Leping

1/2

Lisa 1

22.06.2026 lepingu nr 2-2/490 juurde

TEHNILINE KIRJELDUS „Proteesid ja abivahendid“ (306237) 1. ÜLDINE

1.1. Hankemenetluse tulemusel sõlmitavate lepingute alusel hüvitatakse proteesid ja

abivahendid eelkõige teenistusülesannete täitmisel vigastada saanud Kaitseväe tegevväelastele, kui ka teenistusest vabastatutele ning vajadusel ka teistele Kaitseministeeriumi valitsemisala teenistujatele (edaspidi abivajaja). Hüvitamisel lähtutakse Kaitseministri 29.06.2016 määrusest nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus“.

1.2. Proteesid soetatakse üldjuhul vastavalt sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 vastu võetud määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ kehtiva redaktsiooni alusel. Peamised soetatavad tooted on toodud nimetatud määruse lisas olevas abivahendite loetelus. Lähtuvalt juhtumikorraldusest ja abivajaja vigastusest võib esineda vajadus soetada ka teisi toote liike, mida ei ole nimetatud määruses toodud, sellisel juhul lepitakse abivahendi soetamise detailid kokku tellimuse esitamisel.

1.3. Ortoosid, ortopeedilised tallatoed ja teised abivahendid soetatakse üldjuhul vastavalt tervise- ja tööministri 12.12.2022 vastu võetud määruse nr 86 „Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ kehtiva redaktsiooni alusel.

1.4. Tootjapoolse kvaliteedi tagamisel peab olema järgitud kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9000, või samaväärseid, standardeid.

2. II OSA – ORTOOSID JA ORTOPEEDILISED TALLATOED

2.1. Ortoos on toode, mis aitab parandada liigese liikuvust ja korrigeerida deformatsiooni. 2.2. Ortopeedilised tallatoed on tooted, mis toetavad tallavõlve, vähendavad vaevuseid ja

ennetavad teiste struktuuride, liigeste, lihaste ja sidemete kahjustumist. 2.3. Hanke toimumisele eelneval perioodil on olnud enim ostetavateks toodeteks põlveortoosid,

jalaortoosid, selja- ja nimmeortoosid ning pöidla- ja randmeortoosid. 2.4. Kui olemasolevate valmistoodete seas ei ole abivajajale sobivat toodet on pakkuja

kohustatud sobitama ja kohandama tooteid vastavalt abivajajate individuaalsetele eripäradele.

3. III OSA – TEISED ABIVAHENDID

3.1. Abivahendid on tooted, mille abil on võimalik ennetada tekkinud kahjustuse või puude

süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada

või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet.

3.2. Abivahendeid võidakse osta kui ka üürida. Üürimise tingimused lepitakse kokku poolte vahel

enne tellimuse esitamist.

3.3. Ostmisel ja/või üürimisel lähtutakse põhimõttest, et abivajajale oleks tagatud parim võimalik

abivahend kindlustamaks tema iseseisev toimetulek ja maksimaalne töövõime.

2/2

Peamised soetatavad abivahendid on sisetallad, ortopeedilised jalatsid, tugisidemed ja – vööd, ratastoolid (sh elektrilised ratastoolid), küünarvarre- ja kaenlakargud, käimisraamid, rulaatorid ning kaasaskantavad kaldteed. Esitatud nimekiri ei ole

1/3

Lisa 3

22.06.2026 lepingu

nr 2-2/490 juurde

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest

tingimustest, õigustest ja kohustustest eesmärgiga selgitada lepingupartnerile poolte õigusi ja

kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

1. MÕISTED

1.1 Julgeoleku eest vastutav isik (edaspidi JEVI) - konkreetsel KV JOA-l asuva riigihanke objekti

julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe allüksus või teenistuja.

1.2 Julgeolekualased nõuded - Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud

üldised julgeolekunõuded (lisa 5) ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku

tagamiseks kehtestatud nõuded.

1.3 Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi KV JOA) - Kaitseväe valduses olev territoorium, Kaitseväe

laevad, lennuvahendid ja sõidukid.

1.4 Lepingupartneri kontaktisik - lepingu täitmise nõuete ja julgeolekualaste nõuete täitmise eest

vastutav lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja määratud isik.

1.5 Nõusolek – taustakontrolli tegemiseks vajalik eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab

Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul

(KKS § 416) (lisa 2 eesti keeles ja lisa 3 inglise keeles).

1.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) kontaktisik - lepingujärgne isik, kelle kaudu

toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete,

nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

1.7 Riigihanke objekt - lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

1.8 Taustakontroll - Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku (edaspidi teenuseosutaja) KV

JOA-le lubamise otsustamiseks läbiviidav kontroll Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) §

413 alusel ja KKS §-s 41⁵ viisil.

1.9 Taustakontrolli taotlus (e-kiri) -lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus

teenuseosutajale taustakontrolli tegemise algatamiseks (lisa 1).

1.10 Teenuseosutaja - lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse

taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul, seoses sissepääsuõiguse taotlemisega KV

JOA-le.

1.11 Turvaala -konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladuse või salastatud

välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemiseks lubatav ala.

1.12 Sissepääsutaotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutaja

KV JOA-le lubamiseks (lisa 4).

1.13 Sissepääsuõigus - õigus viibida KV JOA-l asuval riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega.

1.14 Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud isik, kelle sissepääs KV JOA-l asuvale

riigihanke objektile on otsustatud ning kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida KV JOA-l asuval

riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega.

2/3

2. LEPINGUPARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

2.1 Lepingupartneril, sh teenuseosutajal ja lepingupartneri kontaktisikul, on õigus riigihanke

objekti JEVI-lt saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni ja teavet KV

JOA-le sissepääsuõiguse saamise kohta. Konkreetse riigihanke objekti JEVI kontaktid edastab

lepingupartnerile esimesel võimalusel RKIK-i kontaktisik.

