| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 22.06.2026 |
| Sünkroonitud | 29.06.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung esmaspäev, 8.06.2026 kell 11.10 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Riigikogu kultuurikomisjoni
istungi protokoll nr 160
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 08. juuni 2026
Algus 11.10, lõpp 12.55
Juhataja: Liina Kersna (esimees)
Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Signe Kivi,
Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali
Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)
Kutsutud: Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Eili Lepik,
rahvakultuurinõunik Eino Pedanik ja õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre
Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine
5. Isamaa fraktsiooni algatatud laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Liina Kersna tegi ettepaneku täiendada esmaspäeva, 08.06 istungi päevakorda punktiga 2
(Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre
Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine ning kinnitada nädala töökava järgmiselt:
Komisjoni istung esmaspäev, 8.06.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre
Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine 3. Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) teise lugemise ettevalmistamine
2
4. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine
5. Isamaa fraktsiooni algatatud laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäev, 9.06.2026 kell 14.00
1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
2. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme,
Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).
2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige,
Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse
muutmise seaduse eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna tegi ettepaneku nimetada Signe Kivi asemel juhtivkomisjoni esindajaks
komisjoni esimees.
Otsustati:
2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Liina Kersna (konsensus: Vadim Belobrovtsev,
Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop,
Kadri Tali).
3. Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.
L. Kersna selgitas, et kultuurikomisjon toetas 1. juuni istungil ühe sätte kohta esitatud kahte
erinevat muudatusettepanekut. Kuna tegemist on üksteist välistavate ettepanekutega, pani L.
Kersna muudatusettepaneku nr 1 uuesti hääletusele.
1. Täiendada eelnõu §-i 1 uute punktidega 1 ja 2 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni)
järgmises sõnastuses:
,,1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(3) Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (edaspidi murdekeel) ja eesti keele
piirkonnakeele ehk lõunaeesti piirkonnakeele, milleks on võru, seto, mulgi ja tartu keel
(edaspidi lõunaeesti piirkonnakeel) kaitset, kasutamist ja arendamist.”;
1) paragrahvi 4 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,Murdekeele ja lõunaeesti piirkonnakeele põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi
kohasele tekstile lisada samasisulise teksti vastavas murdekeeles või lõunaeesti
piirkonnakeeles.”;”.
Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärgiks on tagada eesti keele mitmekesisuse kaitse,
tunnustades ja toetades lõunaeesti keelt kui põlist piirkonnakeelt. Muudatusettepanek
lähtub kogukondade ja keeleteadlaste korduvatest taotlustest anda lõunaeesti
keelevariantidele (võru, seto, mulgi ja tartu keel) tugevam seadusandlik staatus ning
3
sätestada keeleseaduses lõunaeesti keel eesti keele piirkonnakeelena. Nii põhiseadus kui
keeleseadus näevad ette, et riigikeeleks on eesti keel. Põhiseaduse preambul sätestab
kohustuse tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. Lõunaeesti keel kuulub eesti
keele ajaloolise ja kultuurilise mitmekesisuse hulka ning ei asetu muudatusettepanekuga
eesti keele kõrvale. Lõunaeesti keele tunnustamine eesti keele piirkonnakeelena tagab
selle kestlikkuse ja arengu ning aitab tugevdada paikkondlikku kultuurilist identiteeti.
Ando Kiviberg
Juku-Kalle Raid
Andrus Seeme
Mait Klaassen
Maido Ruusmann
Anti Allas
Riina Sikkut
Ants Frosch
Rain Epler
Helle-Moonika Helme
Irja Lutsar
Riina Solman
Lauri Läänemets
Tiit Maran
Reili Rand
Andre Hanimägi
Lauri Hussar
Madis Kallas
Leo Kunnas
Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 3: Helle-Moonika
Helme, Madis Kallas, Vadim Belobrovtsev; vastu 4: Margit Sutrop, Liina Kersna, Signe Kivi,
Kadri Tali; erapooletuid 0)
Tõnis Lukas ei hääletanud.
4. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.
Carina Rikart juhtis tähelepanu, et 1. juunil komisjoni poolt toetuse saanud
muudatusettepanekut on tehniliselt täpsustatud seaduse jõustumise sätete osas.
Jõustumissätete täpsustamine tuleneb otseselt heakskiidetud muudatustest, seega muudatused
on omavahel seotud ja need tuleb muudatusettepanekus kokku panna. Muudatusettepanekut ei
pea uuesti hääletama, kui komisjon on täpsustusega nõus. Eelnõusse on lisatud ka
keeletoimetaja parandused, mis on alla joonitud.
1. Eelnõus teha järgmised muudatused:
1.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 11 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni)
järgmises sõnastuses:
„11) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kutseõppe korraldamisele rakenduskõrgkoolis kohaldatakse kutseõppeasutuse
seaduses sätestatut osas, mis käsitleb:
1) õppekava;
4
2) õppekorraldust, välja arvatud õpilase koolist väljaarvamine;
3) õpetajaid, välja arvatud kutseõppeasutuse seaduse § 38 lõigetes 7 ja 8 sätestatu;
4) rahastamist;
5) kutseõppe läbiviimise õigust.“;“
1.2.Täiendada eelnõu uue §-ga 3 (muutes järgnevate §-de numeratsiooni) järgmises
sõnastuses:
„§ 3. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine
Kutseõppeasutuse seaduse § 141 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kuue“ sõnaga
„seitsme“.“.
1.3. Muuta eelnõu pealkiri ja sõnastada järgmiselt:
„Kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadus“;
1.4. Muuta eelnõu § 5 järgmises sõnastuses:
„§ 5. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 3, 4 ja 20 ning § 4 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“.
Selgitus: Muudatusega muudetakse kõrgharidusseaduse § 21 lõiget 5. Seaduseelnõuga
täpsustatakse kõrgharidusseaduse § 21 lõiget 5, et vältida kutseõppeasutuse seaduses
sätestatud kutseõpetajate karjäärimudeli laienemist rakenduskõrgkoolidele.
Rakenduskõrgkoolide akadeemiliste ametikohtade ja tasustamise süsteem põhineb
kõrghariduse õppejõudude karjäärimudelil ning erineb sisuliselt kutseõppeasutustes
kohaldatavast õpetajate karjäärimudelist. Praktikas õpetavad rakenduskõrgkoolides sageli
samad õppejõud nii kõrgharidusõppes kui ka kutseõppes. Kutseõpetajate karjäärimudeli
kohaldamine rakenduskõrgkoolides looks olukorra, kus ühe ja sama töötaja suhtes tuleks
rakendada kahte erinevat karjäärimudelit ja tasustamise loogikat, mis ei ole kooskõlas
rakenduskõrgkoolide töökorralduse ega akadeemiliste ametikohtade süsteemiga ning
suurendab õiguslikke ja tööõiguslikke riske. Seetõttu nähakse ette, et rakenduskõrgkoolide
puhul ei kohaldata kutseõppeasutuse seaduse § 38 lõigetes 7 ja 8 sätestatud kutseõpetajate
karjäärimudelit ning säilitatakse rakenduskõrgkoolide ühtne akadeemiliste ametikohtade
süsteem.
Samuti jäetakse § 21 lõike 5 loetelust välja kutseõppe kvaliteedi hindamist käsitlevad sätted.
Rakenduskõrgkoolides hinnatakse kutseõppe kvaliteeti kõrghariduse institutsionaalse
akrediteerimise raames, mis võimaldab hinnata õpet tervikuna ning väldib paralleelsete
kvaliteedihindamise süsteemide rakendamist samas asutuses. Muudatus suurendab
õigusselgust, väldib regulatiivset dubleerimist ning on kooskõlas rakenduskõrgkoolide
toimeloogikaga.
Kutseõppeasutuse seaduse § 14¹ lõike 1 muudatuse eesmärk on ühtlustada kutseõppe
kvaliteedi hindamise periood kõrghariduse institutsionaalse akrediteerimise perioodiga.
Kehtiva kõrgharidusseaduse § 38 lõike 2 kohaselt korraldatakse kõrgkooli institutsionaalne
akrediteerimine vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Samas kehtiv kutseõppeasutuse seaduse
§ 141 lõige 1 sätestab, et kutseõppe kvaliteedi hindamise sageduseks on üks kord kuue aasta
jooksul. Kuna rakenduskõrgkoolide puhul loobutakse edaspidi kutseõppe eraldiseisvast
kvaliteedi hindamisest ning kutseõppe kvaliteeti hinnatakse institutsionaalse akrediteerimise
raames (KHaS § 21 lõike 5 muudatus), on vajalik viia hindamistsüklid omavahel vastavusse.
5
Hindamisperioodi pikendamine seitsmele aastale tagab haridussüsteemi ülese ühtse
välishindamise rütmi, vähendab õppeasutuste halduskoormust ning võimaldab Haridus- ja
Noorteametil (KutÕS § 141 lõige 2) ja Kõrghariduse Kvaliteediagentuuril (KHaS § 37 lõige 2)
planeerida ressursse efektiivsemalt ja sünkroniseeritult. Muudatus toetab haridusvaldkonna
välishindamise terviklikku käsitlust, kus institutsiooni võimekust hinnatakse samadel alustel
ja sagedusega sõltumata pakutavatest õppetasemetest.
Kutseõppe kvaliteedi hindamise perioodi pikendamine toetab kvaliteedihindamise terviklikku
käsitlust haridusvaldkonnas, kus põhirõhk on õppeasutuse regulaarsel enesehindamisel
kokku lepitud kvaliteedikriteeriumite alusel ning väline tagasiside kord seitsme aasta jooksul
pakub asjatundlikku arengutuge.
Vastavalt kvaliteedihindamise heale tavale viib Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA)
hindamisperioodi jooksul ellu ka õppeasutuse arengut toetavaid järeltegevusi, mille raames
hinnatakse muuhulgas õppeasutuse toimetulekut välishindamisel tehtud ettepanekutega ning
luuakse võimalusi õppida nii üksteiselt kui rahvusvahelistest praktikatest. Senised kutseõppe
kvaliteedihindamise tulemused kinnitavad, et õppeasutustes on välja kujunenud toimivad
kvaliteedisüsteemid.
Kultuurikomisjon
5. Isamaa fraktsiooni algatatud laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) teise
lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning sõnas, et kavas on eelnõule esitatud
muudatusettepanekute arutelu.
Eili Lepik sõnas, et Vabariigi Valitsus (VV) ei toeta esitatud eelnõu. Kultuuriministeerium
(KUM) kommenteerib eelnõu ja muudatusettepanekuid oma pädevuse piires.
1. Muuta paragrahv 1 ja sõnastada see järgmiselt:
Ҥ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolevas seaduses sätestatakse laulu- ja tantsupeoliikumise staatus, üldlaulu- ja tantsupeo
ning noorte laulu- ja tantsupeo korraldamise põhimõtted ja määratakse kindlaks riigi ja
kohalike omavalitsuste rahalised ja korralduslikud kohustused laulu- ja tantsupeo traditsiooni
elujõulisuse tagamisel.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Tõnis Lukas selgitas, et ettepanekud on esitanud Eesti Kooriühing, aga need on valminud
mitmete ühingute koostöös (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Eesti Kooriühingu ning
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga). Analüüsi ja arutelude tulemusena, lähtuvalt nii
reaalsest praktikast kui ka valdkonna vajadustest, on muudatusettepaneku põhieesmärk
nimetada seaduse tekstis selgelt laulu- ja tantsupeoliikumine.
Merle Põld tutvustas KUM kommentaare muudatusettepanekute kohta.
M. Põld selgitas, et KUM ei kommenteerinud muudatusi ükshaaval, vaid lähtus seisukohast,
et VV ei toeta eelnõu ega laulu- ja tantsupeo reguleerimist eraldi seadusega. KUM hinnangul
on tegemist vaimse kultuuripärandi ja elava traditsiooniga, mida riik ei peaks ülevalt alla
täpselt määratlema, sest see võib piirata traditsiooni arengut. Vaimse kultuuripärandiga
seonduv on reguleeritud ka muinsuskaitseseaduse §-s 5. Laulu- ja tantsupidu kujundavad
eeskätt traditsiooni kandjad. Riigi roll on luua tingimused selle elujõulisuse tagamiseks.
Ministeeriumi hinnangul on kehtiv õiguslik raamistik selleks piisav ning traditsiooni
6
hoidmine on kogu ühiskonna, mitte üksnes riigi ülesanne.
Tõnis Lukas sõnas, et Eesti, Läti ning Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon kuulub ühiselt
UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja ning Läti ja Leedu on selle kaitseks ka vastavad
seadused vastu võtnud. T. Lukas leidis, et seadus peaks arvestama traditsioonikandjate ja
osalejate panust nii peo korralduses kui ka sisu kujundamises.
