1

31.03.2026

Väljatöötamiskavatsus

Juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse ülekandmine ja karistuste

individualiseerimine

1. Lahendatavad probleemid

Probleem nr 1: juriidilise isiku vastutuse ülemineku võimatus

Juriidilise isiku vastutuse ülemineku juures tuleb eristada kahte problemaatilist olukorda.

Esiteks võib juhtuda, et juriidilist isikut ei saa karistada tema lõppemise tõttu. Ühinedes,

jagunedes või end likvideerides on võimalik saavutada juriidilise isiku lõppemine, mis on

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 4 kohaselt kriminaalmenetlust välistav

asjaolu. Kui juriidiline isik on lõppenud, ei ole tema suhtes võimalik realiseerida ühtegi

karistamise eesmärki. Teemat on käsitletud nii õiguskirjanduses kui kohtupraktikas ja

probleemile on tähelepanu juhtinud ka OECD altkäemaksu vastane töögrupp oma 2024.a

koostatud Eesti IV hindamisaruandes1.

Riigikohtu kriminaalkolleegium juhtis obiter dictum korras asjas nr 3-1-1-133-13 tehtud

otsuses (p 16) tähelepanu järgnevale: Praegu võimaldab seadus juriidilise isiku jagunemise,

ühinemise või likvideerimise abil vältida selle isiku karistamist või siis muuta karistamine

ebatõhusaks põhjusel, et süüteo toime pannud juriidilise isiku majanduslik identiteet on

karistamise hetkeks üle läinud mõnele teisele juriidilisele isikule. Taoliste võimaluste olemasolu

on vaevalt kooskõlas seadusandja eesmärkidega juriidiliste isikute karistusõigusliku vastutuse

kehtestamisel. Samas on seadusandja võimuses luua õiguslik mehhanism, mis takistaks

jagunemise, ühinemise või likvideerimise kasutamist süüteo toime pannud juriidilise isiku

karistamise vältimiseks. Näiteks on võimalik anda kriminaalasja menetlejale pädevus keelata

kriminaalmenetluse tagamiseks teatud tingimustel ja ajaks kahtlustatavast või süüdistatavast

1 OECD hindamisaruanne P C.1.d, p 228, lk 63, kättesaadav veebis: OECD Anti-Bribery Convention Phase 4

Report on Estonia (EN)

2

juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja likvideerimine. Lisaks sellisele menetluslikule

abinõule on võimalik kehtestada materiaalõiguse normid, mis looksid seadusliku aluse

omistada tegu teatud juhtudel (nt äriühingu ainukese ettevõtte ülemineku korral) juriidilisele

isikule, kes on teo toime pannud juriidilise isikuga majanduslikult identne.

Teiseks, nagu viidatud Riigikohtu otsusest ka nähtub, tuleb juriidilise isiku lõppemise kõrval

eristada olukordi, kus juriidiline keha on küll alles, kuid selle varad, personal ja muu oluline

kapital (nn majanduslik identiteet) on üle viidud teise ühingusse. Kuigi sellisel juhul on süüteo

toime pannud juriidilise isiku karistamine küll iseenesest võimalik, ei täidaks selline varatu

ühingu karistamine üld- ega eripreventiivsed eesmärke. Kui sisuliselt sama ühing tegutseb teise

registrikoodi all edasi, annab see ühiskonnas tugeva signaali, et juriidilisel isikul on võimalik

oma karistusõiguslik vastutus vanasse kehasse maha jätta ja karistusest täielikult pääseda.

Seadusandja on astunud mõningaid samme2 probleemi leevendamiseks, kuid terviklahenduseni

pole tänaseni jõutud. Kui varem oli kriminaalmenetluses võimalik keelata juriidilise isiku

jagunemine, ühinemine või likvideerimine, samuti vara väljakandmine (nt teatud tehingute

tegemise keelu näol) konfiskeerimise või tsiviilhagi tagamiseks, siis 1. mail 2023 jõustunud

KrMS muudatuste järel saab neid meetmeid kohaldada ka rahalise karistuse tagamiseks. Samuti

on äriregistri seaduse § 60 alusel piiratud äriühingu registrist kustutamise võimalusi, kui ühing

on osaline kriminaal- või kohtumenetluses.

Need muudatused aitavad küll osaliselt vältida vastutusest hoidumist juriidiliste isikute poolt,

kuid lahendus on laiemas plaanis poolik, sest tõkendite kasutamise eelduseks on (juba)

käimasolev kriminaalmenetlus. See tähendab, et kui ühinemine või jagunemine on toimunud

enne kriminaalmenetluse alustamist (nt kohe pärast süüteo toimepanemist), jäävad seaduses

sätestatud võimalused puudulikuks. Probleemi lahendamiseks on vaja täiendavalt muuta

kehtivat õigust, millest tuleb VTK-s juttu hiljem.

Probleem nr 2: juriidilise isiku karistuste individualiseerimisvõimaluste piiratus

Kuigi juriidilisele isikule on võimalik kuriteo eest mõista tingimisi karistus KarS § 73 alusel, ei

ole KarS § 74 ehk käitumiskontrolli kui lisatingimuste kohaldamine võimalik. Samas ei ole

selline kitsendus alati põhjendatud, kuna mõnel juhul võiks lisatingimuste kohaldamine olla

2 KrMS ja VTMS muutmise eelnõu 367 SE, millega tehti võimalikuks kohaldada asjakohaseid kriminaalmenetluse

tagamise vahendeid ka rahalise karistuse tagamiseks.

3

adekvaatne lahendus. Näiteks keskkonnakuriteo toimepanemise korral ei peaks olema

välistatud panna äriühingule kohustus panustada mingil moel keskkonnakaitse edendamisse.

Samas tuleks siinjuures jälgida, et lisatingimus ei tooks kaasa sisuliselt teist karistust sama teo

eest. Siinkohal tasuks ühtlasi kaaluda KarS §-i 66 (karistuse kandmine ositi) muutmist selliselt,

et sätet saaks selgelt kohaldada ka juriidiliste isikute puhul ning KarS 3. peatüki 4. jao

täiendamist selliselt, et juriidilisele isikule oleks võimalik kohaldada laiemat valikut

lisakaristusi (nt mingil tegevusalal tegutsemise keeld).

2. Eesmärgid

Esimese probleemi lahenduseks on (karistus)õigusliku regulatsiooni täiendamine selliselt, et

juriidilist isikut oleks võimalik kuriteo eest (tõhusalt) karistada ka juhul, mil teo toime pannud

isik on (kohe) pärast teo toimepanemist ühinenud teise juriidilise isikuga, jagunenud kaheks või

enamaks juriidiliseks isikuks või kui isiku majanduslik identiteet on üle kantud teise juriidilisse

isikusse.

Teis(t)e probleemi(de) lahenduseks on karistusõigusliku regulatsiooni täiendamine selliselt, et

ka juriidilisele isikule mõistetud kriminaalkaristust oleks võimalik rohkem individualiseerida.

Eelkõige tähendab see käitumiskontrolli võimaldamist ka juriidilisele isikule, sh võimalust

panna juriidilisele isikule spetsiifilisi kohustusi nagu nt liikide taasasustamine tekitatud kahju

heastamiseks vms, aga ka karistuse ajatamist ja mingil tegevusalal tegutsemise keelu

kohaldamise võimaldamist.

3. EL õigus ja teiste riikide regulatsioonid

Üldise süüpõhimõtte kohaselt on seni vastutus kuriteo toime panemise eest olnud konkreetse

isikuga lahutamatult seotud. Kuigi selline mõttekäik on igati sobilik füüsiliste isikute puhul (on

mõeldamatu, et konkreetsele inimesele määratud kandmata vanglakaristus läheks tema surma

korral üle nt tema pärijatele), ei võta see lähenemine arvesse juriidiliste isikute eripärasid.

Erinevalt füüsilisest isikust on juriidiline isik oma olemuselt varakogum, mille puhul

karistusõiguslik mõjutamine peab tegelikult mõjutama neid inimesi, kellele see vara kuulub ja

kes lõppastmes ka vastutavad selle eest, mida selle varaga tehakse (või mida tehakse selle vara

4

suurendamise eesmärgil). Süüpõhimõttega kooskõlas olevaks ei saa pidada olukorda, kus

karistusõiguslik vastutus on võimalik (näilise) tsiviilõigusliku tehinguga välistada, olgu selleks

kas äriühingu ühinemine, jagunemine või lihtsalt äriühingute ressursside ümberkantimine teise

juriidilisse isikusse (ettevõtte üleminek).

Samale järeldusele on jõutud ka Euroopa Liidu õiguses. Euroopa Kohus analüüsis õigusjärglase

vastutuse võimalikkust oma 5. märtsi 2015 kohtuasjas C-343/13 (Modelo Continente

Hipermercados SA versus Autoridade para as Condições de Trabalho – Centro Local do Lis

(ACT))3. Tegemist oli kaasusega, kus äriühingule määrati tööõiguse normide rikkumise eest

trahv. Sama äriühing ühines pärast rikkumise toimepanemist, kuid enne vastava trahviotsuse

jõustumist teise äriühinguga, mille tagajärjel loeti esimene (õigusrikkujast) äriühing lõpetatuks.

Eelotsusetaotlusega sooviti kohtuasjas sisuliselt vastust küsimusele, kas ühinemise korral läheb

üle ka sellise trahvi tasumise kohustus, mis on määratud enne ühinemist jõustunud otsusega

ühendatava äriühingu poolt enne ühinemist toimepandud tööõigusalaste rikkumiste eest. Otsuse

punktis 33 leidis kohus, et „[…] kui sellise vastutuse üleminek oleks välistatud, kujutaks

ühinemine endast äriühingule võimalust mööda hiilida enda toimepandud rikkumise

tagajärgedest asjaomase liikmesriigi või teiste võimalike huvitatud isikute kahjuks.“

Kokkuvõttes otsustas kohus, et Nõukogu 9. oktoobri 1978. aasta kolmanda

direktiivi 78/855/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu

artikli 54 lõike 3 punktist g (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri

2009. aasta direktiiviga 2009/109/EÜ), artikli 19 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et „ühinemine

ühendamise teel” selle direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses hõlmab ühendavale äriühingule ka

sellise trahvi tasumise kohustuse üleminekut, mis on määratud enne ühinemist jõustunud

otsusega ühendatava äriühingu poolt enne ühinemist toimepandud tööõigusalaste rikkumiste

eest.

Kuigi kohtuotsuses antud tõlgendus on rajatud tsiviilõiguslikke suhteid reguleerivate

õigusaktide tõlgendusele ja trahvi kui karistust on käsitletud osana ülemineva ettevõtte

kohustustest, nähtub kohtuotsuse põhjendustest siiski eesmärk välistada juriidiliste isikute

vastutusest kõrvalehoidmine ja tagada seeläbi liikmesriikide ja teiste isikute parem kaitse. Sama

argumentatsioon peaks kohalduma mitte üksnes trahvide, vaid ka teiste mõjutusvahendite,

eelkõige KarS §-s 44 sätestatud rahaliste karistuste puhul.

3Kättesaadav veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:62013CJ0343

5

Karistuse ülekandumise teemat on analüüsinud ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Lahendis

Carrefour France v. France4 oli samuti vaidluse all küsimus karistuse ülekandmise

võimalikkusest ühinemise korral. Kaebaja heitis riigile ette enda karistamist teise isiku poolt

toime pandud teo eest ja seega konventsiooni rikkumist seoses süütuse presumptsiooni ning

õiglase kohtumenetlusega (art 6 lõiked 1 ja 2). Kohus ei tuvastanud konventsiooni rikkumist,

nõustudes prantsuse kohtute käsitlusega ühingu majanduslikust järjepidevusest. Äriühing läks

teise äriühingu koosseisu üle tervikuna – st kõigi oma varade ja kohustustega. Samuti jätkus

uues ühingus lõppenud ühingu varasem majandustegevus ning muutunud oli sisuliselt üksnes

juriidiline keha. Kaal oli ka argumentidel, et ühinemisotsuse oli teinud kaebajast ühing ise, kes

oli sel ajal ühtlasi emaühingu ja ainsa aktsionäri rollis ning see otsus langetati kohtumenetluse

ajal, vahetult enne esimese astme kohtuotsust. Sarnaselt eelviidatud Euroopa Kohtu otsusele tõi

ka EIK välja vajaduse kaitsta õiguskorda ja tagada (rahaliste) karistuste tõhusus, millele

tingimusteta isikulise süüpõhimõtte rakendamine juriidiliste isikute puhul vastu töötaks. Lisaks

eelnevale on selle kaasuse puhul oluline välja tuua, et kuigi prantsuse õiguse kohaselt oli

tegemist konkurentsialase rikkumise eest mõistetud „tsiviiltrahviga“, leidis kohus, et kõrget

trahvimäära arvesse võttes oli nn Engeli kriteeriumite pinnalt tegemist kriminaalkaristusega.

Eeltoodud otsuste valguses muutis Prantsusmaa kassatsioonikohus (Cour de cassation) oma

senist praktikat ning alates 25.11.2020 kriminaalkolleegiumi kassatsiooniotsusest nr 18-89.9555

võib ühendavat äriühingut kriminaalvastutusele võtta, kui ühinemise/omandamise eesmärk oli

võimaldada ühendaval äriühingul oma kriminaalvastutusest kõrvale hoida. Hiljem on

kassatsioonikohus seda seisukohta korranud ning selle toimet isegilaiendanud. Nii laiendas

kriminaalkolleegium 22. mai 2024. aasta kassatsiooniotsusega6 nr 23-83.180

kriminaalvastutuse üleminekut kõigile ühendavatele äriühingutele olenemata selle liigist,

tingimusel et see tegeleb majandustegevusega. Alates kassatsioonikohtu kriminaalkolleegiumi

12. novembri 2025. aasta kassatsiooniotsusest7 nr 23-84.389 kehtib see põhimõte ka avalik-

õiguslike juriidiliste isikute suhtes.

4Kättesaadav veebis: https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=002-12634 5 Kättesaadav veebis:

https://www.legifrance.gouv.fr/juri/id/JURITEXT000042619505?init=true&page=1&query=18-

86955&searchField=ALL&tab_selection=all 6 Kättesaadav veebis: vt p 6

https://www.legifrance.gouv.fr/juri/id/JURITEXT000049602673?init=true&page=1&query=23-

83.180&searchField=ALL&tab_selection=all 7 Kättesaadav veebis, vt p 17:

https://www.legifrance.gouv.fr/juri/id/JURITEXT000052587256?init=true&page=1&query=23-84-

389&searchField=ALL&tab_selection=all

6

Juriidilise isiku karistuse üleminek on võimalik ka teistes Euroopa riikides ning seda mitte

üksnes kohtupraktika pinnalt kujundatud alustel. Mitmes riigis on küsimust reguleeritud

seaduse tasandil. Näiteks Hispaania kriminaalkoodeksi8 artikli 130 lõikes 2 on juriidilise isiku

kriminaalõigusliku vastutuse üleminekut reguleeritud järgnevalt (NB! Käesolevas

väljatöötamiskavatsuses esitatud väliskirjanduse tõlge on mitteametlik):

„2. Juriidilise isiku üleminek, ühinemine, neeldumine või jagunemine ei lõpeta

kriminaalõiguslikku vastutust, mis kantakse üle ettevõttele või ettevõtetele, millesse isik üle

läheb, millega see ühineb, milles see neeldub või milleks see jaguneb. Kohtunik või kohus võib

määrata, et karistus läheb juriidilisele isikule üle proportsionaalselt vastutusega kuriteo

toimepanemise eest.

Kriminaalõiguslikku vastutust ei lõpeta juriidilise isiku varjatud või näiline lõpetamine.

Juriidilise isiku varjatud või näiliseks lõpetamiseks peetakse juhtumeid, kus juriidilise isiku

majandustegevus jätkub ja sel säilivad kliendid, teenuseosutajad ja töötajad või nende kõige

olulisem osa.“

Juriidilise isiku vastutuse ülemineku küsimust on lahanud ka Hispaania konstitutsioonikohus,

kes leidis oma 11.12.2023 otsuses nr 179/20239, et juriidilisi isikuid ei saa selles küsimuses

kohelda sarnaselt füüsiliste isikutega ning vastutuse ülemineku piiramine majandusliku

identiteedi ülemineku korral tähendaks sisuliselt vastutuse vältimise lubatavust. See aga

õõnestaks omakorda õiguskorda. Oma otsuses tugines kohus mh samuti Euroopa Liidu Kohtu

otsusele C-343/13, millest oli juba juttu eespool).

Rumeenias on juriidilise isiku vastutuse üleminekut reguleeritud kriminaalkoodeksi artiklis

151. Säte sisaldab eraldi klausleid erinevate ühinemise ja jagunemise viiside tarbeks ning näeb

ette ka võimalused karistuse individualiseerimiseks (vastutuse varalised piirangud):

„Artikkel 151

Juriidilise isiku ühinemise ja jagunemise mõju

(1) Juriidilise isiku staatuse kaotamise korral ühinemise, ülevõtmise või jagunemise tõttu pärast

süüteo toimepanemist kannab kriminaalvastutuse ja selle tagajärjed:

8 Redaktsioonid kättesaadavad veebis: https://www.boe.es/eli/es/lo/1995/11/23/10/con 9 Kättesaadav veebis: https://www.boe.es/diario_boe/txt.php?id=BOE-A-2024-980

7

a) ühinemise teel loodud juriidiline isik;

b) ühendav juriidilise isik;

c) juriidilised isikud, mis loodi jagunemise teel või mis omandasid osa jagunenud üksuse

varadest.

(2) Lõikes 1 sätestatud juhul võetakse karistuse individualiseerimisel vajaduse korral arvesse:

a) viimases finantsaruandes või vajaduse korral raamatupidamisaruandes kajastatud kogutulu

ja -vara, mille õigusrikkumise toime pannud juriidiline isik peab seaduse kohaselt koostama ja

esitama enne ühinemist või jagunemist, võttes arvesse oma vara seda osa, mis edastati igale

tehingus osalevale juriidilisele isikule;

b) vara väärtus ühinemise või jagunemise kuupäeva seisuga juriidilise isiku puhul, kes seaduse

kohaselt ei ole kohustatud punktis a sätestatud dokumente koostama ja esitama, ning kohtu

poole pöördumise aastal asutatud juriidilise isiku puhul, võttes arvesse tema vara seda osa, mis

edastati igale tehingus osalevale juriidilisele isikule.“

Tšehhis on juriidilise isiku vastutuse ülemineku küsimust reguleeritud Juriidiliste isikute

kriminaalõigusliku vastutuse seaduse10 artiklis 10. Sarnaselt Rumeenia kriminaalkoodeksiga,

sisaldab ka Tšehhi säte individualiseerimise võimalust, kuid lisaks veel ka eraldi klauslit

kogumite ja korduvkaristuste arvestamiseks.

„Artikkel 10

Juriidilise isiku õigusjärglase kriminaalõiguslik vastutus

(1) Juriidilise isiku kriminaalõiguslik vastutus läheb üle kõigile selle õigusjärglastele.

(2) Kui kriminaalõiguslik vastutus on lõike 1 kohaselt üle läinud mitmele juriidilise isiku

õigusjärglasele, arvestab kohus karistuse või kaitsemeetmete liigi ja tingimuste üle otsustamisel

ka toimepandud kuriteost saadud tulu, hüvede ja muude hüvede suurust, mis on igaühele neist

üle kantud ning ka seda, millises ulatuses jätkavad need kuriteo toimepanemisega seotud

tegevust.

10 Kättesaadav veebis: O trestní odpovědnosti právnických osob a řízení proti nim — Dostupný advokát

8

(3) Kriminaalkoodeksi sätteid kohaldatakse samamoodi ka kogumlike, korduvate ja

ühiskaristuste määramisel õigusjärglastele; kui selline toiming ei ole õigusjärglase olemuse või

muude põhjuste tõttu võimalik, määrab kohus eraldi karistuse.

(4) Kohus toimib sarnaselt lõigetes 1-3 tooduga juriidilise isiku lõpetamise korral pärast

kriminaalmenetluse lõppu.“

Saksamaal ei ole juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus võimalik, kuigi sel teemal on varem

õiguslikke diskussioone peetud. Hetkel tuntakse Saksamaal aga ainult juriidilise isiku

administratiivvastutust. Saksa Gesetz über Ordnungswidrigkeiten’i(OWiG)11 § 30 sätestab

eeldused juriidilise isiku suhtes rahatrahvi kohaldamiseks. Saksamaal on rahatrahvi võimalik

kohaldada ka juriidilise isiku õigusjärglase suhtes, kellele on üle läinud juriidilise isiku

majanduslik identiteet. Majandusliku identiteedi ülemineku kui vastutuse ülemineku

kontrollimiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

 Esineb üldõigusjärglus (toimunud on ühingu õigusliku staatuse muutumine);

 Teo faktiliselt toime pannud juriidilise isiku vara on identsel või sarnasel viisil uude

ühingusse üle kantud;

 Üle läinud vara on selgelt eristatav;

 Üle kantud vara moodustab olulise osa uue ühingu omandis olevast varast.12

Rahatrahvi kui trahvi üle minemine uuele üldõigusjärglasest juriidilisele isikule on seega

võimalik vaid siis, kui selgelt oli tuvastatud majanduslik identsus kahe ühingu vahel. Selliselt

jäi aga majandusliku identiteedi põhimõtte kohaldamisala teatud juhtudel liiga kitsaks ning

võimaldas ühingul karistamist vältida. Praktikas oli nimetatud põhimõtte alusel vastutuse

üleminekut võimalik vältida näiteks jaotumise teel kahte või enamasse ühingusse jagunedes.

Sellise juhul ei ole vastutuse ülemineku kriteeriumid täidetud ning rahatrahvi ei ole ühegi

omandava ühingu suhtes võimalik kohaldada. Samuti kehtis majandusliku identiteedi

ülemineku kui vastutuse ülemineku põhimõte ainult üldõigusjärgluse korral, st nimetatud

põhimõtte kohaldamine oleks välistatud jagunemisel eraldumise teel. Seda, et majandusliku

11 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.gesetze-im-internet.de/owig_1968/__30.html 12 Kairjak, M.; Rask, R.; Juridica International XVII/2010 viite nr 36 kaudu: G.Eidam. Die Verbandsgelbusse des

§ 30 Abs 4 OWig – eine Bestandsaufnahme. – Wistra 200, nr 12, lk 450. BGH 11.03.1986. – Wistra 1986, nr 5, lk

221-222; BGH 13.11.2004. – NJW 2005, nr 19, lk 1381-1382.

9

identiteedi ülemineku kriteeriumi abil vastutuse ülekandumise mehhanism ei olnud praktikas

efektiivne, tõendab ka asjaolu, et Saksamaa seadusandja pidas vajalikuks regulatsiooni

täiendada OWiG § 30 lõikega 2a:

„(2a) Üldõigusjärgluse korral või osalise õigusjärgluse korral jagunemise juhtudel

(ümberkujundamisseaduse [Umwandlungsgesetz] § 123 lõige 1) võib õigusjärglas(t)ele

määrata lõigetele 1 ja 2 vastava trahvi. Sellistel juhtudel ei tohi trahv ületada ülevõetud varade

väärtust ega õiguseellasele määratava trahvi summat. Õigusjärglane (õigusjärglased) asub

trahvimenetluses menetluslikku positsiooni, milles õiguseellane oli õigusjärgluse jõustumise

ajal.

Nägu näha, irdub viidatud säte absoluutsest üldõigusjärgluse nõudest ning võimaldab karistuse

üleminekut ka osalise õigusjärgluse korral. Õigusjärglase vastutust on piiratud ülevõetud varade

väärtuse ja/või õiguseellasele määratava trahvi summa suurusega.

4. Võimalikud lahendused

Probleem 1: juriidilise vastutuse isik ülemineku võimatus

Võimalike lahendustena tuleb kõne alla üksnes legislatiivne sekkumine, kuna probleemi

lahendamine kehtiva õiguse tõlgendamise teel osutus edutuks. Riigikohus märkis vajadust

seaduse muutmise järele expressis verbis oma otsuse nr 3-1-1-133-13 punktis 16 ning lükkas

sama otsuse punktis 13 ümber ka prokuratuuri ja madalama astme kohtute käsitluse sellest,

kuidas karistusõigusliku vastutuse vältimise eesmärgil läbi viidud ühinemisi või jagunemisi

tuleks käsitleda tühiste tehingutena vastuolu tõttu heade kommetega: „Sõltumata sellest, kas

Facio Ehituse AS-i jagunemisotsus oli heade kommete vastasuse tõttu tühine või mitte, puudub

alus väita, et 5. novembril 2010 registrisse kantud uus õigussubjekt Facio Ehituse OÜ on

samastatav varem Facio Ehituse AS-i ja hiljem AS Räga (OÜ Räga) nime kandnud äriühinguga.

TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.

Sama seaduse § 84 esimese lõike esimene lause näeb ette, et tühisel tehingul ei ole algusest

peale õiguslikke tagajärgi. Seega, väites Facio Ehituse AS-i jagunemisotsuse tühisust, pidid

kohtud jõudma järelduseni, et OÜ Facio Ehitus asutamiseks puudus kehtiv alus. Sellel asjaolul

poleks aga enam õiguslikku tähendust. Nimelt sätestab TsÜS § 27 lg 2, et eraõigusliku

juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse

kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või

10

otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või

asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Samuti näeb ÄS

§ 446 lg 7 ette, et jagunemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist jaguneva ühingu asukoha

äriregistrisse. Seega kaotab asutamisleping või -otsus, samuti jagunemisotsus juriidilise isiku

registrisse kandmisega oma õigusliku tähenduse. Järelikult ei saa võimalikud puudused Facio

Ehituse AS-i jagunemisotsuses seada kahtluse alla jagunemisel registrisse kantud uue

äriühingu - Facio Ehituse OÜ - eksistentsi ega anda alust samastada teda jagunenud

äriühinguga (viimase ärinimega OÜ Räga).

Legislatiivne sekkumine tähendab siinkohal eelkõige KarS-i täiendamist sättega, mis sätestab

selgelt kriminaalõigusliku vastutuse ülemineku õigusjärglasele. Väljatöötamiskavatsuse

eelmises peatükis on toodud võrdluseks näiteid teiste riikide õiguskorrast ja mitmetes riikides

on selline säte olemas. Muudatuste korral tuleks vastutuse ülemineku eeldused menetlejal

igakordselt eraldi ära tõendada. Peamine küsimus seisneb selles, kuidas õigusjärgluse mõistet

karistusõiguse kontekstis sisustada. Seejärel on vaja otsustada, kas ja mil määral tuleks selle

hindamiskriteeriume karistusseadustikus kirjeldada.

Lahendusalternatiiv nr 1: majanduslik identiteet

Esimene lahendusalternatiiv on kasutada nn majandusliku identiteedi põhimõtet. Eelmises

peatükis uuritu pinnalt nähtub, et majandusliku identiteedi lahendust kasutavad oma praktikas

nt Prantsusmaa, Hispaania, Rumeenia ja piiratud kujul ka Saksamaa. Sellise lahenduse korral

on vaja otsustada, missugustest kriteeriumitest tuleks majandusliku identiteedi (ülemineku)

tuvastamisel lähtuda.

Kuigi majanduslik identiteet KarS-i mõistes oleks autonoomne õigusmõiste, võivad heaks

lähtepunktiks selle sisustamisel olla ettevõtte ülemineku kriteeriumid, mis on teatud määral

kohtupraktikas välja kujunenud. Riigikohus on öelnud13, et ettevõtte või selle osa ülemineku

hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka

järgnevat äriühingute käitumist ning et eri tüüpi ettevõtete puhul on ettevõtte ülemineku

kriteeriumitel erinev kaal. Samuti tõi Riigikohus välja peamised kriteeriumid, mida

kohtupraktikas ettevõtte ülemineku tuvastamisel hinnatakse:

 ettevõtte tüüp;

13 Riigikohtu halduskolleegiumi 1.06.2011 otsus nr 3-3-1-20-11 p 11, kättesaadav veebis: 3-3-1-20-11

11

 kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek;

 immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine (organisatsiooniline tegur on

tavaliselt olnud suurema kaaluga töövaidlustes);

 kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus;

 üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus;

 majandustegevuse jätkuvus ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg;

 nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilimine;

 ettevõtte omandaja varasem tegevus;

 üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete ringi kattuvus.

Kuigi ettevõtte ülemineku kriteeriumite universaalset ja ammendavat kataloogi ei ole võimalik

anda, annab viidatud Riigikohtu näidisloetelu hindamiseks siiski tugeva baasi. Ettevõtte

ülemineku tuvastamine ei ole keeruline ühinemise korral ning juhul, kui jagunemisel annab

ühing üle kogu oma vara ühele ühingule. Juhul, kui jagunemisel on tekkinud ühinguid kaks või

enam, võib ettevõtte ülemineku hindamine osutuda aga problemaatiliseks. Sellisel juhul tuleks

hinnata, millises ulatuses konkreetsesse ühingusse jaguneva ühingu ettevõte üle kanti. Kui ühte

ühingusse kantakse enamus jaguneva ühingu ettevõtte majanduslikust identiteedist, võib kõne

alla üksnes selle ühingu vastutus. Samas tuleb jagunemise puhul kindlasti arvestada ka

võimalusega, et ühingu vara võidakse jaotada mitme erineva juriidilise isiku vahel võrdsetes

osades või jaotada eraldamise teel, jättes jagunevasse ühingusse teatud osa algse ühingu

majanduslikust identiteedist. Sellisel juhul saab (nt Hispaania eeskujul) kasutada lahendust, mil

vastutus läheb üle/jääb juriidilisse isikusse paigale proportsionaalselt.

Lahendusalternatiiv nr 2: õigusjärglus

Õigusjärglusega seonduv on sätestatud TsÜS §-s 6 ning on oma olemuselt omane eelkõige

tsiviilõigusele. TsÜS § 6 lg 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt

isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud.

Kuigi Eesti õiguskorras on senise käsitluse järgi olnud isiku karistusõiguslik vastutus seotud

teo toime pannud isikuga, on väljatöötamiskavatsuse sissejuhatavas osas selgitatud, et selline

lähenemine ei võta arvesse juriidilise isiku eripärasid ning võimaldab seetõttu vastutusest

kõrvale hoiduda.

12

Tsiviilõigusliku käsitluse järgi astub üldõigusjärgluse puhul õigusjärglane oma õiguseelneja

asemel üheaegselt kõikidesse õigussuhetesse, milles viimane enne üleminekut osales.

Üldõigusjärglusega on tegemist äriühingute ühinemisel, samuti ettevõtte ülemineku korral14.

Eriõigusjärgluse all mõistetakse üksikute õiguste või kohustuste üleminekut ühelt isikult

teisele, kusjuures õigusjärgluse eeldusena tuleb eraldi järgida asjaomase õiguse või kohustuse

üleandmise kohta sätestatut. Eelkõige kehtib TsÜS § 6 lg 3, s.o õigused (kohustused) antakse

üle üleandmise tehinguga e käsutustehinguga, kusjuures üldjuhul tuleb iga õigus ja kohustus

eraldi üle anda. Eriõigusjärglusest saab pigem rääkida jagunemise puhul. Äriühingute

jagunemisel määratakse üldjuhul ka kindlaks konkreetsete varaesemete jaotust õigusjärglaste

vahel (vt ÄS § 435 lg 1 p 6 ja § 446 lg 1)15. Eeltoodu tähendab mh seda, et lähtumine üksnes

üldõigusjärglusest ei pakuks probleemile terviklikku lahendust ning säte peaks hõlmama ka

eriõigusjärglust.

Selle lahenduse plussiks saab pidada teataval määral väljakujunenud kohtupraktika (ja

õiguskirjanduse) olemasolu, isegi kui see ei ole kõikides küsimustes täielikult ammendav.

Näiteks on nii Riigikohtu praktikas kui erialakirjanduses selgitatud kriteeriumeid, mille pinnalt

tuleks hinnata ettevõtte üleminekut, millest oli täpsemalt juttu eelmise alternatiivi all. Samuti

on õigusjärglase tuvastamine võrreldes majandusliku identiteediga menetlejale oluliselt lihtsam

ülesanne.

Vajalikud seadusemuudatused:

Igal juhul seisneks muudatus esmalt KarS-i § 14 täiendamises uue lõikega, mille kohaselt võib

kriminaalkorras vastutusele võtta ka kuriteo toime pannud juriidilise isiku õigusjärglase või

juriidilise isiku, kellele on üle läinud kuriteo toime pannud juriidilise isiku majanduslik

identiteet. Mõiste „õigusjärglane“ hõlmaks nii üld- kui eriõigusjärglust, mida sisustataks läbi

tsiviilõiguse. Kuigi majandusliku identiteedi variandi puhul on teoreetiliselt võimalik otsustada

detailsema regulatsiooni kasuks, kus hindamiskriteeriumid on loetletud seaduses, tuleks

õiguskorra dünaamilisust arvestades jätta nende loetelu lahtiseks.

