Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

Rahandusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Kliimaministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

26.06.2026 nr 2-2/2276-1

Äriarendustoetus

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja tööstusministri määruse „Äriarendustoetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

AIRE

Kaupo Sempelson +372 625 6350

[email protected]

EELNÕU 18.06.2026

MÄÄRUS

Äriarendustoetus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse äriarendustoetuse andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -

maksmise tingimused ja kord.

(2) Määrust ei kohaldata:

1) ettevõtjale, kes on jätnud talle Euroopa Komisjoni varasema otsuse alusel, millega abi on

tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud abi tagasimaksmise

korralduse täitmata;

2) komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)

(edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;

3) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–

78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel;

4) üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses raskustes olevale ettevõtjale.

(3) Määrust ei kohaldata justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator

(EMTAK)“ sätestatud järgmiste tegevusalade projektidele:

1) hulgi- ja jaekaubandus (jagu G);

2) finants- ja kindlustustegevus (jagu L, välja arvatud fondide valitsemine (grupp 663));

3) kinnisvaraalane tegevus (jagu M);

4) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (jagu S, grupp 920);

5) tubakatoodete tootmine (jagu C, grupp 120).

(4) Toetuse taotlemise ning selle kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning

toimetatakse kätte Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri

pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu.

§ 2. Riigiabi

(1) Määruse alusel antav toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi üldise grupierandi määruse

tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut,

või vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse

nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Toetust antakse järgmiselt:

1) paragrahvi 6 lõike 2 punktides 1 ja 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on protsessi- ja

organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või

vähese tähtsusega abi;

2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusteks antav toetus on väikesele ja keskmise

suurusega ettevõtjale nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses või

vähese tähtsusega abi;

3) paragrahvi 6 lõike 2 punktides 3 ja 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega

abi;

4) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevusteks antav toetus on väikesele ja keskmise

suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses

või vähese tähtsusega abi.

(3) Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei

tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada vähese tähtsusega abi määruse

artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära.

(4) Toetuse andmisel võetakse arvesse üldise grupierandi määruse artiklis 8 ja vähese tähtsusega

abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse

arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on vähese tähtsusega abi määruse

artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus

(1) Toetuse eesmärk on soodustada ettevõtja tervikliku arenguplaani elluviimist ning seeläbi

suurendada ettevõtja rahvusvahelist konkurentsivõimet, lisandväärtust ja ekspordivõimekust.

(2) Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks, antakse toetust järgmiste alaeesmärkide

saavutamiseks:

1) stimuleerida suurema lisandväärtusega toote, teenuse ja tehnoloogia kiiremat turule viimist ja

eksporti, toetades seeläbi ettevõtja äriarendusteadmiste ja -oskuste kasvu;

2) toetada ettevõtja tootmisprotsessi või teenuse osutamise protsessi arendamist ja rakendamist, et

suurendada nende efektiivsust, parandada majandustulemusi ning arendada ekspordivõimet.

(3) Toetuse andmise tulemusena:

1) kiireneb toodete, teenuste ja tehnoloogiate turule jõudmine;

2) suurenevad ettevõtjate ekspordimaht ja eksporditurgude mitmekesisus;

3) paranevad ettevõtjate tootmis- ja teenuse osutamise protsesside efektiivsus ning tootlikkus

digitaalsete lahenduste ja tehisaru rakendamise kaudu;

4) suureneb ettevõtjate koostöö rahvusvaheliste partneritega;

5) suurenevad ettevõtjate intellektuaalomandi ärilisel eesmärgil kasutamine ja selle kaudu loodav

lisandväärtus.

(4) Toetusega peab selle saaja saavutama projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise aastale

järgneva teise majandusaasta lõpuks järgmised tulemused:

1) toetust saanud ettevõtja lisandväärtus suureneb projekti algusaastaga võrreldes vähemalt 15

protsenti;

2) toetust saanud ettevõtja ekspordi müügitulu suureneb projekti algusaastaga võrreldes vähemalt

15 protsenti.

§ 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) arendustöötaja – ettevõtja töötaja või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev füüsiline isik, kes töötab välja toodete, teenuste, protsesside, kvaliteedijuhtimis- ja vastavusjuhtimissüsteemide, tehisarulahenduste ning müügi- ja turundustegevuse arendamisega seotud aluspõhimõtteid, strateegiaid ja nendega seotud tegevuskavasid ning üksiktegevusi ning rakendab neid ettevõtja äripraktikas; 2) mikroettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 3 sätestatud kriteeriumitele; 3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele; 4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele; 5) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 2 sätestatud kriteeriumitele. § 5. Toetuse rakendamine ja vaidemenetlus

(1) Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise otsuseid

ja toetuse makseid teeb, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mis aitab saavutada §-s 3 nimetatud eesmärki ja oodatavat tulemust.

(2) Toetust antakse järgmistele arenguplaani elluviimisega seotud tegevustele:

1) ettevõtja ja protsesside arendamine;

2) kvaliteedijuhtimis- ja vastavusjuhtimissüsteemide arendamine;

3) suure lisandväärtusega uue või täiustatud toote või teenuse eksporditegevuste arendamine ja

elluviimine uuel sihtturul;

4) intellektuaalomandi kasutamise strateegiline juhtimine ja arendamine;

5) digitaliseerimine, automatiseerimine ja tehisaru arendamine ning juurutamine ettevõtja

äriprotsesside automatiseerimiseks ning ettevõtja arenguvõime, efektiivsuse ja konkurentsivõime

suurendamiseks;

6) toote või teenuse katsetamine ja järeleproovimine sihtturul reaalses kasutuskeskkonnas.

(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest

alategevustest:

1) ettevõtja töökorralduse arendamine, personali, materjalide, laovarude ja seadmete töö

planeerimine ning ressursiplaneerimise ning -juhtimisega seotud tarkvaralahenduste ostmine,

arendamine ja juurutamine;

2) protsessiarendamisalase nõustamise teenuse ostmine;

3) uue arendustöötaja palkamine.

(4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest

alategevustest:

1) kvaliteedijuhtimissüsteemide ja muude standardite (välja arvatud baastaseme juhtimissüsteemi

standardid ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 27001 ja ISO 22301) juurutamine, omakulud

ning vajalikud tarkvaralitsentsid;

2) kvaliteedi‑ ja vastavusauditite tegemine, teavitatud asutuse auditite tegemine ning sihtturgude

lubade taotlemine;

3) kvaliteedi‑ ja vastavusjuhtimisalase nõustamise teenuse ostmine;

4) vastavuskatsetuste ja sertifitseerimise elluviimine;

5) sihtturgude regulatiivsete nõuete täitmiseks vajalike protsesside arendamine;

6) sertifitseerimis- ja õigusnõustamine uutele sihtturgudele sisenemiseks.

(5) Lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest

alategevustest:

1) müügi‑ ja turundusstrateegia ja asjaomase tegevuskava koostamise ostmine;

2) müügi‑ ja turundustegevuse arendamise ning sihtturualase nõustamisteenuse ostmine;

3) kliendisuhtluse vahendamine ja kliendikohtumiste ettevalmistamine, välja arvatud ettevõtja

esindamine müügikohtumistel;

4) sihtturu eripärast lähtuv tootearendusalane nõustamine toote või teenuse kohandamiseks;

5) toote või teenuse tutvustamine välismessidel ja ‑näitustel;

6) turundusmaterjalide valmistamine.

(6) Lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest

alategevustest:

1) ettevõtja intellektuaalomandi strateegia koostamine ja arendamine, tegevusvabaduse

analüüsimine;

2) intellektuaalomandi õiguste esmakaitse taotlemine ja nende kaitse laiendamine sihtturgudele,

välja arvatud kaubamärgi kaitsmine;

3) intellektuaalomandiga seotud nõustamisteenuste ja ekspertiisi sisseostmine ärimudelit toetava

litsentseerimissüsteemi loomiseks.

(7) Lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest

alategevustest:

1) andmehalduse ja andmepõhise juhtimise arendamine, ettevõtja andmete kogumise ja haldamise

lahenduste juurutamine;

2) infosüsteemide ja digitaalsete lahenduste arendamine ning juurutamine, nendevahelise

andmevahetuse ja liidestuste loomine ning lahendustega seotud tarkvaralitsentside ja pilvteenuste

kasutuselevõtt;

3) tehisarul, automatiseerimisel ja andmeanalüütikal põhinevate lahenduste arendamine ja

juurutamine ettevõtja protsesside, otsustusvõime ja teenuste arendamiseks.

(8) Lõike 2 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest alategevustest

tingimusel, et alategevuse eesmärk on toote või teenuse toimivuse ja turusobivuse

järeleproovimine enne ulatuslikumat turule sisenemist ning et alategevus ei kujuta endast

tavapärast müügi- ega turundustegevust:

1) katseprojektide kavandamine ja elluviimine reaalses kasutuskeskkonnas;

2) katseklientide kaasamine ning tagasiside kogumine toote või teenuse toimivuse ja turusobivuse

hindamiseks;

3) toote või teenuse kohandamine katseprojekti käigus kogutud tagasiside alusel ulatuses, mis ei

muuda oluliselt toote või teenuse põhifunktsionaalsust ega kujuta endast uue või oluliselt

muudetud toote või teenuse arendamist;

4) sihtturul järeleproovimine enne toote või teenuse laiemat turule sisenemist.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on kulu, mis on põhjendatud ja vajalik toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse

saavutamiseks, otseselt seotud taotleja arenguplaanis kirjeldatud omavahel seotud

äriarendustegevuste elluviimisega, tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning

dokumentaalselt tõendatav ja toetuse saaja tasutud.

(2) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel tuleb tagada, et toetatavad kulud

vastavad nimetatud määruses sätestatud tingimustele.

(3) Abikõlbmatud on järgmised kulud:

1) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud seotud isikute vahel, kelleks loetakse isikud, kellel

on ühised majanduslikud, finantsalased või muud isiklikud huvid, mida võib käsitleda nende

erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena;

2) standardtarkvara ning tavapäraste IT-lahenduste soetamise, juurutamise või liidestamise kulud

ilma innovatsioonikomponendita;

3) olemasolevate süsteemide ja tarkvara hooldus-, majutus- ja opereerimiskulud,

versiooniuuenduskulud ning litsentside pikendamiskulud;

4) veebilehtede ja mobiilirakenduste loomine ning muutmine;

5) ettevõtte tavapärase tegevusega seotud nõustamisteenuste, maksu-, õigus-, raamatupidamis-,

auditi- ja turundusnõustamisega seotud kulud;

6) ettevõtte tavapärase tegevusega seotud koolituskulud;

7) tootmis- või teenuse osutamiseks kasutatava masina, seadme ja taristu soetamise kulud;

8) tavapärane tööjõukulu, mis ei ole otseselt seotud uue protsessi, organisatsioonilise lahenduse

või ärimudeli arendamise ja testimisega;

9) uue arendustöötaja tööjõukuluga seotud kõrvalkulud, milleks on puhkusetasud, haigushüvitised,

lähetuskulud, päevarahad, kompensatsioonid, lepingu lõpetamise hüvitised ning muud

töölepingust või seadusest tulenevad lisatasud ja hüvitised ja taoliste kulude ja tasudega seotud

seadusest tulenevad maksud ja maksed;

10) teadus- ja arendustegevuseks kvalifitseeruvad kulud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr

651/2014 artikli 25 tähenduses;

11) ettevõtte igapäevased tegevus- ja püsikulud;

12) otsese müügitegevuse ja reklaami kulud, meenete ja kingituste kulud;

13) kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamist;

14) käibemaks;

15) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ §-s 17 nimetatud abikõlbmatud kulud;

16) muud kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti elluviimisega või mis ei ole vajalikud projekti

eesmärkide saavutamiseks.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud kuupäeval.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud.

(4) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei tohi taotleja alustada projekti tegevusi

ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne taotluse esitamist.

(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord kuni 12 kuu

võrra mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse andmise

eesmärgiga. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 sätestatud

abikõlblikkuse perioodi kestust.