Eino Pedanik tõi esile Läti Kultuuriakadeemia professori Anda Laķe uuringu inimeste
hoiakute kohta, et Lätis ja Leedus, kus traditsiooni reguleerib seadus, oodatakse suuremat rolli
riigilt. Eestis aga veab protsessi eelkõige rahvas ise, mis on positiivne.
Kadri Tali küsis, kas seadus hakkaks edaspidi määrama, kes võib peol osaleda.
Tõnis Lukas vastas, et eelnõu ei reguleeri peo kava ega otsusta konkreetsete osalejate üle.
Eelnõus on näiteks võimlemisrühmad käsitletud peo osana. Ettepaneku 1 kohaselt oleksid nad
külalised ning neile ei laieneks laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiividele ega
ettevalmistajatele mõeldud toetusmehhanismid.
Kadri Tali sõnul kinnitab T. Lukase vastus tema muret. K. Tali rõhutas, et kultuuris
osalemine ei tohiks sõltuda kellegi suvast ega seaduse kitsendavast tõlgendusest.
Eino Pedanik märkis, et kehtivates toetussüsteemides arvestatakse ka võimlejate vajadustega.
Aastaringset toetust nad ei saa, kuid peo ettevalmistuse käigus siiski saavad toetust.
Signe Kivi sõnul on arutelu käigus üha selgemalt ilmnenud vajadus põhimõtted korrektselt
läbi mõelda. S. Kivi avaldas kahtlust, kas laulu- ja tantsupeo traditsiooni on võimalik või
vajalik seaduse raamidesse mahutada.
2. Muuta eelnõu paragrahv 3 lõikeid 1 ja 2 ning sõnastada need järgmiselt:
“(1) Laulu- ja tantsupeo staatus on eesti koori- ja orkestrimuusika ning rahvatantsu
traditsiooni hoidmine ning arendamine.
(2) Laulu- ja tantsupeo traditsiooni eesmärk on olla eesti kultuurilise ja paikkondliku
identiteedi lahutamatu osa ja sellisena kestes luua eeldus eesti rahvuse, keele ja kultuuri
säilimiseks läbi aegade.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Tõnis Lukas sõnas, et ei oleettepaneku vastu. T. Lukas lisas, et kui komisjon ei soovi
võimlemisrühmi regulatsiooni alt välja jätta, tuleks toetada eelnõu algset varianti, milles nad
on hõlmatud.
3. Lisada paragrahv 3 lõige 6 sõnastuses:
“(6) Laulu- ja tantsupeoliikumise eest vastutavad koori- ja orkestrimuusika ning rahvatantsu
katusorganisatsioonid.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Merle Põld sõnas, et ettepanek on liiga piirav, sest laulu- ja tantsupeoliikumise eest ei vastuta
üksnes katusorganisatsioonid, vaid ka riik, traditsiooni kandvad inimesed ja kollektiivid.
Lisaks, „katusorganisatsioon” ei ole õiguslik termin ning jääb ebaselgeks, keda vastutajatena
silmas peetakse.
Tõnis Lukas selgitas, et katusorganisatsioonid soovivad oma rolli rõhutada, kuna UNESCO
materjalides on traditsiooni hoidmise eest vastutavad organisatsioonid eraldi välja toodud.
Eelnõu tekstis seda sätet ei ole ning T. Lukase hinnangul piisab vastavast selgitusest
seletuskirjas.
7
Merle Põld märkis, et esindusorganisatsioonid on mittetulundusühingud, mille loomine,
millesse kuulumine ning millega ühinemine on põhiseaduse järgi vabatahtlik. Seetõttu võib
eeldus, et tegu peab olema katusorganisatsioonidega, piirata ühinemisvabadust.
Kadri Tali küsis, kas T. Lukas esindab Eesti Kooriühingu ettepanekuid ning toetab neid ka
sisuliselt.
Tõnis Lukas vastas, et ta ei soovi organisatsioonidelt tulnud ettepanekuid blokeerida, kuid ei
käsitle neid enda ettepanekutena ega võta nende eest vastutust. Tema hinnangul kattuvad osa
ettepanekuid eelnõu loogikaga. Katusorganisatsioonide rolli käsitlemiseks peab T. Lukas
piisavaks seletuskirja.
Kadri Tali sõnul peabseadusel olema selge eesmärk. Tema sõnul on murettekitav, kui
150-aastast traditsiooni ja kogu kultuurivaldkonda puudutava eelnõu muudatusi esitatakse
eelnõu algataja kaudu, kes ei pea neid enda ettepanekuteks ega võta nende eest vastutust.
Eino Pedanik sõnas, et KUM on esindusorganisatsioone süsteemselt toetanud juba 1990.
aastate lõpust. Samas on nende roll liikumises piiratud ega hõlma vastutust kogu laulu- ja
tantsupeoliikumise eest. Inimesed, kollektiivid ja kooslused tekivad eeskätt kohalikul tasandil,
koolide, kultuurikeskuste, rahvamajade või MTÜ-de juures.
Kadri Tali viitas kohtumisele huvirühmadega, kus rõhutatiorganisatsioonide soovi seaduse
järele. K. Tali küsis, mida soovitakse muuta, kuna eelnõu algataja ei toeta esitatud
ettepanekuid.
Tõnis Lukas selgitas, et tegemist on ettepanekutega. T. Lukas lisas, et tema ettepanek on
konkreetset ettepanekut mitte toetada.
Liina Kersna selgitas, et komisjon arutab hetkel Eesti Kooriühingu ettepanekuid. L. Kersna
lisas, et T. Lukas on küll väljendanud üldist toetust Eesti Kooriühingu ettepanekutele, kuid
konkreetsete ettepanekute arutelul ei pruugi ta kõiki neist toetada.
4. Muuta eelnõu paragrahv 5 pealkirja ja lõiget 1 ning sõnastada need järgmiselt:
Ҥ 5. Toetused ja stipendiumid
(1) Laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmiseks väärtustab riik sellele pürgivate kollektiivide
juhtide elukutset, makstes neile ametikohaga kaasnevat riiklikku palgatoetust kultuuriministri
kehtestatud korras vähemalt poole ulatuses kõrgharidusega kultuuritöötaja palgaalammäärast.
Erilist tähelepanu pööratakse tööle laste ja noortega.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Merle Põld selgitas, et § 5 käsitleb palgatoetusi ja stipendiume, kuid riigil on juba olemas
õiguslikud alused kollektiivijuhtide palgatoetuseks ning kollektiivide ja
esindusorganisatsioonide toetamiseks. Palgatoetuse meede kehtib alates 2021. aastast ning
vajaduse korral saab riigieelarve seaduse alusel kehtestada ka stipendiume. Konkreetne säte
on deklaratiivne ega sisalada volitusnormi ministrile või valitsusele määruse kehtestamiseks.
Liina Kersna küsis, kui suur on kehtiv palgatoetus.
Merle Põld selgitas, et kõrgharidusega kultuuritöötaja palga alammäära ei ole seaduse alusel
kehtestatud. Kultuuritöötajate palga alammäär kehtib KUMi valitsemisalas ministri otsuse
alusel ega laiene sellest väljapoole. Seetõttu ei saa seaduses viidata alammäärale, mida
seaduse tasandil ei ole olemas.
Liina Kersna küsis, kui suur on kehtiv palgatoetus ning kuidas see suhestub ministri
määratud kultuuritöötaja palga alammääraga.
8
Eino Pedanik vastas, et toetusmeede on kehtestatud kultuuriministri määrusega ja lähtub
ministri kokkulepitud kultuuritöötaja miinimumtasust, mis on praegu 1720 eurot. Selle alusel
on tunnitasuks arvestatud 19,05 eurot. Riik hüvitab tööjõukuludest kuni 50%, et soodustada
tööandjate poolt mõistliku tasu maksmist.
Liina Kersna küsis, kas muudatusettepaneku kohaselt peaks riik kompenseerima kuni 50%
kokkulepitud miinimumtasust (1720 eurot) ning kas esitatud ettepanek teeb olukorra
paremaks või mitte.
Eino Pednik vastas, et täiskoormusega kollektiivijuhte on väga vähe. Enamasti tehakse
juhendamist põhitöö kõrvalt ning tasu arvestatakse tunnipõhiselt. Seetõttu võib ettepaneku
sõnastus olla eksitav.
Merle Põld lisas, et kehtiv süsteem on paindlikum, sest arvestab koori- ja tantsujuhtide
tegelikku töökoormust ning võimaldab toetust tunnipõhiselt. Ettepanekust ei selgu, kas
arvestus lähtuks täistööajast või tegelikust töömahust.
Tõnis Lukas selgitas, et palgatoetuse põhimõtte seaduse tasemele tõstmise eesmärk on anda
valdkonnale tulevikukindlus. Kavandatud sõnastus ei muuda lepinguid vähem paindlikuks,
sest ka teistes valdkondades arvestatakse osalise tööaja ja tunnikoormusega. T. Lukas tõi
võrdluseks treenerite toetuse, mida oli võimalik ministeeriumi tasandil eelarvelistel põhjustel
vähendada, mistõttu seaduse tasandil oleks palgatoetuse põhimõte paremini kaitstud. T. Lukas
lisas, et ettepanek erineb algsest tekstist peamiselt selle poolest, et sellest on välja jäetud
kollektiivijuhtide loetelu, sh võimlemisrühmade juhid, kuid sisuliselt jääb säte samaks.
Kadri Tali sõnas, etkoorijuhtimise õppijaid on varasemaga võrreldes oluliselt vähem, sest
erialal puudub piisav sissetulek ja selge väljund. Koorijuhtide jätkusuutlik rahastamine tuleb
lahendada sarnaselt treenerite toetamisele. K. Tali lisas, et laulu- ja tantsupeo vormid
muutuvad kiiresti, sh lisandub uusi tantsuliike. Seetõttu on eriti oluline tagada koorijuhtidele
kindel rahastus, et inimesed sooviksid seda eriala õppida.
Tõnis Lukas sõnas, eteelnõu eesmärk ongi anda kollektiivijuhtidele palgagarantii ning muuta
eriala õppimine atraktiivsemaks. Koori-, orkestri- ja tantsujuhtide ettevalmistuses on kriis
ning palgatoetus koos stipendiumidega võiks aidata seda leevendada. Seetõttu toetavadki
Eesti Kooriühing ja teised ühendused lahendust, mis aitaks tagada tulevaste tegijate
järelkasvu.
Merle Põld selgitas, et KUM on palgatoetuse küsimusega tegelenud ning 2021. aastal loodi
ka vastav meede. Ministeeriumi hinnangul ei muuda ettepaneku sõnastus kehtivat olukorda.
Samuti ei toeta KUM lahendust, kus seadus sätestaks ühe palgatoetuse miinimumtaseme, sest
see seoks riigieelarve jäigalt ega arvestaks võimalike muutmisvajadustega. M. Põld lisas, et
Rahandusministeerium ei toeta üldjuhul sätteid, mis määravad seaduses täpselt riigieelarvest
eraldatava summa. Lisaks ei ole kultuuritöötaja palga alammäär seaduse tasandil määratletud.
Kadri Tali leidis, et liigsed seaduslikud määratlused võivad koorijuhtide ja muusikute
algatusi pärssida. Keskmes peaks olema kollektiivijuhtidele tagatud palgatoetus, mis looks
võimaluse arendada kollektiive ja pürgida laulupeole.
Margit Sutrop küsis, kui palju jääks ettepaneku tõttu toetusest välja neid koorijuhte, kelle
kollektiivid otseselt laulupeole ei pürgi. M. Sutropi sõnul tuleb eristada laia muusikakultuuri
baasi toetamist ja tippude väärtustamist. Esimene hõlmab ka kooli muusikaõpetajaid ning
vajab tõenäoliselt eraldi meetmeid. Teine seostub laulupeotraditsiooni tipptasemega. M.
Sutrop leidis, et valik vajab mõjuanalüüsi, sest ainult eelnõu teksti põhjal ei ole võimalik
hinnata, kumb lahendus oleks parem.
Eino Pedanik selgitas, et kehtiv toetusmeede ei keskendu üksnes laulu- ja tantsupeole
pääsevatele tippkollektiividele, vaid toetab ka laiemat aluspõhja. Toetust võivad saada ka
9
kollektiivid, kes osalevad maakonna-, piirkonna- või liigiüritustel, näiteks mees-, nais- ja
segakooride päevadel.
