2025. MAJANDUSAASTA ARUANNE
RAHVUSOOPER ESTONIA













Juriidiline aadress: Estonia puiestee 4
10148, Tallinn
Eesti Vabariik
Registrikood: 74000033
Telefon: 683 1201
E-mail: [email protected]
Interneti koduleht: www.opera.ee
Põhitegevusala: ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste
avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja
kontsertide näol
Audiitor: KPMG Baltics OÜ
Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2025-31.12.2025













Sisukord

RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS 3
TEGEVUSARUANNE 4
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 27
Bilanss 27
Tulemiaruanne 28
Rahavoogude aruanne 29
Netovara muutuste aruanne 30
Raamatupidamise aastaaruande lisad 31
Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted 31
Lisa 2 Raha 36
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 36
Lisa 4 Maksukohustused 37
Lisa 5 Varud 37
Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 38
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 38
Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent 38
Lisa 9 Laenukohustised 39
Lisa 10 Toetused 40
Lisa 11 Müügitulu 41
Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused 42
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 42
Lisa 14 Tööjõukulud 42
Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega 43
Lisa 16 Muu oluline informatsioon 43
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 45
Tegevjuhtkonna allkirjad 2025. a majandusaasta aruandele 48
Nõukogu allkirjad 2025. a majandusaasta aruandele 49
Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2025-le 50
















RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS

Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse ka praegu. Pärast draamatrupi likvideerimist 1949. aastal on Estonia muusikateater, pakkudes publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi seadusele. Seaduse järgi on rahvusooperi eesmärgiks edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis.

Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks:
1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol;
2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine;
3) Eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine;
4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu;
5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal;
6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine;
7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks;
8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine;
9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös.

MISSIOON – Rahvusooper Estonia tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina lähtudes rahvusooperi seadusest ja ühiskondlikest huvidest ning kannab valdkondlikku vastutust klassikalise ooperi- ja balletiteatri arendamise ning kõrge kunstilise taseme hoidmise eest Eesti kultuuriruumis.

VISIOON – Rahvusooper on oma ajaloolises asukohas, kaasajastatud ja laiendatud hoones tegutsev:
• Eesti riigi visiitkaart ja eesti kultuuri lipulaev,
• Läänemere maade turismimagnet,
• suurim ja hinnatuim valdkondlik tööandja Eesti kultuurimaastikul,
• juhtiv publikuhariduse edendaja,
• eelistatud rahvusvaheline koostööpartner,
• kestlik, avatud ja ühiskonda kõnetav muusikateater, kuhu on tagatud ligipääs kõigile ühiskonnagruppidele.
VÄÄRTUSED

Usaldusväärsus
• Me täidame oma sidusrühmade ootusi ja arvestame nende vajadustega.
• Meie sõnumid ja teod lähevad kokku.
Pühendumus
• Me tunneme tugevat sidet rahvusooperiga ning väärtustame siin töötamist.
• Me teame, et iga estoonlase töö eesmärk on olla laval toimuva teenistuses.
Avatus
• Meie organisatsioon on elusorganism, st. pidevas arengus.
• Me suhtume alati kõigisse võimalikult personaalselt.
TEGEVUSARUANNE

ETENDUSTEGEVUS

Aastal 2025 toimus kokku 363 etendust ja kontserti (2024. aastal 402). Statsionaaris toimus 340 etendust (2024. aastal 377), neist 80 ooperietendust (2024. aastal 79), 151 balletietendust (2024. aastal 173), 48 operetietendust (2024. aastal 45) ja 61 kontserti (2024. aastal 80). Väljaspool statsionaari toimus 20 etendust ja kontserti (2024. aastal 25 etendust ja kontserti), väljaspool Eestit 3 etendust (2024. aastal 0).

Rahvusooperi repertuaaris oli 2025. aastal 14 ooperit (2024. aastal 15), 13 balletti (2024. aastal 13), 7 operetti (2024. aastal 7) ja 9 lasteetendust (2024. aastal 9).

Etenduse liik
Etenduste arv
Vaatajaid
Teenitud tulu
STATSIONAAR



SUUR SAAL



ooper
62
35 777
857 914
ballett
71
49 625
1 243 922
operett
48
34 788
932 445
kontsert
6
3 305
152 574
TALVEAED



ooper
16
974
5 323
kontsert
50
5 667
54 058
MUUD RUUMID



ooper
2
129
769
ballett
80
6 969
67 792
kontsert
5
569
8 310
STATSIONAAR KOKKU
340
137 803
3 323 107
VÄLJASPOOL STATSIONAARI



ballett
3
234
2 574
kontsert
17
5 233
74 484
VÄLJASPOOL STATSIONAARI KOKKU
20
5 467
77 058
VÄLISMAA



ballett
3
5 021
127 380
VÄLISMAA KOKKU
3
5 021
127 380
KOKKU
363
148 291
3 527 545


Suures saalis oli vaatajaid 123 495 ja saali täituvuseks 81,43% (2024. aastal vaatajaid 134 026 ja saali täituvus 83,89%).
2025. aasta edukamad lavastused olid ooperitest „Carmen“, ballettidest „Pähklipureja“ ja operettidest „Minu veetlev leedi".


UUSLAVASTUSED

PULCINELLA & HISPAANIA TUND
Igor Stravinski ballett ja Maurice Raveli ooper
Esietendus 9. märtsil 2024 Opéra Comique’is
Esietendus Rahvusooperis Estonia 7. veebruaril 2025

Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigent: Kaspar Mänd
Lavastaja: Guillaume Gallienne (Prantsusmaa)
Koreograaf: Clairemarie Osta (Prantsusmaa)
Dekoratsioonikunstnik: Sylvie Olivé (Prantsusmaa)
Kostüümikunstnik: Olivier Bériot (Prantsusmaa)
Valguskunstnik: John Torres (Prantsusmaa)
Dramaturg ja lavastaja assistent: Marie Lambert-Le Bihan (Prantsusmaa)
Lavastuse assistent: Pirjo Levandi

„Pulcinella“, vastutav pianist-repetiitor: Ave Wagner
„Pulcinella“, pianist-repetiitorid: Jaanika Rand-Sirp, Riina Pikani
Balletirepetiitorid: Linnar Looris, Daniel Kirspuu
„Pulcinella“, etenduse juht: Anton Osul

„Hispaania tund“, vastutav pianist-repetiitor: Jaanika Rand-Sirp
„Hispaania tund“, pianist-repetiitor: Ave Wagner
„Hispaania tund“, etenduse juhid: Riina Airenne, Rein Lepnurm

Rahvusooper Estonia orkester


„Pulcinella“
Ühevaatuseline ballett lauludega
Igor Stravinski muusika Giovanni Battista Pergolesi ainetel
Maailmaesietendus 15. mail 1920 Opéra de Paris’s

Osades
Pulcinella: Finn Adams, Oscar Pouchoulin, Cristiano Principato, Connor Williams
Naine valges: Laura Maya, Ketlin Oja, Anna Roberta
Naine mustas: Nanae Maruyama, Ami Morita, Marta Navasardyan, Abigail Payne, Sofia Zaman
Naine rohelises: Akane Ichii, Phillipa McCann
Mees mustas: Sacha Genet, Antonio Gallo, Cristiano Principato, Liam Strickland, Hidetora Tabe, Ali Urata
Mees rohelises: Sacha Genet, Francesco Piccinin, Jan Trninič
Sopran: Juuli Lill, Aule Urb
Tenor: Rafael Dicenta, Yixuan Wang
Bass: Raiko Raalik, Priit Volmer

Copyright © Boosey & Hawkes


„Hispaania tund“
Maurice Raveli muusikaline komöödia Franc-Nohaini samanimelise näidendi ainetel
Maailmaesietendus 19. mail 1911 Opéra Comique’is

Osades
Torquemada, kellassepp: Mart Madiste, Reigo Tamm
Concepción, Torquemada abikaasa: Helen Lokuta, Karis Trass
Gonzalve, tudengist poeet: Brayan Avila Martinez (Mehhiko), Heldur Harry Põlda
Ramiro, muulaajaja: Tamar Nugis, René Soom
Don Iñigo Gomez, pankur: Mart Laur, Priit Volmer

Lavastus: Opéra Comique
Kaasprodutsent: Rahvusooper Estonia



SISALIK
Lepo Sumera, Märt-Matis Lille ja Marina Kesleri ballett
Marina Kesleri libreto Andrei Petrovi teksti ja Aleksandr Volodini samanimelise näidendi ainetel
Maailmaesietendus 28. märtsil 2025 Rahvusooperis Estonia

Koreograaf-lavastaja: Marina Kesler
Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd
Dirigent: Lauri Sirp
Kunstnik: Reili Evart
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
Repetiitorid: Luana Georg, Marina Kesler, Katrin Kivimägi, Linnar Looris, Gustavo Quintans
Etenduse juht: Anton Osul

Osatäitjad
Sisaliku osatäitja, näitleja Tiina, režissöör Marko abikaasa: Ashley Chiu, Marjana Fazullina, Anna Roberta, Laura Maya, Ami Morita, Marta Navasardyan, Ketlin Oja
Režissöör Marko, näitleja Tiina abikaasa: Sacha Barber, Nikos Gknetsef, William Newton, Marcus Nilson, Oscar Pouchoulin, Cristiano Principato, Ali Urata
Röövli osatäitja, näitleja Margus: Finn Adams, Sacha Barber, Joel Calstar-Fisher, Marcus Nilson, Liam Strickland, Ali Urata
Piisonite hõimu kauneim naine, näitleja Mari: Ashley Chiu, Marjana Fazullina, Phillipa McCann, Laura Maya, Ami Morita, Marta Navasardyan, Ketlin Oja
Operaator, Kalev: Sacha Barber, Nikos Gkentsef, Vitali Nikolajev, Connor Williams
Näitejuht Helgi Allo: Lisa Jamieson, Oksana Saar, Triinu Upkin
Sisalike pealik: Finn Adams, Oscar Pouchoulin, Liam Strickland, Connor Williams
Piisonite pealik: Nikos Gkentsef, Marcus Nilson, Oscar Pouchoulin
Režissööri hääl: Marko Matvere
Mimansiartistid: Kristo-Martin Aav, Einar Hillep, Andres Kask, Tarvo Lilleorg, Keijo Lillo, Oliver Press, Hendrik Tiido
Rahvusooper Estonia orkester, Eesti Rahvusballett, Tallinna Muusika- ja Balletikooli õpilased



NAHKHIIR
Johann Straussi operett kolmes vaatuses
Karl Haffneri ja Richard Genée libreto Henri Meilhaci ning
Ludovic Halévy vodevilli „Le Réveillon“ järgi
Libreto ja laulutekstide tõlge: Piret Pääsuke
Maailmaesietendus 5. aprill 1874 (Theater an der Wien)
Esietendus Rahvusooperis Estonia 30. mail 2025
Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigendid: Jaan Ots, Lauri Sirp, Martin Trudnikov
Muusikajuhi assistent: Martin Trudnikov
Lavastaja: Andrus Vaarik (Teater Endla)
Kunstnik: Kristjan Suits
Valguskunstnik: Priidu Adlas (Eesti Draamateater)
Koreograaf: Marina Kesler
Lavastaja assistent: Oliver Reimann
Lavastuse assistent: Silva Valdt
Näitejuht: Helgi Sallo
Koreograafi assistent: Mehis Saaber
Koormeister: Heli Jürgenson
Koormeistri assistent: Ksenija Grabova
Vastutav pianist-repetiitor: Riina Pikani
Pianist-repetiitor: Tarmo Eespere
Etenduse juhid: Riina Airenne, Rein Lepnurm

Osades
Gabriel von Eisenstein: Rasmus Kull (Teater Vanemuine), Reigo Tamm
Rosalinde, tema naine: Arete Kerge, Kadri Raalik
Adele, Rosalinde kammerneitsi: Elena Brazhnyk, Kadri Nirgi, Kristel Pärtna
Ida, tema õde: Janne Ševtšenko, Kadri Nirgi
Alfred, lauluõpetaja: Rafael Dicenta, Heldur Harry Põlda
Dr Falke, notar: Tamar Nugis, René Soom
Dr Blind, advokaat: Mart Madiste, Mehis Tiits
Frank, vangladirektor: Rauno Elp, Jassi Zahharov
Prints Orlovski: Helen Lokuta, Karis Trass
Ivan, printsi kammerteener: Andres Kask, Sander Kõiv
Frosch ehk Konn, vangivalvur: Mart Laur, Andrus Vaarik (Teater Endla)

Orlovski balli külalised:
Beatrice De Larragoiti, Rafael Dicenta, Vitaliy Dudkin, Triin Ella, Nicola Gracanac, Karin Helstein, Karoliina Huovinen, Dragos Ionel, Kati Jaanimäe, Siiri Johanson, Katri Juss, Jaak Jõekallas, Tiit Kaljund, Merit Kraav, Priit Kruusement, Ludmilla Kõrts, Andreas Lahesalu, Erki Lillemets, Maris Liloson, Danna Malõshko, Carol Männamets, Ivo Onton, Külli Ormisson, Olga Palamartšuk, Urmas Põldma, Pille-Riin Rajavee, Eva Rand, Rael Rent, Emily Ruus, Greete Ruutma, Rein Saar, Airi Sepp, Eva Maria Shepel, Kairi Tammaru, Sven Tarlap, Merilin Taul, Jakob Tomson, Merje Uppin, Mati Vaikmaa, Eleonora Vindau, Anneliis Volmer, Yixuan Wang, Ediz Öztürk (Rahvusooper Estonia koor)

Vanglaametnik: Oliver Press, Sten Uustalu
Orlovski ihukaitsjad: Toomas Hark, Einar Hillep, Sandra Laura Luhtein, Sofia
Mihhaljova, Marleen Nurm, Merily Roopärg, Jana Volke-Valk
Karud: Oliver Press, Sten Uustalu

Tantsijad: Finn Adams, Nadežda Antipenko, Theo Bourg, Jamie Bögemann, Marjana Fazullina, Luca Giovanetti, Nikos Gkentsef, Caroline Hamilton, Kim Jana Hügi, Karina Laura Leškin, Ellinor Piirimäe, Oscar Pouchoulin, Ksenia Seletskaja, Liam Strickland, Violeta Vedenina, Sofia Zaman (Eesti Rahvusballett)

Rahvusooper Estonia orkester



PETER GRIMES
Benjamin Britteni ooperi kontsertettekanne 26. ja 28. septembril 2025 Rahvusooperis Estonia
Montagu Slateri libreto George Crabbe’i luuletuse „The Borough“ ainetel
Maailmaesietendus Londoni Sadler’s Wellsi teatris 7. juunil 1945

Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Koormeister: Heli Jürgenson
Koormeistri assistent: Ksenija Grabova
Vastutav pianist-repetiitor: Ave Wagner
Pianistid-repetiitorid: Tarmo Eespere, Riina Pikani, Jaanika Rand-Sirp
Inspitsiendid: Riina Airenne, Rein Lepnurm
Inglise keele konsultant: Andrew Lawrence-King

Osades
Peter Grimes, kalur: Timothy Richards (Wales)
Ellen Orford, Borough kooliõpetaja, lesk: Charlotte-Anne Shipley (UK)
Kapten Balstrode, erru läinud kaubalaeva kapten: Paul Carey Jones (Wales/Iirimaa)
„Tädi“, Metssea kõrtsi perenaine: Aule Urb
Proua Sedley, lesk: Tuuri Dede
Esimene „täditütar“: Kadri Nirgi
Teine „täditütar“: Janne Ševtšenko
Swallow, advokaat: Raiko Raalik
Ned Keene, apteeker ja posija: Pavlo Balakin
Hobson, kaubalaadija: Dragos Andrei Ionel
Bob Boles: Mart Madiste
Horace Adams, koguduse õpetaja:
Heldur Harry Põlda
Kalur: Jakob Tomson
Advokaat: Nicola Gracanac
Kalurinaine: Triin Ella
Muusikud laval: Edmunds Altmanis, Valeri Leviand (klarnet), Sigrid Kuulmann (viiul), Hanna Jürgenson (kontrabass), Anto Õnnis (löökpillid)

Rahvusooper Estonia koor ja orkester


FORSYTHE & LOORIS
William Forsythe’i ballett „In the Middle, Somewhat Elevated“ ja Linnar Loorise ballett „30,75“
Esietendus Rahvusooperis Estonia 28. novembril 2025

In the Middle, Somewhat Elevated
Esietendus 30. mail 1987 Pariisi Ooperis

Koreograaf: William Forsythe
Muusika: Thom Willems koostöös Leslie Stuckiga
Lava-, valgus- ja kostüümikujundus: William Forsythe
Lavastaja: Kathryn Bennetts
Valguse tehniline teostus: Tanja Rühl
Repetiitorid: Gustavo Quintans, Marina Kesler

Osades
Sylvie: Laura Maya, Ami Morita, Anna Roberta, Madeline Skelly
Isabelle: Caroline Hamilton, Phillipa McCann, Madeline Skelly
Jeté tüdruk: Rio Morisawa, Marta Navasardyan, Ketlin Oja
Relevé tüdruk: Karina Laura Leškin, Laura Maya, Alice Pelizza
Sidekick girl: Gabriella Vidano, Yukina Yokoyama, Polina Sosimova
Sidekick girl: Ashley Chiu, Sophie Farquhar, Anne-Sophie Marjeram, Alice Pelizza
Lionel: Theo Bourg, Antonio Gallo, Luca Giovanetti, Yuki Nonaka, Cristiano Principato
Laurent: Joel Calstar-Fisher, William Newton, Ali Urata
Manuel: Finn Adams, Teofil Cosma, Benjamin Pierce, Oscar Pouchoulin


© Boosey & Hawkes Music Publishers Limited

Täname: Stuart Sweeney!


30,75
Linnar Loorise ballett
Maailmaesietendus Rahvusooperis Estonia 28. novembril 2025

Koreograaf-lavastaja: Linnar Looris
Kunstnik: Reili Evart
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
Repetiitorid: Luana Georg, Daniel Kirspuu

Osades
Paha: Caroline Hamilton, Karina Laura Leškin, Marcus Nilson, Vitali Nikolajev, Oscar Pouchoulin, Triinu Upkin
Tantsija: Ashely Chiu, Sophie Farquhar, Marjana Fazullina, Ami Morita, Anna Roberta, Madeline Skelly
Kunstnik: Caroline Hamilton, Karina Laura Leškin, Phillipa McCann, Ketlin Oja
Dirigent: Laura Maya, Rio Morisawa, Marta Navasardyan, Polina Sosimova
Näitleja: Joel Calstar-Fisher, William Newton, Cristiano Principato, Ali Urata
Laulja: Theo Bourg, Nikos Gkentsef, Luca Giovanetti, Liam Stickland
Kirjanik: Oji Fujino, Antonio Gallo, Hiroto Nakabayashi, Yuki Nonaka

Eesti Rahvusballett

Muusika esitatakse salvestuselt.


KONTSERDID JA MUU KUNSTILINE TEGEVUS

RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAKONTSERT
6. märtsil 2025 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis

Dirigent: Arvo Volmer
Solist: Boris Brovtsyn (viiul)
Rahvusooper Estonia orkester

Käesolev rahvusooperi orkestri sümfooniakontsert Arvo Volmeri dirigeerimisel lõpetab viimaste hooaegade suurejoonelise ettevõtmise tuua publikuni kõik Jean Sibeliuse seitse sümfooniat ja nende imeline kõlamaailm.

KAVA

JEAN SIBELIUS
Sümfooniline poeem „Finlandia“ op. 26
Viiulikontsert d-moll op. 47

Vaheaeg

Süit „Pelléas ja Mélisande“ op. 46
Seitsmes sümfoonia C-duur op. 105



RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAKONTSERT – MAURICE RAVEL 150
12. aprillil 2025 Estonia kontserdisaalis

Dirigent: Arvo Volmer
Koormeister: Heli Jürgenson

Rahvusooper Estonia orkester, koor, poistekoor

KAVA
Laulutsükkel „Schéhérazade“ M. 41
Solist: Helen Lokuta (metsosopran)

Lüüriline fantaasia „Laps ja lummutised“
Solistid: Karis Trass (metsosopran), Mart Madiste (tenor), Aule Urb (metsosopran), Kadri Kõrvek (sopran), Kristel Pärtna (sopran), Janne Ševtšenko (sopran), Tamar Nugis (bariton), Raiko Raalik (bass), Heldur Harry Põlda (tenor), Siiri Johanson (sopran)

Vaheaeg

Koreograafiline sümfoonia „Daphnis ja Chloé“



TANTSIB SERGEI UPKIN
Rahvusvahelise tantsupäeva gala
25. ja 27. aprillil 2025 Rahvusooperis Estonia

Kunstiline juht: Sergei Upkin
Dirigendid: Arvo Volmer, Lauri Sirp
Koreograafid: Sergei Upkin, Triinu Upkin
Dekoratsioonikunstnik: Kristel Linnutaja
Kostüümikunstnik: Laura Oolma
Videokunstnik: Rene Topolev
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
Etenduse juht: Anton Osul
Õhtujuht: Triinu Upkin
Eesti Rahvusballett ja Rahvusooper Estonia orkester

I osa
DIRIGENT
Triinu Upkini tantsulavastus Pjotr Tšaikovski avamäng-fantaasiale
„Romeo ja Julia“
Maailmaesietendus 25. aprillil 2025 Rahvusooperis Estonia

Dirigent: Arvo Volmer
Koreograaf: Triinu Upkin
Repetiitor: Luana Georg

Osades
Dirigent: Sergei Upkin


KAARDIMÄNG
Igor Stravinski lühiballett
Dirigent: Arvo Volmer
Koreograaf: Sergei Upkin
Repetiitor: Daniel Kirspuu

Osades
Jokker: Jan Trninič
Ristiemand: Ketlin Oja
Padaemand: Karina Laura Leškin
Ärtu emand: Phillipa McCann
Ärtu kuningas: Joel Calstar-Fisher
Kaks poissi: Hidetora Tabe, Sacha Barber

Eesti Rahvusballett ja Rahvusooper Estonia orkester

II osa
Dirigent: Lauri Sirp

Rõdustseen balletist „Romeo ja Julia“
Helilooja: Sergei Prokofjev
Koreograafia: Rudi van Dantzig
Salome Leverashvili, Timothy van Poucke (Hollandi Rahvusballett)

Pas de deux balletist „Liblikas“
Helilooja: Jacques Offenbach
Koreograafia: Marie Taglioni ballett, Pierre Lacotte’i lavastus
Nanae Maruyama, Sergei Upkin

„Sharps and Flats“
Helilooja, klaver: Sasha Pushkin
Koreograafia: Jevgeni Grib
Marta Navasardyan, Jevgeni Grib

Pas de deux balletist „Lillede festival Genzanos“
Helilooja: Edvard Helsted
Koreograafia: August Bournonville
Laura Maya, Antonio Gallo

Raskolnikovi monoloog balletist „Kuritöö ja Karistus“
Helilooja: Arvo Pärt
Koreograafia: Mai Murdmaa
Teksti loevad: Aleksandr Ivaškevitš, Tatjana Manevskaja
Sergei Upkin

Pas de deux balletist „Don Quijote“
Helilooja: Ludwig Minkus
Koreograafia: Marius Petipa/Aleksandr Gorski
Iana Salenko, Dinu Damazlacaru (Berliini Riigiballett)



RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI KEVADKONTSERT „ÜLES, ÜLES!“
29.mail 2025 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis

Dirigendid: Mariliis Kreintaal, Maret Poll, Martin Einmann, Hirvo Surva
Klaveril: Andres Lemba



TALLINNA MUUSIKA- JA BALLETIKOOLI (MUBA) GALA
9. juunil 2025

MUBA balletigala on iga-aastane kooli hooaja lõpulavastus, kus saab näha õppeaasta jooksul valminud klassikalise ning kaasaegse tantsu numbreid ja lühilavastusi. Esinevad MUBA noorema ja vanema astme õpilased ning lõpetajad.

MUBA 3. lennu balletisuuna lõpetasid Kirils Solovejs, Kei Imamura, Anastasiia Merkulova, Hiroto Nakabayashi, Jette Pruulmann, Sofia Maria Liiv, Mia Katrina Lill, Miina Eliise Luts, Eva Alamets, Minami Kamada, Rina Sarae, Katarina Virve Mürk. 
Erialaõpetajad Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons.

MUBA balletigala toimus 5. juunil MUBA-s ja 9. juunil Rahvusooperis Estonia.



EESTI RAHVUSBALLETI KOREOGRAAFIDE ÕHTU
13. ja 15. juunil 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Oma loomingut esitasid William Newton, Ksenia Seletskaja, Cristiano Principato, Anna Roberta, Luca Giovanetti, Sacha Barber, Akane Ichii, Hidetora Tabe, Laura Maya, Connor Williams, Karina Laura Leškin.



TEATRILAAT
24. augustil 2025 Rahvusooperis Estonia



VANA TALLINN GALA
30. augustil 2025 Rahvusooperis Estonia

Dirigent: Kaspar Mänd
Solistid: Mirjam Mesak (sopran), Elena Brazhnyk (sopran), Kai Rüütel-Pajula (metsosopran), Heldur Harry Põlda (tenor), Tamar Nugis (bariton), Dragutin Matić (bariton, Serbia), Beatriz Macias (flööt)
Õhtujuht: René Soom



AJASTUTE TELG: ARVO PÄRT 90. CARL ORFF
Arvo Pärdi 90. sünnipäevale pühendatud kontsert
16. oktoobril 2025 Estonia kontserdisaalis

Dirigent: Arvo Volmer
Solistid: Elena Brazhnyk (sopran), Aare Saal (bariton), Rafael Dicenta (tenor)
Klaver: Auli Teppo, Jakob Teppo
Rahvusooper Estonia peakoormeister: Heli Jürgenson
Läti Rahvusooperi peakoormeister: Aigars Meri
Rahvusooper Estonia koor, poistekoor ja orkester ning Läti Rahvusooperi koor

KAVA:
Arvo Pärt „Credo“ (1968)
Arvo Pärt kolmas sümfoonia (1971)

Vaheaeg

Carl Orff „Carmina Burana“ (1935/36)



BALLETT JA KRINGEL
Ülemaailmse balletipäeva tähistamine 31. oktoobril 2025



RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI HINGEDEPÄEVA KONTSERT
2. novembril 2025 Tallinna Jaani kirikus

Dirigent: Hirvo Surva
Koormeistrid: Maret Poll, Mariliis Kreintaal, Sara Corriga
Esinesid: Rahvusooper Estonia poistekoori solistid, Riivo Kallasmaa (oboe), Ene Salumäe (orel)



RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI JÕULUKONTSERT
9. detsembril 2025 Estonia kontserdisaalis



RAHVUSOOPERI JÕULUKONTSERT
11. detsembril 2025 Tallinna Jaani kirikus

Dirigent: Arvo Volmer
Solistid: Karis Trass (metsosopran), Juuli Lill (metsosopran), Mart Madiste (tenor), Priit Volmer (bass)
Orel: Piret Aidulo
Rahvusooper Estonia koor ja orkester

Rahvusooper Estonia armastatud traditsioonilisel jõulukontserdil tulid ettekandele Wolfgang Amadeus Mozarti „Kroonimissa“ („Krönungsmesse“) C-duur KV 317, Georg Friedrich Händeli „Zadok the Priest“ HWV 258 ja „Halleluuja“ oratooriumist „Messias“ HWV 56 ning populaarsed jõululaulud.


HARJUMAA BALL
30. detsembril 2025 Rahvusooperis Estonia
ESTONIA BALL – TANTSUD TÄHTEDE SÄRAS!
31. detsembril 2025 Rahvusooperis Estonia

Kunstilised juhid: Jaan Ots, Reigo Tamm
Kunstnik: Reili Evart
Koreograafid: Marina Kesler, Märt Agu
Õhtujuhid: Ketlin Oja, Reigo Tamm

Teatrisaalis tuli ettekandele spetsiaalselt selleks õhtuks loodud kontsertlavastus „Ood tantsule“, millele lõi originaalkoreograafia Marina Kesler ning Märt Agu. Lavale astusid Eesti Rahvusballeti tantsijad Ketlin Oja, Laura Maya, Marcus Nilson, Triinu Upkin, Kim Jana Hügi, Connor Williams, Marjana Fazullina, Nikos Gkentsef, Ellinor Piirimäe, Sacha Barber, Karite-Mirell Mander, Benjamin Pierce, Oscar Pouchoulin ja Jevgeni Grib (Teater Vanemuine) ning Kaie Kõrb, Rahvusooper Estonia solist Heldur Harry Põlda, koor ning orkester, samuti Tiit Kikas ning etendust dirigeeris Jaan Ots.

Lisaks musitseerisid Hendrik Hindrikus lõõtspillil, Estonian Dream Bigband Siim Aimla juhatusel ning Jüri Pootsmann ja Alika Milova.