(6) Toetuse saaja peab viivitamata taotlema projekti lõpetamist, kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda projekti jätkata.

(7) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande kinnitanud ja

toetuse saajale viimase väljamakse teinud.

§ 9. Toetuse summa ja osakaal

(1) Toetuse miinimumsumma ühe projekti kohta on 100 000 eurot ja maksimumsumma on 500 000

eurot.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on:

1) 50 protsenti mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja korral;

2) 15 protsenti suurettevõtja korral.

(3) Toetuse määr vähese tähtsusega abi puhul on kuni 50 protsenti.

(4) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

(5) Omafinantseeringuna ei käsitata muud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsiooni või fondi või muust välisvahendist antud tagastamatut toetust.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 10. Nõuded taotlejale

(1) Toetuse taotleja võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes vastab vähemalt kolmele

järgmisele tingimusele:

1) taotleja on teeninud taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal müügitulu vähemalt 500 000

eurot;

2) taotleja on teeninud taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal ekspordi müügitulu vähemalt

100 000 eurot;

3) taotleja keskmine lisandväärtus töötaja kohta on viimase majandusaasta andmetel vähemalt

vastava tegevusala Eesti keskmisel tasemel Statistikaameti viimati avaldatud vastava tegevusala

Eesti keskmisega;

4) taotleja on taotluse esitamisele eelnenud viimase kahe majandusaasta jooksul investeerinud

teadus-, arendus- või innovatsioonitegevustesse kokku vähemalt 100 000 eurot;

5) taotleja on taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul kaasanud vähemalt

100 000 euro ulatuses erasektori investeeringuid, millena käsitatakse omakapitali-, riskikapitali-

ja muid turupõhiseid kapitalipaigutusi, kuid mitte laene, avaliku sektori toetusi ega seotud

osapoolte finantseeringut;

6) taotlejal on tehnoloogia, toote või teenuse põhifunktsioone või toimemudelit demonstreeriv

prototüüp, kontseptsiooni tõestus või katsetatud teenusmudel ning selle toimivust on kontrollitud

asjakohases arendus- või sihtkeskkonnas;

7) taotlejal on vähemalt kaks täistööajaga töötajat, vähemalt ühe töötaja tööülesannete hulka

kuulub tehnoloogilise või teenusarenduse juhtimine ning tal on erialane kõrgharidus või tõendatud

valdkondlik töökogemus;

8) taotleja makstud keskmine brutokuupalk ühe töötaja kohta taotluse esitamisele eelnenud

kvartalis oli vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud vastava tegevusala Eesti keskmise

brutokuupalgaga.

(2) Taotleja maksu- ja maksevõlg koos viivisega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab selle

tasumine olema ajatatud. Ajatamise korral peab võlg olema tasutud ajakava kohaselt.

(3) Taotleja peab taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajaks olema nõuetekohaselt esitanud

maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonid ja äriregistrile majandusaasta

aruanded.

(4) Kui taotleja on varem saanud toetust, mille ta on pidanud tagasi maksma, peavad tagasimaksed

olema nõuetekohaselt tehtud.

(5) Taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis-

ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

(6) Taotlejal ja tema seaduslikul esindajal ei ole kehtivat kriminaalkaristust.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotluses kirjeldatud tegevused peavad vastama §-s 3 nimetatud eesmärgile ja oodatavale

tulemusele;

2) taotlus peab sisaldama § 13 lõikes 6 sätestatud tingimustele vastavat terviklikku ja ühtset

arenguplaani, mis võimaldab hinnata projekti mõju, teostatavust, ärimõju ja kulude põhjendatust;

3) taotlus peab tagama tegevuste ja tulemuste vahelise selge ja jälgitava seose.

(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid, kinnitusi ja dokumente:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti nimetus, eesmärgid, oodatavad tulemused ja mõõdetavad väljundid;

3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse heakskiidetud arenguplaan ning selle alusel valitud

tegevused koos põhjendusega;

4) sihtturgude kirjeldus ja nende valiku põhjendus, väärtuspakkumine, konkurentsiolukord ja

klientide kontrollimine;

5) kvantifitseeritud ärimõju prognoos, käive enne ja pärast projekti, ekspordi osakaalu muutus,

lisandväärtuse muutus, ärimudeli muutuse kirjeldus ning investeeringu tasuvuse analüüs, mis

näitab kavandatavate tegevuste eeldatavat majanduslikku mõju ettevõtte arengule;

6) projektimeeskonna kirjeldus, liikmete ja pädevuse kirjeldus ning sisseostetud ja ettevõttesisese

pädevuse jaotus;

7) projekti ajakava, algus- ja lõppkuupäev ning vahe-eesmärgid;

8) projekti eelarve tegevuste kaupa, taotletava toetuse suurus ning omafinantseeringu suurus ja

selle olemasolu tõend;

9) teave kui taotleja on projektile või projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muu

välisabi vahenditest;

10) bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali lõpu seisuga;

11) taotlemisele eelnenud aasta majandusaasta aruanne, kui see ei ole kättesaadav äriregistris;

12) teave, kas taotleja on mikro-, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;

13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

(3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus avaldab taotlusvormid ja juhendmaterjalid oma

veebilehel.

§ 12. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Taotlusvoorud võivad olla temaatilised, milles

keskendutakse ühele või mitmele käesolevas määruses sätestatud arenguplaani elluviimisega

seotud tegevusele, arvestades taotlusvooru eesmärki ja prioriteete.

(2) Toetuse saajal on võimalik taotleda toetust korduvalt uute arendusetappide elluviimiseks või

uute sihtturgude arendamiseks, välja arvatud varem toetust saanud samade või samasisuliste

tegevuste rahastamiseks.

(3) Taotlusvoorude tingimused, toetuste eelarve, taotletava toetuse minimaalne ja maksimaalne

summa ning temaatilise taotlusvooru eesmärk, samuti voorupõhise taotlemise korral taotlusvooru

avamise ja sulgemise kuupäevad kooskõlastatakse eelnevalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(4) Voorupõhise taotlemise korral teatab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma veebilehel

hiljemalt 20 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist vooru avamise ja sulgemise

kuupäeva, toetuste eelarve suuruse.

(5) Jooksva taotlemise korral teatab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma veebilehel

toetuste eelarve suuruse, rahastamise eelarve jäägi ja taotluste vastuvõtmise lõpetamise aja.

§ 13. Eelnõustamine ja arenguplaan

(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

eelnõustamise, mille käigus esitab taotleja arenguplaani ning vajaduse korral muud nõutavad

dokumendid.

(2) Eelnõustamise käigus selgitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetuse andmise aluseid,

juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab

soovitusi ja ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõustamise tulemusena kiidetakse

arenguplaan heaks või lükatakse see tagasi.

(3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kiidab arenguplaani heaks, kui see vastab järgmistele

tingimustele:

1) kavandatud tegevused on omavahel loogiliselt seotud ja moodustavad terviku ning toetavad

selgelt ettevõtja strateegilise eesmärgi saavutamist;

2) arenguplaanis on käsitletud vähemalt kahte § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonda;

3) tegevuste elluviimise aega, järjestust ja omavahelist sõltuvust on arusaadavalt kirjeldatud;

4) arenguplaanis esitatud tegevused on realistlikud ja nende elluviimine on ettevõtja võimeid

arvestades võimalik;

5) arenguplaanis kirjeldatud rahastamisloogika ja kavandatavate tegevuste majanduslik

põhjendatus, oodatav ärimõju, on usutavad ning kooskõlas projekti eesmärkidega;

6) arenguplaanis kirjeldatud tehnoloogiliste või uuenduslike lahenduste, tehisaru kasutuselevõtt

peab olema põhjendatud ning toetama ettevõtja tootlikkuse, efektiivsuse, lisandväärtuse või

äriprotsesside arendamist.

(4) Arenguplaani heakskiitmine ei anna õigust saada toetuse taotluse rahuldamise otsust, vaid

kinnitab kavandatud äriarenduse strateegilist sobivust toetuse andmise eesmärkidega ning on

eelduseks toetuse taotluse esitamisele.

(5) Arenguplaan on ettevõtja koostatud strateegiline dokument, mis on taotluse esitamise

eelduseks ning mille eesmärk on hinnata ettevõtja kavandatava äriarenduse terviklikkust,

loogilisust ja toetuse andmise eesmärkide kohasust. Arenguplaan peab sisaldama terviklikku

arenduskäiku, kirjeldama ühtset ettevõtja kasvu- ja äriarenduse trajektoori, hõlmama tehisaru

arendamise või juurutamise komponenti ja veel vähemalt kahte § 6 lõikes 2 nimetatud tegevust.

(6) Äriplaan sisaldab vähemalt järgmisi andmeid ja kirjeldusi:

1) ettevõtja mõõdetav strateegiline eesmärk;

2) kavandatavate äriarendustegevuste kirjeldus koos selgitusega, kuidas need toetavad strateegilise

eesmärgi saavutamist;

3) tegevuste oodatavad tulemused;

4) tegevuste omavaheline loogiline seos, tegevuste elluviimise ajakava, etapiline ülesehitus ning

omavaheline sõltuvus;

5) tegevuste elluviimise eest vastutavad isikud või struktuuriüksused;

6) tegevuste eelarve ligikaudne maht ja kavandatavad rahastamisallikad, omavahendid, laenud ja

võimalik avalik toetus;

7) investeeringu tasuvuse analüüs.

4. peatükk

Taotluse menetlemine § 14. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on:

1) jooksva taotlemise korral 30 tööpäeva taotluse registreerimisest arvates;

2) voorupõhise taotlemise korral 60 tööpäeva taotluste vastuvõtmise lõppemise kuupäevast

arvates.

(2) Jooksva taotlemise korral menetletakse taotlusi nende registreerimise järjekorras jooksvalt kuni

registreeritud taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust,

taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks toetuste eelarve vaba jäägiga.

(3) Kui taotluse nõuetelevastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest

viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra

pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(4) Taotlus jäetakse rahuldamata seda sisuliselt hindamata, kui:

1) taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;

2) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei

ole võimalik kõrvaldada;

3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

otsuse tegemist.

§ 15. Taotluste hindamise kriteeriumid ja kord

(1) Taotluste hindamiseks võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus moodustada

hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ning komisjoni liikmete nimed avaldatakse Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval, ning

kaasata hindamisprotsessi eksperte.

(2) Nõuetele vastavates taotlustes sisalduvaid projekte hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus järgmiste kriteeriumide alusel, mille osakaal koondhindest on järgmine:

1) strateegiline mõju ja vastavus teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava eesmärkidele, mille puhul hinnatakse mõju ettevõtja kasvule (käive, eksport,

lisandväärtus), ärimudeli muutuse ulatust, skaleeritavust ning nende muutuste seost projekti

investeeringumahuga ja kavandatud tegevuste majanduslikku efektiivsust – osakaal koondhindest

25 protsenti;

2) turupotentsiaal ja rahvusvaheline järeleproovimine, mille puhul hinnatakse sihtturu

põhjendatust ja atraktiivsust, konkurentsiolukorda ja väärtuspakkumist sihtturul või selle olulist

paranemist projekti elluviimise korral, tehisintellektil põhinevate lahenduste mõju ettevõtte

väärtuspakkumisele ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele ning rahvusvahelist klientidel

järeleproovitust, projekti käigus elluviidavat välisturgudel järeleproovimist – osakaal

koondhindest 25 protsenti;

3) projekti põhjendatus ja terviklikkus, mille raames hinnatakse arenguplaani kvaliteeti, tegevuste

ühtsust ja loogikat, tegevuste ajakava ning vaheetappide selgust ja realistlikkust – osakaal

koondhindest 20 protsenti;

4) ettevõtja suutlikkus ja pädevus, mille puhul hinnatakse taotleja suutlikkust projekti ellu viia

(meeskonna pädevus, varasem kogemus, finantssuutlikkus), ettevõtjale jäävaid teadmisi ja oskusi

ning nende püsivust, pädevuse suurendamist, asjaolu, kas projekt arendab ettevõtja tehnoloogilist

või ärilist suutlikkust ja vähendab sõltuvust sisseostetavast pädevusest, oma tegevuste ja

sisseostetavate teenuste tasakaalu ning pädevuse seost ettevõtja pikaajalise kasvusuutlikkusega –

osakaal koondhindest 20 protsenti;

5) kulutõhusus, mille puhul hinnatakse eelarve põhjendatust ning kulude seost tulemuste ja mõjuga

– osakaal koondhindest 10 protsenti.