Kadri Tali märkis, et koorijuhil ei pruugi pedagoogilise kvalifikatsioonita olla võimalik
töötada kooli muusikaõpetajana ning minimaalne palgatoetus ei lahenda järelkasvu probleemi,
kui erialal puudub selge tööalane väljund. K. Tali hinnangul vajab tegelik probleem
täpsustamist.
Liina Kersna sõnul ei saa eeldada, et koorijuhtimist õppinud inimene on kohe ka pedagoog.
Signe Kivi sõnul onarutelu toonud esile laiema küsimuse koorijuhi ja muusikaõpetaja õpitee
ning pädevuste kohta. S. Kivi sõnul vajab ka koorijuht pedagoogilisi oskusi ning tõstatas
küsimuse, miks varem ühendatud rollid on nüüd eristunud. S. Kivi leidis, et õpetajate
puuduse, väikeste koolide ja laulupeotraditsiooni probleemide lahendamisel võib liigne
seadustamine tekitada uusi takistusi.
Kadri Tali sõnas, etkoorijuhi kutse ja pedagoogiline pädevus on erinevad asjad. Paljud
koorijuhid suudavad olla muusikaõpetajad, aga vähesed muusikaõpetajad saavad olla
koorijuhid.
Liina Kersna sõnas, et komisjon soovib endale selgeks teha, kuidas kujunevad õpiteed
koorijuhiks, muusikaõpetajaks ning mõlema pädevuse omandamiseks.
5. Lisada paragrahv 5 lõige 3 sõnastuses:
“(3) Laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevuse tagamiseks toetab riik ettevalmistusprotsessis
osalevaid kollektiive, makstes neile tegevustoetust.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Merle Põld selgitas, et ettevalmistusprotsessis osalevate kollektiivide tegevustoetus on juba
olemas ning kehtinud pikka aega. Tegemist on ministri määrusega. M. Põld lisas, et
ettepanekus toodud säte ei sisalda toetuse kehtestamise korda ega volitusnormi ning kehtiv
toetusmeede on ministeeriumi hinnangul piisav.
Eino Pedanik lisas, ettegevustoetuse kogumaht on ligikaudu 900 000 eurot. Toetus sõltub
taotlejate arvust ning on keskmiselt 300-500 eurot kollektiivi kohta aastas. Seda kasutatakse
üldkulude katmiseks, õppematerjalide soetamiseks ning kostüümide parandamiseks või
täiendamiseks.
Liina Kersna palus T. Lukasel selgitada, kuidas ettepanek mõjutab eelnõu.
Tõnis Lukas vastas, et eelnõus sellist sätet ei ole, kuna see ei loo uut tegevustoetuse vormi.
Liina Kersna küsis, kas on võimalik hinnata ettepaneku eelarvelist mõju.
Tõnis Lukas vastas, ettepanekute eesmärk on tagada laulu- ja tantsupeotraditsiooni kestlikkus
ning vältida järeleandmisi hariduse ja ettevalmistuse tasemes. Tema hinnangul ei too kumbki
säte kaasa lisaraha, vaid kirjeldab kehtivat olukorda.
6. Täiendada eelnõu paragrahvi 6 uue lõikega 11 järgmises sõnastuses:
,,(11) Laulu- ja tantsupeo kunstilised juhid koostöös enda valitud kunstiliste toimkondadega
10
loovad võimalused esinejana osaleda erivajadusega lauljale, tantsijale, muusikule ja
võimlejale või nende kollektiividele.”.
Selgitus: ,,Laulu- ja tantsupidude traditsioon on eesti kultuurilise ja paindlikuidentiteedi
lahutamatu osa ja sellisena kestes eeldus eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi
aegade“ ütleb eelnõu paragrahvi 3 lõige 2. Täpselt sama moodi on Eesti ühiskonna lahutamatu
osa iga inimene sõltumata tema mistahes eripärast või erivajadusest. Erivajadusega inimesed
ei pea korraldama altenatiivset laulu- ja tantsupidu saamaks võimaluse esineda. Laulu- ja
tantsupidu saab ja peab leidma võimalused läbi kunstiliste juhtide ja toimkondade tagamaks
osalemise
erivajadustega esinejatele, kes vastavad eelnõu § 6 lõikes 2 toodud tingimustele kollektiivi
Iiikmetena kui eraldi kollektiividena, mis on moodustunud erivajadusega inimestest. Näiteks
liikumis- või nägemispuue ei takista kuidagi laulmist aga ka viipekeele koor saab kogu
laulupeo etendusele anda lisandväärtust, näidata üles hoolivust ja mitmekesisuse
aktsepteerimist.
On elementaarne, et füüsiline ligipääs on tagatud erivajadusega esinejale, kes on tingimustele
vastava kollektiivi liige. Vaatamata sellele on jätkuvalt olnud muresid ka füüsilise ligipääsuga,
eeldusel, et selle mure lahendab § 6 lõige 4, mis ei kitsenda kas ligipääsu all on silmas peetud
esinejat või külastajat ning füüsilise ligipääsu tagab nimetatud eelnõu säte. Seetõttu saab
eelnõust tuleb eelnõud mõista viisil, et füüsilise ligipääsu tagamise kohustus on üldine ja
kehtib nii esinejatele kui ka osalejatele.
Signe Riisalo
Jüri Jaanson
Õnne Pillak
Eino Pedanik selgitas, et viipekoori laulupeole pääsemise küsimus on saanud laia tähelepanu
ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (ELT SA) käsitleb seda tõsiselt. 2028. aasta peo
kunstiline toimkond kaalub viipekoori osalemisvõimalusi. Erivajadustega inimesed on pidudel
osalenud ka varem, sh nägemispuudega lauljad, ratastoolikasutajad ja vaegkuuljate
tantsurühm. Sihtasutus arvestab varasemaid kogemusi ning parandab järk-järgult
ligipääsetavust ka pealtvaatajatele, sh viipekeelse tõlke ja rahunemisvõimalustega.
Tõnis Lukas sõnas, eteelnõus on erivajadustega inimeste ligipääsu ja osalejate kaasamise
teemat juba puudutatud.
Signe Kivi sõnas, etarutelu erivajadustega inimeste kaasamise üle näitab ühiskonna
muutumist ning on vajalik. Tema hinnangul ei peaks kõiki selliseid küsimusi siiski seadusesse
kirjutama. S. Kivi tõstatas ka küsimuse, kuidas tasakaalustada kvaliteedinõudeid ja
traditsiooni jätkumist väiksemates kohtades, kus harjutatakse vähemate võimalustega, kuid
hoitakse järjepidevust. S. Kivi arvamusel peaks ELT SA arvestama nii kvaliteeti kui ka seda,
et traditsioon ei koonduks üksnes suurematesse keskustesse.
Kadri Tali täpsustas, et dirigentide hinnangul peab laulupeol osalemisel säilima heliline
vorm. Viiplemine saab olla kaasatud tõlke- või kaasategemise vormina, kuid see ei asenda
laulmist.
K. Tali lisas teadmiseks, et liigiloetelude ja eelarvepiirangute fikseerimine võib muutuda
takistuseks, sest peo vormid muutuvad. Näiteks 2028. aasta ühendatud laulu- ja tantsupidu
võib selliste piirangutega vastuollu minna.
Tõnis Lukas selgitas, et eelnõus ei ole rahvatantsuliikide loetelu, vaid üksnes viide noorte ja
11
täiskasvanute rahvatantsurühmadele. Tema sõnul jätaks Eesti Kooriühingu ja teiste
organisatsioonide ettepanek selle loetelu üldse välja.
7. Muuta eelnõu paragrahv 6 pealkirja ja lõikeid 3 ja 4 ning sõnastada need järgmiselt:
Ҥ 6. Laulu- ja tantsupeol esinejana osalemine
(3) Laulu- ja tantsupeol esinevatele lauljatele, tantsijatele ja pillimängijatele luuakse võimalus
osaleda peo ettevalmistusprotsessis.
(4) Laulu- ja tantsupeole luuakse traditsiooni piires ligipääs ka erivajadustega inimestele.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Tõnis Lukas selgitas, et säte vastab varem kõlanud mõttele, et laulu- ja tantsupidu on ka
osalejate pidu ning osalejatel peaks olema võimalus ettevalmistusprotsessis kaasa rääkida.
Seda kajastab nii eelnõu kui ka ettepanek 7, kuid viimases on sõnastus kitsam. Kavandamise
ja ettevalmistamise asemel viidatakse üksnes ettevalmistusprotsessile. Erivajadustega
inimeste ligipääsu puhul täpsustab ettepanek, et see luuakse traditsiooni piires. T. Lukas
märkis, et otsustus peab jääma kunstiliste toimkondade kätte ning lähtuma sisulistest ja
kvaliteedikriteeriumidest.
Eino Pedanik sõnas, et avaliku konkursi kaudu on osalemisvõimalus kõigil kollektiividel, kes
vastavad juhendile, mistõttu kavandatud sõnastus ei anna lisaväärtust.
Signe Kivi sõnas, etlaulu- ja tantsupeo traditsioon on püsinud ka ilma detailse seadusliku
reguleerimiseta. Traditsioon peaks jääma vabaks loomeks, mis arvestab antud hetke
ühiskondlikke muutusi. S. Kivi leidis, et peamised mured, järelkasv ja tasustamine, kuuluvad
pigem teiste lahenduste ja seaduste alla ning praegusel kujul ei tuleks traditsiooni üle
reglementeerida.
Tõnis Lukas sõnas, eteelnõu eesmärk on anda laulu- ja tantsupeoprotsessile pikaajaline
garantii, et ei tekiks piirkondlikke, vanuselisi ega ettevalmistuslikke lünki, mida hiljem on
raske tasandada. Ühiskond muutub kiiresti ning seetõttu tuleb traditsiooni jätkumiseks
kindlustada olulised põhimõtted. Kõik sätted ei pruugi luua uusi algatusi, vaid fikseerivad ka
seda, mida soovitakse tulevikus säilitada.
8. Muuta eelnõu paragrahv 7 lõikeid 1 ja 2 ning sõnastada need järgmiselt:
“(1) Laulu- ja tantsupeo repertuaar lähtub kunstilisest kaalutlusest, eesti koori-, orkestri-,
rahvamuusika ning rahvatantsu traditsiooni hoidmise ja arendamise ning eesti rahvusliku ja
kultuurilise identiteedi edasikandmise vajadusest.
(2) Repertuaari üle otsustavad laulu- ja tantsupeo korraldava rakendusüksuse määratud
kunstilised toimkonnad. Rakendusüksus on laulu- ja tantsupeo repertuaari ja korraldust
puudutavates küsimustes sõltumatu, arvestades samas kultuurilise järjepidevuse tagamise
vajadust.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Eino Pedanik selgitas, et laulu- ja tantsupeo kunstiline juht valitakse avaliku konkursiga, kus
hinnatakse tema kontseptsiooni. Seejärel moodustab kunstiline juht meeskonna, kes töötab
repertuaari ja õppematerjalidega. Kehtiv süsteem toimib ning varasemate pidude kogemusi, sh
repertuaari raskusastme kohta tehtud märkusi, arvestatakse järgmiste pidude
ettevalmistamisel.
Merle Põld lisas, et repertuaari kujunemist ei peaks seaduses detailselt kirjeldama, sest see
12
sünnib koostöös ning liigne reguleerimine võib traditsiooni arengut ja protsessis osalevate
isikute eneseteostusvabadust piirata.
Kadri Tali leidis, et katusorganisatsioonide rolli rõhutamine võib ahendada valikuvõimalusi
ning koondada kavade ja kunstiliste juhtide määramise kitsa organisatsioonide ringi kätte.
Tema hinnangul võivad sellised muudatused pärssida laulupeo kunstilise juhi valiku avatust.
Tõnis Lukas sõnas, et see kindlasti ei ahenda kunstiliste juhtide valikuprintsiipe.
Muudatusettepanekul ei ole sellist eesmärki. Lõike 1 ja 2 ümbersõnastused on seotud ainult
rühmvõimlemise väljavõtmisega.
9. Võtta eelnõust välja paragrahv 7 lõige 4.
Eesti Kooriühingu ettepanek
Tõnis Lukas sõnas, et toetab esitatud ettepanekut, võtta välja lõige, mis puudutab laulupeo
repertuaari valikut.