KONTSERDID NING HARIDUSPROJEKTID RAHVUSOOPER ESTONIA RESTORANIS, KAMMERSAALIS, LAVAL JA BALLETI PROOVISAALIS

Rahvusooper Estonia restoranis
„Kontsert kõige pisematele“ 4.01, 25.01, 15.02, 22.03, 26.04, 24.05, 14.06, 4.10, 1.11, 7.12, 9.12, 18.12, 19.12, 21.12
„Kuidas mõista ooperit“ 8.01, 13.01, 14.01, 15.01, 16.01, 20.01, 24.01, 19.02, 13.03, 16.04, 30.04, 5.05, 5.11, 27.11, 18.12
„Orkestrimäng“ 21.01, 4.03, 22.04, 27.05, 14.10

Kammersaalis / balleti proovisaalis / maalisaalis
„Kuidas mõista balletti“ 22.01, 19.02, 10.03, 31.03, 3.04, 12.05, 15.05, 4.06, 18.09, 3.10, 27.10, 29.10, 10.11, 12.11, 6.12, 8.12, 12.12
„Balletilugu“ 10.02, 24.03, 19.05, 13.10, 17.11

Teatrisaali laval
„Loomade karneval“ 15.02, 13.03, 15.04, 17.05, 23.10, 15.11, 3.12
„Tajuleebe tantsulugu“ 16.01, 1.03, 22.03, 5.04, 24.10, 4.12

Väljasõidud
9.01 „Kontsert kõige pisematele“ (Oru kultuurisaalis)
6.03 „Balletilugu“ (Rapla kultuurikeskuses, Koolinoorte teatripäeva raames)
21.04 „Balletilugu“ (Oru kultuurisaalis)
12.05 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Vändra Kultuurimajas)
13.05 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Haapsalu Kultuurikeskuses)
13.05 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Risti Koolis)
6.10 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Mäetaguse Rahvamajas)
7.10 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Rakke Koolis)
7.10 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Haljala Rahvamajas)

KONTSERDID KAMMERSAALIS

EESTI HELID
22. veebruaril 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Esinesid Ketlin Oja, ooperisolist Reigo Tamm ning pianist Jaan Ots.



ROMANTILISED PRANTSUSE MELOODIAD
20. märtsil 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Esinesid Elena Brazhnyk (sopran), Karis Trass (metsosopran), Raiko Raalik (bariton), Ave Wagner (klaver).



ROOSID, KEVAD JA ARMASTUS
17. aprillil 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Esinesid Kristel Pärtna (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tamar Nugis (bariton), Jaanika Rand-Sirp (klaver).



PÄIKESELOOJANGU SERENAAD
9. oktoobril 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Esinesid Kadri Kõrvek (sopran), Maria Goršenina (viiul), Adrian Bravo Lopez (viiul), Karin Sarv (vioola), Kristjan Saar (tšello), Ekke Rainer Arndt (tšello).



HINGEPÕHJANI: SCHUMANN JA BRAHMS
27. novembril 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Esinesid Aule Urb (metsosopran), Edmunds Altmanis (klarnet), Andreas Lend (tšello), Maila Laidna (klaver).



JUUBELID

CARMEN – Helen Lokuta 50!
6. september 2025

TRUBADUUR – Neeme Kuningas 70!
12. oktoober 2025

CARMEN – Urve Tauts 90!
7. november 2025



KÜLALISESINEMISED

Adolphe Adami balleti „Korsaar“ külalisetendused Teatro della Maestranzas (Sevilla) 9., 10. ja 11. jaanuaril 2025.



TEENINDATUD KÜLALISETENDUSED, KONVERENTSID JA VASTUVÕTUD
2025. aastal toimus Rahvusooper Estonia teatrisaalis, kammersaalis, Estonia restoranis, Valges ja Sinises saalis pea 100 üritust. Kokku külastas rahvusooperit erinevate sündmuste raames ligikaudu 13 000  klienti. Suuremad ning olulisemad kliendiüritused olid Vabariigi Presidendi Kantselei 107. aastapäeva tähistamine veebruarikuus, Tallinna Muusika- ja Balletikooli gala, SEB vastuvõtud,  külalisetendused ballett „Tuhkatriinu“ ja balletigala. Kammersaalis võõrustasime Eesti Rahvusmeeskoori terve aasta vältel, suvel rentisime saali Clara Blumqvist tantsukooli laagri korraldamiseks ja oktoobris Kilven koorile sügiseseks laululaagriks ning Rahvusooper Estonia poistekoori meeskvinteti kontserdiks „Päike ikka paistma jääb – Jaak Joala 75“.

Estonia Seltsi kogunemised toimusid kord kuus Estonia restoranis, aastakoosolek Valges saalis ja üldkogu teatrisaalis. Igasuvine noorte balletitalentide seminar toimus juulis ja augustis teatri proovisaalides, kulmineerudes kahe galaga teatrisaalis. Suuremad kliendid on olnud Harjumaa Omavalitsuste Liit, SEB, Tallinna Kesklinna Valitsus, Kultuuriministeerium, Prantsuse Lütseum, Lasnamäe Muusikakool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Vabariigi Presidendi Kantselei. Lisaks toimusid Lauri Saatpalu juubelikontsert, Florian Wahli kontserdid, Tanno Mee lühifilmi „Teine tromboon“ võtted (produtsent Marianne Ostrat), Balleti International Ballet Competition Workshop, mis lõppes rahvusvahelise Suveöö Balletigalaga. Külalisetendusi andsid teater Vanemuine (ooperid „Julius Caesar“, „Don Giovanni“ ja balletid „Tuhkvalge“ ning „Palve“), teater Endla („Richard III tagasitulek kell 9.24 saabuva rongiga“, „Testosteroon“ ning muusikaline lasteetendus „Tipp ja Täpp“).

Toitlustusosakond teenindas 2025. aastal tellimusürituste kliente, etenduste ja kontsertide külastajaid teatri kohvikutes Arlekiin ja Colombina, Sinise ja Valge saali kohvikutes, Eesti Kontserdi ruumides asuvates baarides ja kohvikus Pizzicato ning Estonia restoranis. Söögitoas teenindati oma maja töötajaid, RAM-i ning ERSO kollektiive, Eesti Kontserdi, Eesti Teatriliidu ning Eesti Draamateatri töötajaid. Kokku teenindati 2025. aastal erinevate ürituste raames 56 025 külastajat (2024. aastal 52 000 külastajat). Antud numbrid ei kajasta igapäevaste külastajate numbreid kohvikutes, restoranis ja söögitoas.








NÄITUSED

Parteri galerii
• 4. märtsist kuni 12. maini oli jalutuskaarel avatud kirjaniku ja endise Estonia teatri dramaturgi Eduard Vilde 160. sünniaastapäevale pühendatud näitus, mis valmis koostöös Tallinna Kirjanduskeskusega.
• 13. maist kuni 24. augustini oli rahvusooperi ees avatud näitus „Eldor Renter 100“, millega tähistasime 100 aasta möödumist legendaarse lavastuskunstniku ja pikaaegse Estonia teatri peakunstniku Eldor Renteri sünnist. Ajaloolise sündmuse avasõnad ütles Eesti Lavastuskunstnike Liidu esimees Karmo Mende. Vaatamiseks oli välja pandud hulgaliselt Renteri võrratuid ajaloolisi kavandeid ning kostüüme ja neid sai näha nii teatri ees kui teatrimaja sees 2. ja 3. korrusel publiku jalutusalal. Näituse panid kokku Reili Evart, Annely Kaldoja, Ülle Kogerman, Karmo Mende, Seidi Raid, Hanna Renter, Kersti Trull, Riina Vanhanen. Näitus sündis Eesti Lavastuskunstnike Liidu, Rahvusooper Estonia ja Eesti Ajaloomuuseumi ning Eesti Ajaloomuuseumi teatri- ja muusikamuuseumi koostöös. Näituse loomist toetas Eesti Kultuurkapital.
• Rahvusvahelise ooperipäeva puhul avati 25.10 publiku jalutusruumides näitus rahvusooperi ooperilavastustest pärinevatest rekvisiitidest ning eksponaadikapid, mis tutvustasid grimmikunstnike töövahendeid ja ülesandeid läbi aastakümnete. Näitus oli külastajatele avatud kuni uue aastani.



Turundusprojektid:
• 16.01 andis Kultuuriministeerium üle konkursi „Kultuurisõber 2024“ tunnustused, millega tänatakse kultuurivaldkonda rahaliselt või oma tegudega panustanud ettevõtteid ja metseene. Kultuurisõbra tiitli pälvis ka rahvusooperi peasponsor Amserv Grupp AS.
• 27.–28.01 toimus Koolimäe loomemajas osakondade ja valdkondade juhtide arenguseminar, et tutvuda kõigi estoonlaste kaasabil valminud rahvusooperi tööprotsesside analüüsiga. Seminari käigus arutati, milliste lahendustega edasi liikuda ja kuidas igaüks ise saaks panustada organisatsioonikultuuri arendamisse ning info liikumise parandamisse.
• 21.03 tähistas Rahvusooper Estonia koos Tallinna raamatukogude ja Eesti Draamateatriga UNESCO eestvedamisel luulepäeva, mille eesmärk on populariseerida luule lugemist, kirjutamist ja avaldamist. Eesti Raamatu Aasta puhul oli fookuses eesti luule. Kell 15–16 esitasid Rahvusooper Estonia ees oma lemmikluuletusi eesti autoritelt Eesti Rahvusballeti esitantsija Anna Roberta, balletiartist Triinu Upkin ning ooperisolistid Karis Trass ja Aule Urb. Draamateatri ees jätkasid luulelugemisega näitlejad Christopher Rajaveer, Guido Kangur, Viire Valdma ja Teele Pärn. Kogu päeva oli rahvusooperi ees huvilistele avatud raamatukogubuss Katarina Jee.
• Turundusosakonna juhataja Rein Mikk ja reklaamijuht Maarja Pärn osalesid 24.–26. aprillini Madridis toimunud Opera Europa turundus- ja kommunikatsioonifoorumil, mis keskendus sisuloomele, koostööle mõjuisikutega, tehisintellekti kasutamisele, erinevate kanalite kaudu saavutatud kaasatuse analüüsimisele ja teiste osakondade kolleegide kaasamisele turundustegevustesse.
• Juulikuus külastasid „Avatud maja“ projekti raames teatrit 218 inimest.
• 120. hooaja alguses läks Rahvusooper Estonia üle uuele piletimüügiplatvormile Koobin. See tähendab, et loobuti senistest Piletimaailma ja Piletilevi teenustest. Lahendus valmis koostöös Montonio (makselahendused), Thorgate’i (suunamised/arendused), Polywerki (3D arendaja), RITi (õigused, suunamised), Labelprinti (uued piletipõhjad) ja RTTga (printerid). Programm võimaldab kliendil kiirelt ja mugavalt osta pileteid korraga erinevatele etendustele. Saalialast on selge ülevaade ja ostja kasutuses on 3D vaade, millelt on näha kuhu ta pileteid valib ning milline on sealt nähtavus lavale.  Võimalik on tasuda kinkepiletiga ja näha oma kinkepileti saldot. Teater saab teha oma tulihingelistele fännidele personaliseeritud pakkumisi ja teavitada eesseisvatest eriüritustest.
• 3.–5.10 osales turundus- ja sponsorsuhete juht Rein Mikk Genfis Opera Europa sügiskonverentsil ja selle raames toimunud sponsorlusfoorumil, kus keskenduti kultuuri toetamise erinevatele vormidele, eratoetajate ja investorite leidmisele, ühisrahastuse võimalustele ning teatrite keskkonnasäästliku tegevuse finantsmõjudele.
• 11.–12.10 osales Rahvusooper Estonia projektis Open House Tallinn. Projekt kutsus avastama Tallinna linnaruumi ning tutvuma siinse arhitektuuri ja hoonete ajalooga. Üritus avas ligi 40 avaliku hoone ja eramu uksed, andes külastajatele võimaluse siseneda ruumidesse, mis tavapäraselt on avalikkusele suletud. Projekt on osa Open House Europe koostööprojektist 11 Euroopa kultuuriasutuse vahel, kes korraldavad igal aastal 12 üritust Ateenas, Bilbaos, Brnos, Dublinis, Essenis, Lissabonis, Milanos, mitmes Sloveenia linnas, Stockholmis, Tallinnas, Thessalonikis ja Vilniuses. Rahvusooperis toimusid ekskursioonid, restoranis Jaak Jõekalda loengud Estoniast ja estoonlastest.
• 23.–25.10 toimus Rahvusooperis Estonia Euroopa, ooperi-, balleti- ja muusikahariduse võrgustiku RESEO aastakonverents „Making sense(s): Wellbeing through the arts“, kuhu tuli üle 80 Euroopa erinevate ooperimajade haridustöötajaid ning publiku juurdekasvu arendajaid. Toimusid ekskursioonid teatrimajas ning osalejad külastasid lasteballetti „Loomade karneval“, haridusprojekti autistlikele ja intellektipuudega lastele „Tajuleebe tantsulugu“ ja ooperietendust „Lohengrin“



Koolitusprojektid täiskasvanutele:
• Õhtusöök-vestlus „Rambipalavik enne esietendust“: „Pulcinella“ & „Hispaania tund“ (7.02), „Sisalik“ (28.03), „Nahkhiir“ (30.05), „Forsythe & Looris“ (28.11).
• Esietendustega seotud infotunnid külastajatele: „Pulcinella“ & „Hispaania tund“ (9.02), „Sisalik“ (30.03), „Nahkhiir“ (1.06), „Forsythe & Looris“ (30.11).
• Toimusid etenduse-eelsed ekskursioonid eesti, inglise ja vene keeles.



Laste- ja noorteprojektid
• 18.09 toimus Rahvusooper Estonia traditsioonilise õpetajate teabepäev, milles osales üle 250 õpetaja Eestist. Teatritegevuse tutvustamiseks toimusid ekskursioonid, temaatilised töötoad, interaktiivsed loengud, kohtumised, haridusprojektid ning uue hooaja tutvustus. Rahvusooperi tegemistest kõnelesid peadirektor Ott Maaten, loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer, Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris ja ooperisolist Karis Trass. Õpitubasid, loenguid ja erinevate valdkondade tutvustusi viisid läbi balletijuhi assistent Daniel Kirspuu, koreograaf ja lavastaja Eve Mutso, trompetist ja pillirühma kontsertmeister Priit Aimla, tantsijad Triinu Upkin, Polina Sosimova, Luca Giovanetti, kooriartistid Aare Kodasma, Rein Saar ja Carol Männamets ning ooperisolist Aule Urb. Teabepäeva lõpus vaatasid õpetajad lavastust „Pulcinella“ & „Hispaania tund“.



Haridusprojektid noorele publikule rahvusooperis ja mujal
• „Kontsert kõige pisematele“ – 4 760 külastajat
• „Balletilugu“ – 1 112 külastajat
• „Orkestrimäng“ – 1 215 külastajat
• „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ – 877 külastajat
• „Kuidas mõista balletti“ – 1 744 külastajat
• „Loomade karneval“ – 2 215 külastajat
• „Kuidas mõista ooperit“ – 1 103 külastajat
• „Tajuleebe tantsulugu“ – 325 külastajat

Kokku osales haridusprojektides 13 351 inimest.

