seeläbi jäätmete ohutuse tõstmist jäätmejaamade kavadamisega.

Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju, kuivõrd kavandatav tegevus on ümbritseva keskkonnaga sarnane. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui

18(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringuga määratud tingimusi ning õigusaktide nõudeid. Lähtuvalt tegevuse iseloomust ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus

looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaiku ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Detailplaneeringuga

kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete suurenemist. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Detailplaneeringu ellurakendamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja heaolu, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust.

Planeeritud maa-ala keskkonnakaitselised abinõud on järgmised: • Natura aladel kehtivad tingimused ning nendega arvestamine. • Kõrghaljastuse säilitamine ja kaitsmine võimalikust ehitustegevusest tekkivate vigastuste eest. • Kliimamuutustega arvestamine. • Jäätmekorraldus vastavalt Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale. Vastu võetud 31.10.2012 nr. 12 korraldusega. • Jäätmete kogumine konteineritesse, hoiustamine omal krundil ja regulaarne äravedu, äraveo osas sõlmida leping Kuusalu vallas teenust pakkuva firmaga.

Meetmed ja tingimused keskkonna kliimamuutustega kohandamiseks

Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, kuid põhiliselt peab arvestama alljärgnevate võimalike mõjudega:

•Temperatuuritõus; •sademete hulga suurenemine; •merepinna tõus; •tormide sagenemine.

Peamised riskid on tingitud juba sagenenud erakordsetest ilmastikunähtustest, st tormidest, üleujutustest ja kuumalainetest. Temperatuuritõusu ehk kuumalainete mõju võimendab soojussaare efekt, mis tekib linnades ja väiksemates asulates. Ühe majapidamise (2 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet) lisandumine Kuusalu valda ei suurenda soojussaarte teket, sest suurem osa kinnistust on loodusiku haljastusega. Samuti ei ole märkimisväärset õhu saasteainete sisalduse tõusus. Üleujutusrisk on vähetõenäoline, sest planeeringuala vahetus läheduses pole suuri üleujutusalasid ega selle ohuga piirkondi. Suure intensiivsuse ja sademete hulgaga sajud võivad hakata põhjustama lokaalseid üleujutusi. Kadaka kinnistu planeeringuala on piisavalt suur, et sademete hulgaga kinnistu piires hakkama saada. Tormikahjustusi on mõningal määral võimalik ennetada kõrghaljastuse hoolduse ning ehitustegevuse kvaliteedikaudu. Võttes arvesse planeeringuala geograafilist asukohta on kliimamuutustega kaasnevad riskid suhteliselt väikesed.

6.7. Müra leevendavad meetmed

Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisale 1 kuulub planeeringuala I kategooriasse

19(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

(vaiksed maa-alad). Planeeritav hoonestus jääb küllaltki kaugele nii maanteest ca 150 m kui ka lähimast naaberelamust ca 100 m. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 II kategooriaalale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Läheduses paiknevas Valkla Põhjakivi lubjakivikarjääris ei kasutata kivimurdmisel lõhkeaineid ega mahukat sisepõlemismootoriga masinatööd.

6.8. Haljastus

Planeeritav ala on suuremas osas loodusliku ning väärtusliku kõrg-ja madalhaljastusega. Ehitiste alt eemaldatav kasvupinnas kasutada haljastustöödel. Krundi haljastus vastavalt krundiomaniku soovile, täpsustatakse edaspidise projekteerimise käigus. Kõrghaljastuse rajamisel ning hooldamisel arvestada tehnovõrkude ning nende kaitsevöönditega. Samuti on soovitav kõrghaljastuspuid mitte istutada hoonete otsesse lähedusse vaid maksimaalse võralaiuse kaugusele. Väärtuslik kõrghaljastus säilitada maksimaalses mahus. Tee kaitsevööndis on maa omanik kohustatud hoidma korras teemaaga külgnevat maa-ala ja mitte piirama nähtavust teekaitsevööndis.

Kuna kinnistu planeeringuala asub Rohelise võrgustiku tuumalalsiis ei ole soovitav puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Olemasolevate väärtuslike niidukoosluste säilimiseks on vaja neid regulaarselt hooldada. Kogu metsa osas, mis kõik jääb rohelise võrgustiku tuumalale, tuleb lähtuda rohelise võrgustiku tuumala puudutavavatest kasutustingimustest 15 ja 18, mis on toodud peatükis 3.1 (metsaresursside säästlik kasutamine ja puhtpuistutest hoidumine).

6.9. Turvaabinõud

Detailplaneeringut koostades on arvestatud järgmiste kuritegevust vähendavate meetmetega:

• Planeeritavate hoonete ning piirkonna hea nähtavus, valgustatus ja jälgitavus. • Selgesti eristatava ning konkreetselt määratud juurdepääsutee rajamine elamuni. • Territoriaalsus. • Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel aastaringselt. Soovitav on liituda naabrivalvega.

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste koostamisel on lähtutud Eesti standardist EVS 809- 1:2002. Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.

6.10. Servituudi seadmise vajadus. Kitsendused.

(Asjaõigusseaduse §225). Isiklik kasutusõigus on seatud tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses tehnorajatise majandamiseks. Isiklik kasutusõigus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ja õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (tehnorajatisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja

20(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi (Asjaõigusseaduse §158). Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknevad tehnorajatised ei ole kinnisasja olulised osad

• 30 m laiune teekaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast). • Elektripaigaldise kaitsevöönd 1 m mõlemal pool 0,4 KV ja 110 kV maakaabli telge ning 25 m+ 25 m mõlemal pool 110kV kõrgepingeliini telge. Tehnovõrgu talumise servituut: madalpinge elektrikaabel, madal- ja kõrgepingeliinid võrguvaldaja kasuks.

6.11. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine

Käesoleva planeeringu kehtestamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele ega eraomanikele hüvitamisele kuuluvaid kahjusid. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (k.a haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahju hüvitama krundi igakordne omanik. Tehnovõrgud ehitatakse välja vastavalt tehnilistele tingimustele liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude väljaehitamise ulatus. Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub igakordse krundiomaniku kulul. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehitusprojektidele.

7.TEHNOVÕRGUD

7.1. Üldosa

Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad ehitusprojekti(de) koostamise käigus. Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude täpne lahendus antakse koos hoone(te) ehitusprojektiga.

Planeeringualale on kavandatud elamukompleks, mis vajab elektri- ja veeühendust ning tagatud peab olema reovee kogumine ning sademevee kogumine/immutamine. Samuti on vajalik lahendada sideühendus.

7.2. Elektrivarustus

Planeeritaval alal asuv krunt on eelnevalt liitunud Elektrilevi OÜ elektrisüsteemiga. Elektrivarustus lahendatakse olemasoleva liitumise baasil, peakaitse 3x20 A. Kinnistul on olemasolev elektrimaakaabelliin ning liitumiskilp. Elektrivarustus lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Lubatud on kasutada ka taastuvenergia lahendusi, päikesepaneele.

Olemasolevatele ja kavandatavatele tehnorajatistele kohaldatakse kaitsekujasid ulatuses, mida näeb ette Majandus- ja Taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kinnitatud „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

7.3. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon

Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel lähtuda:

•,,Hoone veevärk” EVS 835:2014.

21(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

• ,,Veevarustuse välisvõrk” EVS 921:2014.

• ,,Väliskanalisatsioonvõrk” EVS 848:2013

Veevarustus Planeeritaval krundil on tagatud veevarustus olemasolevast puurkaevust(ehr kood 221363514), mille tootlikkus on alla 10 m3/d. Veevarustuse torustikud olemasolevasse elamusse on välja ehitatud.

Arvutuslik majandus-joogivee vajadus ühele elamule: •Vooluhulk ööpäevas Q=0.6 m³/ööp •Vooluhulk tunnis Q=0.5 m³/h •Vooluhulk sekundis q=0.35 l/s

Reoveekanalisatsioon

Planeeritaval kruntidel on reoveesusteem eelnevalt valja ehitatud. Kanalisatsioon on osaliselt isevoolne, osaliselt ülepumbatav. Krundile on rajatud toimiv bioloogiline puhasti (ehr kood221386860).

Planeeritav kanalisatsioon POS1 hoonestusele on isevoolne, krundile paigaldatakse bioloogiline puhasti või kogumismahuti (põhijoonisel näidatud asukoht on tinglik). Reovee kogumissüsteem ja selle paiknemine lahendatakse hoonete tööprojektide koosseisus eraldi, arvestades krundi looduslikke võimalusi ning pinnareljeefi. Keelatud ei ole ka teised seadustega lubatud lahendused reovee käitlemiseks.

Reoveesüsteemi projekteerimisel peab järgima:

-Keskkonnaministri 08.11.2019. määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ningsaasteainesisalduse piirväärtused“.

-Keskkonnaministri 31.07.2019. määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“.

Arvutuslik kanalisatsiooni vooluhulk ühele elamule: • Vooluhulk ööpäevas Q=0,6 m³/ööp • Vooluhulk sekundis q=1,80 l/s

Projekteerimisel tuleb arvestada, et: • Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala. Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega naabermaaüksustel;

• Biopuhasti kuja on 5 m;

• Imbväljaku kuja on 10 m. Sajuvee kanaliseerimist ja drenaaži süsteemide rajamist ei ole planeeringuga ette näha.

7.4. Sade- ja pinnasevete ärajuhtimine. Vertikaalplaneerimine

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele ega naabermaaüksustele.

22(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

Sadevesi immutatakse krundisiseselt. Olemasolevat kinnistu maapinda ei või tõsta kõrgemale naaberkinnistuste maapindadest. Säästva ja loodusläheduse lahendusena on võimalik koguda sademevett mahutisse, tiiki vms rajatisse ja kasutada kogutavat vett haljastuses jms. Ka katustelt ärajuhitavat vihmavett on soovitav mahutitesse kogumisel tarbida haljastuse kastmiseks. Vältida vee reostumist ning potentsiaalsed reostusallikad isoleerida. Vertikaalplaneerimisel tuleb planeeritaval maa-alal järgida olemasoleva maapinna reljeefi, mis antud lauskja krundi puhul langeb kergelt põhjast lõuna suunas. Tuleb tagada lumesulamis- ja sademevee suunamine ehitistest eemale, kust see imbub pinnasesse. Krundi maapind tasandatakse ning krundisisene vertikaalplaneerimine lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus.

7.5 Sidevarustus

Sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele.Tööde teostamise sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) ,,Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise korda ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Sidevarustus lahendatakse ehitusprojekti käigus või mobiilside baasil.

7.6. Soojusvarustus

Soojusvarustus lahendatakse lokaalselt. Täpne küttesüsteemi lahendus selgub ehitusprojekti koostamise käigus. Maaküttesüsteem lahendatakse planeeritava krundi piires vastavalt normatiividele. Horisontaalne maaküte vajab vaba maapinda. Vertikaalse maakütte jaoks tuleb taodelda eraldi soojuspuuraugu rajamise luba ning eelnevalt selgitada välja selle rajamise võimalikkus, arvestades põhjaveekihi nivood. Küttekollektor peab olema vähemalt 1 meetri kaugusel naaberkinnistu piirist.

Õhk-vesi ja õhk-õhk soojuspumba paigaldamise korral tuleb välismooduli paigaldamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning ,et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 2016.a määrust nr 71 ,,Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid`` lisa 1.Soovitav projekteerida madala energiatarbimisega hooned. Keskkonna vähema saastumise eesmärgil ei ole lubatud kasutada kivisütt ega muid rohkelt tahmavaid kütuseid. Samuti on võimalus kasutada alternatiivseid energiaallikaid nagu näiteks passiivse päikesekütte paneelid vms.

7.7. Välisvalgustus

Lahendatakse lokaalselt, kinnistusiseselt, omaniku poolt. Tänavavalgustust ei planeerita.

8. TULEOHUTUSABINÕUD

Detailplaneering vastab :

• Tuleohutuse seadus 01.04.2021

•Siseministri 01.03.2021.a määrus nr 17 ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded’’

• Majandus-ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr. 97 ,,Nõuded ehitusprojektile’’

• EVS 812-7:2018 Osa 7 Ehitiste tuleohutus. Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded

• Riigikogu 05.05.2010.a ,,Tuleohutuse seadus’’; 23(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

• Siseministri 18.02.2021.a määrus nr 10 ,,Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord’’.

Tuleohutusabinõud on järgmised:

•Tuleohutusest lähtuvalt võib rajada hooneid minimaalse tulepüsivusklassiga TP3

•Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele-rajatistele peavad olema vabad ja

aastaringselt kasutuskõlblikus seisukorras. Juurdepääsutee min laius 3.5m.

• Hoonete vahelisse tuleohutuskujasse on keelatud ladustada põlevmaterjale ning põlevpakendis seadmeid ning ladustada puid .

• Projekteeritavate hoonete ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Päästeameti Ida Päästekeskusega.

• Piirkonna tulekustutusvesi saadakse lähimatest olemasolevast tuletõrjehüdrandist (10 l/sek), mille kaugus planeeritavast kinnistust on ca 1.2 km, Kaberlas, Kiviaia teel. Tegemist haja-asustusalaga.

• Eluhoonete vaheliseks kauguseks on minimaalselt 8m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega.

Seletuskirja koostas:

Tiiu Lepasaar

Vastutav arhitekt

24(24)

OÜ Rivelle

1

EKSPERTHINNANG ROHELISE VÕRGUSTIKU TOIMIMISEKS VAJALIKE

TINGIMUSTE KOHTA

1. Üldandmed Töö tellija: Siimo Oras Tel +372 53431613 E-post: [email protected]

Eksperthinnangu koostaja:

PhD Elle Rajandu, ökoloogia-brüoloogia lektor, Tallinna Ülikool

OÜ Rivelle, Reg nr 14671637,Saare maakond, Saaremaa vald, Kaarma-Jõe küla, Liiste, 93751

Kuupäev: 05.06.2025

Kinnistu aadress:

Kadaka kinnistu, Haavakannu küla, Kuusalu vald, Harjumaa

Katastritunnus: 35201:001:0187

Kinnistu pindala: 6,21 ha

Planeeritav tegevus/arendus:

Soov detailplaneeringuga saada ehitusõigus, et püstitada uus üksikelamu ja kaks abihoonet (saun, kuur).

Majale aeda planeeritud ei ole, et paremini loodusesse sulanduda. Asukoht on valitud piisavalt naabri

lähedale, et tekitada kompaktsem elamute ala ja muu ümbrus oleks seetõttu looduslikum. Olemasolevat

õuealal paiknevat 39,3 m2 suurusega maja soovitakse laiendada nii, et selle ehitusalune pind oleks kuni 100

m2. Samuti aeda plaanis ei ole ja olemasolev kompleks oluliselt suuremaks ei muutuks (praegu seal ka saun

ja ligikaudu 80 ruutmeetrit terrassi).

2. Töö eesmärk Selgitada välja, kas ja kuidas kavandatav tegevus mõjutab rohelist võrgustikku ja anda soovitused rohelise

võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks vajalike tingimuste kohta seoses planeeritava hoonestusega.