(3) Taotlusi hinnatakse lõikes 2 nimetatud kriteeriumide alusel skaalal null kuni neli punkti, millest

null on mitterahuldav ja neli väga hea.

(4) Taotlusi hinnatakse punktides väljendatud koondhindega, mis kujuneb lõikes 2 sätestatud

kriteeriumide alusel antud punktide kaalutud keskmisest.

(5) Enne taotluste vastuvõtmise alustamist kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

taotluste hindamise juhendi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning avaldab selle

oma veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

§ 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotlus rahuldatakse, kui see vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

1) taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele;

2) taotlust on hinnatud § 15 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud valikukriteeriumides vähemalt 3,0

punktiga;

3) taotlust on hinnatud § 15 lõike 2 punktides 3, 4 ja 5 sätestatud valikukriteeriumides vähemalt

2,0 punktiga;

4) taotlust on hinnatud koondhindega vähemalt 2,5 punkti.

(2) Voorupõhise taotlemise korral rahuldatakse taotlused pingerea alusel kuni toetuste eelarve

ammendumiseni.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) toetuse saaja nimi, registrikood ja projekti nimetus;

2) projekti kogumaksumus, toetuse suurus ja omafinantseeringu määr;

3) projekti abikõlblikkuse periood;

4) projekti elluviimise tingimused;

5) aruandlusperioodid ning aruannete esitamise tähtajad ja kord;

6) toetuse maksmise tingimused;

7) toetuse saaja õigused ja kohustused;

8) asjaolu, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi ja viide riigiabi andmist reguleeriva

õigusakti artiklile.

(4) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmine asjaolu:

1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele;

2) taotlus on saanud lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud punktidest vähem punkte või taotluse

koondhinne on väiksem kui 2,5;

3) taotlust ei ole võimalik täielikult ega osaliselt rahuldada toetuste eelarve ammendumise tõttu;

4) taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist.

§ 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:

1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast

olulised või põhjendatud;

2) taotletav toetuse summa ületab toetuste eelarve vaba jääki.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi

muuta. Taotluse osalisel rahuldamisel peab projekti eesmärk olema saavutatav. Kui taotleja

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettepanekuga ei nõustu, tehakse taotluse rahuldamata

jätmise otsus.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui taotleja peab esitama lisadokumente või tegema lisatoiminguid. Kui

taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetusele.

Õigus toetusele tekib toetuse saajal pärast seda, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on

kõrvaltingimuse nõuetekohase täitmise tuvastanud.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus omal algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud taotluse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja haldusakti muutmist taotlemata muuta, kui muudatus on seotud eelarveridade vahelise ümbertõstmisega ning eri liiki riigiabi summad ega abi osakaalud ei muutu ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on

nimetatud muudatuse kooskõlastanud. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus otsustab muudatuse kooskõlastamise kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (3) Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, hindab muudatuste mõju § 16 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel, kaasates vajaduse korral eksperte või hindamiskomisjoni. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. (5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 1 nimetatud juhul muudatuse kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita saavutada oodatavaid tulemusi või projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata; 3) toetuse saaja ei täida kõrvaltingimust; 4) toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 6) toetuse saaja ei ole aruandlusperioodi jooksul planeeritud tegevusi ellu viinud ega ole saavutanud oodatud tulemusi. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamisel selle otsuse kohaselt tagasi maksta.

6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 20. Toetuse kasutamise kohta aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab vahe- ja lõpparuande. Aruannete vormid avaldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma veebilehel. Toetuse saaja esitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõudmisel järelaruande, mida on õigus nõuda kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppu. (2) Aruandlusperiood kestab kuus kuud. (3) Vahearuanne sisaldab ülevaadet aruandlusperioodil ellu viidud tegevustest, projekti edenemisest ning projekti tulemuste saavutamise seisust võrreldes taotluses kavandatuga. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõudmisel esitatakse vahearuandega järgmise aruandlusperioodi tegevuskava. (4) Lõpparuanne sisaldab projekti tegevuste kirjeldust ning teavet projekti tulemuste ja eesmärkide saavutamise kohta, sealhulgas mõju ettevõtja ekspordivõimekusele, lisandväärtusele ja tegevuse arengule. (5) Järelaruanne sisaldab teavet § 3 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimuste täitmise kohta ning andmeid ettevõtja lisandväärtuse ja ekspordi müügitulu muutumise kohta võrreldes projekti algusaastaga. (6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib kaasata vahe- ja lõpparuande läbivaatamisse hindamiskomisjoni või eksperte.

(7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kinnitab aruande või lükkab selle tagasi 40 tööpäeva jooksul aruande registreerimisest arvates. (8) Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vaheline aeg või projekti kestus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne ja järelaruanne. § 21. Toetuse maksmine (1) Toetust võib toetuse saajale maksta taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustel tekkinud ja tasutud kulude alusel. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse kõige tihedamini üks kord kvartalis. Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on käibemaksuta minimaalselt 100 eurot. (2) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldus on projekti tegevuste elluviimine ning abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine. (3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlust 30 tööpäeva selle esitamisest arvates. Kui maksetaotluses avastatakse puudusi, teatab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus sellest viivitamata toetuse saajale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Maksetaotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (4) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist ning lõpparuande kinnitamist. (5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui: 1) esitatud kulu ei vasta taotluses märgitud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele, abikõlblikkuse nõuetele või projekti eesmärgile; 2) tegevusele ei saa toetust maksta või tegevuse elluviimine on tõendamata; 3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on jätnud vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata; 4) toetuse saaja ei ole tagasimakstavat toetust tagasi maksnud; 5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või §-s 23 sätestatud kohustusi või toetuse rahuldamise otsuses määratut; 6) toetuse saaja majanduslik olukord on niivõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti tegevuste elluviimine on ohustatud. (6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib peatada toetuse maksed kuni tagasimakstava toetuse täieliku tagasimaksmiseni.

7. peatükk Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ning toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) viima projekti nõuetekohaselt ellu; 2) kasutama toetust taotluse ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt; 3) teavitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kirjalikult toetuse saaja osaniku või aktsionäri või juhtorgani liikme muutumisest; 4) viivitamata kirjalikult teavitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kõigist esitatud andmetes tehtud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, projekti tulemuste saavutamist või projekti tegevuste jätkamist; 5) tagama, et raamatupidamises on projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 6) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele nõutud teabe ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates;

7) võimaldama kontrolli tegevale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega seotud ruumidesse ja territooriumile, mida toetuse saaja kasutab; 8) osutama auditi ja kontrolli tegemiseks igakülgset abi; 9) tagama projekti elluviimist reguleerivates õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 10) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid; 11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. § 23. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus: 1) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmeid ja - dokumente; 2) teha toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste kontrolli, selleks viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale; 3) nõuda toetus tagasi, kui selleks on õiguslik alus. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kohustatud: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel kättesaadavaks; 2) teavitama toetuse saajat toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nimetuse, toetuse summa, projekti eelarve kogumahu ning projekti eesmärgi ja kestuse; 4) kontrollima projekti elluviimist; 5) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud teavet koos vajalike lisadokumentidega kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsusest arvates; 6) koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teavet toetusmeetme jooksva rakendamise kohta; 7) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määruse rakendamisel tekkinud takistustest; 8) tagama riigiabi ja vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.

8. peatükk Toetuse tagasinõudmine

§ 24. Toetuse tagasinõudmine ja tagasi maksmine

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse

kaalutlusõiguse kohaselt riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 ettenähtud alustel või lisaks juhul, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik;

2) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal

ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;

3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;

4) toetuse saaja on jätnud saavutamata § 3 lõikes 4 sätestatud tulemuse.

(2) Tagasimakstava toetuse võib tasaarveldada samas projektis väljamakstava toetusega.

(3) Toetuse tagasimaksmist võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetuse saaja taotlusel

ajatada kuni 12 kuu peale. Toetuse saaja põhistatud taotlusel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kooskõlastatult määrata ka pikema

tagasimaksmise tähtaja.

(4) Ajatamiseks esitab toetuse saaja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse koos

ajatamisvajaduse põhjenduse ja soovitud tagasimaksekavaga. Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse nõudmisel esitab toetuse saaja majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid.

(5) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul

võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(6) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega.

(7) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-st 42, kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

18.06.2026

Majandus- ja tööstusministri määruse „Äriarendustoetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

Määruse eesmärk on suurendada toetuse abil ettevõtja konkurentsivõimet ja lisandväärtust

tervikuna tehisarulahenduste arendamise ja juurutamise kaudu, toetades samal ajal ka suurema

lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate kiiremat turule viimist ja eksporti ning

ettevõtja protsesside arendamist, et suurendada efektiivsust, parandada majandustulemusi ning

edendada ekspordivõimet. Kõigi tegevuste aluseks on ettevõtja arenguplaan, mis peab olema

terviklik, läbimõeldud ja sidus ning mille realiseerimiseks toetust antakse. Arenguplaani

kohustuslik komponent on tehisarulahenduste arendamine ja juurutamine.

Määruse rakendamine toob kaasa mõningase halduskoormuse kasvu Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele, seoses lisanduvate taotluste menetlemisega ning toetuse taotlejale

seoses arenguplaani koostamise, taotluse esitamise ja määruse nõuete täitmisega. Samas on

nõuded taotlejale avaliku raha kasutamisega seoses põhjendatud ning toetuse taotlemine ei ole

kohustuslik, mis jätab ettevõtjale võimaluse lisanduvat halduskoormust vältida.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ekspert Kaupo Sempelson, eelnõu väljatöötamisse

on olnud kaasatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse TAI osakonnajuht Mart Toots

([email protected]) ja sama osakonna sertifitseerimis- ja regulatsiooniteenuste arendusjuht

Silja Elunurm ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja kohta on õiguslikke ettepanekuid

teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar

Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevustega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 24 paragrahvist.

Eelnõu paragrahvis 1 nähakse ette määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse toetuse

andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja tagasimaksmise tingimused ja kord.

Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellel on jäänud täitmata Euroopa Komisjoni varasemast

otsusest tulenev kohustus ebaseaduslik ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasi maksta.

Selle eesmärk on tagada, et avalikke vahendeid ei eraldataks ettevõtjatele, kes ei ole varasemaid

riigiabi reeglitest tulenevaid kohustusi täitnud. Lisaks ei kohaldata määrust Euroopa Liidu

vähese tähtsusega abi määruses1 ja üldise grupierandi määruses2 välistatud juhtudel. Toetust

antakse kooskõlas vähese tähtsusega abi määruse ja üldise grupierandi määrusega. Määrust ei

kohaldata ettevõtjale, kes kvalifitseerub raskustes olevaks ettevõtjaks üldise grupierandi

määruse tähenduses. Selle eesmärk on vältida toetuse kasutamist ettevõtja finantsraskuste

leevendamiseks, mitte tema arengutegevuste elluviimiseks.

Sätestatud on tegevusalad, millele toetust ei anta. Loetelu tugineb Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaatorile (EMTAK). Välistatud on hulgi- ja jaekaubandus, finants- ja kindlustustegevus,

kinnisvarategevus, hasartmängude korraldamine ning tubakatoodete tootmine. Toetatavaid

tegevusalasid piirates saab toetuse suunata eelkõige suurema lisandväärtusega ning

innovatsiooni ja rahvusvahelist kasvu toetavatesse sektoritesse.