Ekskursioone külastas 2025. aastal 7 500 inimest.



Toetajad ja sponsorid:
• Rahvusooper Estonia on tänulik 6 peasponsorile, kes vaatamata maailma majanduse keeristele on pidanud oluliseks teatriga koostööd teha:
Hooaja kuldsponsor – Tallink
Kuldsponsor – SEB
Peasponsor – Liviko
Peasponsor – Amserv
Toetaja – Alexela
Toetaja – MyFitness
Toetaja – Tamrex
Toetaja – Bioderma
Toetaja - Selver


Sisekommunikatsioon
• Esietendusega seotud infotunnid teenindajatele: „Pulcinella“ & „Hispaania tund“ (8.02), „Sisalik“ (28.03), „Nahkhiir“ (30.05), „Forsythe & Looris“ (28.11).
• Töötajatele saadeti iganädalane majasisene uudiskiri.


Muu tegevus
• 31.01–1.02 viibisid peadirektor Ott Maaten ja ooperiosakonna koosseisude planeerimise juht Helen Lepalaan Läti Rahvusooperis, kus toimus rahvusvaheline ooperijuhtide kohtumine, et arutada Läänemere regiooni hõlmavate ooperiauhindade väljaandmise käivitamist. Ühtlasi kohtuti ka Leedu Rahvusooperi juhiga ning arutati 2026. aasta kevadel Leedus toimuvaid Rahvusooper Estonia külalisetendusi lavastustega „Pelléas ja Mélisande“ ning „Valgus maailma lõpust“.
• 24.02 toimus Rahvusooperis Estonia Eesti Vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtt.
• 12.03 allkirjastasid Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten, Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri peadirektor Laima Vilimienė ning Läti Rahvusooperi ja -balleti juhatuse esimees Sandis Voldinis Vilniuses kolme Baltimaade ooperimaja koostöökokkuleppe. Kokkulepe avab ukse artistide liikumisele erinevate ooperimajade vahel, ühisprojektidele ja kogemuste jagamisele ning tõstab regiooni ooperiteatrite nähtavust maailmas.
• 14.03 jõudis Ristturundus ACME Film Eestiga kinodesse Maria Callase elul põhinev film „MARIA“, kus legendaarset sopranit kehastab Oscari võitja Angelina Jolie.
• 15.–18.03 osales peadirektor Ott Maaten Barcelonas ooperimajade võrgustiku Opera Europa kevadkonverentsil ning nõukogu liikmena ka üldkogul. Konverents keskendus jätkusuutlikule juhtimisele, ühisprojektidele, kaasaegsetele ametitele ooperimajades ning muusikateatri populariseerimisele ühiskonnas. Kevadkonverentsil toimus ka Opera Europa teatrijuhtide foorumi asutamine.
• 24.04 osalesid kostüümiosakonna esindajad Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimunud seminaril „Tekstiili jätkusuutlikkus: koostöö ja innovatsioon“. Üritus pakkus mitmekesist ja inspireerivat programmi, kus oma teadmisi ja kogemusi jagasid nii õppejõud, noored entusiastid kui ka Kliimaministeeriumi asekantsler. Seminaril käsitleti jätkusuutlikkuse erinevaid aspekte tekstiilitööstuses ning tutvustati uusi algatusi, nt. noorte poolt loodud „Samm korraga“ akadeemiat ja tekstiilitaksot, mis tegeleb tarbijajärgsete tekstiilijäätmete taaskasutamisega.
• Aprillikuise sammukampaania „Loeme sammudes!“ raames tegid estoonlased kokku 12 539 023 sammu! Enim samme kogunud estoonlased: I koht – orkestriartist Aabi Ausmaa (690 821 sammu), II koht – helitehnik Kaspar Leesme (666 471 sammu), III koht – kooriartist Sven Tarlap (602 030 sammu).
• 1.–2.06 toimusid Pärnumaal Jõulumäe Tervisespordikeskuses Endla teatri eestvedamisel 54. Eesti teatrite suvemängud, kus osales kokku 11 teatrit. Kõrgelt hinnatud tänavakorvpalli finaalis mängisid vastakuti Estonia ja Vanemuine ning tänavu jäi peale Vanemuine. Kokku võisteldi 17 erinevas mõõduvõtmises, sh tänavakorvpallis, rannavõrkpallis, rannatennises, discgolfis, ammulaskmises jpm. Rahvusooper Estonia saavutas esikoha SUP-laua teatesõidus, korvpalli täpsusvisetes ja orienteerumises! Eesti teatrite suvemängude tänavuseks üldvõitjaks osutus Eesti Noorsooteater väga tasavägises punktiskooris Endla teatriga. Estonia saavutas üldarvestuses auväärse kolmanda koha.
• 4.06 toimus Sinises saalis haridusprojektide hooaja pidulik lõpetamine.
• 6.–7.06 osales turundusosakonna esindus Läti Rahvusooperis toimunud Baltimaade ooperimajade turunduskonverentsil.
• 19.06 toimus koostöös teatriga heategevusfondi Minu Unistuste Päev korraldatud päev Saara Lotale. Fond viib ellu raskelt ja krooniliste haigustega laste unistusi. Saara Lotat köidavad hobused, moelooming ja kingad. Unistuste Päev algas Estonia kostüümiosakonnas, kus tutvustati kostüümikunstnike kavandeid ja räägiti, kuidas need kavandid saavad lavakostüümideks. Proovida sai kostüüme ja õppida, kuidas kostüüme veriseks või poriseks maskeeritakse.
• Suvel uuendati koostöös Belgia firmaga Pino Solutions lavavalgustite toitesüsteemi kahevalentseks. See võimaldab kasutada nii dimmeri funktsiooni kui ka puhast toitepinget, mis on oluline uuema põlvkonna liikuvate LED-valgustite kasutamiseks nii saalis kui ka laval. Uued liikuvad prožektorid on hangitud rohepöörde projekti raames.
• 16.09 tähistati Valges saalis teatri 119. sünnipäeva.
• 17.09 osales kostüümiosakonna 7-liikmeline meeskond Tallinna Tehnikakõrgkoolis tasuta koolitusel „Millised on tekstiilide omadused ja kasutusvõimalused“, kus süveneti tekstiilide jätkusuutliku tootmise ja kasutamise teemadesse. Koolitusel käsitleti nii tekstiilide sorteerimist Eestis ja mujal maailmas kui ka rohepesuga võitlemise võimalusi. Rõhutati ringmajanduse, korduskasutuse ja parandussektori olulisust, et materjale vääriliselt kasutada ja pikendada nende eluiga. Seminar pakkus põnevaid loenguid, praktilisi arutelusid ning tutvumist laboritega. Külastati tekstiilmaterjalide testimise laborit ja antropomeetrialaborit, kus 3D-skanneerimise abil võeti inimestelt mõõdud. Saadi praktilisi teadmisi materjalidest ja nende hooldusest ning inspiratsiooni oma igapäevatööks ja loomingulisteks projektideks.
• 17.11 käisid orkestrant Ann Õun, ooperisolist Heldur Harry Põlda, kooriartist Rein Saar, balletitantsija Ellinor Piirimäe estoonlaste esindajatena kohtumas Riigikogu kultuurkomisjoniga (Tõnis Lukas, Signe Kivi, Madis Kallas, Margit Sutrop, Kadri Tali) koos peadirektor Ott Maateni, loomingulise juhi Arvo Volmeri ning rahvusooperi nõukogu esimehe Ivari Iljaga. Kohal olid ka kultuuriministeeriumi (lahkuv) kantsler Kristiina Alliksaar ning peagi ametisse astuv kantsler Merilin Piipuu. Ühiselt jõuti järeldusele, et koostöös kultuuriministeeriumi ning Riigikogu kultuurikomisjoniga on vaja operatiivselt välja töötada ja kirja panna aluspõhimõtted, mis sätestaksid rahvusooperi tippspetsialistide palgaskaala ja karjäärimudeli ning annaksid garantii, et rahvusooperi arvelt ei hoitaks raha kokku, et rahastada teisi kultuurivaldkonna organisatsioone.



2025. AASTAL TUNNUSTATUD ESTOONLASED

Autasud ja auhinnad

Helgi Sallo – Kultuurkapitali elutööpreemia pikaajalise panuse eest Eesti kultuuri.

Risto Joost – Kultuurkapitali helikunsti valdkonna peapreemia kunstiliselt kõrge ja silmapaistvalt sisuka töö eest muusikalavastustes.

Heldur Harry Põlda – Harjumaa teatripreemia 2025.

Cristiano Principato – Itaalia rahvusvahelisel tantsukonkursi I preemia „Premia Nazionale Sfera d’Oro“.

Francesco Ciarmatori – Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri muusikute liidu 2024/2025 hooajal enim kaasa mõelnud kolleegi auhind.

SEB publikupreemia – Helen Lokuta ja Heldur Harry Põlda

MyFitness tantsuauhind – Marta Navasardyan ja Sergei Upkin


Riiklik kultuuri aastapreemia 2025 – balleti „Valgus maailma lõpust“ meeskond: Alisson Kruusmaa, Eero Epner, Jevgeni Grib, Kaspar Mänd, Kristjan Suits, Priidu Adlas, Tanel Veenre

Arne Mikk – Harjumaa aukodaniku tiitel (2025)

Heli Jürgenson – Harjumaa Omavalitsuste Liidu Harjumaa teenetemärk (2025)


Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2025

Arvo Leibur – kõrgetasemelise loomingulise tegevuse eest solisti, kammermuusiku ja kontsertmeistrina

Karis Trass – säravate esinemiste eest ooperi- ja kontserdilaval
Eesti Muusikanõukogu preemia laureaat 2025 muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest:

Arne Mikk – erakordne panus Eesti ooperikunsti arengusse



Eesti teatri aastaauhinnad

Tamar Nugis – haaravate ja vokaalselt kõrgetasemeliste osatäitmiste eest Viktor Ullmanni ooperis „Atlantise keiser“ (Rahvusooper Estonia ja Von Krahli Teater), Giacomo Puccini ooperis „Madama Butterfly“ (Rahvusooper Estonia) ning Philip Glassi kammerooperis „Hydrogen Jukebox“ (Nargenfestival).

Ketlin Oja – Blanche Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa lavastuses „Tramm nimega Iha“ ja nimiosa Adolphe Adami balletis „Giselle“ (mõlemad Eesti Rahvusballett).

Viktor Fedortšenko – Rahel Olbrei nimeline balletiauhind. Väljapaistev balletisolist ning teenekas balletipedagoog ja repetiitor, töötanud nii Eestis kui ka välismaal.

Tuuli Potik ja Eve Mutso – Salme Reegi nimeline lasteteatri auhind. Idee autor ja produtsent ning koreograaf ja lavastaja haridusprojektis „Tajuleebe tantsulugu“: Eestis esimene teatrimaailma osavõtlik tutvustamine autistlikele ja intellektipuudega lastele (Rahvusooper Estonia).


Kolleegipreemiad 2025
Orkestripreemia – Adrian Bravo Lopez, Beatriz Macias
Ooperisolisti preemia – sopran Kadri Kõrvek
Kooripreemia – Rafael Dicenta
Balletisolisti preemia – Connor Williams
Balletitantsija preemia – Karina Laura Leškin
Administratsioonipreemia – peaadministraator Age Kraus
Etendust teenindava töötaja preemia – riietaja Merli Maidla
Kunstilis-ettevalmistava töötaja preemia – orkestri ja koori direktori assistent Annaliisa Rebane
Etendust ettevalmistava töötaja preemia – dekoratsiooniala juhataja assistent Sarlee Roosalu
Maja teenindava töötaja preemia – Mark Simson
Poistekoori kategooria preemia – poistekoori peadirigent Hirvo Surva
Juhtkonna eripreemia – turundus- ja müügiosakond suurepärase töö eest uue piletisüsteemi sujuval kasutusele võtmisel keset hooaega









MAJANDUSTEGEVUS

2025. aasta oli Rahvusooper Estoniale keerukas majandusaasta Rahvusooperi seaduses sätestatud eesmärkide täitmisel. Riiklikku tegevustoetust kärbiti -4% võrra ning müügitulu suurenemine ei suutnud täielikult seda puudujääki kompenseerida. Poliitilistel põhjustel jäi toimumata üks esietendus, mis vähendas etenduste arvu ja selle tõttu ka müügitulu.
Rahvusooper teenis müügitulu 2025. aastal kokku 6 405 668 eurot (2024. aastal 6 203 081 eurot). Võrreldes 2024. aastaga suurenes müügitulu 3,27% ehk 202 587 euro võrra.
Piletite müügitulu oli 3 527 545  eurot. Võrreldes 2024. aastaga suurenes piletimüügi tulu (2024. aastal 3 490 781 eurot) 1,05%.
Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 2025. aastal etenduste külastajaid teatri baarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia töötajaid söögitoas ja kontserdikülastajaid Eesti kontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse käive oli 2025. aastal 1 605 476 eurot (2024. aastal 1 544 578 eurot). Toitlustusteenistuse käive suurenes 3,94%.
Rahvusooper Estonia tööjõukulud suurenesid 2025. aastal 4,91%. Lavastustega seotud kaupade ja teenuste kulud vähenesid -10,68%.
Toitlustuse kaubakulu suurenes 13,99%. Majandamiskulud suurenesid 34,54%. Kommunaalkulud suurenesid 0,44%.

Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi tegevustoetus 61,30% (2024. aastal 67,96%).

Rahvusooperile Estonia eraldati „Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu“ alusel toetust 2025. aastal 10 817 575 eurot, (sh. sihtotstarbelist remondifondi toetust 45 000 eurot), (2024. aastal oli tegevustoetus 11 396 432 eurot, sh. sihtotstarbelist remondifondi toetust 175 000).
Veel eraldas Kultuuriministeerium Toetuse eraldamise kultuuriprogrammi eelarvevahenditest „IKT teenused ja toetused“ Rahvusooperile Estonia 200 000 eurot toetust IT taristu kaasajastamiseks.
Õppelaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi Valitsus rahvusooperile 422 eurot (2024. aastal 850 eurot).
Rahvusooperi majandustegevus toimub hooaegade kaupa. Rahvusooper Estonia hooaeg kestab 1.augustist kuni 31. juulini.
Kokkuvõtteks – kõigi estoonlaste silmapaistev panus ja riigi toetus on võimaldanud teatri jätkusuutlikkust tagada.