3. Teoreetilised lähtekohad 3.1. Roheline võrgustik

Rohelise võrgustiku all on Eestis mõistetud ökoloogilist võrgustikku, mis keskendub ökosüsteemide toimimisele ja elurikkuse säilitamisele. Tänapäevane rohetaristu kontseptsioon käsitleb rohelise võrgustiku

OÜ Rivelle

2

funktsioone laiemalt. Rohetaristu puhul hinnatakse rohelise võrgustiku erinevaid osasid nende funktsioonide (pakutavate hüvede) järgi – nt kaitstavad alad, looduslikud maastikuelemendid, taastatud elupaigad, kunstlikud rajatised (ökoduktid või –sillad), linnaehitus-elemendid (pargid), kliimamuutusega kohanemisele ja selle leevendamisele kaasa aitavad maastikuelemendid. Rohetaristu all mõistetakse nii linnas kui maal paiknevat looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid (Harju Maakonnaplaneering…., 2018). Rohelise võrgustiku alad on kantud maakonnaplaneeringu Ruumiliste väärtuste ja Asustuse suunamise joonisele ning selles eristatakse järgmisi omavahel seotud struktuurielemente: ▪Tuumalad – on alad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub.

▪Rohekoridorid – ribastruktuurid nn siduselemendid, mis ühendavad tuumalad terviklikuks võrgustikuks (Harju Maakonnaplaneering…., 2018) Kadaka kinnistu asub rohelise võrgustiku alal, mida sätestab Harju maakonnaplaneering 2030+, mis seab

rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise

võrgustiku toimimise. Järgnevalt on siit välja toodud punktid, mis seostuvad otseselt käesoleva töö

eesmärkidega (Harju Maakonnaplaneering…., 2018):

1. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et

roheline võrgustik jääks toimima.

2. Maakonna tasandil on vajalik säilitada/parandada rohelise võrgustiku funktsioneerimist ja sidusust.

Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. /…/

3. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%.

4. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi

planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist.

5. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega

säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.

6. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva

hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik

kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole

seda täpsustatud.

7. Tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal keelatud. Uued asustusalad tuleb kavandada

väljapoole tuumalasid, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade

moodustamisel on vaja hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu

koostamise vajadust.

8. Rohelise võrgustiku rohekoridorides ei tohi aiaga piiratava õueala suurus ületada 0,4 ha,

säilitamaks hajaasustusele omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist.

9. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni

ei ole soovitatav muuta.

OÜ Rivelle

3

/…/

14. Tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine

toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majanduspiirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel)

kasutamise piirangud tulenevad õigusaktidest.

15. Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise,

kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta

metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud elustiku

mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja

kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus.

/…/

18. Rohelise võrgustiku tuumaladel ei ole soovitav puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute

rajamine. Soovitav on seada täiendavad nõuded raie aja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja

täiuse osas.

19. Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud

alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja

elulaadis.

3.2. Imetajad ja roheline võrgustik

Põder ja suurkiskjad on inimpelglikud suure ruumivajadusega liigid, metskits on inimesi otseselt mitte

vältiv suuruluk ja väikeimetajatest on osa liike kohastunud eluks linnas (Remm jt 2025)

Järgnevalt lühike ülevaade imetaja liikide kaupa Remm jt (2025) põhjal seoses rohelise võrgustikuga.

Põder on suhteliselt suure ruumivajadusega metsaliik, kelle kodupiirkond on tüüpiliselt vähemalt 1 000 ha. Põder toitub peamiselt lehtpuude okstest ja koorest, talvel ka okaspuude võrsetest ja koorest. Seega eelistab ta elupaigana kohti, kus on lehtpuuvõsa. Eelistatud liikideks on paju ja haab, linnakeskkonnas ka erinevad viljapuud.

Metssiga eelistab märjemaid metsi ja roostikke, kus ta toitub erinevatest taimejuurtest ja risoomidest ning

selgrootutest.

Karule loomulik keskkond on suured metsad ja rabad, kus leidub palju marju.

Ilvest on samuti suure ruumivajadusega, teda võib kohata seal, kus leidub talle sobivaid saakloomi – metskitsi, jäneseid ja erinevaid linde.

Rohekoridorid suurulukitele peaks olema vähemalt 100 m laiad.

Metskits ei väldi otseselt inimest ja võib leida endale inimese läheduses mitmeid sobivaid elupaiku, mida soodustab see, et seal ei ole suurkiskjaid, tänu millele saavad metskitsed end suhteliselt turvaliselt tunda.

OÜ Rivelle

4

Metskits toitub puude võrsetest, puhmastest ja rohttaimedest. Inimasulas on tema toidulaual sageli õunapuud, elupuud jt kultuurtaimed. Metskitsele soodsad rohekoridorid on vähemalt 50 m laiad. Reaalsuses kasutavad nad (olude sunnil) oluliselt kitsamaid läbipääse.

Väikeimetajad saavad tänu oma väiksusele liikuda asulas ka seal, kuhu suurulukid ei pääse. Orav ja nugis on väga head ronijad, neid ei takista peaaegu ükski aed ega sein. Liikumisteedel on oluline, et oleks mõni põõsas või muu koht, kuhu vajadusel peitu pugeda. Soovituslik rohekoridori laius väikeimetajatele on 25 m, kuid üldiselt saavad nad asulas oluliselt kitsamates oludes hakkama.

Metsnugis on asulates küllalt sage külaline, kus ta leiab toitu linnupesadest, aga võib ka oravaid kimbutada. Sügise poole moodustavad märkimisväärse koguse nugise toidust erinevad marjad, mida samuti aedades leidub.

Halljänes inimesi väga ei pelga ja elab sageli majade vahelistel haljasaladel. Üldiselt eelistab halljänes avatud või poolavatud maastikke.

Siil on inimasulas tavaline. Siilid on väga head pugejad ja suudavad ennast päris kitsastest aiavahedest läbi pressida. Suurematel rohealadel on siile tuvastatud väga harva. Mingil määral neid seal tõenäoliselt siiski esineb, kuid siilide tuvastamine metsaaladel on keeruline. Isendite kohtamine on vähetõenäoline, sest tegu on ööloomaga.

Orav on loodusmaastikes seotud okasmetsadega, kus tema üheks olulisemaks toiduobjektiks on kuuskede ja mändide seemned. Asulates ei ole oravad alati nii rangelt okaspuudega seotud, pigem kõrgpuistuga. Nad leiavad lisatoitu lindude söögimajadest ja vahel toidavad inimesed just oravaid pähklitega.

4. Metoodika Esmalt määratleti töö eesmärk ja ulatus, täpsustati vajadused. Koguti alusandmeid kinnistu ja ümbruskonna

kohta, mis seostuvad rohelise võrgustiku toimimisega. Kasutades erinevaid andmebaase ja kaarte (EELIS –

Eesti looduse infosüsteem; eElurikkus, Harju maakonnaplaneering 2030+ – Ruumiline kaart; Maa-amet,

Metsakaart) selgitati välja Kadaka kinnistul ja selle ümbruse elupaigad, kaitstavad alad ja liigid, Natura alad,

rohelise võrgustiku struktuurielemendid, metsloomade vaatluste tulemused ja ruumiandmed, mis on

vajalikud rohelise võrgustiku toimimiseks. Eeltoodud andmete ja rohelise võrgustiku tuumaladele ja

koridoridele üldiste kasutustingimuste (toodud peatükis 3) põhjal anti soovitusi rohelise võrgustiku

säilimiseks ja toimimiseks vajalike tingimuste kohta seoses planeeritava hoonestusega.

5. Olemasolev olukord 5.1 Kinnistu paiknemine ja olemasolevad ehitised kinnistul

Haavakannu külas asuv Kadaka kinnistu suurus on: 6,21 ha. Hoonetest on kinnistul juba olemas

ehitusregistrisse kantud kasutusloaga elamu (ehitusalune pind 39,3 m2) ja puurkaevu käitamiseks vajalik

tehnomaja (ehitusalune pind 6,2 m2). Elamu juurde on kõlvikuliselt määratud 526 ruutmeetrine õuemaa

(joonis 1).

OÜ Rivelle

5

Joonis 1. Kadaka kinnistul paiknevad ehitusregistrisse kantud maja vasakpoolsel joonisel ja selle detailne vaade

geoaluselt, parempoolsel joonisel tehnomaja.

Kadaka kinnistu asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt haja-asustuses (joonis 2), alvarite alal, mis on

üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks. Kadaka kinnistu detailplaneeringu

algatamine ja lähteülesande kinnitamise dokumendis on öeldud, et planeeringuga kavandatu on kooskõlas

kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga ja kuna Kadaka kinnistu on hoonestatud, siis on võimalik läbi

detailplaneeringu menetlusega leida tasakaalustatud ning rohelise võrgustiku toimimist tagav lahendus.

Joonis 2. Kadaka kinnistu (35201:001:0187) paiknemine (Maa-ameti kaart)

OÜ Rivelle

6

5.2. Loodusväärtustega ja rohevõrgustikuga seonduvad andmed Kadaka kinnistul ja lähiümbruses

Kadaka kinnistul asub Natura elupaikadest niit ja mets (joonis 3). Kinnistule lõunaserva jääv Natura mets on

esmatähtis elupaik *91D0 Siirdesoo- ja rabametsad – okas- ja lehtmetsad niiskel kuni märjal substraadil,

mille veetase on püsivalt kõrge, ületades ümbruskonna põhjaveepeegli taset (Paal, 2007). Kadaka kinnistule

jäävas metsaosas kasvavad sanglepad ja kased ja lõunaservast algab mändidega ala. Põhjapoolne niiduosa

on esmatähtis elupaik *6280 Lood ehk alvarid – väga liigirikkad ökosüsteemid, mida iseloomustab õhuke

muldkate. Taimestu on looniitudel tavaliselt hõre ja madal, kuid liigirikas: valitsevad kuiva taluvad ja

lubjalembesed taimed (Paal, 2007). Kinnikasvamise vältimiseks on oluline niitmine või karjatamine. Kadaka

kinnistu keskosas asuv niit kuulub elupaigatüüpi 6210 Kuivad niidud lubjarikkal mullal. Sellesse

elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud kultuuristamata pärisaruniidud karbonaadirikkal mullal. Koosluse

liigirikkuse ja seisundi säilitamiseks tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil ehk kas niita või karjatada

(Paal, 2007).

Kinnistust loodes asub Kaberla hoiuala, mis on ühtlasi ka Natura loodusala ja kus on loopealsed ja

kaitsealustest liikidest nt suur-mosaiikliblikas, suur-kuldtiib ja nõmme-tähniksinitiib (joonis 4).

Joonis 3. Natura metsa ja niidu elupaigad Kadaka kinnistul – vasakpoolsel joonisel koos (Maa-ameti looduskaitse

teemakaart), keskmisel joonisel lillaga tähistatud niit 6210 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (EELIS-e kaart) ja

parempoolsel joonisel lillaga *6280 Lood ehk alvarid (EELIS-e kaart).

Joonis 4. Maa-ameti Looduskaitse teemakaart ja Kadaka kinnistu paiknemine.

OÜ Rivelle

7

Jooniselt 5 on näha, et Kadaka kinnistu jääb rohelise võrgustiku tuumala põhjaossa. Liikumisteed (koridorid)

teiste tuumaladega jäävad Kadastiku kinnistu suhtes ida ja loode suunas. Kadastiku kinnistu paikneb alal,

mis on kaardil tähistatud väärtuslik traditsiooniline maastik. Antud kinnistu jääb Tallinna lähiala rohealast

välja. Joonisele märgitud lubjakivi maardla jääb Kadaka kinnistu kirdenurka ja turbamaardla lõunaserva.

Joonis 5. Vasakpoolne - väljavõte “Harju maakonnaplaneering 2030+” ruumilised väärtused kaardist

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016), parempoolne – sama piirkond Maa-ameti

kaardil, ku märgitud ka Kadaka kinnistu (sinisega kaardi keskosas), legend joonisel 4.

OÜ Rivelle

8

Imetajatest on kinnistust idapoolsel rohelise võrgustiku tuumalal nähtud liikumas järgmisi liike: põder, metskits, rebane ja jänes ning põhjapoolsel tuumalal liike nagu põder, ilves, pruunkaru, mäger, metskits, rebane, jänes, siil ja orav (E-elurikkus, 2025; Metsakaart, 2025). Omanikud on Kadaka kinnistul näinud nt rebaseid, jäneseid, oravaid, nugist, metskitsi ja vahest harva ka põtra. Lindudest jääb kinnistust lõunaosas olevasse Rummu rappa tedre elupaik, kinnistust kirde suunas on nähtud suur-koovitajat, põhjapoolsel rohelise võrgustiku tuumalal hiireviud, herilaseviud, räästapääsukest, musträhni, värbkakku, laanepüüd ja tutt-tihast ning idapoolsel tuumalal väikest kärbsenäppi ja öösorri (Metsakaart, 2025).

6. Võimalik mõju ja soovitused

Kuigi rohelise võrgustiku kaardi alusel kuulub kogu Kadaka kinnistu ja selle lähiümbrus rohelise võrgustiku

tuumalasse ja rohelised koridorid tuumalade vahel jäävad kinnistust kaugemale (joonis 5), on üks näitaja,

mida hinnata, kas imetajatele vajalikud liikumisteed jäävad endiselt piisavalt alles hoonete lisamisega

Kadaka kinnistule. Arvestades, et rohekoridorid suurulukitele peaksid olema vähemalt 100 m laiad,

metskitsedele 50 m ja väikeimetajatele 25 m laiad (Remm jt 2025), võib öelda, et metskitsede ja

väikeimetajate võimalused liikumiseks jäävad praktiliselt samaks, suurulukite jaoks jääb liikumistee

vahetult kinnistu läänepoolselt küljelt küll kitsamaks, kuid kui arvestada kinnistu piirist maja kauguseks

vähemalt 10 meetrit, oleks see vahe ikkagi umbes 100 meetrit ja lisaks sellele on võimalused liikuda nt

Lepiku ja Kullakaevu talude vaheliselt alalt või Kadaka kinnistu idapoolsest küljest (joonis 6). Aia rajamine

maja ümber ei ole soovitatav, kuna suurendab ala, kust osa loomi ei saa liikuda, samas arvestades

olemasolevat maja ja ka idapoolse talu lähedust, ei ole see ilmselt suurulukite jaoks esimene eelistus

lõunapoolsest metsast põhja poole liikuda. Lisaks loomade liikumisega põhja-lõuna suunal, ei tohiks

takistada loomade liikumist metsas ka ida-lääne suunas piiretega (nt käsipuuga laudteele vms).

Joonis 6. Kadaka kinnistu ja loomade liikumisvõimalused (Maa-ameti kaart).

OÜ Rivelle

9

Ehitada ei saa Natura aladele (joonis 3) – küll aga jääb kahe Natura niiduala vahele ruum, kuhu saab ehitada

(joonise 3 parempoolsete jooniste triibutamata ala). Natura niidud on poollooduslikud kooslused, mille

säilimiseks on vaja neid regulaarselt hooldada kas niitmise teel (soovitatavalt 1-2x aastas) või karjatamise

teel (nt looalale sobivad hästi lambad ja kitsed). Kuna karjatamine toetab väärtuslikke koosluste säilimist,

mis on üks rohevõrgustiku osa, siis aed karjamaa ümber on lubatud, kuna ei mõjuta metsloomade liikumise

võimalusi oluliselt. Niitmine niidualadel ei tohiks olla ka liiga sage, kuna see võtaks ära tolmeldajate

toidubaasi ja häiriks rohevõrgustiku toimimist. Kinnistust loodes asuvalt Kaberla hoiualalt on leitud mitmeid

üliharuldasi liblikaliike. Ühendus kahe niidulapi vahel võiks säilida sellisel moel, et tolmeldajad putukad

saaksid liikuda ühelt niidult teisele. Soovituslikult võiks olla liikumisvõimalus just krundi läänepoolses

küljes, mis suurendaks ka võimalikku suurimetajate liikumismugavust läänepoolselt küljelt. Lisaks Natura

alast tulenevast vajadusest niidukooslused säilitada, näeb ka rohelise võrgustiku kasutustingimus 9 (toodud

peatükis 3.1) ette, et tuumalade maakasutamise sihtotstarvet ei ole soovitatav muuta.