Kogu toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud suhtlus toimub elektrooniliselt

struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu. See hõlmab nii dokumentide esitamist kui

ka teabe vahetamist taotleja või toetuse saaja ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

(edaspidi EIS) vahel. Selline lahendus tagab menetluse ühtsuse, läbipaistvuse ja efektiivsuse

ning võimaldab teha paremat järelevalvet toetuse kasutamise üle.

Eelnõu paragrahvis 2 käsitletakse riigiabi ning reguleerib toetuse vastavust Euroopa Liidu

riigiabi reeglitele. Eesmärk on tagada, et toetus on kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi õigusega

ning et nii toetuse andja kui ka saaja mõistavad, millistele reeglitele toetus allub.

Toetust antakse üldise grupierandi määruse alusel või vähese tähtsusega abina. Üldine

grupierandi määrus võimaldab teatud liiki abi anda ilma Euroopa Komisjoni eelneva loata, kui

see vastab kehtestatud tingimustele ja on siseturuga kokkusobiv. Alternatiivina võib toetust

anda vähese tähtsusega abina, mille puhul eeldatakse, et abi mõju konkurentsile on väike.

Mõlemal juhul tuleb järgida nii vastavaid Euroopa Liidu riigiabi reegleid kui ka Eesti

konkurentsiseaduses sätestatud nõudeid, mis täpsustavad riigiabi andmise riigisisest korda.

Täpsustatakse, millist liiki riigiabi määruse alusel antakse, kuna erinevad arendustegevused

kvalifitseeruvad riigiabi eri kategooriatesse. Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks

antavaid toetusi käsitatakse innovatsiooniabina üldise grupierandi määruse artikli 29

tähenduses. Nõustamiseks antav abi on väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale antav

nõustamisabi artikli 18 tähenduses. Teatud innovatsiooniks antav abi liigitub aga

innovatsiooniabiks sama määruse artikli 28 mõttes. Samas on kõigi nende tegevuste puhul

võimalik kasutada ka vähese tähtsusega abi, kui see on sobivam või vajalik.

Eraldi on nimetatud tegevused, mille puhul antakse toetust üksnes vähese tähtsusega abina. See

tähendab, et nende tegevuste puhul ei saa rakendata üldise grupierandi määruse võimalusi, vaid

toetust antakse lihtsustatud korras vähese tähtsusega abi reeglite alusel. Ühele ettevõtjale antava

vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis täheks kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul

ületada kehtestatud piirmäära, milleks on 300 000 eurot. Piirmäära arvestamisel tuleb liita

kokku kõik ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi summad, olenemata nende andjast või

eesmärgist.

1 Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) 2 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)

Üldise grupierandi määruse ja vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi eri liiki abi

kombineerides ületada lubatud piirmäärasid. Lisaks sätestatakse, et vähese tähtsusega abi

arvestamisel käsitatakse ühe ettevõtjana ka omavahel seotud ettevõtjaid. Sellega välditakse

olukorda, kus formaalselt eraldi ettevõtjad saaksid tegelikkuses sama kontserni või

majandusüksuse kaudu lubatust rohkem abi.

Eelnõu paragrahvis 3 sõnastatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus. Toetuse

andmise keskne eesmärk on soodustada ettevõtja tervikliku arenguplaani elluviimist, mille

kaudu paraneb ettevõtja rahvusvaheline konkurentsivõime ning suurenevad loodav

lisandväärtus ja ekspordivõime. Toetus on suunatud eelkõige ettevõtja süsteemsele arengule,

mitte tema üksikutele eraldi tegevustele, toetades ettevõtja strateegilist kasvu ja rahvusvahelist

laienemist.

Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse kahele peamisele tegevussuunale. Esiteks toetatakse

suurema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate kiiremat turule viimist, sealhulgas

ekspordivõime suurendamist. See hõlmab ettevõtjate äriarendusteadmiste ja -oskuste

tugevdamist, et parandada nende võimet tuua innovaatilisi lahendusi rahvusvahelisele turule.

Teiseks toetatakse tootmise ja teenuste osutamise protsesside arendamist ja rakendamist,

eesmärgiga tõsta efektiivsust ja tootlikkust ning parandada seeläbi ettevõtjate

majandustulemusi.

Toetuse andmise tulemusena oodatakse mitmekülgset positiivset mõju ettevõtjate tegevusele.

Eelkõige kiireneb toodete, teenuste ja tehnoloogiate turule jõudmine ning suureneb ettevõtjate

ekspordimaht ja mitmekesistuvad eksporditurud. Samuti paraneb ettevõtjate tootmis- ja teenuse

osutamise protsesside efektiivsus, sealhulgas digitaalsete lahenduste ja tehisaru kasutuselevõtu

kaudu. Lisaks suureneb ettevõtjate koostöö rahvusvaheliste partneritega ning kasvab

intellektuaalse vara äriline kasutamine, mis aitab luua rohkem lisandväärtust.

Toetuse tulemuslikkuse tagamiseks kehtestatakse ka konkreetsed mõõdetavad tulemusnäitajad.

Toetuse saaja peab hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise

majandusaasta lõpuks saavutama nii ettevõtja lisandväärtuse kui ka ekspordi müügitulu

vähemalt 15-protsendilise kasvu võrreldes projekti algusaastaga. Nende nõuetega luuakse selge

seos toetuse kasutamise ja ettevõtja majandustulemuste paranemise vahel ning võimaldatakse

hinnata toetuse eesmärgipärasust ja tulemuslikkust.

Eelnõu paragrahvis 4 täpsustatakse määruses kasutatavaid olulisi termineid. Terminoloogiline

selgus on vajalik normi üheseks mõistmiseks ja rakendamiseks.

Defineeritakse termin „arendustöötaja“. Selle all mõistetakse nii ettevõtja töötajat kui ka

lepingulist füüsilist isikut, kes tegeleb ettevõtja arendustegevustega. Arendustöötaja roll ei

piirdu üksnes tehnilise arendusega, vaid hõlmab laiemalt toodete, teenuste ja protsesside

arendamist, kvaliteedijuhtimissüsteemide kujundamist, tehisarulahenduste väljatöötamist ning

müügi- ja turundustegevuste arendamisega seotud strateegiate ja tegevuskavade loomist.

Arendustöötaja tegevuse tulemusel peab ettevõtte toimimine reaalselt muutuma, olgu selleks

uute lahenduste kasutuselevõtt, protsesside parendamine või uutele turgudele sisenemine.

Samuti defineeritakse ettevõtjad vastavalt nende suurusele. Ettevõtja suuruste määratlused

tulenevad üldise grupierandi määruse lisa I artiklist 2.

Eelnõu paragrahvis 5 määratakse kindlaks toetuse rakendamise eest vastutav asutus. Pädevus

taotlusi vastu võtta ja menetleda, nende kohta otsuseid teha ja neid muuta, toetust maksta ning

toetuse kasutamist kontrollida antakse EIS-ile. Toetuse taotlejal või saajal on õigus vaidlustada

EIS-i toiming või otsus, esitades vaide EIS-ile. EIS lahendab esitatud vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras

Eelnõu paragrahvis 6 sätestatakse tegevused, mille elluviimist toetatakse. Toetatav on ainult

selline tegevus, mis aitab saavutada määruse eesmärke. Eesmärk on toetada selliseid

arendustegevusi, mis aitavad kaasa ettevõtjate strateegilisele arengule, innovatsioonile ning

rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. Iga toetatav tegevus peab olema sisuliselt seotud

ettevõtja arenguga ning aitama kaasa selle kasvule, efektiivsuse tõstmisele või uutele turgudele

sisenemisele.

Paragrahvis määratakse kindlaks tegevused, mida toetatakse, ja täpsustatakse iga tegevuse all

toetatavad alamtegevused. Toetatakse organisatsiooni ja protsesside arendamist, kvaliteedi ja

vastavuse juhtimist, eksporditegevuse arendamist uutel sihtturgudel, intellektuaalomandi

kasutamise juhtimist, digitaliseerimist ja tehisaru rakendamist ning toodete või teenuste

katsetamist ja testimist. Selline ulatuslik lähenemine võimaldab ettevõtjal käsitleda arengut

süsteemselt ning siduda erinevad tegevused ühtseks strateegiliseks tervikuks.

Organisatsiooni- ja protsessiarenduse puhul keskendutakse ettevõtja sisemise toimimise

parandamisele. Toetatakse nii töökorralduse ja ressursiplaneerimise arendamist, sh

tarkvaralahenduste kasutuselevõttu, kui ka välise nõustamise kasutamist. Samuti on võimalik

toetada uute arendustöötajate kaasamist, mis aitab tugevdada ettevõtja sisemist suutlikkust.

Kvaliteedijuhtimise ja vastavusjuhtimise arendamise puhul keskendutakse toodete ja teenuste

vastavusele standarditele ning regulatiivsetele nõuetele, mis on sageli eelduseks

rahvusvahelistele turgudele sisenemisel. Toetatakse näiteks kvaliteedisüsteemide loomist ja

juurutamist, auditite tegemist, sertifitseerimist ning regulatiivsete nõuete täitmiseks vajalike

protsesside arendamist.

Eksporditegevuste arendamise puhul keskendutakse uutele sihtturgudele sisenemisele ja

müügivõime tugevdamisele. Toetatakse strateegiate koostamist, turundus- ja müüginõustamist,

kontaktide loomist ning turundusmaterjalide ja messidel osalemisega seotud tegevusi. Eesmärk

on aidata ettevõtjatel kasvatada rahvusvahelist müüki suurema lisandväärtusega toodete või

teenuste kaudu.

Intellektuaalomandi kasutamise juhtimine on suunatud ettevõtja teadmiste ja uuenduste

kaitsmisele ning ärilisele kasutamisele. Toetatakse nii strateegiate koostamist kui ka õiguste

kaitsmist ja laiendamist sihtturgudele, samuti litsentseerimismudelite arendamist.

Digitaliseerimise, automatiseerimise ja tehisaruga seotud tegevuste puhul on eesmärk

suurendada ettevõtja efektiivsust ja arendada tema konkurentsivõimet. Toetatakse

andmehalduse ja andmepõhise juhtimise arendamist, infosüsteemide loomist ja integreerimist

ning tehisarul ja automatiseerimisel põhinevate lahenduste kasutuselevõttu. See soodustab

ettevõtjate tehnoloogilise taseme tõstmist. Katsetamise ja järeleproovimisega seoses

rõhutatakse, et tegemist peab olema reaalses kasutuskeskkonnas katsetamisega enne

ulatuslikumat turule sisenemist. Toetatakse katseprojektide elluviimist, klientide kaasamist ning

tagasiside põhjal tehtavaid kohandusi. Samas on selgelt välistatud tavapärane müügitegevus –

eesmärk on katsetada ja kinnitada toote või teenuse toimivust ja turusobivust. Digitaliseerimist

toetatakse ka muudes ettevõtluse toetusmeetmetes, kuid antud määruse kontekstis on oluline

digitaliseerimise laiem sidumine ettevõtja arenguplaaniga, tagamaks mõjusam tulemus ja

ulatuslikum muudatus.

Organisatsiooni- ja protsessiarendust ning intellektuaalomandi kasutamise juhtimist toetatakse

üksnes juhul, kui need on otseselt seotud arenguplaani elluviimisega. See välistab olukorra, kus

neid tegevusi viiakse ellu eraldi eesmärkidel ilma laiemat arendust toetamata.

Eelnõu paragrahviga 7 reguleeritakse kulude abikõlblikkust. Abikõlblik on üksnes kulu, mis

vastab asjakohasele üldise grupierandi määruse artiklile, mille alusel abi antakse, ning on

otseselt seotud toetuse eesmärgi ja oodatavate tulemuste saavutamisega. Kulu peab olema

põhjendatud ja vajalik ning seotud taotleja arenguplaanis kirjeldatud omavahel seotud tegevuste

elluviimisega. See rõhutab tervikliku käsitlemise nõuet, mille kohaselt ei toetata mitte üksikuid

eraldi tegevusi, vaid ettevõtja strateegilist arengut toetavaid omavahel seotud tegevusi. Kulu

peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, olema dokumentaalselt tõendatav ning

toetuse saaja tasutud. Oluline on, et toetatavad kulud vastavad toetuse andmise aluseks olevale

üldisele grupierandi määrusele.