2.2 Lepingupartner kohustub:

2.2.1 mitte planeerima KV JOA-le teenust osutama teatamiskohustusega välisriikide

kodanikke. Teatamiskohustusega riikideks on lepingu sõlmimise hetkel siseministri

29.09.2023 käskkirja nr 1-3/112 alusel1:

Armeenia Vabariik;

Aserbaidžaani Vabariik;

Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad);

Iraani Islamivabariik;

Kasahstani Vabariik;

Kirgiisi Vabariik;

Korea Rahvademokraatlik Vabariik;

Tadžikistani Vabariik;

Türkmenistan;

Usbekistani Vabariik;

Valgevene Vabariik;

Venemaa Föderatsioon.

Juhul kui nimetatud siseministri käskkirjas tehakse muudatusi, siis teavitatakse sellest

lepingupartnerit ning vajadusel muudetakse käesolevaid julgeolekutingimusi;

2.2.2 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab taustakontrolli taotluse (lisa 1 koos

lisadega 2 ja/või 3) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö

teostamise alguskuupäeva ning taustakontrollile kuluvat aega (14 kalendripäeva), e-

posti aadressile [email protected];

2.2.3 tagama, et lepingupartneri kontaktisik lisab välismaalasele taustakontrolli algatamise

taotlusele juurde:

2.2.3.1 koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis

viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

2.2.3.2 isiku kodukohariigi karistusregistri väljavõtte;

2.2.4 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab sissepääsutaotluse (lisa 4) esimesel

võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö teostamise alguskuupäeva ning

sissepääsutaotluse menetlemiseks kuluda võivat mõistlikku aega, RKIK kontaktisiku või

tema määratud isiku e-posti aadressile;

2.2.5 teavitama viivitamatult teenuseosutaja ennetähtaegse sissepääsuvajaduse

lõppemisest KV JOA-le e-kirja teel Kaitseväe taustakontrolli [email protected] ja

RKIK kontaktisikut;

2.2.6 täitma ja tagama teenuseosutaja julgeolekualaste nõuete järgimise KV JOA-l

kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise alltöövõtja poolt.

1https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Teatamiskohustusega%20v%C3%A4lisriikideni mekirja%20kehtestamine_0.pdf

3/3

3. KAITSEVÄE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1 Kaitseväel on õigus:

3.1.1 teha taustakontrolli Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikule KV JOA-le lubamise

otsustamiseks;

3.1.2 anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes teenuseosutaja

sissepääsuõigus KV JOA-le;

3.1.3 jätta taustakontrolli taotlus läbi vaatamata haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras2;

3.1.4 keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest isikule, kellele ei ole

taustakontrolli tehtud, kes ei läbinud taustakontrolli või kellele ei ole võimalik seda teha;

3.1.5 piirata või keelduda sissepääsuõiguse andmisest julgeoleku- ja turvaaladele

kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes julgeolekukaalutlusest.

3.1.6 kontrollida riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist

sissepääsuõigust omava teenuseosutaja suhtes ning julgeolekualaste nõuete

mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata teenuseosutajal viibimine KV JOA-l.

3.2 Kaitsevägi kohustub:

3.2.1 teavitama taustakontrolli taotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas

vormis teenuseosutaja taustakontrolli tulemusest;

3.2.2 teavitama KV JOA-le sissepääsutaotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist

võimaldavas vormis teenuseosutajale sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest

piirangutest;

3.2.3 tutvustama teenuseosutajale KV JOA-l paikneva riigihanke objektil kehtivaid

julgeolekualaseid nõudeid;

3.2.4 teavitama RKIKi, kui teenuseosutaja ja/või lepingupartner rikub julgeolekutingimusi ega

järgi riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid (lisa 5);

3.2.5 teavitama vastavalt punktile 3.1.3 taotluse läbi vaatamata jätmisel kirjalikult.

4. LÕPPSÄTTED

4.1 Julgeolekutingimustes nimetatud kontaktisikud määratakse kindlaks hankelepingu

sõlmimisel ja nende muutumisest teavitatakse pooli e-kirja teel.

4.2 Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023031#para14

1/1

LISA 1: Näidis Taustakontrolli taotlus (e-kiri)

Taotlus saata e-posti [email protected]

PEALKIRI: Taustakontrolli taotlus (linnaku ja objekti nimetus)

TEKST:

Tere

Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx, sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan Kaitseväele taustakontrolli

tegemiseks allolevate isikute andmed.

Taustakontrolli dokumendid on lisatud e-kirja manusesse.

Lisainfo on tabelis:

Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte Osutatav

teenus

Teenuse

osutamise

objekt

Teenuse osutamise

perioodi algus

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamise

perioodi lõpp

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamine

turvaalal JAH/EI

Olen teadlik, et taustakontroll võib võtta nõuetekohase taotluse esitamisest aega kuni 14 kalendripäeva.

Lugupidamisega

Taotluse esitaja ees- ja perenimi

Ametikoht

Ettevõtte nimi

Kontakttelefon, e-posti aadress

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/2

LISA 2: NÕUSOLEKUVORM (eesti keeles)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Kaitsevägi

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi

koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 23.03.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/63 Lisa 2

ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

(ees- ja perekonnanimi) Isikukood:

Luban Kaitseväel teostada minu suhtes taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 413 alusel ning KKS § 41⁵ sätestatud viisil käesoleva nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu teenistusest või ametikohalt vabastamise või töölepingu ülesütlemise või minu või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteo- või distsiplinaarmenetluse (KKS 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS 416 lg 2 p 4);

5. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja § 415 alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni või töövaidluskomisjoni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS 416 lg 2 p 5).

6. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 417), siis on see minu taustakontrolli lõpetamise aluseks (KKS § 413);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

Olen teadlik, et Kaitseväe julgeolekualal(e) (s.o. Kaitseväe laevad, lennuvahendid, sõidukid ja Kaitseväe territoorium): 1. ei tohi viibida ilma Kaitseväe loata (KKS § 52 lg 1);

2. peab täitma Kaitseväes kehtivat korda ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2);

3. ei tohi pilti või kujutist salvestada ja edastada (KKS § 563);

4. ei tohi kasutada osaliselt või täielikult automaatset või kaugjuhitavat sõidukit (KKS § 52 lg2, KKS § 562);

5. ei tohi kasutada agressioonisümboleid (KarS § 1511);

6. on Kaitseväel õigus teostada minu, minuga kaasas oleva eseme ja sõiduki turvakontrolli (KKS § 56);

7. peab sõiduki pardakaamera olema kaetud ja video-ja helisalvestus välja lülitatud (KKS § 52 lg 2);

8. ei tohi tuua kolmandaid isikuid ega lemmikloomi (KKS § 52 lg 2);

9. ei tohi tuua ega tarvitada alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet ega viibida julgeolekualal selle tarvitamise kahtlusega või joobes (KKS § 52 lg 2);

2/2

10. ei tohi tuua relva, drooni, lõhke- ja süüteainet või -seadeldist või seda sisaldavat eset ja muud vahendit, mis võib ohustada alal viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid. Loetelu ei ole lõplik, Kaitseväel on õigus hinnata kaasatoodu ohtlikkust ja seda julgeolekualale mitte lubada (KKS § 52 lg 2);

Olen teadlik, et ma ei tohi avaldada mulle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, Kaitseväe teenistujate perekonna- ja eraelulisi andmeid ning muud Kaitseväega seotud teavet ilma Kaitseväe kirjaliku loata (KKS § 52 lg 2).

(päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]3

3 lubatud allkirjastada ka paberkandjal

1/2

LISA 3: NÕUSOLEKUVORM (inglise keeles)

FOR OFFICIAL USE ONLY Information owner: ESTONIAN DEFENCE FORCES

Restrictions on access to information were enforced when this document was created and are valid as long as

necessary but no longer than 75 years Legal grounds: Public Information Act clause 35 (1) 12)

Annex 3 APPROVED With the 23.03.2026 Directive of the Commander of the Estonian Defence Forces No 0.1-3.1/26/63

AUTHORISATION FOR BACKGROUND CHECK

(first and last name)

Personal identification code:

I hereby authorise the Estonian Defence Forces to perform a background check on me in accordance with section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act and in the manner specified in section 415 of the Estonian Defence Forces Organisation Act during five years as of my authorisation.

I am aware of the following conditions.

1. I have the right to refuse authorisation (clause 416 (2) 1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

2. I have the right to refuse to disclose information that might cause me being released from service or my position, or my employment contract being terminated, or that might lead to an offence or disciplinary proceeding for my loved ones or partner (clause 416 (2) 2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

3. I have the right to request the termination of data collection and inquiries about me (clause 416 (2) 3) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

4. I have the right to provide explanations about the information collected about me (clause 416 (2) 4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

5. I have the right to turn to the court, the Chancellor of Justice, the Data Protection Inspectorate, and the labour dispute committee to protect my rights and dispute the decision made about me based on the information collected on the grounds of section 415 to confirm whether the principles of protecting my basic rights and freedoms, and the code of good administration behaviour were followed (clause 416 (2) 5) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

6. If I refuse authorisation or request that data collection and inquiries were terminated (section 417 of the Estonian Defence Forces Organisation Act), it serves as the basis to end my background check (section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

7. The Estonian Defence Forces may restrict my rights to the personal data being processed (subsections 4110 (3) and (4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

2/2

I am aware of the following rules that apply on the restricted area of the Estonian Defence Forces (including vessels, aircraft, vehicles, and the territory of the Estonian Defence Forces).

1. Staying on the restricted area is not allowed without the permission of the Estonian Defence Forces (EDF) (subsection 52 (1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

2. Each person on the restricted area must follow the procedures in force in the Estonian Defence Forces and the orders given by a representative of the EDF (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

3. It is not allowed to take pictures or other images on the restricted area, or forward such pictures or images (section 563 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

4. It is not allowed to use partially or entirely automatic or remote-controlled devices on the restricted area (section 562 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

5. It is not allowed to display symbols of aggression on the restricted area (section 1511 of the Penal Code).

6. The Estonian Defence Forces has a right to perform a security check on any person, personal item or vehicle on the restricted area (section 56 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

7. The board camera of a vehicle must be covered and any video and sound recording devices shut off on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

8. It is not allowed to bring third persons or pets to the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

9. It is not allowed to bring or use alcohol, narcotic or psychotropic substances, nor be under the influence of such substances on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

10. It is not allowed to bring a weapon, a drone, explosives, fuels or ignitions or anything that contains such substances, or any equipment that might endanger the people, technology and devices on the restricted area. This list is not conclusive, and the Estonian Defence Forces has the right to evaluate the hazards of any personal items and prevent any person from entering with a potentially dangerous item (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

11. It is not allowed to disclose to any third persons the information made available to a person on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

(day, month, year) [ signed digitally ]4

4 Could also be signed on paper.

1/1

LISA 4: Näidis Sissepääsutaotlus (e-kiri)

Taotlus saata lepingus määratud RKIK kontaktisiku või tema poolt määratud isiku e-posti aadressile.

PEALKIRI: Sissepääsutaotlus (linnaku ja objekti nimetus)

TEKST:

Tere

Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx,

sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan sissepääsutaotluse.

Lisainfo on manuses (NB! kasutada MS Exceli formaati):

Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte Osutatav

teenus

Teenuse

osutamise

objekt

Teenuse

osutamise

perioodi algus

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamise

perioodi lõpp

pp.kk.aaaa

Sõiduki mark ja reg

number

Taotluse esitaja on teadlik, et:

1. taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale;

2. Kaitseväel on õigus piirata isikute sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

Lugupidamisega

Taotluse esitaja ees- ja perenimi

Ametikoht

Ettevõtte nimi

Kontakttelefon, e-posti aadress

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

LISA 5: Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded.

Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) peab täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh

tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas

1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete

ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava

seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate

esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid,

tehnikat ja seadmeid;

2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid;

3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad

sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada;

4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel

Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe

julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja

(sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud

teenistuskoera abil;

5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe

julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe

julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist;

6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe

julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja

keskkonnas;

7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete

tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes;

8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukites) agressioonisümboleid.

RAAMLEPING

22.06.2026 nr 2-2/490

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn), Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn), Kaitseressursside Amet (registrikood 70007647, aadress Aiandi 15, 12918 Tallinn), keda esindab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 punkti 6.3¹ alusel hangete valdkonna peadirektori asetäitja Asko Kivinuk (edaspidi ostja), ja OÜ Tervise Abi (registrikood 11051880, aadress Ädala tn 11, 10614 Tallinn), keda esindab volikirja alusel Liivi Vestholm (edaspidi müüja), edaspidi eraldi pool ja ühiselt pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Proteesid ja abivahendid“ (viitenumber 306237) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes müüja esitatud pakkumusest riigihanke osa(de)s: Osa 2 - Ortoosid ja ortopeedilised tallatoed Osa 3 - Teised abivahendid

1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.

1.3. Ostja on sõlminud lepingu müüjaga, tuginedes müüja pakkumusele, lepingus esitatud müüja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja.

1.4. Müüja avaldab ja kinnitab, et:

1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult

enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada;

1.4.5. ostjale üleantava kauba või osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba või teenuse suhtes maksma panna;

1.4.6. tema ja tema poolt pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

2/14

1.5. Lepingu esemeks on erinevad ortoosid ja ortopeedilised tallatoed ning teised abivahendid

(edaspidi kaup) ja sellega kaasnev või seotud teenus mis on kirjeldatud hankelepingus (edaspidi teenus).

1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub müüja ostjale müüma kauba ja osutama teenust ning ostja kohustub kauba vastu võtma ning tasuma müüjale kauba/teenuse ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos teenusega, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud, on vastuolus või ei sobitu teenuse olemusega.

1.7. Teenuse osutamise tingimused, kauba liik, nimetus, spetsifikatsioon, kogus, maksumus, tarnekohad, tarneajad, ostja kontaktisik sätestatakse võimalusel hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.

1.8. Kaup ja teenus peavad vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel müüja esitatud pakkumusele. Üleantav kaup ja teenus peavad vastama lepingu tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Lepingu tingimustele peavad vastama ka kauba ja teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades minikonkursis või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel müüja poolt esitatud pakkumus. Müüja kauba müümist või teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

2. Lepingu osad

Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, müüja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid ostja vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse (edaspidi ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta ostjat müüjalt kaupa ostma või teenust tellima.

3.2. Osa 1 ja 2 individuaalse abivahendi soetamiseks/valmistamiseks/individuaalseks kohendamiseks (proteesid ja nendega seotud osised, ortoosid, tallatoed) võib abivajaja pöörduda vabalt valitud lepingupartneri poole, kes pakub talle vajalikku kaupa ja/või sellega kaasnevat teenust, arvestades alljärgnevaid valikukriteeriume:

• sobiva individuaalse abivahendi olemasolu või valmistamise võimalus; • aeg/kiirus, mille jooksul on võimalik abivahendit soetada/valmistada; • abivahendi maksumus; • abivahendi soetamise asukoht/kaugus abivajaja elu- või asukohast.

3.3. Osa 3 valmistoodete ostmine toimub alljärgneva korra alusel:

3.3.1. Kui ostja soovib osta või üürida valmistootena kaupa eeldatava maksumusega kuni

4999 eurot käibemaksuta, teeb ostja volitatud isik iseseisvalt soovitud toote kohta hinnavõrdluse müüjate avalikul veebilehel olevate hindade alusel või müüjate pakkumuste alusel ja ostab või rendib toote/teenuse müüjalt, kelle poolt pakutud toode või teenus on madalaima kogumaksumusega või mille asukoht abivajaja paiknemiskohast on kõige sobivamal kaugusel, sõltub kumb tingimus on ostu sooritamise hetkel olulisem.

3/14

3.3.2. Kui ostja soovib osta või üürida valmistootena kaupa eeldatava maksumusega 5000 eurot käibemaksuta või rohkem, korraldatakse kõikide lepingupartnerite vahel minikonkurss lepingu punktis 3.6 korda järgides.

3.4. Ostja võib ka punktis 3.2 ja 3.3.1 kirjeldatud olukordades korraldada minikonkursi punktis 3.6 korda järgides.

3.5. Kestvusleping sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena kauba ostmiseks või teenuse tellimiseks kindla perioodi jooksul (perioodi pikkus täpsustatakse minikonkursi tingimustes) riigihankes nimetatud ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud või minikonkursil täpsustunud kauba või teenuste nimekirja ja kirjelduste alusel. Kestvuslepingu alusel on ostjal õigus tellida kestvuslepingu perioodi jooksul tehnilises kirjelduses nimetatud kaupa või teenust edukaks osutunud pakkujalt. Kestvuslepingu täitmine toimub ostja esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt ostetava kauba kogus, tarneaeg ja -koht või teenuse osutamise aeg ja koht, kontaktisik jm.

3.6. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul riigihangete registris ühekordse soetuse tegemiseks ja/või kestvuslepingu sõlmimiseks järgneva korra alusel:

3.6.1. Ostja sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu

eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega. 3.6.2. Ostja toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, soovitavate kaupade

või tellitavate teenuste loetelu ja täpsustused, kaupade kohaletoimetamise/transportimise või teenuse osutamise tähtaja jm vajaliku info pakkumuse koostamiseks. Pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustab ostja, kas tema eesmärk on teha ühekordne soetus või sõlmida kestvusleping.