Lisaks KarS § 14 täiendusele tuleks tõenäoliselt lisada kaitseklausel ka karistusseadustiku §-i

44. See säte peaks kaitsma õigusjärglasi esmalt selle eest, et mitmele õigusjärglasele ei

määrataks kokku karistust, mis oleks ületanud õiguseellasele määratava võimaliku karistuse

14 Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Varul jt, Juura, 2023, lk 61. 15 Samas.

13

(asjakohane eelkõige äriühingu jagunemise juhtudel). Teiseks peaks seadus kaitsma

õigusjärglast selle eest, et karistus ületaks süüdlasühingult ülevõetavate varade väärtust

(õiguseellase tegude järelmeid ei tuleks rahuldada nt ühendava ühingu ausate varade eest, mis

olid olemas juba enne ühinemist).

Probleem 2: juriidiliste isiku karistuse individualiseerimisvõimaluste laiendamine

Kuigi juriidilisele isikule on võimalik kuriteo eest mõista tingimisi karistus KarS § 73 alusel, ei

ole KarS § 74 ehk käitumiskontrolli kui lisatingimuste kohaldamine võimalik. Samas ei ole

selline kitsendus põhjendatud, kuna mõnel juhul võiks lisatingimuste kohaldamine olla

adekvaatne lahendus. Näiteks keskkonnakuriteo toimepanemise korral mingi kohustus

panustada keskkonnakaitsesse või äriühingule kohustus ehitada midagi välja või lahendada

mõni probleem, et suurendada keskkonnakaitset. Seda on võimalik saavutada vastavate sätete

täiendamise teel. Samuti saab legislatiivse sekkumise teel võimaldada selgelt karistuste

ajatamist juriidilise isiku puhul (KarS § 66) ning võimaldada tegutsemiskeelu kohaldamist

(KarS § 49).

5. Mõju

Üldine statistika

Muudatuste peamine eesmärk oleks vähendada karistusõiguslikust vastutusest kõrvalehoidmist

ja sellega seonduvaid kahjusid. Selle illustreerimiseks vaadeldi ka kättesaadavaid statistilisi

andmeid. Karistusõiguslikust vaatepunktist annavad vaadeldud andmed edasi järgneva: kokku

mõisteti perioodil 1.1.2022 – 31.12.2025 juriidilistele isikutele rahalisi karistusi summas

2 979 400 eurot. Sellest kogusummast on tasutud 1 466 402,92 eurot16. Arvestada tuleb ka seda,

et summas 867 700 eurot olid kõnealused isikud karistuse kandmisest vabastatud (tingimisi

karistused, mida ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu läbib katseaja edukalt). Tasumata

(põhjendamatult) on seega jäänud 645 297,08 eurot. See moodustab ligikaudu 21,7% mõistetud

16Summast enamuse moodustab Keskerakonna poolt tasutud rahaline karistus üks miljon eurot, mida ei saa

statistilises mõttes pidada tavapäraseks.

14

rahaliste karistuste kogusummast ning ligikaudu 30,6%, kui määratud kogukaristustest välja

arvata summad, mille tasumise kohustusest olid süüdimõistetud vabastatud.

Karistuste arvu järgi vaadeldes on selles ajavahemikus juriidilisi isikuid nimetatud 92 korral,

millest korduvaid karistusi esines samade juriidiliste isikute suhtes 29 juhul. Karistusest

vabastamise juhtumeid oli 27. Karistused tasuti täielikult 12 juhul ja osaliselt on karistused

tasutud 3 juhul. Andmete kohaselt tasuti seega karistus täielikult ligikaudu 18,5% juhtudest

ning osaliselt veel ligikaudu 4,6% juhtudest. Ligikaudu 76,9% vaadeldud juhtudest on karistus

täielikult tasumata.

Lisaks eelnevale vaadeldi mõjude hindamiseks ka statistikat kriminaalmenetluse lõpetamiste

kohta KrMS § 199 lg 1 p 4 alternatiiv 2 alusel (s.o juriidiliste isikute lõppemine). Võttes aluseks

sama ajaperioodi ehk 2022 – 2025, näitavad andmed, et menetluse lõpetamisi esines 7, millest

kolmel juhul lõpetati menetlus kahtlustatava suhtes, s.o kohtueelses menetluses, ning neljal

süüdistatava suhtes. Vastete väikese arvu tõttu laiendasime päringut, seades vaadeldava

perioodi uueks alguskuupäevaks 2018. aasta 1 jaanuari. Uus päring andis kokku 54 vastet,

millest 27 juhul lõpetati menetlus lõppenud juriidilisest isikust kahtlustatava suhtes ning sama

palju süüdistatavate suhtes. Päringust nähtub, et menetluse lõpetamist tuleb enne 2023. aastat

ette märgatavalt rohkem. Võrdluseks: kui 2025. aastal lõpetati menetlusaluse juriidilise isiku

lõppemise tõttu üks kriminaalmenetlus, 2024. aastal kaks menetlust ja 2023. aastal taaskord

vaid üks menetlus, siis eelnevate aastate lõikes oli jaotus järgmine: 2022 (4), 2021 (9), 2020

(15), 2019 (13) ja 2018. aastal 8 tükki. Menetluste lõpetamise arvu vähenemine võib seisneda

2023. aastal jõustunud seadusemuudatustes (eelnõu 367 SE), millega võimaldati kohaldada

asjakohaseid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ka rahalise karistuse tagamiseks, kuid

mõju võib omada ka äriregistri seaduse jõustumine, mille § 60 seab piirangud kohtu- või

kriminaalmenetluses osalevate juriidiliste isikute registrist kustutamisele.

Samas ei tähenda eelnev menetluste lõpetamise arvu vähendamine, et kriminaalmenetlus on

sellest tingituna muutunud tulemuslikumaks. Käesoleva peatüki alguses kirjeldatud statistikast

nähtus, et umbes 76,9% juhtudest on kriminaalkorras karistatud juriidilistel isikutel rahaline

karistus täielikult tasumata. On tõenäoline, et nende juriidiliste isikute osas jääb ka

täitemenetlus tulemusetuks, kuna need olid kas algusest peale varatud või viidi varad neist

„õigeaegselt“ välja.

Vaadeldud karistatud juriidilistest isikutest (92) on väljatöötamiskavatsuse koostamise aja

seisuga registrist kustutatud 3 (sh üks ühinemise tõttu), kustutamisel 1, pankrotis 1 ja

15

likvideerimisel 2. Samuti on 20 juriidilist isikut küll registrisse kantud, kuid nende

majandusaasta aruanded on esitamata, mis võib viidata ühingu tegevuse sisulisele lõppemisele.

Nende ühingute puhul ei leidnud registrikannete pinnalt kinnitust ühingute jagunemise

hüpotees, mis oleks selgitanud seisma jäänud tegevusega ühinguid (tegevus viidud teise

juriidilise keha alla). Seega on varatud äriühingud ilmselt lihtsalt lakanud tegutsemast. Samas

ei saa välistada, et nendel juhtudel õnnestus juriidilisest isikust enne karistuse mõistmist varad

välja viia ning neil karistusõigusliku vastutuse üleviimine võiks aidata just selliseid juhtumeid

vähendada.

Potentsiaalsete muudatustega kaasnevad mõjud

Ühelt poolt võiks muudatus avaldada positiivset mõju konkurentsile, kuna ausad ettevõtjad ei

peaks enam konkureerima kuritegelike ühingutega, kes kasutavad lubamatuid võtteid ja

väldivad juriidiliste skeemide abil vastutust. Samas võivad muudatused, sõltuvalt valitavast

lõpplahendusest, avaldada mõningast mõju õiguskindlusele ja ka ettevõtlusele, kuna karistuse

ülemineku võimalus tähendab, et tehinguturg peab selle riskiga arvestama. On võimalik, et

selliste riskide maandamine kajastuks tehingute hindades (täiendavad kontrollid,

otsustusprotsesside keerukamaks muutumine, ekspertide tehingute protsessi kaasamine).

Seeläbi võivad muudatused mõjutada laiemalt näiteks ettevõtjate valmidust investeerida

majanduslikult keerulistes oludes olevatesse juriidilistesse isikutesse, eriti kui ühingu

päästmiseks on vaja kiirelt tegutseda. Eelduslikult moodustavad ühinemised, jagunemised ja

ettevõtte üleminekud aga kõigist tehingutest väikese osa.

Riskide maandamiseks tuleks teemat huvigruppidega ja valdkonna asjatundjatega põhjalikult

arutada, mh kaaluda võimalusi, mis aitaks ühinemiste ja ettevõtte üleminekute korral

heauskseid omandajaid kaitsta.

6. Edasine väljatöötamine

Väljatöötamiskavatsus saadetakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks puudutatud

asutustele, organisatsioonidele ja huvigruppidele. Pärast piisavalt pikka kooskõlastustähtaega

analüüsitakse saadetud tagasisidet ning antakse selle pinnalt esmane hinnang kavandatud

muudatuste tugevuste ja puuduste kohta. Seejärel kutsutakse kokku ümarlaud, kus peaks

kindlasti osalema ettevõtjate esindajad aga ka karistus- ja tsiviilõiguse eksperdid.

16

Justiits- ja Digiministeerium

Martin Ziehr

[email protected]

Väljatöötamiskavatsus 29.05.2026

E-postkastide ja nutiseadmetes sisalduvate andmete tõendina kogumine süüteomenetluses

1. Lahendatav probleem

 Kriminaalmenetluse seadustik võimaldab uurimisasutustel praktiliselt piiramatut juurdepääsu

inimeste isiklikele e-postkastidele seeläbi, et KrMS § 32 lubab uurimisasutusel teha päringuid ja

KrMS § 215 sätestab, et uurimisasutuse nõudmiste täitmine ja nende päringutele vastamine on

kohustuslik kogu riigi territooriumil. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-93-15 leidnud, et e-postkastide

sisu väljanõudmine serveripidajalt on lubatav. Samas kohtuasjas kinnitas Riigikohus üle ka oma

varasema seisukoha, et e-kirjad, mis on jõudnud saaja e-postkasti, ei ole enam käsitletavad

kommunikatsiooniprotsessis olevate sõnumitena ja seetõttu ei kuulu sõnumisaladuse kaitsealasse,

vaid on hõlmatud üldise eraelu puutumatuse kaitse reeglitega. Praktikas esineb olukordi, kus

uurimisasutused nõuavad meiliserveri pidajatelt välja inimese mitme aasta e-kirjavahetuse, millega

kaasneb tõsine eraelu puutumatuse riive. Kuigi menetlustoimingute tegemisel tuleb järgida

proportsionaalsuse nõuetmist, esineb praktikas olukordi, kus vajalike andmete täpse piiritlemise

asemel kogutakse andmeid ulatuslikumalt. Kriminaaltoimiku materjalide tutvustamisega teistele

menetlusosalistele võib seetõttu neile teatavaks saada ka kriminaalasjaga mitteseotud eraeluline

teave. Kehtiv seadus ei võimalda praegu ei e-postkasti omanikul ega serveripidajal sellisele

ülemäärasele andmete kogumisele tõhusalt reageerida. Taoline praktika ei vasta Eesti

õiguskäsitlusele ega -põhimõtetele. Sellele on tähelepanu juhtinud ka ettevõtjad, kes kurdavad, et

Eesti meiliserveris e-postkasti majutamine on klientidele kõrge riskiga ja see omakorda annab

välismaistele teenusepakkujatele tuntava konkurentsieelise. Ka Eesti ettevõtted seetõttu eelistavad e-

posti majutamist välismaal, kus privaatsuse kaitse on tugevam.

Samuti leidis Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) 2025.aasta kohtuasjas Macharik v. Czech

Republic, App. No. 51409/19, Eur. Ct. H.R. (13 FEB 2025), et e-posti postkasti sisu väljanõudmine

ja kasutamine kriminaalmenetluses riivab Euroopa inimõiguste konventsiooniartikliga 8 kaitstud

eraelu ja kirjavahetuse puutumatust ning eeldab selget ja piisavalt täpset õiguslikku alust ja tõhusaid

menetluslikke tagatisi.

 Kehtiva Eesti õiguse kohaselt tuleb läbiotsimismääruses märkida, mida ja kust otsitakse.

Euroopa Liidu Kohus otsustas 2024.aastal kohtuasjas Bezirkshauptmannschaft Landeck (C-548/21),

et mobiiltelefoni või muusse nutiseadmesse salvestatud andmetele omaniku tahte vastane juurdepääs

on tõsine eraelu puutumatuse rikkumine ning vajab kohtu eelnevat luba.

EL kohtu pretsedendist tulenev reegel on tõenäoliselt täidetud juhul, kui nutiseade võetakse ära

läbiotsimismääruse alusel, milles on lubatud elektrooniliste andmekandjate otsimine ja

läbivaatamine. Samas möönis EL kohus oma lahendis ka seda, et kitsalt piiritletud erandlikel ja

edasilükkamatutel juhtudel võib telefonis olevaid andmeid läbi vaadata ilma kohtu eelneva loata.

Nutiseadmeid leitakse isikutelt aga ka muude menetlustoimingute käigus (nt isiku kinnipidamisel või

läbivaatusel) ning alati ei ole inimesed nõus andma uurimisasutuse ametnikele oma nutiseadmetele

juurdepääsu. Kuna läbiotsimise koht on kehtivas KrMS §-s 91 määratletud ruumiliselt piiritletud

kohana - hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala - ning seda on rõhutanud ka Riigikohus lahendis 1-20-

1208, ei ole nutiseadmes läbiotsimise toimetamine kehtiva seaduse järgi võimalik. Kui telefon siiski

digikriminalistika vahenditega lahti muugitakse, on menetluslikult tegemist vaatlusega. Kehtiv

seadus aga ei võimalda vaatluse tegemiseks loa taotlemist ega andmist. Seetõttu on tekkinud olukord,

kus puudub selge seaduslik võimalus koguda uurimiseks vajalikke andmeid äravõetud nutiseadmest

juhul, kui seade ei ole uurimisasutuse valdusesse võetud läbiotsimise tulemusel ja selle omanik ei

anna vabatahtlikult seadmele juurdepääsu.

2. Eesmärgid

VTK eesmärgiks on luua elektroonsete tõendite kogumiseks õiguslik raamistik, mis ühelt poolt kaitseb eraelulisi

andmeid õiguskaitseasutuste ebaproportsionaalse sekkumise eest ja teisalt võimaldab asjakohasel juhul kasutada

neid andmeid süüteomenetluses lubatava tõendina. Kavandatav regulatsioon peab seejuures olema kooskõlas

Euroopa Liidu Kohtu ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

3. Võimalikud lahendused

 Variant 1: läbiotsimise mõiste muutmine

Üheks variandiks on laiendada läbiotsimise mõistet selliselt, et läbiotsimise objektiks saaksid olla ka

andmekandjad ja nutiseadmed. Selle lahenduse eelis oleks intuitiivselt lihtsasti mõistetav

seadusemuudatus. Nõrk külg on aga selles, et kuigi läbiotsimise regulatsioon võib olla lähtepunktiks,

eeldab andmehulkades otsingute tegemine tõenäoliselt spetsiifilisemat regulatsiooni ja läbiotsimise

mõiste laiendamine ei pruugi sobituda praegu menetluses oleva nn ametiprivileegide eelnõuga.

 Variant 2: eraldi regulatsiooni loomine

Nutiseadmetelt tõendite kogumine ja serveriandmete väljanõudmine sätestatakse eraldi regulatsiooniga,

mis võimaldab elektroonliste tõendite eripära täpsemalt arvestada ning sobitub paremini kavandatava

ametiprivileegide regulatsiooniga.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Mõlemad probleemid on erinevais variatsioonides Eesti kohtupraktikas juba esile kerkinud ning tekitanud segadusi

ja vaidlusi mitmes suures kriminaalasjas.

On teada, et hiljutisest Bezirkshauptmannschaft Landeck lahendist tulenevat kohtu loa nõuet on mõnel juhul lihtsalt

õiguskaitseasutustes ignoreeritud.

VTK ettevalmistamisse olid kaasatud Justiits- ja Digiministeeriumi andmekaitsenõukoda, Siseministeeriumi,

advokatuuri, prokuratuuri ja kohtunikkonna esindajad.

5. Mõju

Uus regulatsioon mõjutab süüteomenetluses osalejaid sealhulgas advokaate, prokuröre, kohtunikke, kohtuväliseid

menetlejaid, uurimisasutuse ametnikke. Kohtueelses menetluses võib see mõnevõrra vähendada

menetlustaktikalisi valikuid, osade menetlustoimingute tegemine võib viibida ja uurimisasutuse, prokuratuuri ja

kohtu töökoormus mõnevõrra suureneb seoses kohtu lubade taotlemise ja nende taotluste lahendamisega.

Siseministeeriumist saadud andmete kohaselt kopeeris Keskkriminaalpolitsei digikriminalistikaüksus 2025.aastal

andmed 1591 nutitelefonilt, 353 sülearvutilt, 120 tahvelarvutilt ja 118 lauaarvutilt. See statistika ei võimalda aga

eristada, kui paljudel juhtudel toimus andmete kopeerimine seadme omaniku nõusolekuta või kui paljudel juhtudel

oli seade võetud ära läbiotsimismääruse alusel. Seetõttu ei saa nende andmete põhjal hinnata, kui palju kohtu lube

oleks edaspidi vaja väljastada. Päringute alusel e-postkastide sisu väljanõudmise kohta eraldi statistikat ei ole

peetud.

Kuigi kavandatav muudatus toob kaasa mõningast täiendavat halduskoormust, annab kavandatav muudatus

kõnealuste digitaalsete tõendite kasutamiseks selgema õigusliku aluse ja vähendab osa vaidlusi, mida praegu

peetakse alles siis, kui vaidluse all on tõendi lubatavus kohtumenetluses. Samuti viib tõendi kogumise põhjalikum

eelnev läbimõtlemine tõenäoliselt selleni, et eraelu puutumatust intensiivselt riivavaid toiminguid tehakse edaspidi

harvem.

Muudatus toob side- ja IT ettevõtjatele suurema õigusselguse. Praegu puudub selgus, millistel tingimustel saab

kriminaalmenetluse käigus välja nõuda privaatsete e-postkastide sisu ning kas ja milliseid vastuväiteid saavad

serveripidajad uurimisasutuse nõudekirjale esitada.

Kogu elanikkonna vaates tugevdab muudatus eraelu puutumatuse kaitset, mida saab üldjoontes pidada soodsaks

ja soovitud mõjuks. Samas suureneb uurimisasutuste ja prokuratuuri töökoormus ja osa nö madala prioriteediga

kriminaalasju võib jääda menetlemata. Seega parandab muudatus ühelt poolt paremini isikute põhiõiguste kaitset,

kuid võib teiselt poolt vähendada õiguskaitse tõhusust.

Rahvusvahelises plaanis liigub Eesti kavandatavate muudatustega ülejäänud Euroopaga samas suunas ning viib

oma õiguse paremini kooskõlla Euroopa Liidu kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga ning euroopaliku

arusaamaga isikuandmete kaitsest.

6. Edasine väljatöötamine

VTK saadetakse arvamuse andmiseks ministeeriumidele, prokuratuurile, advokatuurile, kohtutele, PPAle

KAPOle, kõikidele kohtuvälise menetluse pädevusega riigiasutustele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna

Tehnikaülikoolile, ITL-ile, Kaubandus -ja Tööstuskojale. VTK-le oodatakse tagasisidet kolme nädala jooksul.

Eelnõu valmistatakse ette ja saadetakse kooskõlastamisele eeldatavasti hiljemalt 2026.aasta lõpus.

Eeskätt ootame vastust järgmistele küsimustele:

 Millised on tüüpilised või iseäranis markantsed juhtumid praktikas, kus kavandatava

seadusemuudatusega oleks potentsiaal ebasoovitavateks kõrvalmõjudeks ning millised on teie

ettepanekud regulatsiooniks, mis neid kõrvalmõjusid aitaksid vältida?

 Kas ja millised peaksid olema need erandolukorrad, kus nutiseadmes olevaid andmeid peaks saama läbi

vaadata seadme omaniku tahtest sõltumatult ka ilma kohtu või prokuratuuri eelneva loata?

 Millised elektroonliste tõendite kogumise olukorrad lisaks e-postkastide sisu väljanõudmisele

serveripidajalt vajaksid kriminaalmenetluse seadustikus analoogiliselt reguleerimist?

Lahke kaasabi ja kaasamõtlemise eest ette tänades

Andreas Kangur

Juhataja

karistusõiguse ja menetluse talitus

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

1

Väljatöötamiskavatsus

05.06.2026

Täitemenetluse seadustiku võlgniku sissetuleku arestimise regulatsiooni muutmine

Käesoleva VTK eesmärk on muuta täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimise kord

selgemaks, lihtsamaks ja paremini toimivaks. Pakutud muudatustega soovitakse vähendada

vaidlusi, töö- ja halduskoormust ning muuta sissetuleku arestimine paremini digitaalselt

hallatavaks. Samuti on eesmärk tagada parem tasakaal võlgniku toimetuleku kaitse ja

sissenõudja nõude tegeliku rahuldamise vahel. Laiemalt aitab VTK kaasa täitemenetluse

ajakohastamisele ja usaldusväärsema täitesüsteemi kujundamisele.

1. Lahendatav probleem

Täitemenetluses on võlgniku sissetulekule sissenõude pööramine keskse tähtsusega

täitetoiming, millest sõltub nii võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulek kui ka sissenõudja

nõude tegelik rahuldamine. Paljudes menetlustes on sissetuleku arestimine ainus toimiv meede,

mistõttu peab seda reguleeriv õigusraamistik olema selge, üheselt mõistetav ja tõhusalt

rakendatav.

Kehtiv regulatsioon ja selle kohaldamise praktika ei vasta aga alati neile eesmärkidele. Normid

ei ole üheselt mõistetavad ning nende rakendamine sõltub ulatuslikust kohtupraktikast ja

juhtumipõhisest tõlgendamisest. See muudab süsteemi keerukaks ja vähe läbipaistvaks nii

võlgnike, sissenõudjate kui ka kolmandate isikute jaoks ning vähendab õiguste ja kohustuste

etteaimatavust.

Täna seonduvad täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimise regulatsiooni ja selle

rakendamisega mitmed probleemid ja kitsaskohad:

Kehtiv süsteem ei ole adressaatidele piisavalt läbipaistev ja lihtsalt mõistetav. Kehtiva

regulatsiooni tegelik rakendamine sõltub lisaks seaduse tekstile ka tõlgendusest, eranditest ja

konkreetse juhtumi asjaoludest. Seetõttu ei ole võlgnikul, tööandjal või sissenõudjal lihtne ette

näha, kui suur osa sissetulekust reaalselt arestitakse ja milline summa peab võlgnikule alles

jääma.

Mittearestitava miinimumi tegelik tagamine sõltub liiga sageli võlgniku aktiivsusest.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 järgi peab kohtutäitur aresti tühistama võlgniku

avalduse alusel ulatuses, mis tagab mittearestitava sissetuleku. See tähendab, et süsteem ei toimi

täielikult automaatselt, vaid eeldab, et võlgnik oskab olukorda märgata, esitada avalduse ja

vajadusel tõendada asjaolusid.

Süsteem eeldab pidevat vaidlemist ja juhtumipõhist korrigeerimist. Kuna normistik ei

lahenda kõiki praktilisi olukordi üheselt, tuleb mittearestitava osa ulatust, ülalpeetavate

arvestamist, ühekordsete laekumiste staatust ja muude kontole laekuvate summade käsitlust

sageli täpsustada menetluse käigus. Riigikohtu praktikast nähtub, et isegi küsimus, kas ja kuidas

2

tuleb tagada miinimumkaitse olukorras, kus võlgnik ei saa klassikalist töötasu, vaid üksnes

muid laekumisi, on tulnud lahendada eesmärgipärase tõlgendamise kaudu, sest seadus ei ütle

seda piisavalt selgelt välja. See näitab, et süsteem vaikimisi toodab arvukaid vaidlusi.

Süsteem ei soosi masintöödeldavust ega digitaalselt automatiseerimist. Kui sissetulekuna

kaitstava summa leidmine sõltub avaldustest, ülalpeetavate andmetest, sissetulekute liikidest,

laekumise perioodi tuvastamisest ja sellest, kas kontole laekus ühe või mitme kuu sissetulek,

siis on seaduse norme raske rakendada nii, et need toimiksid täielikult automaatselt registri- või

pangapõhiselt. Asjakohaste sätete sõnastus näitab, et kohtutäitur peab mitmes olukorras tegema

juhtumipõhise otsustuse ning kui kontole kantud sissetuleku kasutamise perioodi ei ole

võimalik kindlaks määrata, tuleb tagada vähemalt ühe kuu mittearestitav sissetulek. Selline

loogika on masintöödeldavuse seisukohalt keerukas.

Praegune mudel koormab ebaproportsionaalselt menetlusosalisi ja kolmandaid isikuid.

Võlgnik peab sageli ise selgitama, millised laekumised on kaitstud, kui palju tal on

ülalpeetavaid või et kontole laekus korraga mitme kuu sissetulek. Tööandja jaoks tähendab see,

et sissetuleku arestimine ei pruugi taanduda lihtsale reeglile, vaid eeldab normide, erandite ja

täpsustuste tundmist. Kohtutäituri jaoks tähendab see omakorda korduvaid avaldusi,

kontrollimist, arestide osalist tühistamist ja ebaõigesti kinnipeetud vahendite tagastamist. Seega

ei ole süsteem menetlusökonoomne.

Süsteem ei pruugi toetada piisavalt pikaajalist ja stabiilset täitmist. See on pigem

õiguspoliitiline kui puhtalt tehniline probleem. Kui süsteem on võlgniku jaoks raskesti

etteaimatav, õiglase ja seadusjärgse arestivaba summa määramine sõltub avaldustest ning

tekitab pidevat vaidlust, siis on suurem oht, et ametliku sissetuleku arestimine ei toimi stabiilse

ega usaldusväärse täitemeetmena. Selge, automaatselt rakenduv ja üheselt arvutatav mudel

toetaks paremini nii täitmise järjepidevust kui ka menetluse legitiimsust.

Regulatsiooni kitsaskohtade paljusus viib täitemenetluses vara varjamiseni. Võlgnikud

suunavad pidevalt oma sissetulekud kolmandate isikute või välismaistele kontodele. Sellisel

juhul on vahenditele sissenõude pööramine raskendatud või võimatu, mis vähendab

täitemenetluse tulemuslikkust. Samal ajal ei ole piisavalt selge, kuidas sellistes olukordades

tagada võlgnikule seaduses ette nähtud kaitsemehhanismid. Samuti ei ole selge, kas sellisele

sissenõudja positsiooni kahjustavale tegevusele peaks järgnema ka menetluslik tagajärg

võlgniku jaoks.

Kokkuvõtvalt on selgelt näha, et regulatsioon on ebaselge ja raskesti etteaimatav, kehtiv kord

tekitab palju vaidlusi ja juhtumipõhiseid parandusi, kehtiva süsteemiga kaasneb suur

halduskoormus ning see ei sobi hästi automaatseks ja digitaalseks rakendamiseks. Samuti ei

taga kehtiv regulatsioon alati täitemenetluse piisavat tulemuslikkust.

2. Eesmärgid

Käesolevas VTK-s kavandatud muudatuste eesmärk on kujundada tasakaalukas ja kaasaegne

võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise kord, mis vastab menetlusosaliste ja avalikkuse

ootustele.

3

Kokkuvõtvalt on VTK-s kavandatud lahenduste eesmärk saavutada järgmised tulemused:

 sissetuleku arestimise kord muutub lihtsamaks ja läbipaistvamaks;

 sätete kohaldamine muutub selgemaks ja ühtlasemaks;

 ühtlustatakse sissetuleku arestimise ja konto arestimise põhimõtted;

 võlgniku sissetulekute arestimise kord muutub senisest enam konto keskseks;

 sissetuleku arestimise akt ja selle vorm muutuvad masintöötlemiseks paremini sobivaks;

 väheneb sätete kohaldamise üle peetavate vaidluste arv, sealhulgas kohtusse jõudvate

vaidluste arv;

 paraneb sissenõudjate võimalus oma nõudeid täitemenetluses rahuldada.

Kavandatavad muudatused on seotud ka Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi ministeerium)

Õigusriigi programmiga aastateks 2026–2029, mille kohaselt tegeleb ministeerium

täitemenetluse- ja maksejõuetusvaldkonna korrastamisega. Tsiviiltäite- ja maksejõuetuse

valdkonnas tegeletakse valdkonna õigusaktides (täitemenetluse seadustik, kohtutäituri seadus,

kohtutäiturimäärustik) suuremate kitsaskohtade kõrvaldamisega ning aktide kaasajastamisega;

sh vaadatakse üle ja kaasajastatakse täitemenetluses sissetuleku arestimise regulatsiooni.

3. Võimalikud lahendused

3.1. Alternatiivsed lahendused regulatiivsetele meetmetele

Eelnõu VTK ettevalmistamisel kaalutakse tavapäraselt lisaks õiguslikele muudatustele ka

mitteregulatiivseid meetmeid, nagu avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine,

olemasoleva olukorra säilitamine (ehk muudatustest loobumine), kehtivate sätete parem

rakendamine ning muud alternatiivsed lahendused.

Käesoleval juhul ei võimalda alternatiivsed meetmed tuvastatud probleeme siiski piisavalt

lahendada.

Avalikkuse teavitamine ei kõrvalda olukorda, kus sissetuleku arestimise sätete ja kohtupraktika

kohaldamine on muutunud põhjendamatult keerukaks. Samuti ei ole võlgniku sissetulekule

sissenõude pööramisega seotud probleemid seotud täitemenetluse valdkonna rahastamisega.

Kui kehtiv kord jääb muutmata, püsivad tuvastatud probleemid ka edaspidi. Sätete kohaldamine

võib jääda ebaselgeks, halduskoormus menetlusosalistele ja kolmandatele isikutele püsib suur

ning vaidlused sissetuleku arestimise üle võivad jätkuda.

Kuigi teoreetiliselt oleks võimalik püüda kehtivaid sätteid praktikas ühtsemalt kohaldada,

eeldaks see märkimisväärset aega ning ühtse praktika kujunemine kõigi kohtutäiturite seas ei

ole tagatud.

Seetõttu on probleemide lahendamiseks vajalik üle vaadata kehtiv õiguslik kord ning

kujundada selgem raamistik ka nende olukordade jaoks, mis ei ole praegu piisavalt

reguleeritud.

3.2. Täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimise süsteemi põhimõtete muutmine

Ministeerium soovib analüüsida uuele võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise korrale

üleminekut. Suurema muudatusena kaalutakse võlgniku sissetuleku arestimise põhimõtete

4

muutmist, mis puudutab eelkõige võlgniku sissetuleku arestimisel arestivaba sissetuleku

tagamist.

Siinkohal tuleb rõhutada, et kehtiva sissetuleku arestimise süsteemi peamised probleemid ei

seisne ainult arestimismäärades. Kehtiv sissetuleku arestimise süsteem on normitehniliselt

killustunud, adressaatidele raskesti arusaadav, vähese automaatsusega, suures ulatuses avalduse

põhine ning seetõttu vaidlusi soodustav ja halvasti masintöödeldav. See suurendab

menetluskoormust kohtutäituritele, tööandjatele ja kohtutele ning ei taga piisavalt läbipaistvat

ja etteaimatavat sissetuleku arestimise praktikat.

See kõik on muutnud võlgniku sissetuleku arestimise regulatsiooni ja selle rakendamise

peamiseks täitemenetluse valukohaks. Kitsaskohtade ületamiseks kaalutakse muudatust, mis

seisneb arestivaba sissetuleku tagamise süsteemi asendamises astmelise, sissetuleku suurusest

sõltuva ning konstantsena määratletud arestimisele kuuluva sissetuleku osa süsteemiga. Selline

süsteem on kasutusel Leedus1.

Peamine muudatus: kui kehtiv TMS näeb ette, et võlgnikule tuleb jätta kätte teatud

summa ulatuses vahendeid, siis uue süsteemi kohaselt oleks võimalik arestida kindel

protsent võlgniku sissetulekust, sõltuvalt sissetuleku suurusest. Näiteks võiks arestimisele

kuuluda 10% sissetulekust, mis vastab palga alammäärale või jääb sellest allapoole, 30%

sissetulekust, mis jääb ühe ja kahe alampalga vahele, ning 50% suuremast sissetulekust.