Paragrahvis määratakse kindlaks kululiigid, mida ei loeta abikõlblikuks. Selle eesmärk on

tagada toetuse sihipärane kasutamine ning välistada kulud, mis ei panusta otseselt projekti

eesmärkide saavutamisse ega toeta innovatsioonilise lisandväärtuse loomist. Esiteks

välistatakse seotud isikute vahel tehtud tehingutest tulenevad kulud, et ennetada huvide

konflikti ja tagada tehingute turupõhisus ning läbipaistvus. Samuti ei ole abikõlblikud

standardtarkvara või tavapäraste IT-lahenduste soetamise, juurutamise või liidestamise kulud

juhul, kui nendega ei kaasne innovatsioonikomponenti, kuna toetus on suunatud uute või

oluliselt parendatud lahenduste loomisele, mitte olemasolevate lahenduste rakendamisele.

Abikõlbmatute kulude hulka kuuluvad ka olemasolevate süsteemide ja tarkvara hooldus-,

majutus- ja opereerimiskulud, sealhulgas versiooniuuendused ja litsentside pikendamised, kuna

need on olemuselt ettevõtte tavapärased tegevuskulud. Samal põhjusel välistatakse

veebilehtede ja mobiilirakenduste loomine ning tavapärased nõustamisteenused, nagu maksu-,

õigus-, raamatupidamis-, auditi- ja turundusnõustamine, samuti ettevõtte tavapärase tegevusega

seotud koolituskulud. Toetusega ei rahastata tootmis- või teenuse osutamiseks vajalike

masinate, seadmete ja taristu soetamist, kuna tegemist on põhivarainvesteeringutega, mis

teenivad ettevõtte üldist majandustegevust.

Välistatud on tavapärane operatiivne tööjõukulu, mis ei ole otseselt seotud uute protsesside,

organisatsiooniliste lahenduste või ärimudelite arendamise ja testimisega Ka on piiratud uute

töötajate või juhtide tööjõukulude kõrvalkulude hüvitamist, et keskenduda üksnes otsesele

arendustegevusega seotud panusele. Samuti ei ole abikõlblikud kulud, mis kvalifitseeruvad

teadus- ja arendustegevuseks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 25

tähenduses, kuna sellised kulud kuuluvad eraldi riigiabi raamistikku.

Välistatakse ettevõtte igapäevased tegevus- ja püsikulud, otsese müügitegevuse ning

reklaamiga seotud kulud, sealhulgas meenete ja kingituste kulud, kuna toetus ei ole mõeldud

äritegevuse üldiseks finantseerimiseks ega turunduseks. Abikõlblikud ei ole ka enne taotluse

esitamist tehtud kulud, et tagada toetuse ergutav mõju, ega käibemaks. Lisaks viidatakse

Euroopa Liidu fondide rakendamise üldtingimustes sätestatud abikõlbmatutele kuludele, et

tagada kooskõla laiemate reeglitega. Lõpuks sätestatakse üldine põhimõte, mille kohaselt ei ole

abikõlblikud ka muud kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti elluviimisega või ei ole

vajalikud selle eesmärkide saavutamiseks.

Kokkuvõttes piiritleb lõige selgelt toetuse kasutusala, vältides selle suunamist ettevõtte

tavapärase tegevuse katmiseks ning tagades, et toetus toetab üksnes eesmärgipärast

arendustegevust ja lisandväärtuse loomist.

Eelnõu paragrahvis 8 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. See on ajavahemik, mis

fikseeritakse taotluse rahuldamise otsuses ning mille jooksul viiakse ellu kõik projekti

tegevused. See algab üldjuhul taotluse esitamise kuupäevast, kuid põhjendatud juhtudel võib

see alata ka taotluses märgitud hilisemal kuupäeval, kui see on sätestatud taotluse rahuldamise

otsuses. Perioodi lõppkuupäev määratakse samuti otsuses, abikõlblikkuse perioodi

maksimaalne kestus on 24 kuud.

Kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projekti

tegevusi ega võtta nendega seotud kohustusi enne taotluse esitamist. Nõude eesmärk on tagada

toetuse ergutav mõju, välistades olukorra, kus projekt oleks ellu viidud ka ilma toetust saamata.

Toetuse saajal on võimalus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval

põhjusel ühe korra kuni 12 kuu võrra, tingimusel et projekti eesmärgid on endiselt kooskõlas

toetuse andmise eesmärgiga. Pikendamise lubamine tagab vajaliku paindlikkuse

ettenägematute asjaolude korral, säilitades samas nõude saavutada meetme eesmärgid.

Pikendamise korral võib projekti kogukestus ületada lõikes 3 sätestatud maksimaalset kestust.

Toetuse saaja peab viivitamata taotlema projekti lõpetamist, kui ilmnevad asjaolud, mis

takistavad projekti jätkamist. Projekt loetakse lõppenuks pärast seda, kui EIS on kinnitanud

lõpparuande ning teinud toetuse saajale viimase väljamakse.

Eelnõu paragrahvis 9 sätestatakse toetuse rahalised piirmäärad ning toetuse ja

omafinantseeringu osakaalud. Toetuse minimaalne summa on 100 000 eurot ja maksimaalne

summa 500 000 eurot projekti kohta. Miinimummäära kehtestamise eesmärk on suunata toetus

piisava mahu ja mõjuga projektidele, mis panustavad ettevõtja arengusse tervikuna.

Maksimummäär tagab toetusevahendite suurema kättesaadavuse.

Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest sõltub ettevõtja suurusest. Väike-

ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul on toetuse maksimaalne osakaal 50% ja suurettevõtjate

puhul 15%. Selline diferentseerimine lähtub riigiabi põhimõtetest, mille kohaselt on

väiksematel ettevõtjatel piiratum juurdepääs kapitalile ning seetõttu suurem toetusevajadus.

Toetuse määr vähese tähtsusega abi puhul on kuni 50 protsenti.

Omafinantseering peab katma selle osa abikõlblikest kuludest, mida toetus ei kata. Sellega

tagatakse toetuse saaja finantsiline panus projekti elluviimisse ning suureneb motivatsioon

projekti ellu viia ja selle eest vastutada. Omafinantseeringuks ei loeta muudest avalikest või

välistest allikatest saadud tagastamatut toetust. Nõude eesmärk on vältida toetuste

kumuleerumist viisil, mis ei oleks kooskõlas riigiabi reeglitega, ning tagada, et toetuse saaja

panustab projekti elluviimisse reaalse omafinantseeringuga.

Eelnõu paragrahvis 10 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Toetust saab taotleda Eesti

äriregistrisse kantud äriühing, mis vastab vähemalt kolmele loetletud kaheksast tingimusest.

Tingimused on kujundatud nii, et need kajastavad ettevõtja erinevaid tugevaid külgi –

majanduslikku suutlikkust, ekspordikogemust, innovatsioonisuutlikkust, meeskonna kvaliteeti

ning turupotentsiaali. Näiteks müügitulu ja ekspordikäibe nõuded viitavad ettevõtja senisele

turul tegutsemise võimele, samas kui teadus- ja arendustegevusse tehtud investeeringud või

erasektori investeeringute kaasamine näitavad ettevõtja arenguambitsiooni ja usaldusväärsust

investorite silmis. Oluline on ka ettevõtja tootlikkuse ja pädevuse näitajate arvestamine, nagu

lisandväärtus töötaja kohta ning töötajate kvalifikatsioon. Samuti hinnatakse ettevõtja

tehnoloogilist küpsust – nõue olemasoleva prototüübi või testitud lahenduse kohta viitab sellele,

et toetus ei ole mõeldud varajases ideefaasis projektidele, vaid juba kontrollitud lahenduste

edasiarendamisele ja turule viimisele. Töötajate arvu ja palgataseme kriteeriumid aitavad

omakorda hinnata ettevõtja toimimise stabiilsust ja suutlikkust kaasata kvalifitseeritud

tööjõudu.

Taotlejal ei tohi olla suuri maksuvõlgu. Väike, kuni 100-eurone võlg on lubatud või kui on

suurem võlg, peab see olema ajatatud. Nõude eesmärk on välistada makseraskustes või

ebausaldusväärse finantskäitumisega ettevõtjad. Samuti peab taotleja olema enne toetuse

saamist täitnud oma aruandlus- ja deklareerimiskohustused. See tähendab, et

maksudeklaratsioonid ning majandusaasta aruanded peavad olema esitatud õigel ajal. Nõue

tagab, et toetuse andjal on taotleja finantsseisundi hindamiseks piisav ja ajakohane teave.

Kui taotleja on varem saanud toetusi, mille ta on pidanud tagasi maksma, peavad need

kohustused olema korrektselt täidetud. Sellega välistatakse toetuse andmine ettevõtjale, kes ei

ole oma varasemaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Samuti ei tohi taotleja ega temaga seotud

isik olla likvideerimisel, sundlõpetamisel ega pankrotimenetluses. Samuti ei tohi olla tehtud

pankrotiotsust tema kohta. Selle nõude eesmärk on tagada, et toetust saavad jätkusuutlikud ja

tegutsevad ettevõtjad. Loomulikult ei tohi taotlejal ega tema seaduslikul esindajal olla kehtivat

kriminaalkaristust. See aitab tagada toetuse andmise usaldusväärsetele ja õiguskuulekatele

ettevõtjatele.

Eelnõu paragrahviga 11 reguleeritakse taotluse sisu. Määratakse kindlaks minimaalne teave,

mida taotlus peab sisaldama, eelkõige projekti kirjeldus ning esitatavad andmed, sealhulgas

taotleja identifitseerimise andmed ja projekti ajakava. Sätte eesmärk on tagada, et esitatud

taotlused on võrreldavad, kvaliteetsed ja võimaldavad hinnata kavandatava projekti mõju ning

teostatavust.

Taotlus peab keskenduma ettevõtja arengule. Taotluses kirjeldatud tegevused peavad olema

suunatud äritegevuse ja protsesside arendamisele ning rahvusvahelise kasvu kavandamisele ja

elluviimisele.

Taotluse põhiline osa on arenguplaan. See nõue rõhutab, et projekt ei tohi koosneda eraldi

tegevustest, vaid peab olema loogiline tervik, mille kõik tegevused toetavad ühtset strateegilist

eesmärki. Selline terviklikkus võimaldab hinnata projekti mõju, teostatavust, ärilist kasu ning

kulude põhjendatust. Samuti peab taotluses olema selgelt esitatud seos kavandatud tegevuste ja

oodatavate tulemuste vahel. See tähendab, et taotleja peab suutma põhjendada, kuidas

konkreetsed tegevused viivad soovitud tulemusteni ning milliste mõõdetavate näitajate kaudu

on võimalik seda hinnata.

Taotluses tuleb esitada taotleja põhiandmed, sealhulgas nimi ja registrikood, mis võimaldavad

ettevõtja üheselt tuvastada. Projekti kohta tuleb esitada selle nimetus, eesmärgid, oodatavad

tulemused ja mõõdetavad väljundid, mille alusel projekti hinnatakse. Oluline taotluse osa on

EIS-i eelnevalt heakskiidetud arenguplaan. Taotlus peab tuginema sellele arenguplaanile ning

selgitama, millised konkreetsed tegevused on valitud ja miks. See tagab, et taotlus on kooskõlas

eelnevalt hinnatud strateegilise raamistikuga.