Olulisemad suhtarvud 2025. aasta majandustegevuse kohta


2025
2024
%
Saali täituvus (%)
81,43
83,89
-2,93
Külastajate arv
123 495
134 026
-7,86
Müügitulu
6 405 668
6 203 081
+3,27
s.h. piletitulu
3 527 545
3 490 781
+1,05
toitlustuse tulu
1 605 476
1 544 578
+3,94
reklaamitulu
191 927
200 277
-4,17
Tegevuskulud ilma põhivara kulumita
17 452 044
16 947 501
+2,98
s.h.kauba, materjalide ja teenuste kulu
2 279 301
2 407 508
-5,33
mitmesugused tegevuskulud
1 777 946
1 771 992
+0,34

Olulisemad planeeritud investeeringud 2026. aastal:

• Liigutakse edasi Rahvusooperi hoone laiendusega. Toimub ettevalmistus rahvusvaheline arhitektuurikonkursi läbiviimiseks.
• Seoses juurdeehituse ettevalmistamisega tellitakse täiendavaid analüüse.
• Uuendatakse klaveriparki.
• Viiakse lõpuni arvutivõrkude uuendamine.
• Rahvusooperi hoones täiendatakse ATS süsteeme.


Suhtarvude tabel

2021 2022 2023 2024 2025

Tegevustulud
13 660 090
14 555 326
17 227 799
18 342 805
17 652 145
Tegevuskulud
13 198 507
15 379 491
17 244 690
17 503 194
18 074 766
Finantstulud- ja kulud
-179
165
16 887
32 606
7 111
Tulem
461 404
-824 000
-4
872 217
-415 510






Bilansimaht
11 029 103
10 644 919
10 965 870
11 817 488
11 593 805
Käibevarad
1 876 181
1 347 722
2 146 819
2 638 191
2 599 941
Põhivarad
9 152 922
9 297 197
8 819 051
9 179 297
8 993 864
Lühiajalised kohustised
1 486 724
1 957 371
2 291 702
2 271 103
2 462 326
Pikaajalised kohustised
44 207
13 376
0
0
604
Netovara
9 498 172
8 674 172
8 674 168
9 546 385
9 130 875
Laenud
113 420
44 207
13 376
0
4 133






Tegevuskulud/Tegevus-tulud
96,62%
105,66%
100,10%
95,42%
102,39%
Laenud/Tegevustulud
0,83%
0,30%
0,08%
0%
0.02%
Käibevara/Lühiajalised kohustised
126,20%
68,85%
93,68%
116,16%
105,59%
Põhivarad/Bilansimaht
82,99%
87,34%
80,42%
77,68%
77,57%
Laenud/Bilansimaht
1,03%
0,42%
0,12%
0%
0,04%
Netovara/Bilansimaht
86,12%
81,49%
79,10%
80,78%
78,76%













Rahvusooper Estonia eelarve täitmine
Tabelis on toodud olulisemad tulu- ja kululiigid.

Tulu liik
Eelarve 2025.a.
Täitmine 2025.a.
Täitmise %




Piletimüügi tulu
3 200 000
3 527 545
110,24%
Kultuuriline teenindamine, kavade müük
277 000
112 236
40,52%
Toitlustus
1 278 900
1 605 476
125,54%
Üüritulud (saalide üürimine)
145 000
213 442
147,20%
Muud tulud
293 500
397 111
135,30%




Kulu liik







Lavastustega seotud kulud
1 519 000
1 675 151
110,28%
Lähetuskulud
103 520
62 755
60,62%
Kommunaalteenused
373 000
351 786
94,31%
Toitlustamine
399 700
540 495
135,23%
Majandamiskulud
125 480
207 558
165,41%
Põhitegevusega seotud muud kulud
138 200
97 939
70,87%

Piletimüügi tulud täitusid 2025. aastal 110,24 %. Kultuuriline teenindamise tulusid laekus võrreldes eelarvega 40,52%, kuna väljasõiduetenduste tulud on kajastatud piletimüügi tulus. Toitlustusteenuse tulu täideti 125,54 %. Rahvusooper Estonia toitlustus teenindas külastajaid etenduste vaheaegadel ja toimus ka palju tellitud üritusi Rahvusooper Estonia ruumides. Samas toitlustuse kulu suurenes võrreldes eelarvega 135,23%. Saalide üürimise tulud täideti 147,20%. Meie saale kasutasid teised teatrid etenduste andmiseks ja erinevad firmad ürituste korraldamiseks. Üüritulude kasvuga seoses suurenes ka muude tulude täitmine 135,30%.
Lavastuste ettevalmistamisega seotud kulud täitusid 110,28%. Suurenenud on autoriõiguste kulud, kuna suurenes piletimüügi tulu ja lisaks on suurenenud autoriõiguste protsendid. Põhitegevusega seotud muude kulude osas (täitmine 70,87%) toimus vähenemine. Rahvusooper Estonia võttis kasutusele uue piletimüügi süsteemi, mille puhul teater rendib piletimüügi tarkvara, kuid ei maksa vahendustasusid. Võrreldes eelarvega suurenesid majandamiskulud (165,41%), seoses piletimüügi pangateenuste kasvuga (Montonio platvormi kasutuselevõtt). 2025. aastal panustati olulises mahus ka töötajate tervisekontrollile.



Ott Maaten

Rahvusooper Estonia
Peadirektor







RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss
(eurodes)

Lisa

31.12.2025
31.12.2024

VARAD




Käibevara




Raha
2
2 237 501
2 151 323

Nõuded ja ettemaksed
3
224 588
342 482

Varud
5
137 852
144 386

Käibevara kokku

2 599 941
2 638 191

Põhivara




Materiaalne põhivara
6
8 993 864
9 179 297

Põhivara kokku

8 993 864
9 179 297

VARAD KOKKU

11 593 805
11 817 488











KOHUSTISED JA NETOVARA




Lühiajalised kohustised




Lühiajalised laenukohustised
8,9
3 529
0

Võlad ja ettemaksed
4, 7
2 406 121
2 251 151

Sihtfinantseerimine
10
52 676
19 952

Lühiajalised kohustised kokku

2 462 326
2 271 103






Pikaajalised laenukohustised
8,9
604
0

Pikaajalised kohustised kokku

604
0






KOHUSTISED KOKKU

2 462 930
2 271 103

Netovara




Kapital

331 532
331 532

Eelmiste perioodide jaotamata tulem

9 214 853
8 342 636

Aruandeaasta tulem

-415 510
872 217

NETOVARA KOKKU

9 130 875
9 546 385

KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU

11 593 805
11 817 488








Lisad lehekülgedel 31 kuni 44 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.


Tulemiaruanne
(eurodes)


Lisa

2025
2024
Müügitulu
11
6 405 668
6 203 081
Tegevustoetus
10
10 772 997
11 222 282
Varade sihtfinantseerimine
10
369 110
712 333
Muu tulu sihtfinantseerimisest
10
104 370
205 109
Tulud kokku

17 652 145
18 342 805
Kaubad, toore, materjal ja teenused
12
-2 279 301
-2 407 508
Mitmesugused tegevuskulud
13
-1 777 946
-1 771 992
Tööjõu kulud



Palgakulu
14
-10 043 957
-9 570 404
Sotsiaalmaks
14
-3 350 840
-3 197 597
Tööjõu kulud kokku

-13 394 797
-12 768 001
Põhivara kulum ja väärtuse langus
6
-622 722
-555 693
Tegevustulem

-422 621
839 611
Finantstulud ja –kulud



Muud finantstulud ja –kulud

7 111
32 606
Finantstulud ja –kulud kokku

7 111
32 606
Aruandeaasta tulem

-415 510
872 217


















Lisad lehekülgedel 31 kuni 44 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.







Rahavoogude aruanne
(eurodes)


Lisa

2025
2024
Rahavood põhitegevusest



Tegevustulem

-422 621
839 611
Põhivara kulum ja väärtuse langus
6
622 722
555 693
Sihtfinantseerimise jäägi muutus
10
-212 276
-712 191
Põhitegevusega seotud nõuete muutus
3
117 894
-54 558
Varude muutus
5
6 534
-30 840
Põhitegevusega seotud kohustiste muutus
7
-36 674
-25 119
Kokku rahavood põhitegevusest

75 579
572 596




Rahavood investeerimistegevusest



Materiaalse põhivara soetus
6,8
-238 687
-915 939
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
10
245 000
730 087
Laekunud intress

7 111
32 606
Kokku rahavood investeerimistegevusest

13 424
-153 246




Rahavood finantseerimistegevusest



Kapitalirendi põhimaksete tagasimaksed
8
-2 825
-13 376
Kokku rahavood finantseerimistegevusest

-2 825
-13 376




Rahavood kokku

86 178
405 974




Raha ja raha lähendid perioodi alguses
2
2 151 323
1 745 349
Raha ja raha lähendid muutus

86 178
405 974




Raha ja raha lähendid perioodi lõpus
2
2 237 501
2 151 323













Lisad lehekülgedel 31 kuni 44 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.




Netovara muutuste aruanne
(eurodes)


Kapital
Eelmiste perioodide tulem
Aruandeaasta tulem
Kokku
31.12.2023
331 532
8 342 640
-4
8 674 168





2023. a tulem
0
-4
4
0
Aruandeaasta tulem
0
0
872 217
872 217
31.12.2024
331 532
8 342 636
872 217
9 546 385





2024.a tulem
0
872 217
-872 217
0
Aruandeaasta tulem
0
0
-415 510
-415 510
31.12.2025
331 532
9 214 853
-415 510
9 130 875






















Lisad lehekülgedel 31 kuni 44 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.








Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted

Rahvusooper Estonia 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuse, tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist.

Rahvusooper Estonia kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1 avalik-õigusliku juriidilise isiku spetsiifikale kohandatud kujul.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha ja raha rahalähendid
Raha ja raha lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid.

Nõuded ostjate vastu
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse Rahvusooperi tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine.
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.



Muud lühiajalised nõuded
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.
Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.
Varude kuluks kandmisel kasutatakse olenevalt varude grupist individuaalse hindamise meetodit või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.

Materiaalne põhivara
Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel 100% kulusse.
Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Rahvusooper saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
Ehitised 2% - 25%
Masinad ja seadmed 3% - 25%
Muu materiaalne põhivara 2% - 25%
Maad ei amortiseerita.

Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o. kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.

Immateriaalne põhivara
Immateriaalset vara (litsentsid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on Rahvusooperi poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning –meetodi põhjendatust.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised:
Immateriaalne vara 25%

Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele.

Tarkvara
Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Rahvusooperi poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena.

Varade väärtuse langus
Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.

Kapitali- ja kasutusrendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.



Rahvusooper kui rentnik
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.

Rahvusooper kui rendileandja
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule Rahvusooperi bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes Rahvusooperis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega.

Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, muud lühi -ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või Rahvusooperil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

Toetused
Toetusena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetusi jagatakse tegevustoetuseks ja sihtfinantseerimiseks.
a) Tegevustoetused
Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetuseid, mida on Rahvusooperile antud lähtudes rahvusooperi seadusest ning arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel.
b) Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimisena kajastatakse teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetuseid, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Sihtfinantseerimise toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha üleandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata.

Tegevuskulude sihtfinantseerimine
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Valitsuse sihtfinantseerimine, mida saadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et Rahvusooper vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub.

Varade sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, mille põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna.
Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta.
Sihtfinantseerimisega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel „Tegevuskulude sihtfinantseerimine” ja „Varade sihtfinantseerimine”.

Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes.

Tulude arvestus
Tulu etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel.
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul siis lähtutakse valmidusastme meetodist.
Tulu toitlustusteenuse eest kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel.

Kulude arvestus
Kulud kajastatakse raamatupidamises siis, kui on toimunud teenuse osutamine või kauba saamine. Kätte saamata kauba või veel osutamata teenuse eest makstud ettemaks kajastatakse ettemaksu kontol.


Tehingud seotud osapooltega
Seotud osapoolteks loetakse:
a) peadirektor ja nõukogu liikmed
b) eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid.
Raamatupidamise aastaaruande lisas kajastatakse majandusaastal toimunud oste, müüke ning nõudeid ja kohustisi, mis puudutavad seotud isikuid.

Aruandekuupäeva järgsete sündmuste arvestuspõhimõte

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva 31. detsember 2025 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades.

Lisa 2 Raha
(eurodes)


31.12.2025
31.12.2024
Pangakontod
1 644 860
1 672 291
Üleöö deposiit
571 982
452 682
Sularaha kassas
20 659
26 350
Raha ja pangakontod kokku
2 237 501
2 151 323

Intressimäär üleöö deposiidilt on 0,10 % (2024. aastal 0,95 – 1,25%).

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)


31.12.2025
31.12.2024
Nõuded ostjate vastu
70 175
307 534
Ettemaksed teenuste eest
15 420
33 737
Muud lühiajalised nõuded (vt.lisa 10)
138 993
1 211
Nõuded ja ettemaksed kokku
224 588
342 482

2025. aastal nagu ka 2024. aastal nõudeid alla hinnatud ei ole.






Lisa 4 Maksukohustused
(eurodes)
31.12.2025 31.12.2024

Maksuvõlg
Maksuvõlg
Sotsiaalmaks
348 006
320 881
Üksikisiku tulumaks
222 817
182 633
Käibemaks
42 847
30 052
Töötuskindlustusmaks
23 804
21 879
Kogumispension
17 467
12 406
Mitteresidendist juriidilise isiku tulumaks
1 875
2 285
Erisoodustuse tulumaks
949
1 646
Maksukohustused kokku (lisa 7)
657 765
571 782

Maksuhalduril on õigus kontrollida Rahvusooperi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Rahvusooperi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata teatrile olulise täiendava maksusumma.

Lisa 5 Varud
(eurodes)


31.12.2025
31.12.2024
Kavade varu
60 217
44 559
Toidukaupade varu
57 422
72 417
Materjalid laos
20 213
27 410
Kokku
137 852
144 386

Varusid kanti maha 2025.aastal summas 265 eurot. 2024. aastal kanti varusid maha summas 401 eurot.
2025. aastal nagu ka 2024. aastal varusid alla hinnatud ei ole.














Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara
(eurodes)


Maa
Ehitised
Masinad ja seadmed
Muu materiaalne põhivara
Lõpetamata projektid
Kokku
Saldo seisuga 31.12.2024






Soetusmaksumus
149 668
14 090 916
3 314 127
2 487 719
53 446
20 095 876
Akumuleeritud kulum
0
-7 514 987
-2 143 035
-1 258 557
0
-10 916 579
Jääkmaksumus
149 668
6 575 929
1 171 092
1 229 162
53 446
9 179 297
2025.a. toimunud muutused






Ostud perioodi jooksul
0
32 410
17 003
196 232
191 644
437 289
Ümberliigitamine
0
0
12 996
0
-12 996
0
Müük ja maha kandmine
0
0
-16 310
0
0
-16 310
Müüdud ja maha kantud põhivara kulum
0
0
16 310
0
0
16 310
Amortisatsioonikulu
0
-296 333
-141 221
-185 168
0
-622 722
Saldo seisuga 31.12.2025






Soetusmaksumus
149 668
14 123 326
3 327 816
2 683 951
232 094
20 516 855
Akumuleeritud kulum
0
-7 811 320
-2 267 946
-1 443 725
0
-11 522 991
Jääkmaksumus
149 668
6 312 006
1 059 870
1 240 226
232 094
8 993 864

2025.aastal kanti maha masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 16 310 eurot.
(2024.aastal kanti maha muud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 15 466 eurot).
2025. aastal nagu ka 2024. aastal põhivara alla hinnatud ei ole. Seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 puudusid põhivarad, mida oleks panditud laenukohustiste tagatiseks.

Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)


31.12.2025
31.12.2024
Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest
1 027 494
1 207 261
Maksuvõlad (vt lisa 4)
657 765
571 782
Võlad tarnijatele
452 382
226 253
Võlad töövõtjatele
268 480
245 855
Võlad ja ettemaksed kokku
2 406 121
2 251 151

Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent
(eurodes)

Kapitalirendi tingimustel renditakse järgmisi varasid:

2025.aastal soetati kapitalirenditingimustel auto soetusmaksumuses 6 958 eurot (kajastatud väikevahendina). 2024. aastal kapitalirenditingimustel varasid ei soetatud.
Lepingute alusvaluutaks on euro.


31.12.2025 31.12.2024
Kapitalirendi võlgnevus (lisa 9) 4 133 0
s.h. maksetähtaeg
kuni 1 aasta 3 529 0
1-5 aastat 604

2025 2024

Aruandeperioodi maksed 2 825 13 376

Kapitalirendi tingimustel renditud vara edasi renditud ei ole.
Lepingute alusvaluutaks on euro.
Intressimäär 6 kuu euribor + 2,0% aastas.


Rahvusooper Estonia kui rendileandja rendib kasutusrendi tingimustel välja hoones asuvaid ruume:


2025 2024

Aruandeperioodi maksed (perioodilised) 357 931 351 171 
Aruandeperioodi maksed (ühekordsed) 213 442 160 340
Kokku (vt lisa 11) 571 373 511 511

31.12.2025 31.12.2024
Kasutusrendile antud varade
bilansiline jääkmaksumus 2 117 047 2 205 566

Kasutusrendina rendib olulist osa hoonest SA Eesti Kontsert koos Eesti Rahvusmeeskooriga, kelle lepinguline rendimakse 2025.aastal oli 344 394 eurot. Rahvusooperil on sõlmitud lepingud veel ERSO-ga (summa aastas 9 137 eurot) ja Valga Lejo AS-ga (summa aastas 4 400 eurot).
Rendilepingute alusvaluutaks on euro.

Lisa 9 Laenukohustised
(eurodes)

31.12.2025
Kohustiste saldo
Kokku
s.h. pikaajaline osa
s.h. lühiajaline osa
Maksetähtaeg
Liisingud (lisa 8)
4 133
604
3 529
2025 – 2027.a.






Laenukohustiste intressid

2025 2024

Kapitalirendi intressimaksed 208 0

Lisa 10 Toetused
(eurodes)

Tegevustoetus
2025. aastal sai Rahvusooper Estonia Eesti Vabariigilt sihtotstarbelist toetust 10 817 575 eurot (2024. aastal 11 396 432 eurot).

Tegevuskulude sihtfinantseerimine

2025

2024

ALGJÄÄK KOKKU (KOHUSTIS)
2 198
2 056
SAAMINE


1. Valitsuselt


Valitsuselt saadud vahendid riigi poolt kompenseeritava õppelaenu tasumiseks
422
850
2. Muudelt organisatsioonidelt


Kultuurkapitalilt kulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid
0
16 975
Kultuuriministeeriumilt kulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid
18 586
57 000
Teistelt organisatsioonidelt kulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid
103 846
149 276
SAADUD KOKKU
122 854
224 101



KASUTAMINE


Riigi poolt kompenseeritavat õppelaenu tasuti
-422
-850
1. Tegevuskuludeks kokku
-422
-850
2. Muu sihtfinantseerimine
-104 370
-223 109
KASUTATUD KOKKU
-104 792
-223 959
Kohustis
20 260
2 198

Kultuuriministeerium toetas Rahvusooperit Estonia Tõnis Kaumanni ooperi „Paadimees Charon“ väljatoomisel (18 000 eurot).
Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt eraldati Rahvusooperile Estonia projekti „Teater maal“ raames toetust lasteetenduse „Punamütsike ja 7 pöialpoissi“ läbiviimiseks Vändra Kultuurimaja saalis ja Haapsalu Kultuurikeskuses (586 eurot).
Tantsukriitik Stuart Sweeney toetas balletiõhtu „Forsythe & Looris“ väljatoomist (6 000 eurot)
Estonia Poistekoori tegevust toetasid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (2 260 eurot) ja lapsevanemad (88 946 eurot).
Rahvusooper Estonia korraldas ka suvise lastelaagri, mida toetasid lapsevanemad (6 640 eurot).

2025. aasta tuludes on kajastatud ka Kultuuriministeeriumilt sihtotstarbeline toetus energiasäästlike valguslahenduste tarbeks summas 138 772 eurot. Seisuga 31.12.2025 ei olnud kogu toetussumma veel laekunud ning laekumata osa on kajastatud bilansis muude lühiajaliste nõuete koosseisus (vt.lisa 3).

Sihtfinantseerimine varade soetamiseks

2025
2024
Varade sihtfinantseerimise kasutamata jääk aasta algul
17 754
0
SAAMINE


Kultuuriministeeriumilt varade soetamiseks ja renoveerimiseks saadud
245 000
730 087
s.h. Energiasäästlike valguslahenduste investeering
0
555 087
IT taristu kaasajastamine
200 000
0
Remondifondi toetus
45 000
175 000
SAADUD KOKKU
245 000
730 087
KASUTAMINE


Energiasäästlike valguslahenduste investeering
0
-555 087
IT taristu kaasajastamine
-191 644
0
ATS süsteemi lõpuni ehitamine
-17 754
-74 205
Saali toolide renoveerimine
0
-72 714
Talveaia katuseakende remont
0
-10 327
Tööruumide remont
-14 382
0
Keskküttesüsteemi remont
-6 558
0
KASUTATUD KOKKU
-230 338
-712 333
Varade sihtfinantseerimise kasutamata jääk aasta lõpus
32 416
17 754

Lisa 11 Müügitulu
(eurodes)

Rahvusooper Estonia korraldab kontserte ja teatrietendusi Eesti Vabariigis ning tegeleb ka muu majandustegevusega. Müügitulu valdkondade lõikes jaguneb järgmiselt:

Müügitulu liik
2025
2024
Piletimüügitulu
3 527 545
3 490 781
Toitlustus
1 605 476
1 544 578
Üüritulu (lisa 8)
571 373
511 511
Reklaamitulu
191 927
200 277
Muud müügitulud
163 726
102 808
Parkla haldamine
95 170
88 357
Kavade müük
80 782
82 121
Kommunaaltulud
71 559
70 370
Kostüümide laenutus
36 243
40 200
Kultuuriline teenindamine
31 454
47 296
Majutusteenus
16 695
11 674
Materjalide ja põhivara müügi tulu
13 718
13 108
Müügitulu kokku
6 405 668
6 203 081

Piletimüügitulu koosneb piletite müügist saadud tulust. Rahvusooper Estonia majandustegevus toimub olulises osas Eesti Vabariigis
Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)


2025
2024
Lavastustega seotud teenused
1 196 813
1 329 955
Toitlustuse kaubakulu
540 495
474 150
Materjal lavastustele
478 338
545 588
Kavade kulu
56 227
55 244
Piletite kulu
7 428
2 571
Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku
2 279 301
2 407 508

Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)


2025
2024
Korrashoiumaterjal ja teenus
468 447
480 458
Kommunaalkulud
351 786
350 247
Majandamiskulud
207 558
154 272
Reklaamikulu
198 486
178 693
Inventar ja selle hooldus
141 866
96 126
Muud kulud
109 272
102 674
Infotehnoloogiline riistvara ja selle hooldus
100 539
109 662
Põhitegevusega seotud muud kulud
97 939
209 640
s.h. vahendustasu piletite müügist
22 505
102 319
Lähetuskulud
62 755
51 624
Sõidukite tarvikud ja hooldus
39 298
38 596
Mitmesugused tegevuskulud kokku
1 777 946
1 771 992

Lisa 14 Tööjõukulud
(eurodes)


2025
2024
Palgakulu
10 043 957
9 570 404
Sotsiaalmaks
3 350 840
3 197 597
Tööjõukulud kokku
13 394 797
12 768 001

Rahvusooperi Estonia koosseisuline töötajate arv, kus on arvestatud nii osalise kui ka täistööajaga töötajaid, oli 31.12.2025 seisuga 439 töötajat (2024. aastal 439 töötajat). 2025. aasta keskmine koosseisuliste töötajate arv taandatuna täistööajale oli 395 töötajat (2024. aastal 389 töötajat) ning palgakulu 10 043 957 eurot (2024. aastal 9 570 404 eurot).
Nõukogu tasud koos sotsiaalmaksuga olid 84 577 eurot (2024. aastal 78 523 eurot) ja peadirektori tasu koos maksudega oli 96 429 eurot (2024. aastal 97 942 eurot). Vt lisa 15.

Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega
(eurodes)

Rahvusooper Estonia aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks:

• peadirektor ja nõukogu liikmed
• eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid.
Raamatupidamise aastaaruandes on avalikustatud kõik seotud osapooltega tehtud tehingud. Mitteturutingimustel, õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele mittevastavaid tehinguid nii 2025. kui ka 2024. aastal ei olnud.

Aruandeperioodil olid nõukogu liikmete ja peadirektori tasud kokku koos sotsiaalmaksuga 181 006 eurot (2024. aastal 176 465 eurot). Vt ka lisa 14. Muid soodustusi nõukogu liikmetele ja peadirektorile aruandeperioodil antud ei ole.
Nõukogu liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused puuduvad.

Tehingud seotud osapooltega:
(eurodes)
2025 2024

Ostud
Müügid
Ostud
Müügid
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid
57 693
12 237
68 000
14 235

Saldod seotud osapooltega:
(eurodes)
31.12.2025 31.12.2024

Nõuded
Kohustised
Nõuded
Kohustised
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid
483
0
2 831
0

Lisa 16 Muu oluline informatsioon
(eurodes)

Seisuga 31. detsember 2025 nagu ka seisuga 31.detsember 2024 ei ületanud Rahvusooper Estonia lühiajalised kohustised käibevara. Seisuga 31. detsember 2025 jagunesid lühiajalised kohustised järgmiselt: lühiajalised laenukohustised summas 3 529 eurot (2024. aastal 0 eurot), võlad ja ettemaksed summas 2 406 121 eurot (2024. aastal 2 251 151 eurot) ja lühiajaline sihtfinantseerimise kohustis summas 52 676 eurot (2024. aastal 19 952 eurot).
Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest moodustasid 2025. aastal 1 027 494 eurot (2024. aastal 1 207 261 eurot). Vt lisa 7. Ettemaksed ei põhjusta Rahvusooper Estoniale täiendavaid rahalisi väljamakseid ning kulu kaasneb rahvusooperi põhitegevuse – etenduste andmisega.
Rahvusooper Estonia raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Rahvusooper Estonia tegevuse jätkumisest. Rahvusooper Estonia finantseerimine riigieelarvest toimub stabiilselt ja igakuiselt vastavalt Kultuuriministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule ning lühiajaliste kohustiste täitmine tähtaegselt ei tekita probleeme.
Tavapärase põhitegevusega seotud kulud suudab Rahvusooper katta omatuludega ja riigieelarvest saadud toetusega.










































SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE



















































































































































Tegevjuhtkonna allkirjad 2025. a majandusaasta aruandele



Rahvusooper Estonia 2025. a majandusaasta aruande allkirjastamine 2026:












________________________________

Peadirektor
Ott Maaten



























Nõukogu allkirjad 2025. a majandusaasta aruandele

Rahvusooperi Estonia nõukogu on 2025. a majandusaasta aruande kinnitanud ………………2026. a




______________________ ______________________
Nõukogu esimees Nõukogu liige
Ivari Ilja Mart Mikk




______________________ ______________________
Nõukogu liige Nõukogu liige
Signe Kivi Kadri Tali




______________________ ______________________
Nõukogu liige Nõukogu liige
Merilin Piipuu Kerri Kotta




______________________ _____________________
Nõukogu liige Nõukogu liige
Riina Viiding Triin Laasi-Õige




______________________ _____________________
Nõukogu liige Nõukogu liige
Kalle Viks René Eespere




______________________
Nõukogu liige
Aleksandr Tšaplõgin




Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2025-le

EMTAK
Tegevusala
2025



90201
Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine
3 558 999
90391
Lavakunsti abitegevused
117 025
56211
Toitlustamine üritustel
1 605 476
68201
Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitlus
571 373
68329
Muu kinnisvara haldus või haldusega seotud tegevused
71 559
73121
Reklaami vahendamine meedias
191 927
47121
Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge
163 726
55901
Muu majutus
16 695

Muu
108 888

Müügitulu kokku
6 405 668










2025. MAJANDUSAASTA ARUANNE
RAHVUSOOPER ESTONIA













Juriidiline aadress: Estonia puiestee 4
10148, Tallinn
Eesti Vabariik
Registrikood: 74000033
Telefon: 683 1201
E-mail: [email protected]
Interneti koduleht: www.opera.ee
Põhitegevusala: ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste
avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja
kontsertide näol
Audiitor: KPMG Baltics OÜ
Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2025-31.12.2025













Sisukord

RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS 3
TEGEVUSARUANNE 4
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 27
Bilanss 27
Tulemiaruanne 28
Rahavoogude aruanne 29
Netovara muutuste aruanne 30
Raamatupidamise aastaaruande lisad 31
Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted 31
Lisa 2 Raha 36
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 36
Lisa 4 Maksukohustused 37
Lisa 5 Varud 37
Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 38
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 38
Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent 38
Lisa 9 Laenukohustised 39
Lisa 10 Toetused 40
Lisa 11 Müügitulu 41
Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused 42
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 42
Lisa 14 Tööjõukulud 42
Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega 43
Lisa 16 Muu oluline informatsioon 43
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 45
Tegevjuhtkonna allkirjad 2025. a majandusaasta aruandele 48
Nõukogu allkirjad 2025. a majandusaasta aruandele 49
Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2025-le 50
















RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS

Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse ka praegu. Pärast draamatrupi likvideerimist 1949. aastal on Estonia muusikateater, pakkudes publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi seadusele. Seaduse järgi on rahvusooperi eesmärgiks edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis.

Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks:
1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol;
2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine;
3) Eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine;
4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu;
5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal;
6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine;
7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks;
8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine;
9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös.