Elatise sissenõudmise puhul oleks protsent suurem, tagamaks elatise nõude efektiivsemat

sissenõudmist.

Näiteks juhul, kui võlgniku sissetulek jääb palga alammäärast allapoole või võrdub sellega

(seisuga 01.04.2026 – 946 eurot), peetaks võlgnevuste katteks kinni 10% sissetulekust ehk kuni

94,60 eurot kuus ning ülejäänud summa jääks võlgniku ja tema ülalpeetavate vajaduste

katmiseks. Kui võlgniku sissetulek jääb ühe ja kahe palga alammäära vahele, suureneks

arestitav osa vastavalt kuni 30%-ni, mistõttu jääks võlgnevuste katteks ligikaudu 94,60–567,60

eurot kuus. Kahekordset palga alammäära ületava sissetuleku puhul võiks arestitav summa

ületada 567,60 eurot kuus.

Selline, vähese kaalutlusruumiga süsteem vähendaks sissetuleku arestimisega seotud vaidluste

arvu ning võimaldaks suuremas osas sissetuleku arestimist automatiseerida ja kaasajastada.

Kaalumisel olevatest muudatustest võivad kasu saada kõik puudutatud osapooled.

Uue süsteemi puhul võiksid võlgnikud võita eelkõige seeläbi, et nende ametlikust sissetulekust

jääks suurema tõenäosusega alles toimetulekuks vajalik osa. See aitaks säilitada motivatsiooni

töötada seaduslikult, vähendaks survet ja motivatsiooni sissetuleku varjamiseks ning looks

paremad eeldused võlgade järjepidevaks tasumiseks.

Praeguse lähenemise puhul võib madalama sissetulekuga võlgniku puhul tekkida olukord, kus

täitemenetlus on formaalselt aktiivne, kuid selle majanduslik mõju osutub vastupidiseks

1 Liepą įsigalioja nauja išskaitų iš skolininkų atlyginimo tvarka: daugiau pajamų liks pragyvenimui - Lietuvos

Respublikos socialinės apsaugos ir darbo ministerija

5

soovitule. Kui võlgnikule jääb ametlikust sissetulekust liiga vähe alles, võib see muuta

ametlikult töötamist majanduslikult ebaatraktiivseks ning suurendada riski, et inimene

asub tegema tööd ebaregulaarselt või varjatud viisil, vahetab pidevalt töökohti või langeb

tööturult sootuks välja. Sellises olukorras ei saa rääkida hästi toimivast süsteemist isegi siis,

kui kinnipidamise määr on kõrge. Uue süsteemi eesmärk oleks seega mitte vähendada

täitemenetluse tõhusust, vaid suurendada selle praktilist toimivust.

Uus süsteem võiks põhineda astmelisel loogikal, mille kohaselt sõltuks arestitav osa üksnes

sissetuleku suurusest. See võimaldaks siduda kinnipidamised paremini võlgniku

maksevõimega ning vältida olukorda, kus just madalama sissetulekuga inimene satub

täitemenetluse tõttu püsivasse ebastabiilsusesse ja sügavamale võlaorjusesse. Mida

selgemini on süsteem üles ehitatud nii, et inimene saab säilitada elementaarseks

toimetulekuks vajaliku osa oma tulust, seda suurem on tõenäosus, et ta jätkab ametlikku

töötamist ja tasub võlga pikema aja jooksul. Sellisel juhul ei toimiks täitemenetlus üksnes

nõude sundtäitmise mehhanismina, vaid ka vahendina, mis aitab säilitada võlgniku osalemist

riigi majanduses.

Sissenõudjad võiksid võita sellega, et nõuete täitmine muutuks pikemas vaates stabiilsemaks

ja realistlikumaks. Kui võlgnik püsib ametlikul tööturul ja ei kao varjatud majandusse, on

suurem tõenäosus, et laekumised jätkuvad korrapäraselt ning nõue saab lõpuks tegelikult

täidetud.

Kohtutäiturid võiksid võita menetluse parema juhitavuse kaudu. Kui süsteem arvestab juba

algselt paremini võlgniku sissetuleku suurust ja sisuliselt reaalset maksevõimet, väheneb

vajadus üksikjuhtumipõhisteks korrigeerimisteks, selgitusteks ja vaidluste lahendamiseks. See

võimaldaks keskenduda rohkem nõude sisulisele täitmisele ja vähem pidevale vaidlemisele ja

menetluslikule peenhäälestamisele.

Tööandjad võiksid võita seetõttu, et kinnipidamiste tegemise kord muutuks selgemaks ja

etteaimatavamaks. Kui seadus annab arusaadava astmelise mudeli, on tööandjal lihtsam

kinnipidamisi õigesti arvutada, väheneb eksimisrisk ning väheneb ka vajadus kohtutäiturilt

täiendavaid juhiseid küsida. Tööandjatele ei too süsteemi muutus täiendavat koormust, kuna

arestitava protsendi suuruse arvestus ja kõigi kaasnevate asjaoludega arvestamine jääb

kohtutäiturite ülesandeks.

Lisaks tuleb kaaluda senisest erineva sissetulekust kinnipidamise süsteemi

ümberkujundamist põhjusel, et täitemenetluse tulemuslikkus ei sõltu ainult sellest, kui

suur osa sissetulekust on võimalik lühiajaliselt kinni pidada, vaid ka sellest, kas menetlus

suudab hoida võlgnikku ametlikul tööturul, säilitada tema püsiva maksevõime ning

tagada nõuete järjepideva täitmise. Küsimus ei ole seega niivõrd selles, kas süsteem on range

või leebe, vaid selles, kas süsteem on üles ehitatud viisil, mis tagab tegelikku täitmist. Uue

süsteemi eesmärk oleks lähtuda rohkem võlgniku reaalsest majanduslikust olukorrast ning

kujundada kinnipidamised selliselt, et täitemenetlus ei katkestaks inimese sidet seadusliku

sissetulekuga ning väärika eluga.

Eesti kohtu- ja täitesüsteem võiks muudatustest võita ka menetluslikult. Kui

kinnipidamiste kord oleks üles ehitatud süsteemsemalt ja astmelisemalt, väheneks

6

vajadus üksikjuhtumipõhiseks korrigeerimiseks. Vähem tekiks olukordi, kus võlgnik peab

taotlema aresti vähendamist, esitama selgitusi oma toimetuleku kohta või vaidlustama

kohtutäituri toiminguid põhjusel, et kinnipidamise ulatus seab ohtu tema elementaarse

äraelamise. See vähendaks nii kohtutäiturite kui ka kohtute koormust ning muudaks menetluse

etteaimatavamaks.

Lisaks võiks uus süsteem parandada mitme paralleelse nõude haldamist. Kui võlgniku

sissetuleku kaitse on süsteemi sisse ehitatud selgema loogikaga, väheneb risk, et mitme

täiteasja koosmõjus tekib ebaproportsionaalne surve just madalama sissetulekuga

võlgnikule. See suurendaks süsteemi sisemist kooskõla ning võimaldaks paremini hallata

olukordi, kus sama isiku suhtes toimub korraga mitu täitemenetlust.

Põhiküsimus on selles, kas Eesti täitesüsteem võiks muutuda nutikamaks,

diferentseeritumaks ja tulemuslikumaks. Uue süsteemi kasuks räägib see, et see võib aidata

vähendada varjatud töötamise stiimuleid, hoida võlgnikku ametlikul tööturul, lihtsustada

menetluse praktilist läbiviimist ning suurendada pikaajalise täitmise tõenäosust. Sellisel juhul

ei oleks tegemist võlgnikukeskse järeleandmisega, vaid täitemenetluse toimimise loogika

uuendamisega viisil, mis teenib paremini nii sissenõudja, võlgniku kui ka riigi huve.

Juhul kui käesolevas väljatöötamiskavatsuses käsitletud sissetuleku arestimise reformi

algatus saab kooskõlastusringil toetust, kujuneb järgmiseks sammuks uuele süsteemile

ülemineku kontseptsiooni väljatöötamine.

3.3. Võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise regulatsiooni ajakohastamise

täiendavad regulatiivsed lahendused

Sõltumata eelkirjeldatud ulatuslikuma sissetuleku arestimise korra reformi edasisest käekäigust

kaalutakse täiendavaid muudatusi võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise regulatsiooni

ajakohastamiseks. Muudatused puudutavad ka pankrotiseadust ja füüsilise isiku maksejõuetuse

seadust.

Käesolevas väljatöötamiskavatsuses esitatakse selleks vajalikud õiguslikud lahendused ning

kooskõlastusringil saadud tagasiside põhjal kujundatakse ettepanekud seadusemuudatuste

eelnõu ettevalmistamiseks.

3.3.1. Arestimise akti muutmise mõju arestipandiõiguse järjekohale

 TMS § 65 on kavas täiendada sättega, mille kohaselt sissetuleku arestimise akti

muutmine, selle täitmise peatamine või peatamise järgne uuendamine ei mõjuta esialgse

arestimisakti alusel tekkinud arestipandiõiguse järjekohta.

Kohtutäiturid on teavitanud ministeeriumit, et mõnel juhul on võlgniku suhtes kohustatud

kolmandad isikud tõlgendanud sissetuleku arestimise muutmise akte uue arestimisaktina.

Sellise tõlgenduse tagajärjel on esialgse akti alusel tekkinud arestipandiõiguse järjekord

muutunud ning muudetud aresti on käsitatud viimase järjekorra arestina. See ei ole kooskõlas

seadusandja eesmärgiga.

7

TMS § 65 lõike 3 kohaselt on varasema arestimise alusel tekkinud arestipandiõigus eespool

hilisema arestimise alusel tekkinud arestipandiõigusest. Sissenõudjal on õiguspärane ootus, et

tema nõude täitmise tagamiseks seatud arestipandiõigus säilitab oma järjekoha vastavalt sellele

põhimõttele.

Sissenõudjate huvide kaitseks ning kolmandate isikute ja kohtutäiturite vahel tekkivate

vaidluste vältimiseks on vajalik täpsustada seaduse normi selliselt, et arestimisakti muutmine

(näiteks võlgniku sissetuleku aresti ulatuse muutmine) ei mõjuta arestipandiõiguse järjekohta.

Samuti on põhjendatud laiendada seda põhimõtet olukordadele, kus kohtutäitur peatab ajutiselt

arestimisakti täitmise või uuendab selle täitmise pärast peatamise lõppemist.

VTK-ga pakutakse lahendust, mille kohaselt TMS § 65 sätestaks, et järgmised arestimisaktiga

seotud toimingud ei mõjuta akti alusel tekkinud arestipandiõiguse järjekohta:

1. arestimisakti muutmine TMS § 133 lõike 1 alusel;

2. arestimisakti täitmise peatamine TMS § 47 lõike 1² alusel;

3. arestimisakti täitmise uuendamine TMS § 47 lõike 2 alusel.

Kavandatava sättega loodava olukorra tekkimine on olnud ka kehtiva regulatsiooni mõte, kuid

praktikas on seda asutud tõlgendama teisiti. Seetõttu on vajalik eeltoodud regulatsiooni

täpsustus.

3.3.2. Kohtutäituri suhtlus kolmandate isikutega täitmisregistri kaudu

 TMS-i § 114 on kavas täiendada sätetega, millega ajakohastatakse kohtutäituri suhtlust

kolmandate isikutega, arvestades täitemenetluse valdkonnas toimunud infotehnoloogilist

arengut.

Kehtiva õiguse kohaselt sätestab TMS § 114 lõige 3¹, et TMS §-s 63 sätestatud täitmisregistrit

(edaspidi täitmisregister) kasutavale isikule toimetab kohtutäitur arestimisakti kätte

täitmisregistri kaudu. Selline lahendus vähendab halduskoormust, kuna paberkandjal või

digitaalallkirjastatud arestimisakte ei ole vaja eraldi edastada.

Samas näeb TMS § 114 lõige 5 ette, et nõude täitmisel tühistab kohtutäitur viivitamata

arestimisakti ning teavitab sellest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut. Sättest ei tulene

üheselt, millisel viisil tuleb teave arestimisakti tühistamise kohta kolmandale isikule edastada.

Isikute puhul, kes ei kasuta täitmisregistrit, on teavitamine paberkandjal või

digitaalallkirjastatud kujul jätkuvalt vajalik. Täitmisregistrit kasutavate isikute puhul on aga

põhjendatud sätestada, et arestimisakti tühistamise teave edastatakse elektrooniliselt

täitmisregistri kaudu ning eraldi teavitamine ei ole vajalik.

 Õigusselguse tagamiseks on kavas täpsustada TMS-i § 114 selliselt, et täitmisregistri

kaudu edastatud arestimisaktide haldamine, sealhulgas nende muutmine, peatamine,

uuendamine ja tühistamine, toimub elektrooniliselt täitmisregistri kaudu ega eelda

täiendavat andmevahetust paberkandjal või muul viisil.

8

Muudatus puudutab üksnes kohtutäiturite suhtlust täitmisregistriga liidestunud kolmandate

isikutega ning ei mõjuta täitemenetluse osaliste teavitamist, mis toimub jätkuvalt viisil, mis

tagab nende piisava informeerituse.

3.3.3. Võlgniku konto arestimise korra täpsustamine

TMS-i § 115 on kavas täiendada sätetega, millega täpsustatakse võlgniku konto arestimise

tehnilisi aspekte.

 TMS-i § 115 on kavas täiendada uue lõikega, millega kehtestatakse kohtutäiturile

kohustus ajakohastada regulaarselt krediidi- ja makseasutuses võlgniku konto

arestimiseks saadetud arestimisakte vastavalt täitemenetluse käigus muutunud

andmetele. Eelkõige puudutab see arestitud nõude jäägi ajakohastamist.

Praegu vähendab täitemenetluse läbipaistvust see, et kontole seatud arestid jäävad sageli kogu

menetluse vältel muutmata, kuigi nõuet täidetakse osaliselt, näiteks võlgniku sissetulekust

kinnipidamise või maksegraafiku alusel. Nii ministeeriumile kui ka kohtutäituritele esitatakse

kaebusi, milles võlgnikud juhivad tähelepanu sellele, et arestiga seotud andmed, sealhulgas

nõude jääk, ei ole pankades ajakohased.

Seni ei ole kohtutäituritel olnud kohustust neid andmeid regulaarselt uuendada, kuna see oleks

toonud kaasa märkimisväärse töö- ja halduskoormuse nii kohtutäituritele kui ka krediidi- ja

makseasutustele. Praeguseks on aga andmevahetus kohtutäiturite ja krediidi- ning

makseasutuste vahel suures osas automatiseeritud täitmisregistri kaudu, mistõttu ei ole andmete

ajakohastamine enam sedavõrd koormav.

Arestimisaktide ajakohastamine parandab võlgniku ülevaadet konto arestimise ulatusest ning

vähendab eksimuste ja õiguste rikkumise riski. Eeldatavasti puudutaks muudatus nii neid

olukordi, kus nõue väheneb, kui ka neid, kus nõue suureneb, näiteks lisanduva viivise või

korduva kohustuse olemasolu tõttu. Regulatsiooni loomisel sisustatakse täpsemalt muudatuste

õiguslikku poolt. Suure tõenäosusega saab olema tegemist elektroonilise arestimisakti

muutmisega. Samas ei ole põhjendatud nõuda andmete pidevat uuendamist reaalajas. Seetõttu

tehakse ettepanek, et kohtutäitur peab ajakohastama konto arestimisega seotud andmeid

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates nõude suuruse muutumisest.

 TMS-i § 115 on kavas täiendada uue lõikega, mille kohaselt täitmisregistri kaudu

edastatud konto arestimisaktide haldamine, sealhulgas nende muutmine, peatamine,

uuendamine ja tühistamine, toimub elektrooniliselt täitmisregistri kaudu ega eelda

täiendavat andmevahetust paberkandjal või muul viisil.

Juhtudel, kui toimingut ei ole võimalik mingil põhjusel täitmisregistri kaudu teha, näiteks

tehnilise rikke tõttu, on kohtutäituril õigus esitada arestimisakti haldamisega seotud taotlus

paberkandjal või digitaalallkirjastatud kujul.

 TMS-i on kavas lisada uus paragrahv 1151, mis käsitleks võlgniku konto arestimise

õiguslikke aspekte. Uus paragrahv näeks ette, et:

9

a) kohtutäitur märgib krediidi- või makseasutuses võlgniku nimele avatud konto

arestimisaktis, et kontol ei kuulu arestimisele igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga

alammäärale. Samuti märgib kohtutäitur talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku

ülalpeetavate arvu arvestades arestimisele mittekuuluva summa (arestivaba summa).

Sätte kehtestamisel on eeskujuks TMS § 133 lõige 1. Kuigi praktikas kohaldatakse seda

põhimõtet juba praegu ka võlgniku konto arestimisel, on õigusselguse huvides vajalik sätestada

see eraldi konto arestimist käsitlevas paragrahvis.

b) arestivaba summa kasutamise võimalus tagatakse üksnes ühel võlgniku kontol.

Selle selge reegli puudumine tekitab põhjendamatut töö- ja halduskoormust ning tekitab

täiendavaid võimalusi nõude sundtäitmisest kõrvalehoidumiseks. Kui võlgnikul on mitu kontot,

arestitakse ülejäänud kontod täies ulatuses. Mitmel kontol arestivaba summa tagamine

kahjustab põhjendamatult sissenõudja huvisid.

c) kohtutäitur muudab arestimisakti, kui muutuvad asjaolud, millest lähtudes on

määratud võlgniku kontole laekuvate vahendite arestivaba osa. Muudatus tehakse

võlgniku või sissenõudja avalduse alusel.

Lisaks nähakse ette, et kohtutäitur võib arestimisakti muuta ka omal algatusel, kui selleks

on alus. Kohtutäituri käsutuses on vajalikud andmed arestivaba summa määramiseks ning

praktikas võib esineda olukordi, kus muudatus on põhjendatud ka ilma menetlusosalise

avalduseta. Näiteks juhul, kui võlgnik suunab osa oma sissetulekust kolmanda isiku kontole või

ilmnevad muud asjaolud, mis mõjutavad aresti ulatust. Samuti võib muudatus tuleneda kohtu

antud juhistest konkreetse täitemenetluse raames. Muudatus võib olla tehtud nii võlgniku kui

ka sissenõudja huvides.

d) kohtutäitur võib jätta arestivaba summa määramata, kui seda õigustavad

täitemenetluses tuvastatud asjaolud.

Selline võimalus on põhjendatud eelkõige olukordades, kus võlgnik ei kasuta oma kontot

sissetulekute vastuvõtmiseks, vaid suunab need kolmanda isiku kontole või välisriigi

krediidi- või makseasutuse kontole, millele ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Sellisel juhul

võib võlgnik kasutada oma sissetulekuid piiranguteta ning arestivaba summa tagamine tema

Eestis avatud kontol ei ole põhjendatud.

Sätte kujundamisel on arvestatud ka kohtupraktikat, sealhulgas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

10. juuni 2015. a määrust kohtuasjas nr 3-2-1-62-15, milles leiti, et juhul, kui võlgniku

toimetulek on muul viisil tagatud, ei pruugi olla vajalik seaduses ette nähtud miinimumkaitse

kohaldamine.

Käesoleva väljatöötamiskavatsuse autor leiab, et sarnast põhimõtet tuleb kohaldada ka juhul,

kui võlgnik suunab oma sissetulekud kolmanda isiku kontole. Sellisel juhul võib võlgnik saada

äraelamiseks vajalikud vahendid kolmanda isiku vahendusel ning täiendav tema isikliku konto

arestist vabastamine ei ole põhjendatud.

Sama kehtib ka olukorras, kus võlgnik suunab oma sissetulekud enda või kolmanda isiku

välisriigi krediidi- või makseasutuse kontole, millele kohtutäitur ei saa sissenõuet pöörata.

10

Sellisel juhul on võlgnikul võimalik kasutada oma sissetulekuid piiranguteta ning Eestis avatud

konto arestist vabastamine kahjustaks põhjendamatult sissenõudja huve.

e) sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust tagab kohtutäitur

võlgniku konto arestimisel arestivaba summa kasutamise võimaluse üksnes ühel Eestis

tegutsevas krediidi- või makseasutuses võlgniku nimele avatud kontol.

Käesolev täpsustus on tingitud kavatsusest muuta lähimas tulevikus võlgniku sissetuleku

arestimise protsessid suuremas ulatuses võlgniku nimele avatud kontol põhineva lahenduse

keskseks. Teisisõnu hakkaks edaspidi TMS-i regulatsioon tugevamalt soosima seda, et võlgnik

kasutaks oma kontosid ega suunaks oma sissetulekuid kolmandate isikute kontodele või

välismaal asuvatele kontodele.

Muudatuse arutelu käigus tõid kohtutäiturid esile, et võlgnikul on võimalik esitada mitmele

kohtutäiturile avaldusi arestivaba summa kasutamise võimaluse tagamiseks erinevates krediidi-

ja makseasutustes avatud kontodel. See võib viia sissenõudja õiguste kahjustamiseni, kuna

sellisel juhul on võlgnikul võimalik kasutada arestivaba summat mitmekordselt.

Sellise olukorra välistamiseks näeks uus regulatsioon ette, et ka mitme täitemenetluse korral

saab võlgnik esitada avalduse üksnes ühe konkreetse konto määramiseks, millel tagatakse

arestivaba summa kasutamise võimalus.

Selleks, et uue korra kohaldamine toimiks võimalikult sujuvalt, on kavas näha ette

võlgniku kohustus esitada kohtutäiturile avaldus selle kohta, millisel tema nimele avatud

kontol soovib ta kasutada arestivaba summat. Avaldusele lisab võlgnik teabe kõigi enda

kasutuses olevate krediidi- ja makseasutustes avatud kontode kohta.

Kohustus esitada teavet kontode kohta on tuletatav ka kehtivast TMS § 59 lõike 1 üldnormist,

mille kohaselt peab võlgnik andma kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur

täitemenetluses vajab. Vaidluste vähendamise eesmärgil on siiski põhjendatud selle kohustuse

täpsustamine konto arestimist käsitlevas erinormis.

Juhul kui võlgnik avaldust ei esita, jääb arestivaba summa kasutamise õigusega konto

määramine kohtutäituri ülesandeks. Kaasaegsed tehnilised võimalused võimaldavad tuvastada,

millist kontot võlgnik igapäevaelus kasutab, ilma märkimisväärse ajakuluta.

3.3.4. Rahalisest nõudest saadava tulemi jaotamine

 TMS-i § 119 on kavas täiendada sättega, mille kohaselt lähtub kolmas isik kohtutäituritele

raha maksmisel arestimisaktide paljususe korral järjekorras esimesel (sh elatise

sissenõudmise akti olemasolu korral) kohal asuva võlgnikule kuuluva nõude arestimisakti

ulatusest ja tingimustest.

Käesoleval ajal näeb TMS § 119 lõige 1 ette, et kui rahalise nõude on arestinud mitu

kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik

(sealhulgas krediidiasutus) raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras.

Sõltumata saabumise ajast loetakse lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisakt esimesena

saabunuks.

11

Praktikas näevad menetlusosalised ja kolmandad isikud seda sätet nn „üks akt korraga“

põhimõtte alusena – võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik (nt tööandja) täidab arestimisaktide

paljususe korral igakuiselt võlgniku vahenditest kinnipidamiste tegemisel üksnes järjekorras

esimest arestimisakti. See põhimõte on sisuliselt põhjendatud, kuna tagab võlgnikule

õigusselguse ja läbipaistvuse kinnipidamiste järjekorra osas ning aitab tagada, et mitme

arestimisakti olemasolul jäävad võlgnikule ja tema ülalpeetavatele äraelamiseks vajalikud

vahendid.

Samas ei pruugi see põhimõte alati realiseeruda, kuna täitemenetluse seadustikku on hiljuti

lisandunud sätted, mis võimaldavad arestida võlgniku sissetulekut „kuni“ teatud määrani.

Näiteks TMS § 132 lõige 1² sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole

viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes

läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20% sissetulekust, mis ei ületa

sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekut, millest on maha arvatud Statistikaameti

avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

Seda sätet on võimalik tõlgendada ka nii, et selle alusel võib teha kinnipidamisi mitme

arestimisakti alusel paralleelselt, tingimusel et kogusumma ei ületa 20% piiri. Võlgniku õiguste

kaitse seisukohalt on selline lähenemine problemaatiline, kuna see võib viia olukorrani, kus

vaatamata normi „kuni“ iseloomule arestitakse võlgniku sissetulek alati maksimaalses lubatud

ulatuses. Näiteks olukorras, kus esimese arestimisakti alusel peetakse kinni 5%, järgmise alusel

kuni 8%, kolmanda alusel kuni 12% ning neljanda alusel kuni 20%.

Siinkohal tuleb arvestada, et TMS § 132 lõige 1² kuulub rakendamisele eelkõige madala

sissetulekuga (alla kuupalga alammäära) võlgnike puhul, kellele võib pärast kinnipidamisi

jääda kätte elatusmiinimumile lähedane summa. Statistikaameti andmetel on arvestuslik

elatusmiinimum väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna

igapäevased vajadused ning see tähistab ka absoluutse vaesuse piiri.

Lisaks tuleb arvestada, et TMS § 132 lõiget 1² rakendatakse sageli koos TMS § 131 lõikega 2,

mis võimaldab teatud juhtudel pöörata sissenõude ka muidu arestimisele mittekuuluvatele

sissetulekutele.

Sissetuleku arestimise ulatus määratakse täitemenetluses kohtutäituri kaalutlusotsuse alusel,

lähtudes konkreetse juhtumi ja täitemenetluse asjaoludest. Seejuures tuleb hinnata, kas

arestimisaktis määratud ulatuses kinnipidamine tagab võlgniku ja tema ülalpeetavate

minimaalse toimetuleku (sh kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele ja transpordile)

ning arvestada võimalike muude sissetulekute või säästudega.

Eeltoodust tulenevalt tuleb eeldada, et madala sissetulekuga võlgniku puhul on arestimisaktis

määratud kinnipidamise ulatus kujunenud kaalutlusotsuse tulemusena. Sellest suuremas

ulatuses kinnipidamiste tegemine järgmiste arestimisaktide alusel võib ohustada võlgniku ja

tema ülalpeetavate toimetulekut.

Seetõttu on põhjendatud sätestada, et sissetulekust kinnipidamise tegemisel lähtub kolmas isik

alati järjekorras esimesel kohal asuva arestimisakti tingimustest. See tähendab, et esimene

arestimisakt määrab, milline summa kantakse kohtutäiturile ja milline summa jääb võlgnikule.

12

Praktikas jääks uue regulatsiooni kohaldamisalasse eelkõige selline täitemenetlus, kus

võlgniku sissetulek on võrdne töötasu alammääraga või jääb sellest väiksemaks. Muude

sätete alusel, näiteks TMS § 132 lõikest 1 tuleneva üldreegli kohaselt, võlgniku sissetulekute

arestimist kavandatav muudatus ei mõjuta, kuna selliste stsenaariumide puhul on mitme

arestimisakti samaaegne täitmine sisuliselt välistatud.

Erandiks on olukorrad, kus võlgnikule väljamaksmisele kuuluv ja töötasu alammäära

ületav summa on sedavõrd suur, et sellest on võimalik rahuldada mitu võlgniku vastu

sundtäitmisele esitatud nõuet.

Eelkirjeldatud olukorras õigusselguse suurendamiseks täiendatakse TMS § 119 sättega,

mis võimaldaks teatud tingimustel kalduda kõrvale „üks akt korraga“ põhimõttest. Erand

oleks põhjendatud eelkõige juhul, kui võlgnikule väljamakstav arestitud nõude summa on

sedavõrd suur, et sellest on võimalik teha kinnipidamisi mitme nõude arestimise akti alusel.

Seejuures peab olema tagatud, et arestimisaktidest tulenevad nõuded rahuldatakse järjekorras

täies ulatuses ning võlgnikule ja vajaduse korral tema ülalpeetavatele jäävad ka mitmekordse

arestimise korral äraelamiseks vajalikud vahendid.

Eelduslikult võiks uue regulatsiooni kohaselt olla võimalik teha võlgnikule väljamaksmisele

kuuluvast suurest summast kinnipidamisi mitme arestimisakti alusel korraga, kui täidetud on

järgmised tingimused:

a) arestitava nõude summa ületab ühe kuu eest ettenähtud töötasu alammäära;

b) esimesel järjekohal asuvas arestimisaktis märgitud arestivaba summat ületav väljamakse

osa võimaldab teha kinnipidamise esimesel järjekohal oleva arestimisakti täitmiseks täies

ulatuses ning vähemalt osaliselt järgmises järjekohas oleva arestimisakti täitmiseks;

c) ka mitme arestimisakti täitmisel ei lange võlgnikule pärast kinnipidamiste tegemist kätte

jääv summa alla ühe kuu eest ettenähtud töötasu alammäära, millele lisandub asjakohasel

juhul võlgniku ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks TMS-ga ette nähtud summa;

d) juhul kui võlgnikule väljamaksmisele kuuluv summa on sissetulek, mida makstakse

mitme perioodi eest etteulatuvalt, peab võlgnikule ja tema ülalpeetavatele jääma arestivaba

miinimum iga vastava perioodi eest.

3.3.5. Kolmanda isiku kohustuste täpsustamine sissetuleku või nõudeõiguse arestimise

korral

 TMS-i § 119 on kavas täiendada sättega, mis vabastab võlgniku suhtes kohustatud

kolmanda isiku kohtutäiturilt laekunud arestimisakti täitmise kohustusest juhul, kui

kolmas isik täidab oma kohustust Eestis tegutsevas krediidi- või makseasutuses võlgniku

nimele avatud kontole.

Käesoleval ajal sätestavad võlgniku nõudeõigustele (sh sissetulekutele) sissenõude pööramise

sätted imperatiivselt, et võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik (nt tööandja või toetuse maksja)

13

on kohustatud võlgniku sissetuleku arestimise akte vastu võtma, pidama nende järjestust ning

teostama kinnipidamisi ja väljamakseid kohtutäituritele.

Sellise korra peamine eesmärk on tagada võlgniku varale sissenõude pööramine olukorras, kus

võlgnik ei soovi täita vabatahtlikult sundtäitmisele esitatud nõuet või suunab oma vara

kolmandate isikute kontodele või välismaal tegutsevates krediidi- ja makseasutustes avatud

kontodele. Mõlemal juhul on Eestis tegutseval kohtutäituril äärmiselt keeruline pääseda

võlgniku varale ligi pärast seda, kui kolmas isik on väljamakse teinud.

Mõistagi kaasneb võlgniku sissetuleku arestimise aktide vastuvõtmise, nende haldamise ja

väljamaksete tegemisega märkimisväärne haldus- ja töökoormus. Arvestades, et Eestis on igal

ajal täitemenetluses ligikaudu 400 000 – 500 000 täiteasja umbes 90 000 erineva võlgniku

suhtes, on kolmandatele isikutele langev koormus väga suur.

Kuigi seda koormust ei ole sissenõudja huvidest lähtuvalt võimalik vähendada juhtudel, kus

võlgnik suunab oma sissetulekud kolmandate isikute või välisriigi krediidi- ja makseasutuste

kontodele, on seda võimalik vähendada olukorras, kus kolmas isik täidab oma rahalise

kohustuse Eestis tegutsevas krediidi- või makseasutuses võlgniku nimele avatud kontole.

Sellised kontod on kohtutäiturite poolt reeglina juba arestitud, sageli enne seda, kui arestitakse

võlgniku töötasu või muud väljamaksed.

Seetõttu ei ole sissenõudjate huvid kahjustatud olukorras, kus kolmas isik ei kanna raha otse

kohtutäiturile, vaid võlgniku kontole, nagu see on tavapärane tsiviilkäibes ja lepingulistes

suhetes. Sissenõudjate nõuded rahuldatakse sellisel juhul vastavalt kontole seatud arestide

järjekorrale ja tingimustele.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud seadustada olukord, kus seni kuni kolmas isik jätkab

arestimisaktist teadasaamisel väljamaksete tegemist võlgniku Eestis avatud kontole, ei pea ta

tegema täiendavaid toiminguid arestimisakti täitmiseks. Kolmandaid isikuid ei vabastata siiski

arestimisaktide vastuvõtmise kohustusest.

Juhul kui kolmanda isiku ja võlgniku vaheline kokkulepe muutub, näiteks kui tööandja nõustub

lepingulise suhte kestel võlgniku sooviga kanda töötasu kolmanda isiku kontole või muule

võlgniku kontole kui Eesti krediidi- või makseasutuse kontole, peab kolmas isik arvestama

kõigi talle teatavaks saanud arestimisaktidega, tegema seadusest tulenevad kinnipidamised ning

kandma vastavad summad kohtutäiturile.