Taotleja peab kirjeldama valitud sihtturge, esitama nende valiku põhjenduse, kirjeldama

väärtuspakkumist, konkurentsiolukorda ja klientidel järeleproovimise tulemust. See aitab

hinnata projekti realistlikkust ja turupotentsiaali. Taotluses peab sisalduma ka kvantifitseeritud

ärimõju prognoos, mis hõlmab muu hulgas käibe muutust, ekspordi osakaalu kasvu,

lisandväärtuse muutust ning vajadusel ärimudeli muutust. Nende andmete abil saab hinnata

toetuse mõju ettevõtja arengule mõõdetaval viisil. Kirjeldada tuleb projekti meeskonda,

sealhulgas selle liikmete ülesandeid ja pädevust ning töö jaotumist ettevõttesisese ja

sisseostetud pädevuse vahel. See võimaldab hinnata projekti elluviimise suutlikkust. Lisaks

tuleb esitada projekti ajakava koos selle elluviimise peamiste etappidega, samuti detailne

eelarve tegevuste kaupa, taotletava toetuse suurus ning omafinantseeringu olemasolu tõend.

Need andmed on vajalikud projekti teostatavuse ja finantsilise usutavuse hindamiseks. Taotleja

peab esitama ka teabe varasemate ja paralleelsete toetuste kohta, et hinnata võimalikku

topeltrahastamist või kumuleerimisreeglitele vastavust. Samuti esitatakse ettevõtja

finantsseisule hinnangu andmiseks viimase kvartali bilanss ja kasumiaruanne.

EIS avaldab taotlusvormid ja juhendmaterjalid oma veebilehel. See tagab taotlejatele ühtsed

vormid ja juhised ning aitab parandada taotluste kvaliteeti ja võrreldavust.

Eelnõu paragrahvis 12 sätestatakse toetuse taotlemise viisi ja taotlemise korralduslikud

põhimõtted. Toetust on võimalik taotleda kahel viisil: kas jooksvalt, mis tähendab, et taotlusi

võetakse vastu pidevalt kuni eelarve ammendumiseni, või voorupõhiselt, mille puhul saab

taotlusi esitada kindlaksmääratud ajavahemikus. Selline paindlik lähenemisviis võimaldab

kohandada taotlemise korraldust vastavalt meetme eesmärkidele ja olukorrale. Üks ja sama

ettevõtja saab toetust taotleda mitu korda, kuid üksnes juhul, kui tegemist on uute

arendusetappide või uutel sihtturgudel tegevuse arendamisega. See välistab sama projekti või

samasisuliste tegevuste korduva rahastamise, suunates toetuse edasisele arengule, mitte juba

tehtud tegevuste kordamisele. Samas on kehtestatud ka ülempiir: ühe ettevõtja selle määruse

alusel saadav kogutoetus ei või ületada 500 000 eurot, mis aitab tagada toetuste ulatuslikuma

jaotumise.

EIS-il on õigus korraldada temaatilisi taotlusvoore, mille fookus on kitsamalt konkreetsetel

arenguplaani tegevustel. Sellisel juhul arvestatakse vooru eesmärke ja prioriteete, võimaldades

toetada näiteks teatud sektoreid või arengusuundi.

Enne taotluste vastuvõtmise alustamist lepitakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga kokku olulised tingimused, nagu taotlemise viis (jooksev

või voorupõhine), toetuste eelarve, toetuse minimaalsed ja maksimaalsed summad ning fookus.

Voorupõhise taotlemise korral määratakse ka vooru avamise ja sulgemise kuupäevad.

Läbipaistvuse tagamiseks peab EIS teavitama taotlejaid oma veebilehel olulistest tingimustest

ette. Voorupõhise taotlemise puhul tuleb info avaldada vähemalt 20 kalendripäeva enne

taotluste vastuvõtmise algust, et ettevõtjatel oleks piisavalt aega end ette valmistada. Jooksva

taotlemise korral avaldatakse teave eelarve ja toetuse suuruste ning allesjäänud vahendite kohta

jooksvalt, samuti teavitatakse taotluste vastuvõtmise lõpetamisest.

Eelnõu paragrahvis 13 sätestatakse, et enne taotluse esitamist peab ettevõtja läbima

eelnõustamise ning koostama arenguplaani. See nõue tähendab, et toetuse taotlemine ei alga

taotluse esitamisega, vaid sellele eelneb sisuline ettevalmistusetapp, mille käigus hinnatakse

arenguplaani sobivust ja kvaliteeti.

Eelnõustamise käigus esitab taotleja EIS-ile oma arenguplaani ning vajadusel muud nõutavad

dokumendid. Nõustamise eesmärk on parandada taotluste kvaliteeti ja vähendada puudustega

taotluste hulka. EIS selgitab selles etapis toetuse andmise põhimõtteid, juhib tähelepanu

projektis esinevatele võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning teeb ettepanekuid

nende kõrvaldamiseks. Selle tulemusena kujundatakse koos taotlejaga tugevam ja läbimõeldum

arenguplaan.

Arenguplaani heakskiitmiseks peab see vastama mitmele sisulisele tingimusele. Plaanis

kirjeldatud tegevused peavad moodustama loogilise terviku, mis on selgelt suunatud ettevõtja

strateegilise eesmärgi saavutamisele. Samuti peab arenguplaan hõlmama vähemalt kahte

määruses nimetatud tegevusvaldkonda, mis tagab, et tegemist ei ole kitsalt ühe tegevuse

rahastamisega, vaid mitmekülgse arengu toetamisega. Lisaks peab plaanist selguma tegevuste

elluviimise aeg, nende järjestus ja omavaheline sõltuvus, et hinnata projekti teostatavust.

Arenguplaani tegevused peavad olema põhjendatud ning panustama ettevõtja tootlikkuse,

efektiivsuse, lisandväärtuse või äriprotsesside arendamisse.

Kavandatud tegevused peavad olema ettevõtja võimeid arvestades elluviidavad. See tähendab,

et hinnatakse nii ettevõtja ressursse kui ka pädevust. Samuti peab arenguplaanis esitatud

rahastamisloogika olema usutav ja kooskõlas kavandatud tegevustega. Arenguplaani

heakskiitmine ei tähenda automaatselt, et toetust kindlasti saadakse. Heakskiit kinnitab üksnes

seda, et kavandatud projekt on strateegiliselt sobiv ja vastab meetme eesmärkidele. Toetuse

saamiseks tuleb esitada taotlus, mida hinnatakse eraldi. Arenguplaan on osa taotlusest ja tuleb

esitada enne taotluse esitamist. See aitab tagada, et toetust taotletakse läbimõeldud ja

strateegiliselt põhjendatud projektidele.

Samuti selgitatakse, mida arenguplaan peab sisaldama. Arenguplaan on ettevõtja koostatud

strateegiline dokument, mille eesmärk on hinnata kavandatava äriarenduse terviklikkust,

loogikat ja vastavust toetuse eesmärkidele. Arenguplaan peab moodustama sisuliselt seotud

terviku, milles kavandatud tegevused on kõik omavahel loogiliselt seotud ning suunatud selgelt

kindlaks määratud strateegilise eesmärgi saavutamisele. Eraldi rõhutatakse, et arenguplaan

peab kohustusliku osana hõlmama tehisaru arendamise või juurutamise komponenti ning lisaks

vähemalt kahte muud määruses loetletud tegevust. Neist kahest üks võib olla ka laiem

digitaliseerimine ja automatiseerimine, mille üks komponent on tehisaru arendamine ja

juurutamine. See nõue suunab ettevõtjaid käsitlema arengut komplekssemalt ning soodustab

uuenduslike lahenduste, eriti tehisaru kasutuselevõttu.

Arenguplaani sisule esitatakse ka konkreetsed miinimumnõuded. Selles tuleb kindlaks määrata

ettevõtja mõõdetav strateegiline eesmärk, kirjeldada kavandatavaid tegevusi ning esitada nende

põhjendus ja oodatavad tulemused, samuti teha investeeringu tasuvusanalüüs. Samuti peab

plaanist selguma tegevuste omavaheline seos, sealhulgas nende elluviimise aeg, etapid ja

vastastikune sõltuvus, mis võimaldab hinnata projekti teostatavust ja loogikat. Lisaks tuleb

määrata tegevuste elluviimise eest vastutajad ning esitada kavandatav eelarve koos

rahastamisallikatega. Nende nõuete eesmärk on tagada, et arenguplaan oleks realistlik,

läbimõeldud ja hinnatav nii sisulisest kui ka finantsilisest aspektist.

Eelnõu paragrahvis 14 reguleeritakse taotluste menetlemise tähtaegu ning taotluse läbi

vaatamata või rahuldamata jätmist. Taotluste menetlemise tähtaeg sõltub sellest, kas tegemist

on jooksva või voorupõhise taotlemisega. Jooksva taotlemise korral tehakse otsus üldjuhul 30

tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimise hetkest. Voorupõhise taotlemise puhul on

menetlusaeg pikem – kuni 60 tööpäeva –, kuna kõiki ühes voorus esitatud taotlusi hinnatakse

tervikuna pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist. Selline eristamine arvestab kahe erineva

taotlemisviisi olemusega: jooksva taotlemise korral hinnatakse taotlusi ükshaaval, voorupõhise

taotlemise korral aga võrreldakse kõiki taotlusi omavahel. Erandkorras on võimalik

menetlemise tähtaega pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, kui selleks on põhjendatud

vajadus. Sellest tuleb taotlejat teavitada.

Jooksva taotlemise korral menetletakse taotlusi nende registreerimise järjekorras jooksvalt kuni registreeritud, kuid veel otsustamata taotluste kogusumma jõuab tasemeni, mis on vähemalt

võrdne olemasoleva eelarve jäägiga. See tähendab, et eelarve ammendumise lähenedes muutub

määravaks taotluse esitamise aeg, mis aitab tagada prognoositavust.

Menetluse käigus kontrollitakse esmalt taotluse vastavust nõuetele. Kui selles etapis

tuvastatakse puudusi, antakse taotlejale võimalus need kõrvaldada. Taotlejat teavitatakse

puudustest viivitamata ning puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni kümme tööpäeva. Selle aja

võrra pikeneb ka menetluse tähtaeg. Selline kord annab taotlejale võimaluse oma taotlust

parandada ja vältida formaalsetel põhjustel rahastamisest ilmajäämist.

Samas on sätestatud ka selged alused, mille korral taotlus jäetakse rahuldamata ilma seda

sisuliselt hindamata. See juhtub näiteks siis, kui taotleja ei kõrvalda etteantud tähtajaks

tuvastatud puudusi. Samuti jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui taotleja või taotlus ei vasta

määruses sätestatud nõuetele ning puudusi ei ole võimalik kõrvaldada. Lisaks käsitatakse tõsise

rikkumisena taotluses ebaõigete või puudulike andmete esitamist või otsustusprotsessi

õigusvastast mõjutamist – sellisel juhul välistatakse samuti taotluse edasine hindamine.

Eelnõu paragrahvis 15 sätestatakse taotluste hindamise kriteeriumid, reguleerides hindamise

põhimõtteid ja kriteeriume ning hindamisprotsessi korraldust. Sätte eesmärk on tagada, et

toetuse saajad valitakse läbipaistval, võrreldaval ja sisuliselt põhjendatud viisil.

Hindamise korraldamiseks võib EIS moodustada hindamiskomisjoni, kelle koosseis

kooskõlastatakse eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Komisjoni

liikmete nimede avalikustamine enne hindamise algust tagab protsessi avatuse ja

usaldusväärsuse. Vajaduse korral kaasatakse hindamisse ka eksperte, mis võimaldab rakendada

hindamisel spetsiifilist valdkondlikku pädevust.

Taotlusi hinnatakse mitme kriteeriumi alusel, millel on kindlaks määratud kaal. Kõige

olulisema kaaluga (kumbki 25%) on strateegiline mõju ning turupotentsiaal. See tähendab, et

eriti kõrgelt hinnatakse seda, kui projekt aitab kaasa ettevõtja reaalsele kasvule ja kui sellel on

usutav potentsiaal rahvusvahelisel turul. Lisaks hinnatakse projekti terviklikkust ja

põhjendatust ning ettevõtte suutlikkust projekti ellu viia, mille osakaal on mõlemal 20%.

Kuluefektiivsuse kriteeriumi osakaal on 10%. Ressursikasutus peab olema põhjendatud ja

seotud oodatava mõjuga. Samuti on võimalik lisada kriteerium, mis tuleneb riigi prioriteetidest.

