Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 26.05.2026 nr 8-1/4192-1; JDM/26-

0625/-1K

Meie 26.06.2026 nr 2-3/1912-3

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamine

Austatud minister

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab korrakaitseseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamise

korral.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab eelnõu eesmärki korrastada riikliku

järelevalve regulatsiooni ning koondada kontrolltehingu üldregulatsioon

korrakaitseseadusesse. Samas juhime tähelepanu, et kontrolltehingut puudutavad sätted vajavad

täpsustamist, et tagada tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve valdkonna järelevalve tõhusus

ning Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete täitmine.

1. Kontrolltehingu regulatsiooni koondamine korrakaitseseadusesse ei tohiks vähendada

tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve valdkonna järelevalve tõhusust

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks tarbijakaitseseaduse § 63 ja toote nõuetele vastavuse seaduse

§ 56¹ ning asendatakse senine valdkondlik kontrolltehingu regulatsioon korrakaitseseaduse §-s

53¹ sätestatud üldregulatsiooniga.

Kehtiva õiguse kohaselt võib kontrolltehingut teha juhul, kui järelevalve eesmärki ei ole

võimalik saavutada muude meetmetega või on see oluliselt raskendatud. Kavandatava

korrakaitseseaduse § 53¹ kohaselt seotakse kontrolltehing olulise või kõrgendatud ohu

väljaselgitamise või tõrjumisega. Seletuskirjast ei nähtu piisavalt, miks on selline muudatus

tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve valdkonnas vajalik ning kuidas on hinnatud selle mõju

senisele järelevalvepraktikale.

Tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve valdkonnas kasutatakse kontrolltehingut sageli

olukordades, kus ettevõtja tegelikku käitumist ei ole võimalik hinnata avatud

järelevalvemeetmetega. See puudutab eelkõige e-kaubandust ja digitaalseid teenuseid, kus

rikkumine võib ilmneda alles ostuprotsessi käigus või pärast lepingu sõlmimist. Samuti võib

kontrolltehing olla vajalik tegeliku kaupleja tuvastamiseks, tarneaegade kontrollimiseks,

eksitavate kauplemisvõtete tuvastamiseks või tarbija taganemisõiguse järgimise

kontrollimiseks.

2

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhib tähelepanu, et Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest (EL) 2017/23941 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)

2019/10202 tulenevad pädevatele asutustele kontrollostu tegemise ning sellega seotud

minimaalsed järelevalvevolitused, sealhulgas võimalus tegutseda vajaduse korral varjatud

identiteedi all ning kontrollida, uurida, demonteerida ja katsetada kontrolltehingu käigus

omandatud kaupu või teenuseid.

Eelnõuga tehtavate muudatused ei anna selgust, kuidas on pärast tarbijakaitseseaduse § 63 ja

toote nõuetele vastavuse seaduse § 56¹ kehtetuks tunnistamist tagatud nimetatud Euroopa Liidu

õigusaktidest tulenevate volituste jätkuv rakendamine. Samuti ei nähtu eelnõu materjalidest,

kuidas on pärast tarbijakaitseseaduse § 63 kehtetuks tunnistamist tagatud õigus teha

kontrolltehinguid tarbijate huve kaitsvatest Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate nõuete

täitmise kontrollimiseks.

Eelnõu seletuskirjast nähtub, et kontrolltehingu tegemisse ei ole enam lubatud kaasata

korrakaitseorganiväliseid isikuid. Palume muuta eelnõu või põhjendada seletuskirjas, kuidas

selline lahendus tagab järelevalve tõhususe ning Euroopa Liidu õigusest tulenevate

kontrollostuvolituste tõhusa rakendamise, arvestades, et teatud juhtudel võib

korrakaitseorganivälise isiku kaasamine aidata kaasa kontrolltehingu eesmärgi saavutamisele.