Metsa-ala, mis ei ole küll Natura ala (joonis 3), ei ole siiski sobiv ehituseks, kuna kogu kinnistu asub

rohevõrgustiku tuumalal ja sealne metsa raiumine mõjutaks tuumalal olevat elukooslust. Metsaga

toimetamisel tuleb lähtuda rohelise võrgustiku tuumala puudutavavatest kasutustingimustest 15 ja 18, mis

on toodud peatükis 3.1 (metsaresursside säästlik kasutamine ja puhtpuistutest hoidumine).

Olemasolev maja (üksikelamu) jääb koos õuealaga Natura metsaalale. Kui hoone laiendamine jääb

olemasoleva õueala piiridesse, siis rohevõrgustiku toimimise ja Natura metsakoosluse elupaikade mõttes ei

toimuks märgatavat muutust ja see oleks võimalik, eriti kui nt maja pinda suurendada terassi arvelt.

7. Kokkuvõte ja järeldused

Planeeritavad tegevused on võimalikud järgmistel tingimustel:

1) Püstitada krundile uus üksikelamu ja kaks abihoonet (saun, kuur)

- võimalik, kui seda teha kahe Natura niiduala vahelisele alale (metsaala ei sobi) (joonis 3)

- krundi läänepoolsest piirist majani võiks olla vähemalt 10 m

- maja ümber soovitatavalt piirdeaeda mitte rajada

2) Olemasolevat õuealal paiknevat 39,3 m2 suurusega maja soovitakse laiendada nii, et selle ehitusalune

pind oleks kuni 100 m2.

- rohevõrgustiku toimimise seisukohast on see laiendus lubatud, kui jääb olemasoleva õueala piiresse

- maja ümber piirdeaeda mitte rajada, ega ka mitte muid piirdeid (nt käsipuu laudteele vms)

OÜ Rivelle

10

3) Väärtuslikud kooslused krundil

- väärtuslike niidukoosluste säilimiseks on vaja neid regulaarselt hooldada kas niitmise teel

(soovitatavalt 1-2x aastas) või karjatamise teel (nt looalale sobivad hästi lambad ja kitsed). Kuna karjatamine

toetab väärtuslikke koosluste säilimist, mis on üks rohelise võrgustiku osa, siis aed karjamaa ümber on

lubatud, kuna ei mõjuta metsloomade liikumise võimalusi oluliselt.

- kogu metsa osas, mis kõik jääb rohelise võrgustiku tuumalale, tuleb lähtuda rohelise võrgustiku

tuumala puudutavavatest kasutustingimustest 15 ja 18, mis on toodud peatükis 3.1 (metsaresursside

säästlik kasutamine ja puhtpuistutest hoidumine).

- rohelise võrgustiku kasutustingimus 9 (toodud peatükis 3.1) näeb ette, et tuumalade

maakasutamise sihtotstarvet ei ole soovitatav muuta.

Kasutatud kirjandus

EELIS – Eesti looduse infosüsteem. [Veebileht] Keskkonnaamet. https://eelis.ee (vaadatud 22.05.2025).

eElurikkus – Loodusandmete portaal. [Veebileht] Eesti Loodusmuuseum.https://elurikkus.ee (vaadatud

22.05.2025).

Harju maakonnaplaneering 2030+ – Ruumiline kaart. [Kaardirakendus/veebikaart] Tallinn, 2018/2025.

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016 (vaadatud 5.06.2025).

Harju Maakonnaplaneering 2030+(2018). Seletuskiri. Harju Maavalitsus. OÜ Hendrikson & Ko.

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016 (vaadatud 5.06.2025)

Maa-amet. [Kaardirakendus/veebikaart] X-GIS. Maa- ja Ruumiamet.

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (vaadatud 5.06.2025)

Metsakaart.ee – Looduskiht. [Veebirakendus] koostanud Merent, M. Kättesaadav: https://metsakaart.ee (vaadatud

22.05.2025).

Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Eesti Natura 2000. Auratrükk. Tallinn.

Remm, P., Remm, J., Savolainen, K. ja Laht, A. 2025. Suur- ja väikeimetajate elupaikade sidususe parandamine

Tallinnas. Rohevõrgustiku fookuskohad ning elupaikade sidususe meetmed. OÜ Rewild

KORRALDUS

Kiiu 19. detsember 2024 nr 349

Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplaneeringu

algatamine ja lähteülesande kinnitamine

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Haavakannu küla Kadaka kinnistu (35201:001:0187)

detailplaneeringu algatamiseks. Kinnistu omanikud taotlevad 6,21 ha suurusele kinnistule

ehitusõiguse määramist elamu ja abihoonete rajamiseks. Vastavalt taotluses toodule soovivad

omanikud kinnistu lõunaosas asuva metsa-ala säilitada ning ei plaani rajada piirdeaedasid selleks,

et säilitada rohevõrgustiku elustikku. Kinnistul on kommunikatsioonidest olemas elektriliitumine,

puurkaev ja biopuhasti. Juurdepääsutee on rajatud, mahasõit Jõelähtme-Kemba maanteelt on

Transpordiametiga kooskõlastamisel. Hoonetest on kinnistul puurkaevu käitamiseks vajalik

tehnomaja ja samuti kasutusloaga elamu. Elamu juurde on kõlvikuliselt määratud 526 ruutmeetrine

õuemaa. Kuusalu Vallavalitsuse 22.05.2014 korraldusega nr 345 on algatatud Haavakannu küla

Kadaka kinnistule detailplaneering kuid detailplaneeringu koostamisele ei ole asutud ning Kuusalu

Vallavalitsuse 05.09,2018 korraldusega nr 434 on algatamise korraldus kehtetuks tunnistatud.

Kadaka kinnistu paikneb Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt rohelise võrgustiku alal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3.1 „Roheline võrgustik“ kohaselt on rohelise

võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul võimalik, kui sellega säilib rohelise

võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik

kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m.

Kadaka kinnistu asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt haja-asustuses, alvarite alal, mis on

üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks, et kontrollida ja välistada

tegevused, mis võiksid muuta põhjavee kvaliteeti. Samuti on ala määratud väärtusliku miljööga

alaks. Planeeringuga kavandatu on kooskõlas kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga.

Vallavalitsuse planeeringute komisjon tutvus esitatud taotlusega 18.12.2024 koosolekul.

Komisjon otsustas toetada detailplaneeringu algatamist tingimusel, et planeeringu koostamisel

kaasatakse ekspert, kes saab anda hinnangu rohevõrgustiku toimimiseks vajalike tingimuste osas.

Kuna Kadaka kinnistu on hoonestatud, siis on võimalik läbi detailplaneeringu menetlusega leida

tasakaalustatud ning rohelise võrgustiku toimimist tagav lahendus.

Kinnistu omanik on teavitanud vallavalitsust, et on nõus eksperdi kaasamisega.

.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõikest 1

hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju. Olulise keskkonnamõjuga tegevused on toodud sama seaduse § 6 lõikes 1.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ on toodud nimekiri

tegevustest, mille korral peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu ning kaaluma

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Kuna kavandatud tegevus ei kuulu

eelpool toodud tegevuste hulka, ei ole eelhinnangu andmine ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise kaalumine vajalik. Juhul, kui detailplaneeringu menetlemise kestel ilmnevad

täiendavad asjaolud, on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamisest huvitatud

isikult keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist.

Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, Kuusalu

Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringu,

planeerimisseaduse § 4 lõiked 1 ja 2, § 128 lõike 1, Kuusalu Vallavolikogu 25.05.2022 otsuse nr

11 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine“ § 3 lõike 2, huvitatud isiku poolt

esitatud taotluse:

1. Algatada Haavakannu küla Kadaka kinnistu (35201:001:0187) detailplaneering.

2. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale.

3. Korralduse peale võib esitada Kuusalu Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, mil oleks

pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt Mart Külvi

vallavanem vallasekretär

Lisa

Kuusalu Vallavalitsuse

19.12.2024.a

korraldusele nr 349

HAAVAKANNU KÜLA KADAKA KINNISTU

DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE

Kadaka kinnistu:

Kinnistu pindala: 6,21 ha.

Katastritunnus: 35201:001:0187.

Kinnistu maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.

Planeeringu koostaja ning kaasatav ekspert: tellija valikul vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg on kolme aasta jooksul detailplaneeringu

algatamisest arvates.

I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUSED

1.Taotlus detailplaneeringu algatamiseks.

2. Kuusalu valla üldplaneering.

II ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD JA KOOSTAMISEL OLEVAD

PLANEERINGUD

1. Kuusalu valla üldplaneering.

III DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE

1. Kadaka kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete rajamiseks, arvestades

rohevõrgustiku toimimiseks vajalike tingimustega.

3. Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine.

4. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine.

5. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.

IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED

UURIMISTÖÖD

1.Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.

V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD

1.Teostada topo-geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega.

2.Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan

täpsusega M 1:500.

3.Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning

naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo-geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada

kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist.

VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

1.Detailplaneering koostada topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama

olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke,

haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust.

2.Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ning vastavalt riigihalduse

ministri 17.10.2019 määrusele 1.1-1/50 „ Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“.

3.Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse kohta.

4.Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu

kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas

esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale ning miljööväärtuslikule alale

sobivad arhitektuursed tingimused.

5.Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid

andmeid:

5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet;

5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil;

5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites.

6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise

tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta

rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad.

7. Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid,

torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevöönditega.

võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas.

8. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sadevee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte

halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi ning tagada alal asuva

maaparandussüsteemi toimimine.

VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ

1. Päästeameti Põhja päästekeskus.

2. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

3.Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad.

4.Kinnistu omanikud.

5.Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle

maakasutust kitsendatakse.

VIII DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD

Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise

korralduse teatavaks tegemisest. Lepingu projekti edastab vallavalitsuse planeeringute spetsialist

huvitatud isikule.

1. Detailplaneeringu koostamiseks kaasata vastava pädevusega keskkonnaekspert, kes annab

sisendi ja tingimused maakonnaplaneeringu kohase rohevõrgustiku toimimiseks. Eksperdi poolt

antud hinnangus toodud tingimused tuleb üle viia detailplaneeringu seletuskirja.

2.Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel

korrektuuride tegemiseks.

3.Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt:

o Väljavõtet üldplaneeringust;

o Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi;

o Eskiisi seletuskirja;

o Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust,

põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust.

4.Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks

ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku

arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

5. Vajadusel peale eskiislahenduse avalikustamist korrigeeritud detailplaneeringu põhilahendus

esitatakse vallavalitsusele ametitega kooskõlastamiseks. Tehnovõrkude valdajatega korraldab

planeeringu kooskõlastamise huvitatud isik või siis tema poolt valitud planeeringu koostaja.

6. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega

Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks

planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat

materjali, kooskõlastuste koondtabelit ning kokkuleppeid eramaadel asuva juurdepääsutee

kasutamise osas või vastavad notariaalsed servituudilepingud. Vajadusel esitab planeerija

detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali

kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris).

7. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub

maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

8. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu

Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja

ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

9. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu

kehtestamist. Juhul, kui planeeringu lahendus näeb ette juurdepääsuservituudi, siis on selle

sõlmimine enne detailplaneeringu kohustust huvitatud isikute vahel kohustuslik.

10. Detailplaneering peab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise

korraldusest arvates.

11. Kehtestamiseks esitada Kuusalu Vallavalitsusele planeeringute riikliku andmekogu

(PLANK) jaoks vajalik digitaalne planeering planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja

vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering edastatakse vallavalitsuse poolt PLANK-

i kontrollsüsteemi. Kontrolli mitte läbinud detailplaneering tagastatakse planeeringu

koostajale korrigeerimiseks enne kehtestamist.

12. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu

materjalidest ühe eksemplari paberkandjal.

Töö nimetus: HAAVAKANNU KÜLA KADAKA KINNISTU DETAILPLANEERING

Töö aadress: Kuusalu vald Haavakannu küla Kadaka

Joonise nimetus: ASENDISKEEM Joonise nr. AP-1

Huvitatud isik: Siimo Oras Mõõtkava.

Planeeringuala

Tuletõrje veevõtu hüdrant Kiviaia tee

Töö nr: DP0225

Planeeringu koostaja: Nowap Projekt OÜ

Arhitekt: Tiiu Lepasaar

Jõelähtme-Kemba tee

HAAVAKANNU KÜLA KADAKA KINNISTU DETAILPLANEERINGU

Valeri

35201:001:0410

ELAMUMAA 100%

19541,0 m2

Lubjamäe

35201:001:10030

MAATULUNDUSMAA 100%

30447,0 m2

Kadaka

35201:001:0187

MAATULUNDUSMAA 100%

62051,0 m2

TUGIPLAAN

Anija metskond 135

35201:001:0645

MAATULUNDUSMAA 100%

73854,0 m2

Koplimäe

35201:001:0003

MAATULUNDUSMAA 100%

103541,0 m2

Haavakännu

35201:001:0186

MAATULUNDUSMAA 100%

79660,0 m2

11260 Jõelähtme-Kemba tee

TANSPORDIMAA 100%

424267,0 m2

Anija metskond 23

35201:001:0990

MAATULUNDUSMAA 100%

2158816,0 m2

Objekti asukoht: Harju maakond Kuusalu vald Haavakannu küla Kadaka kinnistu

Arhitekt: Tiiu Lepasaar/allkirjastatud digitaalselt

Töö nimetus: HAAVAKANNU KÜLA KADAKA KINNISTU DETAILPLANEERING

Töö nr. DP0225

Joonise nr.

AP-02 Planeeringu koostaja: Nowap Projekt OÜ /Tallinn Valgevase 11-4

reg.kood 11352535 MTR EEP001025

Kuup. 01.2026

LEPPEMÄRGID

OL.OLEV MADALAPINGE MAAKAABEL

OL. OLEV MADALPINGE ÕHULIIN

OLEV KÕRGEPINGE 110 KV ÕHULIIN

OL. OLEV VEETRASS

OL. OLEV KANALISATSIOON

OL.OLEV SIDEKAABEL

OL.OLEV PUURKAEV JA KAITSEVÖÖND

OL.OLEV BIOPUHASTI

Ol.OLEV ELEKTRI LIITUMISKAPP

PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR

Ol. OLEVA MAAÜKSUSE PIIRID

Ol.OLEV RIIGIMAANTEE TEEKAITSEVÖÖND 30 m

Ol. OLEV ELEKTRIPAIGALDISTE KAITSEVÖÖND

NATURA METSA JA NIIDU ELUPAIGAD

OL. OLEV ASFALTKATTEGA TEE

OL. OLEV KRUUSAKATTEGA TEE

OL. OLEVAD PIIRDEAIAD

OL. OLEV KÕRGHALJASTUS

OL. OLEV HOONESTUS

KALLAVERE-KUUSALU L198 110kV

RIIGITEE KAITSEVÖÖND 3 0 m SÕIDURAJA SERVAST

Joonise nr. AP-02

5 0 m

PLANEERITAVAL ALAL OLEVATE EHITISTE SPETSIFIKATSIOON

Ehitise nimetus Ehr kood Tähis Ehitise al. pind

1

3

2

Maja 121407863 39.3 m2

Tehnomaja 121424707 6.2 m2

Puurkaev 221363514

Maakaabelliin 221363514

Biopuhasti 221386860

5

4

3

1

2

4

Joonise nimetus: TUGIPLAAN

Huvitatud isik: Siimo Oras

Mõõtkava 1:500

MÄRKUSED JA KASUTATUD MATERJALID

1. Joonise alusplaanina on kasutatud Geoport OÜ poolt koostatud topo-geodeetilist alusplaani mõõtkavas 1:500 Töö nr A25-063, mõõdistatud 02.04.2025 2.Planeeringuala piir on selgema loetavuse huvides nihutatud 0.5 m väljaspoole tegelikust piirist. 3.Katastriüksuse piirid: Maa-ja ruumiamet 03.01.2025 Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised moodustavad omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.