Ühtlasi kehtestatakse sama sättega kolmandale isikule teavitamiskohustus. Arestimisakti

kättesaamisel peab kolmas isik teavitama kohtutäiturit sellest, millisele kontole tehakse

võlgnikule väljamakseid. Sama teavitamiskohustus kehtib ka juhul, kui pärast arestimisakti

kättesaamist muutub konto, kuhu väljamakseid tehakse. Seoses teavitamiskohustuse

sätestamisega on kavas täiendada TMS § 261 lg 1 normiga, mis võimaldab

teavitamisekohustuse rikkumisel määrata kolmandale isikule sunniraha.

3.3.6. Võlgniku mittearestitavad sissetulekud

14

TMS § 131 lõige 1 loetleb võlgniku või võlgnikule makstavad sissetulekud, millele

täitemenetluses ei saa sissenõuet pöörata.

Sättes loetletud sissetulekud on reeglina kindla õigushüve kaitseks makstavad sihtotstarbelised

summad, mis ei ole mõeldud muude kohustuste katmiseks. Näiteks puudega inimese

sotsiaaltoetus on ette nähtud puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks (PISTS § 1 lg

2). Tegemist on kuludega, mis lisanduvad tavapärastele igakuistele kulutustele (nt toit,

eluasemekulud), mida katab TMS §-s 132 sätestatud arestivaba sissetulek. Perehüvitiste

seaduse (PHS) § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise,

kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega on tegemist toetustega,

mis on mõeldud perede lisakulutuste katmiseks.

Lisaks sisaldab loetelu sissetulekuid, mille saajaks on küll võlgnik, kuid kasusaajaks kolmas

isik. Näiteks kuuluvad peretoetuste hulka ka lapsetoetused (PHS § 16 lg 1). Lapsetoetuse

saamise õigus on seaduse kohaselt lapsel (PHS § 17 lg 1, § 19 lg 1, § 20 lg 1), kuigi toetus

makstakse üldjuhul välja vanemale. Seega on selliste toetuste puhul tegemist sihtotstarbeliselt

lapsele mõeldud vahenditega.

Osa loetelus sisalduvaid sissetulekuid asendavad sisuliselt võlgniku töötasu. TMS § 131 lõikes

2 sätestatud erandlike asjaolude ilmnemisel võib neile siiski sissenõuet pöörata. Nendeks

sissetulekuteks on näiteks kehavigastuse või terviserikke tõttu makstav hüvitis (v.a hüvitis

kaotatud sissetuleku eest) ja mittevaralise kahju hüvitis, töövõimetoetus, kuriteoohvri hüvitis

ning seadusel põhinev elatis. Samuti võib pöörata sissenõuet riiklikule pensionile riikliku

pensionikindlustuse seaduse § 47 lõikes 3 sätestatud ulatuses.

Vaatamata näilisele selgusele tekitab TMS § 131 tõlgendamine täitemenetluses arvukaid

vaidlusi. Peamiseks vaidluskohaks on selguse puudumine küsimuses, kas TMS §-s 132

sätestatud reeglite kohaldamisel tuleb võlgniku sissetuleku suuruse hindamisel arvesse võtta ka

mittearestitavaid sissetulekuid.

Teiseks tõusetub mitte niivõrd õiguslik, vaid pigem õiglust puudutav küsimus – kuidas tagada

võlgniku ja sissenõudja õiguste tasakaal olukorras, kus võlgniku kõik sissetulekud on

mittearestitavad? Kas sellisel juhul peab sissenõudja alati arvestama sellega, et täitemenetlus ei

pruugi viia nõude rahuldamiseni?

Eelviidatud kitsaskohtade kõrvaldamiseks kavandatakse või kaalutakse TMS § 131 puhul

järgmisi muudatusi:

 TMS § 131 lõike 1 loetelus tuuakse selgelt välja kindla õigushüve kaitseks makstavad

sihtotstarbelised summad (nt puudega inimese sotsiaaltoetus) ning summad, mida

makstakse võlgnikule, kuid mille kasusaaja on kolmas isik (nt lapsetoetused). Nende

summade puhul kehtestatakse lisaks juba olemasolevale arestimise keelule ka reegel, et

neid ei võeta arvesse võlgniku sissetuleku suuruse määramisel.

 Alternatiivne täiendav meede 1: kaaluda TMS-i § 131 lõikest 2 tuleneva arestimise

lubatavuse mõju laiendamist ka nendele sihtotstarbelistele summadele, mille saaja on

15

võlgnik ning mis on makstud võlgniku täiendavate vajaduste rahuldamiseks. Sellisel juhul

lähtutakse eelkõige väljamakstava sihtotstarbelise sissetuleku suurusest ning lisaks

kehtestatakse konkreetne piirmäär, mille ulatuses oleks sissetuleku arestimine lubatud.

 Alternatiivne täiendav meede 2: kaaluda TMS-i § 131 sätte täiendamist regulatsiooniga,

mis võimaldaks juhul, kui võlgniku sissetulekuteks on üksnes mittearestitavad

sissetulekud (või enamus sissetulekutest on mittearestitavad), pöörata nendele

sissetulekutele sissenõue piiratud ulatuses, kehtestades selleks konkreetne piirmäär.

 Sõltumata lõplikust valikust alternatiivsete meetmete vahel täiendatakse TMS-i § 131

sättega, mille kohaselt tuleb mittearestitavale sissetulekule piiratud ulatuses sissenõude

pööramisel hinnata võlgniku majanduslikku ja muud olukorda tervikuna, sealhulgas

seda, kas sissetuleku lubatud määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek

minimaalselt vajalikus ulatuses (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele,

transpordile jms), ning seda, kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste.

Viimane muudatus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga sarnaste õiguslike vaidluste

lahendamisel. Alternatiivsete lahenduste rakendamise vajadust hinnatakse muu hulgas VTK

kooskõlastusringilt saadud tagasiside põhjal.

3.3.7. Enamkinnipeetud vahendite viivitamatu tagastamine

 TMS § 133 täiendatakse lõikega 2², mille kohaselt tagastab kohtutäitur võlgniku avalduse

alusel sissetuleku aresti tingimuste muutmisel viivitamatult võlgnikule enamkinnipeetud

vahendid, kui need on laekunud kohtutäituri ametialasele kontole, võlgnik on taotlenud

vahendite tagastamist ning kohtutäitur on võlgniku taotluse rahuldanud.

Käesoleval ajal näeb TMS § 133 lõige 1 ette, et kohtutäitur tühistab arestimise võlgniku

avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele

mittekuuluva sissetuleku, arvestades TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid.

Nagu eeltoodust nähtub, on seadusandja andnud kohtutäiturile vastavasisulise avalduse

menetlemiseks kolm tööpäeva. Samas ei sätesta norm, kui kiiresti peab kohtutäitur tagastama

võlgnikule vahendid, mis on laekunud esialgselt ebaõigesti koostatud arestimisakti alusel või

kui on toimunud ebaõige kinnipidamine ning võlgnik on taotlenud vahendite tagastamist.

Põhimõtteliselt on võimalik sellistel juhtudel analoogia korras kohaldada TMS § 43 lõike 1

sätet ning tagastada enam laekunud raha võlgnikule viie tööpäeva jooksul alates raha

laekumisest. Samas, arvestades, et aresti muutmise ja vahendite tagastamise eesmärk on tagada

võlgnikule ja tema ülalpeetavatele äraelamiseks vajalikud vahendid, ei ole kuni viie tööpäeva

pikkune viivitus põhjendatud.

Kitsaskoha kõrvaldamiseks nähakse uue sättega ette, et enamkinnipeetud vahendite

tagastamine toimub viivitamatult pärast võlgniku avalduse rahuldamist. Seega sätestatakse

edaspidi, et kui võlgnik esitab kohtutäiturile avalduse sissetuleku arestimise ulatuse

muutmiseks ja enamkinnipeetud vahendite tagastamiseks, vaatab kohtutäitur avalduse läbi

16

kolme tööpäeva jooksul ning positiivse otsuse korral tagastab enamkinnipeetud vahendid

võlgnikule viivitamatult.

Kuna osa võlgniku sissetulekutest tehtud kinnipidamisi (nt mõned riiklikud maksed) laekub

kohtutäituri ametialasele kontole viivitusega, eeldab vahendite viivitamatu tagastamine nende

tegelikku laekumist kohtutäituri ametialasele kontole.

3.3.8. Sissetuleku aresti tingimuste muutmine

 TMS § 134 lõige 1 sõnastatakse ümber nii, et kui muutuvad tingimused, millest lähtudes

on määratud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, võib kohtutäitur muuta

sissetuleku aresti tingimusi ka omal algatusel, sõltumata võlgniku või sissenõudja

avaldusest.

Kohtutäituri käsutuses on vajalikud andmed arestivaba summa määramiseks ning praktikas

võib esineda olukordi, kus muudatus on põhjendatud ka ilma menetlusosalise avalduseta.

Näiteks juhul, kui võlgnik suunab osa oma sissetulekust kolmanda isiku kontole, võlgniku

mittearestitava sissetuleku osa suureneb uue sihtotstarbelise väljamakse võrra või ilmnevad

muud asjaolud, mis mõjutavad aresti ulatust. Samuti võib muudatus tuleneda kohtu antud

juhistest konkreetse täitemenetluse raames. Muudatus võib olla põhjendatud nii võlgniku kui

ka sissenõudja huvides.

3.4. Pankrotiseaduse muudatused

Füüsilise isiku pankrotimenetluses ja kohustuste vabastamise menetluses kohaldab

pankrotihaldur PankrS § 3 lg 4 ja PankrS § 108 lg 3 alusel täitemenetluse seadustikust

tulenevaid sissetuleku arestimise põhimõtteid. Kui täitemenetluses sissetuleku arestimise

põhimõtted muutuvad kohtutäiturite jaoks, muutuvad need ka pankrotihalduri jaoks.

Alternatiivselt on võimalik täiendada pankrotiseadust uue regulatsiooniga, millega loodaks

pankrotimenetluses lihtsustatud sissetuleku arestimise süsteem, mis erineks TMS-i

regulatsioonist ning kuuluks kohaldamisele vaid pankrotimenetluses. Samas ei toeta erinevate

süsteemide loomine ja hoidmine ühetaolist lähenemist võlgniku ja tema sissetuleku kasutamise

osas, luues eelised või vastupidi pärssides seeläbi ka pankrotimenetluse edukust ja

võlausaldajate nõuete rahuldamise määra. Otsus pankrotimenetlusega seotud muudatuste

tegemise kohta langetatakse siis kui selgub edasise TMS-i regulatsiooni muudatuste suund ja

skoop.

3.5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse muudatused

Füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses on võlgniku rahaliste vahendite

kasutamine piiratud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 alusel. FIMS-i kohaselt

ei lähe usaldusisikule üle kohtutäituri õigused ja kohustused täitemenetluse seadustikust

tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas sissetuleku arestimiseks, nagu see toimub ajutise

halduri ja halduri puhul pankrotimenetluses. Selle asemel loovutatakse võlgniku sissetulek

seaduse alusel usaldusisikule.

17

Täpsemad osad sissetulekust, millele saab pöörata sissenõuet ja millele mitte, tuginevad

täitemenetluse seadustikus sätestatule (§ 131 ja § 132), mistõttu võib olla põhjendatud TMS §

131 ja § 132 muudatuste korral täpsustada ka FIMS § 47 lg-te 3, 4, 5 sõnastusi.

Täitemenetluse seadustikus sissetuleku arestimise süsteemi ühetaolisemaks muutmisel muudab

see sissetulekute arestimise põhimõtete kohaldamist lihtsamaks, ühetaolisemaks ja selgemaks

ka pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses pankrotihalduri ja usaldusisiku

poolt.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Võimalike võlgniku sissetuleku arestimise skeemi ja süsteemi kitsaskohtade kaardistamiseks

teostas ministeerium 2024. aastal vastava tagasiside korje kohtutäituritelt, ministeeriumitelt,

riigiasutustelt (kes puutuvad kokku sissetuleku arestidega) ja teistelt asutustelt, kes puutuvad

kokku täitemenetluse valdkonnaga.

Tagasiside laekus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt, Sotsiaalministeeriumilt,

Sotsiaalkindlustusametilt, Eesti Võlanõustajate Liidult. Üldjoontes kirjeldasid vastajad samu

probleeme, mida käsitletakse käesolevas väljatöötamiskavatsuses. Enamus vastajatest pööras

tähelepanu sellele, et sissetuleku arestimisel kohtutäituritelt laekuvad juhised on tihti liiga

keerulised ning aktide täitmisega kaasneb arvestatav koormus. Tehti ettepanekuid kehtestada

kord, kus sissetulekute arestimine toimuks üksnes võlgnik konto vahendusel. Kohtutäiturite

Koda pööras tähelepanu mitmele kehtiva regulatsiooni kitsaskohale ja tõlgenduste paljususele.

Väljatöötamiskavatsuse koostamisel on samuti arvesse võetud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

varasemaid pöördumisi ministeeriumi poole. Kojalt on korduvalt laekunud pöördumisi palvega

vähendada kohtutäituritelt laekuvate arestimisaktide täitmisega seotud koormust võlgnike

tööandjatele või vabastada tööandjad sissetuleku arestimisaktide täitmise kohustusest täielikult.

5. Mõju

Täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimine on paljudes menetlustes keskne täitetoiming,

mistõttu peab seda reguleeriv õigusraamistik olema selge, üheselt mõistetav ja tõhusalt

rakendatav.

Kavandatavate muudatuste mõju avaldub eelkõige täitemenetluse toimimises, menetlusosaliste

õiguste ja kohustuste teostamises, kolmandate isikute töö- ja halduskoormuses ning võlgnike ja

sissenõudjate majanduslikus olukorras.

Mõju hinnatakse kahe võimaliku lahendusvariandi lõikes:

1. kehtiva regulatsiooni täpsustamine kitsaskohtade kõrvaldamiseks;

2. põhimõttelisem üleminek astmelisele sissetuleku arestimise mudelile, mille puhul sõltub

arestitav osa sissetuleku suurusest ja on määratud kindlate osakaaludena.

18

Muudatusest on kokkuvõtvalt mõjutatud järgmised sihtrühmad:

Sihtrühm Suurus Avalduv mõju

Võlgnikud

Ligikaudu

100 000

isikut

Regulatsioon muutub selgemaks ja etteaimatavamaks.

Paraneb võlgniku arusaam arestimise ulatusest ning

väheneb vajadus esitada avaldusi ja vaidlustada aresti

tingimusi. Astmelise mudeli korral võib paraneda võlgnike

toimetulek ja motivatsioon osaleda ametlikul tööturul.

Sissenõudjad

Ligikaudu

20 000

isikut

Täitemenetlus muutub prognoositavamaks ning nõuete

rahuldamine võib muutuda pikemas vaates stabiilsemaks.

Selgem arestimise kord ja arestipandiõiguse järjekoha kaitse

tugevdavad sissenõudja õiguspärast ootust.

Kohtutäiturid 35 Lühiajaliselt võib lisanduda töökorralduslikke muudatusi,

kuid pikemas vaates väheneb avalduste,

üksikjuhtumipõhiste korrigeerimiste ja vaidluste hulk.

Menetlus muutub paremini juhitavaks ja dokumendid

rohkem masintöödeldavateks.

Võlgniku

tööandjad

Kinnipidamiste tegemise kord muutub selgemaks ja

lihtsamini rakendatavaks. Väheneb eksimisrisk ja vajadus

kohtutäiturilt täiendavaid juhiseid küsida. Teatud juhtudel

võib väheneda tööandja kohustus arestimisakte aktiivselt

täita, kui väljamakse tehakse võlgniku Eestis avatud

kontole.

Krediidi- ja

makseasutused

Lühiajaliselt võib kaasneda vajadus kohandada

infosüsteeme ja tehnilisi lahendusi. Pikemas vaates paraneb

arestiandmete ajakohasus ning väheneb haldus- ja

töökoormus tänu elektroonilisele andmevahetusele ja

täitmisregistri kasutamisele.

Asutused, sh riik

ja kohalik

omavalitsus

Väljamakseid tegevate asutuste töökorraldus lihtsustub.

Väheneb keerukate arestimisaktide haldamise ja

individuaalsete arvutuste koormus.

Täitemenetluse

valdkonna

kohtunikud

28 Selgem regulatsioon ja väiksem kaalutlusruum peaksid

vähendama kohtusse jõudvate täitemenetluse vaidluste

arvu. Mõju avaldub eelkõige kohtute töökoormuse

vähenemises.

Pankrotihaldurid 64 Sissetulekute käsitlemine pankrotimenetluses muutub

ühetaolisemaks ja selgemaks. Võib kaasneda vajadus

kohandada tööprotsesse vastavalt TMS-i muudatustele.

Usaldusisikud 57 Kohustustest vabastamise menetluses muutub võlgniku

sissetulekute käsitlemine selgemaks ja ühetaolisemaks.

Väheneb tõlgendusvajadus TMS §-de 131 ja 132

kohaldamisel.

Kavandatavate muudatuste otsene mõju avaldub peamiselt majandusliku mõjuna, sotsiaalse

mõjuna ning mõjuna riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

19

Majanduslik mõju seisneb eelkõige võlgnike ja sissenõudjate majandusliku olukorra ning

tööandjate, kohtutäiturite, krediidi- ja makseasutuste töö- ja halduskoormuse muutumises.

Sotsiaalne mõju avaldub eelkõige võlgnike ja nende ülalpeetavate toimetulekus, õiguste kaitses

ning ametlikus tööturul osalemise motivatsioonis.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele avaldub kohtutäiturite, kohtute,

pankrotihaldurite, usaldusisikute ning väljamakseid tegevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutuste töökorralduses.

Muu otsene mõju avaldub peamiselt õigusselguse, menetlusökonoomia ja digitaalse menetluse

paranemises. Arestimisakti muutmise, peatamise ja uuendamise mõju täpsustamine aitab

vähendada tõlgendusvaidlusi ja tugevdada sissenõudjate õiguspärase ootuse kaitset. Kaudse

positiivse mõjuna võivad selgemad ja ühtsemad menetlusreeglid vähendada tehnilisi vaidlusi

ning parandada menetlusosaliste arusaamist oma õigustest ja kohustustest.

Muudatus: kehtiva regulatsiooni täpsustamine kitsaskohtade kõrvaldamiseks

Mõju võlgnikele

Võlgnike jaoks on kavandatavate muudatuste keskne mõju seotud täitemenetluse suurema

läbipaistvuse ja etteaimatavusega. Konto arestimisega seotud andmete regulaarne

ajakohastamine ning arestivaba summa rakendamise selgem sidumine konkreetse kontoga

parandavad võlgniku ülevaadet oma kohustuste tegelikust ulatusest. See vähendab olukordi,

kus võlgnik ei saa aru, kui suur osa tema sissetulekust on arestitud või kui suur on järelejäänud

nõue.

Samal ajal vähendavad muudatused võimalusi kasutada süsteemi ära viisil, kus sissetulekuid

suunatakse kolmandate isikute või välismaistele kontodele, säilitades samal ajal Eestis

arestivaba summa kasutamise võimaluse. See aitab kaasa võlgnike võrdsemale kohtlemisele,

kuid võib teatud juhtudel vähendada nende käsutuses olevate vahendite hulka. Arestivaba

summa sidumine ühe konkreetse kontoga võib vähendada võlgniku paindlikkust raha

kasutamisel.

Oluline positiivne mõju seisneb ka selles, et kohtutäitur saab edaspidi vajadusel muuta aresti

tingimusi omal algatusel. Samuti parandab enamkinnipeetud vahendite viivitamatu tagastamise

kohustus võlgniku toimetuleku tagamist olukorras, kus arest on olnud ebaõigesti kohaldatud.

Kokkuvõttes paraneb võlgniku õiguste kaitse ning väheneb vajadus vaidluste pidamiseks.

Võlgnikule võib lisanduda kohustus anda kohtutäiturile täpsemat teavet enda kontode ja nende

kasutamise kohta. Kui võlgnik avaldust ei esita või esitab puudulikud andmed, võib arestivaba

summa kasutamise võimaluse määramine sõltuda kohtutäituri otsusest, mis võib praktikas

põhjustada arusaamatusi või vaidlusi.

Kohtutäituri võimalus muuta aresti tingimusi omal algatusel võib võlgniku jaoks tähendada

suuremat sekkumist tema rahaliste vahendite kasutamisse. Kuigi eesmärk on tagada

20

õiguspärane ja ajakohane arest, võib üksikjuhtudel tekkida risk, et võlgnik tajub muudatust

ootamatu või tema toimetulekut halvendavana.

Mõju sissenõudjatele

Sissenõudjate jaoks on muudatuste peamine mõju seotud täitemenetluse efektiivsuse ja

prognoositavuse paranemisega. Konto keskse sissetuleku aresti lähenemise tugevdamine ning

arestivaba summa kasutamise piiramine ühe kontoga vähendab olukordi, kus võlgnik saab oma

sissetulekuid varjata täitemenetluse vältimiseks.

Lisaks parandab arestimisaktide järjekorra selgem reguleerimine sissenõudjate õiguskindlust

ning välistab olukorrad, kus tehnilised muudatused mõjutavad nõude rahuldamise järjekorda.

Kolmandate isikute koormuse vähenemine ei kahjusta sissenõudjate huve, kuna nõuete

rahuldamine toimub jätkuvalt konto aresti kaudu.

Kui kolmandate isikute kohustus aktiivselt arestimisakti täita väheneb olukorras, kus

väljamakse tehakse võlgniku Eestis avatud kontole, võib sissenõudja jaoks tekkida sõltuvus

sellest, et konto arest toimib korrektselt ja andmed on ajakohased. Kui andmevahetuses või

aresti rakendamises esineb tehniline tõrge, võib see ajutiselt mõjutada nõude rahuldamist.

Kokkuvõttes suureneb sissenõudjate jaoks täitemenetluse tegelik tulemuslikkus ning väheneb

risk, et nõue jääb rahuldamata menetluslike ebaselguste tõttu.

Mõju kohtutäituritele

Kohtutäiturite jaoks tähendab kavandatav regulatsioon ühelt poolt täiendavaid kohustusi, kuid

teiselt poolt ka menetluse selginemist ja paremat juhitavust. Lühiajaliselt võib suureneda

töökoormus seoses andmete ajakohastamise ja arestide tingimuste pideva muutmisega.

Muudatuste rakendamise algfaasis võib suureneda selgitamis- ja suhtluskoormus, sest

võlgnikele, tööandjatele, asutustele ning krediidi- ja makseasutustele tuleb selgitada uut

töökorraldust, arestivaba summa ühe kontoga sidumist ning elektroonilise arestimisakti

muutmise ja tühistamise praktikat.

Pikemas perspektiivis vähendavad muudatused korduvaid ja rutiinseid toiminguid. Selgem

regulatsioon ja suurem automatiseeritavus vähendavad vajadust menetlusosaliste avalduste

menetlemiseks ning vigade parandamiseks. Samuti väheneb vaidluste arv, mis omakorda

vähendab kohtutäiturite koormust vaidluste lahendamisel.

Mõju tööandjatele ja asutustele

Tööandjate ja asutuste, kes teostavad võlgnikele väljamakseid (nt Sotsiaalkindlustusamet,

Töötukassa, KOV-id jne), jaoks on muudatustel oluline haldus- ja töökoormust vähendav mõju.

Kehtivas süsteemis nõuab sissetuleku arestimine keerukat arvestust, mitme akti haldamist ning

sageli ka normide tõlgendamist.

21

Muudatus, mille kohaselt ei pea kolmas isik täiendavalt täitma arestimisakti juhul, kui

väljamakse tehakse võlgniku arestitud Eesti krediidiasutuses asuvale kontole, lihtsustab

oluliselt nende rolli. Samuti aitab elektrooniline andmevahetus ja aktide ühtlustamine

vähendada eksimisriski ning vajadust täiendava suhtluse järele kohtutäituritega.

Üleminekuperioodil võib tekkida ebaselgus, millal tuleb tööandjal arestimisakti ise aktiivselt

täita ja millal piisab sellest, et väljamakse tehakse võlgniku Eestis avatud arestitud kontole.

Kuigi kolmandatele isikutele lisandub teavitamiskohustus, on see piiratud ning tasakaalus

halduskoormuse üldise vähenemisega.

Mõju krediidiasutustele ja makseasutustele

Kavandatavad muudatused mõjutavad otseselt ka krediidiasutusi ja makseasutusi, kuna

võlgniku konto arestimine ning arestimisaktide haldamine toimub suures osas just nende kaudu.

Muudatuste eesmärk on muuta andmevahetus kohtutäiturite ja krediidi- ning makseasutuste

vahel senisest selgemaks, ühtlasemaks ja suuremas osas automatiseerituks.

Samuti parandab muudatus andmete ajakohasust ja läbipaistvust. Kohtutäituritele kehtestatav

kohustus ajakohastada konto arestimise andmeid, sealhulgas nõude jääki, aitab vältida olukordi,

kus krediidi- või makseasutustes kuvatavad arestiandmed ei vasta tegelikule olukorrale. See

vähendab nii klientide pöördumisi kui ka vaidlusi seoses arestide ulatuse ja nõude jäägiga.

Muudatused võivad vähendada ka krediidiasutuste praktilist koormust olukordades, kus

kolmandad isikud jätkavad väljamaksete tegemist võlgniku Eestis avatud kontole. Sellisel juhul

toimub nõuete rahuldamine eelkõige konto arestide kaudu ning väheneb vajadus keerukaks

paralleelseks töötasu arestimise aktide haldamiseks erinevate tööandjate ja maksjate tasandil.

Samas kaasneb muudatustega krediidi- ja makseasutustele vajadus kohandada olemasolevaid

infosüsteeme ja tehnilisi lahendusi. Eelkõige võib täiendavaid arendusi nõuda arestimisaktide

ajakohastamise automatiseerimine, arestivaba summa rakendamise loogika täpsustamine ning

täitmisregistriga seotud andmevahetuse kohandamine. Muudatuste rakendamise algfaasis võib

see põhjustada täiendavat arendus-, töö- ja halduskoormust.

Täiendavalt võib krediidiasutustele kaasneda vajadus kohandada sisemisi tööprotsesse ja

töötajate juhendmaterjale, et tagada uute nõuete ühetaoline rakendamine. Arvestades, et suur

osa andmevahetusest toimub juba praegu automatiseeritult täitmisregistri kaudu, ei ole siiski

alust eeldada märkimisväärset pikaajalist halduskoormuse kasvu.

Kokkuvõttes on mõju krediidi- ja makseasutustele tervikuna mõõdukalt positiivne. Kuigi

muudatuste rakendamine võib lühiajaliselt nõuda infosüsteemide kohandamist ja täiendavaid

arendusi, peaks pikemas perspektiivis vähenema haldus- ja töökoormus, paranema andmete

ajakohasus ning muutuma arestimisaktide haldamine tehniliselt selgemaks ja tõhusamaks.

22

Mõju kohtutele

Kohtute jaoks on kavandatavate muudatuste peamine mõju seotud vaidluste arvu

vähenemisega. Selgem regulatsioon ja väiksem kaalutlusruum vähendavad olukordi, kus

täitemenetluse üksikküsimused jõuavad kohtusse.

Eelkõige väheneb nende kaebuste arv, mis tulenevad regulatsiooni ebaselgusest või

menetluslikest eksimustest. See võimaldab kohtutel suunata ressursse sisuliselt keerukamate

vaidluste lahendamisele.

Üleminekuperioodil võib tekkida uusi vaidlusi seoses sellega, kuidas tõlgendada arestivaba

summa ühe kontoga sidumist, kohtutäituri omal algatusel tehtud muudatusi,

teavitamiskohustuse rikkumist või mittearestitavate sissetulekute arvestamist.

Mõju pankrotihalduritele ja usaldusisikutele

Kavandatavad muudatused võlgniku sissetuleku arestimise regulatsioonis mõjutavad otseselt

ka pankrotihaldureid ja usaldusisikuid, kuna füüsilise isiku pankrotimenetluses ning

kohustustest vabastamise menetluses lähtutakse võlgniku sissetulekuga seotud küsimustes

olulisel määral täitemenetluse seadustikus sätestatud põhimõtetest.

Muudatuste tulemusel muutub pankrotihaldurite ja usaldusisikute poolt kohaldatav

sissetulekute käsitlemise süsteem selgemaks, ühtlasemaks ja paremini etteaimatavaks.

Suuremas osas formaalse sissetuleku arestimise süsteemi rakendamisel väheneb vajadus

üksikjuhtumipõhisteks kaalutlusotsusteks ning võlgniku sissetuleku arestivaba osa ulatuse

pidevaks ümberhindamiseks. See võimaldab pankrotihalduritel ja usaldusisikutel keskenduda

enam menetluse sisulisele läbiviimisele ning vähendab menetlustes tekkivate vaidluste hulka.

Samas võib muudatuste rakendamine kaasa tuua vajaduse ajakohastada pankrotihaldurite ja

usaldusisikute töökorraldust, juhendmaterjale ning kasutatavaid infosüsteeme. Esialgses etapis

võib see põhjustada mõõdukat täiendavat töö- ja koolituskoormust, kuna tuleb kujundada uus

praktika ning kohandada olemasolevad tööprotsessid muudetud regulatsiooniga. Tegemist on

siiski ajutise mõjuga, mis eelduslikult väheneb pärast uue süsteemi rakendumist ja praktika

ühtlustumist.

Kokkuvõttes on mõju pankrotihalduritele ja usaldusisikutele pigem positiivne, kuna

muudatused aitavad muuta sissetulekute käsitlemise süsteemi selgemaks, ühetaolisemaks ja

vähem vaidlusi põhjustavaks ning toetavad menetluste tõhusamat läbiviimist.

Muudatustel võib olla positiivne mõju ka võlausaldajate huvide kaitsele. Kui uus süsteem aitab

säilitada võlgniku sidet ametliku tööturuga ning vähendada sissetulekute varjamise

motivatsiooni, suureneb tõenäosus, et võlgniku sissetulekud laekuvad menetluse jooksul

järjepidevamalt ning võlausaldajate nõuded saavad suuremas ulatuses rahuldatud.

23

Muudatus: üleminek astmelisele sissetuleku arestimise mudelile, mille puhul sõltub

arestitav osa sissetuleku suurusest ja on määratud kindlate osakaaludena

Mõju võlgnikele

Võlgnike jaoks oleks muudatuse peamine mõju selles, et sissetuleku arestimise kord muutuks

lihtsamini mõistetavaks ja prognoositavamaks. Kui arestitav osa määratakse kindlate

sissetulekuastmete ja osakaalude alusel, saab võlgnik senisest paremini ette näha, milline osa

tema sissetulekust täitemenetluses kinni peetakse ja milline osa jääb tema kasutusse. See

vähendab olukordi, kus võlgnik peab ise aru saama keerukatest arestivaba miinimumi,

ülalpeetavate, sissetuleku liigi või mitme kuu eest laekunud summade arvestamise reeglitest.

Madalama sissetulekuga võlgnike jaoks võib mõju olla eelkõige sotsiaalne ja majanduslik. Kui

süsteem võimaldab siduda kinnipidamise ulatuse selgemalt võlgniku tegeliku maksevõimega,

võib see vähendada ohtu, et täitemenetlus muudab ametliku töötamise majanduslikult

ebaatraktiivseks. See võib omakorda vähendada motivatsiooni sissetulekut varjata, kasutada

kolmandate isikute kontosid või liikuda varimajandusse. Sissetuleku arestimise süsteem peaks

toetama võlgniku püsimist ametlikul tööturul ja tagama nõuete järjepideva täitmise, mitte

üksnes võimalikult suure lühiajalise kinnipidamise.

Samas võib astmeline süsteem vähendada individuaalset paindlikkust. Kui arestitav osa on

määratud kindla protsendina, väheneb kohtutäituri võimalus arvestada iga üksikjuhtumi

eripärasid samas ulatuses nagu kehtivas süsteemis. Seetõttu võib mõne võlgniku jaoks uus kord

osutuda rangemaks, eriti juhul, kui tema tegelik toimetulekuvajadus on keskmisest suurem,

kuid see ei kajastu piisavalt sissetuleku suuruse põhises astmes.

Mõju sissenõudjatele

Sissenõudjate jaoks seisneb muudatuse peamine positiivne mõju täitemenetluse

prognoositavuse suurenemises. Kui seadus määrab selgelt, milline osa võlgniku sissetulekust

kuulub teatud sissetulekuvahemikus arestimisele, on sissenõudjal lihtsam hinnata nõude

võimaliku rahuldamise kiirust ja ulatust. See võib vähendada ebakindlust, mis praegu tuleneb

kohtutäituri kaalutlusotsustest, võlgniku avaldustest, aresti muutmisest ja kohtupraktikast

sõltuvatest tõlgendustest.