10. Muuta eelnõu paragrahv 8 ja sõnastada see järgmiselt:
Ҥ 8. Laulu- ja tantsupeo traditsioonide edendamine noorte seas
Laulu- ja tantsupeol on oluline roll laste ja noorte üldkultuuriliste ning muusika- ja
liikumisharjumuste kujundamisel ja väärtustamisel, millest tulenevalt on põhikooli ja
gümnaasiumi riiklikes õppekavades laulu- ja tantsupeotraditsiooni toetavad tegevused ning
koolipidajad loovad tingimused õpilaste osavõtuks laulu- ja tantsupeoprotsessis osalevate
kollektiivide tegevusest koolis või selle lähipiirkonnas.”.
Selgitus: Kuna koorilaulul ja rahvatantsul on oma õpetuslik iva nii koostööoskuste
edasiandmisel kui ka kultuurilise silmaringi laiendamisel ning laulu- ja tantsupeotraditsiooni
edasikandmisel on lapse varane kokkupuude sellega oluline, luuakse koolide juures selleks
võimalused. Muudatusettepaneku algatas Eesti Muusikaõpetajate Liit.
Tõnis Lukas
Samasisuline ettepanek § 8 muutmiseks on Eesti Kooriühingul:
„Muuta eelnõu paragrahv 8 ja sõnastada see järgmiselt:
Ҥ 8. Laulu- ja tantsupeo traditsioonide edendamine noorte seas
Laulu- ja tantsupeol on oluline roll laste ja noorte üldkultuuriliste ning muusika- ja
liikumisharjumuste kujundamisel ja väärtustamisel, millest tulenevalt on põhikooli ja
gümnaasiumi riiklikes õppekavades laulu- ja tantsupeotraditsiooni toetavad tegevused
ning koolipidajad loovad tingimused õpilaste osavõtuks laulu- ja tantsupeoprotsessis
osalevate kollektiivide tegevusest koolis või selle lähipiirkonnas.“.“
Merle Põld selgitas, et põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad kehtestatakse põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse alusel ning need juba toetavad laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkumist.
Seetõttu ei loo ettepanek uut õiguslikku alust. Samas paneks säte kohustuse koolipidajatele,
kelleks võivad olla riik, kohalik omavalitsus või eraõiguslik isik, kuid kohustuse täpne sisu ja
võimalik rahaline mõju jäävad ebaselgeks. Ministeeriumi hinnangul tuleb arvestada, et
kollektiivide loomine on vabatahtlik.
Liina Kersna sõnas, etriikliku kohustuse seadmine eeldab kõigile võrdset rahastamist.
13
Tõnis Lukas selgitas, et ettepanek lähtub organisatsioonide murest traditsiooni nõrgenemise
pärast piirkondades ja koolides. Tema sõnul peaks koolipidaja arvestama laulu- ja
rahvatantsutraditsiooni hoidmisega ning vajaduse korral tegema piirkondlikku koostööd, et
kollektiivide tegevus püsiks õppetööga seotud.
Merle Põld sõnas, etprobleemidel võivad olla sisulised põhjused, kuid üks seadusesäte ei
neid ei lahendada.
11. Ühendada paragrahvid 9 ja 10 ning sõnastada see järgmiselt:
“§ 9. Üldlaulu- ja tantsupidude ning noorte laulu- ja tantsupidude toimumise kohad ja
perioodilisus
(1) Laulupeo kontserdid toimuvad Tallinna Lauluväljakul.
(2) Tantsupeo kontserdid toimuvad Tallinnas Kalevi Keskstaadionil.
(3) Üldlaulu- ja tantsupidu toimub iga viie aasta tagant. Noorte laulu- ja tantsupidu toimub iga
viie aasta tagant üldlaulu- ja tantsupidude vahele jääval perioodil. Erandid kehtestab
rakendusüksuse ettepanekul kultuuriminister määrusega.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Eino Pedanik selgitas, et peopaikade valiku teeb ELT SA koos toimkondadega. 2011. aasta
noorte tantsupeo kogemus lauluväljakul näitas, et see ei olnud publiku ega tantsijate vaates
sobiv lahendus, mistõttu on KUM koos Tallinna Linnavalitsusega panustanud Kalevi
staadioni korrastamisse. Samuti on ministeerium toetanud Tallinna Lauluväljaku arendamist.
Edasised tööd sõltuvad detailplaneeringust ja vajalikest investeeringutest, et parandada
tingimusi esinejatele, osalejatele ning arvestada lauluväljaku kui suurema puhke- ja
kultuuriruumi vajadustega.
Merle Põld lisas, et Tallinna Lauluväljaku ja Kalevi staadioni seaduses peopaikadena
fikseerimine koormaks teiste isikute vara ning eeldaks tõenäoliselt hüvitusmeetmeid. Praegu
kasutatakse ja arendatakse neid paiku koostöös ning ka muudel eesmärkidel, mistõttu jääb
ebaselgeks, mida avalik-õiguslik koormus nende kohtade puhul tähendaks.
Liina Kersna küsis, mis reguleerib üldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo
toimumissagedust.
E. Pedanik vastas, et peotsükkel lähtub juubeliaastatest. Üldlaulu- ja tantsupidu seostub 1869.
aasta esimese laulupeoga ning noortepidu 1962. aastaga. COVID-i tõttu nihkus mõlema peo
korraldus ühe aasta võrra. Seetõttu toimub 2028. aastal erandlik ühendpidu noortele ja
täiskasvanutele ning seejärel naastakse tavapärase tsükli juurde.
Liina Kersna küsis, kas sellise seaduse kehtimisel oleks 2028. aasta ühendpeo korraldamine
õigusvastane.
Eino Pedanik vastas, et sisuliselt oleks see seadusevastane.
12. Luua paragrahv 10 uues sõnastuses järgmiselt:
Ҥ 10. Laulu- ja tantsupeoliikumine
(1) Laulu- ja tantsupidude vahelisel perioodil toimuvad järgmised tegevused:
1) harrastuskollektiivide tegevus;
2) repertuaari ettevalmistamine;
3) kooride, rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide ja orkestrite esinemised;
4) koorijuhtide ja juhendajate koolitused;
14
5) maakondlikud, piirkondlikud ja valdkondlikud laulu- ja tantsupeod;
6) teised üritused ja sündmused, mis on suunatud laulu- ja tantsupeotraditsiooni hoidmisele ja
arendamisele;
7) esinemiskostüümide ja rahvarõivaste ettevalmistamine.
(2) Laulu-ja tantsupeoliikumise haripunktiks on mitmepäevased üle-eestilised üld- ja noorte
laulu- ja tantsupeod ning nende eelproovid.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Tõnis Lukas selgitas, et ettepanek täpsustab loetelu, jättes sellest välja võimlemisrühmad.
Sarnased loetelud on olemas nii Läti kui ka Leedu seadustes, kuid ettepanek ei too kaasa
põhimõttelist muudatust.
Merle Põllu sõnul on tegemistammendava loeteluga ning sellisel juhul justkui muid tegevusi
või ettevalmistusi ei tohikski teha.
13. Jagada paragrahv 11 kaheks eraldi paragrahviks ning sõnastada need järgnevalt:
“§ 11. Üldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistus- ja
korraldustöö rahastamine
(1) Riigieelarvest kaetakse järgmised kulud:
1) rakendusüksuse ning koori- ja orkestrimuusika ning rahvatantsu valdkondade
katusorganisatsioonide kulud.
(2) Rakendusüksuse eelarvest kaetakse järgmised kulud:
1) üldlaulu- ja tantsupeo ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud ning esinejate
majutus-, toitlustus- ja transpordikulud peo ajal;
2) noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud ning esinejate
majutus-, toitlustus- ja transpordikulud peo ajal.
§ 12. Laulu- ja tantsupeoliikumise rahastamine ja kohalike omavalitsuste ülesanded
(1) Pidude vahelisel ajal iga-aastases riigieelarves ettenähtud rahalised vahendid ei tohi olla
väiksemad eelmisel aastal eraldatud vahenditest. Raha kasutatakse järgmiselt:
1) maakondlike, piirkondlike ja valdkondlike laulu- ja tantsupidude kunstiliseks
ettevalmistuseks;
2) laulu- ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseks ja arendamiseks oluliste muude sündmuste
korraldamiseks;
3) kooride ja orkestrite dirigentide ning rahvatantsurühmade ja rahvamuusikaansamblite
juhtide palgatoetuse ning sellega kaasneva sotsiaalmaksu maksmiseks;
4) uudisloomingu eest tasumiseks;
5) autoritasude maksmiseks vastavalt seadustes ettenähtud protseduuridele;
6) õppematerjalide ettevalmistamiseks ja väljaandmiseks;
7) repertuaari omandamiseks vajalike eelproovide korraldamiseks;
8) kollektiivide juhendajate täiendõppeks;
9) riigi poolt ette nähtud kollektiivide tegevustoetuse maksmiseks.
(4) Koori, orkestri, rahvamuusikaansambli või rahvatantsurühma asutaja kindlustab
kollektiivi tegevuseks vajalikud prooviruumid, proovideks vajaliku tehnilise varustuse,
rahvariided või muud kostüümid, repertuaarivihikud ja rahvatantsukirjeldused, dirigendi,
juhendaja ja muusikalise saatja töötasu ning transpordi laulu- ja tantsupidude vahelisel ajal.
15
(5) Laulu- ja tantsupidudele osalema kandideerivate kollektiivide ettevalmistusprotsessi eest
vastutavate koori- ja tantsujuhtide täiendav tasustamise toimub riigieelarvest
Kultuuriministeeriumi kaudu.
(6) Eraldised käesoleva paragrahvi lg 1 nimetatud kuludeks, samuti §3 lg 5 nimetatud
rakendusüksuse tegevuskuludeks laulu- ja tantsupidude vahelisel ajal otsustab Riigikogu
menetletavaks eelarveaastaks ja planeerib Kultuuriministeerium vähemalt kolmeks järgmiseks
eelarveaastaks ette. Kalendriaastaks varem määratud eraldist ei tohi uue riigieelarve
kehtestamisega väheneda.
(7) Kohalikud omavalitsused osalevad üldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo
ettevalmistusprotsessis ning korralduses partneritena vastavalt vajadusele ja võimalusele,
toetades ka oma territooriumil tegutsevaid kollektiive.
(8) Muuhulgas tagavad kohalikud omavalitsused või omavalitsusliidud maakonnas üld-ja
noortepeo kohapealsete eelproovide korralduse ja peonädalal Tallinnas majutuskoolides
maakonna kollektiividele esmaabi, turvalisuse ja muu vajaliku korralduspersonali.
(9) Tallinna linn tagab üld-ja noortepeo peonädala ajal majutuskoolide olemasolu vajalikus
mahus koos sööklaruumide ja seal tegutseva toitlustusettevõtte teenindusega.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Eino Pedanik selgitas, et riigieelarvest toetatakse ELTSA-t, peokorraldust ja toetusmeetmeid.
Pidudevahelisel ajal on olulised ka kohalikud, piirkondlikud ja liigipeod, mis annavad
esinemisvõimaluse suurele peole mittepääsenud kollektiividele ning hoiavad traditsiooni
järjepidevust.
Kadri Tali leidis, et kultuurivaldkonna rahastus hajub sageli seminaride, muude sündmuste ja
täiendõppe vahel ega jõua piisavalt kooride ja koorijuhtideni. Rahastuse fookus peaks olema
kooridel ja koorijuhtidel, mitte katusorganisatsioonide üldkulude suurendamisel.
Tõnis Lukas selgitas, et ettepaneku eesmärk on siduda kulud täpsemalt esinejatega. Osalejate
majutus-, toitlustus- ja transpordikulude asemel viidatakse esinejate vastavatele kuludele.
Seega keskendub ettepanek esinejatele, mitte kõigile osalejatele.
14. Muuta paragrahvi 12 pealkirja ja lisada lõige 4:
㤠13. Paikkondlikud ja valdkondlikud laulu- ja tantsupeod
(4) Valdkondlikud laulu- ja tantsupeod toimuvad kolmanda sektori, kohaliku
omavalitsuse ning riigi koostöös.“
Eesti Kooriühingu ettepanek
Eino Pedanik märkis, et vahepealsete sündmuste rahastamiseks on olemas eraldi
toetusmeede, mis on toiminud juba mitu aastat.
Liina Kersna tänas arutelu eest ning sõnas, et ettepanekute esimene arutelu on läbitud, kuid
selgust vajab veel, millistest ettepanekutest võiksid kujuneda kultuurikomisjoni
muudatusettepanekud.
16
Tõnis Lukas sõnas, et osa ettepanekutest olid sisulised ning osad vormilised, kuid üldiselt
väljendavad need organisatsioonide selget huvi vastava seaduse vastu.