3 0 m

1

0

m

2

+

2

m

6

Planeeringu koostaja: Nowap Projekt OÜ /Tallinn Valgevase 11-4 reg.kood 11352535 MTR EEP001025

Töö nr. DP0225

HAAVAKANNU KÜLA KADAKA KINNISTU DETAILPLANEERINGU

Valeri

35201:001:0410

ELAMUMAA 100%

19541,0 m2

Lubjamäe

35201:001:10030

MAATULUNDUSMAA 100%

30447,0 m2

Kadaka

35201:001:0187

MAATULUNDUSMAA 100%

62051,0 m2

PÕHIPLAAN

Anija metskond 23

35201:001:0990

MAATULUNDUSMAA 100%

2158816,0 m2

M a

a s i h

t o

t s t a

r v e

j a

o s a

k a

a l u

%

v a

s t .

d e

t a

i l p

l a

n e

e r i n

g u

l i i g

i l e

Haavakännu

35201:001:0186

MAATULUNDUSMAA 100%

79660,0 m2

Anija metskond 135

35201:001:0645

MAATULUNDUSMAA 100%

73854,0 m2

Koplimäe

35201:001:0003

MAATULUNDUSMAA 100%

103541,0 m2

1

350

Elamu

200

120

Elamu

100

1

52 m

10 m

7 5 m

11260 Jõelähtme-Kemba tee

TANSPORDIMAA 100%

424267,0 m2

Objekti asukoht: Harju maakond Kuusalu vald Haavakannu küla Kadaka kinnistu

Arhitekt: Tiiu Lepasaar/allkirjastatud digitaalselt

Joonise nr.

AP-03

Töö nimetus: HAAVAKANNU KÜLA KADAKA KINNISTU DETAILPLANEERING

Kuup. 11.2026

POS Hoonete ehitiseal. pind m2

LEPPEMÄRGID

OL. OLEV VEETRASS

KAVANDATAV VEETRASS

OL. OLEV KANALISATSIOON

KAVANDATAV KANALISATSIOON

OL.OLEV SIDEKAABEL

OLEV KÕRGEPINGE 110 KV ÕHULIIN

OL.OLEV MADALPINGE ÕHULIIN

OL.OLEV MADALPINGE KAABELLIIN

KAVANDATAV MADALPINGE KAABELLIIN

OL.OLEV PUURKAEV JA HOOLDUSTSOON 10m

OL.OLEV BIOPUHASTI JA KUJA 10m

KAVANDATAV OLMEKANALISATSIOONI BIOPUHASTI VÕI KOGUMISMAHUTI

Ol.OLEV ELEKTRI LIITUMISKAPP

PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT

Korruste arv

PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR

Ol. OLEVA MAAÜKSUSE PIIRID

Ol.OLEV RIIGIMAANTEE TEEKAITSEVÖÖND

Ol. OLEV TEHNORAJATISTE KAITSEVÖÖND

NATURA METSA JA NIIDU ELUPAIGAD

OL.OLEV ASFALTKATTEGA TEE

OL.OLEV KRUUSAKATTEGA TEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

OLEMASOLEV HOONESTUS

PLANEERITAVA HOONESTUSALA PIIRID

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

Maa sihtotsarve DP liikide kaupa

RIIGITEE KAITSEVÖÖND 30 m SÕIDURAJA SERVAST

5 0 m

3

2

4

Joonise nimetus: PÕHIJOONIS

Huvitatud isik: Siimo Oras /

Mõõtkava 1:500

MÄRKUSED JA KASUTATUD MATERJALID

1. Joonise alusplaanina on kasutatud Geoport OÜ poolt koostatud topo-geodeetilist alusplaani mõõtkavas 1:500. Töö nr A25-063, mõõdistatud 02.04.2025 2. Planeeringuala piir on selgema loetavuse huvides nihutatud 0.5 m väljaspoole tegelikust piirist. 3. Katastriüksuse piirid: Maa-ja ruumiamet 03.01.2025 Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised moodustavad omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad. 4. Krundil lubatud põhiotstarbe teeninduseks teede, platside, tehnovõrkude ja kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga väikehoonete rajamine vastavalt ehitusseadustikule. 5. Planeeritava uue hoonestuse POS1 veevarustus lahendatakse olemasoleva puurkaevu baasil. 6. Planeeritava uue hoonestuse POS1 heitvete kanaliseerimine lahendatakse kavandatava kogumismahuti või biopuhasti baasil hoonestuse ehitusprojekti koosseisus vastavalt keskkonnaministri määrusele 08.11.2019 määrusele nr. 61. Biopuhasti/kogumismahuti kavandatav paiknemine joonisel on näidatud tinglikult. 7. Krundil olemasolev elektrivarustus. Võimsuse suurendamist ette ei nähta. 8.Täiendavaid telekommunikatsioonitrasse ei kavandata. 9.Krundile on lubatud päikesepaneelide paigaldus nii katusele kui ka maapinnale.

3 0 m

1

0

m

2

+

2

m

ML

62051 350-1/2 1+2

1

2+2

1202/1 1+1 2

H o o n e t e l u b a t u d k õ r g u s

e l a

m u

/ a

b i h

o o

n e

( m

)

m a

k s i m

a a

l s e

l t m

a a

p i n

n a

s t

Krundil paiknevad seadusejärgsed

kitsendused/piirangud

H o

o n

e t e

k o

r r u

s e

l i s u

s ( m

a x )

H o

o n

e s t u

s a

l a

p

o s i t s i o

o n

i n

r .

K a t u s e k a l l e °

PIIRANGUD JA KITSENDUSED

M a

a s i h

t o

t s t a

r v e

j a

o s a

k a

a l u

%

v a

s t .

k a t a s t r i ü k s u s e l i i g i l e

K r u

n d

i p

i n

d a

l a

h

a

S u

u r i m

e

h i t i s e

a l u

n e

p i n

d a

l a

m

2

H o

o n

e t e

a

r v k r u

n d

i l ( m

a x )

e l u

h o

o n

e +

a b

i h

o o

n e

M i n

T

P a

s t e

KRUNDI KOHTA ESITATAVAD NÄITAJAD

P a

r k i m

i s k o

h t a

d e

a

r v k r u

n d

i l -

6,21 ha

2

1põhielamu+

2 abihoonet

1abielamu+

1abihoone

1 0 0 m

2

elamu -1/2

abihoone -1/2

Krundi suurus m2

Hoonete arv. Põhihoone+ abihoone Parkimis-

kohtade arv

9

0

m

KAVANDATAV PÄIKESEPANEELIDE ASUKOHT

2 3 m

5 m

0..45

KRUNDI EHITUSÕIGUS

1

0

m

1. Maantee kaitsevöönd 30 m

2. 110 kV kõrgepinge õhuliini kaitsevöönd

25m+25m

3.0.4 kV madalpinge õhuliini kaitsevöönd

2m+2m

4.Puurkaevu hooldusala R 10m

5.Natura elupaigad ca 3,1 ha

TP3

ARHITEKTUURINÕUDED

2+2

8/6

Maatulundus-

maa 100%

1. Viimistluse materjal puit, kivi, krohv, klaas jms. Imiteerivad materjalid (nt. plast.) on keelatud.

2. Katusekatte materjalid on kivi,eterniit,SBS või muud piirkonnaga ühtivad materjalid.

3.Katuseharja suund vaba, kalle 0...45°.

4. Piirdeid mitte rajada.

ML

Maja 121407863 39.3 m2

Maakaabelliin 221363514

Tehnomaja 121424707 6.2 m2

5

ML

PLANEERITAVAL ALAL OLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE SPETSIFIKATSIOON

4

5

elamu 2

abihoone 1

Biopuhasti 221386860

Tähis Ehr koodEhitise nimetus

V1

Ehitise al. pind

1

K1

3

2

Puurkaev 221363514

K

1

K

1

K

1

K

1

Kavandatav kanalisatsioon

4 2 .0

m

3 2 .0

m

1 6 , 0 m

Biopuhasti kuja 10m

OL.OLEV PUURKAEVU HOOLDUSALA 10m

KALLAVERE-KUUSALU L198 110kV

T

HAAVAKANNU KÜLA KADAKA KINNISTU DETAILPLANEERING

HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, HAAVAKANNU KÜLA, KADAKA

Töö nr.DP0225

Plan. koostamise korraldaja: Kuusalu Vallavalitsus [email protected]

Huvitatud isik: Siimo Oras

Koostas : NOWAP PROJEKT OÜ reg. 11352535, MTR EEP001025

Valgevase 11-4 Tallinn 10414

Vastutav arhitekt: Tiiu Lepasaar volitatud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus 156249

tel. 372 56454774, e-post [email protected]

01.2026

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

Detailplaneeringu kaust koosneb kahest osast:

I OSA- kehtestamisele kuuluv planeeringu dokumentatsioon (tekstiline osa, joonised)

II OSA-menetlusdokumendid (tehnilised tingimused, kooskõlastused, kooskõlastustabell)

I OSA

A. SELETUSKIRI DETAILPLANEERINGU JUURDE

B. GRAAFILINE OSA

Joonise nimetus Mõõtkava Joonise number

1 SITUATSIOONISKEEM AP-01

2 TUGIPLAAN 1:500 AP-02

3 PÕHIJOONIS 1:500 AP-03

2(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

A. DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID NING EESMÄRK 4

2.PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖND JA LÄHIPIIRKONNA FUNKSTIONAALSED SEOSED 5

3.PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE MÕJUDE HINDAMISE, SEALHULGAS STRATEEGILISE HINDAMISE TULEMUSTE ARVESSE VÕTMISE KIRJELDUS 5

4.VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMATELE PLANEERINGULE 7

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 12 5.1 Planeeritava ala asukoht ning iseloomustus 12

5.2 Olemasolev maakasutus 13

6. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 14 6.1. Planeeringu koostamise eesmärk 14

6.2 Planeeritav krunt, ehitusõigus ja arhitektuurinõuded 15

6.3 Planeeringu realiseerimise tegevuskava 15

6.4 Radooniohust tulenevad nõuded 17

6.5 Teed. Liiklus. Parkimine 17

6.6 Keskkonnakaitselised abinõud 18

6.7 Müra leevendavad meetmed 19

6.8 Haljastus 19

6.9 Turvaabinõud 20

6.10 Kruntide piirangud ja kaitsevööndid. Servituudi seadmise vajadus 20

6.11Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine 21

7.TEHNOVÕRGUD 21

7.1 Üldosa 21

7.2 Elektrivarustus 21

7.3 Veevarustus- ja reoveekanalisatsioon 21

7.4 Sade- ja pinnasevee äravool 22

7.5 Sidevarustus 23

7.6 Soojusvarustus 23

7.7 Välisvalgustus 23

8.TULEOHUTUSABINÕUD 23

3(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID NING EESMÄRK

huvitatud isiku taotlus detailplaneeringu algatamiseks;

planeerimisseadus;

 Kuusalu Valavalitsuse 19. detsember 2024 korraldus nr 349 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ;

kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid;

t opo-geodeetiline uuring;

Kuusalu  valla üldplaneering (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 määrusega nr 68;

koostamisel olev Kuusalu valla üldplaneering (algatatud Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2009 otsusega nr 49 );

Kuusalu valla arengukava 2012-2032

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1- 4/30);

Eksperthinnang Rohelise võrgustiku toimimiseks vajalike tingimuste kohta ( OÜ Rivelle 05.06.2025)

Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded vastavalt planeerimisseaduse § 126 :

krundi hoonestusala määramine;

ehitusõiguse määramine;

ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine;

juurdepääsuteede, liikluskorralduste, tehnovarustuste ja teiste planeeringuala toimiseks vajalike  lahenduspõhimötete andmine;

haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine;

kujade, keskkonnatingimuste jms. tagavate nõuete määramine;

kuritegevuse riske vähendavate tingimuste määramine;

servituudi vajadustega alade määratlemine.

4(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

2. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖND JA LÄHIPIIRKONNA FUNKSTIONAALSED SEOSED

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas, Haavakannu külas. Planeeritavale krundile ligipääs Jõelähtme-Kemba (11260) asfaltkattega maanteelt. Kinnistule ulatub kitsendusena riigimaantee kaitsevöönd ning elektripaigaldiste kaitsevööndid. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala hajaasustuses, väärtusliku algupärase maastiku ning rohelise võrgustiku tugialal, mida sätestab Harju maakonnaplaneering 2030+, mis seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Kinnistust loodes asub Kaberla hoiuala, mis on ühtlasi ka Natura loodusala.

Kontaktvöönd piirneb hajusalt hoonestatud elamumaaga ning hoonestamata metsa-ja maatulundusmaadega. Piirkonna hoonestus on hõre. Eelmisel aastatuhandel väljaehitatud väikemajapidamised mille hoonestus koosneb põhiliselt elamust ning õuealal paiknevatest abihoonetest. Elamud põhiliselt viilkatustega, abihooned nii lame-kui ka ühepoolsete kaldkatustega. Hoonete paigutustel puudub kindel ehitusjoon ning orientatsioon. Viimistlusmaterjalina kasutuses põhiliselt puit, paekivi, silikaatkivi. Katusekatetena kasutuses eterniit, plekk, kivi ning bituumenplaadid. Planeeritavast alast kirdes paikneb Valkla lubikivikarjäär Pöhjakivi koos tootmishoonega. Lähim kauplus ca 2 km kaugusel Valkla külas, bussipeatus 700 m kaugusel Haavakannu külas.

Planeeringuala kontaktvööndis ei ole algatatud ega kehtestatud detailplaneeringuid. Lähim ala, millel on algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud on ca 1 km kaugusel läänesuunas olev Kaberla külas Remmeli kinnistu ja selle lähiala detailplaneering (kehtestatud 04.10.2017 ning idasuunas Valkla külas 26.11.2008 kehtetstaud Bruno ja Pauluse kinnistuste ja lähiala detailplaneering. Nimetatud planeeringuga jagati kinnistud ning määrati ehitusõigused väikeelamute ehitamiseks. Planeeringuga kavandatav hoonestus on proportsioonis ja ei muutu domineerivaks ümbritseva looduse suhtes. Kavandatavad elu- ja abihooned ja nende kasutamisest tulenevad tegevused ei tekita uusi märkimisväärseid mõjusid lähiümbrusele. Küll aga mõjutab piirkonda positiivselt ala korrastamine ning uute hoonete ehitamine. Detailplaneeringu rakendumisega ei kaasne liiklusintensiivsuse olulist tõusu Jõelähtme-Kemba maanteelt, millelt on rajatud olemasolev killustikkattega juurdepääs.

Ruumi mõjusid planeeritavale hoonestusele analüüsides, puuduvad negatiivsed tegurid. Tegemist väärtusliku miljööga alaga.

3. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE MÕJUDE HINDAMISE, SEALHULGAS STRATEEGILISE HINDAMISE TULEMUSTE ARVESSE VÕTMISE KIRJELDUS

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega võiks kaasneda keskkonnaseisundi kahjustamist, nt. vee, pinnase või õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerumine avaldab positiivset mõju kinnistu hoolduse näol. Planeeringualale rajatav hoonestus tõstab Kuusalu valla ääreala kinnisvara väärtust ning laiendab ja ilmestab olemasolevat elukeskkonda. Planeeritava tegevusega puudub negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale.