Pikemas vaates võib sissenõudjate jaoks positiivne mõju avalduda ka selles, et võlgnikud

püsivad suurema tõenäosusega ametlikul tööturul. Kui võlgnik ei kao varjatud majandusse ja

tema sissetulekud on kohtutäiturile nähtavad, on suurem tõenäosus, et nõudeid saab rahuldada

regulaarselt ja järjepidevalt.

Elatise sissenõudmise puhul tuleb mõju hinnata eraldi, sest elatisnõuetel on täitemenetluses

eriline sotsiaalne tähendus. Kui astmelise mudeli korral nähakse elatisnõuete puhul ette

üldnõuetest kõrgem arestitav osakaal, võib see tugevdada lapse õigust saada ülalpidamist ning

parandada elatisnõuete täitmise tulemuslikkust.

24

Samas võib muudatus teatud sissenõudjate jaoks tähendada, et lühiajaliselt laekub nõude

katteks vähem raha, kui astmeline mudel jätab madalama sissetulekuga võlgnikule senisest

suurema osa sissetulekust alles.

Mõju kohtutäituritele

Kohtutäiturite jaoks vähendaks astmeline mudel eelduslikult üksikjuhtumipõhiste

kaalutlusotsuste hulka. Kui arestitav osa on määratud seaduses selgete protsentidena, muutub

sissetuleku arestimise ulatuse määramine tehnilisemaks ja standardiseeritumaks. See vähendab

vajadust hinnata iga kord eraldi arestivaba summa ulatust, sissetuleku liiki, ülalpeetavate mõju,

mitme kuu sissetuleku laekumist või muid asjaolusid, mis kehtiva süsteemi puhul sageli

avalduste ja vaidlusteni viivad.

Positiivne mõju avaldub ka menetlusökonoomias. Kohtutäiturid saavad keskenduda rohkem

nõude sisulisele täitmisele ning vähem aresti ulatuse pidevale korrigeerimisele, selgitamisele ja

vaidluste lahendamisele.

Lühiajaliselt võib siiski kaasneda täiendav töökoormus. Uuele süsteemile üleminek eeldab

arestimisaktide vormide, infosüsteemide, tööprotsesside, juhendmaterjalide ja praktika

muutmist. Samuti võib üleminekuperioodil suureneda võlgnike ja sissenõudjate pöördumiste

arv, sest menetlusosalised vajavad selgitusi uue süsteemi mõju kohta konkreetsetele

täiteasjadele.

Mõju tööandjatele ja asutustele

Tööandjate jaoks oleks astmelise mudeli peamine positiivne mõju kinnipidamiste tegemise

lihtsustumine. Kehtivas süsteemis peab tööandja sageli arvestama arestimisaktist, kohtutäituri

juhistest ja seaduses sätestatud eranditest tulenevaid tingimusi. Kui arestitav osa on määratud

sissetuleku suurusest sõltuvate kindlate osakaaludena, muutub tööandja jaoks lihtsamaks

hinnata, millises ulatuses tuleb kinnipidamisi teha.

See vähendab eksimisriski ja vajadust küsida kohtutäiturilt täiendavaid juhiseid. Kuna

arestitava protsendi arvutamine ja kõik sellega seotud asjaolud jäävad kohtutäituri ülesandeks

ning tööandja täidab üksnes arestimisakti, ei too muudatus tööandjatele olulist lisakoormust.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele avaldub mõju eelkõige siis, kui nad teevad võlgnikele

töötasu, toetuste, hüvitiste või muude rahaliste väljamaksete makseid. Astmeline mudel võib

nende töökorraldust lihtsustada, sest kinnipidamiste tegemise alused muutuvad selgemaks ja

ühetaolisemaks. See vähendab vajadust lahendada keerukaid üksikjuhtumeid ning aitab vältida

erinevat praktikat sarnastes olukordades.

Samas võib avaliku sektori asutustel tekkida vajadus muuta infosüsteeme, sisemisi juhendeid

ja maksete tegemise protsesse.

25

Mõju krediidiasutustele ja makseasutustele

Krediidi- ja makseasutuste jaoks sõltub mõju sellest, kui ulatuslikult seotakse astmeline

sissetuleku arestimise mudel konto keskse arestimise lahendusega. Kui süsteem liigub rohkem

kontopõhiseks, tuleb krediidi- ja makseasutustel tagada, et arestid, arestivabad summad ja

võimalikud kinnipidamise astmed kajastuksid tehniliselt õigesti. See võib eeldada

infosüsteemide arendamist, andmevahetuse reeglite täpsustamist ja töötajate juhendamist.

Pikemas vaates võib mõju olla siiski positiivne, sest standardiseeritud ja masintöötlemist soosiv

süsteem vähendab käsitööd, ebaselgeid olukordi ja vajadust täiendava suhtluse järele

kohtutäituritega. Üldine lähtekoht on, et kehtiv süsteem ei soosi piisavalt masintöödeldavust

ega digitaalset automatiseerimist, kuna see sõltub avaldustest, eranditest ja juhtumipõhistest

otsustustest. Astmeline mudel aitaks seda probleemi vähendada.

Mõju kohtutele

Kohtute jaoks võib astmeline mudel vähendada täitemenetluse üksikküsimustest tulenevate

vaidluste arvu. Kui arestitava sissetuleku osa on seaduses määratud selgelt ja üheselt, jääb

vähem ruumi vaidlustele selle üle, kui suur osa võlgniku sissetulekust tuleb arestida või milline

summa tuleb talle alles jätta. See võib vähendada kohtute töökoormust eelkõige nendes asjades,

kus vaidlus tuleneb regulatsiooni ebaselgusest või kohtutäituri kaalutlusotsuse vaidlustamisest.

Üleminekuperioodil võib siiski tekkida ajutine vaidluste kasv. Uue süsteemi rakendamisel

võivad menetlusosalised vaidlustada näiteks seda, millisesse sissetulekuastmesse konkreetne

tulu kuulub, kuidas arvestatakse ebaregulaarset või mitme kuu eest makstavat sissetulekut,

kuidas käsitatakse erinevaid mittearestitavaid sissetulekuid või kuidas suhestub uus mudel

elatisnõuete ja mitme paralleelse täiteasjaga.

Seetõttu tuleb mõju kohtutele hinnata kahes ajaperspektiivis: lühiajaliselt võib koormus

suureneda, kuid pikemas vaates peaks selgem ja standardiseeritum süsteem vaidlusi

vähendama.

Mõju pankrotihalduritele ja usaldusisikutele

Pankrotihalduritele avaldub mõju seetõttu, et füüsilise isiku pankrotimenetluses kohaldatakse

võlgniku sissetuleku käsitlemisel täitemenetluse seadustikust tulenevaid põhimõtteid. Kui

TMS-is muutub sissetuleku arestimise süsteem astmeliseks, tuleb hinnata, kas sama loogika

kohaldub ka pankrotimenetluses või vajab pankrotiseadus eraldi täpsustusi.

Positiivse mõjuna võib astmeline mudel muuta pankrotimenetluses võlgniku sissetuleku

arvestamise lihtsamaks ja ühetaolisemaks. See vähendab vaidlusi selle üle, milline osa võlgniku

sissetulekust tuleb jätta tema kasutusse ja milline osa tuleb kasutada võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. Samas võib üleminek kaasa tuua vajaduse muuta pankrotihaldurite

tööprotsesse, juhendeid ja võimalikke infosüsteemseid lahendusi.

Usaldusisikutele on mõju sarnane pankrotihalduritega, eelkõige füüsilise isiku kohustustest

vabastamise menetlustes. Kui võlgniku sissetuleku kasutamise ja loovutamise aluseks olevad

26

põhimõtted muutuvad, tuleb usaldusisikutel kohandada oma praktikat uue mudeliga. Astmeline

süsteem võib lihtsustada võlgniku sissetulekute käsitlemist, sest seadusest tuleneks selgem ja

arvutuslikum alus, millist osa sissetulekust saab kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Võimalik negatiivne mõju seisneb selles, et jäigem astmeline mudel võib vähendada menetluses

individuaalseid lahendusi, mis on mõnes kohustustest vabastamise menetluses vajalikud

võlgniku rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks.

Võrdlev tabel VTK-s pakutud muudatuste mõjust sihtrühmadele:

Sihtrühm Kitsaskohtade lahendamine Suurem reform (astmeline

süsteem)

Võlgnikud Parandab õigusselgust ja

vähendab üksikuid eksimusi,

kuid süsteem jääb üldjoontes

samaks.

Muudab sissetuleku arestimise

selgemaks, prognoositavamaks ja

paremini digitaalselt rakendatavaks.

Sissenõudjad Võib parandada menetluse

toimivust üksikutes

probleemsetes olukordades.

Võib suurendada täitemenetluse

tulemuslikkust ja muuta raha

laekumise stabiilsemaks.

Kohtutäiturid Vähendab mõningaid vaidlusi ja

tõlgendusprobleeme, kuid ei

kõrvalda süsteemi üldist

keerukust.

Eeldab töökorralduse muutmist, kuid

vähendab pikemas vaates käsitööd,

vaidlusi ja halduskoormust.

Tööandjad ja

muud

väljamakse

tegijad

Säilitab senise rolli suuresti

muutmata kujul, va konto

kesksed lahendused.

Võib vähendada nende rolli

sissetuleku arestimisel, kui lahendus

liigub enam konto keskseks.

Riik / avalik

sektor

Võimaldab kiiremini parandada

kõige ilmsemaid probleeme.

Vajab ulatuslikumat ettevalmistust,

kuid toetab terviklikumat ja

kestlikumat regulatsiooni.

Pangad ja

makseasutused

Mõju on piiratud ning sõltub

konkreetsete täpsustuste

ulatusest.

Toob kaasa suurema tehnilise ja

korraldusliku mõju, kuid võimaldab

ühtsemat ja automaatsemat

rakendamist.

Kohtud Võib vähendada üksikuid

vaidlusi, kuid

tõlgendusprobleemid võivad

püsida.

Võib vähendada vaidluste arvu, kui

regulatsioon muutub selgemaks ja

ühetaolisemaks.

6. Edasine väljatöötamine

Väljatöötamise kavatsus saadetakse tutvumiseks ja tagasiside andmiseks ministeeriumidele,

huvirühmadele, kohtutele, Õiguskantslerile, Maksu- ja Tolliametile, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile, Eesti Võlanõustajate Liidule, MTÜ-le Eesti

Võlausaldajate Liit, Maksejõuetuse teenistusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Tööandjate Keskliidule ja Eesti Pangaliidule.

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks huvirühmadele eelduslikult 2027. aasta II poolaastal.

Eelnõu saadetakse Vabariigi Valitsuse istungile eelduslikult 2028. aasta I poolaastal.

27

Eeldatav muudatuste jõustumise aeg on 2028. aasta. Osad muudatused võivad eeldada

täiendava üleminekuperioodi kehtestamist.

Küsimused, millele oodatakse tagasisidet:

ministeerium ootab tagasisidet kõigile kavandatavatele muudatustele, kuid eelkõige

võlgniku sissetuleku arestimise põhimõtete ulatuslikule muutmisele.

Tagasisidet oodatakse eriti lahenduse kohta, mille kohaselt pakutakse asendada senine

arestivaba sissetuleku tagamise süsteem astmelise, sissetuleku suurusest sõltuva ning

konstantsena määratletud arestimisele kuuluva sissetuleku osa süsteemiga.

Kooskõlastusringil saadud tagasisidest sõltuvalt korraldab ministeerium vajaduse korral

täiendavaid arutelusid huvirühmadega.

Vastutav ministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed

Aleksandr Logussov [email protected]

Riigikogu õiguskomisjoni

istungi protokoll nr 136

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 15. juuni 2026

Algus 11.15, lõpp 12.55

Juhataja: Madis Timpson (esimees)

Protokollija: Selena Eenmaa (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria

Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid

Komisjoni ametnikud: Raini Laide (nõunik-sekretariaadijuhataja), Linnar Liivamägi (nõunik)

Puudus: Stig Rästa

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse talituse juhataja

Marget Pae ja nõunik Ewa-Maria Vainult (2. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi

karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur (3.-5. päevakorrapunkt); Justiits-

ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Kairit

Kirsipuu ja nõunik Aleksandr Logussov (6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku "EU Inc.",

eelnõu kohta - COM(2026) 321

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused tuvastatavat isikut

kujutavate nõusolekuta ja tehislikult loodud kujutiste tõkestamiseks ning kannatanute

tõhusaks kaitseks" eelnõu (893 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus karistusseadustiku (KarS)

muudatused - juriidiliste isikute karistusõiguslik vastutuse täpsustamine

5. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) muudatused - e-postkastides ja nutiseadmetes sisalduvate tõendite

kogumise regulatsioon süüteomenetluses

6. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus täitemenetluse seadustiku

(TMS) muudatused - võlgniku sissetuleku arestimise korra muutmine

7. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu õiguskomisjoni nädala (15.06.2026-21.06.2026) töökava

2

Komisjoni istung esmaspäev, 15. juuni 2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku "EU Inc.",

eelnõu kohta - COM(2026) 321

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused tuvastatavat isikut

kujutavate nõusolekuta ja tehislikult loodud kujutiste tõkestamiseks ning kannatanute

tõhusaks kaitseks" eelnõu (893 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus karistusseadustiku (KarS)

muudatused - juriidiliste isikute karistusõiguslik vastutuse täpsustamine

5. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) muudatused - e-postkastides ja nutiseadmetes sisalduvate tõendite

kogumise regulatsioon süüteomenetluses

6. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus täitemenetluse seadustiku

(TMS) muudatused - võlgniku sissetuleku arestimise korra muutmine

7. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas,

Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Madis Timpson,

Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2. Arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku "EU

Inc.", eelnõu kohta - COM(2026) 321

Madis Timpson andis algatuse sisu ja eesmärkide ning Vabariigi Valitsuses (VV) heaks

kiidetud Eesti seisukohtade tutvustamiseks sõna Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM)

esindajale.

Marget Pae sõnas, et Eesti seisukohad koostati juba eelmisel suvel, kui toimus Euroopa Liidu

(EL) konsultatsioon ning Eesti jätkab sama joont ehk toetab seda algatust.

Ta selgitas, et määruse eelnõu loob modernse EL-ülese 28. režiimi äriühinguvormi „EU Inc.”,

mille puhul on tegemist uue nn hübriidse äriühingu vormiga, mis ühelt poolt sisaldab suletud

piiratud vastutusega äriühingu (Eesti osaühingu) ja teiselt poolt avatud piiratud vastutusega

äriühingu (Eesti aktsiaseltsi) elemente. Eelnõu kohaselt on EU Inc. üleeuroopaline äriühingu

vorm, mille asutamine on täielikult digitaalne ning seda saab teha kas liikmesriigi äriregistri

kaudu või EL-i keskliidese kaudu, mis on ühendatud registrite sidestamise süsteemiga ehk

BRIS-iga (Business Register Interconnection System). EL-i keskliides luuakse osana registrite

sidestamise süsteemist, mis ühendab kõigi liikmesriikide äriregistrid ja võimaldab nende

vahel turvalist piiriülest andmevahetust.

M. Pae tõi esile, et modernsus seisneb mh selles, et puudub miinimumkapitali nõue. Eesti

hinnangul on see mõistlik, sest tänapäeval ei ole miinimumkapital enam põhiline maksevõime

tagaja. Moderne ja digitaalne ühinguvorm peaks vähendama siseturu tõkkeid ja võimaldama

ettevõtjatel piiriüleselt mugavamalt tegutseda.

Ta rõhutas, et VV küll valdavalt toetab algatust, kuid ei saa toetada maksuõiguse küsimuste

reguleerimist selle eelnõu raames, kuna määruse õiguslikuks aluseks olev ELTL artikkel 114

ei võimalda maksuküsimusi reguleerida ning neid tuleks otsustada hoopis artikkel 115 alusel.

Samuti juhib Eesti tähelepanu, et ei peeta heaks mõtteks tööõiguse käsitlemist selle eelnõu

raames, kuna liikmesriikide tööõiguse regulatsioonid on väga erinevad. Ta märkis, et praegu

seda eelnõus ei ole.

3

M. Pae sõnas lõpetuseks, et ühinguõiguse osas on üldpilt hea, kuigi määruse eelnõus on veel

täpsustamist vajavaid küsimusi, mis muudaksid selle tasakaalustatumaks. Ta lisas, et Eesti

senine kogemus osaühingu regulatsiooniga on olnud väga hea ning sellest on võetud ideid ka

EU Inc. kontseptsiooni paremaks muutmisel.

Valdo Randpere küsis, kas juhul, kui Euroopas luuakse uus äriühinguvorm, mida saab luua

ilma kapitali sissemakseta või isegi ilma miinimumkapitali nõudeta, tähendab see seda, et ka

Eestis tuleks teha vastav muudatus.

Ta märkis, et Eestis saab praegu küll ilma kapitali sissemakseta ühingu asutada, kuid

miinimumkapitali nõue on siiski olemas. Kui vastavat muudatust siin ei tehta, siis tekib

küsimus, miks peaks tulevikus keegi üldse Eestis äriühingut asutama, kui Euroopas saab seda

teha paindlikumalt.

Marget Pae vastas, et sisuliselt ei ole ka Eestis kapitalinõuet, sest praktikas ei pöördu selles

küsimuses keegi osaühingu poole ning ka väga väikese summaga saab ühingu asutada ja

kapitalinõuet formaalselt täita. Põhirõhk on ka Eestis pigem sellel, kas ühing on maksejõuline

või mitte, sest kapital ise ei taga seda kindlust ei võlausaldajatele ega osanikele või

aktsionäridele.

Ta tõdes, et see põhimõtteline erinevus on siiski olemas, et Eestis on formaalselt see

miinimumkapitali nõue olemas ning uues EL-i vormis seda ei ole. VV on aga selles osas

antud seisukohta juba varem toetanud ning selline lähenemine vastab kaasaegsele

ühinguõigusele.

Valdo Randpere märkis, et ei ole selle selgitusega päris nõus. Temale teadaolevalt võivad

sissemaksed osutuda vajalikuks, kui ettevõte läheb pankrotimenetlusse. Samuti, Eestis ei ole

tegelikult kuskil kirjas, et miinimumkapitaliks piisab väga väike summa, vaid temale

teadaolevalt on osaühingu kapitalinõue siiski 2500 eurot, kuigi asutamisel võib valida

variandi ilma sissemakset tegemata.

Marget Pae selgitas, et seda kapitalinõude regulatsiooni on muudetud. Täna ei pea

äriregistrile kuni 50 000 eurose kapitali puhul isegi tõendama, kas see on sissemakstud.

Ta selgitas, et n-ö kapitali puuduse tasakaalustamiseks ongi Eestis pankrotiseaduses

sätestatud, et osanik vastutab pankrotimenetluse raames pankrotikulude katmise eest kuni

2500 euro ulatuses.

M. Pae tõdes, et kui see EL määruse eelnõu vastu võetakse, tulebki ka Eesti osaühingu

regulatsioon kindlasti üle vaadata, et tagada selle konkurentsivõime.

Varro Vooglaid sõnas, et tema hinnangul on V. Randpere tõstatatud küsimus arusaadav ja

põhjendatud, sest isegi kui regulatsioonid ei ole ehk faktiliselt erinevad, siis kontseptuaalselt

on nad siiski erinevad. Seetõttu võiks tema hinnangul viia need ka kontseptuaalselt kooskõlla,

mitte piirduda üksnes selgitusega, et ühel juhul on nõue küll olemas, kuid seda on võimalik

formaalselt täita väga väikese summaga.

Ta rõhutas, et küsimus ei ole mitte kapitalinõude suuruses, vaid selles, kas see peaks üldse

sellisel juhul olemas olema ning kuidas oleks põhjendatud kahe erineva regulatsiooni alles

hoidmine. Tema hinnangul väärib see teema põhjalikumat analüüsi.

V. Vooglaid palus selguse huvides veel täpsustada, kas määruse eelnõuga luuakse täiesti uus

ettevõtluse vorm, mis viiakse sisse kõikide liikmesriikide seadustesse nii, et igal pool saab

asutada sisuliselt samasuguse ühingu ilma märkimisväärsete erinevusteta, kuid

maksuresidentsust see ei mõjuta, sest määravaks jääb ühingu registreerimiskoht. Seega on

tegemist siiski konkreetses riigis registreeritud ühinguga, mitte üleeuroopaliselt registreeritud

ühinguga.

Marget Pae kinnitas, et see arusaam on õige.

4

Anti Poolamets sõnas, et tema hinnangul on tegemist klassikalise näitega sellest, kuidas

liikmesriikide suveräänsusest taaskord ei hoolita ning üha enam föderaliseeritakse ka

majandustegevust. See võib tekitada küsimuse, milleks on sel juhul üldse vaja meie enda

äriregistrit, kui see muutub nii üleeuroopaliseks ning tulevikus võib seeläbi kaduda ka

kohapealne järelevalve. Ta tõi näiteks telefonipettused, mille surve all on digisüsteemid juba

praegu haavatavad ning mis võivad tulevikus sellise laiemalt digitaalse süsteemi puhul veel

kasvada, kuna kasvab ka nn petufirmade hulk, kes seda süsteemi kuritarvitavad. Samuti

suurendab kohapealse järelevalve kadumine omakorda rahapesuriske.

A. Poolamets küsis, kuidas on selle algatuse kontekstis hinnatud suveräänsuse, rahapesuriski

ja järelevalve küsimusi.

Marget Pae vastas, et see on hea probleemipüstitus ning sarnased murekohad on ka

ministeeriumil. Ta tõi esile, et määruse eelnõus on praegu üks üsna ebamäärane säte, mille

kohaselt toimib ühingu asutamisel EL-i pakutav platvorm justkui kanalina, mille kaudu

esitatakse dokumente, kuid samas saab isik seal valida konkreetse riigi, kus ta soovib ühingu

asutada. Seejuures võib kujuneda olukord, kus valitaksegi soodsama keskkonnaga riik nagu

Eesti ning tegemist oleks seejärel Eesti EU Inc.-ga. Arvestades, et see ühinguvorm ei saagi

olla igas liikmesriigis täiesti üks ühele sama, sest igas riigis kehtivad siiski ka kõrvalnõuded,

sh töölepingud tööõiguses, erisused maksuõiguses jne.

M. Pae rõhutas, et Eesti tõi nii praegustes kui ka varasemates VV seisukohtades selgelt esile,

et Eesti äriregistri pidamist, sh kohtunikuabide rolli põhikirjade ja tehtavate muudatuste

kontrollimisel, ei soovita EL-le kuidagi üle anda. Samuti ei toeta Eesti seda, et EL looks EU

Inc. jaoks keskse registri, kuigi Euroopa Komisjon kaalub vaikselt sellist lähenemist.

Ta märkis, et töögruppides küsivad liikmesriigid iga kord, mida komisjon selle registriga

täpsemalt planeerib, kuid Euroopa Komisjonil ei ole hetkel veel endal ka lõplikku selgust

selle registri arendamise osas. Seetõttu peab Eesti tähelepanelikult jälgima, et ei tekiks

väiksemate garantiidega EL-i keskset registrit, mis asendaks või nõrgestaks Eesti enda

äriregistri süsteemi.

Anti Haugas kommenteeris, et kui täna võib osakapital olla sisuliselt ainult üks sent, siis

pankrotimenetluses vastutab osanik 2500 euro ulatuses ning tihtipeale juhtub, et ettevõte

lastakse põhja, solgitakse seeläbi turgu ja jäädakse riigile maksuvõlgu, samas kui omaniku

vastutus piirdub üksnes 2500 euroga. Tema hinnangul on selline lähenemine ajale jalgu

jäänud ning ta küsis, milline on selles osas Euroopa praktika ning kas Eestis on selle

regulatsiooni üle arutletud.

Lisaks tõi ta esile, et kuigi osakapital võib olla üks sent, siis Eesti seadusandlus näeb ikkagi

ette, et ettevõtte vara peab olema vähemalt pool osakapitalist, mistõttu tuleb pidevalt teha

põhikirjamuudatusi ja korrektuure teha. Ka see nõue on tema hinnangul ajale jalgu jäänud.

Marget Pae nõustus selle tähelepanekuga ning kinnitas, et see teema võetakse edaspidi ette,

kuigi käesoleva Riigikogu koosseisu ajal selleni ilmselt ei jõuta. Ka EU Inc. suunab

liikmesriike selles suunas.

Ta tõi veel esile, et Eesti seisukoht on, et määruse eelnõu on praegu väga juhatuse vastutuse

keskne ning see on üks näide sellest, miks soovitakse tasakaalustatumat lähenemist. Näiteks

on Eestis ka osanike vastutus võimalik ning määruse eelnõusse võikski lisada ka teatud

juhtudel osanike vastutuse, kui nad kasutavad negatiivset mõju, näiteks nn tankistide või

firmamatjate puhul. Ta rõhutas, et sama probleem võib tekkida ka EU Inc. puhul ning sellisel

juhul tuleks vaadata ka osanike otsa.

M. Pae märkis, et EU Inc. ei reguleeri pankrotiolukorda, sest see on siseriiklik. Küll aga on

määruse eelnõus käsitletud maksejõuetuse lihtmenetlust, kuid Eesti ei toeta seda. Ta selgitas,

et sisuliselt tähendaks see pankrotihalduri institutsiooni kõrvale jätmist olukorras, kus

5

võlausaldajad on nõus ja pankrotiküsimus olekski justkui nii lahendatud.

M. Pae rõhutas, et Eesti seisukoht on, et määruse eelnõu ei peaks üldse maksejõuetust

ühinguõiguse instrumendis reguleerima. Ta selgitas, et selline lahendus ei paku piisavaid

garantiisid võrreldes Eesti enda pankrotimenetlusega ning Eesti pankroti- ja maksejõuetuse

eksperdid on leidnud, et selline lahendus ei ole sobilik. Sama teema oli ka maksejõuetuse

direktiivis, mis võeti vastu eelmisel talvel, kuid liikmesriigid ei olnud sellega nõus ning kogu

see peatükk jäeti direktiivist välja. Nüüd on sama teema tõstetud EU Inc. määrusesse lootuses,

et vähemalt selle äriühinguvormi puhul õnnestub lihtsustatud maksejõuetuse menetlus

kehtestada. Tema hinnangul ei lähe see siiski ka nüüd läbi, sest liikmesriigid seda ei toeta.

Andre Hanimägi kommenteeris, et temale arusaadavalt jäävad kõik seadusandlikud ja

maksunduslikud nõuded ikkagi selle liikmesriigi omaks, kus ühing registreeritakse ning

eelduslikult toimub seega ka pankrotimenetlus vastava riigi õiguse järgi. Uus lahendus

puudutab sellisel juhul nähtavasti pigem seda, et sellist ühingut saab lihtsalt kiiremini asutada.

A. Hanimägi palus lühidalt veel selgitada, mis on selle uue lahenduse peamine mõte ning

miks peaks Eesti ettevõtja tulevikus valima hoopis EU Inc.-i, mitte siinse osaühingu või

aktsiaseltsi, või vastupidi, miks peaks ta jääma pigem Eesti osaühingu juurde.

Marget Pae vastas, et ka iduettevõtjad on ette heitnud, et selline lahendus ei pruugi olla

praegusel kujul piisav. Ta selgitas, et 28. režiimi eesmärk on küll vähendada igasugused

tõkked, kuid tegemist on üksnes ühinguõigusliku algatusega ehk sisuliselt ainult ühingu

asutamise määrusega.

M. Pae märkis, et kui küsida, mis võiks motiveerida Eestis tegutsevat ettevõtjat valima hoopis

EU Inc.-i, siis on tegelikult Eestis osaühingu asutamine väga lihtne ning võib-olla ikkagi

parem ka peale selle regulatsiooni kehtestamist. Samas tuleb rõhutada, et tegemist on

EL-ülese regulatsiooniga. Näiteks, Ungaris tuleb täna ühingu asutamiseks minna lausa notari

juurde. Seega tähendab uus regulatsioon kogu Euroopa tõstmist Eesti standardite suunas ning

kuigi see regulatsioon ei pruugi Eesti jaoks olla võib-olla väga suur võit, siis Euroopa vaatest

toetavad ettevõtjad seda siiski.

Varro Vooglaid kommenteeris, et iseenesest võib algatuse mõtet näha ka selles, et ettevõtja

teab ükskõik millisesse Euroopa riiki minnes juba ette, et tal on olemas vähemalt üks tuttav

ettevõtlusvorm, mida ta oskab ühingu asutamiseks kasutada.

Madis Timpson tegi ettepaneku toetada VV poolt heaks kiidetud Eesti seisukohti.

Anti Poolamets väljendas oma eriarvamust ning sõnas, et tema hinnangul on algatuse puhul

tegemist justkui föderaalse õiguse kujundamisega niivõrd olulises valdkonnas ning seetõttu ei

saa ta seda toetada.

Varro Vooglaid palus selguse huvides kinnitada, ega kellelegi ei looda selle määruse

eelnõuga kohustust sellist ettevõtlusvormi kasutada. Temale arusaadavalt luuakse selleks vaid

üks uus täiendav võimalus.

Madis Timpson kinnitas, et tegemist on lihtsalt täiendava võimalusega.

Esimees sõnas lõpetuseks, et komisjoni ettepanek on toetada VV heaks kiidetud Eesti

seisukohti ning märkis seejuures, et komisjoni liikme A. Poolametsa eriarvamus kajastatakse

arutelu protokollis.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse poolt 04.06.2026.a heaks kiidetud Eesti seisukohti, mis on

esitatud Riigikantselei kirjas nr 2-5/26-00650-3 (poolt 9: Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti

Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Valdo Randpere, Madis Timpson, Vilja

6

Toomast, Varro Vooglaid; vastu 1: Anti Poolamets; erapooletuid 0).

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused tuvastatavat isikut

kujutavate nõusolekuta ja tehislikult loodud kujutiste tõkestamiseks ning kannatanute

tõhusaks kaitseks" eelnõu (893 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Madis Timpson andis otsuse eelnõu tutvustamiseks sõna SDE esindajale Heljo Pikhofile.

Heljo Pikhof sõnas, et algatajaid ajendas otsuse eelnõu esitama eeskätt tehisintellekti kiire

areng, mis on muutnud väga realistlike võltspiltide ja -videote loomise väga lihtsaks. Ta

selgitas, et praegune õigusruum ei taga kõikides sellistes olukordades kannatanutele piisavat

kaitset ega õigust ning otsuse eelnõu eesmärk on see lünk täita. Täpsemalt on peamine

eesmärk kaitsta inimesi, kellest on tehisintellekti abil loodud intiimseid võltskujutisi ilma

nende nõusolekuta ning anda riigile tugevamad vahendid niisuguse materjali levitamise

peatamiseks ja süüdlaste vastutusele võtmiseks.

H. Pikhof märkis, et võlaõigusseadus küll võimaldab tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid

au, maine ja eraelu puutumatuse rikkumiste korral, kuid selline lähenemine jätab ohvri sageli

ise kohtuvaidluse vedajaks ega taga kiiret, selget ja ohvrikeskset kaitset olukorras, kus temast

tehtud kahjustav kujutis levib internetis väga kiiresti. Tuleb rõhutada, et regulatsioon peaks

olema tehnoloogianeutraalne.

Ta tõi esile, et selliseid võltsitud paljastavaid pilte või videoid võidakse kasutada näiteks

koolikiusamiseks, mis on juba täna koolides tõsine teema ning samuti inimeste ähvardamiseks

ja survestamiseks. Näiteks öeldakse isikule, et kui ta ei tee seda või teist, pannakse temast

selline pilt või video avalikult üles.

Madis Timpson palus JDM-i esindajal algatust kommenteerida, kas valitsus juba liigub selles

suunas.

Andreas Kangur kommenteeris, et nähtavasti käiakse selles osas praegu ühte jalga. Ta

selgitas, et otsuse eelnõus toodud ettepanek on väga lähedane sellele, mis on kirja pandud

uues karistusõiguse paketis, mis on praegu kooskõlastusringil ning sisaldab mh sätet, mis

käsitleb justnimelt seksuaalse sisuga andmete ebaseaduslikku avaldamist. Säte on sõnastatud

selliselt, et teise isiku nõusolekuta temast seksuaalse iseloomuga pildi, video või muu

teabetalletuse edastamise või avaldamise, samuti sellise pildi, video või muu teabetalletuse

muutmise, töötlemise või tootmise ja seejärel edastamise või avaldamise eest karistatakse

rahalise karistuse või kuni aastase vangistusega.