MISSIOON – Rahvusooper Estonia tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina lähtudes rahvusooperi seadusest ja ühiskondlikest huvidest ning kannab valdkondlikku vastutust klassikalise ooperi- ja balletiteatri arendamise ning kõrge kunstilise taseme hoidmise eest Eesti kultuuriruumis.

VISIOON – Rahvusooper on oma ajaloolises asukohas, kaasajastatud ja laiendatud hoones tegutsev:
• Eesti riigi visiitkaart ja eesti kultuuri lipulaev,
• Läänemere maade turismimagnet,
• suurim ja hinnatuim valdkondlik tööandja Eesti kultuurimaastikul,
• juhtiv publikuhariduse edendaja,
• eelistatud rahvusvaheline koostööpartner,
• kestlik, avatud ja ühiskonda kõnetav muusikateater, kuhu on tagatud ligipääs kõigile ühiskonnagruppidele.
VÄÄRTUSED

Usaldusväärsus
• Me täidame oma sidusrühmade ootusi ja arvestame nende vajadustega.
• Meie sõnumid ja teod lähevad kokku.
Pühendumus
• Me tunneme tugevat sidet rahvusooperiga ning väärtustame siin töötamist.
• Me teame, et iga estoonlase töö eesmärk on olla laval toimuva teenistuses.
Avatus
• Meie organisatsioon on elusorganism, st. pidevas arengus.
• Me suhtume alati kõigisse võimalikult personaalselt.
TEGEVUSARUANNE

ETENDUSTEGEVUS

Aastal 2025 toimus kokku 363 etendust ja kontserti (2024. aastal 402). Statsionaaris toimus 340 etendust (2024. aastal 377), neist 80 ooperietendust (2024. aastal 79), 151 balletietendust (2024. aastal 173), 48 operetietendust (2024. aastal 45) ja 61 kontserti (2024. aastal 80). Väljaspool statsionaari toimus 20 etendust ja kontserti (2024. aastal 25 etendust ja kontserti), väljaspool Eestit 3 etendust (2024. aastal 0).

Rahvusooperi repertuaaris oli 2025. aastal 14 ooperit (2024. aastal 15), 13 balletti (2024. aastal 13), 7 operetti (2024. aastal 7) ja 9 lasteetendust (2024. aastal 9).

Etenduse liik
Etenduste arv
Vaatajaid
Teenitud tulu
STATSIONAAR



SUUR SAAL



ooper
62
35 777
857 914
ballett
71
49 625
1 243 922
operett
48
34 788
932 445
kontsert
6
3 305
152 574
TALVEAED



ooper
16
974
5 323
kontsert
50
5 667
54 058
MUUD RUUMID



ooper
2
129
769
ballett
80
6 969
67 792
kontsert
5
569
8 310
STATSIONAAR KOKKU
340
137 803
3 323 107
VÄLJASPOOL STATSIONAARI



ballett
3
234
2 574
kontsert
17
5 233
74 484
VÄLJASPOOL STATSIONAARI KOKKU
20
5 467
77 058
VÄLISMAA



ballett
3
5 021
127 380
VÄLISMAA KOKKU
3
5 021
127 380
KOKKU
363
148 291
3 527 545


Suures saalis oli vaatajaid 123 495 ja saali täituvuseks 81,43% (2024. aastal vaatajaid 134 026 ja saali täituvus 83,89%).
2025. aasta edukamad lavastused olid ooperitest „Carmen“, ballettidest „Pähklipureja“ ja operettidest „Minu veetlev leedi".


UUSLAVASTUSED

PULCINELLA & HISPAANIA TUND
Igor Stravinski ballett ja Maurice Raveli ooper
Esietendus 9. märtsil 2024 Opéra Comique’is
Esietendus Rahvusooperis Estonia 7. veebruaril 2025

Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigent: Kaspar Mänd
Lavastaja: Guillaume Gallienne (Prantsusmaa)
Koreograaf: Clairemarie Osta (Prantsusmaa)
Dekoratsioonikunstnik: Sylvie Olivé (Prantsusmaa)
Kostüümikunstnik: Olivier Bériot (Prantsusmaa)
Valguskunstnik: John Torres (Prantsusmaa)
Dramaturg ja lavastaja assistent: Marie Lambert-Le Bihan (Prantsusmaa)
Lavastuse assistent: Pirjo Levandi

„Pulcinella“, vastutav pianist-repetiitor: Ave Wagner
„Pulcinella“, pianist-repetiitorid: Jaanika Rand-Sirp, Riina Pikani
Balletirepetiitorid: Linnar Looris, Daniel Kirspuu
„Pulcinella“, etenduse juht: Anton Osul

„Hispaania tund“, vastutav pianist-repetiitor: Jaanika Rand-Sirp
„Hispaania tund“, pianist-repetiitor: Ave Wagner
„Hispaania tund“, etenduse juhid: Riina Airenne, Rein Lepnurm

Rahvusooper Estonia orkester


„Pulcinella“
Ühevaatuseline ballett lauludega
Igor Stravinski muusika Giovanni Battista Pergolesi ainetel
Maailmaesietendus 15. mail 1920 Opéra de Paris’s

Osades
Pulcinella: Finn Adams, Oscar Pouchoulin, Cristiano Principato, Connor Williams
Naine valges: Laura Maya, Ketlin Oja, Anna Roberta
Naine mustas: Nanae Maruyama, Ami Morita, Marta Navasardyan, Abigail Payne, Sofia Zaman
Naine rohelises: Akane Ichii, Phillipa McCann
Mees mustas: Sacha Genet, Antonio Gallo, Cristiano Principato, Liam Strickland, Hidetora Tabe, Ali Urata
Mees rohelises: Sacha Genet, Francesco Piccinin, Jan Trninič
Sopran: Juuli Lill, Aule Urb
Tenor: Rafael Dicenta, Yixuan Wang
Bass: Raiko Raalik, Priit Volmer

Copyright © Boosey & Hawkes


„Hispaania tund“
Maurice Raveli muusikaline komöödia Franc-Nohaini samanimelise näidendi ainetel
Maailmaesietendus 19. mail 1911 Opéra Comique’is

Osades
Torquemada, kellassepp: Mart Madiste, Reigo Tamm
Concepción, Torquemada abikaasa: Helen Lokuta, Karis Trass
Gonzalve, tudengist poeet: Brayan Avila Martinez (Mehhiko), Heldur Harry Põlda
Ramiro, muulaajaja: Tamar Nugis, René Soom
Don Iñigo Gomez, pankur: Mart Laur, Priit Volmer

Lavastus: Opéra Comique
Kaasprodutsent: Rahvusooper Estonia



SISALIK
Lepo Sumera, Märt-Matis Lille ja Marina Kesleri ballett
Marina Kesleri libreto Andrei Petrovi teksti ja Aleksandr Volodini samanimelise näidendi ainetel
Maailmaesietendus 28. märtsil 2025 Rahvusooperis Estonia

Koreograaf-lavastaja: Marina Kesler
Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd
Dirigent: Lauri Sirp
Kunstnik: Reili Evart
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
Repetiitorid: Luana Georg, Marina Kesler, Katrin Kivimägi, Linnar Looris, Gustavo Quintans
Etenduse juht: Anton Osul

Osatäitjad
Sisaliku osatäitja, näitleja Tiina, režissöör Marko abikaasa: Ashley Chiu, Marjana Fazullina, Anna Roberta, Laura Maya, Ami Morita, Marta Navasardyan, Ketlin Oja
Režissöör Marko, näitleja Tiina abikaasa: Sacha Barber, Nikos Gknetsef, William Newton, Marcus Nilson, Oscar Pouchoulin, Cristiano Principato, Ali Urata
Röövli osatäitja, näitleja Margus: Finn Adams, Sacha Barber, Joel Calstar-Fisher, Marcus Nilson, Liam Strickland, Ali Urata
Piisonite hõimu kauneim naine, näitleja Mari: Ashley Chiu, Marjana Fazullina, Phillipa McCann, Laura Maya, Ami Morita, Marta Navasardyan, Ketlin Oja
Operaator, Kalev: Sacha Barber, Nikos Gkentsef, Vitali Nikolajev, Connor Williams
Näitejuht Helgi Allo: Lisa Jamieson, Oksana Saar, Triinu Upkin
Sisalike pealik: Finn Adams, Oscar Pouchoulin, Liam Strickland, Connor Williams
Piisonite pealik: Nikos Gkentsef, Marcus Nilson, Oscar Pouchoulin
Režissööri hääl: Marko Matvere
Mimansiartistid: Kristo-Martin Aav, Einar Hillep, Andres Kask, Tarvo Lilleorg, Keijo Lillo, Oliver Press, Hendrik Tiido
Rahvusooper Estonia orkester, Eesti Rahvusballett, Tallinna Muusika- ja Balletikooli õpilased



NAHKHIIR
Johann Straussi operett kolmes vaatuses
Karl Haffneri ja Richard Genée libreto Henri Meilhaci ning
Ludovic Halévy vodevilli „Le Réveillon“ järgi
Libreto ja laulutekstide tõlge: Piret Pääsuke
Maailmaesietendus 5. aprill 1874 (Theater an der Wien)
Esietendus Rahvusooperis Estonia 30. mail 2025
Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigendid: Jaan Ots, Lauri Sirp, Martin Trudnikov
Muusikajuhi assistent: Martin Trudnikov
Lavastaja: Andrus Vaarik (Teater Endla)
Kunstnik: Kristjan Suits
Valguskunstnik: Priidu Adlas (Eesti Draamateater)
Koreograaf: Marina Kesler
Lavastaja assistent: Oliver Reimann
Lavastuse assistent: Silva Valdt
Näitejuht: Helgi Sallo
Koreograafi assistent: Mehis Saaber
Koormeister: Heli Jürgenson
Koormeistri assistent: Ksenija Grabova
Vastutav pianist-repetiitor: Riina Pikani
Pianist-repetiitor: Tarmo Eespere
Etenduse juhid: Riina Airenne, Rein Lepnurm

Osades
Gabriel von Eisenstein: Rasmus Kull (Teater Vanemuine), Reigo Tamm
Rosalinde, tema naine: Arete Kerge, Kadri Raalik
Adele, Rosalinde kammerneitsi: Elena Brazhnyk, Kadri Nirgi, Kristel Pärtna
Ida, tema õde: Janne Ševtšenko, Kadri Nirgi
Alfred, lauluõpetaja: Rafael Dicenta, Heldur Harry Põlda
Dr Falke, notar: Tamar Nugis, René Soom
Dr Blind, advokaat: Mart Madiste, Mehis Tiits
Frank, vangladirektor: Rauno Elp, Jassi Zahharov
Prints Orlovski: Helen Lokuta, Karis Trass
Ivan, printsi kammerteener: Andres Kask, Sander Kõiv
Frosch ehk Konn, vangivalvur: Mart Laur, Andrus Vaarik (Teater Endla)

Orlovski balli külalised:
Beatrice De Larragoiti, Rafael Dicenta, Vitaliy Dudkin, Triin Ella, Nicola Gracanac, Karin Helstein, Karoliina Huovinen, Dragos Ionel, Kati Jaanimäe, Siiri Johanson, Katri Juss, Jaak Jõekallas, Tiit Kaljund, Merit Kraav, Priit Kruusement, Ludmilla Kõrts, Andreas Lahesalu, Erki Lillemets, Maris Liloson, Danna Malõshko, Carol Männamets, Ivo Onton, Külli Ormisson, Olga Palamartšuk, Urmas Põldma, Pille-Riin Rajavee, Eva Rand, Rael Rent, Emily Ruus, Greete Ruutma, Rein Saar, Airi Sepp, Eva Maria Shepel, Kairi Tammaru, Sven Tarlap, Merilin Taul, Jakob Tomson, Merje Uppin, Mati Vaikmaa, Eleonora Vindau, Anneliis Volmer, Yixuan Wang, Ediz Öztürk (Rahvusooper Estonia koor)

Vanglaametnik: Oliver Press, Sten Uustalu
Orlovski ihukaitsjad: Toomas Hark, Einar Hillep, Sandra Laura Luhtein, Sofia
Mihhaljova, Marleen Nurm, Merily Roopärg, Jana Volke-Valk
Karud: Oliver Press, Sten Uustalu

Tantsijad: Finn Adams, Nadežda Antipenko, Theo Bourg, Jamie Bögemann, Marjana Fazullina, Luca Giovanetti, Nikos Gkentsef, Caroline Hamilton, Kim Jana Hügi, Karina Laura Leškin, Ellinor Piirimäe, Oscar Pouchoulin, Ksenia Seletskaja, Liam Strickland, Violeta Vedenina, Sofia Zaman (Eesti Rahvusballett)

Rahvusooper Estonia orkester



PETER GRIMES
Benjamin Britteni ooperi kontsertettekanne 26. ja 28. septembril 2025 Rahvusooperis Estonia
Montagu Slateri libreto George Crabbe’i luuletuse „The Borough“ ainetel
Maailmaesietendus Londoni Sadler’s Wellsi teatris 7. juunil 1945

Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Koormeister: Heli Jürgenson
Koormeistri assistent: Ksenija Grabova
Vastutav pianist-repetiitor: Ave Wagner
Pianistid-repetiitorid: Tarmo Eespere, Riina Pikani, Jaanika Rand-Sirp
Inspitsiendid: Riina Airenne, Rein Lepnurm
Inglise keele konsultant: Andrew Lawrence-King

Osades
Peter Grimes, kalur: Timothy Richards (Wales)
Ellen Orford, Borough kooliõpetaja, lesk: Charlotte-Anne Shipley (UK)
Kapten Balstrode, erru läinud kaubalaeva kapten: Paul Carey Jones (Wales/Iirimaa)
„Tädi“, Metssea kõrtsi perenaine: Aule Urb
Proua Sedley, lesk: Tuuri Dede
Esimene „täditütar“: Kadri Nirgi
Teine „täditütar“: Janne Ševtšenko
Swallow, advokaat: Raiko Raalik
Ned Keene, apteeker ja posija: Pavlo Balakin
Hobson, kaubalaadija: Dragos Andrei Ionel
Bob Boles: Mart Madiste
Horace Adams, koguduse õpetaja:
Heldur Harry Põlda
Kalur: Jakob Tomson
Advokaat: Nicola Gracanac
Kalurinaine: Triin Ella
Muusikud laval: Edmunds Altmanis, Valeri Leviand (klarnet), Sigrid Kuulmann (viiul), Hanna Jürgenson (kontrabass), Anto Õnnis (löökpillid)

Rahvusooper Estonia koor ja orkester


FORSYTHE & LOORIS
William Forsythe’i ballett „In the Middle, Somewhat Elevated“ ja Linnar Loorise ballett „30,75“
Esietendus Rahvusooperis Estonia 28. novembril 2025

In the Middle, Somewhat Elevated
Esietendus 30. mail 1987 Pariisi Ooperis

Koreograaf: William Forsythe
Muusika: Thom Willems koostöös Leslie Stuckiga
Lava-, valgus- ja kostüümikujundus: William Forsythe
Lavastaja: Kathryn Bennetts
Valguse tehniline teostus: Tanja Rühl
Repetiitorid: Gustavo Quintans, Marina Kesler

Osades
Sylvie: Laura Maya, Ami Morita, Anna Roberta, Madeline Skelly
Isabelle: Caroline Hamilton, Phillipa McCann, Madeline Skelly
Jeté tüdruk: Rio Morisawa, Marta Navasardyan, Ketlin Oja
Relevé tüdruk: Karina Laura Leškin, Laura Maya, Alice Pelizza
Sidekick girl: Gabriella Vidano, Yukina Yokoyama, Polina Sosimova
Sidekick girl: Ashley Chiu, Sophie Farquhar, Anne-Sophie Marjeram, Alice Pelizza
Lionel: Theo Bourg, Antonio Gallo, Luca Giovanetti, Yuki Nonaka, Cristiano Principato
Laurent: Joel Calstar-Fisher, William Newton, Ali Urata
Manuel: Finn Adams, Teofil Cosma, Benjamin Pierce, Oscar Pouchoulin


© Boosey & Hawkes Music Publishers Limited

Täname: Stuart Sweeney!