5(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

Kultuurilised mõjud

Planeeringu lähialal puuduvad muinsuskaitsealased mälestised ja nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust arvata, et uue hoonestuse rajamine oleks otsese negatiivse kultuurilise mõjuga. Detailplaneeringuga määratakse arhitektuurilised tingimused miljööväärtuslikule alale sobivate hoonete rajamiseks.

Sotsiaalsed mõjud

Sotsiaalse infrastruktuuri alla lähevad esmatarbeteenused, mis pakuvad kohalikele elanikele kvaliteetset keskkonda. Lähimas Kuusalu valla alevikus on väljakujunenud sotsiaalne infrastruktuur: perearsti vastuvõtt, kool, lasteaed, kauplus, tankla jne. Uue elamualaga tekib piirkonda juurde uusi elanikke kellele on need kasutusvõimalused avatud ning suudavad säilitada elukeskkonna jätkusuutlikkust. .

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega võiks kaasneda keskkonnaseisundi kahjustamist. Hoonestuse kavandamisel arvestatud olemasolevate väärtustega ja luuakse visuaalselt ja mahuliselt piirkonda sobiv elukeskkond. Kaasnevad mõjud on väikesed ja krundipõhised. Kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku liikide ja elupaikade seisundile ning on tagatud maastiku mitmekesisus. Tegevused on kavandatud kooskõlas väljakujunenud asustusega. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada negatiivset keskkonnamõju ümbritsevale looduskeskkonnale. Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeringuga nähakse ette maksimaalselt olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine, puhverribad, madala tihedusega ja maastikku sulanduv hoonestus, et vähendada looduskeskkonna koormust. Lisatava hoonestuse lubamine kahe olemasoleva hoonestusalaga külgnevale alale on mõistlik, kui see aitab luua sidusat, keskkonnasäästlikku ja toimivat ruumistruktuuri, vältides väga laiali kanduvat hajaarendust, kasutades olemasolevat taristut ja säilitades loodusväärtused võimalikult terviklikult.

Kliimamuutustega arvestamine

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ kohaselt prognoositakse Eestis 21. sajandi jooksul võimalike muutustena: •temperatuuritõusu; •sademete suurenemist; •merepinna tõusu; • tormide sagenemist. Vastavalt võimalike ilmastikuolude muutustele tuleb uued ehitised ehitada ehitustehniliselt kvaliteetselt ning võimalikke mõjusid arvestavamalt (kõrgemad soklid, pakettaknad, laiemad räästad jne). Temperatuuri tõusuga kaasneva mõju leevendamiseks tuleb olemasolevat kõrghaljastust maksimaalselt säilitada ning vajadusel seda täiendada. Hoonete ehitusprojektis käsitleda haljastuse lahendust. Hoonetele tuleb projek- teerida energiatõhusad kütte- ning jahutussüsteemid ning tagada mugav sisekliima.

6(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

Oluline on ka sademevee kiire ära juhtimine või/ja selle kogumine (hajutamine haljasaladele, olemasolevate kraavide süsteemi vms korrastamine). Kuna plaeeritavad katendiga alad (jalgtee, autoparkla) ning katustega kaetud pinnad on võrreldes krundi pindalaga väikesed, siis sademevete immutamisega ümbritsevale rohelale planeeringualal probleeme ei teki. Planeeringuala asub merest piisavalt kaugel, et merepinna tõus võiks seda ohustada.

4.VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMATELE PLANEERINGULE

Kadaka kinnistu paikneb Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt rohelise võrgustiku alal. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3.1 „Roheline võrgustik“ kohaselt on rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul võimalik, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimine.

Järgneb väljavõte OÜ Rivelle poolt poolt koostatud eksperthinnang ,,Kinnistu rohelise võrgustiku toimiseks vajalike tingimuste kohta`` . Kas ja kuidas kavandatav tegevus mõjutab rohelist võrgustikku ja anda soovitused rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks vajalike tingimuste kohta seoses planeeritava hoonestusega:

Planeeritav tegevus

Soov detailplaneeringuga saada ehitusõigus, et püstitada uus üksikelamu ja kaks abihoonet (saun, kuur). Majale aeda planeeritud ei ole, et paremini loodusesse sulanduda. Asukoht on valitud piisavalt naabri lähedale, et tekitada kompaktsem elamute ala ja muu ümbrus oleks seetõttu looduslikum. Olemasolevat õuealal paiknevat 39,3 m2 suurusega maja soovitakse laiendada nii, et selle ehitusalune pind oleks kuni 100 m2. Samuti aeda plaanis ei ole ja olemasolev kompleks oluliselt suuremaks ei muutuks (praegu seal ka saun ja ligikaudu 80 ruutmeetrit terrassi).

Rohelise võrgustiku teoreetilised lähtekohad

Kadaka kinnistu asub rohelise võrgustiku alal, mida sätestab Harju maakonnaplaneering 2030+, mis seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Järgnevalt on siit välja toodud punktid, mis seostuvad otseselt käesoleva töö eesmärkidega (Harju Maakonnaplaneering….,2018):

1. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima.

2. Maakonna tasandil on vajalik säilitada/parandada rohelise võrgustiku funktsioneerimist ja sidusust. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel..

3. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%.

4. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist.

5. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.

7(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ 6.Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Kadaka kinnistu on hoonestatud.

7.Tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal keelatud. Uued asustusalad tuleb kavandada väljapoole tuumalasid, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade moodustamisel on vaja hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu koostamise vajadust.

8. Rohelise võrgustiku rohekoridorides ei tohi aiaga piiratava õueala suurus ületada 0,4 ha, säilitamaks hajaasustusele omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta.

9. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta.

14. Tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majanduspiirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel) kasutamise piirangud tulenevad õigusaktidest.

15. Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus. /…/

18. Rohelise võrgustiku tuumaladel ei ole soovitav puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Soovitav on seada täiendavad nõuded raie aja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

19. Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.

8(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

Joonis 1.Väljavõte kehtivast Kuusalu valla üldplaneeringust * Haavakannu prügila likvideeriti 2003. aastal

Planeeritav ala _______________________________________________________________________

Planeeritava ala kruntide maakasutuse määramisel on aluseks ruumilise planeerimise leppemärgid, mis on leitavad Kuusalu valla üldplaneeringu põhijooniselt (Legend). Vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele on detailplaneeringus krundi kasutamise sihtotstarbed lähipiirkonnas järgnevad:

Kadaka kinnistu asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt haja-asustuses (joonis 1), alvarite alal, mis on üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks. Kadaka kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamise dokumendis on öeldud, et planeeringuga kavandatu on kooskõlas kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga ja kuna Kadaka kinnistu on hoonestatud, siis on võimalik läbi detailplaneeringu menetlusega leida tasakaalustatud ning rohelise võrgustiku toimimist tagav lahendus. Planeeringuala eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei toimu üldplaneeringu muudatust. Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. Kadaka kinnistul asub Natura elupaikadest niit ja mets (joonis 3).

9(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

Kinnistule lõunaserva jääv Natura mets on esmatähtis elupaik *91D0 Siirdesoo- ja rabametsad – okas- ja lehtmetsad niiskel kuni märjal substraadil, mille veetase on püsivalt kõrge, ületades ümbruskonna põhjaveepeegli taset (Paal, 2007). Kadaka kinnistule jäävas metsaosas kasvavad sanglepad ja kased ja lõunaservast algab mändidega ala. Põhjapoolne niiduosa on esmatähtis elupaik *6280 Lood ehk alvarid – väga liigirikkad ökosüsteemid, mida iseloomustab õhuke muldkate. Taimestu on looniitudel tavaliselt hõre ja madal, kuid liigirikas: valitsevad kuiva taluvad ja lubjalembesed taimed (Paal, 2007). Kinnikasvamise vältimiseks on oluline niitmine või karjatamine. Kadaka kinnistu keskosas asuv niit kuulub l elupaigatüüpi 6210 Kuivad niidud lubjarikkal mullal. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud kultuuristamata pärisaruniidud karbonaadirikkal mullal. Koosluse liigirikkuse ja seisundi säilitamiseks tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil ehk kas niita või karjatada .

Kinnistust loodes asub Kaberla hoiuala, mis on ühtlasi ka Natura loodusala ja kus on loopealsed ja

kaitsealustest liikidest nt suur-mosaiikliblikas, suur-kuldtiib ja nõmme-tähniksinitiib (joonis 4).

10(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

11(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ Jooniselt 5 on näha, et Kadaka kinnistu jääb rohelise võrgustiku tuumala põhjaossa. Liikumisteed (koridorid) teiste tuumaladega jäävad Kadastiku kinnistu suhtes ida ja loode suunas. Kadastiku kinnistu paikneb alal, mis on kaardil tähistatud väärtuslik traditsiooniline maastik. Antud kinnistu jääb Tallinna lähiala rohealast välja. Joonisele märgitud lubjakivi maardla jääb Kadaka kinnistu kirdenurka ja turbamaardla lõunaserva. Kuigi rohelise võrgustiku kaardi alusel kuulub kogu Kadaka kinnistu ja selle lähiümbrus rohelise võrgustiku tuumalasse ja rohelised koridorid tuumalade vahel jäävad kinnistust kaugemale (joonis 5), on üks näitaja, mida hinnata, kas imetajatele vajalikud liikumisteed jäävad endiselt piisavalt alles hoonete lisamisega Kadaka kinnistule. Arvestades, et rohekoridorid suurulukitele peaksid olema vähemalt 100 m laiad, metskitsedele 50 m ja väikeimetajatele 25 m laiad (Remm jt 2025), võib öelda, et metskitsede ja väikeimetajate võimalused liikumiseks jäävad praktiliselt samaks, suurulukite jaoks jääb liikumistee vahetult kinnistu läänepoolselt küljelt küll kitsamaks, kuid kui arvestada kinnistu piirist maja kauguseks vähemalt 10 meetrit, oleks see vahe ikkagi umbes 100 meetrit ja lisaks sellele on võimalused liikuda nt Lepiku ja Kullakaevu talude vaheliselt alalt või Kadaka kinnistu idapoolsest küljest (joonis6).. Planeeringuga kavandatu on kooskõlas kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga ning Harju maakonnaplaneeringuga 2030+...

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 5.1 Planeeritava ala asukoht ning iseloomustus

Planeeritava kinnistu suurus on 6,21 ha ning see asub väikese Haavakannu küla põhjaosas, Kaberla ja Valkla vahelisel alal, hõlmates 100% maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestatud Kadaka katastriüksust (35201:001:0187). Planeeringuala piirneb põhjast Jõelähtme-Kaberla maanteega, idast hoonestatud elamumaaga, kagust ja lõunast metsaga kaetud maatulundusmaaga ning läänest hoonestatud maatulundusmaaga. Reljeefilt on krunt osaliselt künklik, üldise kaldega lõuna suunas, absoluutkõrgused jäävad vahemikku +41.40 m...+38.30 m. Planeeringuala asub osaliselt üleujutuste piirkonnas, hoonete projekteerimisel ja ehitamisel on arvestatud kevadiste ja sajuperioodidest tulenevate liigvetega. Maa-ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb planeeringualale avalikult kasutatava tee kaitsevööndi. Maantee ääres kulgeb ELA SA (AS Connecto AS) sidemaakaabel. Krunti läbib 110 KV kõrgepinge õhuliin 25 m+25 m kaitsevööndiga. Kinnistu olemasolev hoonestus paikneb krundi lõunaosas, 526 m² suurusega õuealal, kuhu viib laudtee. Kõlvikuliselt on Kadaka katastriüksus haritav maa 1398 m2, looduslik rohumaa 208180 m2, metsamaa 27451m2 ja muu maa 11858 m2 ulatuses.

12(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

Joonis 2 Vaade Kadaka kinnistule Jäelähtme-Kemba teelt

Planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud ja keskmiselt kaitstud kaitsmatapõhjaveega alale, kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale ning Harjumaa maavarade uuringuruumi.

Rohelise võrgustiku kaardi alusel kuulub kogu Kadaka kinnistu ja selle lähiümbrus rohelise võrgustiku tuumalasse. Looduslikult on tegemist liigirikka alaga. Kadaka kinnistul asub Natura elupaikadest niit ja mets. Vt ptk 5. Kinnistu olemasolev hoonestus paikneb krundi lõunaosas, 526 m² suurusega õuealal, kuhu viib laudtee. Alusplaanina on kasutatud firma Geoport OÜ poolt koostatud topo-geodeetilist alusplaani, töö nr A25-063, 02.04.2025. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused 1977 a Balti süsteemis.

5.2 Olemasolev maakasutus

Kuusalu vald, Haavakannu küla, Kadaka (katastritunnus 35201:001:0410), suurus 62 051 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Planeeringuala suurus on 6,21 ha.

Planeeritav ala piirneb:

Koplimäe (katastritunnus 35201:001:0003, 100% maatulundusmaa), Anija metskond nr.23 (katastritunnus 35201:001:0990, 100% maatulundusmaa), Anija metskond nr.135 (katastritunnus 35201:001:0645 100% maatulundusmaa), Valeri (katastritunnus 35201:001:0410, 100% elamumaa), Haavakännu(katastritunnus 35201:001:0186 100% maatulundusmaa), 11260 Jõelähtme-Kemba tee (katastritunnus 35201:001:0229, 100% transpordimaa) Lubjamäe (katastritunnus 35301:001:1003 100% maatulundusmaa).

Planeeritaval alal asuvad planeeringu koostamise ajal järgmised ehitised

Tähis Ehitise nimetus Ehr kood Ehitisealune pind m2 Kasutusotstarve

1 Maja 121407863 39,3 Üksikelamu

2 Tehnomaja 121424707 6,2 Pumbahoone

3 Puurkaev 221363514

13(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ 4 Biopuhasti 221386860 Reoveepuhasti

5 Maakaabelliin 221363514

Teed ja liikluskorraldus Planeeritav ala piirneb põhja poolt 11260 Jõelähtme-Kemba tee riigimaanteega, millelt olemasolev killustikkattega juurdepääsutee Kadaka krundile.

Planeeritaval alal olevad tehnovõrgud Planeeringuala läbib idast läände kulgev 110 kV kõrgepinge õhuliin. Krundil olemasolev madalpinge elektrivarustus, puurkaev, biopuhasti. Piki Jõelähtme-Kemba maantee äärt kulgeb sidemaakaabel (valguskaabel). Planeeringualal paiknevad olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile.

Kaitstavad kultuurimälestised Kaitstavad kultuurimälestised planeeringualal puuduvad.

Kehtivad kitsendused ja piirangud katastriüksust läbib Elektrilevi 110kV õhuliin, millel on 25 m laiune kaitsevöönd kummalegi poole liini 

telge. 0.4 kV maakaabelliin kaitsevööndi ulatusega 1 meeer liini teljest. 

0.4 kV õhuliin kaitsevööndi ulatusega 2 meetrit liini teljest.

11260 Jõelähtme - Kemba maantee kaitsevöönd (30 meetrit äärmise sõiduraja servast).

Natura alade ehituskeeluvöönd. 

6. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

6.1. Planeeringu koostamise eesmärk

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kadaka kinnistule, aadressiga Kuusalu vald, Haavakannu küla, määrata ehitusõigus ühe uue üksikelamu ning kuni 2 abihoone ehitamiseks, olemasoleva elamu ja abihoone ehitisealuse pinna laienduseks ning lahendada päikeseenergia jaama püstitamine. Samuti tehnovõrkude ja rajatiste võimalike askohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajadus ja kitsenduste määramine. Kokku soovitakse krundile viite hoonet (kahte elamut ja kuni kolme abihoonet). Kinnistu jagamist ei planeerita. Planeeringu koostamisel arvestatakse heakorra, haljastuse, tuleohutuse, turvalisuse, keskkonnakaitseliste jms. põhimõtetega.