Ta tõi viidatud paketist esile teise sätte, mis puudutab küberahistamist või nn küberliputamist

ehk olukorda, kus isik edastab teadlikult teisele isikule tema tahte vastaselt seksuaalse sisuga

visuaalset materjali, mis oluliselt häirib teist isikut. Selle eest on ette nähtud väärteokaristus.

A. Kangur märkis, et samas suunas liigub ka EL naistevastase vägivalla vastu võitlemise

direktiiviga, millest tulenevalt on Eestil lausa kohustus selline käitumine kriminaliseerida. Ta

rõhutas, et selles osas on kindlasti kõik ühte meelt, et internetis on erinevate tehniliste

vahendite abil võimalik inimestele põhjustada väga suuri kannatusi ja nende igapäeva elu

tõsiselt kahjustada ning selliseid olukordasid tuleks nähtavasti ka kriminaalõiguse meetmetega

lahendada.

Madis Timpson küsis, millal võiks viidatud eelnõu kooskõlastusringilt edasi Riigikogu

menetlusse jõuda.

Andreas Kangur vastas, et eelnõu jõuab tõenäoliselt Riigikogu menetlusse sügisel.

7

Valdo Randpere kommenteeris, et tema hinnangul on taaskord tegemist SDE eelnõuga, mis

algatatakse justkui sooviga silma paista, sest kuskil juba sama teemaga tegeletakse.

Ta rõhutas, et SDE otsuse eelnõu keskendub üksnes tehisintellekti abil loodud materjalile,

kuid kui keegi teeb reaalse pildi ja levitab seda pahatahtlikult, on negatiivne mõju

samasugune ning VV kooskõlastusringil olev eelnõu katab ka sellise olukorra. Tema

hinnangul on see kõnealuse SDE otsuse eelnõu puhul selge puudujääk ning põhjus, miks see

tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata.

Anti Haugas palus täpsustada, kas VV kooskõlastusringil olev eelnõu muudab

kriminaalkorras karistatavaks nii sellise kujutise loomise kui ka levitamise.

Andreas Kangur vastas, et loomine muutub karistatavaks siis, kui seda ka levitatakse. Ta

selgitas, et see, mida inimene oma arvutis ise enda jaoks teeb puudutab juba mõtte- ja

loomevabaduse kaitseala ning seda ei kavatseta kriminaliseerida.

Varro Vooglaid küsis eelnõu algatajate esindajalt, miks keskendutakse ainult seksuaalse

sisuga kujutiste võltsingutele, kui tegelikult on see probleem palju laiem. Ta tõi näiteks, et

ükskõik kellest võidakse tehislikult teha video, milles ta näib täiesti usutavalt rääkivat midagi,

mida ta tegelikult kunagi öelnud ei ole. Sellises olukorras inimene peab seejärel hiljem

hakkama võitlema vale mulje ümberlükkamisega, kui video on juba laialt levinud ja n-ö elab

internetis oma elu. Tema hinnangul peaks ka selline tegevus olema keelatud ning teemat võiks

käsitleda laiemalt, kuigi eelnõu ettepaneku sisuga on ta põhimõtteliselt nõus.

V. Vooglaid palus seejärel JDM-i esindajal täpsustada, kas tema poolt kirjeldatud nn

küberliputamise säte tähendaks ka seda, et karistatavaks muutub lihtsalt seksuaalse sisuga

piltide saatmine teisele täisealisele isikule, isegi juhul, kui mingit manipulatsiooni ei ole

toimunud ja need võivad olla kasvõi iseendast tehtud pildid. Ta täpsustas, et ei soovi sellist

tegevust õigustada, kuid peab kontseptuaalselt oluliseks küsimuseks, kas lihtsalt teatud sisuga

sõnumi saatmine teisele täisealisele isikule on midagi sellist, mille eest riik peaks karistama.

Andreas Kangur vastas, et praegu on viidatud eelnõu säte mõeldud ühe ahistava jälitamise

vormina. Ta selgitas, et sätte järgi on tegemist teadlikult ja teise inimese tahte vastaselt

seksuaalse sisuga visuaalse materjali edastamisega, mis oluliselt häirib teist isikut. See

tähendab, et teo karistatavaks lugemiseks peavad kõik need tingimused olema täidetud.

A. Kangur rõhutas, et see, kui keegi saadab teisele isikule iseendast selliseid pilte, ei ole

iseenesest praegu ega pole ka peale viidatud eelnõu vastuvõtmist kriminaalkorras karistatav.

Küll aga muutub olukord karistatavaks siis, kui saatja teeb seda teadlikult ka pärast seda, kui

teine isik on näiteks juba öelnud, et ta ei soovi sellist materjali saada ning selline tegevus

häirib teda oluliselt. Sellise teo eest on plaanis kehtestada väärteokaristus.

Ta märkis, et viimastel aastatel on sellisest tegevusest kujunenud üks küberterroriseerimise

viise, mille juhtumite osas ei ole praegu võimalik midagi teha. Üksnes soovitusest saatja

blokeerida ei piisa, sest kui isiku telefoninumber on teada, siis leitakse sageli ka uued kanalid,

mille kaudu niisugust häirivat materjali edasi saata.

Andre Hanimägi soovis esmalt paar arutelus kõlanud asja täpsustada. Ta märkis, et andis

selle SDE otsuse eelnõu üle 20. aprillil ega olnud tol hetkel teadlik JDM-i kooskõlastusringist,

kuna tema teatavasti ei ole selle protsessi osaline ning kuuldavasti toimus see alles juunis. Ta

lisas, et see on üksnes hea, kui võib-olla ka SDE esitatud otsuse eelnõu mõjul käiakse teemaga

ühte jalga, kuid ei vasta tõele väide, nagu oleks otsuse eelnõu tehtud JDM-i järgi.

Ta selgitas vastuseks V. Randpere esitatud küsimusele, miks ei käsitleta ka reaalseid pilte,

vaid ainult tehisintellekti abil loodud kujutisi, et eesmärk oligi vältida dubleerimist. Ta

meenutas, et pärast hiljuti avalikuks tulnud Discord-i juhtumit, kus kaks inimest levitasid

serverites teiste isikute paljastavaid pilte, oli sel teemal vaidlus juba üleval ning justiits- ja

8

digiminister kinnitas, et JDM hakkab selle teemaga tegelema. Seetõttu ei soovitud SDE nimel

dubleerida juba pooleli olevat tööd reaalsete piltide osas, vaid peeti mõistlikuks esitada eelnõu

just tehisintellekti ja deepfake-i fookusega.

Ta märkis vastusena V. Vooglaidi küsimusele, et põhimõtteliselt on see osutus õige, kuid

eelnõus keskenduti üksnes seksuaalse sisuga kujutistele seetõttu, et tema hinnangul võiks V.

Vooglaidi kirjeldatud olukord kuuluda juba praegu karistusseadustiku (KarS) § 157² alla ehk

teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine, sh teise isikuna esinemine.

A. Hanimägi küsis JDM-i esindajalt, kas VV eelnõu puhul nähakse ette ka raskendavaid

asjaolusid, näiteks olukordades, kus lisaks piltide levitamisele pannakse see tegu toime ka

väljapressimisega või ähvardamisega. Täpsemalt, kas seesugustes olukordades võiks karistus

olla isegi karmim kui eelnevalt kirjeldatud.

Andreas Kangur vastas, et väljapressimise osas on juba praegu kuriteokoosseis KarS § 214

järgi olemas ning ka ähvardamine on kehtiva õiguse järgi karistatav. Ta selgitas, et olukorras,

kus deepfake-i või reaalset pilti kasutatakse teise kuriteo toimepanemise vahendina, siis

kvalifitseeritakse see tegu ikkagi selle teise kuriteona, millest suurem osa on täna KarS-is juba

olemas.

Ta lisas, et ka raskendavate asjaolude loetelu on Eesti õiguses üsna pikk, sh näiteks omakasu

või muu madal motiiv. Seega kirjeldatud asjaolud võivad tõesti mõjutada süü suurust ning

järelikult ka karistuse raskust.

Heljo Pikhof küsis, kuidas on täna üldse võimalik selliste tegude toimepanijaid tuvastada, kui

inimesed võivad ka vale identiteediga internetti selliseid pilte ja videoid levitada. Ta küsis,

kas selles osas on ette nähtud mingit järelevalvet või meetmeid selleks, kui keegi laeb sellist

materjali üles kellegi teise nimel all.

Andreas Kangur vastas, et VV eelnõu ei näe ette sellist üldist järelevalvet või kontrolli selle

üle, kas internetti üles pandud materjal on ka konkreetse isiku poolt üles laetud või heaks

kiidetud. Ta märkis, et see on juba laiem küsimus sellest, kui palju on üldse võimalik

järelevalvet teha ja sellist kuritegevust ennetada, kuigi mõistetavalt on kõikide kuritegude

puhul soov, et neid üldse toime ei pandaks või siis avastataks kiiresti. Ta lisas, et siin peab

ilmselt ka kannatanu ise andma märku, kui tema kohta on levima sattunud midagi võltsitut.

A. Kangur lisas, et sealt edasi on küsimus ka selles, kui võimekad ollakse tehniliselt eristama

deepfake-i reaalsest videost. Ta märkis, et seni on eksperdid veel suutnud öelda, kas video on

salvestatud või siis tehisintellekti poolt genereeritud, kuid tema hinnangul ei saa välistada, et

ühel hetkel on tehisintellekti osavus materjali genereerimisel nii suur, et isegi IT-ekspertidel ei

ole enam võimalik kindlaks teha, kas tegemist on ehtsa salvestise või võltsinguga.Ta rõhutas,

et seda probleemi VV eelnõu ei lahenda, kuid see on edaspidi üks ohukoht ka videotõendite

usaldusväärsuse osas.

Peeter Ernits sõnas, et ka tema küsimus eelnõu algatajatele oli see, et miks keskendutakse

üksnes seksuaalse sisuga materjalile. Ta leidis, et tehisintellekti abil loodud võltsingud võivad

hõlmata ka teisi olukordi ning eelnõu võiks olla laiem.

Andre Hanimägi vastas, et SDE tegeleb küsimustega, mis on parajasti aktuaalsed. Ta viitas

ka A. Kanguri eelnevale osutusele, et tehisintellekti areng on jõudnud sellisesse etappi, kus

tõenäoliselt varsti ei olegi enam võimalik aru saada, mis on ehtne ja mis mitte. Tema

hinnangul tuleb selle küsimusega tegeleda.

A. Hanimägi rõhutas, et seaduses on täna olemas teatud olulised põhimõtted nagu näiteks

kehaline enesemääratlus ning isegi kui ka teised tehisintellektiga genereeritud olukorrad

võivad olla teisele isikule vastumeelsed, siis ei ole sellised olukorrad võrreldavad sellega, kus

teisest isikust pannakse üles intiimse sisuga kujutis. Tema hinnangul on siin nii juriidiliselt,

9

moraalselt kui ka inimese enesemääramise vaatepunktist väga suur erinevus.

Maria Jufereva-Skuratovski küsis JDM-i esindajalt, kas VV eelnõus on plaanis ahistava

jälitamise regulatsiooni raames laiendada ka lähenemiskeelu mõistet.

Ta märkis, et praegu saab seda määrata ainult kohus, kuid mitmetes teistes riikides saab ka

politsei kehtestada ajutise lähenemiskeelu siis, kui ohver pöördub politsei poole, et ta ei soovi

saada teatud sisuga pilte.

Andreas Kangur vastas, et Eesti õiguses on juba ajutine lähenemiskeeld olemas seda saab

edasilükkamatutel juhtudel kohaldada ka prokurör. Ta selgitas, et ajutine lähenemiskeeld võib

tänase praktika kohaselt hõlmata ka ajutist suhtluspiirangut, sh keeldu saata mingisugust

materjali või üleüldse teise inimesega ühendust võtta.

Anti Haugas kommenteeris, et A. Hanimäe poolt eelnevalt viidatud KarS-i § 157² hõlmab

temale arusaadavalt pigem selliseid juhtumeid, kus üks isik esineb ise teise isikuna ehk on

justkui keegi teine. See ei puuduta aga sellist olukorda, kus teisest isikust tehakse tehislikult

võltsitud video, mis kujutab teda. Sellised videod ja nende levitamine võivad aga oluliselt

kahjustada teise isiku huve ja mainet.

Ta küsis, millised on täna sellisel juhul isiku õiguskaitse või levitaja vastutusele võtmise

võimalused, kui see tegu ei ole otseselt identiteedivargus ega teise isikuna esinemine.

Andreas Kangur möönis, et selle paragrahvi sõnastus „luua teise isikuna esinemise teel“

võib tõesti jätta mulje, nagu peaks teo toimepanija justkui ise teise isikuna esinema, kuid tuleb

märkida, et kui keegi kasutab teise inimese kujutist ja ise paneb selle kuskile üles, siis võibki

öelda, et ta loob sellest isikust „teadavalt ebaõige ettekujutuse“.

Varro Vooglaid kommenteeris, et ka tema hinnangul ei kata see viidatud paragrahv neid

olukordasid, kuid selle normi saaks väga edukalt ümber kirjutada ja seda tulekski teha.

Näiteks võiks selle sõnastada nii, et „Teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate

isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende

kasutamise eest eesmärgiga luua teisest isikust teadvalt ebaõige ettekujutus.“ Sellisel juhul ei

oleks nõutud, et tegu pandi toime üksnes teise isikuna esinedes.

V. Vooglaid lisas, et ühtlasi tuleks muuta ka koosseisu lõpuosa, kus on sätestatud, et teoga

peab olema tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele. Tema

hinnangul on see tingimus ebavajalik, sest selline tegevus peaks olema põhimõtteliselt

keelatud ning tuleks vältida olukorda, kus hiljem asutakse vaidlema selle üle, kas konkreetne

tingimus ikkagi esines või mitte.

Madis Timpson sõnas, et JDM-i esindaja saab selle mõtte kaasa võtta ning selle teema juurde

saab tagasi tulla sügisel, siis kui VV eelnõu sügisel Riigikogu menetlusse jõuab.

Anti Poolamets sõnas, et käesoleva otsuse eelnõu temaatika on iseenesest väga tõsine ja

muret tekitav, kuna meie ühiskond on väga suitsiidne ning noored ise jagavad omavahel

sõnumigruppides selliseid pilte, mida teised sealt omakorda edasi levitavad. Selline olukord

võib viia noored inimesed emotsionaalselt väga raskesse olukorda ja isegi enesetapuni.

Samas tuleb märkida, et tehisintellekti maailmas kaasneb üha uusi teemasid ning kuna

tehisintellekti pealetung on nii kiire, tuleks tema hinnangul püüda ette näha ka edasisi riske.

Näiteks võib ka siin oodata suuremõõtmelisi poliitilisi manipulatsioone, nagu näitab muu

maailma kogemus.

A. Poolamets küsis JDM-i esindajalt, kas tehisintellekti loodud sisu ei peaks vaatama hoopis

laiemalt ning valmistama rahvusvahelise kogemuse põhjal ette laiemat paketti, mis aitaks

ennetada neid edasisi riske.

10

Andreas Kangur vastas, et teemat tuleb tõepoolest vaadata võimalikult laialt, kuid samas ei

tohi minna liiga kaugele, sest mingist hetkest põrkutakse juba sõna- ja väljendusvabadusega.

Ta tõdes, et sõnavabadus ei ole piiritu, kuid tuleb siiski väga täpselt kaaluda, millal peaks see

piir saabuma ning tema hinnangul ei tohiks jõuda olukorda, kus igasuguste valede levitamine

muutuks karistatavaks pelgalt seetõttu, et need on valed, kuna see meenutaks juba aegu, mil

enne KarS-i kehtivust oli karistatav ka laimamine.

A. Kangur rõhutas, et kui mingit valeväidet ei saa siduda konkreetse KarS-is sätestatud

koosseisuga, siis lahendatakse sellised juhtumid praegu tsiviilõiguse korras. Kui aga tegemist

on näiteks pettusega vms, siis on vastavad koosseisud kehtivas õiguses jätkuvalt olemas.

Lea Danilson-Järg kommenteeris, et arusaadavalt on selles küsimuses ka tsiviilõiguslik

mõõde, kuid teatud juhtudel, eriti pildi- ja videomaterjali puhul, on mõju inimestele sedavõrd

raske, et seda tuleks käsitleda karistusõiguse teemana.

Ta rõhutas, et sellist materjali luuakse ja levitatakse sageli justnimelt teise isiku laimamise

eesmärgil, et kujutada teda ebaõigesti mingis negatiivses olukorras või omistada talle midagi

kahjustavat. Seetõttu peaks kindlasti tegemist olema karistusõiguse küsimusega, mitte üksnes

tsiviilvaidlusega. Ka tema hinnangul peaks ministeerium teemat põhjalikumalt läbi töötama.

Madis Timpson tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16.09.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid).

3.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Anti Haugas (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter

Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti

Poolamets, Valdo Randpere, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3.3. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu

koosseisu häälteenamust (51 poolthäält). (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Valdo

Randpere, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

4. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus karistusseadustiku

(KarS) muudatused - juriidiliste isikute karistusõiguslik vastutuse täpsustamine

Madis Timpson andis väljatöötamiskavatsuse (VTK) tutvustamiseks sõna JDM esindajale.

Andreas Kangur tutvustas VTK sisu ja eesmärke (Lisa 1). Peamine eesmärk on täiendada

karistusõiguslikku regulatsiooni selliselt, et juriidilist isikut oleks võimalik kuriteo eest

tõhusalt karistada ka juhul, mil teo toime pannud isik on kohe pärast teo toimepanemist

ühinenud teise juriidilise isikuga, jagunenud kaheks või enamaks juriidiliseks isikuks või kui

isiku majanduslik identiteet on üle kantud teise juriidilisse isikusse.

Samuti selliselt, et ka juriidilisele isikule mõistetud kriminaalkaristust oleks võimalik rohkem

individualiseerida, sh määrata käitumiskontrolli ka juriidilisele isikule ning panna juriidilisele

isikule spetsiifilisi kohustusi nagu näiteks liikide taasasustamine tekitatud kahju heastamiseks

vms, aga ka karistuse ajatamine ja mingil tegevusalal tegutsemise keelu kohaldamine.

Anti Haugas märkis, et praktikas tegutsevad paljud ettevõtted gruppidena. Ta tõi näiteks

olukorra, kus üks juriidiline isik tegutseb korrektselt ning maksab maksud ära, samal ajal kui

mõni teine samasse gruppi kuuluv ettevõte jääb võlgu, petab partnereid või riiki ning lastakse

seejärel põhja, et teha asemele uus ettevõte. Ta küsis, kas VTK pakutud lahendused aitaks

katta ka selliseid olukordi.

Samuti, mis saab riigile tasumata jäänud maksudest näiteks olukorras, kus ettevõttel on

11

märkimisväärne maksuvõlg, kuid kuriteokoosseisu justkui ei ole ning ta jätkab tegevust

lihtsalt uue äriühingu kaudu.

Andreas Kangur vastas, et see VTK käib konkreetselt karistusõiguse kohta. Ta märkis, et

üles jäänud võlgade osas pakub regulatsiooni pankrotimenetlus, kuigi ei saa tõesti välistada

vajadust olemasolevat regulatsiooni mingites olukordades üle vaadata või seda lihtsalt

praktikas paremini kohaldada. See ei ole aga käesoleva VTK peamine teema.

Anti Poolamets kommenteeris, et tänasel istungil alles käsitleti üleeuroopaliste äriühingute

asutamise lihtsustamist ning selles osas jäi temale mulje, et järelevalvest võib muutuda

lihtsamaks kõrvale hoiduda, näiteks asutades ettevõtte hoopis teises liikmesriigis. Samal ajal

aga püütakse siin parandada juriidiliste isikute järelevalvet ja luua võimalusi, mille abil

vajadusel juriidilist isikut jälgida ja võtta vastutusele ka siis, kui näiteks pärast karistuse

saamist on loodud uus ühing.

A. Poolamets küsis, kas siin ei ole vastuolu ehk ühest küljest muutub süsteem järjest

vabamaks ja rahapesu-, pankroti- ja pettuseriskid kasvavad ning teisest küljest püütakse

selliste asjadega tegeleda keerukate konstruktsioonidega, mis ei pruugi üldse vastu pidada.

Andreas Kangur vastas, et ühest küljest tõesti ei soovita ausatele inimestele elu

keerulisemaks teha, kuid teisest küljest on selge, et kurjategijatelt tulebki võtta võimalused

oma tegude eest vastutamast hoiduda. Ta selgitas, et VTK eesmärgiks ei ole mingisugust

järjekordset keerulist konstruktsiooni luua, vaid pigem just see, et sellistest keerulistest

tsiviilõiguslikest skeemidest läbi minna.

A. Kangur tõi esile, et mitmetes teistes riikides on jõutud sama järelduseni, et kuigi

äriühinguid tsiviilõiguslikult küll jaotatakse ja liidetakse ning sellega justkui muudetakse

nende identiteeti, siis majanduslikus mõttes see identiteet tegelikult ei muutu. Seega ei tohiks

muutuda ka see, kes tegevuse eest vastutab. Ta rõhutas, et VTK eesmärk ongi see, et selliste

tsiviilõiguslike tehingute ja uute äriühingute varju ei oleks enam võimalik pugeda.

Madis Timpson tänas lõpetuseks ettekandjat.

5. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) muudatused - e-postkastides ja nutiseadmetes sisalduvate tõendite

kogumise regulatsioon süüteomenetluses

Madis Timpson andis VTK tutvustamiseks sõna JDM esindajale.

Andreas Kangur tutvustas VTK sisu ja eesmärke (Lisa 2). Peamine eesmärk on luua selgem

regulatsioon, mis võimaldaks õiguskaitseasutustel saada õiguspäraselt kätte e-postkastides ja

nutiseadmetes sisalduvaid andmeid ehk luua elektroonsete tõendite kogumiseks õiguslik

raamistik, mis kaitseks eraelulisi andmeid õiguskaitseasutuste ebaproportsionaalse sekkumise

eest, kuid samas võimaldaks asjakohasel juhul kasutada neid andmeid süüteomenetluses

lubatava tõendina.

Varro Vooglaid sõnas, et tegemist on kahtlemata vajaliku algatusega, kuigi selle täpne

teostamine vajab hoolikat läbimõtlemist.

Ta küsis, kas muudatus ei peaks hõlmama ka selget kohustust vahetult pärast digitaalsetele

andmetele juurdepääsu saamist kustutada kõik need andmed, mis ei ole asjakohased

konkreetse kriminaalmenetluse seisukohast. Tema hinnangul oleks mõistlik, kui kohus

määraks konkreetse tähtaja, mille jooksul on kohustus tõendatavalt kustutada kogu selline

andmestik, mis konkreetsesse menetlusse tegelikult ei puutu.

Andreas Kangur vastas, et kustutamise kohta on KrMS-is teatud sätted juba olemas, kuid ta

möönis, et seal on praegu üks selline koht, kus see võib-olla ei ole piisavalt selgelt sätestatud

12

ning see puudutab just igasuguste nutiseadmete, aga ka arvutite kõvaketaste koopiaid. Ta

selgitas, et kui menetlus on läbi, siis peaksid need andmed tegelikult kustuma, sest vastasel

juhul võib tekkida olukord, kus andmed võivad kättesaadavaks muutuda inimestele, kellele

need ei peaks kättesaadavad olema.

Varro Vooglaid täpsustas, et tema hinnangul ei peaks selline kohustus andmed kustutada

tekkima alles siis, kui kogu menetlus on lõppenud, vaid juba siis, kui kohtueelne menetlus on

läbi. Ta märkis, et selleks hetkeks on tõendite kogumise ja kohtule esitamise faas juba

lõppenud ning seetõttu ei näe ta põhjust, miks peaks õiguskaitseorganitel olema jätkuvalt

õigus hoida alles kogu ülejäänud materjali kogu kohtumenetluse vältel, mis võib kesta veel

aastaid.

Andreas Kangur vastas, et kohtumenetlus on dünaamiline ning selle käigus võivad tekkida

uued küsimused või väited, millele esialgu ei osatud tähelepanu pöörata. Teiseks tuleb

märkida, et mitte ainult süüdistus, vaid sageli ka kaitse võib olla huvitatud sellest, et

kohtueelse menetluse käigus saadud andmekandjate teave oleks neile kättesaadav kogu

menetluse jooksul, sh näiteks selleks, et kohtus tunnistajate väidetele vastanduda vastupidiste

andmetega.

Tema hinnangul on seega mõistlik, et teave säilib vähemalt seni, kuni asi on kohtus lõpuni

arutatud ja rohkem uusi tõendeid selle kohta enam ei koguta. Vastasel juhul võib tekkida

olukord, kus kohtumenetluses esitatakse väiteid, mida ei ole enam võimalik üle kontrollida.

Varro Vooglaid märkis, et see selgitus puudutab siiski üksnes selliseid andmeid, mis on

konkreetse menetluse seisukohast olulised. Ta rõhutas, et kui jutt käib aga näiteks inimese

digitaalsest fotoalbumist, kus on pildid tema lastest ja abikaasast või kirjavahetusest, siis ei

näe ta mingit õigustust, miks peaks õiguskaitseasutustel olema kogu kohtumenetluse vältel

õigus ka sellist andmestikku alles hoida.

Andreas Kangur vastas, et võtab selle sisendi vastu ning ilmselt tuleb seda kohta veel

arutada, kui VTK-ga edasi minnakse, sest eelnõu jõuab tõenäoliselt Riigikogu menetlusse

alles aasta lõpuks.

Anti Poolamets tõstatas küsimuse terviseandmete osas ning märkis, et selles osas tuleks

eeskätt vaadata praktilisi näiteid, kus politseil tegelikult neid andmeid vaja on. Näiteks

olukorras, kus politseinik läheb bussijaamas lamava inimese juurde ning ei ole selge, kas

tegemist on narko- või alkoholijoobega või hoopis terviserikkega. Ta märkis, et sellistes

olukordades tuleb kiiresti otsustada, mida edasi teha ning näiteks, kas on vaja anda inimene

üle kiirabile.

A. Poolamets uuris, kui vajalik on terviseandmetele ligipääs politsei jaoks just patrullitöö

vaatest ning kuidas on see vajadus praegu põhjendatud.

Andreas Kangur vastas, et terviseandmete osas ei ole tema teada ka praegu patrullidele need

andmed kättesaadavad, vaid neid andmeid küsitakse välja päringutega raviasutustelt või

tervise infosüsteemist. Ta rõhutas, et patrullpolitseinik ei ole tervishoiutöötaja, kelle ülesanne

oleks anda sellist meditsiinilist abi, vaid tervishoiuteenust osutab siiski kiirabi.

Ta märkis, et temale teadaolevalt on sellistes olukordades just kiirabil võimalik kätte saada

inimese terviseandmeid, et hinnata, kas isikul on selliseid varasemaid terviserikkeid või

haigusi, mille suhtes tuleb abi osutamisel tähelepanelik olla. Selle põhjal saab siis ka edasisi

tegevusi otsustada, näiteks kas isik tuleks toimetada erakorralise meditsiini osakonda või

mitte.

Madis Timpson tänas lõpetuseks ettekandjat.

6. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus täitemenetluse

13

seadustiku (TMS) muudatused - võlgniku sissetuleku arestimise korra muutmine

Madis Timpson andis VTK tutvustamiseks sõna JDM esindajale.

Aleksandr Logussov tutvustas VTK sisu ja eesmärke (Lisa 3).Peamine eesmärk on muuta

täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimise kord selgemaks ja lihtsamaks, seejuures

vähendada pakutud muudatustega vaidlusi, töö- ja halduskoormust ning muuta sissetuleku

arestimine paremini digitaalselt hallatavaks. Samuti on eesmärk tagada parem tasakaal

võlgniku toimetuleku kaitse ja sissenõudja nõude tegeliku rahuldamise vahel (võlgnikule

rohkem vahendite jätmine). Laiemalt aitab VTK kaasa täitemenetluse ajakohastamisele ja

usaldusväärsema täitesüsteemi kujundamisele.

Madis Timpson märkis, et tegemist tundub olevat ambitsioonika projektiga.

Anti Haugas leidis, et täna on võlgade sissenõudmine juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute

puhul äärmiselt ebaproportsionaalne. Näiteks võib juriidiline isik täna matta oma võlad ühe

ettevõtte alla, müüa ettevõtte kasvõi ühe euro eest maha ning jätkata oma tegevust teise

äriühingu kaudu. Samal ajal kui füüsiline isik, kes jääb näiteks 3000 eurot võlgu ega oska

enda eest nii hästi seista, satub olukorda, kus isegi ta tööandjale hakkavad pidevalt laekuma

teavitused tema võlgade ja sissetulekute arestimise kohta. Ta leidis, et selline olukord on

äärmiselt ebaproportsionaalne ning just füüsilisi isikuid tuleks selles osas rohkem kaitsta.

A. Haugas rõhutas, et talle põhimõtteliselt ei meeldi see tänane lähenemine, et kolmandaid

isikud ehk antud juhul tööandjaid teavitatakse kahe poole vahelistest finantsvaidlustest. Ta

meenutas enda kogemust tööandjana, kus kohtutäitur saatis talle igakuiselt kirju töötajate

kohta, kui palju tuleks sissetulekutest kinni pidada ja sellest teavitada. Tema hinnangul on

selline lähenemine ebaeetiline, et praktiliselt kohe inimese tööle saamisel ja registrisse

kandmisel tuleb tema kohta sellised kirjad.

A. Haugas märkis, et inimese tööle saamisele ning tema enesekindlusele ja töövõimele mõjub

selline kord väga takistavalt ja karistavalt. Ta tõdes, et nähtavasti kavandatavas regulatsioonis

tööandja roll selles osas väheneb, kuid tema hinnangul ei peaks tööandjat täitemenetlusse

üldse sel viisil kaasama.

Aleksandr Logussov vastas esmalt, et kui VTK tundub ambitsioonikas, siis tegelikult on

JDM-il veelgi suuremad plaanid täitemenetluse ja võlgade sissenõudmise reformimiseks. Üks

tulevikuplaane ongi muuta seda menetlust rohkem isikupõhiseks. Näiteks nähakse võimaliku

lahendusena ette täitemenetluse ja sundtäitmise protsessi muutmist kontopõhiseks, mis võiks

mingil hetkel võimaldada välistada kolmandate isikute kaasamise täitemenetlusse.

Samas tuleb rõhutada, et tööandjaid ei kaasata sellesse protsessi põhjuseta, kuigi praegu

saadetakse neile akte tõesti blanketselt iga menetluse puhul. Selle eesmärk on aga vältida raha

kõrvalekandmist ja sissenõudja huvide kahjustamist. Näiteks olukorras, kus võlgniku

pangakonto on arestitud ning võlgnik laseb töötasu kanda teisele kontole, siis ei saagi

kohtutäitur raha kätte muul viisil kui tööandja kaudu. Kui tegemist on elatisnõudega, siis ei

saa seda olukorda lugeda ka äririskiks.

A. Logussov sõnas, et praegune täitemenetluse süsteem on jäik ning kui võlgnik sinna satub,

siis nii kaua, kuni ta võlas on, jääbki ta sellises seisundis justkui käed raudu süsteemi kinni.

Paremal juhul saadakse kahe-kolme aastaga suurem osa võlast kätte, kuid need, kes selle

ajaga süsteemist välja ei pääse, jäävad täitemenetlusse tihti koguni kümneks aastaks ning

ootavad lihtsalt võla aegumist. Selle aja jooksul on nad aga ühiskonnast kõrvale tõrjutud.

Ta selgitas, et sissenõudmise süsteemi keerukus ise soodustab praegu seda, et kui inimesel on

korraga mitu täiturit ja igaüks kohaldab reegleid erinevalt, siis võlgnik ei lähegi oma

probleemi seaduspäraselt lahendama, vaid valib kõrvaltee.

A. Logussov rõhutas, et JDM soovib seda kõike tulevikus muuta ning loodetavasti saab juba

14

järgmisel aastal avaldada esialgseid mõtteid laiemast reformisuunast, et teised saaksid

arvamust avaldada. Ta lisas, et jutt käib lähenemisest, millest Euroopas hakati rääkima juba

2022.–2023.a ehk tuleks eemalduda mudelist, kus keskne eesmärk ongi üksnes võla täielik

sissenõudmine ning tuleks hakata rohkem vaatama inimese poole ja luua erinevate

võlgnikugruppide jaoks spetsiifilisi lahendusi. Näiteks võivad ka normaalse sissetulekuga

inimesed sattuda ajutistesse raskustesse ning tuleks soodustada lähenemist, kus võimaldatakse

sellised maksegraafikud, mis ei jätaks inimesele äraelamiseks üksnes paarsada eurot. Tema

hinnangul ei ole sellise summa eest võimalik tänapäeval inimväärselt ära elada. Ta tõi esile, et

kõige halvemas olukorras ongi need võlgnikud, kellele jääb kätte vaid absoluutne

elatusmiinimum, mis on ühtlasi absoluutse vaesuse piir ehk 346 eurot kuus.