6. Info ja muud küsimused
Infot ei esitatud ning küsimusi ei tõstatatud
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Merje Noorlind
protokollija
Riigikogu kultuurikomisjoni
istungi protokoll nr 160
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 08. juuni 2026
Algus 11.10, lõpp 12.55
Juhataja: Liina Kersna (esimees)
Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Signe Kivi,
Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali
Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)
Kutsutud: Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Eili Lepik,
rahvakultuurinõunik Eino Pedanik ja õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre
Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine
5. Isamaa fraktsiooni algatatud laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Liina Kersna tegi ettepaneku täiendada esmaspäeva, 08.06 istungi päevakorda punktiga 2
(Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre
Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine ning kinnitada nädala töökava järgmiselt:
Komisjoni istung esmaspäev, 8.06.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre
Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine 3. Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) teise lugemise ettevalmistamine
2
4. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine
5. Isamaa fraktsiooni algatatud laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäev, 9.06.2026 kell 14.00
1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
2. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme,
Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).
2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige,
Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse
muutmise seaduse eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna tegi ettepaneku nimetada Signe Kivi asemel juhtivkomisjoni esindajaks
komisjoni esimees.
Otsustati:
2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Liina Kersna (konsensus: Vadim Belobrovtsev,
Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop,
Kadri Tali).
3. Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.
L. Kersna selgitas, et kultuurikomisjon toetas 1. juuni istungil ühe sätte kohta esitatud kahte
erinevat muudatusettepanekut. Kuna tegemist on üksteist välistavate ettepanekutega, pani L.
Kersna muudatusettepaneku nr 1 uuesti hääletusele.
1. Täiendada eelnõu §-i 1 uute punktidega 1 ja 2 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni)
järgmises sõnastuses:
,,1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(3) Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (edaspidi murdekeel) ja eesti keele
piirkonnakeele ehk lõunaeesti piirkonnakeele, milleks on võru, seto, mulgi ja tartu keel
(edaspidi lõunaeesti piirkonnakeel) kaitset, kasutamist ja arendamist.”;
1) paragrahvi 4 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,Murdekeele ja lõunaeesti piirkonnakeele põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi
kohasele tekstile lisada samasisulise teksti vastavas murdekeeles või lõunaeesti
piirkonnakeeles.”;”.
Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärgiks on tagada eesti keele mitmekesisuse kaitse,
tunnustades ja toetades lõunaeesti keelt kui põlist piirkonnakeelt. Muudatusettepanek
lähtub kogukondade ja keeleteadlaste korduvatest taotlustest anda lõunaeesti
keelevariantidele (võru, seto, mulgi ja tartu keel) tugevam seadusandlik staatus ning
3
sätestada keeleseaduses lõunaeesti keel eesti keele piirkonnakeelena. Nii põhiseadus kui
keeleseadus näevad ette, et riigikeeleks on eesti keel. Põhiseaduse preambul sätestab
kohustuse tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. Lõunaeesti keel kuulub eesti
keele ajaloolise ja kultuurilise mitmekesisuse hulka ning ei asetu muudatusettepanekuga
eesti keele kõrvale. Lõunaeesti keele tunnustamine eesti keele piirkonnakeelena tagab
selle kestlikkuse ja arengu ning aitab tugevdada paikkondlikku kultuurilist identiteeti.
Ando Kiviberg
Juku-Kalle Raid
Andrus Seeme
Mait Klaassen
Maido Ruusmann
Anti Allas
Riina Sikkut
Ants Frosch
Rain Epler
Helle-Moonika Helme
Irja Lutsar
Riina Solman
Lauri Läänemets
Tiit Maran
Reili Rand
Andre Hanimägi
Lauri Hussar
Madis Kallas
Leo Kunnas
Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 3: Helle-Moonika
Helme, Madis Kallas, Vadim Belobrovtsev; vastu 4: Margit Sutrop, Liina Kersna, Signe Kivi,
Kadri Tali; erapooletuid 0)
Tõnis Lukas ei hääletanud.
4. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.
Carina Rikart juhtis tähelepanu, et 1. juunil komisjoni poolt toetuse saanud
muudatusettepanekut on tehniliselt täpsustatud seaduse jõustumise sätete osas.
Jõustumissätete täpsustamine tuleneb otseselt heakskiidetud muudatustest, seega muudatused
on omavahel seotud ja need tuleb muudatusettepanekus kokku panna. Muudatusettepanekut ei
pea uuesti hääletama, kui komisjon on täpsustusega nõus. Eelnõusse on lisatud ka
keeletoimetaja parandused, mis on alla joonitud.
1. Eelnõus teha järgmised muudatused:
1.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 11 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni)
järgmises sõnastuses:
„11) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kutseõppe korraldamisele rakenduskõrgkoolis kohaldatakse kutseõppeasutuse
seaduses sätestatut osas, mis käsitleb:
1) õppekava;
4
2) õppekorraldust, välja arvatud õpilase koolist väljaarvamine;
3) õpetajaid, välja arvatud kutseõppeasutuse seaduse § 38 lõigetes 7 ja 8 sätestatu;
4) rahastamist;
5) kutseõppe läbiviimise õigust.“;“
1.2.Täiendada eelnõu uue §-ga 3 (muutes järgnevate §-de numeratsiooni) järgmises
sõnastuses:
„§ 3. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine
Kutseõppeasutuse seaduse § 141 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kuue“ sõnaga
„seitsme“.“.
1.3. Muuta eelnõu pealkiri ja sõnastada järgmiselt:
„Kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadus“;
1.4. Muuta eelnõu § 5 järgmises sõnastuses:
„§ 5. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 3, 4 ja 20 ning § 4 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“.
Selgitus: Muudatusega muudetakse kõrgharidusseaduse § 21 lõiget 5. Seaduseelnõuga
täpsustatakse kõrgharidusseaduse § 21 lõiget 5, et vältida kutseõppeasutuse seaduses
sätestatud kutseõpetajate karjäärimudeli laienemist rakenduskõrgkoolidele.
Rakenduskõrgkoolide akadeemiliste ametikohtade ja tasustamise süsteem põhineb
kõrghariduse õppejõudude karjäärimudelil ning erineb sisuliselt kutseõppeasutustes
kohaldatavast õpetajate karjäärimudelist. Praktikas õpetavad rakenduskõrgkoolides sageli
samad õppejõud nii kõrgharidusõppes kui ka kutseõppes. Kutseõpetajate karjäärimudeli
kohaldamine rakenduskõrgkoolides looks olukorra, kus ühe ja sama töötaja suhtes tuleks
rakendada kahte erinevat karjäärimudelit ja tasustamise loogikat, mis ei ole kooskõlas
rakenduskõrgkoolide töökorralduse ega akadeemiliste ametikohtade süsteemiga ning
suurendab õiguslikke ja tööõiguslikke riske. Seetõttu nähakse ette, et rakenduskõrgkoolide
puhul ei kohaldata kutseõppeasutuse seaduse § 38 lõigetes 7 ja 8 sätestatud kutseõpetajate
karjäärimudelit ning säilitatakse rakenduskõrgkoolide ühtne akadeemiliste ametikohtade
süsteem.
Samuti jäetakse § 21 lõike 5 loetelust välja kutseõppe kvaliteedi hindamist käsitlevad sätted.
Rakenduskõrgkoolides hinnatakse kutseõppe kvaliteeti kõrghariduse institutsionaalse
akrediteerimise raames, mis võimaldab hinnata õpet tervikuna ning väldib paralleelsete
kvaliteedihindamise süsteemide rakendamist samas asutuses. Muudatus suurendab
õigusselgust, väldib regulatiivset dubleerimist ning on kooskõlas rakenduskõrgkoolide
toimeloogikaga.
Kutseõppeasutuse seaduse § 14¹ lõike 1 muudatuse eesmärk on ühtlustada kutseõppe
kvaliteedi hindamise periood kõrghariduse institutsionaalse akrediteerimise perioodiga.
Kehtiva kõrgharidusseaduse § 38 lõike 2 kohaselt korraldatakse kõrgkooli institutsionaalne
akrediteerimine vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Samas kehtiv kutseõppeasutuse seaduse
§ 141 lõige 1 sätestab, et kutseõppe kvaliteedi hindamise sageduseks on üks kord kuue aasta
jooksul. Kuna rakenduskõrgkoolide puhul loobutakse edaspidi kutseõppe eraldiseisvast
kvaliteedi hindamisest ning kutseõppe kvaliteeti hinnatakse institutsionaalse akrediteerimise
raames (KHaS § 21 lõike 5 muudatus), on vajalik viia hindamistsüklid omavahel vastavusse.
5
Hindamisperioodi pikendamine seitsmele aastale tagab haridussüsteemi ülese ühtse
välishindamise rütmi, vähendab õppeasutuste halduskoormust ning võimaldab Haridus- ja
Noorteametil (KutÕS § 141 lõige 2) ja Kõrghariduse Kvaliteediagentuuril (KHaS § 37 lõige 2)
planeerida ressursse efektiivsemalt ja sünkroniseeritult. Muudatus toetab haridusvaldkonna
välishindamise terviklikku käsitlust, kus institutsiooni võimekust hinnatakse samadel alustel
ja sagedusega sõltumata pakutavatest õppetasemetest.
Kutseõppe kvaliteedi hindamise perioodi pikendamine toetab kvaliteedihindamise terviklikku
käsitlust haridusvaldkonnas, kus põhirõhk on õppeasutuse regulaarsel enesehindamisel
kokku lepitud kvaliteedikriteeriumite alusel ning väline tagasiside kord seitsme aasta jooksul
pakub asjatundlikku arengutuge.
Vastavalt kvaliteedihindamise heale tavale viib Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA)
hindamisperioodi jooksul ellu ka õppeasutuse arengut toetavaid järeltegevusi, mille raames
hinnatakse muuhulgas õppeasutuse toimetulekut välishindamisel tehtud ettepanekutega ning
luuakse võimalusi õppida nii üksteiselt kui rahvusvahelistest praktikatest. Senised kutseõppe
kvaliteedihindamise tulemused kinnitavad, et õppeasutustes on välja kujunenud toimivad
kvaliteedisüsteemid.
Kultuurikomisjon
5. Isamaa fraktsiooni algatatud laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) teise
lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning sõnas, et kavas on eelnõule esitatud
muudatusettepanekute arutelu.
Eili Lepik sõnas, et Vabariigi Valitsus (VV) ei toeta esitatud eelnõu. Kultuuriministeerium
(KUM) kommenteerib eelnõu ja muudatusettepanekuid oma pädevuse piires.
1. Muuta paragrahv 1 ja sõnastada see järgmiselt:
Ҥ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolevas seaduses sätestatakse laulu- ja tantsupeoliikumise staatus, üldlaulu- ja tantsupeo
ning noorte laulu- ja tantsupeo korraldamise põhimõtted ja määratakse kindlaks riigi ja
kohalike omavalitsuste rahalised ja korralduslikud kohustused laulu- ja tantsupeo traditsiooni
elujõulisuse tagamisel.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Tõnis Lukas selgitas, et ettepanekud on esitanud Eesti Kooriühing, aga need on valminud
mitmete ühingute koostöös (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Eesti Kooriühingu ning
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga). Analüüsi ja arutelude tulemusena, lähtuvalt nii
reaalsest praktikast kui ka valdkonna vajadustest, on muudatusettepaneku põhieesmärk
nimetada seaduse tekstis selgelt laulu- ja tantsupeoliikumine.
Merle Põld tutvustas KUM kommentaare muudatusettepanekute kohta.
M. Põld selgitas, et KUM ei kommenteerinud muudatusi ükshaaval, vaid lähtus seisukohast,
et VV ei toeta eelnõu ega laulu- ja tantsupeo reguleerimist eraldi seadusega. KUM hinnangul
on tegemist vaimse kultuuripärandi ja elava traditsiooniga, mida riik ei peaks ülevalt alla
täpselt määratlema, sest see võib piirata traditsiooni arengut. Vaimse kultuuripärandiga
seonduv on reguleeritud ka muinsuskaitseseaduse §-s 5. Laulu- ja tantsupidu kujundavad
eeskätt traditsiooni kandjad. Riigi roll on luua tingimused selle elujõulisuse tagamiseks.
Ministeeriumi hinnangul on kehtiv õiguslik raamistik selleks piisav ning traditsiooni
6
hoidmine on kogu ühiskonna, mitte üksnes riigi ülesanne.
Tõnis Lukas sõnas, et Eesti, Läti ning Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon kuulub ühiselt
UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja ning Läti ja Leedu on selle kaitseks ka vastavad
seadused vastu võtnud. T. Lukas leidis, et seadus peaks arvestama traditsioonikandjate ja
osalejate panust nii peo korralduses kui ka sisu kujundamises.