1) Püstitada krundile uus üksikelamu ja kaks abihoonet (saun, kuur)

- võimalik, kui seda teha kahe Natura niiduala vahelisele alale (metsaala ei sobi), joonis 3

- krundi läänepoolsest piirist majani võiks olla vähemalt 10 m

2) Olemasolevat õuealal paiknevat 39,3 m2 suurusega maja soovitakse laiendada nii, et selle ehitusalune pind oleks kuni 100 m2.

- rohevõrgustiku toimimise seisukohast on see laiendus lubatud, kui jääb olemasoleva õueala piiresse

- maja ümber piirdeaeda mitte rajada, ega ka mitte muid piirdeid (nt käsipuu laudteele vms)

14(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

6.2 Planeeritav krunt, ehitusõigus ja arhitektuurinõuded

Detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused projekteerimiseks on esitatud joonisel ,,Põhijoonis``. Hoonestusalade piiritlemisel on lähtutud vajalikest hoonetevahelistest kujadest ning planeeringualal kehtivatest piirangutest. Hooneid, sh. alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga võib ehitada ainult hoonestusala piires. Rajatisi võib ehitada ka väljaspoole hoonestusala. Vastavalt siseministri 01.03.2021 määrusele nr. 17 ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" §22 peab krundile planeeritud kuja ja naaberhoonestuse vaheline tuleohutuskuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Krundi kasutamise sihtostsrve on 100 % maatulundusmaa. Planeeritava krundi suurus 6,21 ha.

Joonisel ,,Põhijoonis” on näidatud planeeritavad hoonestusalad. Krundile võib ehitada kaks elamut ja kuni 3 abihoonet. Kolm abihoonet võivad olla suurema ehitisealuse pinnaga kui 20 m². Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned (nt grillimaja, mängumaja, saun vms) arvestatakse planeeringuga määratava ehitusõiguse hulka.

Krundi ehitusõigusega on määratud:

1) planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve;

2) hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil;

3) hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus;

4) hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitusalune pindala

Krundi planeeritud ehitusõigus

Krundi aadress planeeritud

krundi pindala,

sihtotstarve

hoonete suurim

lubatud arv

krundil

Krundi kavandatud

max ehitisealune

pind m²

Hoonete suurim

lubatud kõrgus m

Elamu/abihoone

Katusekalde

vahemik

Kadaka M

1 Põhielamu + 2 abihoonet

1 Abielamu+ 1 abihoone

200 + 150

100+20

8/6 0-45°

Krundi kasutamise sihtotstarvete tähistamisel on lähtutud juhendist "Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013" :

M- maatulundusmaa

15(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

Kokku võib krundile ehitada kuni 470 m² hooneid. Sealhulgas põhielamu ehitisealune POS 1 pind võib olla maksimaalselt 200 m² ja abielamu POS 2 ehitisealune pind võib olla maksimaalselt 100 m². Kui elamu ehitisealune pind on väiksem kui 200 m², on võimalik ehitada rohkem kui 150 m² suuruseid abihooneid. Elamu ja abihooned POS1 võivad olla keldrikorrusega ja kuni kahe maapealse korrusega. Keldrikorruse maksimaalne sügavus võib olla kuni 3 m.Kohustuslik ehitusjoon puudub, katusekalde suund vaba. Hoonestusalad

paigutatud krundi keskosasse ja lõunapiirile. Hooned projekteeritakse minimaalselt TP3 klassi nõuetele vastavad.

Hoonestus peab olema projekteeritud ja ehitatud vastavalt heale ehitustavale ja kvaliteedile, sobima ümbritseva keskkonnaga ning mitte olema ohtlik inimestele ega looduskeskkonnale.

Ehitisealune pind sisaldab nii üksikelamu kui ka abihoonete ehitisealuseid pindu.

Hoonestusala sisaldab majandus-ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 58 ,,Ehitise

tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused'' §19 lõikes 6 nimetatud

osad sh konsoolsete rõdude, terrasside, treppide ja varikatuste ning

katuseräästaste projektsiooni horisontaaltasapinnal.

Välisviimistluses kasutada looduslikke materjale. Materjalidest eelistada betooni, klaasi, looduslikku

kivi ja puitu. Välisseinte viimistluses vältida loodusmaterjale matkivaid tooteid nt

plekk (plekk katusele on lubatud), plastiklaud .

Piirded vastavalt krundile koostatud eksperthinnagu,,Rohelise võrgustiku toimimiseks vajalike tingimuste kohta`` on planeeritava põhielamu(POS1) ümber soovitav piirdeaeda mitte rajada ning abielamu (POS2) ümber piirdeaeda mitte rajada, ega ka mitte muid piirdeid (nt käsipuu laudteele vms).

Hoone projekteeerimisel järgida energiatõhusue miinimumnõudeid vastavalt ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusele nr. 63 ,,Hoone energiatõhususe miinimumnõuded''.

Ehitusloa saamiseks tuleb koostada ehitusprojekt (staadium eelprojekt). Projekt peab vastama kehtestatud detailplaneeringule ning majandus- ja taristuministri määrusele nr 97 (17.07.2015) "Nõuded ehitusprojektile". Ehitustegevus kruntidel ilma ehitusloa või - teatiseta on keelatud.

Detailplaneeringus antud piirangute ja kohustuste täitmise järelevalvet teostavad selleks Kuusalu valla volitatud ametiisikud .

6.3 Planeeringu realiseerimise tegevuskava

Krundile jäävate juurdepääsuteede, haljastuse, trasside jms väljaehitamise kohustus on vastava krundi valdajal. Planeeringu elluviimise kava:

• seatakse servituudid juurdepääsuteele ja tehnovõrkudele; • tehnovõrkude projekteerimine ja väljaehitamine (elekter,vesi, kanalisatsioon, vajadusel side); • hoonete projekteerimine; • ehituslubade taotlemine;

16(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

• hoonete ehitamine, rajatakse haljastus; • kasutuslubade taotlemine.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks edaspidisele projekteerimisele ja ehitustegevusele. Planeeringualal koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Krundi ehitusõigus realiseeritakse igakordse krundi valdaja või omaniku poolt. Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Planeeringu elluviimise ja ehitamisega seonduvate kulude kandmise kohustus on huvitatud isikul.

6.4. Radooniohust tulenevad nõuded

Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne, õhust raskem gaas. Mõõtühikuks on Bq/m³ (bekrell kuupmeetri kohta). Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad, maapinna niiskus %, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne. Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus: 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides radoonitase olema alla 300 Bq/m³. Vastavalt Eesti pinnase radoonrisiki kaardi andmetele on piirkonnas radooni sisaldus pinnaseõhus 150 kuni 250 kBq/m³ (kõrge või väga kõrge tase).

Enne krundile hoone projekteerimist soovitav tellida täiendavad radooni mõõtmised lähtuvalt hoone konkreetsest asukohast. Juhul kui radoonimõõtmist ei tellita, siis on vajalik tagada radoonitõkestus tehniliste lahenduste kaudu hoone projekteerimisel.

6.5. Teed. Liiklus. Parkimine

Planeeritav ala piirneb põhja poolt riigiteega. Teekaitsevöönd on käsitletavas piirkonnas vastavalt EhS § 71 lõige 2 kohaselt 30m äärmise sõiduraja välimisest servast. Tegevuseks teel ja tee kaitsevööndis tuleb taotleda teeomaniku (Transpordiamet ) nõusolek. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Olemasolev juurdepääs krundi kirdenurgas, planeeritavale kinnistule säilib. Täiendavaid riigiteega ristumiskohti ette ei nähta. Riigitee nähtavuse tagamiseks on keelatud kõrghaljastuse rajamine teekaitsevööndisse (30 meetrit äärmise sõidurajaservast). Hoonetele tuletõrjetehnikaga juurdepääsuks peab juurdesõidutee olema vähemalt 3,5 m laiune. Juurdepääsu ehitistele hoitakse vabana ja aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada, et kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile kooskõlastuse saamiseks.

Planeeritaval alal on ette nähtud krundisisene parkimine. Parkimiskohtade arvutus vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabel 9.1-9.2, mille järgi elanike ja külaliste normatiivne nõue on 2+2. Parkimiskohad võivad olla nii õues kui ka hoones. Täpsem asukoht lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Parkimine tuleb lahendada oma kinnistute sees ja teemaale parkimiseks peab olema teeomaniku nõusolek.

17(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ Planeeritavate teede ja platside katteks on olemasolev kruuskate, kuid keelatud pole ka teised nõuetele vastavad katted.Planeeringuga ei kaasne arendustegevust väljaspool planeeritavat ala.

Kergliiklusteed Lähipiirkonnas puuduvad ning ei ole planeeritud.

6.6. Keskkonnakaitselised abinõud

Planeeringualal kehtib Natura ehituskeeluvöönd. Rohelise võrgustiku kaardi alusel kuulub kogu Kadaka kinnistu ja selle lähiümbrus rohelise võrgustiku tuumalasse. Ehitada ei saa Natura aladele – küll aga jääb kahe Natura niiduala vahele ruum, kuhu saab hoonnestust rajada. Natura niidud on poollooduslikud kooslused, mille säilimiseks on vaja neid regulaarselt hooldada kas niitmise teel (soovitatavalt 1-2x aastas) või karjatamise teel (nt looalale sobivad hästi lambad ja kitsed). Kuna karjatamine toetab väärtuslikke koosluste säilimist, mis on üks rohevõrgustiku osa, siis aed karjamaa ümber on lubatud, kuna ei mõjuta metsloomade liikumise võimalusi oluliselt. Niitmine niidualadel ei tohiks olla ka liiga sage, kuna see võtaks ära tolmeldajate toidubaasi ja häiriks rohevõrgustiku toimimist. Kinnistust loodes asuvalt Kaberla hoiualalt on leitud mitmeid üliharuldasi liblikaliike. Ühendus kahe niidulapi vahel võiks säilida sellisel moel, et tolmeldajad putukad saaksid liikuda ühelt niidult teisele. Soovituslikult võiks olla liikumisvõimalus just krundi läänepoolses küljes, mis suurendaks ka võimalikku suurimetajate liikumismugavust läänepoolselt küljelt. Lisaks Natura alast tulenevast vajadusest. Rohelise võrgustiku kasutustingimus näeb ette, et tuumalade maakasutamise sihtotstarvet ei ole soovitatav muuta.

Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus.

Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis. Kuna krundi lõunaosas paikneb metsaala siis tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majanduspiirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel) kasutamise piirangud tulenevad õigusaktidest.

Jäätmehoolduse arendamine toimub vastavalt Kuusalu vallas kehtivale jäätmekavale. Jäätmehoolduse üldiseks suunaks on esmalt jäätmetekke vältimine, korduskasutus ja ringlussevõtmine, seejärel taaskasutamine (nt jäätmetest energia tootmine) ja viimasena ladestamine. Biojäätmete kohapealset kompostimist Üldplaneeringu tasemel on eelkõige võimalik toetada jäätmete liigiti kogumist ja seeläbi jäätmete ohutuse tõstmist jäätmejaamade kavadamisega.

Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju, kuivõrd kavandatav tegevus on ümbritseva keskkonnaga sarnane. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui

18(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringuga määratud tingimusi ning õigusaktide nõudeid. Lähtuvalt tegevuse iseloomust ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus

looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaiku ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Detailplaneeringuga

kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete suurenemist. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Detailplaneeringu ellurakendamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja heaolu, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust.

Planeeritud maa-ala keskkonnakaitselised abinõud on järgmised: • Natura aladel kehtivad tingimused ning nendega arvestamine. • Kõrghaljastuse säilitamine ja kaitsmine võimalikust ehitustegevusest tekkivate vigastuste eest. • Kliimamuutustega arvestamine. • Jäätmekorraldus vastavalt Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale. Vastu võetud 31.10.2012 nr. 12 korraldusega. • Jäätmete kogumine konteineritesse, hoiustamine omal krundil ja regulaarne äravedu, äraveo osas sõlmida leping Kuusalu vallas teenust pakkuva firmaga.

Meetmed ja tingimused keskkonna kliimamuutustega kohandamiseks

Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, kuid põhiliselt peab arvestama alljärgnevate võimalike mõjudega:

•Temperatuuritõus; •sademete hulga suurenemine; •merepinna tõus; •tormide sagenemine.

Peamised riskid on tingitud juba sagenenud erakordsetest ilmastikunähtustest, st tormidest, üleujutustest ja kuumalainetest. Temperatuuritõusu ehk kuumalainete mõju võimendab soojussaare efekt, mis tekib linnades ja väiksemates asulates. Ühe majapidamise (2 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet) lisandumine Kuusalu valda ei suurenda soojussaarte teket, sest suurem osa kinnistust on loodusiku haljastusega. Samuti ei ole märkimisväärset õhu saasteainete sisalduse tõusus. Üleujutusrisk on vähetõenäoline, sest planeeringuala vahetus läheduses pole suuri üleujutusalasid ega selle ohuga piirkondi. Suure intensiivsuse ja sademete hulgaga sajud võivad hakata põhjustama lokaalseid üleujutusi. Kadaka kinnistu planeeringuala on piisavalt suur, et sademete hulgaga kinnistu piires hakkama saada. Tormikahjustusi on mõningal määral võimalik ennetada kõrghaljastuse hoolduse ning ehitustegevuse kvaliteedikaudu. Võttes arvesse planeeringuala geograafilist asukohta on kliimamuutustega kaasnevad riskid suhteliselt väikesed.

6.7. Müra leevendavad meetmed

Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisale 1 kuulub planeeringuala I kategooriasse

19(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

(vaiksed maa-alad). Planeeritav hoonestus jääb küllaltki kaugele nii maanteest ca 150 m kui ka lähimast naaberelamust ca 100 m. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 II kategooriaalale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Läheduses paiknevas Valkla Põhjakivi lubjakivikarjääris ei kasutata kivimurdmisel lõhkeaineid ega mahukat sisepõlemismootoriga masinatööd.

6.8. Haljastus

Planeeritav ala on suuremas osas loodusliku ning väärtusliku kõrg-ja madalhaljastusega. Ehitiste alt eemaldatav kasvupinnas kasutada haljastustöödel. Krundi haljastus vastavalt krundiomaniku soovile, täpsustatakse edaspidise projekteerimise käigus. Kõrghaljastuse rajamisel ning hooldamisel arvestada tehnovõrkude ning nende kaitsevöönditega. Samuti on soovitav kõrghaljastuspuid mitte istutada hoonete otsesse lähedusse vaid maksimaalse võralaiuse kaugusele. Väärtuslik kõrghaljastus säilitada maksimaalses mahus. Tee kaitsevööndis on maa omanik kohustatud hoidma korras teemaaga külgnevat maa-ala ja mitte piirama nähtavust teekaitsevööndis.

Kuna kinnistu planeeringuala asub Rohelise võrgustiku tuumalalsiis ei ole soovitav puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Olemasolevate väärtuslike niidukoosluste säilimiseks on vaja neid regulaarselt hooldada. Kogu metsa osas, mis kõik jääb rohelise võrgustiku tuumalale, tuleb lähtuda rohelise võrgustiku tuumala puudutavavatest kasutustingimustest 15 ja 18, mis on toodud peatükis 3.1 (metsaresursside säästlik kasutamine ja puhtpuistutest hoidumine).