3.6.3. Müüja poolt esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 30 kalendripäeva alates pakkumuse esitamise tähtpäeva saabumisest, kui pakkumuse esitamise ettepanekus ei ole sätestatud teisiti

3.6.4. Ostjal ei ole kohustust kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud kaupu osta või teenuseid tellida pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui ostja võimalused ja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud.

3.6.5. Juhul, kui teenus vajab järeltegevusi või lisategevusi, mida ostja ei osanud minikonkursil ette näha, jätkatakse müüjaga, kes osutas algselt teenust, ilma uut minikonkurssi korraldamata.

3.6.6. Ostja hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim. Ostja võib minikonkursi käigus esitatud pakkumusi hinnata enne pakkumuste vastavuse või pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise või kvalifitseerimise tingimuse täitmise kontrollimist. Sellisel juhul kontrollib ostja pakkumuse vastavust ja kõrvaldamise aluste puudumist vaid pakkujal, kellega ostja kavatseb hankelepingu sõlmida. Kui selle pakkuja pakkumus osutub kontrollimise tulemusena mittevastavaks või pakkuja kõrvaldatakse minikonkursilt, on ostjal õigus teostada kirjeldatud kontrollid hindamise tulemusena paremusjärjestuses järgmise pakkuja osas.

3.6.7. Ostja kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks järgmisi pakkumuste hindamiskriteeriume:

• maksumus/kulu (kogumaksumus, ühikuhind) (osakaalu punktid 100) või

• kombineerituna maksumus/kulu/allahindluse % (osakaalu punktid kokku 40- 90) ja kvaliteedikriteerium (osakaalu punktid kokku 10-60).

3.6.7.1. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal täpsustatakse minikonkursi tingimustes. Ostja võib hindamiskriteeriumite osakaalu punktid jagada omakorda väiksemateks osakaaludeks (näiteks hinnata nelja erinevat ühikuhinda eraldi osakaaludega 10 punkti (kokku 40 punkti).

3.6.7.2. Kvaliteedikriteeriumitena võidakse kasutada näiteks alljärgnevaid kriteeriume:

4/14

• Tarneaeg/kiirus (vähim on parim) – kasutatakse juhul, kui tellimuse

esitamise ning täitmise ajaline vahemik on lühike tulenevalt ostja vajadusest.

• Garantiiaja kestus (suurim on parim) – kasutatakse juhul, kui soovitakse anda lisapunkte miinimumnõuetest pikema garantiiaja eest.

• Toote ja/või tootenäidiste kvaliteet, kasutusmugavus või funktsionaalsus (ostja hinnatav, hindamismeetod tuuakse välja minikonkursis) - kasutatakse juhul, kui lõppkasutaja jaoks on toote kasutatavus/mugavus/kvaliteet tavapärasemast tähtsam.

• Ostmisvõimalustega müügikohtade arv erinevates Eesti piirkondades või nende kaugus konkreetsest ostja/abivajaja paiknemiskohast (ostja hinnatav, hindamismeetod tuuakse välja minikonkursis) – kasutatakse juhul, kui ostja jaoks on vajalik võimalikult lai müügikohtade kett või konkreetsem asukoht, kust oleks võimalik kiirelt ostja paiknemiskoha läheduses kaupu soetada.

3.6.8. Ostja võib minikonkursis küsida tootenäidiseid nii vastavuse hindamiseks kui ka

visuaalse hinnangu, kvaliteedi, kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse hindamiseks. Ostja võib kaasata tootenäidiste kontrollimisele ja katsetamisele sõltumatu(d) eksperdi(d).

3.6.9. Ostja täpsustab minikonkursi alusdokumentides, kas edukas pakkuja valitakse välja iga toote/teenuse põhiselt (ei ole kohustust pakkuda kõiki küsitud tooteid/teenuseid) või toodete/teenuste kogumi põhiselt (tuleb pakkuda kõiki küsitud tooteid/teenuseid).

3.6.10. Ostja võib minikonkursis tunnistada edukaks mitu pakkumust ja minikonkursi alusdokumentides määrata ära pingerea, mis tingimustel, millises koguses ja milliselt edukalt pakkujalt kaupa ostetakse või teenust tellitakse.

3.6.11. Juhul kui ostja teeb hankelepingu sõlmimise otsuse, teavitab ta minikonkursi tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh neid, kes minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning ostab kauba või tellib teenuse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja(te)lt.

3.6.12. Juhul kui minikonkursil eduka pakkumuse esitanud pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, on ostjal õigus pöörduda müüja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda eduka pakkumuse esitanud pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes järgmise eduka pakkumuse maksumusega ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses vastavalt riigihangete seaduse §-le 119.

3.6.13. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist. Ostja edastab müüjatele enne liisuheitmist liisuheitmise korra.

3.6.14. Ostja võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused juhul, kui esineb vähemalt üks või mitu järgnevatest asjaoludest:

3.6.14.1. pakkumused on ostja jaoks ebamõistlikult kallid; 3.6.14.2. minikonkursi toimumise ajal on ostjale saanud teatavaks andmed, mis

välistavad või muudavad ostja jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise minikonkursi alusdokumentides esitatud tingimustel, või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu ostja varasematele vajadustele või ootustele;

3.6.14.3. langeb ära vajadus hankelepingu eseme järele, mis ei sõltu ostjast, või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest korraldusest;

5/14

3.6.14.4. ostja lükkab tagasi minikonkursile esitatud pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine.

3.7. Minikonkursil pakkumuse esitamisega kinnitab müüja kõigi pakkumuse esitamise

ettepanekus esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine minikonkursil ei ole lubatud ja ostja lükkab tingimusliku või mittevastava pakkumuse tagasi (riigihangete seaduse § 114 lõiked 1 ja 2).