Eino Pedanik tõi esile Läti Kultuuriakadeemia professori Anda Laķe uuringu inimeste
hoiakute kohta, et Lätis ja Leedus, kus traditsiooni reguleerib seadus, oodatakse suuremat rolli
riigilt. Eestis aga veab protsessi eelkõige rahvas ise, mis on positiivne.
Kadri Tali küsis, kas seadus hakkaks edaspidi määrama, kes võib peol osaleda.
Tõnis Lukas vastas, et eelnõu ei reguleeri peo kava ega otsusta konkreetsete osalejate üle.
Eelnõus on näiteks võimlemisrühmad käsitletud peo osana. Ettepaneku 1 kohaselt oleksid nad
külalised ning neile ei laieneks laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiividele ega
ettevalmistajatele mõeldud toetusmehhanismid.
Kadri Tali sõnul kinnitab T. Lukase vastus tema muret. K. Tali rõhutas, et kultuuris
osalemine ei tohiks sõltuda kellegi suvast ega seaduse kitsendavast tõlgendusest.
Eino Pedanik märkis, et kehtivates toetussüsteemides arvestatakse ka võimlejate vajadustega.
Aastaringset toetust nad ei saa, kuid peo ettevalmistuse käigus siiski saavad toetust.
Signe Kivi sõnul on arutelu käigus üha selgemalt ilmnenud vajadus põhimõtted korrektselt
läbi mõelda. S. Kivi avaldas kahtlust, kas laulu- ja tantsupeo traditsiooni on võimalik või
vajalik seaduse raamidesse mahutada.
2. Muuta eelnõu paragrahv 3 lõikeid 1 ja 2 ning sõnastada need järgmiselt:
“(1) Laulu- ja tantsupeo staatus on eesti koori- ja orkestrimuusika ning rahvatantsu
traditsiooni hoidmine ning arendamine.
(2) Laulu- ja tantsupeo traditsiooni eesmärk on olla eesti kultuurilise ja paikkondliku
identiteedi lahutamatu osa ja sellisena kestes luua eeldus eesti rahvuse, keele ja kultuuri
säilimiseks läbi aegade.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Tõnis Lukas sõnas, et ei oleettepaneku vastu. T. Lukas lisas, et kui komisjon ei soovi
võimlemisrühmi regulatsiooni alt välja jätta, tuleks toetada eelnõu algset varianti, milles nad
on hõlmatud.
3. Lisada paragrahv 3 lõige 6 sõnastuses:
“(6) Laulu- ja tantsupeoliikumise eest vastutavad koori- ja orkestrimuusika ning rahvatantsu
katusorganisatsioonid.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Merle Põld sõnas, et ettepanek on liiga piirav, sest laulu- ja tantsupeoliikumise eest ei vastuta
üksnes katusorganisatsioonid, vaid ka riik, traditsiooni kandvad inimesed ja kollektiivid.
Lisaks, „katusorganisatsioon” ei ole õiguslik termin ning jääb ebaselgeks, keda vastutajatena
silmas peetakse.
Tõnis Lukas selgitas, et katusorganisatsioonid soovivad oma rolli rõhutada, kuna UNESCO
materjalides on traditsiooni hoidmise eest vastutavad organisatsioonid eraldi välja toodud.
Eelnõu tekstis seda sätet ei ole ning T. Lukase hinnangul piisab vastavast selgitusest
seletuskirjas.
7
Merle Põld märkis, et esindusorganisatsioonid on mittetulundusühingud, mille loomine,
millesse kuulumine ning millega ühinemine on põhiseaduse järgi vabatahtlik. Seetõttu võib
eeldus, et tegu peab olema katusorganisatsioonidega, piirata ühinemisvabadust.
Kadri Tali küsis, kas T. Lukas esindab Eesti Kooriühingu ettepanekuid ning toetab neid ka
sisuliselt.
Tõnis Lukas vastas, et ta ei soovi organisatsioonidelt tulnud ettepanekuid blokeerida, kuid ei
käsitle neid enda ettepanekutena ega võta nende eest vastutust. Tema hinnangul kattuvad osa
ettepanekuid eelnõu loogikaga. Katusorganisatsioonide rolli käsitlemiseks peab T. Lukas
piisavaks seletuskirja.
Kadri Tali sõnul peabseadusel olema selge eesmärk. Tema sõnul on murettekitav, kui
150-aastast traditsiooni ja kogu kultuurivaldkonda puudutava eelnõu muudatusi esitatakse
eelnõu algataja kaudu, kes ei pea neid enda ettepanekuteks ega võta nende eest vastutust.
Eino Pedanik sõnas, et KUM on esindusorganisatsioone süsteemselt toetanud juba 1990.
aastate lõpust. Samas on nende roll liikumises piiratud ega hõlma vastutust kogu laulu- ja
tantsupeoliikumise eest. Inimesed, kollektiivid ja kooslused tekivad eeskätt kohalikul tasandil,
koolide, kultuurikeskuste, rahvamajade või MTÜ-de juures.
Kadri Tali viitas kohtumisele huvirühmadega, kus rõhutatiorganisatsioonide soovi seaduse
järele. K. Tali küsis, mida soovitakse muuta, kuna eelnõu algataja ei toeta esitatud
ettepanekuid.
Tõnis Lukas selgitas, et tegemist on ettepanekutega. T. Lukas lisas, et tema ettepanek on
konkreetset ettepanekut mitte toetada.
Liina Kersna selgitas, et komisjon arutab hetkel Eesti Kooriühingu ettepanekuid. L. Kersna
lisas, et T. Lukas on küll väljendanud üldist toetust Eesti Kooriühingu ettepanekutele, kuid
konkreetsete ettepanekute arutelul ei pruugi ta kõiki neist toetada.
4. Muuta eelnõu paragrahv 5 pealkirja ja lõiget 1 ning sõnastada need järgmiselt:
Ҥ 5. Toetused ja stipendiumid
(1) Laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmiseks väärtustab riik sellele pürgivate kollektiivide
juhtide elukutset, makstes neile ametikohaga kaasnevat riiklikku palgatoetust kultuuriministri
kehtestatud korras vähemalt poole ulatuses kõrgharidusega kultuuritöötaja palgaalammäärast.
Erilist tähelepanu pööratakse tööle laste ja noortega.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Merle Põld selgitas, et § 5 käsitleb palgatoetusi ja stipendiume, kuid riigil on juba olemas
õiguslikud alused kollektiivijuhtide palgatoetuseks ning kollektiivide ja
esindusorganisatsioonide toetamiseks. Palgatoetuse meede kehtib alates 2021. aastast ning
vajaduse korral saab riigieelarve seaduse alusel kehtestada ka stipendiume. Konkreetne säte
on deklaratiivne ega sisalada volitusnormi ministrile või valitsusele määruse kehtestamiseks.
Liina Kersna küsis, kui suur on kehtiv palgatoetus.
Merle Põld selgitas, et kõrgharidusega kultuuritöötaja palga alammäära ei ole seaduse alusel
kehtestatud. Kultuuritöötajate palga alammäär kehtib KUMi valitsemisalas ministri otsuse
alusel ega laiene sellest väljapoole. Seetõttu ei saa seaduses viidata alammäärale, mida
seaduse tasandil ei ole olemas.
Liina Kersna küsis, kui suur on kehtiv palgatoetus ning kuidas see suhestub ministri
määratud kultuuritöötaja palga alammääraga.
8
Eino Pedanik vastas, et toetusmeede on kehtestatud kultuuriministri määrusega ja lähtub
ministri kokkulepitud kultuuritöötaja miinimumtasust, mis on praegu 1720 eurot. Selle alusel
on tunnitasuks arvestatud 19,05 eurot. Riik hüvitab tööjõukuludest kuni 50%, et soodustada
tööandjate poolt mõistliku tasu maksmist.
Liina Kersna küsis, kas muudatusettepaneku kohaselt peaks riik kompenseerima kuni 50%
kokkulepitud miinimumtasust (1720 eurot) ning kas esitatud ettepanek teeb olukorra
paremaks või mitte.
Eino Pednik vastas, et täiskoormusega kollektiivijuhte on väga vähe. Enamasti tehakse
juhendamist põhitöö kõrvalt ning tasu arvestatakse tunnipõhiselt. Seetõttu võib ettepaneku
sõnastus olla eksitav.
Merle Põld lisas, et kehtiv süsteem on paindlikum, sest arvestab koori- ja tantsujuhtide
tegelikku töökoormust ning võimaldab toetust tunnipõhiselt. Ettepanekust ei selgu, kas
arvestus lähtuks täistööajast või tegelikust töömahust.
Tõnis Lukas selgitas, et palgatoetuse põhimõtte seaduse tasemele tõstmise eesmärk on anda
valdkonnale tulevikukindlus. Kavandatud sõnastus ei muuda lepinguid vähem paindlikuks,
sest ka teistes valdkondades arvestatakse osalise tööaja ja tunnikoormusega. T. Lukas tõi
võrdluseks treenerite toetuse, mida oli võimalik ministeeriumi tasandil eelarvelistel põhjustel
vähendada, mistõttu seaduse tasandil oleks palgatoetuse põhimõte paremini kaitstud. T. Lukas
lisas, et ettepanek erineb algsest tekstist peamiselt selle poolest, et sellest on välja jäetud
kollektiivijuhtide loetelu, sh võimlemisrühmade juhid, kuid sisuliselt jääb säte samaks.
Kadri Tali sõnas, etkoorijuhtimise õppijaid on varasemaga võrreldes oluliselt vähem, sest
erialal puudub piisav sissetulek ja selge väljund. Koorijuhtide jätkusuutlik rahastamine tuleb
lahendada sarnaselt treenerite toetamisele. K. Tali lisas, et laulu- ja tantsupeo vormid
muutuvad kiiresti, sh lisandub uusi tantsuliike. Seetõttu on eriti oluline tagada koorijuhtidele
kindel rahastus, et inimesed sooviksid seda eriala õppida.
Tõnis Lukas sõnas, eteelnõu eesmärk ongi anda kollektiivijuhtidele palgagarantii ning muuta
eriala õppimine atraktiivsemaks. Koori-, orkestri- ja tantsujuhtide ettevalmistuses on kriis
ning palgatoetus koos stipendiumidega võiks aidata seda leevendada. Seetõttu toetavadki
Eesti Kooriühing ja teised ühendused lahendust, mis aitaks tagada tulevaste tegijate
järelkasvu.
Merle Põld selgitas, et KUM on palgatoetuse küsimusega tegelenud ning 2021. aastal loodi
ka vastav meede. Ministeeriumi hinnangul ei muuda ettepaneku sõnastus kehtivat olukorda.
Samuti ei toeta KUM lahendust, kus seadus sätestaks ühe palgatoetuse miinimumtaseme, sest
see seoks riigieelarve jäigalt ega arvestaks võimalike muutmisvajadustega. M. Põld lisas, et
Rahandusministeerium ei toeta üldjuhul sätteid, mis määravad seaduses täpselt riigieelarvest
eraldatava summa. Lisaks ei ole kultuuritöötaja palga alammäär seaduse tasandil määratletud.
Kadri Tali leidis, et liigsed seaduslikud määratlused võivad koorijuhtide ja muusikute
algatusi pärssida. Keskmes peaks olema kollektiivijuhtidele tagatud palgatoetus, mis looks
võimaluse arendada kollektiive ja pürgida laulupeole.
Margit Sutrop küsis, kui palju jääks ettepaneku tõttu toetusest välja neid koorijuhte, kelle
kollektiivid otseselt laulupeole ei pürgi. M. Sutropi sõnul tuleb eristada laia muusikakultuuri
baasi toetamist ja tippude väärtustamist. Esimene hõlmab ka kooli muusikaõpetajaid ning
vajab tõenäoliselt eraldi meetmeid. Teine seostub laulupeotraditsiooni tipptasemega. M.
Sutrop leidis, et valik vajab mõjuanalüüsi, sest ainult eelnõu teksti põhjal ei ole võimalik
hinnata, kumb lahendus oleks parem.
Eino Pedanik selgitas, et kehtiv toetusmeede ei keskendu üksnes laulu- ja tantsupeole
pääsevatele tippkollektiividele, vaid toetab ka laiemat aluspõhja. Toetust võivad saada ka
9
kollektiivid, kes osalevad maakonna-, piirkonna- või liigiüritustel, näiteks mees-, nais- ja
segakooride päevadel.