6.9. Turvaabinõud

Detailplaneeringut koostades on arvestatud järgmiste kuritegevust vähendavate meetmetega:

• Planeeritavate hoonete ning piirkonna hea nähtavus, valgustatus ja jälgitavus. • Selgesti eristatava ning konkreetselt määratud juurdepääsutee rajamine elamuni. • Territoriaalsus. • Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel aastaringselt. Soovitav on liituda naabrivalvega.

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste koostamisel on lähtutud Eesti standardist EVS 809- 1:2002. Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.

6.10. Servituudi seadmise vajadus. Kitsendused.

(Asjaõigusseaduse §225). Isiklik kasutusõigus on seatud tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses tehnorajatise majandamiseks. Isiklik kasutusõigus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ja õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (tehnorajatisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja

20(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi (Asjaõigusseaduse §158). Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknevad tehnorajatised ei ole kinnisasja olulised osad

• 30 m laiune teekaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast). • Elektripaigaldise kaitsevöönd 1 m mõlemal pool 0,4 KV ja 110 kV maakaabli telge ning 25 m+ 25 m mõlemal pool 110kV kõrgepingeliini telge. Tehnovõrgu talumise servituut: madalpinge elektrikaabel, madal- ja kõrgepingeliinid võrguvaldaja kasuks.

6.11. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine

Käesoleva planeeringu kehtestamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele ega eraomanikele hüvitamisele kuuluvaid kahjusid. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (k.a haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahju hüvitama krundi igakordne omanik. Tehnovõrgud ehitatakse välja vastavalt tehnilistele tingimustele liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude väljaehitamise ulatus. Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub igakordse krundiomaniku kulul. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehitusprojektidele.

7.TEHNOVÕRGUD

7.1. Üldosa

Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad ehitusprojekti(de) koostamise käigus. Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude täpne lahendus antakse koos hoone(te) ehitusprojektiga.

Planeeringualale on kavandatud elamukompleks, mis vajab elektri- ja veeühendust ning tagatud peab olema reovee kogumine ning sademevee kogumine/immutamine. Samuti on vajalik lahendada sideühendus.

7.2. Elektrivarustus

Planeeritaval alal asuv krunt on eelnevalt liitunud Elektrilevi OÜ elektrisüsteemiga. Elektrivarustus lahendatakse olemasoleva liitumise baasil, peakaitse 3x20 A. Kinnistul on olemasolev elektrimaakaabelliin ning liitumiskilp. Elektrivarustus lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Lubatud on kasutada ka taastuvenergia lahendusi, päikesepaneele.

Olemasolevatele ja kavandatavatele tehnorajatistele kohaldatakse kaitsekujasid ulatuses, mida näeb ette Majandus- ja Taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kinnitatud „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

7.3. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon

Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel lähtuda:

•,,Hoone veevärk” EVS 835:2014.

21(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

• ,,Veevarustuse välisvõrk” EVS 921:2014.

• ,,Väliskanalisatsioonvõrk” EVS 848:2013

Veevarustus Planeeritaval krundil on tagatud veevarustus olemasolevast puurkaevust(ehr kood 221363514), mille tootlikkus on alla 10 m3/d. Veevarustuse torustikud olemasolevasse elamusse on välja ehitatud.

Arvutuslik majandus-joogivee vajadus ühele elamule: •Vooluhulk ööpäevas Q=0.6 m³/ööp •Vooluhulk tunnis Q=0.5 m³/h •Vooluhulk sekundis q=0.35 l/s

Reoveekanalisatsioon

Planeeritaval kruntidel on reoveesusteem eelnevalt valja ehitatud. Kanalisatsioon on osaliselt isevoolne, osaliselt ülepumbatav. Krundile on rajatud toimiv bioloogiline puhasti (ehr kood221386860).

Planeeritav kanalisatsioon POS1 hoonestusele on isevoolne, krundile paigaldatakse bioloogiline puhasti või kogumismahuti (põhijoonisel näidatud asukoht on tinglik). Reovee kogumissüsteem ja selle paiknemine lahendatakse hoonete tööprojektide koosseisus eraldi, arvestades krundi looduslikke võimalusi ning pinnareljeefi. Keelatud ei ole ka teised seadustega lubatud lahendused reovee käitlemiseks.

Reoveesüsteemi projekteerimisel peab järgima:

-Keskkonnaministri 08.11.2019. määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ningsaasteainesisalduse piirväärtused“.

-Keskkonnaministri 31.07.2019. määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“.

Arvutuslik kanalisatsiooni vooluhulk ühele elamule: • Vooluhulk ööpäevas Q=0,6 m³/ööp • Vooluhulk sekundis q=1,80 l/s

Projekteerimisel tuleb arvestada, et: • Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala. Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega naabermaaüksustel;

• Biopuhasti kuja on 5 m;

• Imbväljaku kuja on 10 m. Sajuvee kanaliseerimist ja drenaaži süsteemide rajamist ei ole planeeringuga ette näha.

7.4. Sade- ja pinnasevete ärajuhtimine. Vertikaalplaneerimine

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele ega naabermaaüksustele.

22(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

Sadevesi immutatakse krundisiseselt. Olemasolevat kinnistu maapinda ei või tõsta kõrgemale naaberkinnistuste maapindadest. Säästva ja loodusläheduse lahendusena on võimalik koguda sademevett mahutisse, tiiki vms rajatisse ja kasutada kogutavat vett haljastuses jms. Ka katustelt ärajuhitavat vihmavett on soovitav mahutitesse kogumisel tarbida haljastuse kastmiseks. Vältida vee reostumist ning potentsiaalsed reostusallikad isoleerida. Vertikaalplaneerimisel tuleb planeeritaval maa-alal järgida olemasoleva maapinna reljeefi, mis antud lauskja krundi puhul langeb kergelt põhjast lõuna suunas. Tuleb tagada lumesulamis- ja sademevee suunamine ehitistest eemale, kust see imbub pinnasesse. Krundi maapind tasandatakse ning krundisisene vertikaalplaneerimine lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus.

7.5 Sidevarustus

Sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele.Tööde teostamise sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) ,,Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise korda ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Sidevarustus lahendatakse ehitusprojekti käigus või mobiilside baasil.

7.6. Soojusvarustus

Soojusvarustus lahendatakse lokaalselt. Täpne küttesüsteemi lahendus selgub ehitusprojekti koostamise käigus. Maaküttesüsteem lahendatakse planeeritava krundi piires vastavalt normatiividele. Horisontaalne maaküte vajab vaba maapinda. Vertikaalse maakütte jaoks tuleb taodelda eraldi soojuspuuraugu rajamise luba ning eelnevalt selgitada välja selle rajamise võimalikkus, arvestades põhjaveekihi nivood. Küttekollektor peab olema vähemalt 1 meetri kaugusel naaberkinnistu piirist.

Õhk-vesi ja õhk-õhk soojuspumba paigaldamise korral tuleb välismooduli paigaldamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning ,et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 2016.a määrust nr 71 ,,Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid`` lisa 1.Soovitav projekteerida madala energiatarbimisega hooned. Keskkonna vähema saastumise eesmärgil ei ole lubatud kasutada kivisütt ega muid rohkelt tahmavaid kütuseid. Samuti on võimalus kasutada alternatiivseid energiaallikaid nagu näiteks passiivse päikesekütte paneelid vms.

7.7. Välisvalgustus

Lahendatakse lokaalselt, kinnistusiseselt, omaniku poolt. Tänavavalgustust ei planeerita.

8. TULEOHUTUSABINÕUD

Detailplaneering vastab :

• Tuleohutuse seadus 01.04.2021

•Siseministri 01.03.2021.a määrus nr 17 ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded’’

• Majandus-ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr. 97 ,,Nõuded ehitusprojektile’’

• EVS 812-7:2018 Osa 7 Ehitiste tuleohutus. Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded

• Riigikogu 05.05.2010.a ,,Tuleohutuse seadus’’; 23(24)

Töö nr.DP0225 Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplneering Nowap Projekt OÜ

• Siseministri 18.02.2021.a määrus nr 10 ,,Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord’’.

Tuleohutusabinõud on järgmised:

•Tuleohutusest lähtuvalt võib rajada hooneid minimaalse tulepüsivusklassiga TP3

•Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele-rajatistele peavad olema vabad ja

aastaringselt kasutuskõlblikus seisukorras. Juurdepääsutee min laius 3.5m.

• Hoonete vahelisse tuleohutuskujasse on keelatud ladustada põlevmaterjale ning põlevpakendis seadmeid ning ladustada puid .

• Projekteeritavate hoonete ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Päästeameti Ida Päästekeskusega.

• Piirkonna tulekustutusvesi saadakse lähimatest olemasolevast tuletõrjehüdrandist (10 l/sek), mille kaugus planeeritavast kinnistust on ca 1.2 km, Kaberlas, Kiviaia teel. Tegemist haja-asustusalaga.

• Eluhoonete vaheliseks kauguseks on minimaalselt 8m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega.

Seletuskirja koostas:

Tiiu Lepasaar

Vastutav arhitekt

24(24)

OÜ Rivelle

1

EKSPERTHINNANG ROHELISE VÕRGUSTIKU TOIMIMISEKS VAJALIKE

TINGIMUSTE KOHTA

1. Üldandmed Töö tellija: Siimo Oras Tel +372 53431613 E-post: [email protected]

Eksperthinnangu koostaja:

PhD Elle Rajandu, ökoloogia-brüoloogia lektor, Tallinna Ülikool

OÜ Rivelle, Reg nr 14671637,Saare maakond, Saaremaa vald, Kaarma-Jõe küla, Liiste, 93751

Kuupäev: 05.06.2025

Kinnistu aadress:

Kadaka kinnistu, Haavakannu küla, Kuusalu vald, Harjumaa

Katastritunnus: 35201:001:0187

Kinnistu pindala: 6,21 ha

Planeeritav tegevus/arendus:

Soov detailplaneeringuga saada ehitusõigus, et püstitada uus üksikelamu ja kaks abihoonet (saun, kuur).

Majale aeda planeeritud ei ole, et paremini loodusesse sulanduda. Asukoht on valitud piisavalt naabri

lähedale, et tekitada kompaktsem elamute ala ja muu ümbrus oleks seetõttu looduslikum. Olemasolevat

õuealal paiknevat 39,3 m2 suurusega maja soovitakse laiendada nii, et selle ehitusalune pind oleks kuni 100

m2. Samuti aeda plaanis ei ole ja olemasolev kompleks oluliselt suuremaks ei muutuks (praegu seal ka saun

ja ligikaudu 80 ruutmeetrit terrassi).

2. Töö eesmärk Selgitada välja, kas ja kuidas kavandatav tegevus mõjutab rohelist võrgustikku ja anda soovitused rohelise

võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks vajalike tingimuste kohta seoses planeeritava hoonestusega.

3. Teoreetilised lähtekohad 3.1. Roheline võrgustik

Rohelise võrgustiku all on Eestis mõistetud ökoloogilist võrgustikku, mis keskendub ökosüsteemide toimimisele ja elurikkuse säilitamisele. Tänapäevane rohetaristu kontseptsioon käsitleb rohelise võrgustiku

OÜ Rivelle

2

funktsioone laiemalt. Rohetaristu puhul hinnatakse rohelise võrgustiku erinevaid osasid nende funktsioonide (pakutavate hüvede) järgi – nt kaitstavad alad, looduslikud maastikuelemendid, taastatud elupaigad, kunstlikud rajatised (ökoduktid või –sillad), linnaehitus-elemendid (pargid), kliimamuutusega kohanemisele ja selle leevendamisele kaasa aitavad maastikuelemendid. Rohetaristu all mõistetakse nii linnas kui maal paiknevat looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid (Harju Maakonnaplaneering…., 2018). Rohelise võrgustiku alad on kantud maakonnaplaneeringu Ruumiliste väärtuste ja Asustuse suunamise joonisele ning selles eristatakse järgmisi omavahel seotud struktuurielemente: ▪Tuumalad – on alad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub.

▪Rohekoridorid – ribastruktuurid nn siduselemendid, mis ühendavad tuumalad terviklikuks võrgustikuks (Harju Maakonnaplaneering…., 2018) Kadaka kinnistu asub rohelise võrgustiku alal, mida sätestab Harju maakonnaplaneering 2030+, mis seab

rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise

võrgustiku toimimise. Järgnevalt on siit välja toodud punktid, mis seostuvad otseselt käesoleva töö

eesmärkidega (Harju Maakonnaplaneering…., 2018):

1. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et

roheline võrgustik jääks toimima.

2. Maakonna tasandil on vajalik säilitada/parandada rohelise võrgustiku funktsioneerimist ja sidusust.

Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. /…/

3. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%.

4. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi

planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist.

5. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega

säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.

6. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva

hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik

kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole

seda täpsustatud.

7. Tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal keelatud. Uued asustusalad tuleb kavandada

väljapoole tuumalasid, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade

moodustamisel on vaja hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu

koostamise vajadust.

8. Rohelise võrgustiku rohekoridorides ei tohi aiaga piiratava õueala suurus ületada 0,4 ha,

säilitamaks hajaasustusele omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist.

9. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni

ei ole soovitatav muuta.

OÜ Rivelle

3

/…/

14. Tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine

toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majanduspiirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel)

kasutamise piirangud tulenevad õigusaktidest.

15. Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise,

kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta

metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud elustiku

mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja

kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus.

/…/

18. Rohelise võrgustiku tuumaladel ei ole soovitav puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute

rajamine. Soovitav on seada täiendavad nõuded raie aja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja

täiuse osas.

19. Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud

alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja

elulaadis.

3.2. Imetajad ja roheline võrgustik

Põder ja suurkiskjad on inimpelglikud suure ruumivajadusega liigid, metskits on inimesi otseselt mitte

vältiv suuruluk ja väikeimetajatest on osa liike kohastunud eluks linnas (Remm jt 2025)

Järgnevalt lühike ülevaade imetaja liikide kaupa Remm jt (2025) põhjal seoses rohelise võrgustikuga.

Põder on suhteliselt suure ruumivajadusega metsaliik, kelle kodupiirkond on tüüpiliselt vähemalt 1 000 ha. Põder toitub peamiselt lehtpuude okstest ja koorest, talvel ka okaspuude võrsetest ja koorest. Seega eelistab ta elupaigana kohti, kus on lehtpuuvõsa. Eelistatud liikideks on paju ja haab, linnakeskkonnas ka erinevad viljapuud.

Metssiga eelistab märjemaid metsi ja roostikke, kus ta toitub erinevatest taimejuurtest ja risoomidest ning

selgrootutest.

Karule loomulik keskkond on suured metsad ja rabad, kus leidub palju marju.

Ilvest on samuti suure ruumivajadusega, teda võib kohata seal, kus leidub talle sobivaid saakloomi – metskitsi, jäneseid ja erinevaid linde.

Rohekoridorid suurulukitele peaks olema vähemalt 100 m laiad.

Metskits ei väldi otseselt inimest ja võib leida endale inimese läheduses mitmeid sobivaid elupaiku, mida soodustab see, et seal ei ole suurkiskjaid, tänu millele saavad metskitsed end suhteliselt turvaliselt tunda.

OÜ Rivelle

4

Metskits toitub puude võrsetest, puhmastest ja rohttaimedest. Inimasulas on tema toidulaual sageli õunapuud, elupuud jt kultuurtaimed. Metskitsele soodsad rohekoridorid on vähemalt 50 m laiad. Reaalsuses kasutavad nad (olude sunnil) oluliselt kitsamaid läbipääse.