Lea Danilson-Järg kommenteeris, et selle algatuse mõte tundub talle väga loogiline. Ta

märkis, et kui täitemenetlus kahjustab võlgniku tulevast võimet oma laene või muid kohustusi

tasuda, siis ei ole selline süsteem otstarbekas. Tema hinnangul peaks põhieesmärk olema

siiski see, et inimesel säiliks ka võime tööd teha, sest vastasel juhul kaotavad lõpuks kõik, kui

raha ei saada tagasi ning inimene ise läheb samuti põhja.

L. Danilson-Järg lisas, et see puudutab ka elatisvõlglasi. Ka selles süsteemis puudub täna

piisav paindlikkus ning kui inimesel ei ole tegelikult suutlikkust elatist maksta, tuleks ka seal

näha ette pikemad graafikud või muud sobivad lahendused. Ta rõhutas, et peamine eesmärk

peaks olema see, et inimese töövõime ei kaotaks täitemenetluse tõttu.

Aleksandr Logussov nõustus ning kinnitas, et JDM on tulevikus valmis käsitlema kõiki eri

võlgnikugruppe eraldi ja tooma nende jaoks lauale spetsiaalseid lahendusi.

Ta märkis, et VV palvel on juba analüüsitud ka seda, kas ja kuidas oleks võimalik motiveerida

elatisvõlgnikke rohkem elatist ära maksma. Selle teema kohta on valminud õiguslik analüüs

ning praegu kaalutakse selle alusel võimalikke ettepanekuid. Ta rõhutas, et eelkõneleja mõte

on sümpaatne, kuid selle õiguslik teostamine ei ole niivõrd lihtne.

Madis Timpson kommenteeris, et kui inimene jääbki näiteks kümneks aastaks võlarattasse,

siis oleks peaaegu lihtsam juba läbida eraisiku pankrotimenetlus.

Aleksandr Logussov vastas, et tegelikult ongi eesmärk, et inimene ei peaks üleüldse kümmet

aastat täitemenetluses olema. Ta rõhutas, et need inimesed, kes on valmis ja tegelikult

motiveeritud puhtalt lehelt alustama, tuleks sundtäitmise süsteemist välja tuua juba nelja-viie

aasta järel. Arvestades, et statistika järgi toimub positiivne täitmine võlgniku vara või

sissetuleku arvelt esimese kahe-kolme aasta jooksul, kui see on võimalik. Kõik, mis läheb

sellest ajast pikemaks eeldab tema hinnangul juba seda, et riik ise peaks vaatama inimesele

tegelikult ka otsa ja aitama teda süsteemi hammasrataste vahelt välja.

A. Logussov sõnas, et tema hinnangul peakski riigi roll tulevikus selles osas kasvama, sest

inimesed on aina vähem võimelised ise asjakohaseid menetlusi ette võtma ja läbi tegema. Ta

lisas, et kui Eesti keskmine võlgnik on tööealine 40–45-aastane eesti keelt kõnelev inimene,

siis on täiesti eesmärgitu hoida teda kümme aastat võlavanglas, vaid pigem tuleks aidata

inimene võimalikult kiiresti taas tööturule, kuna sellest võidavad nii võlgnik, riik kui ka

sissenõudja.

Madis Timpson uuris, kas viidatud suurema reformi raames on plaanis tulevikus tekitada

praeguse kohtutäiturite süsteemi asemele hoopis riiklikud täiturid.

Aleksandr Logussov vastas, et tema osutus riigi suuremale rollile puudutas pigem

maksejõuetuse menetlusi ehk füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlusi. Ta selgitas,

et praegu võib füüsiline isik olla Eestis maksejõuetu nii, et temaga ei juhtugi midagi ning

inimene jääb oma olukorraga tihti üksi.

Tema hinnangul peaks just siis riigil olema võimalus täitemenetluse statistikat süsteemsemalt

ja isikupõhisemalt jälgida ning luua mehhanismid selliste isikute tuvastamiseks. Näiteks võiks

15

riigipoolne abi tähendada seda, et inimesele helistatakse ja öeldakse, et tal on võlgasid ülepea

ning küsitakse ise, kas ta soovib minna kohustustest vabastamise menetlusse.

Peeter Ernits küsis, millisena nähakse VTK järgses süsteemis praeguste kohtutäiturite rolli.

Aleksandr Logussov vastas, et VTK puhul ei nähta praegu ette kohtutäituri rolli vähenemist

või ka täiendavaid kohustusi. Ta märkis, et tulevikuplaanid võivad seda muuta, kuid pigem

muutub olukord siis menetlusosaliste jaoks positiivsemaks.

Ta selgitas, et tulevikus ei peaks kohtutäitur jätkama üksnes senise rolliga, kus ta lihtsalt

vajutab nuppu, paneb aresti peale ja saadab arestimisaktid laiali. Tema hinnangul tuleks täituri

rolli laiendada nii, et suureneks ka selgitamis- ja kaasaitamiskohustus võlgniku ja sissenõudja

suhtes.

Peeter Ernits palus veel täpsustada, kas kõne all võivad siiski olla ka riiklikud täiturid. Ta

lisas, et olles kohtutäituritega ise suhelnud on see esimehe tõstatatud küsimus tema hinnangul

täiesti asjakohane.

Aleksandr Logussov vastas, et VTK ettevalmistamise käigus suheldi kohtutäituritega ja

küsiti ka neilt tagasisidet erinevate probleemkohtade kohta. Valminud VTK annabki neile

veelkord hea võimaluse oma seisukohti väljendada.

Ta kinnitas, et praegu ei käi aruteludes juttu riiklikest täituritest ning ka praegused

tulevikuplaanid sellist lahendust ette ei näe.

Madis Timpson tänas lõpetuseks ettekandjat.

7. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Selena Eenmaa

protokollija

Riigikogu õiguskomisjoni

istungi protokoll nr 136

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 15. juuni 2026

Algus 11.15, lõpp 12.55

Juhataja: Madis Timpson (esimees)

Protokollija: Selena Eenmaa (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria

Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid

Komisjoni ametnikud: Raini Laide (nõunik-sekretariaadijuhataja), Linnar Liivamägi (nõunik)

Puudus: Stig Rästa

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse talituse juhataja

Marget Pae ja nõunik Ewa-Maria Vainult (2. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi

karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur (3.-5. päevakorrapunkt); Justiits-

ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Kairit

Kirsipuu ja nõunik Aleksandr Logussov (6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku "EU Inc.",

eelnõu kohta - COM(2026) 321

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused tuvastatavat isikut

kujutavate nõusolekuta ja tehislikult loodud kujutiste tõkestamiseks ning kannatanute

tõhusaks kaitseks" eelnõu (893 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus karistusseadustiku (KarS)

muudatused - juriidiliste isikute karistusõiguslik vastutuse täpsustamine

5. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) muudatused - e-postkastides ja nutiseadmetes sisalduvate tõendite

kogumise regulatsioon süüteomenetluses

6. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus täitemenetluse seadustiku

(TMS) muudatused - võlgniku sissetuleku arestimise korra muutmine

7. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu õiguskomisjoni nädala (15.06.2026-21.06.2026) töökava

2

Komisjoni istung esmaspäev, 15. juuni 2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku "EU Inc.",

eelnõu kohta - COM(2026) 321

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused tuvastatavat isikut

kujutavate nõusolekuta ja tehislikult loodud kujutiste tõkestamiseks ning kannatanute

tõhusaks kaitseks" eelnõu (893 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus karistusseadustiku (KarS)

muudatused - juriidiliste isikute karistusõiguslik vastutuse täpsustamine

5. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) muudatused - e-postkastides ja nutiseadmetes sisalduvate tõendite

kogumise regulatsioon süüteomenetluses

6. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus täitemenetluse seadustiku

(TMS) muudatused - võlgniku sissetuleku arestimise korra muutmine

7. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas,

Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Madis Timpson,

Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2. Arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku "EU

Inc.", eelnõu kohta - COM(2026) 321

Madis Timpson andis algatuse sisu ja eesmärkide ning Vabariigi Valitsuses (VV) heaks

kiidetud Eesti seisukohtade tutvustamiseks sõna Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM)

esindajale.

Marget Pae sõnas, et Eesti seisukohad koostati juba eelmisel suvel, kui toimus Euroopa Liidu

(EL) konsultatsioon ning Eesti jätkab sama joont ehk toetab seda algatust.

Ta selgitas, et määruse eelnõu loob modernse EL-ülese 28. režiimi äriühinguvormi „EU Inc.”,

mille puhul on tegemist uue nn hübriidse äriühingu vormiga, mis ühelt poolt sisaldab suletud

piiratud vastutusega äriühingu (Eesti osaühingu) ja teiselt poolt avatud piiratud vastutusega

äriühingu (Eesti aktsiaseltsi) elemente. Eelnõu kohaselt on EU Inc. üleeuroopaline äriühingu

vorm, mille asutamine on täielikult digitaalne ning seda saab teha kas liikmesriigi äriregistri

kaudu või EL-i keskliidese kaudu, mis on ühendatud registrite sidestamise süsteemiga ehk

BRIS-iga (Business Register Interconnection System). EL-i keskliides luuakse osana registrite

sidestamise süsteemist, mis ühendab kõigi liikmesriikide äriregistrid ja võimaldab nende

vahel turvalist piiriülest andmevahetust.

M. Pae tõi esile, et modernsus seisneb mh selles, et puudub miinimumkapitali nõue. Eesti

hinnangul on see mõistlik, sest tänapäeval ei ole miinimumkapital enam põhiline maksevõime

tagaja. Moderne ja digitaalne ühinguvorm peaks vähendama siseturu tõkkeid ja võimaldama

ettevõtjatel piiriüleselt mugavamalt tegutseda.

Ta rõhutas, et VV küll valdavalt toetab algatust, kuid ei saa toetada maksuõiguse küsimuste

reguleerimist selle eelnõu raames, kuna määruse õiguslikuks aluseks olev ELTL artikkel 114

ei võimalda maksuküsimusi reguleerida ning neid tuleks otsustada hoopis artikkel 115 alusel.

Samuti juhib Eesti tähelepanu, et ei peeta heaks mõtteks tööõiguse käsitlemist selle eelnõu

raames, kuna liikmesriikide tööõiguse regulatsioonid on väga erinevad. Ta märkis, et praegu

seda eelnõus ei ole.

3

M. Pae sõnas lõpetuseks, et ühinguõiguse osas on üldpilt hea, kuigi määruse eelnõus on veel

täpsustamist vajavaid küsimusi, mis muudaksid selle tasakaalustatumaks. Ta lisas, et Eesti

senine kogemus osaühingu regulatsiooniga on olnud väga hea ning sellest on võetud ideid ka

EU Inc. kontseptsiooni paremaks muutmisel.

Valdo Randpere küsis, kas juhul, kui Euroopas luuakse uus äriühinguvorm, mida saab luua

ilma kapitali sissemakseta või isegi ilma miinimumkapitali nõudeta, tähendab see seda, et ka

Eestis tuleks teha vastav muudatus.

Ta märkis, et Eestis saab praegu küll ilma kapitali sissemakseta ühingu asutada, kuid

miinimumkapitali nõue on siiski olemas. Kui vastavat muudatust siin ei tehta, siis tekib

küsimus, miks peaks tulevikus keegi üldse Eestis äriühingut asutama, kui Euroopas saab seda

teha paindlikumalt.

Marget Pae vastas, et sisuliselt ei ole ka Eestis kapitalinõuet, sest praktikas ei pöördu selles

küsimuses keegi osaühingu poole ning ka väga väikese summaga saab ühingu asutada ja

kapitalinõuet formaalselt täita. Põhirõhk on ka Eestis pigem sellel, kas ühing on maksejõuline

või mitte, sest kapital ise ei taga seda kindlust ei võlausaldajatele ega osanikele või

aktsionäridele.

Ta tõdes, et see põhimõtteline erinevus on siiski olemas, et Eestis on formaalselt see

miinimumkapitali nõue olemas ning uues EL-i vormis seda ei ole. VV on aga selles osas

antud seisukohta juba varem toetanud ning selline lähenemine vastab kaasaegsele

ühinguõigusele.

Valdo Randpere märkis, et ei ole selle selgitusega päris nõus. Temale teadaolevalt võivad

sissemaksed osutuda vajalikuks, kui ettevõte läheb pankrotimenetlusse. Samuti, Eestis ei ole

tegelikult kuskil kirjas, et miinimumkapitaliks piisab väga väike summa, vaid temale

teadaolevalt on osaühingu kapitalinõue siiski 2500 eurot, kuigi asutamisel võib valida

variandi ilma sissemakset tegemata.

Marget Pae selgitas, et seda kapitalinõude regulatsiooni on muudetud. Täna ei pea

äriregistrile kuni 50 000 eurose kapitali puhul isegi tõendama, kas see on sissemakstud.

Ta selgitas, et n-ö kapitali puuduse tasakaalustamiseks ongi Eestis pankrotiseaduses

sätestatud, et osanik vastutab pankrotimenetluse raames pankrotikulude katmise eest kuni

2500 euro ulatuses.

M. Pae tõdes, et kui see EL määruse eelnõu vastu võetakse, tulebki ka Eesti osaühingu

regulatsioon kindlasti üle vaadata, et tagada selle konkurentsivõime.

Varro Vooglaid sõnas, et tema hinnangul on V. Randpere tõstatatud küsimus arusaadav ja

põhjendatud, sest isegi kui regulatsioonid ei ole ehk faktiliselt erinevad, siis kontseptuaalselt

on nad siiski erinevad. Seetõttu võiks tema hinnangul viia need ka kontseptuaalselt kooskõlla,

mitte piirduda üksnes selgitusega, et ühel juhul on nõue küll olemas, kuid seda on võimalik

formaalselt täita väga väikese summaga.

Ta rõhutas, et küsimus ei ole mitte kapitalinõude suuruses, vaid selles, kas see peaks üldse

sellisel juhul olemas olema ning kuidas oleks põhjendatud kahe erineva regulatsiooni alles

hoidmine. Tema hinnangul väärib see teema põhjalikumat analüüsi.

V. Vooglaid palus selguse huvides veel täpsustada, kas määruse eelnõuga luuakse täiesti uus

ettevõtluse vorm, mis viiakse sisse kõikide liikmesriikide seadustesse nii, et igal pool saab

asutada sisuliselt samasuguse ühingu ilma märkimisväärsete erinevusteta, kuid

maksuresidentsust see ei mõjuta, sest määravaks jääb ühingu registreerimiskoht. Seega on

tegemist siiski konkreetses riigis registreeritud ühinguga, mitte üleeuroopaliselt registreeritud

ühinguga.

Marget Pae kinnitas, et see arusaam on õige.

4

Anti Poolamets sõnas, et tema hinnangul on tegemist klassikalise näitega sellest, kuidas

liikmesriikide suveräänsusest taaskord ei hoolita ning üha enam föderaliseeritakse ka

majandustegevust. See võib tekitada küsimuse, milleks on sel juhul üldse vaja meie enda

äriregistrit, kui see muutub nii üleeuroopaliseks ning tulevikus võib seeläbi kaduda ka

kohapealne järelevalve. Ta tõi näiteks telefonipettused, mille surve all on digisüsteemid juba

praegu haavatavad ning mis võivad tulevikus sellise laiemalt digitaalse süsteemi puhul veel

kasvada, kuna kasvab ka nn petufirmade hulk, kes seda süsteemi kuritarvitavad. Samuti

suurendab kohapealse järelevalve kadumine omakorda rahapesuriske.

A. Poolamets küsis, kuidas on selle algatuse kontekstis hinnatud suveräänsuse, rahapesuriski

ja järelevalve küsimusi.

Marget Pae vastas, et see on hea probleemipüstitus ning sarnased murekohad on ka

ministeeriumil. Ta tõi esile, et määruse eelnõus on praegu üks üsna ebamäärane säte, mille

kohaselt toimib ühingu asutamisel EL-i pakutav platvorm justkui kanalina, mille kaudu

esitatakse dokumente, kuid samas saab isik seal valida konkreetse riigi, kus ta soovib ühingu

asutada. Seejuures võib kujuneda olukord, kus valitaksegi soodsama keskkonnaga riik nagu

Eesti ning tegemist oleks seejärel Eesti EU Inc.-ga. Arvestades, et see ühinguvorm ei saagi

olla igas liikmesriigis täiesti üks ühele sama, sest igas riigis kehtivad siiski ka kõrvalnõuded,

sh töölepingud tööõiguses, erisused maksuõiguses jne.

M. Pae rõhutas, et Eesti tõi nii praegustes kui ka varasemates VV seisukohtades selgelt esile,

et Eesti äriregistri pidamist, sh kohtunikuabide rolli põhikirjade ja tehtavate muudatuste

kontrollimisel, ei soovita EL-le kuidagi üle anda. Samuti ei toeta Eesti seda, et EL looks EU

Inc. jaoks keskse registri, kuigi Euroopa Komisjon kaalub vaikselt sellist lähenemist.

Ta märkis, et töögruppides küsivad liikmesriigid iga kord, mida komisjon selle registriga

täpsemalt planeerib, kuid Euroopa Komisjonil ei ole hetkel veel endal ka lõplikku selgust

selle registri arendamise osas. Seetõttu peab Eesti tähelepanelikult jälgima, et ei tekiks

väiksemate garantiidega EL-i keskset registrit, mis asendaks või nõrgestaks Eesti enda

äriregistri süsteemi.

Anti Haugas kommenteeris, et kui täna võib osakapital olla sisuliselt ainult üks sent, siis

pankrotimenetluses vastutab osanik 2500 euro ulatuses ning tihtipeale juhtub, et ettevõte

lastakse põhja, solgitakse seeläbi turgu ja jäädakse riigile maksuvõlgu, samas kui omaniku

vastutus piirdub üksnes 2500 euroga. Tema hinnangul on selline lähenemine ajale jalgu

jäänud ning ta küsis, milline on selles osas Euroopa praktika ning kas Eestis on selle

regulatsiooni üle arutletud.

Lisaks tõi ta esile, et kuigi osakapital võib olla üks sent, siis Eesti seadusandlus näeb ikkagi

ette, et ettevõtte vara peab olema vähemalt pool osakapitalist, mistõttu tuleb pidevalt teha

põhikirjamuudatusi ja korrektuure teha. Ka see nõue on tema hinnangul ajale jalgu jäänud.

Marget Pae nõustus selle tähelepanekuga ning kinnitas, et see teema võetakse edaspidi ette,

kuigi käesoleva Riigikogu koosseisu ajal selleni ilmselt ei jõuta. Ka EU Inc. suunab

liikmesriike selles suunas.

Ta tõi veel esile, et Eesti seisukoht on, et määruse eelnõu on praegu väga juhatuse vastutuse

keskne ning see on üks näide sellest, miks soovitakse tasakaalustatumat lähenemist. Näiteks

on Eestis ka osanike vastutus võimalik ning määruse eelnõusse võikski lisada ka teatud

juhtudel osanike vastutuse, kui nad kasutavad negatiivset mõju, näiteks nn tankistide või

firmamatjate puhul. Ta rõhutas, et sama probleem võib tekkida ka EU Inc. puhul ning sellisel

juhul tuleks vaadata ka osanike otsa.

M. Pae märkis, et EU Inc. ei reguleeri pankrotiolukorda, sest see on siseriiklik. Küll aga on

määruse eelnõus käsitletud maksejõuetuse lihtmenetlust, kuid Eesti ei toeta seda. Ta selgitas,

et sisuliselt tähendaks see pankrotihalduri institutsiooni kõrvale jätmist olukorras, kus

5

võlausaldajad on nõus ja pankrotiküsimus olekski justkui nii lahendatud.

M. Pae rõhutas, et Eesti seisukoht on, et määruse eelnõu ei peaks üldse maksejõuetust

ühinguõiguse instrumendis reguleerima. Ta selgitas, et selline lahendus ei paku piisavaid

garantiisid võrreldes Eesti enda pankrotimenetlusega ning Eesti pankroti- ja maksejõuetuse

eksperdid on leidnud, et selline lahendus ei ole sobilik. Sama teema oli ka maksejõuetuse

direktiivis, mis võeti vastu eelmisel talvel, kuid liikmesriigid ei olnud sellega nõus ning kogu

see peatükk jäeti direktiivist välja. Nüüd on sama teema tõstetud EU Inc. määrusesse lootuses,

et vähemalt selle äriühinguvormi puhul õnnestub lihtsustatud maksejõuetuse menetlus

kehtestada. Tema hinnangul ei lähe see siiski ka nüüd läbi, sest liikmesriigid seda ei toeta.

Andre Hanimägi kommenteeris, et temale arusaadavalt jäävad kõik seadusandlikud ja

maksunduslikud nõuded ikkagi selle liikmesriigi omaks, kus ühing registreeritakse ning

eelduslikult toimub seega ka pankrotimenetlus vastava riigi õiguse järgi. Uus lahendus

puudutab sellisel juhul nähtavasti pigem seda, et sellist ühingut saab lihtsalt kiiremini asutada.

A. Hanimägi palus lühidalt veel selgitada, mis on selle uue lahenduse peamine mõte ning

miks peaks Eesti ettevõtja tulevikus valima hoopis EU Inc.-i, mitte siinse osaühingu või

aktsiaseltsi, või vastupidi, miks peaks ta jääma pigem Eesti osaühingu juurde.

Marget Pae vastas, et ka iduettevõtjad on ette heitnud, et selline lahendus ei pruugi olla

praegusel kujul piisav. Ta selgitas, et 28. režiimi eesmärk on küll vähendada igasugused

tõkked, kuid tegemist on üksnes ühinguõigusliku algatusega ehk sisuliselt ainult ühingu

asutamise määrusega.

M. Pae märkis, et kui küsida, mis võiks motiveerida Eestis tegutsevat ettevõtjat valima hoopis

EU Inc.-i, siis on tegelikult Eestis osaühingu asutamine väga lihtne ning võib-olla ikkagi

parem ka peale selle regulatsiooni kehtestamist. Samas tuleb rõhutada, et tegemist on

EL-ülese regulatsiooniga. Näiteks, Ungaris tuleb täna ühingu asutamiseks minna lausa notari

juurde. Seega tähendab uus regulatsioon kogu Euroopa tõstmist Eesti standardite suunas ning

kuigi see regulatsioon ei pruugi Eesti jaoks olla võib-olla väga suur võit, siis Euroopa vaatest

toetavad ettevõtjad seda siiski.

Varro Vooglaid kommenteeris, et iseenesest võib algatuse mõtet näha ka selles, et ettevõtja

teab ükskõik millisesse Euroopa riiki minnes juba ette, et tal on olemas vähemalt üks tuttav

ettevõtlusvorm, mida ta oskab ühingu asutamiseks kasutada.

Madis Timpson tegi ettepaneku toetada VV poolt heaks kiidetud Eesti seisukohti.

Anti Poolamets väljendas oma eriarvamust ning sõnas, et tema hinnangul on algatuse puhul

tegemist justkui föderaalse õiguse kujundamisega niivõrd olulises valdkonnas ning seetõttu ei

saa ta seda toetada.

Varro Vooglaid palus selguse huvides kinnitada, ega kellelegi ei looda selle määruse

eelnõuga kohustust sellist ettevõtlusvormi kasutada. Temale arusaadavalt luuakse selleks vaid

üks uus täiendav võimalus.

Madis Timpson kinnitas, et tegemist on lihtsalt täiendava võimalusega.

Esimees sõnas lõpetuseks, et komisjoni ettepanek on toetada VV heaks kiidetud Eesti

seisukohti ning märkis seejuures, et komisjoni liikme A. Poolametsa eriarvamus kajastatakse

arutelu protokollis.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse poolt 04.06.2026.a heaks kiidetud Eesti seisukohti, mis on

esitatud Riigikantselei kirjas nr 2-5/26-00650-3 (poolt 9: Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti

Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Valdo Randpere, Madis Timpson, Vilja

6

Toomast, Varro Vooglaid; vastu 1: Anti Poolamets; erapooletuid 0).

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused tuvastatavat isikut

kujutavate nõusolekuta ja tehislikult loodud kujutiste tõkestamiseks ning kannatanute

tõhusaks kaitseks" eelnõu (893 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Madis Timpson andis otsuse eelnõu tutvustamiseks sõna SDE esindajale Heljo Pikhofile.

Heljo Pikhof sõnas, et algatajaid ajendas otsuse eelnõu esitama eeskätt tehisintellekti kiire

areng, mis on muutnud väga realistlike võltspiltide ja -videote loomise väga lihtsaks. Ta

selgitas, et praegune õigusruum ei taga kõikides sellistes olukordades kannatanutele piisavat

kaitset ega õigust ning otsuse eelnõu eesmärk on see lünk täita. Täpsemalt on peamine

eesmärk kaitsta inimesi, kellest on tehisintellekti abil loodud intiimseid võltskujutisi ilma

nende nõusolekuta ning anda riigile tugevamad vahendid niisuguse materjali levitamise

peatamiseks ja süüdlaste vastutusele võtmiseks.

H. Pikhof märkis, et võlaõigusseadus küll võimaldab tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid

au, maine ja eraelu puutumatuse rikkumiste korral, kuid selline lähenemine jätab ohvri sageli

ise kohtuvaidluse vedajaks ega taga kiiret, selget ja ohvrikeskset kaitset olukorras, kus temast

tehtud kahjustav kujutis levib internetis väga kiiresti. Tuleb rõhutada, et regulatsioon peaks

olema tehnoloogianeutraalne.

Ta tõi esile, et selliseid võltsitud paljastavaid pilte või videoid võidakse kasutada näiteks

koolikiusamiseks, mis on juba täna koolides tõsine teema ning samuti inimeste ähvardamiseks

ja survestamiseks. Näiteks öeldakse isikule, et kui ta ei tee seda või teist, pannakse temast

selline pilt või video avalikult üles.

Madis Timpson palus JDM-i esindajal algatust kommenteerida, kas valitsus juba liigub selles

suunas.

Andreas Kangur kommenteeris, et nähtavasti käiakse selles osas praegu ühte jalga. Ta

selgitas, et otsuse eelnõus toodud ettepanek on väga lähedane sellele, mis on kirja pandud

uues karistusõiguse paketis, mis on praegu kooskõlastusringil ning sisaldab mh sätet, mis

käsitleb justnimelt seksuaalse sisuga andmete ebaseaduslikku avaldamist. Säte on sõnastatud

selliselt, et teise isiku nõusolekuta temast seksuaalse iseloomuga pildi, video või muu

teabetalletuse edastamise või avaldamise, samuti sellise pildi, video või muu teabetalletuse

muutmise, töötlemise või tootmise ja seejärel edastamise või avaldamise eest karistatakse

rahalise karistuse või kuni aastase vangistusega.

Ta tõi viidatud paketist esile teise sätte, mis puudutab küberahistamist või nn küberliputamist

ehk olukorda, kus isik edastab teadlikult teisele isikule tema tahte vastaselt seksuaalse sisuga

visuaalset materjali, mis oluliselt häirib teist isikut. Selle eest on ette nähtud väärteokaristus.

A. Kangur märkis, et samas suunas liigub ka EL naistevastase vägivalla vastu võitlemise

direktiiviga, millest tulenevalt on Eestil lausa kohustus selline käitumine kriminaliseerida. Ta

rõhutas, et selles osas on kindlasti kõik ühte meelt, et internetis on erinevate tehniliste

vahendite abil võimalik inimestele põhjustada väga suuri kannatusi ja nende igapäeva elu

tõsiselt kahjustada ning selliseid olukordasid tuleks nähtavasti ka kriminaalõiguse meetmetega

lahendada.

Madis Timpson küsis, millal võiks viidatud eelnõu kooskõlastusringilt edasi Riigikogu

menetlusse jõuda.

Andreas Kangur vastas, et eelnõu jõuab tõenäoliselt Riigikogu menetlusse sügisel.

7

Valdo Randpere kommenteeris, et tema hinnangul on taaskord tegemist SDE eelnõuga, mis

algatatakse justkui sooviga silma paista, sest kuskil juba sama teemaga tegeletakse.

Ta rõhutas, et SDE otsuse eelnõu keskendub üksnes tehisintellekti abil loodud materjalile,

kuid kui keegi teeb reaalse pildi ja levitab seda pahatahtlikult, on negatiivne mõju

samasugune ning VV kooskõlastusringil olev eelnõu katab ka sellise olukorra. Tema

hinnangul on see kõnealuse SDE otsuse eelnõu puhul selge puudujääk ning põhjus, miks see

tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata.

Anti Haugas palus täpsustada, kas VV kooskõlastusringil olev eelnõu muudab

kriminaalkorras karistatavaks nii sellise kujutise loomise kui ka levitamise.

Andreas Kangur vastas, et loomine muutub karistatavaks siis, kui seda ka levitatakse. Ta

selgitas, et see, mida inimene oma arvutis ise enda jaoks teeb puudutab juba mõtte- ja

loomevabaduse kaitseala ning seda ei kavatseta kriminaliseerida.

Varro Vooglaid küsis eelnõu algatajate esindajalt, miks keskendutakse ainult seksuaalse

sisuga kujutiste võltsingutele, kui tegelikult on see probleem palju laiem. Ta tõi näiteks, et

ükskõik kellest võidakse tehislikult teha video, milles ta näib täiesti usutavalt rääkivat midagi,

mida ta tegelikult kunagi öelnud ei ole. Sellises olukorras inimene peab seejärel hiljem

hakkama võitlema vale mulje ümberlükkamisega, kui video on juba laialt levinud ja n-ö elab

internetis oma elu. Tema hinnangul peaks ka selline tegevus olema keelatud ning teemat võiks

käsitleda laiemalt, kuigi eelnõu ettepaneku sisuga on ta põhimõtteliselt nõus.

V. Vooglaid palus seejärel JDM-i esindajal täpsustada, kas tema poolt kirjeldatud nn

küberliputamise säte tähendaks ka seda, et karistatavaks muutub lihtsalt seksuaalse sisuga

piltide saatmine teisele täisealisele isikule, isegi juhul, kui mingit manipulatsiooni ei ole

toimunud ja need võivad olla kasvõi iseendast tehtud pildid. Ta täpsustas, et ei soovi sellist

tegevust õigustada, kuid peab kontseptuaalselt oluliseks küsimuseks, kas lihtsalt teatud sisuga

sõnumi saatmine teisele täisealisele isikule on midagi sellist, mille eest riik peaks karistama.

Andreas Kangur vastas, et praegu on viidatud eelnõu säte mõeldud ühe ahistava jälitamise

vormina. Ta selgitas, et sätte järgi on tegemist teadlikult ja teise inimese tahte vastaselt

seksuaalse sisuga visuaalse materjali edastamisega, mis oluliselt häirib teist isikut. See

tähendab, et teo karistatavaks lugemiseks peavad kõik need tingimused olema täidetud.

A. Kangur rõhutas, et see, kui keegi saadab teisele isikule iseendast selliseid pilte, ei ole

iseenesest praegu ega pole ka peale viidatud eelnõu vastuvõtmist kriminaalkorras karistatav.

Küll aga muutub olukord karistatavaks siis, kui saatja teeb seda teadlikult ka pärast seda, kui

teine isik on näiteks juba öelnud, et ta ei soovi sellist materjali saada ning selline tegevus

häirib teda oluliselt. Sellise teo eest on plaanis kehtestada väärteokaristus.

Ta märkis, et viimastel aastatel on sellisest tegevusest kujunenud üks küberterroriseerimise

viise, mille juhtumite osas ei ole praegu võimalik midagi teha. Üksnes soovitusest saatja

blokeerida ei piisa, sest kui isiku telefoninumber on teada, siis leitakse sageli ka uued kanalid,

mille kaudu niisugust häirivat materjali edasi saata.

Andre Hanimägi soovis esmalt paar arutelus kõlanud asja täpsustada. Ta märkis, et andis

selle SDE otsuse eelnõu üle 20. aprillil ega olnud tol hetkel teadlik JDM-i kooskõlastusringist,

kuna tema teatavasti ei ole selle protsessi osaline ning kuuldavasti toimus see alles juunis. Ta

lisas, et see on üksnes hea, kui võib-olla ka SDE esitatud otsuse eelnõu mõjul käiakse teemaga

ühte jalga, kuid ei vasta tõele väide, nagu oleks otsuse eelnõu tehtud JDM-i järgi.