Hindamine toimub punktiskaalal 0–4, kusjuures iga kriteeriumi alusel antavat punkti kaalutakse

vastavalt selle olulisusele. Lõpptulemusena kujuneb koondhinne kaalutud keskmisena. Selline

metoodika võimaldab hinnata taotlusi nii üksikkriteeriumide alusel kui ka tervikuna. Hindamise

täpsemat metoodikat kirjeldatakse hindamisjuhendis, mille EIS kooskõlastab ministeeriumiga

ja avaldab enne taotluste vastuvõtmise algust. See annab taotlejatele selge ülevaate

hindamispõhimõtetest ning võimaldab paremini valmistuda kvaliteetse taotluse esitamiseks.

Eelnõu paragrahvis 16 sätestatakse tingimused, mille alusel taotlus rahuldatakse või jäetakse

rahuldamata. Taotlus rahuldatakse üksnes juhul, kui kõik nõuded on täidetud. Lisaks

formaalsetele nõuetele, nagu taotleja ja taotluse nõuetele vastavus, kehtestatakse ka

hindamistulemuste kvalitatiivsed lävendid. Suurima kaaluga kriteeriumide (strateegiline mõju

ja turupotentsiaal) alusel peab taotluses kirjeldatud projekt saama vähemalt 3,0 punkti, mis

tähendab, et projekt peab olema nende aspektide seisukohast vähemalt väga hea tasemega.

Ülejäänud kriteeriumide puhul on miinimumnõue 2,0 punkti ning kogu projekti koondhinne

peab olema vähemalt 2,5. Selline lävendite süsteem tagab, et rahastatakse vaid piisava

kvaliteediga projekte.

Voorupõhise taotlemise korral reastatakse taotlused paremusjärjestusse ning rahastatakse neid

kuni eelarve ammendumiseni. See loob konkurentsi taotlejate vahel ja sunnib ettevõtjaid

esitama kvaliteetsemaid projekte.

Rahuldamise otsus sisaldab toetuse suurust, projekti kestust ja elluviimise tingimusi, aruandluse

korda ning toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Samuti märgitakse, millise riigiabi liigiga on

tegemist. See annab toetuse saajale selge raamistiku projekti elluviimiseks ja hilisemaks

aruandluseks.

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele, ei saa vajalikke hindepunkte või kui

eelarve on ammendunud. Samuti välistatakse taotlused, mille puhul on tuvastatud

otsustusprotsessi mõjutav ebaaus tegevus.

Eelnõu paragrahvis 17 antakse võimalus teha paindlikumaid otsuseid juhul, kui taotlus ei ole

täiel määral rahuldamiseks sobiv, kuid sisaldab siiski toetatavaid ja põhjendatud elemente.

Taotluse osaline rahuldamine on lubatud kahel juhul: kui osa kavandatud tegevustest või

kuludest ei ole piisavalt põhjendatud või kui taotletav summa ületab olemasoleva eelarve.

Sellisel juhul võib toetuse andja vähendada toetuse mahtu või jätta toetamata vähemolulised

tegevused.

Osaline rahuldamine toimub ainult taotleja nõusolekul. Kui taotleja ei nõustu pakutud

muudatustega, jäetakse taotlus rahuldamata. See tagab, et projekti muudetud kujul elluviimine

on taotleja jaoks aktsepteeritav ja realistlik. Samuti peab ka osaliselt rahuldatud taotluse puhul

olema võimalik saavutada kavandatud eesmärk.

Lisaks võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega, mis tähendab, et enne lõplikku toetusotsust

peab taotleja täitma teatud lisanõuded, näiteks esitama lisadokumente või tegema erinevaid

toiminguid. Selline lahendus võimaldab anda taotlejale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks

ilma taotlust kohe tagasi lükkamata. Kõrvaltingimusega rahuldamise otsus ei anna veel õigust

toetust saada. Õigus tekib alles siis, kui kõik tingimused on nõuetekohaselt täidetud ja see on

tuvastatud. Ka siin kehtib põhimõte, et kui taotleja tingimustega ei nõustu, tehakse rahuldamata

jätmise otsus.

Eelnõu paragrahvis 18 reguleeritakse tehtud taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Sätte

eesmärk on võimaldada projekti elluviimise käigus teatud paindlikkust, säilitades samas

kontrolli projekti eesmärkide, tulemuste ja abikõlblikkuse üle.

Rahuldamise otsust saab muuta kas EIS-i algatusel või toetuse saaja taotluse alusel. Toetuse

saaja peab sellisel juhul esitama vastava digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse oma

esindaja kaudu. See tagab, et muudatused on formaalselt korrektsed ja jälgitavad.

Teatud juhtudel võib toetuse saaja teha eelarves muudatusi ilma ametliku otsuse muutmist

taotlemata. Selline lihtsustatud kord on lubatud siis, kui tegemist on eelarveridade vahelise

ümbertõstmisega, mis ei muuda eri liiki riigiabi summasid ega nende osakaalusid. Selliste

muudatuste eelduseks on siiski EIS-i eelnev kooskõlastus, mille tegemiseks on ette nähtud

kümme tööpäeva.

Enne muudatuse heakskiitmist kontrollib EIS muudatuste põhjendatust ja vajalikkust. Vajaduse

korral hinnatakse, kuidas muudatus mõjutab projekti kvaliteeti ja vastavust kehtestatud

hindamiskriteeriumidele. Selleks võib kaasata eksperte või hindamiskomisjoni, mis aitab

tagada, et muudatused ei kahjusta projekti eesmärkide saavutamist.

EIS teeb otsuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta üldjuhul 20 tööpäeva jooksul.

Samas on EIS-il õigus keelduda muudatuse heakskiitmisest või kooskõlastamisest. Seda

eelkõige juhul, kui kavandatav muudatus ei aita kaasa projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamisele või kui muudatus seab ohtu projekti lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. See

säte kaitseb meetme eesmärke ja aitab vältida projekti sisulist hälbimist.

Eelnõu paragrahvis 19 sätestatakse tehtud rahuldamise otsuse osalise või täieliku kehtetuks

tunnistamise tingimused.

Rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada mitmel juhul. Seda võib teha juhul, kui ilmneb

asjaolu, mille olemasolul ei oleks taotlust algselt rahuldatud. See võib puudutada näiteks

varjatud infot või asjaolusid, mis olid hindamise ajal teadmata. Oluliseks rikkumiseks peetakse

ka vale või mittetäieliku teabe esitamist nii taotluse menetlemisel kui ka projekti elluviimise

käigus. See on alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti võib otsuse kehtetuks tunnistada,

kui toetuse saaja ei täida talle seatud kõrvaltingimusi või kui projekti ei ole võimalik jätkata

pärast seda, kui muutmistaotlus on tagasi lükatud. Lisaks saab otsuse kehtetuks tunnistada ka

juhul, kui toetuse saaja ise otsustab toetusest loobuda. Kehtetuks tunnistamine on võimalik ka

juhul, kui toetuse saaja ei vii ellu planeeritud tegevusi ega saavuta oodatud tulemusi. Toetuse

saamine on seotud konkreetsete kohustuste ja tulemustega ning toetuse kasutamine peab viima

sisulise arenguni.

Kui rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, tuleb saadud toetus

vastavalt tagasinõudmise otsusele tagasi maksta. See põhimõte tagab, et avalikke rahalisi

vahendeid kasutatakse sihipäraselt ning rikkumiste korral on võimalik need tagasi nõuda.

Eelnõu paragrahvis 20 reguleeritakse toetuse kasutamisega seotud aruandlust ning sätestab,

milliseid aruandeid, kui sageli ja mille kohta peab toetuse saaja esitama. Aruandluse eesmärk

on tagada järelevalve toetuse kasutamise üle ning hinnata projekti edenemist ja eesmärkide

saavutamist.

Toetuse saaja peab esitama kolme liiki aruandeid: vahearuande, lõpparuande ja järelaruande.

Nende vormid kehtestab ja avaldab EIS, mis tagab aruandluse ühtsuse ja võrreldavuse.

Aruandlusperiood on üldjuhul kuus kuud, mis tähendab, et projekti elluviimist jälgitakse

regulaarselt kogu selle kestuse jooksul.

Vahearuanne keskendub projekti elluviimise protsessile. Selles tuleb kirjeldada

aruandlusperioodil tehtud tegevusi ja projekti edenemist ning hinnata, kuivõrd on liigutud

kavandatud tulemuste suunas. Vajaduse korral võib EIS nõuda ka järgmise perioodi

tegevuskava, mis aitab tagada projekti planeeritud kujul elluviimise.

Lõpparuanne annab tervikliku ülevaate kogu projekti elluviimisest. Selles ei tule mitte ainult

kirjeldada tehtud tegevusi, vaid ka hinnata, millises ulatuses on saavutatud projekti eesmärgid

ja tulemused. Eraldi rõhutatakse mõju ettevõtja arengule, sealhulgas ekspordivõimele,

lisandväärtusele ja protsesside arengule. Seega on lõpparuanne projekti lõpliku edukuse

hindamise oluline alus.

Järelaruanne keskendub projekti mõjule pärast selle lõppu. Selles esitatakse andmed selle kohta,

kas projektiga seotud tingimused on täidetud ning kuidas on muutunud ettevõtja peamised

majandusnäitajad, eelkõige lisandväärtus ja ekspordikäive võrreldes projekti algusega. See

võimaldab hinnata toetuse pikaajalisemat mõju.

EIS võib aruannete hindamisse kaasata eksperte või hindamiskomisjoni, mis aitab tagada

objektiivse ja sisulise hindamise. Aruannete menetlemiseks on ette nähtud kuni 40 tööpäeva,

mille jooksul EIS kas kinnitab aruande või lükkab selle tagasi. Kui projekti kestus on lühem kui

kuus kuud või vahearuande esitamiseni ei jõuta, piisab lõpparuande ja järelaruande esitamisest.

See lihtsustab aruandlust lühema kestusega projektide puhul.

Eelnõu paragrahvis 21 sätestatakse toetuse väljamaksmise tingimused ja korra. Selle eesmärk

on tagada, et toetus makstakse välja üksnes põhjendatud ja kontrollitud kulude alusel ning

projekti eesmärke järgides.

Toetust makstakse, lähtudes tegelikult tekkinud ja tasutud abikõlblikest kuludest. See tähendab,

et tegemist ei ole ettemaksega, vaid kulupõhise hüvitamisega – toetuse saaja peab esmalt

tegevused ellu viima ja kulud kandma ning alles seejärel saab ta taotleda toetuse väljamaksmist.

Maksetaotlusi võib esitada üldjuhul kuni kord kvartalis, mis aitab hoida halduskoormuse

mõistlikul tasemel. Toetuse maksmise eeldusteks on, et projekti tegevused on reaalselt ellu

viidud, kulud on tekkinud ja need on tasutud. See välistab olukorra, kus toetust makstakse

planeeritud või tõendamata tegevuste eest. Kuludokumendi minimaalne suurus käibemaksuta

on 100 eurot.

EIS menetleb maksetaotlusi 30 tööpäeva jooksul. Kui menetluse käigus tuvastatakse puudusi

või ebatäpsusi, antakse toetuse saajale võimalus need kõrvaldada. Sellisel juhul pikeneb

menetlustähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

Lõppmakse tehakse alles pärast seda, kui kogu projekt on lõpule viidud, tulemused saavutatud

ning lõpparuanne kinnitatud. Seega sõltuvad toetuse lõplikud väljamaksed projekti edukast

elluviimisest ja nõuetekohasest aruandlusest.

Samas on EIS-il õigus toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda. Näiteks juhul, kui

kulu ei ole abikõlblik, tegevus ei ole tõendatud või ei vasta projekti eesmärgile. Samuti võib

maksmisest keelduda, kui aruanded on kinnitamata, varasemad toetused on tagastamata või

toetuse saaja rikub muid määruses sätestatud või taotluse rahuldamise otsuses esitatud

kohustusi. Lisaks võib maksmisest keeldumise aluseks olla toetuse saaja oluliselt halvenenud

majanduslik olukord, mis seab projekti elluviimise kahtluse alla.