Kadri Tali märkis, et koorijuhil ei pruugi pedagoogilise kvalifikatsioonita olla võimalik
töötada kooli muusikaõpetajana ning minimaalne palgatoetus ei lahenda järelkasvu probleemi,
kui erialal puudub selge tööalane väljund. K. Tali hinnangul vajab tegelik probleem
täpsustamist.
Liina Kersna sõnul ei saa eeldada, et koorijuhtimist õppinud inimene on kohe ka pedagoog.
Signe Kivi sõnul onarutelu toonud esile laiema küsimuse koorijuhi ja muusikaõpetaja õpitee
ning pädevuste kohta. S. Kivi sõnul vajab ka koorijuht pedagoogilisi oskusi ning tõstatas
küsimuse, miks varem ühendatud rollid on nüüd eristunud. S. Kivi leidis, et õpetajate
puuduse, väikeste koolide ja laulupeotraditsiooni probleemide lahendamisel võib liigne
seadustamine tekitada uusi takistusi.
Kadri Tali sõnas, etkoorijuhi kutse ja pedagoogiline pädevus on erinevad asjad. Paljud
koorijuhid suudavad olla muusikaõpetajad, aga vähesed muusikaõpetajad saavad olla
koorijuhid.
Liina Kersna sõnas, et komisjon soovib endale selgeks teha, kuidas kujunevad õpiteed
koorijuhiks, muusikaõpetajaks ning mõlema pädevuse omandamiseks.
5. Lisada paragrahv 5 lõige 3 sõnastuses:
“(3) Laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevuse tagamiseks toetab riik ettevalmistusprotsessis
osalevaid kollektiive, makstes neile tegevustoetust.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Merle Põld selgitas, et ettevalmistusprotsessis osalevate kollektiivide tegevustoetus on juba
olemas ning kehtinud pikka aega. Tegemist on ministri määrusega. M. Põld lisas, et
ettepanekus toodud säte ei sisalda toetuse kehtestamise korda ega volitusnormi ning kehtiv
toetusmeede on ministeeriumi hinnangul piisav.
Eino Pedanik lisas, ettegevustoetuse kogumaht on ligikaudu 900 000 eurot. Toetus sõltub
taotlejate arvust ning on keskmiselt 300-500 eurot kollektiivi kohta aastas. Seda kasutatakse
üldkulude katmiseks, õppematerjalide soetamiseks ning kostüümide parandamiseks või
täiendamiseks.
Liina Kersna palus T. Lukasel selgitada, kuidas ettepanek mõjutab eelnõu.
Tõnis Lukas vastas, et eelnõus sellist sätet ei ole, kuna see ei loo uut tegevustoetuse vormi.
Liina Kersna küsis, kas on võimalik hinnata ettepaneku eelarvelist mõju.
Tõnis Lukas vastas, ettepanekute eesmärk on tagada laulu- ja tantsupeotraditsiooni kestlikkus
ning vältida järeleandmisi hariduse ja ettevalmistuse tasemes. Tema hinnangul ei too kumbki
säte kaasa lisaraha, vaid kirjeldab kehtivat olukorda.
6. Täiendada eelnõu paragrahvi 6 uue lõikega 11 järgmises sõnastuses:
,,(11) Laulu- ja tantsupeo kunstilised juhid koostöös enda valitud kunstiliste toimkondadega
10
loovad võimalused esinejana osaleda erivajadusega lauljale, tantsijale, muusikule ja
võimlejale või nende kollektiividele.”.
Selgitus: ,,Laulu- ja tantsupidude traditsioon on eesti kultuurilise ja paindlikuidentiteedi
lahutamatu osa ja sellisena kestes eeldus eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi
aegade“ ütleb eelnõu paragrahvi 3 lõige 2. Täpselt sama moodi on Eesti ühiskonna lahutamatu
osa iga inimene sõltumata tema mistahes eripärast või erivajadusest. Erivajadusega inimesed
ei pea korraldama altenatiivset laulu- ja tantsupidu saamaks võimaluse esineda. Laulu- ja
tantsupidu saab ja peab leidma võimalused läbi kunstiliste juhtide ja toimkondade tagamaks
osalemise
erivajadustega esinejatele, kes vastavad eelnõu § 6 lõikes 2 toodud tingimustele kollektiivi
Iiikmetena kui eraldi kollektiividena, mis on moodustunud erivajadusega inimestest. Näiteks
liikumis- või nägemispuue ei takista kuidagi laulmist aga ka viipekeele koor saab kogu
laulupeo etendusele anda lisandväärtust, näidata üles hoolivust ja mitmekesisuse
aktsepteerimist.
On elementaarne, et füüsiline ligipääs on tagatud erivajadusega esinejale, kes on tingimustele
vastava kollektiivi liige. Vaatamata sellele on jätkuvalt olnud muresid ka füüsilise ligipääsuga,
eeldusel, et selle mure lahendab § 6 lõige 4, mis ei kitsenda kas ligipääsu all on silmas peetud
esinejat või külastajat ning füüsilise ligipääsu tagab nimetatud eelnõu säte. Seetõttu saab
eelnõust tuleb eelnõud mõista viisil, et füüsilise ligipääsu tagamise kohustus on üldine ja
kehtib nii esinejatele kui ka osalejatele.
Signe Riisalo
Jüri Jaanson
Õnne Pillak
Eino Pedanik selgitas, et viipekoori laulupeole pääsemise küsimus on saanud laia tähelepanu
ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (ELT SA) käsitleb seda tõsiselt. 2028. aasta peo
kunstiline toimkond kaalub viipekoori osalemisvõimalusi. Erivajadustega inimesed on pidudel
osalenud ka varem, sh nägemispuudega lauljad, ratastoolikasutajad ja vaegkuuljate
tantsurühm. Sihtasutus arvestab varasemaid kogemusi ning parandab järk-järgult
ligipääsetavust ka pealtvaatajatele, sh viipekeelse tõlke ja rahunemisvõimalustega.
Tõnis Lukas sõnas, eteelnõus on erivajadustega inimeste ligipääsu ja osalejate kaasamise
teemat juba puudutatud.
Signe Kivi sõnas, etarutelu erivajadustega inimeste kaasamise üle näitab ühiskonna
muutumist ning on vajalik. Tema hinnangul ei peaks kõiki selliseid küsimusi siiski seadusesse
kirjutama. S. Kivi tõstatas ka küsimuse, kuidas tasakaalustada kvaliteedinõudeid ja
traditsiooni jätkumist väiksemates kohtades, kus harjutatakse vähemate võimalustega, kuid
hoitakse järjepidevust. S. Kivi arvamusel peaks ELT SA arvestama nii kvaliteeti kui ka seda,
et traditsioon ei koonduks üksnes suurematesse keskustesse.
Kadri Tali täpsustas, et dirigentide hinnangul peab laulupeol osalemisel säilima heliline
vorm. Viiplemine saab olla kaasatud tõlke- või kaasategemise vormina, kuid see ei asenda
laulmist.
K. Tali lisas teadmiseks, et liigiloetelude ja eelarvepiirangute fikseerimine võib muutuda
takistuseks, sest peo vormid muutuvad. Näiteks 2028. aasta ühendatud laulu- ja tantsupidu
võib selliste piirangutega vastuollu minna.
Tõnis Lukas selgitas, et eelnõus ei ole rahvatantsuliikide loetelu, vaid üksnes viide noorte ja
11
täiskasvanute rahvatantsurühmadele. Tema sõnul jätaks Eesti Kooriühingu ja teiste
organisatsioonide ettepanek selle loetelu üldse välja.
7. Muuta eelnõu paragrahv 6 pealkirja ja lõikeid 3 ja 4 ning sõnastada need järgmiselt:
Ҥ 6. Laulu- ja tantsupeol esinejana osalemine
(3) Laulu- ja tantsupeol esinevatele lauljatele, tantsijatele ja pillimängijatele luuakse võimalus
osaleda peo ettevalmistusprotsessis.
(4) Laulu- ja tantsupeole luuakse traditsiooni piires ligipääs ka erivajadustega inimestele.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Tõnis Lukas selgitas, et säte vastab varem kõlanud mõttele, et laulu- ja tantsupidu on ka
osalejate pidu ning osalejatel peaks olema võimalus ettevalmistusprotsessis kaasa rääkida.
Seda kajastab nii eelnõu kui ka ettepanek 7, kuid viimases on sõnastus kitsam. Kavandamise
ja ettevalmistamise asemel viidatakse üksnes ettevalmistusprotsessile. Erivajadustega
inimeste ligipääsu puhul täpsustab ettepanek, et see luuakse traditsiooni piires. T. Lukas
märkis, et otsustus peab jääma kunstiliste toimkondade kätte ning lähtuma sisulistest ja
kvaliteedikriteeriumidest.
Eino Pedanik sõnas, et avaliku konkursi kaudu on osalemisvõimalus kõigil kollektiividel, kes
vastavad juhendile, mistõttu kavandatud sõnastus ei anna lisaväärtust.
Signe Kivi sõnas, etlaulu- ja tantsupeo traditsioon on püsinud ka ilma detailse seadusliku
reguleerimiseta. Traditsioon peaks jääma vabaks loomeks, mis arvestab antud hetke
ühiskondlikke muutusi. S. Kivi leidis, et peamised mured, järelkasv ja tasustamine, kuuluvad
pigem teiste lahenduste ja seaduste alla ning praegusel kujul ei tuleks traditsiooni üle
reglementeerida.
Tõnis Lukas sõnas, eteelnõu eesmärk on anda laulu- ja tantsupeoprotsessile pikaajaline
garantii, et ei tekiks piirkondlikke, vanuselisi ega ettevalmistuslikke lünki, mida hiljem on
raske tasandada. Ühiskond muutub kiiresti ning seetõttu tuleb traditsiooni jätkumiseks
kindlustada olulised põhimõtted. Kõik sätted ei pruugi luua uusi algatusi, vaid fikseerivad ka
seda, mida soovitakse tulevikus säilitada.
8. Muuta eelnõu paragrahv 7 lõikeid 1 ja 2 ning sõnastada need järgmiselt:
“(1) Laulu- ja tantsupeo repertuaar lähtub kunstilisest kaalutlusest, eesti koori-, orkestri-,
rahvamuusika ning rahvatantsu traditsiooni hoidmise ja arendamise ning eesti rahvusliku ja
kultuurilise identiteedi edasikandmise vajadusest.
(2) Repertuaari üle otsustavad laulu- ja tantsupeo korraldava rakendusüksuse määratud
kunstilised toimkonnad. Rakendusüksus on laulu- ja tantsupeo repertuaari ja korraldust
puudutavates küsimustes sõltumatu, arvestades samas kultuurilise järjepidevuse tagamise
vajadust.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Eino Pedanik selgitas, et laulu- ja tantsupeo kunstiline juht valitakse avaliku konkursiga, kus
hinnatakse tema kontseptsiooni. Seejärel moodustab kunstiline juht meeskonna, kes töötab
repertuaari ja õppematerjalidega. Kehtiv süsteem toimib ning varasemate pidude kogemusi, sh
repertuaari raskusastme kohta tehtud märkusi, arvestatakse järgmiste pidude
ettevalmistamisel.
Merle Põld lisas, et repertuaari kujunemist ei peaks seaduses detailselt kirjeldama, sest see
12
sünnib koostöös ning liigne reguleerimine võib traditsiooni arengut ja protsessis osalevate
isikute eneseteostusvabadust piirata.
Kadri Tali leidis, et katusorganisatsioonide rolli rõhutamine võib ahendada valikuvõimalusi
ning koondada kavade ja kunstiliste juhtide määramise kitsa organisatsioonide ringi kätte.
Tema hinnangul võivad sellised muudatused pärssida laulupeo kunstilise juhi valiku avatust.
Tõnis Lukas sõnas, et see kindlasti ei ahenda kunstiliste juhtide valikuprintsiipe.
Muudatusettepanekul ei ole sellist eesmärki. Lõike 1 ja 2 ümbersõnastused on seotud ainult
rühmvõimlemise väljavõtmisega.
9. Võtta eelnõust välja paragrahv 7 lõige 4.
Eesti Kooriühingu ettepanek
Tõnis Lukas sõnas, et toetab esitatud ettepanekut, võtta välja lõige, mis puudutab laulupeo
repertuaari valikut.
10. Muuta eelnõu paragrahv 8 ja sõnastada see järgmiselt:
Ҥ 8. Laulu- ja tantsupeo traditsioonide edendamine noorte seas
Laulu- ja tantsupeol on oluline roll laste ja noorte üldkultuuriliste ning muusika- ja
liikumisharjumuste kujundamisel ja väärtustamisel, millest tulenevalt on põhikooli ja
gümnaasiumi riiklikes õppekavades laulu- ja tantsupeotraditsiooni toetavad tegevused ning
koolipidajad loovad tingimused õpilaste osavõtuks laulu- ja tantsupeoprotsessis osalevate
kollektiivide tegevusest koolis või selle lähipiirkonnas.”.
Selgitus: Kuna koorilaulul ja rahvatantsul on oma õpetuslik iva nii koostööoskuste
edasiandmisel kui ka kultuurilise silmaringi laiendamisel ning laulu- ja tantsupeotraditsiooni
edasikandmisel on lapse varane kokkupuude sellega oluline, luuakse koolide juures selleks
võimalused. Muudatusettepaneku algatas Eesti Muusikaõpetajate Liit.
Tõnis Lukas
Samasisuline ettepanek § 8 muutmiseks on Eesti Kooriühingul:
„Muuta eelnõu paragrahv 8 ja sõnastada see järgmiselt:
Ҥ 8. Laulu- ja tantsupeo traditsioonide edendamine noorte seas
Laulu- ja tantsupeol on oluline roll laste ja noorte üldkultuuriliste ning muusika- ja
liikumisharjumuste kujundamisel ja väärtustamisel, millest tulenevalt on põhikooli ja
gümnaasiumi riiklikes õppekavades laulu- ja tantsupeotraditsiooni toetavad tegevused
ning koolipidajad loovad tingimused õpilaste osavõtuks laulu- ja tantsupeoprotsessis
osalevate kollektiivide tegevusest koolis või selle lähipiirkonnas.“.“
Merle Põld selgitas, et põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad kehtestatakse põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse alusel ning need juba toetavad laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkumist.
Seetõttu ei loo ettepanek uut õiguslikku alust. Samas paneks säte kohustuse koolipidajatele,
kelleks võivad olla riik, kohalik omavalitsus või eraõiguslik isik, kuid kohustuse täpne sisu ja
võimalik rahaline mõju jäävad ebaselgeks. Ministeeriumi hinnangul tuleb arvestada, et
kollektiivide loomine on vabatahtlik.
Liina Kersna sõnas, etriikliku kohustuse seadmine eeldab kõigile võrdset rahastamist.
13
Tõnis Lukas selgitas, et ettepanek lähtub organisatsioonide murest traditsiooni nõrgenemise
pärast piirkondades ja koolides. Tema sõnul peaks koolipidaja arvestama laulu- ja
rahvatantsutraditsiooni hoidmisega ning vajaduse korral tegema piirkondlikku koostööd, et
kollektiivide tegevus püsiks õppetööga seotud.
Merle Põld sõnas, etprobleemidel võivad olla sisulised põhjused, kuid üks seadusesäte ei
neid ei lahendada.
11. Ühendada paragrahvid 9 ja 10 ning sõnastada see järgmiselt:
“§ 9. Üldlaulu- ja tantsupidude ning noorte laulu- ja tantsupidude toimumise kohad ja
perioodilisus
(1) Laulupeo kontserdid toimuvad Tallinna Lauluväljakul.
(2) Tantsupeo kontserdid toimuvad Tallinnas Kalevi Keskstaadionil.
(3) Üldlaulu- ja tantsupidu toimub iga viie aasta tagant. Noorte laulu- ja tantsupidu toimub iga
viie aasta tagant üldlaulu- ja tantsupidude vahele jääval perioodil. Erandid kehtestab
rakendusüksuse ettepanekul kultuuriminister määrusega.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Eino Pedanik selgitas, et peopaikade valiku teeb ELT SA koos toimkondadega. 2011. aasta
noorte tantsupeo kogemus lauluväljakul näitas, et see ei olnud publiku ega tantsijate vaates
sobiv lahendus, mistõttu on KUM koos Tallinna Linnavalitsusega panustanud Kalevi
staadioni korrastamisse. Samuti on ministeerium toetanud Tallinna Lauluväljaku arendamist.
Edasised tööd sõltuvad detailplaneeringust ja vajalikest investeeringutest, et parandada
tingimusi esinejatele, osalejatele ning arvestada lauluväljaku kui suurema puhke- ja
kultuuriruumi vajadustega.
Merle Põld lisas, et Tallinna Lauluväljaku ja Kalevi staadioni seaduses peopaikadena
fikseerimine koormaks teiste isikute vara ning eeldaks tõenäoliselt hüvitusmeetmeid. Praegu
kasutatakse ja arendatakse neid paiku koostöös ning ka muudel eesmärkidel, mistõttu jääb
ebaselgeks, mida avalik-õiguslik koormus nende kohtade puhul tähendaks.
Liina Kersna küsis, mis reguleerib üldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo
toimumissagedust.
E. Pedanik vastas, et peotsükkel lähtub juubeliaastatest. Üldlaulu- ja tantsupidu seostub 1869.
aasta esimese laulupeoga ning noortepidu 1962. aastaga. COVID-i tõttu nihkus mõlema peo
korraldus ühe aasta võrra. Seetõttu toimub 2028. aastal erandlik ühendpidu noortele ja
täiskasvanutele ning seejärel naastakse tavapärase tsükli juurde.
Liina Kersna küsis, kas sellise seaduse kehtimisel oleks 2028. aasta ühendpeo korraldamine
õigusvastane.
Eino Pedanik vastas, et sisuliselt oleks see seadusevastane.
12. Luua paragrahv 10 uues sõnastuses järgmiselt:
Ҥ 10. Laulu- ja tantsupeoliikumine
(1) Laulu- ja tantsupidude vahelisel perioodil toimuvad järgmised tegevused:
1) harrastuskollektiivide tegevus;
2) repertuaari ettevalmistamine;
3) kooride, rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide ja orkestrite esinemised;
4) koorijuhtide ja juhendajate koolitused;
14
5) maakondlikud, piirkondlikud ja valdkondlikud laulu- ja tantsupeod;
6) teised üritused ja sündmused, mis on suunatud laulu- ja tantsupeotraditsiooni hoidmisele ja
arendamisele;
7) esinemiskostüümide ja rahvarõivaste ettevalmistamine.
(2) Laulu-ja tantsupeoliikumise haripunktiks on mitmepäevased üle-eestilised üld- ja noorte
laulu- ja tantsupeod ning nende eelproovid.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Tõnis Lukas selgitas, et ettepanek täpsustab loetelu, jättes sellest välja võimlemisrühmad.
Sarnased loetelud on olemas nii Läti kui ka Leedu seadustes, kuid ettepanek ei too kaasa
põhimõttelist muudatust.
Merle Põllu sõnul on tegemistammendava loeteluga ning sellisel juhul justkui muid tegevusi
või ettevalmistusi ei tohikski teha.
13. Jagada paragrahv 11 kaheks eraldi paragrahviks ning sõnastada need järgnevalt:
“§ 11. Üldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistus- ja
korraldustöö rahastamine
(1) Riigieelarvest kaetakse järgmised kulud:
1) rakendusüksuse ning koori- ja orkestrimuusika ning rahvatantsu valdkondade
katusorganisatsioonide kulud.
(2) Rakendusüksuse eelarvest kaetakse järgmised kulud:
1) üldlaulu- ja tantsupeo ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud ning esinejate
majutus-, toitlustus- ja transpordikulud peo ajal;
2) noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud ning esinejate
majutus-, toitlustus- ja transpordikulud peo ajal.
§ 12. Laulu- ja tantsupeoliikumise rahastamine ja kohalike omavalitsuste ülesanded
(1) Pidude vahelisel ajal iga-aastases riigieelarves ettenähtud rahalised vahendid ei tohi olla
väiksemad eelmisel aastal eraldatud vahenditest. Raha kasutatakse järgmiselt:
1) maakondlike, piirkondlike ja valdkondlike laulu- ja tantsupidude kunstiliseks
ettevalmistuseks;
2) laulu- ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseks ja arendamiseks oluliste muude sündmuste
korraldamiseks;
3) kooride ja orkestrite dirigentide ning rahvatantsurühmade ja rahvamuusikaansamblite
juhtide palgatoetuse ning sellega kaasneva sotsiaalmaksu maksmiseks;
4) uudisloomingu eest tasumiseks;
5) autoritasude maksmiseks vastavalt seadustes ettenähtud protseduuridele;
6) õppematerjalide ettevalmistamiseks ja väljaandmiseks;
7) repertuaari omandamiseks vajalike eelproovide korraldamiseks;
8) kollektiivide juhendajate täiendõppeks;
9) riigi poolt ette nähtud kollektiivide tegevustoetuse maksmiseks.
(4) Koori, orkestri, rahvamuusikaansambli või rahvatantsurühma asutaja kindlustab
kollektiivi tegevuseks vajalikud prooviruumid, proovideks vajaliku tehnilise varustuse,
rahvariided või muud kostüümid, repertuaarivihikud ja rahvatantsukirjeldused, dirigendi,
juhendaja ja muusikalise saatja töötasu ning transpordi laulu- ja tantsupidude vahelisel ajal.
15
(5) Laulu- ja tantsupidudele osalema kandideerivate kollektiivide ettevalmistusprotsessi eest
vastutavate koori- ja tantsujuhtide täiendav tasustamise toimub riigieelarvest
Kultuuriministeeriumi kaudu.
(6) Eraldised käesoleva paragrahvi lg 1 nimetatud kuludeks, samuti §3 lg 5 nimetatud
rakendusüksuse tegevuskuludeks laulu- ja tantsupidude vahelisel ajal otsustab Riigikogu
menetletavaks eelarveaastaks ja planeerib Kultuuriministeerium vähemalt kolmeks järgmiseks
eelarveaastaks ette. Kalendriaastaks varem määratud eraldist ei tohi uue riigieelarve
kehtestamisega väheneda.
(7) Kohalikud omavalitsused osalevad üldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo
ettevalmistusprotsessis ning korralduses partneritena vastavalt vajadusele ja võimalusele,
toetades ka oma territooriumil tegutsevaid kollektiive.
(8) Muuhulgas tagavad kohalikud omavalitsused või omavalitsusliidud maakonnas üld-ja
noortepeo kohapealsete eelproovide korralduse ja peonädalal Tallinnas majutuskoolides
maakonna kollektiividele esmaabi, turvalisuse ja muu vajaliku korralduspersonali.
(9) Tallinna linn tagab üld-ja noortepeo peonädala ajal majutuskoolide olemasolu vajalikus
mahus koos sööklaruumide ja seal tegutseva toitlustusettevõtte teenindusega.”
Eesti Kooriühingu ettepanek
Eino Pedanik selgitas, et riigieelarvest toetatakse ELTSA-t, peokorraldust ja toetusmeetmeid.
Pidudevahelisel ajal on olulised ka kohalikud, piirkondlikud ja liigipeod, mis annavad
esinemisvõimaluse suurele peole mittepääsenud kollektiividele ning hoiavad traditsiooni
järjepidevust.
Kadri Tali leidis, et kultuurivaldkonna rahastus hajub sageli seminaride, muude sündmuste ja
täiendõppe vahel ega jõua piisavalt kooride ja koorijuhtideni. Rahastuse fookus peaks olema
kooridel ja koorijuhtidel, mitte katusorganisatsioonide üldkulude suurendamisel.
Tõnis Lukas selgitas, et ettepaneku eesmärk on siduda kulud täpsemalt esinejatega. Osalejate
majutus-, toitlustus- ja transpordikulude asemel viidatakse esinejate vastavatele kuludele.
Seega keskendub ettepanek esinejatele, mitte kõigile osalejatele.
14. Muuta paragrahvi 12 pealkirja ja lisada lõige 4:
㤠13. Paikkondlikud ja valdkondlikud laulu- ja tantsupeod
(4) Valdkondlikud laulu- ja tantsupeod toimuvad kolmanda sektori, kohaliku
omavalitsuse ning riigi koostöös.“
Eesti Kooriühingu ettepanek
Eino Pedanik märkis, et vahepealsete sündmuste rahastamiseks on olemas eraldi
toetusmeede, mis on toiminud juba mitu aastat.
Liina Kersna tänas arutelu eest ning sõnas, et ettepanekute esimene arutelu on läbitud, kuid
selgust vajab veel, millistest ettepanekutest võiksid kujuneda kultuurikomisjoni
muudatusettepanekud.
16
Tõnis Lukas sõnas, et osa ettepanekutest olid sisulised ning osad vormilised, kuid üldiselt
väljendavad need organisatsioonide selget huvi vastava seaduse vastu.
6. Info ja muud küsimused
Infot ei esitatud ning küsimusi ei tõstatatud
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Merje Noorlind
protokollija