3.8. Juhul, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping vaid ühe partneriga või kui lepingupartnerite arv on vähenenud üheni, võib ostja lükata tagasi esitatud pakkumuse punktides 3.6.14 ja 3.7 toodud alustel.

3.9. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub kauba ostmine ja teenuse tellimine alljärgneva korra alusel:

3.9.1. Ostja esitab müüjale pakkumuse esitamise ettepaneku. 3.9.2. Müüja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast ostjalt pakkumuse esitamise

ettepaneku saamist pakkumuse koos kauba või teenuse maksumusega. Juhul, kui müüjal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest ostjat viivitamata.

3.9.3. Ostja annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul.

3.10. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui

hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.11. Ostja võib tellida kaupa või teenust eeldatava maksumusega kuni 5000 eurot käibemaksuta vabalt valitud lepingu pooleks olevalt pakkujalt eeldusel, et nende ostude kogumaksumus ei ületa 20% kogu hanke osa lepingu eeldatavast maksumusest. Riigihangete seaduse § 30 lõike 8 alust kasutatakse eelkõige kiirete ja väiksemahuliste ostude sooritamiseks (nt vajadus kiireloomuliselt üksikuid tooteid osta). Lisaks kasutab ostja nimetatud alust, kui kestvuslepingu partner teatab kestvuslepingu perioodil, et tal ei ole võimalik lepingut vähemalt osaliselt täita. Ostja teeb raamlepingu partnerite vahel valiku oma vajadustest lähtuvas järjestuses, kus arvestatakse nii kiirust (kui kiirelt soovitud kaupa/teenust on võimalik saada), vajaliku kauba/teenuse olemasolu (kas on kohe sortimendis olemas) kui ka seda, kas ostetakse eelnevalt soetatud kaubale üksikuid koguseid juurde/tellitakse eelnevalt tellitud teenusele lisa. Üksikasjad lepitakse kokku hankelepingus.

3.12. Ostjal on õigus tellida müüjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid kaupu või teenuseid (kaubad ja teenused, mille kasutamise eesmärk on sama). Nimetatud kaupade või teenuste tellimine toimub minikonkursside käigus raamlepingu partnerite vahel või pakkumuse esitamise ettepanekute esitamisega juhul, kui müüjaid on üks, mille raames esitab ostja müüjale täpsed tehnilised kirjeldused ja kaupade või teenuste hinnastamise tingimused.

4. Ostja õigused ja kohustused

4.1. Ostjal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kaupade ostmise või teenuste tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.

4.2. Ostjal on õigus kontrollida müüja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

4.3. Ostjal on õigus konsulteerida müüjaga kauba või teenusega seotud küsimustes, näiteks kauba tarne ja kasutamise või teenuse osutamisega seotud küsimustes.

4.4. Ostjal on õigus nõuda kaubal või teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.5. Ostjal on õigus nõuda müüja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.6. Ostja jätab endale õiguse osta kaupu ja/või tellida teenust lisaks lepingule, kui: ükski müüja

ei esita pakkumust; müüjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski müüja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud

6/14

kauba ja/või teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja ostjale majanduslikult ebamõistlik.

4.7. Ostja kohustub tasuma müüjale lepingule vastavalt tarnitud kauba või osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

4.8. Ostja kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele müüja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks.

4.9. Ostja kohustub informeerima müüjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega.

5. Müüja õigused ja kohustused

5.1. Müüja kohustub esitama ostja nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt ostetud kauba või tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, kauba nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

5.2. Müüja kohustub ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis müüja peab ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

5.3. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 5.4. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud ostjaga seotud

küberründest ja küberintsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti.

5.5. Müüja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

5.6. Müüja kohustub ostjat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks kaupa tarnida või teenust osutada.

5.7. Müüja kohustub tarnima kaupa ja/või osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja ostutellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

5.8. Müüjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt tarnitud kauba või osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

5.9. Müüjal on õigus saada ostjalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist.

5.10. Müüjal on õigus teha ettepanekuid kauba tarnimise või teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas.

6. Kauba pakendamine ja markeerimine

6.1. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul.

6.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida ostja esitatud nõudeid. 7. Kauba ja teenuse üleandmine ja vastuvõtmine

7.1. Kauba tarnimisele ja üleandmisele kohalduvad Incoterms® 2020 tarnetingimused. Tarnekohad, tarneklauslid ja täpsemad tarnetingimused täpsustatakse hankelepingutes.

7.2. Ostjal on õigus kasutada kauba tarnekohana kolmanda osapoole ladu, kus võivad kohalduda kolmanda osapoole seatud tingimused, mis esitatakse minikonkursi alusdokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus.

7.3. Juhul, kui kaup on seotud müüja asukohamaa ekspordikontrolli kohustusega, esitab müüja ostjale lõppkasutaja sertifikaadi ajakohase vormi ja tagab vajaliku ekspordilitsentsi.

7.4. Kauba vastuvõtuaeg on üldjuhul esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus 8.30–15.00, v.a rahvus- ja riigipühad ning nendele eelnevad tööpäevad ja iga kuu kolm viimast tööpäeva, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

7/14

7.5. Müüja edastab ostjale tarneteate kauba üleandmiseks vähemalt 5 tööpäeva enne planeeritavat tarnet hankelepingus nimetatud e-posti aadressile (koopia edastada e-posti aadressile [email protected]), kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Tarneteatesse märkida:

7.5.1. kauba nimetus; 7.5.2. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 7.5.3. riigihanke viitenumber; 7.5.4. tarnitav kogus, sh aluste, konteinerite jms arv; 7.5.5. logistilise ühiku mõõtmed; 7.5.6. pakendamise viis (kilepakend, võrkpakend, euroalusel jne); 7.5.7. veovahendi liik, millega saadetis tarnitakse (kaubik, veoauto jne), ja kogus; 7.5.8. spetsiifilised nõuded või vajadused saadetise mahalaadimiseks; 7.5.9. saadetise planeeritav üleandmise kuupäev ja kellaaeg; 7.5.10. sihtkoha tarneaadress.

7.6. Müüja annab kauba ostjale ning ostja võtab kauba vastu hankelepingus kokku lepitud

tingimustel. Kui müüja teavitab tarnest vähem kui 5 tööpäeva enne selle toimumist või kui tarneteatega ei ole kaasas kõiki sätestatud dokumente, on ostjal õigus kaupa mitte vastu võtta. Sellisel juhul katab kõik tekkivad kulud kuni kauba korrektse üleandmiseni müüja.

7.7. Müüja esitab saatelehe koos tarneteatega või hiljemalt kauba üleandmise hetkel või pärast teenuse osutamist, kui hankelepingus ei kokku lepitud teisiti. Saatelehele tuleb märkida:

7.7.1. müüja andmed; 7.7.2. ostja andmed; 7.7.3. kauba vastuvõtja nimi; 7.7.4. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 7.7.5. riigihanke viitenumber 306237; 7.7.6. toote nimetus, tootekood ja kogus.

7.8. Müüja kohustub lisaks saatelehele andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud

kauba vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. 7.9. Ostjal on õigus kontrollida kahe nädala jooksul kauba kvaliteedi vastavust lepingu ja

hankelepingu tingimustele. Sel juhul vormistab ostja vajadusel kvaliteedikontrolli akti, mille edastab müüjale.

7.10. Ostja vormistab kauba vastuvõtmise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt ning edastatakse vajadusel koos kvaliteedikontrolli aktiga müüjale, kui ei lepita kokku teisiti. Saateleheks võib lugeda ka kahepoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti.

7.11. Saatelehe puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusesse võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe kättesaamisel. Ostjal on õigus keelduda üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kui kaubal on visuaalselt nähtavaid puuduseid.

7.12. Juhul, kui poolel tekivad kauba eksportimisel ja/või importimisel ettenägematud asjaolud (nt asutuste tegevusetusest tulenev viivitus, puudub vajalik dokumentatsioon vms), siis on pool kohustatud esimesel võimalusel neist asjaoludest teist poolt teavitama.

7.13. Müüja kanda jäävad kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba üleandmiseni. Müüja kanda jäävad ka kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust.

7.14. Juhul, kui lepingu täitmise käigus selgub, et kauba kättesaamine ei ole võimalik, siis ostja nõusolekul on õigus kaup välja vahetada samaväärse või parema kauba vastu. Kauba samaväärust tõendab müüja. Samaväärsele kaubale ja osutatavale teenusele kohaldub lepingu punktis 8.2 või 8.3. nimetatud hind.

7.15. Müüja vormistab teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt. Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab lepingu tingimustele vastava teenuse üleandmist ja ostja poolt selle vastuvõtmist (teenuse hankelepingu kohase väljundi sihipärase kasutuse võimaldamist). Ostjal on õigus

8/14

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui osutatud teenus ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Teenuse vastuvõtmisest keeldumise korral koostavad poolte hankelepingu kontaktisikud kirjalikus vormis vastavasisulise akti ning müüja on kohustatud pretensioonis märgitud puudused likvideerima ostja ja müüja kontaktisikute poolt kokkulepitud tähtajaks, mis ei või olla pikem kui 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisti. Ostja võib hankelepingus täpsustada üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise ja esitamise korda.

8. Lepingu maksumus ja maksetingimused

8.1. Raamlepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 2 800 000 eurot (sh osa 1 maksumus 1 500 000 eurot, milles käesolevat lepingut ei sõlmita), millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus on hanke osade kaupa:

8.1.1. Osa 2 – 650 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul; 8.1.2. Osa 3 – 650 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

8.2. Ühekordsete ostude puhul kujunevad reaalsed hinnad ostja poolt korraldatud

minikonkursside või pakkumuse esitamise ettepanekute alusel. Kestvuslepingus sõlmimiseks pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks.

8.3. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi. Teenuse eest tasutakse vastavalt tellitud ja reaalselt osutatud teenusele, võttes aluseks mõlemapoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.

8.4. Ühe tarne või osutatud teenuse kohta esitatakse üks e-arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 8.5. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Juhul, kui väljaspool Eesti

Vabariiki registreeritud müüjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-vormingus arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

8.6. Müüja esitab arve järgmiste andmetega:

8.6.1. Maksja andmed (arve tasuja): Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn); Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn); Kaitseressursside Amet (registrikood 70007647, aadress Aiandi tn 15, 12918 Tallinn).

8.6.2. Muud arvele märgitavad andmed: ostja kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); raamlepingu number; hankelepingu (ostutellimuse) number; riigihanke viitenumber 306237; kauba kogus ja nimetus/teenuse liik ja osutamise aeg; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes müüjaga sõlmitud lepingu andmetest.

9/14

8.6.3. Müüja pangarekvisiidid:

Saaja pank: AS LHV Pank; Saaja pangakonto number (IBAN): EE807700771003183525; SWIFT: LHVBEE22.

8.7. Ostja tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava kauba ja/või teenuse eest 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud kvaliteedikontrolli akt ja/või saateleht ja/või üleandmise-vastuvõtmise akt.

8.8. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul müüja esitab uue arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks ostja panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

8.9. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

9. Vääramatu jõud

9.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

9.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

9.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus.

9.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

9.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

9.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise või teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

10. Garantiikohustus

10.1. Kui kaup ja/või teenus on kaetud garantiiga, annab müüja lepinguga kõikidele kaupadele ja/või teenustele garantii minimaalselt 12 kuuks. Vajadusel täpsustakse garantiiaeg ja muud garantiitingimused igakordses hankelepingus.

10.2. Garantii hakkab kehtima alates puudusteta kauba ostjale üleandmise päevast või alates puudusteta teenuse osutamise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest mõlema poole poolt.

10.3. Juhul, kui kauba tootjagarantii on ostjale mistahes viisil soodsam (nt ajaliselt) kui lepingus nimetatud garantiikohustus, kohustub müüja korraldama ostjale garantiinõude

10/14

realiseerimise selle juhtumi ilmnemise korral ostjale soodsamatel tingimustel, mis tulenevad tootjagarantii tingimustest.

10.4. Garantiiga on hõlmatud kõik garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures loomulikku kulumist ja tootja juhiseid.

10.5. Ostja kohustub teavitama müüjat garantiiaja jooksul kaubal või osutatud teenustel ilmnenud puudustest müüja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

10.6. Müüja kohustub puudused kõrvaldama hiljemalt 30 päeva jooksul alates ostja vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest. Ostja taasesitatavas vormis antud nõusolekul võib see periood olla pikem. Ostjal on õigus süsteemse vea korral (rohkem kui 20%-l tarnitud kaubal või osutatud teenusel esineb puuduseid) nõuda kogu tarnitud kauba või osutatud teenuse väljavahetamist.

10.7. Müüja kannab kõik puuduste kõrvaldamisega seotud kulud (sh transport). 10.8. Pärast garantiiajal puuduste kõrvaldamist antakse kaubale või teenusele algse garantiiga

sama kestusega uus garantii. 11. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

11.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

11.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

11.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on ostja omand ning kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

11.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

11.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku- tingimused. Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

11.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

11.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 12. Intellektuaalse omandi õigused

12.1. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon ja teenusega seotud dokumentatsioon) on kaitstud autoriõigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba või selle osa (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu sisaldub lepingu maksumuses).

12.2. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud muu intellektuaalse omandi õigusega, annab müüja ostjale vajaliku õiguse kauba igakülgseks kasutamiseks.

12.3. Käesolevas peatükis toodud juhtudel loetakse lepingut ühtlasi ka autorilepinguks. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti.

11/14

13. Vastutus

13.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

13.2. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

13.3. Müüja vastutab kauba lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale.

13.4. Müüja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust.

13.5. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on ostjal õigus keelduda kauba või osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba üleandmiseni või teenuse osutamiseni ostjale loetakse müüja kauba üleandmise või teenuse osutamisega viivitanuks.

13.6. Kaup ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole kokkulepitud koguses, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakendatud kooskõlas lepingu tingimustega või puudub saateleht.

13.7. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, müüja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab ostjale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

13.8. Ostja on kohustatud teavitama müüjat vähemalt e-posti teel kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui ostja või ostja volitatud isik sai teada kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva.

13.9. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal või teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest kauba või teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

13.10. Juhul, kui kaup või osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist lepingu tingimustele vastava kaubaga või mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.

13.11. Juhul kui kaup või teenus ei vasta lepingu tingimustele ja ostja on nõus vastu võtma puudustega kauba või teenuse, on ostjal õigus alandada selle kauba või teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks müüjale avalduse.

13.12. Kauba tähtaegselt üle andmata jätmise korral või teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba või osutamata teenuse maksumusest päevas iga üleandmise või teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

13.13. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires müüja kulul.

13.14. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

12/14

13.15. Juhul, kui müüja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne tarnimine või teenuse osutamine, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba või teenuse maksumusest.

13.16. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

13.17. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

13.18. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

13.19. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 13.20. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust.

13.21. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotud kauba ja/või teenusega. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.

14. Lepingu lõpetamise alused

14.1. Ostja annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

14.2. Ostja ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul ostja esitab müüjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui müüja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

14.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel ostja võib esitada müüjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse müüja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja lepingu üles/taganeb ostja lepingust. Sel juhul lõpeb leping ostja poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist.

14.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

14.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 14.4.2. müüja on jätnud ostja antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 14.4.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta; 14.4.4. müüja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut

tähtaegselt täita; 14.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 14.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 14.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei

täida kohustust ka edaspidi; 14.4.8. müüjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba

müügi või teenuse osutamisega; 14.4.9. müüjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid või

lubade pikendamine ei ole võimalik;

13/14

14.4.10. müüja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud punktides 14.4.1–14.4.9.

14.5. Ostjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud

pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess. 14.6. Ostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 30 kalendripäeva

ette. 14.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 14.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või

taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

15. Kontaktisikud

15.1. Ostja kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel Sõdurivarustus & elutoetus kategooriajuht Silvia Põder (tel +372 5349 3262, e-post [email protected], [email protected], [email protected]).

15.2. Ostutellimuste esitaja on ostja ostu projektijuht või ostja kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus.

15.3. Müüja kontaktisik on Liivi Vestholm (tel +372 5626 1131, e-post [email protected]). 15.4. Kontaktisikud kauba või teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 15.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema

adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 15.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti

teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 16. Lõppsätted

16.1. Leping jõustub, kui ostja on selle allkirjastanud. 16.2. Leping kehtib alates jõustumisest 48 kuud või vastavas osas kuni hanke osa maksimaalse

täitumiseni või punktis 8.1 sätestatud raamlepingute maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. Hanke osa maksimaalse maksumuse arvestamisel lähevad arvesse kõik vastavas osas sõlmitud raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingud ja/või esitatud ostutellimused.

16.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne versioon.

16.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

16.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

16.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 16.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 16.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel. 16.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude

mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

16.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

16.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.

14/14

17. Lisad

17.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 17.2. Lisa 2. Müüja pakkumus; 17.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused.

Ostja: (allkirjastatud digitaalselt) Asko Kivinuk hangete valdkonna peadirektori asetäitja

Müüja: (allkirjastatud digitaalselt) Liivi Vestholm volitatud isik