Samuti ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast piisavalt selgelt, kas kontrolltehingu tegemisel säilib

võimalus tegutseda vajaduse korral varjatud identiteedi all, kasutada väljamõeldud nime,

käituda kontrolltehingu eesmärgist lähtudes keskmise tarbija või keskmise lõppkasutajana,

lükata põhjendatud juhtudel edasi kontrolltehingust teavitamist ning uurida, katsetada või

demonteerida kontrolltehingu käigus omandatud toodet. Need erisused ei ole üksnes

menetluslikud lahendused, vaid on välja kujunenud tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve

valdkonna praktilistest vajadustest ning toetavad kontrolltehingu eesmärgi saavutamist.

Kontrolltehingu regulatsiooni ümberkujundamise tulemusel ei tohiks väheneda pädevate

asutuste võimalused täita Euroopa Liidu õigusest tulenevaid järelevalvekohustusi. Oluline on,

et kontrolltehingu regulatsiooni koondamine korrakaitseseadusesse ei tooks kaasa kehtivas

õiguses olemasolevate järelevalvevolituste kitsenemist ega Euroopa Liidu õigusest tulenevate

kontrollostu- ja turujärelevalvevolituste ebaselget rakendamist. Kui kontrolltehingu

üldregulatsiooni koondamine korrakaitseseadusesse ei taga kehtiva õigusega võrreldavat

järelevalvevõimekust, tuleks kaaluda tarbijakaitseseaduses ja toote nõuetele vastavuse seaduses

valdkondlike erisuste säilitamist ulatuses, mis on vajalik tõhusa järelevalve tagamiseks.

2. Kontrolltehingu tegemise otsustamise kord vajab suuremat paindlikkust

Eelnõu kohaselt otsustab kontrolltehingu tegemise prefekt või korrakaitseorgani juht.

Selline lahendus võib osutuda praktikas ebavajalikult jäigaks olukordades, kus

kontrolltehinguid tehakse riskipõhiselt või suuremas mahus. Kontrolltehingu vajadus võib

ilmneda järelevalvemenetluse käigus ning alati ei pruugi olla otstarbekas taotleda iga üksiku

kontrolltehingu tegemiseks asutuse juhilt eraldi otsust.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2394, 12. detsember 2017, mis käsitleb tarbijakaitsealaste

õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriikide asutuste koostööd ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1–26). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020, 20. juuni 2019, turujärelevalve ja toodete nõuetele

vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr

305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44).

3

Seetõttu palume kaaluda kontrolltehingu tegemise otsustamise õiguse delegeerimise võimalust

või näha ette muu lahendus, mis tagaks tõhusa järelevalve korraldamise, säilitades samal ajal

piisava kontrolli meetme kasutamise üle.

3. Kehalähedase salvestusseadme regulatsioon vajab süsteemset täpsustamist

Lisaks leiame, et täiendavat analüüsi vajab kavandatava korrakaitseseaduse § 34² paiknemine

erimeetmete regulatsiooni hulgas. Seletuskirjast nähtub, et kehalähedase salvestusseadmega

kogutud salvestist käsitatakse sisuliselt menetlustoimingu protokollimise vahendina. Sellest

tulenevalt vajab täiendavat analüüsi, kas vastav regulatsioon peaks paiknema

korrakaitseseaduse üldsätete juures, mitte erimeetmete hulgas.

Samuti ei selgu eelnõust üheselt, millisel õiguslikul alusel saavad kavandatavat volitust

kasutada muud korrakaitseorganid peale politsei. Eelnõus tuleks see küsimus selgelt lahendada,

et vältida tõlgendamisprobleeme regulatsiooni rakendamisel.

Kokkuvõttes toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelnõu üldist eesmärki

ühtlustada riikliku järelevalve regulatsiooni. Samas leiame, et kontrolltehingut puudutavad

sätted vajavad täiendavat täpsustamist, et tagada tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve

valdkonna järelevalve tõhusus ning Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete täitmine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisaadressaat: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Regina Karumaa +372 5305 3756

[email protected]

Ahto Pahk +372 5307 2548

[email protected]

Mari-Liis Aas +372 625 6459

[email protected]

Risto Jõgi +372 639 7681

[email protected]