Lisameetmena on EIS-il õigus peatada toetuse maksed seni, kuni toetuse saaja on täitnud oma

kohustused, näiteks tasunud tagasinõutud toetuse. See aitab vältida lisavahendite eraldamist

olukorras, kus varasemad kohustused on täitmata.

Eelnõu paragrahvis 22 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused projekti elluviimisel

ning toetuse kasutamisel. Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi, mis

puudutavad toetuse kasutamist ja sellega seotud nõudeid. See aitab toetuse saajal oma kohustusi

paremini täita ning vältida rikkumisi, mis võiksid tuleneda ebaselgusest või teadmatusest.

Toetuse saamisega kaasnevad kohustused. Kõige olulisem neist on projekti nõuetekohane

elluviimine ning toetuse kasutamine vastavalt heakskiidetud taotlusele ja selle rahuldamise

otsusele. See tähendab, et toetuse saaja peab järgima nii projektikirjeldust kui ka kõiki

kehtestatud tingimusi ega tohi toetust kasutada muudel eesmärkidel. Lisaks peab toetuse saaja

teavitama EIS-i muutustest ettevõtja struktuuris, näiteks juhtkonna või osanike muutumisest,

samuti kõigist muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või

tulemuste saavutamist. See kohustus tagab, et toetuse andjal on pidev ülevaade projekti seisust.

Toetuse saajal ei tohi olla olulisi maksuvõlgu või peab nende tasumiseks olema kokku lepitud

graafik. Samuti peab toetuse saaja tagama raamatupidamises projekti kulude selge eristatavuse,

mis on vajalik nii kontrolli kui ka aruandluse läbipaistvuse tagamiseks. Toetuse saaja peab

esitama nõutud teabe ja dokumendid õigel ajal ning võimaldama kontrolli teha. See hõlmab nii

juurdepääsu ruumidele ja dokumentidele kui ka koostööd auditite ja kontrollide tegemisel.

Lisaks tuleb tagada, et kõik projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused on olemas.

Seejuures tuleb täita ka kohustust järgida riigiabi reegleid, mis tulenevad Euroopa Liidu ja

riigisisestest õigusaktidest. See välistab ebaseadusliku abi kasutamise ning aitab vältida

võimalikke tagasinõudeid. Dokumente tuleb säilitada vähemalt kümme aastat, mis on vajalik

pikaajalise järelevalve ja kontrolli võimaldamiseks.

Eelnõu paragrahvis 23 sätestatakse EIS-i õigused ja kohustused toetuse andmise protsessis.

EIS-il on ulatuslikud kontrolli- ja järelevalveõigused. Tal on õigus nõuda toetuse saajalt

lisateavet ja -dokumente, mis puudutavad projekti tegevusi, kulusid ja tulemusi. Samuti võib

EIS teha kohapealseid kontrolle toetuse saaja juures, sealhulgas tutvuda dokumentide ja

andmetega ning kontrollida projekti elluviimist reaalses keskkonnas. Need õigused on

vajalikud, et veenduda toetuse sihipärases kasutamises.

Lisaks on EIS-il õigus nõuda toetus tagasi, kui ilmnevad tagasinõude alused, näiteks tingimuste

rikkumine või ebaõige teabe esitamine. See on oluline mehhanism avalike rahaliste vahendite

kaitseks.

EIS-i kohustused keskenduvad eelkõige menetluse läbipaistvusele, teavitamisele ja

järelevalvele. EIS peab tagama, et kõik taotlemiseks ja aruandluseks vajalikud vormid ja

juhendid on avalikult kättesaadavad. Samuti peab EIS teavitama toetuse saajaid kõigist

muudatustest, mis võivad mõjutada toetuse kasutamist.

Läbipaistvuse tagamiseks avaldab EIS pärast toetuse andmist teabe toetuse saajate ja projektide

kohta, sealhulgas toetuse summa ja projekti eesmärgid. See aitab suurendada avalikkuse

usaldust ja tagab, et info toetuste kasutamise kohta on avalikult kättesaadav. Samuti on EIS

kohustatud kontrollima projektide elluviimist ning säilitama riigiabi andmisega seotud

dokumente kümne aasta jooksul. Lisaks kogub ja edastab ta teavet meetme rakendamise kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning teavitab teda ilmnenud probleemidest

või takistustest. EIS peab kandma toetused vastavasse riigiabi registrisse, mis võimaldab jälgida

abi andmist ja vältida lubatud piiride ületamist.

Eelnõu paragrahvis 24 määratakse tingimused, mille alusel EIS võib juba välja makstud

toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Sätte eesmärk on tagada, et toetust kasutatakse

sihipäraselt ja kooskõlas kehtestatud tingimustega.

EIS teeb tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse alusel, st iga juhtumit hinnatakse eraldi, võttes

arvesse konkreetseid asjaolusid ja rikkumise ulatust. Toetuse tagasinõudmise alused on

sätestatud määruses ning riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1. Toetus tuleb tagasi nõuda juhul,

kui selgub, et kulu ei ole abikõlblik või kui toetuse saaja ei ole täitnud määrusest või taotluse

rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi. Samuti on tagasinõude aluseks vale või mittetäieliku

info esitamine nii taotluse esitamisel kui ka projekti elluviimise käigus.

Tagasinõue võidakse esitada ka juhul, kui projekti ei ole võimalik jätkata pärast

muutmistaotluse rahuldamata jätmist, kui toetuse saaja loobub toetuse kasutamisest või kui

tema suhtes algatatakse likvideerimis- või pankrotimenetlus. Ka projekti tulemuste

mittesaavutamine, kui määruses sätestatud sihtnäitajad jäävad täitmata, on alus toetuse tagasi

nõudmiseks, kuna toetus on seotud konkreetsete eesmärkide saavutamisega, mitte üksnes

tegevuste elluviimisega.

Toetuse saaja peab tagasinõutud summa tagastama 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse

jõustumisest. See tagab selge ja mõistliku aja kohustuse täitmiseks. Tagasimakstava summa

võib maha arvata samas projektis veel maksmata toetusest. EIS võib toetuse saaja taotlusel

lubada tagasimakse tegemist osade kaupa kuni 12 kuu jooksul ning põhjendatud juhtudel ka

pikema perioodi jooksul, kui see on kooskõlastatud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga. Ajatamise taotlemiseks peab toetuse saaja esitama EIS-ile

põhjenduse ja soovitud maksegraafiku ning vajaduse korral ka oma majanduslikku olukorda

tõendavad dokumendid. EIS teeb otsuse ajatamise kohta kümne tööpäeva jooksul.

Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi puhul kohaldatakse rangemaid Euroopa Liidu riigiabi

reegleid ning tagasinõude tähtaeg võib olla kuni kümme aastat alates toetuse andmisest. See

tuleneb vajadusest tagada, et ebaseaduslikult antud abi oleks võimalik tagasi nõuda ka pikema

aja jooksul.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (vähese

tähtsusega abi määrus; ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

Eelnõu on kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(üldine grupierandi määrus; ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), ja konkurentsiseadusega. Toetust

antakse nimetatud määruse artikli 18, 28 või 29 alusel või vähese tähtsusega abina.

4. Määruse mõjud

Majanduslikud mõjud. Määrusel on positiivne majanduslik mõju Eesti ettevõtlusele, eelkõige

väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, aga ka suurettevõtjatele, kes soovivad rakendada

süstemaatiliselt tehisarulahendusi osana suuremast arenguplaanist. Toetus vähendab tehisaru

kasutuselevõtuga seotud finantsriski ning soodustab innovatiivsete lahenduste katsetamist

toodetes, teenustes ja protsessides. Meede toetab tootlikkuse kasvu, konkurentsivõime

suurenemist ning Eesti ettevõtjate aktiivset osalust rahvusvahelisel turul. Negatiivseid

majanduslikke mõjusid ei ole ette näha.

Mõju riigieelarvele ja avalikule sektorile. Määruse rakendamine toimub riigieelarves selleks

ettenähtud vahendite ulatuses (15 miljonit eurot) ega too kaasa uusi või prognoosimatuid

kulutusi. Määruse rakendamise ja järelevalve korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

oma struktuuriüksuste ja infosüsteemide kaudu.

Mõju halduskoormusele. Ettevõtja halduskoormus piirdub taotluse esitamise, projekti

elluviimise ning aruandlusega, mis on vajalik, et tagada riigi rahaliste vahendite sihipärane ja

tulemuslik kasutamine. EIS-i töökoormus on sama suur kui tavapäraste toetuste andmise

menetlusprotsesside puhul. Aruandluskohustusi või halduskoormust teistele isikutele ega

asutustele ei lisandu.

Sotsiaalne mõju. Määrusel on vähene sotsiaalne mõju eeskätt tööhõivele, mõju sissetulekutele

või sotsiaalsele ebavõrdsusele pigem puudub. Kaudse mõjuna võib tehisarulahenduste laiem

kasutuselevõtt pikemas perspektiivis toetada töötingimuste paranemist, vähendades rutiinset

tööd ning võimaldades töötajatel keskenduda suurema lisandväärtusega tegevustele. See mõju

on siiski kaudne ja sõltub üksikute projektide edasisest arengust.

Mõju keskkonnale. Määrusel ei ole otsest ega märkimisväärset negatiivset keskkonnamõju.

Toetus ei ole seotud maa- või loodusressursside kasutamise ega saastava tegevusega. Kaudse

positiivse mõjuna võivad tehisarulahendused olenevalt toetatud projektide sisust aidata

tõhustada ressursside kasutamist, optimeerida logistikat või vähendada energiakulu. See mõju

ei ole siiski määruse tasandil kvantifitseeritav.

Mõju regionaalarengule. Määrus ei keskendu konkreetsetele piirkondadele ning toetus on

kättesaadav kõigile Eesti ettevõtjatele. Seetõttu ei ole ette näha üksikutele piirkondadele

avalduvat ebavõrdset mõju. Samas võib meede kaudselt toetada regionaalset ettevõtlust, kuna

digilahenduste rakendamine ei ole asukohapõhine ning võimaldab ka väljaspool suuremaid

linnu tegutsevatel ettevõtjatel suurendada oma konkurentsivõimet.

Mõju võrdsetele võimalustele ja põhiõigustele. Määrus ei mõjuta otseselt põhiõigusi ega

kehtesta piiranguid isikute õigustele või vabadustele. Toetuse taotlemise tingimused on

neutraalsed ning kohaldatavad kõigile nõuetelevastavatele ettevõtjatele võrdselt. Määrus ei

sisalda sätteid, mis võiksid kaasa tuua ebavõrdse kohtlemise soo, vanuse, rahvuse, puude või

muude tunnuste alusel.

Määrusel puudub mõju riigikaitsele, julgeolekule, rahvatervishoiule või avalikule korrale.

Samuti ei mõjuta määrus otseselt haridussüsteemi ega teadus- ja arendustegevuse korraldust.

Kokkuvõttes avaldab määrus positiivset ja proportsionaalset mõju, mis on kooskõlas meetme

piiratud mahu ja eesmärgiga.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse põhiline rakendaja on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (taotlejate nõustamine,

taotluste vastuvõtt, projekti analüüsimine riigiabi vaatenurgast, selle vastavuskontrolli ja

hilisema hindamise korraldamine, otsuste tegemine, toetuse väljamaksmine ning

tagasinõudmine).

Määrus mõjutab riigieelarve kulusid, suurendades neid 15 miljoni euro võrra. Määruse

rakendamisega ei kaasne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele märgatavaid lisakulusid.

6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu aitab saavutada „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

(TAIE) arengukava 2021–2035“ eesmärki suurendada 2035. aastaks tootlikkust 110%-ni EL-i

keskmisest.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas

avaldamist.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile (määrus on

Eesti.ai algatuse üks projektidest), Rahandusministeeriumile ja Justiits- ja Digiministeeriumile

(puutumus digiteemaga), Kliimaministeeriumile ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Eesti Tööandjate Keskliidule, AIRE-le ning Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule.