| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-6/3496-1 |
| Registreeritud | 29.06.2026 |
| Sünkroonitud | 30.06.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
| Toimik | 1-6 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | usuasjade ja kodanikuühiskonna osakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EELNÕU
22.06.2026
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Siseturvalisuse kodanikuhariduse võimestamiseks toetuse andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse laiapindse riigikaitse-, sealhulgas siseturvalisuse alast
kodanikuharidust püsivalt edendavate vabaühenduste toetuse (edaspidi toetus) andmise,
sealhulgas taotlusvooru korraldamise, toetuse kasutamise ja aruandluse ning tagasinõudmise
tingimused ja kord.
(2) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhtudel.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk, sihtrühm ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada pikaajaliselt tegutsevaid vabaühendusi, kes püsivalt
edendavad kodanikuharidust laiapindse riigikaitse, sealhulgas siseturvalisuse alal, tugevdades
seeläbi elanike teadlikkust ohtudest, kaitsetahet ja kogukondlikku sidusust. Toetusega
võimaldatakse jätkata ja edasi arendada regulaarseid haridus-, koolitus-, muuseumi- ja
koostöötegevusi, mis panustavad Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 ning Sidusa Eesti
arengukava 2021–2030 eesmärkide täitmisse.
(2) Toetuse sihtrühma kuuluvad mittetulundusühingud ja sihtasutused (edaspidi ka
vabaühendused), kes on edendanud kodanikuharidust laiapindse riigikaitse alal vähemalt viis
aastat, viies avalikult läbi noori ja kogukondi kaasavaid haridus-, koolitus-, muuseumi- või
koostöötegevusi.
(3) Toetatakse projektipõhiselt sihtrühma tegevusi, mis:
1) suurendavad avalikkuse teadlikkust haridus-, koolitus- või muuseumitegevustest, nii et neis
osalejate hulk kasvab, sealhulgas noorte hulgas;
2) suurendavad elanike, eeskätt noorte kaitsetahet ja teadlikkust laiapindse riigikaitse alal;
3) tugevdavad kogukondade, vabatahtlike ja avaliku sektori vahelist koostööd.
§ 3. Toetuse andja
Toetuse andja on Siseministeerium (edaspidi toetuse andja), kes kuulutab taotlusvooru välja,
menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja teostab järelevalvet
toetuse kasutamise üle.
§ 4. Toetuse taotleja
Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei ole riigi ega
kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu
valitseva mõju all, st neil ei ole kokku üle 50 protsendi taotleja hääleõigusest ega õigust
nimetada või tagasi kutsuda enamikku taotleja juhtorgani liikmetest, ning:
1) kes tegutseb avalikes huvides, kooskõlas põhiseaduslike väärtustega;
2) kes on taotluse esitamisel olnud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud
vähemalt viis aastat ja selle aja jooksul edendanud kodanikuharidust laiapindse riigikaitse alal;
3) kelle tegevus on avalik, nii et ta teavitab üldsust eesti keeles oma eesmärkidest, tegevusest
ja väärtustest, mida ta järgib.
§ 5. Vähese tähtsusega abi
(1) Kui määruse alusel antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, järgitakse
konkurentsiseaduse 6. peatükki ja Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes.
(2)Toetuse andja kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse
andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust
eraldatava toetusega kolme aasta jooksul 300 000 eurot.
(3) Vähese tähtsusega abi lõikes 2 nimetatud ülemmäära arvestamisel:
1) loetakse üheks ettevõtjaks ettevõtted, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL)
2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt;
2) võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 5 nõudeid vähese tähtsusega abi
kumuleerimise kohta.
(4) Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab abi andja toetuse andmisega seotud dokumente
kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse tegevusele, mis otseselt toetavad käesoleva määruse § 2 sätestatud toetuse
andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamist.
(2) Toetatavad tegevused on laiapindse riigikaitse kodanikuharidust edendavad:
1) haridus- ja koolitustegevused, mis parandavad elanike teadlikkust või oskusi, sealhulgas
noorte ja kogukondade valmisolekut ohtude tõrjumiseks;
2) muuseumi- ja teavitustegevused, sealhulgas ekspositsioonide arendamine, mis käsitlevad
siseturvalisuse või laiemalt riigikaitsega seotud teemasid;
3) koostöö- ja ühisprojektid, mis loovad ja hoiavad sidemeid kogukondade, vabatahtlike ja
avaliku sektori partnerite vahel siseturvalisuse ja riigikaitse valdkonnas;
4) kogukondade ja noorte kaasamisele suunatud tegevused, sealhulgas arutelu- ja ühistegevused
siseturvalisuse ja riigikaitse teemadel;
5) punktides 1–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajaliku siseturvalisuse ja
kodanikuhariduse eesmärki toetava taristu ja õppevahendite arendamine ja ajakohastamine.
§ 7. Kulu abikõlblikkus
(1) Abikõlblik on kulu, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikkuse perioodi
jooksul, vastab kehtivatele õigusaktidele ja projekti eesmärgile ning on projektiga otseselt
seotud ja selle elluviimiseks sobiv, vajalik ja tõhus.
(2) Abikõlblikud kulud on:
1) toetuse kasutamisega seotud juhatuse liikmete ja töötajate töötasud proportsioonis
toetatavate tegevuste heaks töötatud ajaga, koos seadusest tulenevate maksude ja maksetega;
2) ekspertide tasud, mida makstakse konkreetsete mõõdetavate tööülesannete tegemiseks
kindlaksmääratud ajal (sh koolitajad, juhendajad, sisuarendajad);
3) avalike haridus-, koolitus- ja muuseumitegevuste korraldamise kulud, sh ruumi- ja tehnika
rendikulud, osalejate materjalid ja mõistlikud toitlustuskulud;
4) haridus- ja koostöötegevustega seotud kulud, sh õppematerjalide, programmide ja metoodika
arendamine ning tegevuste läbiviimisega seotud transpordi- ja majutuskulud;
5) koolitus-, õppe-, trüki-, info- ja digimaterjalide väljaandmise ja teavitustegevuse kulud;
6) eesmärki toetava taristu ajakohastamise ja õppevahendite soetamise kulud, mis ei ole
käsitletavad investeeringuna kinnisasja soetamisse ega põhjalikku renoveerimisse;
7) projekti eelarves kavandatud mahus sisseostetavate teenuste kulud (nt uuringud, tõlge,
kujundus, tehniline teenindus);
8) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta;
9) muud põhjendatud kulud, mis on otseselt projekti tegevusega seotud ja ette nähtud projekti
eelarves.
(3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) investeeringud kinnisvara soetamiseks;
2) kapitalirendi tüüpi lepingu alusel tekkinud kulu;
3) toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud, sealhulgas tehingud
juhatuse liikme äriühinguga;
4) finantstehingute intressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud ning teised
finantskulud;
5) viivised ja rahatrahvid;
6) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud;
7) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks;
8) sotsiaaltoetused;
9) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu, v.a projektiga otseselt seotud ürituste ja
ekspositsioonide lühiajalise kindlustusega seotud kulud;
10) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;
11) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest projektist, riigieelarve või muu
avaliku sektori toetusest või välistoetusest;
12) kulu, et soetada avaliku sektori poolt varem teisele isikule tasuta võõrandatud vara;
13) projekti juhtimise sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt;
14) organisatsioonide liikmemaksud;
15) esinduskulud ja kingitused;
16) muud tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.
(4) Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärse
tõendusväärtusega raamatupidamisdokumentidega.
(5) Projekti kulu tasutakse toetuse saaja arvelduskontolt.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja
tekivad projekti kulud.
(2) Abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta algusest ja
kestab maksimaalselt selle lõpuni.
§ 9. Taotlusvooru eelarve ja taotletav summa
(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve kujuneb vastavalt riigieelarvest
sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta. Toetuse andja kuulutab
taotlusvooru välja, kui vahendid toetuse andmiseks on olemas.
(2) Taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse toetuse saamiseks kuni 30 000 euro ulatuses
või taotlusvooru avamise teates nimetatud summas. Omaosalust ei nõuta.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale
Taotleja peab vastama käesoleva määruse §-s 4 sätestatud ja järgmistele tingimustele:
1) taotlejal ei ole tähtajaks esitamata majandusaasta aruandeid;
2) taotlejal puudub maksuvõlg või see on ajatatud;
3) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;
4) taotlejal ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi toetuse andja ees;
5) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel puudub kehtiv karistus riigivastase, avaliku julgeoleku
või avaliku usalduse vastase, majandus-, ametialase või varavastase kuriteo eest;
6) taotleja on varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepinguid või tingimusi täitnud
nõuetekohaselt;
7) kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muust avalikust rahastust
toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud
summas.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1)Taotlus esitatakse eesti keeles ja see peab sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab
toetuse andjal kontrollida taotleja ja taotluse vastavust käeoleva määruse nõuetele.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1)taotleja nimi ja registrikood;
2)projekti eesmärk ja planeeritavad tegevused;
3) taotleja kontaktandmed;
4) taotleja arveldusarve number ja pank;
5) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;
6) taotleja esindusõigusliku isiku nimi ja andmed.
(3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) sisaldama kinnitust, et taotleja vastab käesoleva määruse §-des 4, 10 ja 11 sätestatud
tingimustele;
2) sisaldama kinnitust, et projekti samade tegevuste finantseerimiseks, mis on nimetatud
taotluses, ei ole eelnevalt juba saadud kolmandatelt isikutelt toetust ja seda ei ole taotletud
samaaegselt käesolevas määruses nimetatud toetuse taotlusvooruga;
3) kirjeldama kavandatavaid tegevusi toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ja tulemuste
saavutamiseks;
4) sisaldama kavandatavate tegevuste aja- ja tegevuskava.
(4) Taotluse esitaja peab tõendama oma õigust taotlejat esindada. Kui taotleja esindusõiguslik
isik tegutseb volituse alusel või taotluse esitanud ühingu juhatuse liikmetel on ühine
esindusõigus, tuleb lisada taotlusele digitaalselt allkirjastatud esindusõigust tõendav dokument.
4. peatükk
Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse
tegemine
§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1)Toetuse taotlusvooru avamisest, selle tingimustest ja eelarvest teatab toetuse andja oma
veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(2) Taotlusvooru avamise teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) toetuse andja andmed;
2) sihtrühma kirjeldus;
3) taotluse esitamise tähtaeg ja aadress;
4) taotlusvooru tingimused.
(3) Taotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt:
1) toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused;
2) toetuse abikõlblikkuse periood ja taotlusvooru eelarve;
3) taotletava toetuse summa ühe taotleja kohta;
4) nõuded taotlejale;
5) nõuded taotlusele;
6) taotluse hindamise kriteeriumid.
(4) Taotlusvoor on avatud 30 kalendripäeva.
(5) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressile
[email protected]. Taotlus tuleb esitada taotlusvooru väljakuulutamise teates toodud
tähtajaks.
§ 13. Taotluse menetlemise aeg
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamise tähtajast arvates.
(2) Taotluse menetlemisel võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet, taotluse
täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused
või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Teabe saamiseks või puuduste
kõrvaldamiseks määrab toetuse andja mõistliku tähtaja, mille jooksul taotluse menetlemise aeg
peatub. Taotlejal on õigus esitatud taotlust täiendada ja muuta üksnes toetuse andja osutatud
ulatuses.
§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll
(1) Toetuse andja kontrollib, kas taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud
nõuetele.
(2) Toetuse andja jätab taotluse sisuliselt läbi vaatamata, kui taotleja ei kõrvalda puudusi toetuse
andja määratud tähtajaks.
(3) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse §-
des 4, 10 ja 11 sätestatud tingimustele.
(4) Nõuetele mittevastava taotleja või taotluse kohta teeb toetuse andja taotluse rahuldamata
jätmise otsuse käesoleva määruse § 13 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul.
§ 15. Taotluse hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord
(1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli läbinud taotlusi hindab toetuse andja
vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon, mille esimees on siseminister. Toetuse andjal on
õigus kaasata hindamiskomisjoni väliseid eksperte, kes eelnevalt kinnitavad kirjalikus vormis,
et nad on taotluse hindamisel sõltumatud ja erapooletud ning ei avalda hindamise käigus saadud
teavet kolmandatele isikutele.
(2) Kui hindamiskomisjoni liige või ekspert on seotud konkursile esitatud taotluse
ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga, nii et tal esineb huvide konflikt, siis kohustub ta
viivitamata sellest teavitama toetuse andjat ning taandama ennast taotluse hindamisest.
Siseministri taandumise korral täidab hindamiskomisjoni esimehe ülesandeid
hindamiskomisjoni kuuluv ametnik, kellel on Siseministeeriumi struktuuris kõrgem ametikoht.
(3) Taotluste hindamine toimub järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
1) tegevuse seotus toetuse eesmärkidega, ehk mil määral edendab taotleja senine ja kavandatav
tegevus laiapindse riigikaitse alast kodanikuharidust ning kaasab elanikke, sealhulgas noori -
25% maksimaalsest koondhindest;
2) tõestatud tegevuslugu ja käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud arengukavadele vastav
ühiskondlik mõju, arvestades taotleja varasemate tegevuste ulatust, järjepidevust ja mõõdetavat
panust valdkonda (osalejate arv, korraldatud tegevused, koostöösuhted) - 30% maksimaalsest
koondhindest;
3) kavandatavate tegevuste realistlikkus ja piisavus käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud
tulemuste saavutamiseks ning teostatavus abikõlblikkuse perioodil - 20% maksimaalsest
koondhindest;
4) meeskonna ja partnervõrgustiku asjakohasus, sh taotleja meeskonna kompetents,
olemasolevad partnerlussuhted kogukondade, vabatahtlike ja avaliku sektoriga - 15%
maksimaalsest koondhindest;
5)eelarve otstarbekus, ehk kulude mõistlikkus ja proportsionaalsus kavandatavate tegevustega
- 10% maksimaalsest koondhindest.
(4) Taotluse maksimaalne koondhinne on 100 punkti. Taotluse rahuldamise lävend on
koondhinne vähemalt 70 punkti.
(5) Taotlustest moodustatakse paremusjärjestus taotluste hindamistulemuste põhjal. Taotluse
hindamistulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate poolt taotlusele antud punktid ja
arvutatakse hindajate arvuga jagades keskmine punktisumma. Võrdse koondhindega projektide
korral saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja
3 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui taotluste liidetud
punktisummad on võrdsed, otsustab nende järjekorra pingereas hindamiskomisjoni esimees.
(6) Hindajad on kohustatud läbi arutama kõik nõuetele vastavad taotlused, mille kõrgeima ja
madalaima koondhinde vahe on enam kui 25 punkti.
(7) Lävendi ületavaid taotlusi võib rahuldada hindamistulemuste alusel moodustatud
paremusjärjestuses kuni vooru eelarve lõppemiseni. Juhul kui taotluse täielikuks rahuldamiseks
vooru eelarves raha ei jätku ja taotleja on nõus projekti ellu viima taotletust väiksema toetusega,
siis otsustab hindamiskomisjoni esimees, kas rahuldada taotlus osaliselt või jätta rahuldamata.
§ 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse teeb paremusjärjestuse alusel toetuse
andja.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:
1) taotleja või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks;
2) taotluse koondhinne on väiksem kui 70 punkti;
3) taotluse rahuldamiseks vastavalt pingereale ei jagu eelarvevahendeid;
4) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid
ning puudused on jäetud toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata;
5) taotleja või temaga seotud isik mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või
muul õigusvastasel viisil.
(3) Taotluse rahuldamise otsus tehakse, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud
asjaolusid. Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) toetatud projekti tegevuste lühikirjeldus ja toetuse suurus;
4) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale;
5) aruande esitamise tähtaeg;
6) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse 2023/2831 tähenduses, kui see
teave on asjakohane;
7) vajaduse korral toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise võimalus;
8) muu vajalik teave.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
4) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale;
5) muu vajalik teave.
(5) Taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest elektrooniliselt
käesoleva määruse § 13 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul.
5. peatükk
Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine
§ 17. Toetuse maksmine
Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena ühes osas toetuse rahuldamise otsuses
sätestatud tingimustel 21 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada edasi- või tagasiulatuvalt kehtetuks seaduses
sätestatud alustel või kui selleks on ette nähtud võimalus taotluse rahuldamise otsuses.
(2) Taotlejal on õigus enne toetuse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist esitada 10 tööpäeva
jooksul toetuse andjale vastava teate saamisest enda seisukohad ja vastuväited.
§ 19. Teavitusnõuded
(1) Toetuse saaja on kohustatud täitma teavituskohustust ehk teavitama projekti elluviimise
käigus regulaarselt avalikkust saadud toetusest, projekti eesmärkidest, ellu viidud tegevustest
ja tulemustest.
(2) Toetuse saaja peab kolme kalendrikuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsust oma
veebilehel või sotsiaalmeedia lehel avalikustama projekti eesmärgid, toetussumma ning teabe
olulisemate tegevuste kohta.
(3) Toetuse saaja peab viitama toetuse andjale nii sõnaliselt kui ka kirjalikult taasesitatavas
vormis, kasutades selleks ametlikke logosid.
§ 20. Aruande esitamine ja kinnitamine
(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale aruande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tingimustel ja tähtajaks. Aruande allkirjastab digitaalselt toetuse saaja esindusõiguslik isik.
(2) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, tuleb toetuse saajal puudused kõrvaldada
toetuse andja määratud tähtajaks. Vaieldavuse korral võib toetuse andja tähtaega ühekordselt
pikendada mõistliku aja võrra.
(3) Toetuse andja ei kinnita aruannet ja algatab toetuse tagasinõudmise, kui toetuse saaja:
1) on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid või
mittetäielikke andmeid ega ole puudusi toetuse andja määratud tähtajaks kõrvaldanud;
2) ei ole teinud taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi ettenähtud tingimustel
ja tähtajaks või kui toetuse saaja tegevused ei ole tõendatud.
§ 21. Toetuse tagasinõudmine
(1) Toetuse andja võib makstud toetuse põhjendatud mahus osaliselt või täielikult tagasi nõuda
riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 nimetatud alustel või täiendavalt juhul, kui:
1) projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamine ei ole tõendatud;
2) tehtud tegevused ei vasta toetuse rahuldamise otsusele või pole tõendatud;
3) kantud kulud ei vasta nõuetele või taotluse rahuldamise otsusele, toetust on kasutatud
mitteabikõlblikuks kuluks või kui kulutuste eest ei ole tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;
4) toetuse saaja ei ole esitatud aruannet tähtajaks;
5) taotluse rahuldamise otsus on kehtetuks tunnistatud;
6) käesoleva määruse §-is 19 sätestatud teavitusnõudeid on oluliselt rikutud;
7) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise
otsuses määratud tingimusi;
8) selgub, et toetuse saaja on mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul
õigusvastasel viisil;
9) toetus jääb osaliselt või täielikult projekti abikõlblikkuse perioodil kasutamata;
10) toetuse saaja loobub toetusest.
(2) Toetuse andjal on õigus jätta toetus tagasi nõudmata, kui:
1) esinevad riigieelarve seaduse § 551 lõikes 3 nimetatud alused;
2) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse toetuse andja ja toetuse saaja vahel
kokku lepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel
võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse andja määratud
tähtajaks.
(3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi
andmeid:
1) toetuse andja nimi ja registrikood;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
4) tagasinõutava toetuse määr;
5) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
6) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed;
7) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
8) muu vajalik teave.
(4) Toetuse saaja võib taotleda toetuse andjalt toetuse tagasimaksmise ajatamist, esitades selleks
15 tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates toetuse andjale
elektrooniliselt kirjaliku avalduse, milles on kirjeldatud ajatamise vajaduse põhjendus ja
tagasimaksmise soovitud ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama
finantsseisu kajastavad dokumendid.
(5) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 20
tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise
tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(6) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades võimaluse
korral toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava.
(7) Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava
kohaselt toetust tagasi. Kui ajatamise otsus tunnistatakse kehtetuks, peab toetuse saaja maksma
kogu toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse
jõustumisest arvates.
6. peatükk
Poolte õigused ja kohustused
§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva ja sellega lahutamatult seotud teabega
avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
3) loobuda toetusest või tagastada see igal ajal osaliselt või täies ulatuses.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) kasutama toetust sihipäraselt taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses ja
teistes õigusaktides sätestatu järgi;
2) kajastama tegevuste abikõlblikke kulusid raamatupidamises muudest kuludest selgelt
eristatavalt;
3) tagama kulu abikõlblikkuse kontrollitavuse, sealhulgas tõendades, et toetuse kasutamisega
seotud töötajate töötasud on proportsioonis toetatava tegevuse heaks töötatud ajaga;
4) osutama kaasabi, andma selgitusi ja võimaldama toetuse andjal juurdepääsu kõikidele
toetuse kasutamisega seotud dokumentidele vähemalt viie tööpäeva jooksul nõude saamisest
arvates;
5) teavitama toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja
kohustuste täitmist;
6) täitma käesoleva määruse §-s 19 sätestatud teavitusnõudeid;
7) kandma kasutamata ja tagasinõutud toetuse tagasi tähtajaks;
8) säilitama taotluse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat pärast
projekti lõppemist.
§ 23. Toetuse andja õigused ja kohustused
(1) Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, sealhulgas seda, kas toetust kasutatakse
kooskõlas käesoleval määruse ja taotluse rahuldamise otsusega;
2) nõuda, et taotluses sisaldunud tegevuste eesmärkide, kestuse, oodatavate tulemuste ja kulude
kohta esitataks lisaandmeid ja -dokumente, mis tõendavad, et tegevused on nõuetekohaselt ellu
viidud ning toetuse saaja kohustused on nõuetekohaselt täidetud;
3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja
rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub
muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses
sätestatust;
4) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees
ja see on ajatamata.
(2) Toetuse andja on kohustatud:
1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesolevas määruses ettenähtud otsused tähtaegselt;
2) tagama vähese tähtsusega abi andmise korral andmete kandmise registrisse ja vähese
tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste
täitmise;
3) säilitama vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse taotlemise, andmise, kulu
abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat
viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
4) kontrollima toetatud tegevuste elluviimist;
5) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;
6) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Rahandusministeerium
29.06.2026 nr 1-6/3496-1
Siseministri määruse "Siseturvalisuse
kodanikuhariduse võimestamiseks toetuse
andmise tingimused ja kord" eelnõu
[Pöördumine]
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Siseministri määruse „Siseturvalisuse
kodanikuhariduse võimestamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu koos
seletuskirjaga. Palume eelnõu kooskõlastada ja vajadusel märkused saata 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa:
eelnõu 11 lk-l
seletuskiri 19 lk-l
Kristjan Ots
Siseministri määruse
„Siseturvalisuse kodanikuhariduse võimestamiseks toetuse andmise
tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega reguleeritakse siseturvalisuse- või ka laiapindse riigikaitse valdkonnas pikaajaliselt
kodanikuharidust edendanud vabaühendustele toetuse andmise tingimusi ja korda. Eestis on
mittetulunduslikul alusel toimivaid ettevõtmisi, mis on ennast aastakümnete jooksul tõestanud,
panustades siseturvalisuse- või riigikaitse alasesse kodanikuharidusse, pakkudes temaatilist sisu
ja harivaid elamusi ning aidates seeläbi kujundada Eesti inimeste teadlikkust laiapindse
riigikaitse ja ühiskonna turvalise toimimise teemal. Usaldusväärsete kodanikuhariduse
edendajate tegevus loob väärtust nii riigi kui kogukondade jaoks, kuid olemasolevas toetuste
raamistikus puudub neil kindel koht. Seni on neile makstud toetust otsustuskorras.
Käesolev määrus sätestab vähemalt viieaastase tegutsemislooga vabaühendustele võimaluse
taotleda riigisisest projektipõhist toetust, selleks et rahastada oma tegevust kodanikuhariduse
andmisel laiapindse riigikaitse alal kooskõlas riiklikult seatud eesmärkidega. Senine
otsustuskorras toetuse andmise kord asendatakse avatud taotlusvooruga, mis tagab taotlejatele
läbipaistvuse ja võrdsed võimalused. Eelnõus määratakse kindlaks taotlejale ja taotlusele
esitatavad nõuded, kulude abikõlblikkuse tingimused, toetatavad tegevused, taotluse
hindamiskriteeriumid ja menetluskord, toetuse aruandlus ja kontroll, toetuse tagasinõudmise
alused ja kord ning poolte õigused ja kohustused.
Toetust annab Siseministeerium, kes vastutab taotlusvooru korraldamise, taotluste hindamise
ning toetuse kasutamise kontrollimise eest.
Toetust antakse eesmärgiga toetada pikaajaliselt tegutsevaid vabaühendusi, kes püsivalt
edendavad siseturvalisuse ja riigikaitsealast kodanikuharidust, tugevdades seeläbi elanike
teadlikkust, kaitsetahet ja kogukondlikku sidusust. Toetusega võimaldatakse jätkata ja edasi
arendada regulaarseid haridus-, koolitus-, muuseumi- ja koostöötegevusi, mis panustavad
Siseturvalisuse arengukava (STAK) 2020–2030 ning Sidusa Eesti arengukava (SIDEST) 2021–
2030 eesmärkide täitmisse. Toetuse abil soodustatakse haridus-, koolitus- ja
muuseumitegevuste elluviimist, mis aitavad kaasa elanikkonna, sealhulgas noorte ja
kogukondade siseturvalisuse alase teadlikkuse kasvule ning toetavad regionaalset arengut ja
kogukondade kaasamist.
Toetusest saab katta üksnes põhjendatud kulusid, mis vastavad tingimustele ja aitavad tõhusalt
saavutada toetuse eesmärke. Näiteks projektiga otseselt seotud tööjõukulud ja eksperditasud,
koolituste ja ürituste korraldamise kulud, siseturvalisuse- ja julgeolekuga seotud haridus- ja
koolitustegevused, taristu arendamine ning trüki- ja digimaterjalide väljaandmine.
Abikõlblikkuse tingimuseks on kõigil juhtudel kulu otsene seotus projektis kavandatud
tegevustega, mis vastavad toetuse andmise eesmärgile. Määrus sätestab loetelu kuludest, mis
loetakse alati mitteabikõlblikuks.
Taotlejaks saab olla vähemalt viis aastat registrisse kantud mittetulundusühing või sihtasutus,
kes tegutseb avalikes huvides, kelle tegevus on avalik ning kes on täitnud seadusest ja
varasematest lepingutest tulenevaid kohustusi. Taotlejal ei tohi olla maksuvõlgu ega
nõuetekohaselt täitmata kohustusi toetuse andja ees. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus,
mille järgi kontrollitakse esmalt taotluse ja taotleja nõuetelevastavust. Vastavaks tunnistamise
korral järgneb hindamine ja edukaks osutunud taotleja suhtes tehakse toetuse andmise otsus.
Toetuse saaja peab järgima toetuse andmise tingimusi ja täitma aruandluse kohustuse.
Toetuse tulemusena suureneb avalikkuse teadlikkust haridus-, koolitus- või
muuseumitegevustest, milles osalemine kasvab ka noorte hulgas. Noorte ja ülejäänud
elanikkonna teadlikkus ja kaitsetahe suurenevad ning kogukondade, vabatahtlike ja avaliku
sektori vaheline koostöö paraneb.
Toetuse taotlemine on vabatahtlik. Määruse kehtestamine ei too kaasa kohustuslikku ega
ülearust halduskoormust haldusevälistele isikutele.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna
osakonna juhatajad Martin Tulit ([email protected]) ja Häli Allas
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
Siseministeeriumi õigusnõunik Kristjan Ots.
Eelnõu ja seletuskiri keeletoimetatakse pärast ametlikku kooskõlastusringi.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi
ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on kehtestada avatud taotlusvoorus toetuse andmise tingimused ja kord, et
toetada tegevusi, mida pikaajaliselt tegutsevad kodanikuhariduse- ja mäluasutused viivad läbi
laiapindse riigikaitse edendamiseks, tugevdades Eesti inimeste, sealhulgas noorte teadlikkust
ohtudest, kaitsetahet ja kogukondlikku sidusust. Seeläbi panustatakse riiklike arengukavade
(STAK, SIDEST) eesmärkide täitmisse. Laiapindne riigikaitse käesoleva määruse tähenduses
hõlmab riigikaitse tegevussuundi, sealhulgas siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamist sõltumata
sellest, kuidas vastavad ülesanded riigis jaotuvad ministeeriumide valitsemisalade vahel.
Eelnõuga luuakse võimalused avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja
sihtasutuste toetamiseks haridus-, koolitus-, muuseumi- või koostöötegevuste elluviimisel
noorte ja kogukondade kaasamiseks.
Toetus aitab vabaühendustel jätkusuutlikult tegutsedes suurendada avalikkuse teadlikkust
siseturvalisuse- ja riigikaitse valdkonna tegevustest, suurendada huvi nende vastu ka noorte
hulgas ning soodustada koostööd kogukondade, vabatahtlike ja avaliku sektori vahel. Riigi
panus annab selge signaali, et kodanikuhariduse edendamine siseturvalisuse- või laiemalt
riigikaitse alal ning kogukondade aktiivne kaasamine sellesse on väärtustatud ja strateegiliselt
oluline.
Siseminister kehtestab toetuse andmiseks määruse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551
lõike 2 alusel. Volitusnormist lähtuvalt sätestab minister oma määruses ministeeriumi
valitsemisala vahendite arvelt antava riigisisese projektipõhise toetuse andmise, sealhulgas
taotlusvooru korraldamise, toetuse kasutamise ja aruandluse ning toetusena antud vahendite või
selle jäägi tagasinõudmise tingimused ja korra. Samas määruses võib minister sätestada
riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud
tagasinõudmise alused.
Määrus loob toetusest huvitatud isikute jaoks selguse, kes ja millistel tingimustel saab toetust
taotleda, milline on sellega seotud korraldus ja menetlus. Seeläbi tagatakse avaliku raha
eesmärgipärane jaotus ja läbipaistev kasutamine. Määruses sätestatakse taotlemise ja hindamise
põhimõtted, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, abikõlblike kulude tingimused,
aruandlusnõuded, toetuse kasutamise üle tehtav järelevalve ja toetuse tagasinõudmise alused.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 23 paragrahvist. Eelnõu ülesehitus on järgmine:
1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1–5);
2. peatükk „Toetuse andmise alused“ (§-d 6–9);
3. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele“ (§-d 10–11);
4. peatükk „Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta
otsuse tegemine“ (§-d 12–16);
5. peatükk „Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine“ (§-d 17–21);
6. peatükk „Poolte õigused ja kohustused“ (§-d 22–23).
1. peatükk. Üldsätted
Selles peatükis sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk,
sihtrühm ja tulemus, toetuse andja, toetuse taotleja ning vähese tähtsusega abi sätted.
Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse laiapindse
riigikaitse-, sealhulgas siseturvalisuse alast kodanikuharidust püsivalt edendavate
vabaühenduste toetuse andmise, sealhulgas taotlusvooru korraldamise, toetuse kasutamise ja
aruandluse ning tagasinõudmise tingimused ja kord.
Paragrahvi 1 lõikes 2 sätestatakse, et määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni
määruse (EL) 2023/2831 (milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi
VTA määrus) artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhtudel. Viidatud komisjoni määruse
sätted näevad ette üksikasjaliku loetelu juhtudest, mida ei loeta vähese tähtsusega abiks. Muu
hulgas ei saa vähese tähtsusega abi korras toetust:
kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad;
ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmatootmise ning töötlemise ja
turustamisega;
ekspordi korral kolmandatesse riikidesse või Euroopa Liidu liikmesriikidesse;
kodumaiste kaupade ja teenuste kasutamisel importkaupade ja -teenuste asemel.
Paragrahviga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, sihtrühm ja tulemus
Toetust antakse eesmärgiga tõsta teadlikkust laiapindse riigikaitse teemadest ning edendada
siseturvalisuse- ja riigikaitsealast koostööd. Toetuse abil soodustatakse haridus-, koolitus- ja
muuseumitegevuste elluviimist, mis aitavad tugevdada Eesti inimeste, sealhulgas noorte
teadlikkust ohtudest, kaitsetahet ja kogukondlikku sidusust.
Kogukond on enamasti teatud piirkonnas elav kindlat tüüpi sotsiaalsete suhete võrgustikuga
seotud inimeste rühm. Kogukonnad võivad olla ka valdkonna- või huvipõhised. Noorte all
käesoleva määruse tähenduses mõistetakse inimesi vanuses 7-26.
Toetus on mõeldud pikaajaliselt avalikes huvides tegutsenud mittetulundusühingutele ja
sihtasutustele, kes oma projektidega arendavad siseturvalisuse ja riigikaitse valdkonda
kooskõlas toetuse eesmärkide ja riiklike arengukavadega (STAK, SIDEST). Sihtrühma ligipääs
mitmesugustele projektipõhistele toetustele on piiratud nende vabaühenduste väljakujunenud
organisatsiooni tõttu ning kuna tegemist ei ole tavapärase mäluasutuste tegevuse või
noorteprogrammidega, samuti mitte vahetult elanikkonnakaitse või päästevõimekuse
tagamisega. Toetus on ette nähtud selleks, et võimaldada kodanikuhariduse järjekindlat andmist
ja arendamist siseturvalisuse- ja riigikaitse valdkonnas ning tugevdada riigi, kohaliku
omavalitusse ja vabatahtlike koostööd. Haridus-, koolitus- ja muuseumitegevusi läbi viies
edendab toetuse sihtrühm Eesti inimeste valdkondlikku teadlikkust ja kaitsetahet, kaasates
kogukondi ja noori.
Paragrahvi 3 kohaselt on toetuse andja Siseministeerium (edaspidi toetuse andja), kes
menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja järelevalvet toetuse
kasutamise üle. Toetuse andja vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest,
teavitab toetuse saamise võimalusest, menetleb esitatud taotlust ning otsustab, kas taotlus
rahuldada või mitte jne. Toetuse andja täpsem õiguste ja kohustuste loend on esitatud §-s 23.
Paragrahviga 4 sätestatakse tingimused toetuse taotlejale. Toetust saavad taotleda Eestis
avalikes huvides ja avalikult tegutsevad mittetulundusühingud või sihtasutused, kes taotluse
esitamise ajaks on olnud vähemalt viis aastat registrisse kantud, olles sama aja jooksul
edendanud kodanikuharidust laiapindse riigikaitse alal. Selle tegevuse all tuleb määruse § 2
lõike 2 järgi mõista avalikult noori ja kogukondi kaasavaid haridus-, koolitus-, muuseumi- või
koostöötegevusi. Vastavaks tunnistamiseks peab taotleja täitma ka määruse §-s 10 sätestatud
nõuded.
Toetuse taotlejaks võib olla mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei ole riigi ega kohaliku
omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva
mõju all. Seega on taotlejatena välistatud seltsingud, erakonnad, äriühingud ning riigi või
kohaliku omavalitsuse asutatud ja nende kontrolli all olevad mittetulundusühingud ja
sihtasutused või nendest moodustatud võrgustikud ja katusliidud ning avalik-õiguslikud
juriidilised isikud.
Õigusmõiste „valitsev mõju“ sisustamisel lähtutakse konkurentsiseaduse § 2 lõikes 4
sätestatust, kohaldades seda käesoleva määruse sisu ja selle rakendamisega seotud juriidiliste
isikute liikide kontekstis.1 Näiteks tuleb silmas pidada, et ühel taotlejal ei oleks teise suhtes
põhikirjaliselt sarnast kontrolli nagu ema- ja tütarettevõtja suhetes.
Toetuse taotleja peab tegutsema avalikes huvides ehk tema põhikirjalised eesmärgid ja tegevus
ei piirdu liikmeskonna erahuvidega, vaid on suunatud laiemale sihtrühmale ja ühiskonnale
oluliste eesmärkide saavutamisele. Taotleja tegevus peab olema kooskõlas põhiseaduslike
väärtustega, mida iseloomustab näiteks pühendumine rahu hoidmisele läbi laiapõhjalise
riigikaitse ning teiste isikute õiguste ja vabaduste arvestamine. Toetuse kasutamine ei tohi
tekitada ebaausat konkurentsi erasektoriga. Taotleja tegevus peab olema avalik, mis eeldab
avalikkuse teavitamist veebilehe või sotsiaalmeediakonto kaudu, kus avaldatakse ajakohane
eestikeelne teave ühingu eesmärkide ja tegevuse kohta ning viide oma tegevuse eesmärkidele,
põhimõtetele ja/või väärtustele, mida ta järgib. Taotleja võib oma tegevuse kohta infot jagada
ka katus- või partnerorganisatsiooni või kohaliku omavalitsuse veebisaidi alamlehel.
Taotleja peab olema taotluse esitamise hetkel olnud Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registrisse kantud vähemalt viis aastat, mis tagab, et toetust saavad taotleda ennast pikaajaliselt
tõestanud usaldusväärsed organisatsioonid. Vähemalt viie aastat peab taotleja olema edendanud
avalikes huvides kodanikuharidust siseturvalisuse- või laiemalt riigikaitse alal. Need
tingimused vastavad toetuse andmise eesmärgile ja sihtrühmale, panustades kodanikuhariduse
andja pikaajalisele ja jätkusuutlikule tegevusele.
Paragrahviga 5 sätestatakse täpsemalt vähese tähtsusega abi andmisega seonduv.
Kui määruse alusel antav toetus liigitub vähese tähtsusega abiks, siis järgitakse toetuse andmisel
reegleid ja põhimõtteid, mis tulenevad konkurentsiseaduse 6. peatükist ning VTA määrusest.
Toetuse andja peab iga taotluse puhul kontrollima, kas toetus on vähese tähtsusega abi. Toetuse
andja analüüsib, kas tegemist on majandusliku eelise ja konkurentsi moonutamisega. Vähese
tähtsusega abi andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele taotlejale antava vähese tähtsusega
1 KonkS § 2 lg 4: „Valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise
isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil
otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:
1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või
2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.“
abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.
Alates 1. jaanuarist 2024 tõusis vähese tähtsusega abi ülemmäär 300 000 euroni taotleja kohta
kolme aasta jooksul. See tähendab, et ülemmäära arvestatakse jooksvalt abi andmise
kuupäevast kolm aastat tagasi.2
Lisaks on oluline tähele panna, et vähese tähtsusega abi andmisel peab toetuse andja säilitama
toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat.
2. peatükk. Toetuse andmise alused
Paragrahvis 6 sätestatakse toetatavad tegevused.
Lõige 1 sätestab, et toetust antakse tegevustele, mis otseselt aitavad saavutada toetuse andmise
eesmärki ja tulemust. Seda üldtingimust täpsustatakse sama paragrahvi teises lõikes ja kulu
abikõlblikkuse tingimustes.
Lõikes 2 antakse taotlejale täpsem ülevaade, milleks toetust saab taotleda ja milleks mitte.
Kõik toetatavad tegevused peavad olema seotud laiapindse riigikaitsealase
kodanikuharidusega. Toetatavad tegevused on haridus- ja koolitustegevused, sealhulgas
siseturvalisuse- või laiemalt riigikaitse teemaliste koolituste korraldamine, õppepäevade ja
laagrite läbiviimine, sealhulgas praktilised tegevused (nt taktikalised harjutused, esmaabiõpe);
muuseumi- ja teavitustegevused, sealhulgas temaatiliste ekspositsioonide arendamine,
siseturvalisuse- või laiemalt riigikaitse ajalugu käsitlevate arhiivide ja kogude korrastamine
ning esitlemine, näituste ja muuseumipäevade korraldamine; koostöö ja ühisprojektid
kogukondade, vabatahtlike ja avaliku sektori partneritega, sealhulgas valdkondade vaheliste
sidemete arendamine, ühiste õppuste, seminaride ja teemapäevade korraldamine
jõustruktuuride osalusel; kogukonna ja noorte kaasamine, sealhulgas ürituste ja arutelude
korraldamine, mis keskenduvad turvalisuse ja kaitse teemadele, noortele suunatud
programmide loomine, mis suurendavad huvi laiapindse riigikaitse vastu; eesmärki toetava
taristu ja varustuse arendamine, sealhulgas koolituste ja õppuste tarbeks vajaliku varustuse
soetamine, tegevusteks planeeritavate ruumide ja harjutusalade kaasajastamine.
Paragrahviga 7 reguleeritakse kulu abikõlblikkust.
Lõige 1. Abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude selge piiritlus tagab toetuse sihipärase ja tõhusa
kasutamise. Abikõlblik saab olla kulu, mille toetuse saaja on teinud projekti abikõlblikkuse
perioodil. Seejuures peab kulu olema tehtud õiguspäraselt ja olema projektiga otseselt ning
eesmärgipäraselt seotud, aga ka põhjendatud ja kulutõhus. Tegemist on kulu abikõlblikuks
lugemise üldpõhimõttega, mis laieneb kõigile taotlusega kaetavatele kuludele, et tagada toetuse
sihipärane ja läbipaistev kasutamine.
2 Vähese tähtsusega abi. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigiabi/vahese-
tahtsusega-abi.
Lõige 2 sätestab mittetäieliku loendi kuludest, mida saab taotluse hindamisel abikõlblikuks
lugeda. Personalikulu ehk juhatuse liikmetele ja töötajatele makstav tasu on abikõlblik üksnes
projektiga seotud tööde osas ja toetuse arvelt näiteks preemiat maksta ei saa. Abikõlblikud
saavad olla projektiga otseselt seotud eksperdikulud, kulutused ürituste ja koolituste
korraldamiseks, haridus- ja koostöötegevusteks ning kommunikatsiooniks ja teavituseks.
Toetust saab taotleda taristu arendamiseks ja õppevahendite soetamiseks, samuti toetatavate
tegevustega seotud ja eesmärkide elluviimiseks vajalike teenuste jaoks, mis ostetakse sisse (nt
õigusabi, notaritasud, tehniline ja finantsekspertiis, raamatupidamiskulud ja muu selline).
Sisseostetavate teenuste vajalikkus ja kulu peab olema kavandatud projekti eelarves. Riiklikud
maksud ja lõivud on abikõlblikud, kui riik neid ei tagasta. Abikõlblikuks loetakse ka muud
projektieelarves ettenähtud põhjendatud kulud. Loetelu on avatud, kuid tingimuseks on
vastavus abikõlblikuks lugemise üldpõhimõtetele ning kajastatus eelarves.
Lõige 3. Mitteabikõlblike kulude loendis on toodud selged välistused, et tagada toetuse
sihipärane kasutamine ja vältida väärkasutust. Välistatud on maa või muu kinnisvara
omandamise kulu, samuti kapitalirendi alusel tekkinud kulu. Läbipaistvuse huvides ja
huvikonflikti ärahoidmiseks on välistatud toetuse saaja juhtorganisse kuuluva või muu seotud
isiku tehingud projektiraha kasutamiseks tema enda või tema pereliikme või lähikondlase
kontrollitava juriidilise isikuga. Näiteks käsundus- või kasutuslepingu sõlmimine projekti
elluviimiseks äriühinguga, mis kuulub toetuse saaja juhatuse liikme pojale. Finantskulud, nagu
intressid, valuutavahetustasud ja viivised, samuti kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu ei ole
seotud projekti eesmärkide elluviimisega ning seetõttu ei kuulu abikõlblike kulude hulka.
Samuti on välistatud rahatrahvid, vaide- ja kohtumenetluse kulud, reserv ootamatute kulude
katmiseks ning sotsiaaltoetused ning erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks.
Topeltrahastamise vältimiseks ei saa toetusest katta kulusid, mis on juba rahastatud teisest
projektist või avaliku sektori vahenditest. Vara soetamiseks, mille võõrandaja on varem saanud
tasuta riigilt või mujalt avalikust sektorist, toetust ei anta. Lisaks ei ole lubatud toetusega osta
projektijuhtimise teenust teiselt juriidiliselt isikult või FIE-lt, samuti katta liikmemakse,
esinduskulu või kingitusi. Kõik põhjendamatud ja ebaolulised kulud loetakse samuti
mitteabikõlblikuks, et tagada toetuse eesmärgipärane ja tõhus kasutamine.
Lõike 4 järgi peavad kõik kulud olema tõendatud asjakohaste raamatupidamisdokumentidega,
et kulutused oleksid läbipaistvad ja kontrollitavad.
Lõikes 5 toetuse saajale nähakse ette nõue tasuda projekti kulu enda arvelduskontolt, et tagada
kulutuste läbipaistvus ja kontrollitavus.
Paragrahviga 8 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood.
Lõike 1 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel saab teha projekti
tegevusi ja saavad tekkida projekti kulud. Väljaspool abikõlblikkuse perioodi tekitatud kulud ei
ole abikõlblikud.
Lõike 2 kohaselt on abikõlblikkuse periood piiritletud taotlusvooru väljakuulutamise
kalendriaastaga.
Lõike 3 järgi saab toetuse andja pikendada abikõlblikkuse perioodi üksnes põhjendatud
juhtudel. Nii on toetuse andjal võimalik hoida ära põhjendamatud viivitused, kuid samas
võimaldada paindlikkust olukordades, kus projekti elluviimisel tekivad ootamatud ja toetuse
saajast sõltumatud viivitused, nagu:
loodusõnnetused või muud ettenägematud takistused;
viivitused koostööpartnerite poolt;
sellised projekti elluviimise tingimuste olulised muudatused, mida ei olnud võimalik
ette näha.
Pikendamise avaldus esitatakse kirjalikult taasesitatavas vormis elektrooniliselt, tuues
pikendamise põhjused ja tõendid viivituste kohta ning näidates ära, kuidas tagatakse projekti
eesmärkide saavutamine taotletud lisaaja jooksul. Toetuse andja lahendab taotluse 10 tööpäeva
jooksul ning teavitab sellest taotlejat elektrooniliselt. Ettenähtud kord aitab vältida perioodi
põhjendamatut pikendamist ning tagada toetuse sihipärast kasutamist võrdsetel tingimustel.
Paragrahvis 9 nähakse ette taotlusvooru eelarve ja taotletava toetuse summa kujunemine.
Lõike 1 kohaselt kujuneb taotlusvooru eelarve vastavalt riigieelarvest sihtotstarbeliselt
eraldatud vahenditele konkreetse kalendriaasta kohta. Kuna see summa võib riigieelarve
koostamise käigus muutuda, ei võimalik taotlusvooru iga-aastast eelarvet määruses kindlaks
määrata. Samuti ei saa määrus tekitada kellelegi etteulatuvalt ootust, et taotlusvoor igal aastal
välja kuulutatakse ja et sellest saab toetust teatud kindla summa.
Lõikes 2 nähakse ette, et üks taotleja saab taotlusvoorus esitada taotluse toetuse saamiseks
summas kuni 30 000 eurot, kuid taotlusvooru avamise teates võib toetuse andja näha ette ka
väiksema summa. Taotleja omaosalus ei ole toetuse saamiseks nõutav.
3. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele
Paragrahviga 10 sätestatakse toetuse taotlejaks kvalifitseerumise nõuded. Lisaks on toetuse
taotlejale sätestatud tingimused määruse §-s 4.
Taotlejal ei tohi olla tähtajaks esitamata majandusaasta aruandeid ega nõuetekohaselt täitmata
kohustusi toetuse andja ees. Majandusaasta aruande esitamist kontrollitakse äriregistrist.
Taotlejal ega tema juhtorgani liikmel ei tohi olla karistusregistri andmetel kehtivat karistust
sättes loetletud karistusseadustiku eriosa peatükkides või jagudes paiknevate tegude eest. Kui
teda on karistatud, siis peavad olema karistusandmed karistusregistrist kustunud. Taotlejal ei
tohi olla maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud. Eesmärk on
mitte toetada isikuid, kes on jätnud oma kohustused riigi ees täitmata. Teavet maksuvõla kohta
saab Maksu- ja Tolliametilt. Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 järgi on
maksuvõla ning ajatatud maksuvõla andmed avalik teave, mida maksuhaldur võib igaühele
avaldada ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta.
Varem riigieelarvest saadud toetuste korral ei tohi taotleja olla vastavat lepingut või otsust
rikkunud. Kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muust avalikust
rahastust toetust, mis on tulnud tagasi maksta, saab ta toetust üksnes juhul, kui kõik
tagasimaksed on tehtud määratud tähtajaks ja nõutud summas. See on vajalik selleks, et vältida
olukorda, kus riik toetab taotlejat, kes ei täida oma kohustusi. Silmas on peetud kõiki
riigieelarvelistest vahenditest makstavaid toetusi, Euroopa Liidu makstavaid toetusi või
muudest välisvahenditest makstavaid toetusi. Nõude mõte on tagada taotleja kohustuste
tähtaegset täitmist, mitte sundida isikut ennetähtaegseid tagasimakseid tegema.
Samuti on oluline, et taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ega
sundlõpetamist. Kui selgub vastupidine, saab järeldada, et taotlejal puudub tegevuse
elluviimiseks vajalik finants-, haldus- ja toimimissuutlikkus. Teave pankroti, likvideerimise ja
sundlõpetamise menetluse kohta on kättesaadav äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud
Teadaanded.
Kokkuvõttes tuvastatakse § 10 punktide 1-7 alusel, kas taotleja on seaduskuulekas ja
usaldusväärne ning kas tal on tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ja valdkondlik
pädevus, sealhulgas võime korrektselt asjaajamist korraldada ja oma kohustusi täita. Paragrahvi
viimane punkt on suunatud topeltrahastamise vältimisele koostoimes määruse § 7 lg 3 p-ga 11
ja § 11 lõike 3 punktiga 2.
Paragrahviga 11 määratakse kindlaks andmed, mida taotlus peab sisaldama ning nõuded
taotluse sisule.
Lõikes 1 sätestatakse taotluse keelenõue ning üldnõue, et taotluses esitatud teave peab
võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse nõuetelevastavust.
Lõikes 2 loetletakse taotluses minimaalselt sisalduvad andmed taotleja kohta (sh nimi,
registrikood, kontaktandmed, arveldusandmed, esindusõiguslik isik) ja projekti kohta (eesmärk,
planeeritavad tegevused, eelarve abikõlblike kulude lõikes, taotletav toetuse summa).
Nimetatud teave ja andmed on aluseks käesoleva määruse §-s 14 sätestatud taotluse
vorminõuete kontrolliks.
Lõikes 3 on sätestatud olulised nõuded, millele taotlus peab vastama. Punkti 1 kohaselt peab
taotlus sisaldama kinnitust vastavuse kohta määruses taotlusele ja taotlejale sätestatud
tingimustele. Kinnitus tagab, et taotleja on teadlik toetuse saamise eelduseks seatud nõuetest ja
vastab neile. Punkt 2 seab tingimuseks sama projekti topeltrahastuse puudumise. See nõue
välistab olukorrad, kus projekti samu kulusid kaetakse topelt, mis tähendaks avaliku ressursi
raiskamist. Ühtlasi tagab see nõue rahastamise läbipaistvust ja ausust. Punktide 3 ja 4 järgi tuleb
taotluses esitada kavandatavate tegevuste kirjeldus ning tegevus- ja ajakava kavandatud
tegvuste elluviimiseks.
Lõikes 4 seatakse tingimus, et taotluse esitaja tõendaks oma esindusõigust. Volitatud esindaja
kohta tuleb esitada volikiri, ühise esindusõiguse korral peavad allkirja panema kõik
esindusõiguslikud isikud.
4. peatükk. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta
otsuse tegemine
Paragrahv 12 sätestab, et toetuse andja teatab taotlusvooru avamisest, selle tingimustest ja
eelarvest oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
Teade peab sisaldama vähemalt toetuse andja andmeid, sihtrühma kirjeldust, taotluse esitamise
tähtaega ja kohta ning taotlusvooru tingimusi.
Taotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt toetuse andmise eesmärk ja oodatavad
tulemused, toetuse abikõlblikkuse periood ja vooru eelarve, küsitava toetuse summa taotluse
kohta, nõuded taotlejale ja taotlusele ning taotluse hindamise kriteeriumid. Taotlusvoor on
avatud vähemalt 30 kalendripäeva, mis tagab taotlejatele piisava aja taotluse
ettevalmistamiseks. Taotlus esitatakse taotlusvooru avamise teates toodud tähtajaks digitaalselt
allkirjastatud kujul aadressil [email protected].
Paragrahv 13 sätestab taotluse menetlusaja.
Lõike 1 kohaselt hakkab menetlustähtaeg kulgema taotluse esitamisest ja kestab kuni 60
tööpäeva. Antud ajaraam võimaldab ühelt poolt toetuse andjal teha kaalutletud otsuseid
vastavalt järjepidevale praktikale ning teisalt loob ettenähtava selguse taotleja jaoks ning
võimaldab tal kavandada oma tegevusi.
Lõike 2 sätestab taotleja kaasaaitamiskohustuse juhuks, kui taotlus vajab toetuse andja
hinnangul täiendamist. Toetuse andja teavitab sel juhul taotlejat, andes mõistliku tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks või täiendava teabe esitamiseks. Selleks ajaks peatub taotluse
menetlemise tähtaeg. Taotlejal on õigus esitatud taotlust täiendada ja muuta üksnes toetuse
andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks. See tähendab, et pärast taotluse esitamist ei ole
taotlejal õigus seda omaalgatuslikult parandada ega täiendada. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi
määratud tähtajaks või esitatud lisateave ei täida nõuet, võib toetuse andja jätta taotluse
kontrollimata ja läbi vaatamata kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 15 lõikega 2 ning teha
rahuldamata jätmise otsuse, teavitades sellest taotlejat.
Paragrahviga 14 reguleeritakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.
Lõigete 1–3 kohaselt kontrollib toetuse andja, kas taotleja ja esitatud taotlus vastavad määruses
sätestatud nõuetele. Olenevalt kontrolli tulemustest tunnistatakse taotluse vastavaks või
tagastatakse ilma hindamisele saatmata, kui taotleja jätab puudused toetuse andja määratud
tähtajaks kõrvaldamata.
Lõike 4 kohaselt teeb toetuse andja taotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral taotluse
rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt 60 kalendripäeva pärast taotluse esitamise tähtpäeva. Kui
vahepeal on toetuse andja algatanud puuduste kõrvaldamise, siis pikeneb menetlustähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. Selline kord tagab nõuetele mittevastavate
taotluste võimalikult tõhusa eemaldamise taotlusvoorust ning võimaldab hindamiskomisjonil
keskenduda nõuetekohaste taotluste sisulisele hindamisele. Seeläbi tagatakse kohane menetlus
ning taotlejate võrdne kohtlemine.
Paragrahv 15 reguleerib nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist, sätestades
hindamiskriteeriumid taotluste hindamiseks ja valiku korra.
Nõuetekohaste taotluste hindamiseks moodustab toetuse andja hindamiskomisjoni, mida juhib
siseminister. Vajaduse korral võib toetuse andja kaasata hindamisse lisaks valdkonna
asjatundjaid. Hindajad peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma
erapooletust ning sõltumatust hinnatava taotluse ja taotleja suhtes. Seotuse olemasolu korral on
hindaja kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
Toetuste sisuline läbivaatamine ühtsetel alustel tagab, et toetust saavad professionaalselt
korraldatud ja avalikku huvi teenivad projektid. Läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud
hindamiskriteeriumid on taotlejale abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste
kirjeldamisel. Teisalt on kriteeriumid juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele.
Kokku saab ühele taotlusele anda maksimaalselt 100 punkti. Et vältida olukorda, kus küll
nõuetele vastav, kuid sisuliselt nõrk taotlus saaks rahastuse, nähakse taotluse sisule ette
miinimumpunktisumma, milleks on 70 punkti. Lävendi kehtestamine tagab, et toetust saavad
ainult need taotlused, mis on piisavalt asjakohased ja kvaliteetse sisuga.
Lõikes 2 täpsustab hindamiskomisjoni liikme või eksperdi taandamise kohustust ja korda.
Huvide konflikti ilmnemisel tuleb koheselt teavitada sellest toetuse andjat ning ennast taotluse
hindamisest taandada. Siseministri taandumise korral asub tema asemel komisjoni esimehe
ülesannetesse hindamiskomisjoni liikmete hulgast Siseministeeriumi struktuuris kõrgemal
seisev ametnik.
Lõike 3 järgi toimub taotluste hindamine viie kriteeriumi alusel, mille eest antavate hinnete
summa on maksimaalselt 100 punkti. Esimene kriteerium (25% maksimaalsest koondhindest)
näitab taotleja tegevuste vastavust toetuse eesmärkidele. Teine kriteerium (30% maksimaalsest
koondhindest) väljendab tegevuste jätkusuutlikkust taotleja varasema tegevuse põhjal ning
tegevuse ühiskondlikku mõju lähtuvalt riiklikest arengukavadest (STAK ja SIDEST). Kolmas
kriteerium (20% maksimaalsest koondhindest) hindab taotluses kavandatud tegevuste
realistlikkust ning piisavust toetuse andmise oodatavate tulemuste saavutamiseks ning
teostatavust abikõlblikkuse perioodil. Neljas kriteerium (15% maksimaalsest koondhindest) on
kavandatud tegevuste elluviimiseks vajaliku meeskonna pädevus, partnerite ja võrgustiku
asjakohasus. Viies kriteerium (10% maksimaalsest koondhindest) on projekti kulude
kalkulatsiooni läbimõeldus ja mõistlikkus tulemuse saavutamiseks.
Lõige 4 sätestab taotluse maksimaalse koondhinde 100 punkti ja sellest vähemalt 70 punkti
lävendi, millest allapoole jääb taotlus rahuldamata.
Lõige 5 näeb ette, kuidas hindamisetulemuste põhjal moodustatakse paremusjärjestus. Taotluse
koondhinne moodustub sellele taotlusele hindajate antud punktide summa jagamisel hindajate
arvuga. Samuti sätestatakse täiendavad hindamisreeglid juhuks, kui esmaste hindamistulemuste
järgi on kahe või enama taotluse koondhinne võrdne.
Lõike 6 järgi peavad hindajad omavahel läbi arutama kõik nõuetele vastavad taotlused, millele
esitatud hinnangutes on ilmnenud suurem erimeelsus, nii et koondhinnete vahe on suurem kui
25 punkti.
Lõige 7 täpsustab, et toetust eraldatakse hindamistulemuste paremusjärjestuses kuni vooru
eelarve lõppemiseni. Kui taotlusvooru eelarvest ei jätku taotluse täielikuks rahuldamiseks, siis
vastavalt hindamiskomisjoni juhi otsusele rahuldatakse taotlus osaliselt või jäetakse
rahuldamata. Enne küsib toetuse andja taotlejalt kinnitust, kas ta on valmis projekti ellu viima
taotluse osalise rahuldamise korral. Kui taotleja kinnitust ei anna, siis talle toetust ei maksta.
Paragrahviga 16 reguleeritakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemise
tingimused ja kord.
Toetuse andja teeb taotluse rahuldamise otsuse taotluse hindamise paremusjärjestuse alusel, kui
taotleja ja taotlus vastavad nii vormiliselt kui ka sisuliselt kõikidele nõuetele ning taotluse
rahuldamiseks on olemas piisavad eelarvevahendid.
Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei vasta täielikult määruse vormilistele või sisulistele
nõuetele. Rahuldamata jätmise aluseks võib samuti olla taotluste rohkuse korral piisavate
eelarvevahendite puudumine või asjaolu ilmnemine, et taotluses on esitatud ebaõigeid või
mittetäielikke andmeid ning taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi ettenähtud tähtajaks. Taotlus
jäetakse rahuldamata ka juhul, kui taotleja või temaga seotud isik mõjutab taotluse menetlemist
pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Samuti kui esitatud taotlus ei kogu
hindamisel vähemalt 70 punkti. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt
otsuse tegemise kuupäev, taotleja nimi, otsuse põhjendus ning selgitus otsuse vaidlustamise
korra kohta.
Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse vähemalt otsuse kuupäev, toetuse saaja andmed,
toetuse summa ja toetatavad tegevused ning aruande esitamise tähtaeg. Kui see on asjakohane,
märgitakse otsuses asjaolu, et toetus kujutab endast vähese tähtsusega abi. Toetuse andja saab
otsuses ette näha täiendavad alused otsuse kehtetuks tunnistamiseks vastavalt HMS § 66 lg 2
punktile 1. Otsus sisaldab viidet vaidlustamise korra kohta.
Taotlejat teavitatakse tema taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest elektrooniliselt
hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul pärast taotluse esitamise tähtpäeva.
5. peatükk. Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine
Paragrahviga 17 reguleeritakse riigieelarvelise toetuse väljamaksmise tingimusi.
Kui toetuse andja otsustab, et taotlus rahuldatakse, maksab toetuse andja toetuse välja toetuse
saajale ühes osas ettemaksena 21 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise
järgselt. Toetuse maksmine ettemaksuna ühes osas võimaldab toetuse saajal projekti
tegevustega õigeaegselt alustada ja vältida rahavoogude puudujäägist tulenevaid takistusi. See
on eriti oluline väiksemate organisatsioonide puhul, kellel puudub võimekus katta tegevusi oma
vahenditest ja oodata hilisemat kulude hüvitamist. Toetuse eesmärgipärase kasutamise
tagamiseks on toetuse saaja kohustatud täitma määruses sätestatud aruandlus-, järelevalve- ja
teavituskohustusi, eristama kulusid raamatupidamises ning võimaldama toetuse andjal
kontrollida toetatud tegevuste elluviimist. Nii tagatakse, et ettemaksuna makstud toetus
kasutatakse sihipäraselt ja läbipaistvalt.
Paragrahv 18 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Sätted seonduvad
määruse §-s 21 ettenähtud toetuse tagasinõudmise regulatsiooniga.
Lõike 1 kohaselt on võimalik toetuse andjal taotluse rahuldamise otsus edasi- või tagasiulatuvalt
kehtetuks tunnistada seaduses või otsuses endas ettenähtud alustel. Seaduse järgi saab
haldusakti isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada üksnes piiratud juhtudel.
Haldusmenetluse seaduse § 66 lg 3 järgi on see võimalik toetuse mitte-eesmärgipärane
kasutamise, samuti haldusaktiga seotud lisakohustuse mittetäitmise korral. Lisaks juhtudel, mis
on seaduses või haldusaktis endas ette nähtud. Võrreldes seaduses sätestatuga võib taotluse
rahuldamise otsuses ette näha otsuse tagasiulatuva kehtetuks tunnistamise näiteks olukorras,
kus ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud, toetuse saaja taotletud muudatusi
ei rahuldata ja projekti ei saa esialgsel kujul ellu viia või kui toetuse saaja avaldab soovi toetuse
kasutamisest loobuda. Selgelt ettenähtav võimalus isiku kasuks tehtud toetuse määramise otsust
tagasi pöörata tagab avaliku raha otstarbeka kasutamise ning isikute võrdse kohtlemise.
Lõige 2 täpsustab ärakuulamisõiguse kasutamise korda, sätestades taotleja õiguse 10 tööpäeva
jooksul toetuse andja vastava teate saamisest esitada oma seisukohad ja vastuväited seoses
otsuse kehtetuks tunnistamisega. See tähendab, et toetuse andja peab enne taotluse rahuldamise
otsuse kehtetuks tunnistamist sellest taotlejale teada andma, näidates ära põhjendused ja
tõendid. Taotlejale peab jääma vastamiseks vähemalt 10 tööpäeva. Toetust on võimalik tagasi
nõuda määruse §-s 21 ja riigieelarve seaduses ettenähtud alustel ja korras. Otsuse kehtetuks
tunnistamine annab alust toetuse tagasinõudmiseks. Teisalt peab toetuse andja ka muul alusel
toetust tagasi nõudes kaaluma, kas sellega seoses on vaja taotluse rahuldamise otsus täielikult
või osaliselt, edasi- või tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada. Taotluse rahuldamise otsuse
tervikuna tagasiulatuv kehtetuks tunnistamine on asjakohane juhul, kui sisuliselt otsustatakse
kogu toetus tühistada. Toetus makstakse tagasi vastavalt riigieelarve seaduse § 551 lõigetes 4-8
ettenähtule. Toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul arvates sellekohase otsuse saamisest.
Paragrahv 19 sätestab toetuse saaja teavituskohustuse, mille eesmärk on tagada toetuse
kasutamise läbipaistvus ning suurendada laiema avalikkuse teadlikkust projekti eesmärkidest,
tegevustest ja planeeritud tulemustest. Nõuete kohaselt peab toetuse saaja hiljemalt kolm kuud
pärast taotluse rahuldamist avalikustama teabe toetuse ja projekti kohta oma kasutatavas
infokanalis ning viitama toetuse andjale taasesitatavas vormis, üldjuhul kirjalikult ja visuaalselt.
Välistatud pole ka muud salvestatud väljendusviisid. Siseministeeriumi ametlikud logod on
leitavad aadressil: https://riigikantselei.ee/valitsuslogo.
Paragrahviga 20 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruandluskohustuse nõuded,
millega reguleeritakse seda, kuidas toimub toetuse saaja aruandlus ja millised on võimalikud
tagajärjed, kui aruandlus või projektitegevused ei vasta nõuetele.
Toetuse saaja esitab aruande toetuse rahuldamise otsuses määratud tingimustel ja tähtajaks.
Aruanne võimaldab toetuse andjal hinnata, kuidas projekti tegevused ja eesmärgid on projekti
kestel ellu viidud, ning tuvastada võimalikke kõrvalekaldeid. Aruanne peab andma toetuse
andjale ülevaate kavandatud tegevuste üldisest tulemuslikkusest, nende mõjust ja tegevuste
jätkusuutlikkusest. Taoline järelevalve suurendab läbipaistvust ja aitab tagada avalike vahendite
tõhusa kasutamise. Aruande eesmärk on tagada, et tegevused on ellu viidud tulemuslikult,
toetuse vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kõik tegevused vastavad tegevus- ja
ajakavale.
Aruanded peab digitaalselt allkirjastama esindusõiguslik isik. Kui aruande kontrollimisel
ilmnevad puudused (näiteks ebatäpsused, lisadokumentide puudumine), on toetuse andjal õigus
teha ettepanek nende kõrvaldamiseks.
Kui toetuse saaja aruandluses või toetuse kasutamisega seotud dokumentides on esitatud
ebaõigeid või puudulikke andmeid või kui projekti tegevusi ei ole taotluse rahuldamise otsuses
kokku lepitud tähtajaks ja tingimustel ellu viidud või need ei ole tõendatud, on toetuse andjal
õigus aruannet mitte kinnitada ning selle tulemusena algatada toetuse osaline või täielik
tagasinõudmine. Selle sättega tagatakse, et toetuse kasutamine on läbipaistev ja vastab
kehtestatud nõuetele, ning kaitstakse toetuse andja õigust rikkumiste korral sekkuda.
Paragrahviga 21 reguleeritakse toetuse tagasinõudmist, -maksmist ja ajatamist, sätestades
vastava korra, täpsustades toetuse tagasinõudmise aluseid ja sätestades erisuse tagasinõude
määra osas. Paragrahvis sätestatakse riigieelarve seaduse § 551 lg 2 järgi täpsustavad
tingimused, mille korral on toetuse andjal õigus nõuda makstud toetus osaliselt või täielikult
tagasi. Need tingimused on mõeldud selleks, et toetust kasutataks sihipäraselt, läbipaistvalt ja
kooskõlas määruses sätestatud nõuetega. Toetuse andja otsustab toetuse täieliku või osalise
tagasinõudmise algatamise igal üksikjuhul kõiki olulisi asjaolusid arvestades.
Toetuse tagasinõudmise alused hõlmavad juhtumeid, mille puhul ei ole tagatud toetuse
eesmärgipärane kasutamine. Täpsemalt, kui taotluse saaja ei täida oma tõendamiskohustust
projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamiseks, projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamine pole
tõendatud, tehtud tegevused ei vasta toetuse rahuldamise otsusele või pole tõendatud. Samuti,
kui kantud kulud on mitteabikõlblikud, ei vasta nõuetele või taotluse rahuldamise otsusele või
kui kulude eest tasumiseks on kasutatud muid viise kui ülekanded toetuse saaja arvelduskontolt.
Tagasinõudmine on põhjendatud ka juhul, kui toetuse saaja ei ole esitanud nõuetekohast
aruannet ettenähtud tähtajaks. Eraldi aluse toetuse tagasinõudmiseks annab taotluse
rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine.
Olulised rikkumised teavitusnõuetes või tähtaegade ületamine võivad samuti põhjustada
tagasinõude. Sellised rikkumised võivad kahjustada projekti avalikku nähtavust või mõjutada
teiste seotud osaliste tööd ja eesmärke. Teavitusnõuded tulenevad käesoleva määruse §-st 19.
Toetus tuleb tagasi maksta, kui toetuse saaja on rikkunud määruses kehtestatud nõudeid või
taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud tingimusi või kui selgub, et toetuse saaja on mõjutanud
toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Taotleja peab vastama
määruses esitatud nõuetele ka pärast taotluse rahuldamist projekte ellu viies. Sellest tulenevalt
on tagasinõudmine võimalik ka näiteks juhul, kui toetuse saajal on toetuse andja ees muid
täitmata rahalisi kohustusi, millest nähtub tema ebausaldusväärsus rahaliste kohustuste
täitmisel.
Kui toetus jääb otsuses määratud tähtajaks kasutamata või toetuse saaja esitab avalduse toetuse
kasutamisest loobumise kohta, on toetuse tagasinõudmine loogiline samm, et vältida vahendite
mitte-eesmärgipärast kasutamist.
Toodud tingimused tagavad, et toetust kasutatakse läbipaistvalt ja tulemuslikult, toetades
taotlusvooru eesmärke parimal viisil ning minimeerides väärkasutuse riski.
Riigieelarve seaduse § 551 lg 3 järgi võib toetuse andja loobuda seaduses sätestatud alustel
toetuse tagasinõudmisest, kui:
1) toetust ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest sõltumatu
muu asjaolu tõttu;
2) toetuse saaja on avastanud ja toetuse andjat esimesel võimalusel teavitanud, et talle on
hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on tagastanud toetuse või selle osa toetuse
andmise tingimustes sätestatud viisil;
3) tagasinõutav toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud juhul, kui
taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid, on täitnud toetuse saamise või kasutamisega seotud
tingimused näiliselt ning toetuse kasutamise korral on esinenud kelmus, pettus, korruptsioon
või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks toetuse taotlust rahuldatud.
Määruse järgi ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust ka siis, kui puudus kõrvaldatakse või
kohustus või nõue täidetakse kokkulepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas
toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas
toetuse. Toetuse andjal ei ole siiski kohustust taotlejaga kokku leppida kohustuse või nõude
täitmises juhul, kui taotleja poolne minetus on oluline ja tahtlik või muul moel sellist laadi, mis
muudab taotleja toetuse andja jaoks ebausaldusväärseks partneriks.
Toetuse andja otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt,
hinnates ühtlasi vajadust tunnistada taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult, edasi- või
tagasiulatuvalt kehtetuks. Kui toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud
nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju
suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust
kulu abikõlblikkusele. Toetuse tagasinõudmine või toetussumma vähendamine otsustatakse
käesoleva määruse §-s 20 sätestatud aruandluse käigus.
Tagasimakstava toetuse võib toetuse andja põhjendatud ajatamistaotluse alusel ajatada. Toetuse
tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt 15 tööpäeva jooksul
toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on esitatud
ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamistaotlusele
peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks kontoväljavõtted,
laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid ja kulusid kajastavad
lepingud).
Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse
20 tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise
tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades võimaluse korral
toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. Kui esitatud tagasimaksmise ajatamiskava
ei ole võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud ebamõistlikult pikale
perioodile), peab toetuse andja ajatamise perioodi määramist põhjendama, kuna tegemist võib
olla toetuse saaja kahjuks tehtava otsusega.
Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt
toetust tagasi. Kui ajatamise otsus tunnistatakse kehtetuks, peab toetuse saaja maksma kogu
toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse
jõustumisest arvates.
Kui tagasimakstavat toetust tähtajaks tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimakstava
toetuse tagasi võlaõigusseaduse 52. peatüki (§-d 1027–1042) ehk alusetu rikastumise sätete
kohaselt. Sellisel juhul teavitatakse toetuse saajat toetuse tagasinõudmisel ettevõetavatest
sammudest kirjalikult.
6. peatükk. Poolte õigused ja kohustused
Paragrahvis 22 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Selles paragrahvis
sätestatakse toetuse saaja üldised õigused ja kohustused, mis tagavad, et toetuse andmine vastab
haldusmenetluse põhimõtetele, ning aitavad täita haldusorgani kohustusi toetuse saajate ees ja
tagada toetuse andmise järelevalve.
Lõike 1 järgi on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud
määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
Samuti on toetuse saajal igal ajal õigus toetusest loobuda või see tagastada.
Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Kohustusi rakendatakse alates taotluse
rahuldamise otsusest. Toetuse saaja peab tagama taotluses, määruses, toetuse rahuldamise
otsuses ja teistes õigusaktides sätestatud kohustuste täitmise ning tegevuse eduka elluviimise,
sealhulgas eristama abikõlblikke kulusid raamatupidamises selgelt eristataval kujul, tagama
kulu abikõlblikkuse kontrollitavuse, võimaldama järelevalvet, osutama kaasabi, andma
selgitusi ja teavitama viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada kohustuste täitmist, täitma
teavitusnõudeid, tagastama kasutamata või tagasinõutud toetuse ning säilitama
dokumentatsiooni seitse aastat. Teabevahetus toetuse andjaga toimub elektrooniliselt.
Ettenähtud nõuded on vajalikud, et tagada toetuse läbipaistev ja korrektne kasutamine,
võimaldada tõhusat järelevalvet ning kaitsta avalike vahendite sihipärast ja vastutustundlikku
kasutamist.
Paragrahviga 23 sätestatakse toetuse andja õigused ja kohustused.
Lõike 1 järgi on toetuse andjal õigus kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, saada
toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta teavet, tutvuda dokumentidega, nõuda toetuse osalist
või täielikku tagastamist ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja rikub määruses
sätestatud tingimusi või kaldub määruses sätestatust muul viisil kõrvale.
Lõike 2 kohaselt juhendab toetuse andja taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise. Samuti peab
toetuse andja edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused,
kontrollima toetatavate tegevuste elluviimist ning teavitama toetuse saajat määruses ja muudes
toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest. Rahastatud tegevuste
elluviimise kontrolli vastavalt määruses ja toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetele
teostab toetuse andja esitatud aruannete, vahetu suhtluse kaudu toetuse saajaga, kohakülastuste
ja paikvaatluste põhiselt, mis dokumenteeritakse toetuse andja poolt. Toetuse andjal tuleb
tagada, et vähese tähtsusega abi andmisel kantakse andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi
registrisse ning täidetakse muid konkurentsiseaduse 6. peatükis nimetatud kohustusi. Toetuse
andja ülesandeks on korraldada taotluse vastuvõtmine, registreerimine, menetlemine ja
säilitamine vastavalt andmekaitse, infoturbe ja sisekorra nõuetele taotluste menetlemisel.
Toetuse andja on kohustatud säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust
tõendavad ja muud asjakohased dokumendid kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas VTA
määrusega.
5. Määruse mõjud
5.1. Mõju sihtrühmale
Sihtrühm: mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse,
erakonna, äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all, aga on
vähemalt viis aastat tegelenud kodanikuhariduse pakkumisega laiapindse riigikaitse alal.
Hinnanguliselt on toetuse andmise tingimustele vastavaid ühinguid kümmekond.
Mõju ulatus: Eelnõuga kaasneb sihtrühmale võimalus taotleda oma tegevustele toetust avatud
taotlusvooru kaudu määruses ettenähtud tingimustel ja korras. Toetust taotlema ei pea, seega ei
kaasne sellega kellelegi kohustuslikku ega ülearust koormust. Toetuse saaja jaoks suureneb
õigusselgus ja halduskoormus pigem väheneb, kuna toetuse rahuldamise otsus tehakse
haldusaktiga ja eraldi riigieelarvelise toetuse lepingut ei sõlmita. Kooskõlas riigieelarve
seadusega on määruses täpsustatud toetuse andmise ja tagasinõudmise tingimusi. Seega
kaasneb eelnõuga väike, kuid positiivne mõju sihtrühmale ja riigieelarveliste toetuste
andmisele, tagades seeläbi võimalikult võrdse kohtlemise, teabe ja ligipääsu konkursil
osalemiseks.
Ebasoovitava mõju risk on väike, kuna toetuste kasutamine on läbipaistev ja reguleeritud ning
järelevalve kaudu ennetatakse võimalikke väärkasutusi või huvide konflikte. Võimalikku riski
võib näha vahendite mittesihipärases või ebaefektiivses kasutamises, kuid seda riski
maandatakse nõuetekohaste hindamiskriteeriumide ja aruandluse kaudu.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on väike, kuid positiivne.
5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Siseministeeriumi teenistujad, kelle ülesanne on menetleda ja hinnata toetuse
taotlusi.
Siseministeeriumis töötab rohkem kui 170 inimest. Taotluste menetlemise ja hindamisega
puutub kokku maksimaalselt viis teenistujat. Seega on sihtrühm Siseministeeriumi teenistujate
koguarvuga võrreldes väga väike.
Mõju ulatus:määruse rakendamisega kaasneb mõningane töökoormus, kuid kuna taotlusvooru
läbiviimine ei ole toetuse andjale uus tegevus, ei teki vajadust lisatöökohtade järele. Mõju
avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest Siseministeeriumi
ülesandeid eelnõuga ei muudeta. Seega ei kaasne vajadust muudatustega kohaneda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on väike.
Mõju isikuandmete töötlemisele
Isikuandmete töötlemise vajaduse tingib see, et tuleb kontrollida taotleja vastavust kehtestatud
nõuetele. Isikuandmete kaitse üldmääruse3 artiklis 35 nimetatud andmekaitsealane
mõjuhinnang ei ole praegusel juhul vajalik, sest kasutusele ei võeta uut tehnoloogiat ning
isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvestades ei teki tõenäoliselt
füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suurt ohtu. Samuti ei toimu automatiseeritud
andmetöötlust ja ei töödelda eriliiki isikuandmeid. Andmeid töödeldakse Siseministeeriumi
dokumendihaldussüsteemis, mis vastab andmetöötluse põhimõtetele ja on andmete
töötlemiseks turvaline. Taotlusvooru puhul ei ole tegemist isikuandmete töötlemisega ulatuses,
mis mõjutaks õigusi või kohustusi või väljuks õigusaktides sätestatud piiridest. Nii hindajatele
3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0679.
kui ka abikõlblikkust kontrollivatele ekspertidele kohaldatakse konfidentsiaalsuskohustust oma
töö piires.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Siseministeerium teeb kõik tegevused seoses toetuse andmisega ehk korraldab taotlusvooru,
menetleb toetuse taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagab toetuse andmise ja
kasutamise kontrolli kooskõlas määrusega.
Toetus jaotatakse riigieelarve strateegiaga kodanikuühiskonna arendamiseks eraldatud eelarve
alusel avatud taotlusvooru raames.
Eelnõul puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele ja kuludele.
Eelnõu rakendamiseks on vaja moodustada hindamiskomisjon, mille ülesanne on hinnata
taotlusi. Hindamiskomisjoni liikmete tööd eraldi ei tasustata, sest selline hindamine on nende
töö osa. Hindamiskomisjoni töösse vajaduse korral kaasatud eksperdi tööd võidakse tasustada
kokkuleppel selle eksperdiga.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kuna
määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, ei ole vaja planeerida määrusega kohanemiseks
lisaaega.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.