Ta selgitas vastuseks V. Randpere esitatud küsimusele, miks ei käsitleta ka reaalseid pilte,

vaid ainult tehisintellekti abil loodud kujutisi, et eesmärk oligi vältida dubleerimist. Ta

meenutas, et pärast hiljuti avalikuks tulnud Discord-i juhtumit, kus kaks inimest levitasid

serverites teiste isikute paljastavaid pilte, oli sel teemal vaidlus juba üleval ning justiits- ja

8

digiminister kinnitas, et JDM hakkab selle teemaga tegelema. Seetõttu ei soovitud SDE nimel

dubleerida juba pooleli olevat tööd reaalsete piltide osas, vaid peeti mõistlikuks esitada eelnõu

just tehisintellekti ja deepfake-i fookusega.

Ta märkis vastusena V. Vooglaidi küsimusele, et põhimõtteliselt on see osutus õige, kuid

eelnõus keskenduti üksnes seksuaalse sisuga kujutistele seetõttu, et tema hinnangul võiks V.

Vooglaidi kirjeldatud olukord kuuluda juba praegu karistusseadustiku (KarS) § 157² alla ehk

teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine, sh teise isikuna esinemine.

A. Hanimägi küsis JDM-i esindajalt, kas VV eelnõu puhul nähakse ette ka raskendavaid

asjaolusid, näiteks olukordades, kus lisaks piltide levitamisele pannakse see tegu toime ka

väljapressimisega või ähvardamisega. Täpsemalt, kas seesugustes olukordades võiks karistus

olla isegi karmim kui eelnevalt kirjeldatud.

Andreas Kangur vastas, et väljapressimise osas on juba praegu kuriteokoosseis KarS § 214

järgi olemas ning ka ähvardamine on kehtiva õiguse järgi karistatav. Ta selgitas, et olukorras,

kus deepfake-i või reaalset pilti kasutatakse teise kuriteo toimepanemise vahendina, siis

kvalifitseeritakse see tegu ikkagi selle teise kuriteona, millest suurem osa on täna KarS-is juba

olemas.

Ta lisas, et ka raskendavate asjaolude loetelu on Eesti õiguses üsna pikk, sh näiteks omakasu

või muu madal motiiv. Seega kirjeldatud asjaolud võivad tõesti mõjutada süü suurust ning

järelikult ka karistuse raskust.

Heljo Pikhof küsis, kuidas on täna üldse võimalik selliste tegude toimepanijaid tuvastada, kui

inimesed võivad ka vale identiteediga internetti selliseid pilte ja videoid levitada. Ta küsis,

kas selles osas on ette nähtud mingit järelevalvet või meetmeid selleks, kui keegi laeb sellist

materjali üles kellegi teise nimel all.

Andreas Kangur vastas, et VV eelnõu ei näe ette sellist üldist järelevalvet või kontrolli selle

üle, kas internetti üles pandud materjal on ka konkreetse isiku poolt üles laetud või heaks

kiidetud. Ta märkis, et see on juba laiem küsimus sellest, kui palju on üldse võimalik

järelevalvet teha ja sellist kuritegevust ennetada, kuigi mõistetavalt on kõikide kuritegude

puhul soov, et neid üldse toime ei pandaks või siis avastataks kiiresti. Ta lisas, et siin peab

ilmselt ka kannatanu ise andma märku, kui tema kohta on levima sattunud midagi võltsitut.

A. Kangur lisas, et sealt edasi on küsimus ka selles, kui võimekad ollakse tehniliselt eristama

deepfake-i reaalsest videost. Ta märkis, et seni on eksperdid veel suutnud öelda, kas video on

salvestatud või siis tehisintellekti poolt genereeritud, kuid tema hinnangul ei saa välistada, et

ühel hetkel on tehisintellekti osavus materjali genereerimisel nii suur, et isegi IT-ekspertidel ei

ole enam võimalik kindlaks teha, kas tegemist on ehtsa salvestise või võltsinguga.Ta rõhutas,

et seda probleemi VV eelnõu ei lahenda, kuid see on edaspidi üks ohukoht ka videotõendite

usaldusväärsuse osas.

Peeter Ernits sõnas, et ka tema küsimus eelnõu algatajatele oli see, et miks keskendutakse

üksnes seksuaalse sisuga materjalile. Ta leidis, et tehisintellekti abil loodud võltsingud võivad

hõlmata ka teisi olukordi ning eelnõu võiks olla laiem.

Andre Hanimägi vastas, et SDE tegeleb küsimustega, mis on parajasti aktuaalsed. Ta viitas

ka A. Kanguri eelnevale osutusele, et tehisintellekti areng on jõudnud sellisesse etappi, kus

tõenäoliselt varsti ei olegi enam võimalik aru saada, mis on ehtne ja mis mitte. Tema

hinnangul tuleb selle küsimusega tegeleda.

A. Hanimägi rõhutas, et seaduses on täna olemas teatud olulised põhimõtted nagu näiteks

kehaline enesemääratlus ning isegi kui ka teised tehisintellektiga genereeritud olukorrad

võivad olla teisele isikule vastumeelsed, siis ei ole sellised olukorrad võrreldavad sellega, kus

teisest isikust pannakse üles intiimse sisuga kujutis. Tema hinnangul on siin nii juriidiliselt,

9

moraalselt kui ka inimese enesemääramise vaatepunktist väga suur erinevus.

Maria Jufereva-Skuratovski küsis JDM-i esindajalt, kas VV eelnõus on plaanis ahistava

jälitamise regulatsiooni raames laiendada ka lähenemiskeelu mõistet.

Ta märkis, et praegu saab seda määrata ainult kohus, kuid mitmetes teistes riikides saab ka

politsei kehtestada ajutise lähenemiskeelu siis, kui ohver pöördub politsei poole, et ta ei soovi

saada teatud sisuga pilte.

Andreas Kangur vastas, et Eesti õiguses on juba ajutine lähenemiskeeld olemas seda saab

edasilükkamatutel juhtudel kohaldada ka prokurör. Ta selgitas, et ajutine lähenemiskeeld võib

tänase praktika kohaselt hõlmata ka ajutist suhtluspiirangut, sh keeldu saata mingisugust

materjali või üleüldse teise inimesega ühendust võtta.

Anti Haugas kommenteeris, et A. Hanimäe poolt eelnevalt viidatud KarS-i § 157² hõlmab

temale arusaadavalt pigem selliseid juhtumeid, kus üks isik esineb ise teise isikuna ehk on

justkui keegi teine. See ei puuduta aga sellist olukorda, kus teisest isikust tehakse tehislikult

võltsitud video, mis kujutab teda. Sellised videod ja nende levitamine võivad aga oluliselt

kahjustada teise isiku huve ja mainet.

Ta küsis, millised on täna sellisel juhul isiku õiguskaitse või levitaja vastutusele võtmise

võimalused, kui see tegu ei ole otseselt identiteedivargus ega teise isikuna esinemine.

Andreas Kangur möönis, et selle paragrahvi sõnastus „luua teise isikuna esinemise teel“

võib tõesti jätta mulje, nagu peaks teo toimepanija justkui ise teise isikuna esinema, kuid tuleb

märkida, et kui keegi kasutab teise inimese kujutist ja ise paneb selle kuskile üles, siis võibki

öelda, et ta loob sellest isikust „teadavalt ebaõige ettekujutuse“.

Varro Vooglaid kommenteeris, et ka tema hinnangul ei kata see viidatud paragrahv neid

olukordasid, kuid selle normi saaks väga edukalt ümber kirjutada ja seda tulekski teha.

Näiteks võiks selle sõnastada nii, et „Teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate

isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende

kasutamise eest eesmärgiga luua teisest isikust teadvalt ebaõige ettekujutus.“ Sellisel juhul ei

oleks nõutud, et tegu pandi toime üksnes teise isikuna esinedes.

V. Vooglaid lisas, et ühtlasi tuleks muuta ka koosseisu lõpuosa, kus on sätestatud, et teoga

peab olema tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele. Tema

hinnangul on see tingimus ebavajalik, sest selline tegevus peaks olema põhimõtteliselt

keelatud ning tuleks vältida olukorda, kus hiljem asutakse vaidlema selle üle, kas konkreetne

tingimus ikkagi esines või mitte.

Madis Timpson sõnas, et JDM-i esindaja saab selle mõtte kaasa võtta ning selle teema juurde

saab tagasi tulla sügisel, siis kui VV eelnõu sügisel Riigikogu menetlusse jõuab.

Anti Poolamets sõnas, et käesoleva otsuse eelnõu temaatika on iseenesest väga tõsine ja

muret tekitav, kuna meie ühiskond on väga suitsiidne ning noored ise jagavad omavahel

sõnumigruppides selliseid pilte, mida teised sealt omakorda edasi levitavad. Selline olukord

võib viia noored inimesed emotsionaalselt väga raskesse olukorda ja isegi enesetapuni.

Samas tuleb märkida, et tehisintellekti maailmas kaasneb üha uusi teemasid ning kuna

tehisintellekti pealetung on nii kiire, tuleks tema hinnangul püüda ette näha ka edasisi riske.

Näiteks võib ka siin oodata suuremõõtmelisi poliitilisi manipulatsioone, nagu näitab muu

maailma kogemus.

A. Poolamets küsis JDM-i esindajalt, kas tehisintellekti loodud sisu ei peaks vaatama hoopis

laiemalt ning valmistama rahvusvahelise kogemuse põhjal ette laiemat paketti, mis aitaks

ennetada neid edasisi riske.

10

Andreas Kangur vastas, et teemat tuleb tõepoolest vaadata võimalikult laialt, kuid samas ei

tohi minna liiga kaugele, sest mingist hetkest põrkutakse juba sõna- ja väljendusvabadusega.

Ta tõdes, et sõnavabadus ei ole piiritu, kuid tuleb siiski väga täpselt kaaluda, millal peaks see

piir saabuma ning tema hinnangul ei tohiks jõuda olukorda, kus igasuguste valede levitamine

muutuks karistatavaks pelgalt seetõttu, et need on valed, kuna see meenutaks juba aegu, mil

enne KarS-i kehtivust oli karistatav ka laimamine.

A. Kangur rõhutas, et kui mingit valeväidet ei saa siduda konkreetse KarS-is sätestatud

koosseisuga, siis lahendatakse sellised juhtumid praegu tsiviilõiguse korras. Kui aga tegemist

on näiteks pettusega vms, siis on vastavad koosseisud kehtivas õiguses jätkuvalt olemas.

Lea Danilson-Järg kommenteeris, et arusaadavalt on selles küsimuses ka tsiviilõiguslik

mõõde, kuid teatud juhtudel, eriti pildi- ja videomaterjali puhul, on mõju inimestele sedavõrd

raske, et seda tuleks käsitleda karistusõiguse teemana.

Ta rõhutas, et sellist materjali luuakse ja levitatakse sageli justnimelt teise isiku laimamise

eesmärgil, et kujutada teda ebaõigesti mingis negatiivses olukorras või omistada talle midagi

kahjustavat. Seetõttu peaks kindlasti tegemist olema karistusõiguse küsimusega, mitte üksnes

tsiviilvaidlusega. Ka tema hinnangul peaks ministeerium teemat põhjalikumalt läbi töötama.

Madis Timpson tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16.09.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid).

3.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Anti Haugas (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter

Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti

Poolamets, Valdo Randpere, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3.3. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu

koosseisu häälteenamust (51 poolthäält). (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Valdo

Randpere, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

4. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus karistusseadustiku

(KarS) muudatused - juriidiliste isikute karistusõiguslik vastutuse täpsustamine

Madis Timpson andis väljatöötamiskavatsuse (VTK) tutvustamiseks sõna JDM esindajale.

Andreas Kangur tutvustas VTK sisu ja eesmärke (Lisa 1). Peamine eesmärk on täiendada

karistusõiguslikku regulatsiooni selliselt, et juriidilist isikut oleks võimalik kuriteo eest

tõhusalt karistada ka juhul, mil teo toime pannud isik on kohe pärast teo toimepanemist

ühinenud teise juriidilise isikuga, jagunenud kaheks või enamaks juriidiliseks isikuks või kui

isiku majanduslik identiteet on üle kantud teise juriidilisse isikusse.

Samuti selliselt, et ka juriidilisele isikule mõistetud kriminaalkaristust oleks võimalik rohkem

individualiseerida, sh määrata käitumiskontrolli ka juriidilisele isikule ning panna juriidilisele

isikule spetsiifilisi kohustusi nagu näiteks liikide taasasustamine tekitatud kahju heastamiseks

vms, aga ka karistuse ajatamine ja mingil tegevusalal tegutsemise keelu kohaldamine.

Anti Haugas märkis, et praktikas tegutsevad paljud ettevõtted gruppidena. Ta tõi näiteks

olukorra, kus üks juriidiline isik tegutseb korrektselt ning maksab maksud ära, samal ajal kui

mõni teine samasse gruppi kuuluv ettevõte jääb võlgu, petab partnereid või riiki ning lastakse

seejärel põhja, et teha asemele uus ettevõte. Ta küsis, kas VTK pakutud lahendused aitaks

katta ka selliseid olukordi.

Samuti, mis saab riigile tasumata jäänud maksudest näiteks olukorras, kus ettevõttel on

11

märkimisväärne maksuvõlg, kuid kuriteokoosseisu justkui ei ole ning ta jätkab tegevust

lihtsalt uue äriühingu kaudu.

Andreas Kangur vastas, et see VTK käib konkreetselt karistusõiguse kohta. Ta märkis, et

üles jäänud võlgade osas pakub regulatsiooni pankrotimenetlus, kuigi ei saa tõesti välistada

vajadust olemasolevat regulatsiooni mingites olukordades üle vaadata või seda lihtsalt

praktikas paremini kohaldada. See ei ole aga käesoleva VTK peamine teema.

Anti Poolamets kommenteeris, et tänasel istungil alles käsitleti üleeuroopaliste äriühingute

asutamise lihtsustamist ning selles osas jäi temale mulje, et järelevalvest võib muutuda

lihtsamaks kõrvale hoiduda, näiteks asutades ettevõtte hoopis teises liikmesriigis. Samal ajal

aga püütakse siin parandada juriidiliste isikute järelevalvet ja luua võimalusi, mille abil

vajadusel juriidilist isikut jälgida ja võtta vastutusele ka siis, kui näiteks pärast karistuse

saamist on loodud uus ühing.

A. Poolamets küsis, kas siin ei ole vastuolu ehk ühest küljest muutub süsteem järjest

vabamaks ja rahapesu-, pankroti- ja pettuseriskid kasvavad ning teisest küljest püütakse

selliste asjadega tegeleda keerukate konstruktsioonidega, mis ei pruugi üldse vastu pidada.

Andreas Kangur vastas, et ühest küljest tõesti ei soovita ausatele inimestele elu

keerulisemaks teha, kuid teisest küljest on selge, et kurjategijatelt tulebki võtta võimalused

oma tegude eest vastutamast hoiduda. Ta selgitas, et VTK eesmärgiks ei ole mingisugust

järjekordset keerulist konstruktsiooni luua, vaid pigem just see, et sellistest keerulistest

tsiviilõiguslikest skeemidest läbi minna.

A. Kangur tõi esile, et mitmetes teistes riikides on jõutud sama järelduseni, et kuigi

äriühinguid tsiviilõiguslikult küll jaotatakse ja liidetakse ning sellega justkui muudetakse

nende identiteeti, siis majanduslikus mõttes see identiteet tegelikult ei muutu. Seega ei tohiks

muutuda ka see, kes tegevuse eest vastutab. Ta rõhutas, et VTK eesmärk ongi see, et selliste

tsiviilõiguslike tehingute ja uute äriühingute varju ei oleks enam võimalik pugeda.

Madis Timpson tänas lõpetuseks ettekandjat.

5. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) muudatused - e-postkastides ja nutiseadmetes sisalduvate tõendite

kogumise regulatsioon süüteomenetluses

Madis Timpson andis VTK tutvustamiseks sõna JDM esindajale.

Andreas Kangur tutvustas VTK sisu ja eesmärke (Lisa 2). Peamine eesmärk on luua selgem

regulatsioon, mis võimaldaks õiguskaitseasutustel saada õiguspäraselt kätte e-postkastides ja

nutiseadmetes sisalduvaid andmeid ehk luua elektroonsete tõendite kogumiseks õiguslik

raamistik, mis kaitseks eraelulisi andmeid õiguskaitseasutuste ebaproportsionaalse sekkumise

eest, kuid samas võimaldaks asjakohasel juhul kasutada neid andmeid süüteomenetluses

lubatava tõendina.

Varro Vooglaid sõnas, et tegemist on kahtlemata vajaliku algatusega, kuigi selle täpne

teostamine vajab hoolikat läbimõtlemist.

Ta küsis, kas muudatus ei peaks hõlmama ka selget kohustust vahetult pärast digitaalsetele

andmetele juurdepääsu saamist kustutada kõik need andmed, mis ei ole asjakohased

konkreetse kriminaalmenetluse seisukohast. Tema hinnangul oleks mõistlik, kui kohus

määraks konkreetse tähtaja, mille jooksul on kohustus tõendatavalt kustutada kogu selline

andmestik, mis konkreetsesse menetlusse tegelikult ei puutu.

Andreas Kangur vastas, et kustutamise kohta on KrMS-is teatud sätted juba olemas, kuid ta

möönis, et seal on praegu üks selline koht, kus see võib-olla ei ole piisavalt selgelt sätestatud

12

ning see puudutab just igasuguste nutiseadmete, aga ka arvutite kõvaketaste koopiaid. Ta

selgitas, et kui menetlus on läbi, siis peaksid need andmed tegelikult kustuma, sest vastasel

juhul võib tekkida olukord, kus andmed võivad kättesaadavaks muutuda inimestele, kellele

need ei peaks kättesaadavad olema.

Varro Vooglaid täpsustas, et tema hinnangul ei peaks selline kohustus andmed kustutada

tekkima alles siis, kui kogu menetlus on lõppenud, vaid juba siis, kui kohtueelne menetlus on

läbi. Ta märkis, et selleks hetkeks on tõendite kogumise ja kohtule esitamise faas juba

lõppenud ning seetõttu ei näe ta põhjust, miks peaks õiguskaitseorganitel olema jätkuvalt

õigus hoida alles kogu ülejäänud materjali kogu kohtumenetluse vältel, mis võib kesta veel

aastaid.

Andreas Kangur vastas, et kohtumenetlus on dünaamiline ning selle käigus võivad tekkida

uued küsimused või väited, millele esialgu ei osatud tähelepanu pöörata. Teiseks tuleb

märkida, et mitte ainult süüdistus, vaid sageli ka kaitse võib olla huvitatud sellest, et

kohtueelse menetluse käigus saadud andmekandjate teave oleks neile kättesaadav kogu

menetluse jooksul, sh näiteks selleks, et kohtus tunnistajate väidetele vastanduda vastupidiste

andmetega.

Tema hinnangul on seega mõistlik, et teave säilib vähemalt seni, kuni asi on kohtus lõpuni

arutatud ja rohkem uusi tõendeid selle kohta enam ei koguta. Vastasel juhul võib tekkida

olukord, kus kohtumenetluses esitatakse väiteid, mida ei ole enam võimalik üle kontrollida.

Varro Vooglaid märkis, et see selgitus puudutab siiski üksnes selliseid andmeid, mis on

konkreetse menetluse seisukohast olulised. Ta rõhutas, et kui jutt käib aga näiteks inimese

digitaalsest fotoalbumist, kus on pildid tema lastest ja abikaasast või kirjavahetusest, siis ei

näe ta mingit õigustust, miks peaks õiguskaitseasutustel olema kogu kohtumenetluse vältel

õigus ka sellist andmestikku alles hoida.

Andreas Kangur vastas, et võtab selle sisendi vastu ning ilmselt tuleb seda kohta veel

arutada, kui VTK-ga edasi minnakse, sest eelnõu jõuab tõenäoliselt Riigikogu menetlusse

alles aasta lõpuks.

Anti Poolamets tõstatas küsimuse terviseandmete osas ning märkis, et selles osas tuleks

eeskätt vaadata praktilisi näiteid, kus politseil tegelikult neid andmeid vaja on. Näiteks

olukorras, kus politseinik läheb bussijaamas lamava inimese juurde ning ei ole selge, kas

tegemist on narko- või alkoholijoobega või hoopis terviserikkega. Ta märkis, et sellistes

olukordades tuleb kiiresti otsustada, mida edasi teha ning näiteks, kas on vaja anda inimene

üle kiirabile.

A. Poolamets uuris, kui vajalik on terviseandmetele ligipääs politsei jaoks just patrullitöö

vaatest ning kuidas on see vajadus praegu põhjendatud.

Andreas Kangur vastas, et terviseandmete osas ei ole tema teada ka praegu patrullidele need

andmed kättesaadavad, vaid neid andmeid küsitakse välja päringutega raviasutustelt või

tervise infosüsteemist. Ta rõhutas, et patrullpolitseinik ei ole tervishoiutöötaja, kelle ülesanne

oleks anda sellist meditsiinilist abi, vaid tervishoiuteenust osutab siiski kiirabi.

Ta märkis, et temale teadaolevalt on sellistes olukordades just kiirabil võimalik kätte saada

inimese terviseandmeid, et hinnata, kas isikul on selliseid varasemaid terviserikkeid või

haigusi, mille suhtes tuleb abi osutamisel tähelepanelik olla. Selle põhjal saab siis ka edasisi

tegevusi otsustada, näiteks kas isik tuleks toimetada erakorralise meditsiini osakonda või

mitte.

Madis Timpson tänas lõpetuseks ettekandjat.

6. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsus täitemenetluse

13

seadustiku (TMS) muudatused - võlgniku sissetuleku arestimise korra muutmine

Madis Timpson andis VTK tutvustamiseks sõna JDM esindajale.

Aleksandr Logussov tutvustas VTK sisu ja eesmärke (Lisa 3).Peamine eesmärk on muuta

täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimise kord selgemaks ja lihtsamaks, seejuures

vähendada pakutud muudatustega vaidlusi, töö- ja halduskoormust ning muuta sissetuleku

arestimine paremini digitaalselt hallatavaks. Samuti on eesmärk tagada parem tasakaal

võlgniku toimetuleku kaitse ja sissenõudja nõude tegeliku rahuldamise vahel (võlgnikule

rohkem vahendite jätmine). Laiemalt aitab VTK kaasa täitemenetluse ajakohastamisele ja

usaldusväärsema täitesüsteemi kujundamisele.

Madis Timpson märkis, et tegemist tundub olevat ambitsioonika projektiga.

Anti Haugas leidis, et täna on võlgade sissenõudmine juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute

puhul äärmiselt ebaproportsionaalne. Näiteks võib juriidiline isik täna matta oma võlad ühe

ettevõtte alla, müüa ettevõtte kasvõi ühe euro eest maha ning jätkata oma tegevust teise

äriühingu kaudu. Samal ajal kui füüsiline isik, kes jääb näiteks 3000 eurot võlgu ega oska

enda eest nii hästi seista, satub olukorda, kus isegi ta tööandjale hakkavad pidevalt laekuma

teavitused tema võlgade ja sissetulekute arestimise kohta. Ta leidis, et selline olukord on

äärmiselt ebaproportsionaalne ning just füüsilisi isikuid tuleks selles osas rohkem kaitsta.

A. Haugas rõhutas, et talle põhimõtteliselt ei meeldi see tänane lähenemine, et kolmandaid

isikud ehk antud juhul tööandjaid teavitatakse kahe poole vahelistest finantsvaidlustest. Ta

meenutas enda kogemust tööandjana, kus kohtutäitur saatis talle igakuiselt kirju töötajate

kohta, kui palju tuleks sissetulekutest kinni pidada ja sellest teavitada. Tema hinnangul on

selline lähenemine ebaeetiline, et praktiliselt kohe inimese tööle saamisel ja registrisse

kandmisel tuleb tema kohta sellised kirjad.

A. Haugas märkis, et inimese tööle saamisele ning tema enesekindlusele ja töövõimele mõjub

selline kord väga takistavalt ja karistavalt. Ta tõdes, et nähtavasti kavandatavas regulatsioonis

tööandja roll selles osas väheneb, kuid tema hinnangul ei peaks tööandjat täitemenetlusse

üldse sel viisil kaasama.

Aleksandr Logussov vastas esmalt, et kui VTK tundub ambitsioonikas, siis tegelikult on

JDM-il veelgi suuremad plaanid täitemenetluse ja võlgade sissenõudmise reformimiseks. Üks

tulevikuplaane ongi muuta seda menetlust rohkem isikupõhiseks. Näiteks nähakse võimaliku

lahendusena ette täitemenetluse ja sundtäitmise protsessi muutmist kontopõhiseks, mis võiks

mingil hetkel võimaldada välistada kolmandate isikute kaasamise täitemenetlusse.

Samas tuleb rõhutada, et tööandjaid ei kaasata sellesse protsessi põhjuseta, kuigi praegu

saadetakse neile akte tõesti blanketselt iga menetluse puhul. Selle eesmärk on aga vältida raha

kõrvalekandmist ja sissenõudja huvide kahjustamist. Näiteks olukorras, kus võlgniku

pangakonto on arestitud ning võlgnik laseb töötasu kanda teisele kontole, siis ei saagi

kohtutäitur raha kätte muul viisil kui tööandja kaudu. Kui tegemist on elatisnõudega, siis ei

saa seda olukorda lugeda ka äririskiks.

A. Logussov sõnas, et praegune täitemenetluse süsteem on jäik ning kui võlgnik sinna satub,

siis nii kaua, kuni ta võlas on, jääbki ta sellises seisundis justkui käed raudu süsteemi kinni.

Paremal juhul saadakse kahe-kolme aastaga suurem osa võlast kätte, kuid need, kes selle

ajaga süsteemist välja ei pääse, jäävad täitemenetlusse tihti koguni kümneks aastaks ning

ootavad lihtsalt võla aegumist. Selle aja jooksul on nad aga ühiskonnast kõrvale tõrjutud.

Ta selgitas, et sissenõudmise süsteemi keerukus ise soodustab praegu seda, et kui inimesel on

korraga mitu täiturit ja igaüks kohaldab reegleid erinevalt, siis võlgnik ei lähegi oma

probleemi seaduspäraselt lahendama, vaid valib kõrvaltee.

A. Logussov rõhutas, et JDM soovib seda kõike tulevikus muuta ning loodetavasti saab juba

14

järgmisel aastal avaldada esialgseid mõtteid laiemast reformisuunast, et teised saaksid

arvamust avaldada. Ta lisas, et jutt käib lähenemisest, millest Euroopas hakati rääkima juba

2022.–2023.a ehk tuleks eemalduda mudelist, kus keskne eesmärk ongi üksnes võla täielik

sissenõudmine ning tuleks hakata rohkem vaatama inimese poole ja luua erinevate

võlgnikugruppide jaoks spetsiifilisi lahendusi. Näiteks võivad ka normaalse sissetulekuga

inimesed sattuda ajutistesse raskustesse ning tuleks soodustada lähenemist, kus võimaldatakse

sellised maksegraafikud, mis ei jätaks inimesele äraelamiseks üksnes paarsada eurot. Tema

hinnangul ei ole sellise summa eest võimalik tänapäeval inimväärselt ära elada. Ta tõi esile, et

kõige halvemas olukorras ongi need võlgnikud, kellele jääb kätte vaid absoluutne

elatusmiinimum, mis on ühtlasi absoluutse vaesuse piir ehk 346 eurot kuus.

Lea Danilson-Järg kommenteeris, et selle algatuse mõte tundub talle väga loogiline. Ta

märkis, et kui täitemenetlus kahjustab võlgniku tulevast võimet oma laene või muid kohustusi

tasuda, siis ei ole selline süsteem otstarbekas. Tema hinnangul peaks põhieesmärk olema

siiski see, et inimesel säiliks ka võime tööd teha, sest vastasel juhul kaotavad lõpuks kõik, kui

raha ei saada tagasi ning inimene ise läheb samuti põhja.

L. Danilson-Järg lisas, et see puudutab ka elatisvõlglasi. Ka selles süsteemis puudub täna

piisav paindlikkus ning kui inimesel ei ole tegelikult suutlikkust elatist maksta, tuleks ka seal

näha ette pikemad graafikud või muud sobivad lahendused. Ta rõhutas, et peamine eesmärk

peaks olema see, et inimese töövõime ei kaotaks täitemenetluse tõttu.

Aleksandr Logussov nõustus ning kinnitas, et JDM on tulevikus valmis käsitlema kõiki eri

võlgnikugruppe eraldi ja tooma nende jaoks lauale spetsiaalseid lahendusi.

Ta märkis, et VV palvel on juba analüüsitud ka seda, kas ja kuidas oleks võimalik motiveerida

elatisvõlgnikke rohkem elatist ära maksma. Selle teema kohta on valminud õiguslik analüüs

ning praegu kaalutakse selle alusel võimalikke ettepanekuid. Ta rõhutas, et eelkõneleja mõte

on sümpaatne, kuid selle õiguslik teostamine ei ole niivõrd lihtne.

Madis Timpson kommenteeris, et kui inimene jääbki näiteks kümneks aastaks võlarattasse,

siis oleks peaaegu lihtsam juba läbida eraisiku pankrotimenetlus.

Aleksandr Logussov vastas, et tegelikult ongi eesmärk, et inimene ei peaks üleüldse kümmet

aastat täitemenetluses olema. Ta rõhutas, et need inimesed, kes on valmis ja tegelikult

motiveeritud puhtalt lehelt alustama, tuleks sundtäitmise süsteemist välja tuua juba nelja-viie

aasta järel. Arvestades, et statistika järgi toimub positiivne täitmine võlgniku vara või

sissetuleku arvelt esimese kahe-kolme aasta jooksul, kui see on võimalik. Kõik, mis läheb

sellest ajast pikemaks eeldab tema hinnangul juba seda, et riik ise peaks vaatama inimesele

tegelikult ka otsa ja aitama teda süsteemi hammasrataste vahelt välja.

A. Logussov sõnas, et tema hinnangul peakski riigi roll tulevikus selles osas kasvama, sest

inimesed on aina vähem võimelised ise asjakohaseid menetlusi ette võtma ja läbi tegema. Ta

lisas, et kui Eesti keskmine võlgnik on tööealine 40–45-aastane eesti keelt kõnelev inimene,

siis on täiesti eesmärgitu hoida teda kümme aastat võlavanglas, vaid pigem tuleks aidata

inimene võimalikult kiiresti taas tööturule, kuna sellest võidavad nii võlgnik, riik kui ka

sissenõudja.

Madis Timpson uuris, kas viidatud suurema reformi raames on plaanis tulevikus tekitada

praeguse kohtutäiturite süsteemi asemele hoopis riiklikud täiturid.

Aleksandr Logussov vastas, et tema osutus riigi suuremale rollile puudutas pigem

maksejõuetuse menetlusi ehk füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlusi. Ta selgitas,

et praegu võib füüsiline isik olla Eestis maksejõuetu nii, et temaga ei juhtugi midagi ning

inimene jääb oma olukorraga tihti üksi.

Tema hinnangul peaks just siis riigil olema võimalus täitemenetluse statistikat süsteemsemalt

ja isikupõhisemalt jälgida ning luua mehhanismid selliste isikute tuvastamiseks. Näiteks võiks

15

riigipoolne abi tähendada seda, et inimesele helistatakse ja öeldakse, et tal on võlgasid ülepea

ning küsitakse ise, kas ta soovib minna kohustustest vabastamise menetlusse.

Peeter Ernits küsis, millisena nähakse VTK järgses süsteemis praeguste kohtutäiturite rolli.

Aleksandr Logussov vastas, et VTK puhul ei nähta praegu ette kohtutäituri rolli vähenemist

või ka täiendavaid kohustusi. Ta märkis, et tulevikuplaanid võivad seda muuta, kuid pigem

muutub olukord siis menetlusosaliste jaoks positiivsemaks.

Ta selgitas, et tulevikus ei peaks kohtutäitur jätkama üksnes senise rolliga, kus ta lihtsalt

vajutab nuppu, paneb aresti peale ja saadab arestimisaktid laiali. Tema hinnangul tuleks täituri

rolli laiendada nii, et suureneks ka selgitamis- ja kaasaitamiskohustus võlgniku ja sissenõudja

suhtes.

Peeter Ernits palus veel täpsustada, kas kõne all võivad siiski olla ka riiklikud täiturid. Ta

lisas, et olles kohtutäituritega ise suhelnud on see esimehe tõstatatud küsimus tema hinnangul

täiesti asjakohane.

Aleksandr Logussov vastas, et VTK ettevalmistamise käigus suheldi kohtutäituritega ja

küsiti ka neilt tagasisidet erinevate probleemkohtade kohta. Valminud VTK annabki neile

veelkord hea võimaluse oma seisukohti väljendada.

Ta kinnitas, et praegu ei käi aruteludes juttu riiklikest täituritest ning ka praegused

tulevikuplaanid sellist lahendust ette ei näe.

Madis Timpson tänas lõpetuseks ettekandjat.

7. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Selena Eenmaa

protokollija