Väikeimetajad saavad tänu oma väiksusele liikuda asulas ka seal, kuhu suurulukid ei pääse. Orav ja nugis on väga head ronijad, neid ei takista peaaegu ükski aed ega sein. Liikumisteedel on oluline, et oleks mõni põõsas või muu koht, kuhu vajadusel peitu pugeda. Soovituslik rohekoridori laius väikeimetajatele on 25 m, kuid üldiselt saavad nad asulas oluliselt kitsamates oludes hakkama.

Metsnugis on asulates küllalt sage külaline, kus ta leiab toitu linnupesadest, aga võib ka oravaid kimbutada. Sügise poole moodustavad märkimisväärse koguse nugise toidust erinevad marjad, mida samuti aedades leidub.

Halljänes inimesi väga ei pelga ja elab sageli majade vahelistel haljasaladel. Üldiselt eelistab halljänes avatud või poolavatud maastikke.

Siil on inimasulas tavaline. Siilid on väga head pugejad ja suudavad ennast päris kitsastest aiavahedest läbi pressida. Suurematel rohealadel on siile tuvastatud väga harva. Mingil määral neid seal tõenäoliselt siiski esineb, kuid siilide tuvastamine metsaaladel on keeruline. Isendite kohtamine on vähetõenäoline, sest tegu on ööloomaga.

Orav on loodusmaastikes seotud okasmetsadega, kus tema üheks olulisemaks toiduobjektiks on kuuskede ja mändide seemned. Asulates ei ole oravad alati nii rangelt okaspuudega seotud, pigem kõrgpuistuga. Nad leiavad lisatoitu lindude söögimajadest ja vahel toidavad inimesed just oravaid pähklitega.

4. Metoodika Esmalt määratleti töö eesmärk ja ulatus, täpsustati vajadused. Koguti alusandmeid kinnistu ja ümbruskonna

kohta, mis seostuvad rohelise võrgustiku toimimisega. Kasutades erinevaid andmebaase ja kaarte (EELIS –

Eesti looduse infosüsteem; eElurikkus, Harju maakonnaplaneering 2030+ – Ruumiline kaart; Maa-amet,

Metsakaart) selgitati välja Kadaka kinnistul ja selle ümbruse elupaigad, kaitstavad alad ja liigid, Natura alad,

rohelise võrgustiku struktuurielemendid, metsloomade vaatluste tulemused ja ruumiandmed, mis on

vajalikud rohelise võrgustiku toimimiseks. Eeltoodud andmete ja rohelise võrgustiku tuumaladele ja

koridoridele üldiste kasutustingimuste (toodud peatükis 3) põhjal anti soovitusi rohelise võrgustiku

säilimiseks ja toimimiseks vajalike tingimuste kohta seoses planeeritava hoonestusega.

5. Olemasolev olukord 5.1 Kinnistu paiknemine ja olemasolevad ehitised kinnistul

Haavakannu külas asuv Kadaka kinnistu suurus on: 6,21 ha. Hoonetest on kinnistul juba olemas

ehitusregistrisse kantud kasutusloaga elamu (ehitusalune pind 39,3 m2) ja puurkaevu käitamiseks vajalik

tehnomaja (ehitusalune pind 6,2 m2). Elamu juurde on kõlvikuliselt määratud 526 ruutmeetrine õuemaa

(joonis 1).

OÜ Rivelle

5

Joonis 1. Kadaka kinnistul paiknevad ehitusregistrisse kantud maja vasakpoolsel joonisel ja selle detailne vaade

geoaluselt, parempoolsel joonisel tehnomaja.

Kadaka kinnistu asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt haja-asustuses (joonis 2), alvarite alal, mis on

üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks. Kadaka kinnistu detailplaneeringu

algatamine ja lähteülesande kinnitamise dokumendis on öeldud, et planeeringuga kavandatu on kooskõlas

kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga ja kuna Kadaka kinnistu on hoonestatud, siis on võimalik läbi

detailplaneeringu menetlusega leida tasakaalustatud ning rohelise võrgustiku toimimist tagav lahendus.

Joonis 2. Kadaka kinnistu (35201:001:0187) paiknemine (Maa-ameti kaart)

OÜ Rivelle

6

5.2. Loodusväärtustega ja rohevõrgustikuga seonduvad andmed Kadaka kinnistul ja lähiümbruses

Kadaka kinnistul asub Natura elupaikadest niit ja mets (joonis 3). Kinnistule lõunaserva jääv Natura mets on

esmatähtis elupaik *91D0 Siirdesoo- ja rabametsad – okas- ja lehtmetsad niiskel kuni märjal substraadil,

mille veetase on püsivalt kõrge, ületades ümbruskonna põhjaveepeegli taset (Paal, 2007). Kadaka kinnistule

jäävas metsaosas kasvavad sanglepad ja kased ja lõunaservast algab mändidega ala. Põhjapoolne niiduosa

on esmatähtis elupaik *6280 Lood ehk alvarid – väga liigirikkad ökosüsteemid, mida iseloomustab õhuke

muldkate. Taimestu on looniitudel tavaliselt hõre ja madal, kuid liigirikas: valitsevad kuiva taluvad ja

lubjalembesed taimed (Paal, 2007). Kinnikasvamise vältimiseks on oluline niitmine või karjatamine. Kadaka

kinnistu keskosas asuv niit kuulub elupaigatüüpi 6210 Kuivad niidud lubjarikkal mullal. Sellesse

elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud kultuuristamata pärisaruniidud karbonaadirikkal mullal. Koosluse

liigirikkuse ja seisundi säilitamiseks tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil ehk kas niita või karjatada

(Paal, 2007).

Kinnistust loodes asub Kaberla hoiuala, mis on ühtlasi ka Natura loodusala ja kus on loopealsed ja

kaitsealustest liikidest nt suur-mosaiikliblikas, suur-kuldtiib ja nõmme-tähniksinitiib (joonis 4).

Joonis 3. Natura metsa ja niidu elupaigad Kadaka kinnistul – vasakpoolsel joonisel koos (Maa-ameti looduskaitse

teemakaart), keskmisel joonisel lillaga tähistatud niit 6210 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (EELIS-e kaart) ja

parempoolsel joonisel lillaga *6280 Lood ehk alvarid (EELIS-e kaart).

Joonis 4. Maa-ameti Looduskaitse teemakaart ja Kadaka kinnistu paiknemine.

OÜ Rivelle

7

Jooniselt 5 on näha, et Kadaka kinnistu jääb rohelise võrgustiku tuumala põhjaossa. Liikumisteed (koridorid)

teiste tuumaladega jäävad Kadastiku kinnistu suhtes ida ja loode suunas. Kadastiku kinnistu paikneb alal,

mis on kaardil tähistatud väärtuslik traditsiooniline maastik. Antud kinnistu jääb Tallinna lähiala rohealast

välja. Joonisele märgitud lubjakivi maardla jääb Kadaka kinnistu kirdenurka ja turbamaardla lõunaserva.

Joonis 5. Vasakpoolne - väljavõte “Harju maakonnaplaneering 2030+” ruumilised väärtused kaardist

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016), parempoolne – sama piirkond Maa-ameti

kaardil, ku märgitud ka Kadaka kinnistu (sinisega kaardi keskosas), legend joonisel 4.

OÜ Rivelle

8

Imetajatest on kinnistust idapoolsel rohelise võrgustiku tuumalal nähtud liikumas järgmisi liike: põder, metskits, rebane ja jänes ning põhjapoolsel tuumalal liike nagu põder, ilves, pruunkaru, mäger, metskits, rebane, jänes, siil ja orav (E-elurikkus, 2025; Metsakaart, 2025). Omanikud on Kadaka kinnistul näinud nt rebaseid, jäneseid, oravaid, nugist, metskitsi ja vahest harva ka põtra. Lindudest jääb kinnistust lõunaosas olevasse Rummu rappa tedre elupaik, kinnistust kirde suunas on nähtud suur-koovitajat, põhjapoolsel rohelise võrgustiku tuumalal hiireviud, herilaseviud, räästapääsukest, musträhni, värbkakku, laanepüüd ja tutt-tihast ning idapoolsel tuumalal väikest kärbsenäppi ja öösorri (Metsakaart, 2025).

6. Võimalik mõju ja soovitused

Kuigi rohelise võrgustiku kaardi alusel kuulub kogu Kadaka kinnistu ja selle lähiümbrus rohelise võrgustiku

tuumalasse ja rohelised koridorid tuumalade vahel jäävad kinnistust kaugemale (joonis 5), on üks näitaja,

mida hinnata, kas imetajatele vajalikud liikumisteed jäävad endiselt piisavalt alles hoonete lisamisega

Kadaka kinnistule. Arvestades, et rohekoridorid suurulukitele peaksid olema vähemalt 100 m laiad,

metskitsedele 50 m ja väikeimetajatele 25 m laiad (Remm jt 2025), võib öelda, et metskitsede ja

väikeimetajate võimalused liikumiseks jäävad praktiliselt samaks, suurulukite jaoks jääb liikumistee

vahetult kinnistu läänepoolselt küljelt küll kitsamaks, kuid kui arvestada kinnistu piirist maja kauguseks

vähemalt 10 meetrit, oleks see vahe ikkagi umbes 100 meetrit ja lisaks sellele on võimalused liikuda nt

Lepiku ja Kullakaevu talude vaheliselt alalt või Kadaka kinnistu idapoolsest küljest (joonis 6). Aia rajamine

maja ümber ei ole soovitatav, kuna suurendab ala, kust osa loomi ei saa liikuda, samas arvestades

olemasolevat maja ja ka idapoolse talu lähedust, ei ole see ilmselt suurulukite jaoks esimene eelistus

lõunapoolsest metsast põhja poole liikuda. Lisaks loomade liikumisega põhja-lõuna suunal, ei tohiks

takistada loomade liikumist metsas ka ida-lääne suunas piiretega (nt käsipuuga laudteele vms).

Joonis 6. Kadaka kinnistu ja loomade liikumisvõimalused (Maa-ameti kaart).

OÜ Rivelle

9

Ehitada ei saa Natura aladele (joonis 3) – küll aga jääb kahe Natura niiduala vahele ruum, kuhu saab ehitada

(joonise 3 parempoolsete jooniste triibutamata ala). Natura niidud on poollooduslikud kooslused, mille

säilimiseks on vaja neid regulaarselt hooldada kas niitmise teel (soovitatavalt 1-2x aastas) või karjatamise

teel (nt looalale sobivad hästi lambad ja kitsed). Kuna karjatamine toetab väärtuslikke koosluste säilimist,

mis on üks rohevõrgustiku osa, siis aed karjamaa ümber on lubatud, kuna ei mõjuta metsloomade liikumise

võimalusi oluliselt. Niitmine niidualadel ei tohiks olla ka liiga sage, kuna see võtaks ära tolmeldajate

toidubaasi ja häiriks rohevõrgustiku toimimist. Kinnistust loodes asuvalt Kaberla hoiualalt on leitud mitmeid

üliharuldasi liblikaliike. Ühendus kahe niidulapi vahel võiks säilida sellisel moel, et tolmeldajad putukad

saaksid liikuda ühelt niidult teisele. Soovituslikult võiks olla liikumisvõimalus just krundi läänepoolses

küljes, mis suurendaks ka võimalikku suurimetajate liikumismugavust läänepoolselt küljelt. Lisaks Natura

alast tulenevast vajadusest niidukooslused säilitada, näeb ka rohelise võrgustiku kasutustingimus 9 (toodud

peatükis 3.1) ette, et tuumalade maakasutamise sihtotstarvet ei ole soovitatav muuta.

Metsa-ala, mis ei ole küll Natura ala (joonis 3), ei ole siiski sobiv ehituseks, kuna kogu kinnistu asub

rohevõrgustiku tuumalal ja sealne metsa raiumine mõjutaks tuumalal olevat elukooslust. Metsaga

toimetamisel tuleb lähtuda rohelise võrgustiku tuumala puudutavavatest kasutustingimustest 15 ja 18, mis

on toodud peatükis 3.1 (metsaresursside säästlik kasutamine ja puhtpuistutest hoidumine).

Olemasolev maja (üksikelamu) jääb koos õuealaga Natura metsaalale. Kui hoone laiendamine jääb

olemasoleva õueala piiridesse, siis rohevõrgustiku toimimise ja Natura metsakoosluse elupaikade mõttes ei

toimuks märgatavat muutust ja see oleks võimalik, eriti kui nt maja pinda suurendada terassi arvelt.

7. Kokkuvõte ja järeldused

Planeeritavad tegevused on võimalikud järgmistel tingimustel:

1) Püstitada krundile uus üksikelamu ja kaks abihoonet (saun, kuur)

- võimalik, kui seda teha kahe Natura niiduala vahelisele alale (metsaala ei sobi) (joonis 3)

- krundi läänepoolsest piirist majani võiks olla vähemalt 10 m

- maja ümber soovitatavalt piirdeaeda mitte rajada

2) Olemasolevat õuealal paiknevat 39,3 m2 suurusega maja soovitakse laiendada nii, et selle ehitusalune

pind oleks kuni 100 m2.

- rohevõrgustiku toimimise seisukohast on see laiendus lubatud, kui jääb olemasoleva õueala piiresse

- maja ümber piirdeaeda mitte rajada, ega ka mitte muid piirdeid (nt käsipuu laudteele vms)

OÜ Rivelle

10

3) Väärtuslikud kooslused krundil

- väärtuslike niidukoosluste säilimiseks on vaja neid regulaarselt hooldada kas niitmise teel

(soovitatavalt 1-2x aastas) või karjatamise teel (nt looalale sobivad hästi lambad ja kitsed). Kuna karjatamine

toetab väärtuslikke koosluste säilimist, mis on üks rohelise võrgustiku osa, siis aed karjamaa ümber on

lubatud, kuna ei mõjuta metsloomade liikumise võimalusi oluliselt.

- kogu metsa osas, mis kõik jääb rohelise võrgustiku tuumalale, tuleb lähtuda rohelise võrgustiku

tuumala puudutavavatest kasutustingimustest 15 ja 18, mis on toodud peatükis 3.1 (metsaresursside

säästlik kasutamine ja puhtpuistutest hoidumine).

- rohelise võrgustiku kasutustingimus 9 (toodud peatükis 3.1) näeb ette, et tuumalade

maakasutamise sihtotstarvet ei ole soovitatav muuta.

Kasutatud kirjandus

EELIS – Eesti looduse infosüsteem. [Veebileht] Keskkonnaamet. https://eelis.ee (vaadatud 22.05.2025).

eElurikkus – Loodusandmete portaal. [Veebileht] Eesti Loodusmuuseum.https://elurikkus.ee (vaadatud

22.05.2025).

Harju maakonnaplaneering 2030+ – Ruumiline kaart. [Kaardirakendus/veebikaart] Tallinn, 2018/2025.

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016 (vaadatud 5.06.2025).

Harju Maakonnaplaneering 2030+(2018). Seletuskiri. Harju Maavalitsus. OÜ Hendrikson & Ko.

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016 (vaadatud 5.06.2025)

Maa-amet. [Kaardirakendus/veebikaart] X-GIS. Maa- ja Ruumiamet.

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (vaadatud 5.06.2025)

Metsakaart.ee – Looduskiht. [Veebirakendus] koostanud Merent, M. Kättesaadav: https://metsakaart.ee (vaadatud

22.05.2025).

Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Eesti Natura 2000. Auratrükk. Tallinn.

Remm, P., Remm, J., Savolainen, K. ja Laht, A. 2025. Suur- ja väikeimetajate elupaikade sidususe parandamine

Tallinnas. Rohevõrgustiku fookuskohad ning elupaikade sidususe meetmed. OÜ Rewild