30,75
Linnar Loorise ballett
Maailmaesietendus Rahvusooperis Estonia 28. novembril 2025

Koreograaf-lavastaja: Linnar Looris
Kunstnik: Reili Evart
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
Repetiitorid: Luana Georg, Daniel Kirspuu

Osades
Paha: Caroline Hamilton, Karina Laura Leškin, Marcus Nilson, Vitali Nikolajev, Oscar Pouchoulin, Triinu Upkin
Tantsija: Ashely Chiu, Sophie Farquhar, Marjana Fazullina, Ami Morita, Anna Roberta, Madeline Skelly
Kunstnik: Caroline Hamilton, Karina Laura Leškin, Phillipa McCann, Ketlin Oja
Dirigent: Laura Maya, Rio Morisawa, Marta Navasardyan, Polina Sosimova
Näitleja: Joel Calstar-Fisher, William Newton, Cristiano Principato, Ali Urata
Laulja: Theo Bourg, Nikos Gkentsef, Luca Giovanetti, Liam Stickland
Kirjanik: Oji Fujino, Antonio Gallo, Hiroto Nakabayashi, Yuki Nonaka

Eesti Rahvusballett

Muusika esitatakse salvestuselt.


KONTSERDID JA MUU KUNSTILINE TEGEVUS

RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAKONTSERT
6. märtsil 2025 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis

Dirigent: Arvo Volmer
Solist: Boris Brovtsyn (viiul)
Rahvusooper Estonia orkester

Käesolev rahvusooperi orkestri sümfooniakontsert Arvo Volmeri dirigeerimisel lõpetab viimaste hooaegade suurejoonelise ettevõtmise tuua publikuni kõik Jean Sibeliuse seitse sümfooniat ja nende imeline kõlamaailm.

KAVA

JEAN SIBELIUS
Sümfooniline poeem „Finlandia“ op. 26
Viiulikontsert d-moll op. 47

Vaheaeg

Süit „Pelléas ja Mélisande“ op. 46
Seitsmes sümfoonia C-duur op. 105



RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAKONTSERT – MAURICE RAVEL 150
12. aprillil 2025 Estonia kontserdisaalis

Dirigent: Arvo Volmer
Koormeister: Heli Jürgenson

Rahvusooper Estonia orkester, koor, poistekoor

KAVA
Laulutsükkel „Schéhérazade“ M. 41
Solist: Helen Lokuta (metsosopran)

Lüüriline fantaasia „Laps ja lummutised“
Solistid: Karis Trass (metsosopran), Mart Madiste (tenor), Aule Urb (metsosopran), Kadri Kõrvek (sopran), Kristel Pärtna (sopran), Janne Ševtšenko (sopran), Tamar Nugis (bariton), Raiko Raalik (bass), Heldur Harry Põlda (tenor), Siiri Johanson (sopran)

Vaheaeg

Koreograafiline sümfoonia „Daphnis ja Chloé“



TANTSIB SERGEI UPKIN
Rahvusvahelise tantsupäeva gala
25. ja 27. aprillil 2025 Rahvusooperis Estonia

Kunstiline juht: Sergei Upkin
Dirigendid: Arvo Volmer, Lauri Sirp
Koreograafid: Sergei Upkin, Triinu Upkin
Dekoratsioonikunstnik: Kristel Linnutaja
Kostüümikunstnik: Laura Oolma
Videokunstnik: Rene Topolev
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
Etenduse juht: Anton Osul
Õhtujuht: Triinu Upkin
Eesti Rahvusballett ja Rahvusooper Estonia orkester

I osa
DIRIGENT
Triinu Upkini tantsulavastus Pjotr Tšaikovski avamäng-fantaasiale
„Romeo ja Julia“
Maailmaesietendus 25. aprillil 2025 Rahvusooperis Estonia

Dirigent: Arvo Volmer
Koreograaf: Triinu Upkin
Repetiitor: Luana Georg

Osades
Dirigent: Sergei Upkin


KAARDIMÄNG
Igor Stravinski lühiballett
Dirigent: Arvo Volmer
Koreograaf: Sergei Upkin
Repetiitor: Daniel Kirspuu

Osades
Jokker: Jan Trninič
Ristiemand: Ketlin Oja
Padaemand: Karina Laura Leškin
Ärtu emand: Phillipa McCann
Ärtu kuningas: Joel Calstar-Fisher
Kaks poissi: Hidetora Tabe, Sacha Barber

Eesti Rahvusballett ja Rahvusooper Estonia orkester

II osa
Dirigent: Lauri Sirp

Rõdustseen balletist „Romeo ja Julia“
Helilooja: Sergei Prokofjev
Koreograafia: Rudi van Dantzig
Salome Leverashvili, Timothy van Poucke (Hollandi Rahvusballett)

Pas de deux balletist „Liblikas“
Helilooja: Jacques Offenbach
Koreograafia: Marie Taglioni ballett, Pierre Lacotte’i lavastus
Nanae Maruyama, Sergei Upkin

„Sharps and Flats“
Helilooja, klaver: Sasha Pushkin
Koreograafia: Jevgeni Grib
Marta Navasardyan, Jevgeni Grib

Pas de deux balletist „Lillede festival Genzanos“
Helilooja: Edvard Helsted
Koreograafia: August Bournonville
Laura Maya, Antonio Gallo

Raskolnikovi monoloog balletist „Kuritöö ja Karistus“
Helilooja: Arvo Pärt
Koreograafia: Mai Murdmaa
Teksti loevad: Aleksandr Ivaškevitš, Tatjana Manevskaja
Sergei Upkin

Pas de deux balletist „Don Quijote“
Helilooja: Ludwig Minkus
Koreograafia: Marius Petipa/Aleksandr Gorski
Iana Salenko, Dinu Damazlacaru (Berliini Riigiballett)



RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI KEVADKONTSERT „ÜLES, ÜLES!“
29.mail 2025 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis

Dirigendid: Mariliis Kreintaal, Maret Poll, Martin Einmann, Hirvo Surva
Klaveril: Andres Lemba



TALLINNA MUUSIKA- JA BALLETIKOOLI (MUBA) GALA
9. juunil 2025

MUBA balletigala on iga-aastane kooli hooaja lõpulavastus, kus saab näha õppeaasta jooksul valminud klassikalise ning kaasaegse tantsu numbreid ja lühilavastusi. Esinevad MUBA noorema ja vanema astme õpilased ning lõpetajad.

MUBA 3. lennu balletisuuna lõpetasid Kirils Solovejs, Kei Imamura, Anastasiia Merkulova, Hiroto Nakabayashi, Jette Pruulmann, Sofia Maria Liiv, Mia Katrina Lill, Miina Eliise Luts, Eva Alamets, Minami Kamada, Rina Sarae, Katarina Virve Mürk. 
Erialaõpetajad Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons.

MUBA balletigala toimus 5. juunil MUBA-s ja 9. juunil Rahvusooperis Estonia.



EESTI RAHVUSBALLETI KOREOGRAAFIDE ÕHTU
13. ja 15. juunil 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Oma loomingut esitasid William Newton, Ksenia Seletskaja, Cristiano Principato, Anna Roberta, Luca Giovanetti, Sacha Barber, Akane Ichii, Hidetora Tabe, Laura Maya, Connor Williams, Karina Laura Leškin.



TEATRILAAT
24. augustil 2025 Rahvusooperis Estonia



VANA TALLINN GALA
30. augustil 2025 Rahvusooperis Estonia

Dirigent: Kaspar Mänd
Solistid: Mirjam Mesak (sopran), Elena Brazhnyk (sopran), Kai Rüütel-Pajula (metsosopran), Heldur Harry Põlda (tenor), Tamar Nugis (bariton), Dragutin Matić (bariton, Serbia), Beatriz Macias (flööt)
Õhtujuht: René Soom



AJASTUTE TELG: ARVO PÄRT 90. CARL ORFF
Arvo Pärdi 90. sünnipäevale pühendatud kontsert
16. oktoobril 2025 Estonia kontserdisaalis

Dirigent: Arvo Volmer
Solistid: Elena Brazhnyk (sopran), Aare Saal (bariton), Rafael Dicenta (tenor)
Klaver: Auli Teppo, Jakob Teppo
Rahvusooper Estonia peakoormeister: Heli Jürgenson
Läti Rahvusooperi peakoormeister: Aigars Meri
Rahvusooper Estonia koor, poistekoor ja orkester ning Läti Rahvusooperi koor

KAVA:
Arvo Pärt „Credo“ (1968)
Arvo Pärt kolmas sümfoonia (1971)

Vaheaeg

Carl Orff „Carmina Burana“ (1935/36)



BALLETT JA KRINGEL
Ülemaailmse balletipäeva tähistamine 31. oktoobril 2025



RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI HINGEDEPÄEVA KONTSERT
2. novembril 2025 Tallinna Jaani kirikus

Dirigent: Hirvo Surva
Koormeistrid: Maret Poll, Mariliis Kreintaal, Sara Corriga
Esinesid: Rahvusooper Estonia poistekoori solistid, Riivo Kallasmaa (oboe), Ene Salumäe (orel)



RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI JÕULUKONTSERT
9. detsembril 2025 Estonia kontserdisaalis



RAHVUSOOPERI JÕULUKONTSERT
11. detsembril 2025 Tallinna Jaani kirikus

Dirigent: Arvo Volmer
Solistid: Karis Trass (metsosopran), Juuli Lill (metsosopran), Mart Madiste (tenor), Priit Volmer (bass)
Orel: Piret Aidulo
Rahvusooper Estonia koor ja orkester

Rahvusooper Estonia armastatud traditsioonilisel jõulukontserdil tulid ettekandele Wolfgang Amadeus Mozarti „Kroonimissa“ („Krönungsmesse“) C-duur KV 317, Georg Friedrich Händeli „Zadok the Priest“ HWV 258 ja „Halleluuja“ oratooriumist „Messias“ HWV 56 ning populaarsed jõululaulud.


HARJUMAA BALL
30. detsembril 2025 Rahvusooperis Estonia
ESTONIA BALL – TANTSUD TÄHTEDE SÄRAS!
31. detsembril 2025 Rahvusooperis Estonia

Kunstilised juhid: Jaan Ots, Reigo Tamm
Kunstnik: Reili Evart
Koreograafid: Marina Kesler, Märt Agu
Õhtujuhid: Ketlin Oja, Reigo Tamm

Teatrisaalis tuli ettekandele spetsiaalselt selleks õhtuks loodud kontsertlavastus „Ood tantsule“, millele lõi originaalkoreograafia Marina Kesler ning Märt Agu. Lavale astusid Eesti Rahvusballeti tantsijad Ketlin Oja, Laura Maya, Marcus Nilson, Triinu Upkin, Kim Jana Hügi, Connor Williams, Marjana Fazullina, Nikos Gkentsef, Ellinor Piirimäe, Sacha Barber, Karite-Mirell Mander, Benjamin Pierce, Oscar Pouchoulin ja Jevgeni Grib (Teater Vanemuine) ning Kaie Kõrb, Rahvusooper Estonia solist Heldur Harry Põlda, koor ning orkester, samuti Tiit Kikas ning etendust dirigeeris Jaan Ots.

Lisaks musitseerisid Hendrik Hindrikus lõõtspillil, Estonian Dream Bigband Siim Aimla juhatusel ning Jüri Pootsmann ja Alika Milova.



KONTSERDID NING HARIDUSPROJEKTID RAHVUSOOPER ESTONIA RESTORANIS, KAMMERSAALIS, LAVAL JA BALLETI PROOVISAALIS

Rahvusooper Estonia restoranis
„Kontsert kõige pisematele“ 4.01, 25.01, 15.02, 22.03, 26.04, 24.05, 14.06, 4.10, 1.11, 7.12, 9.12, 18.12, 19.12, 21.12
„Kuidas mõista ooperit“ 8.01, 13.01, 14.01, 15.01, 16.01, 20.01, 24.01, 19.02, 13.03, 16.04, 30.04, 5.05, 5.11, 27.11, 18.12
„Orkestrimäng“ 21.01, 4.03, 22.04, 27.05, 14.10

Kammersaalis / balleti proovisaalis / maalisaalis
„Kuidas mõista balletti“ 22.01, 19.02, 10.03, 31.03, 3.04, 12.05, 15.05, 4.06, 18.09, 3.10, 27.10, 29.10, 10.11, 12.11, 6.12, 8.12, 12.12
„Balletilugu“ 10.02, 24.03, 19.05, 13.10, 17.11

Teatrisaali laval
„Loomade karneval“ 15.02, 13.03, 15.04, 17.05, 23.10, 15.11, 3.12
„Tajuleebe tantsulugu“ 16.01, 1.03, 22.03, 5.04, 24.10, 4.12

Väljasõidud
9.01 „Kontsert kõige pisematele“ (Oru kultuurisaalis)
6.03 „Balletilugu“ (Rapla kultuurikeskuses, Koolinoorte teatripäeva raames)
21.04 „Balletilugu“ (Oru kultuurisaalis)
12.05 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Vändra Kultuurimajas)
13.05 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Haapsalu Kultuurikeskuses)
13.05 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Risti Koolis)
6.10 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Mäetaguse Rahvamajas)
7.10 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Rakke Koolis)
7.10 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Haljala Rahvamajas)

KONTSERDID KAMMERSAALIS

EESTI HELID
22. veebruaril 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Esinesid Ketlin Oja, ooperisolist Reigo Tamm ning pianist Jaan Ots.



ROMANTILISED PRANTSUSE MELOODIAD
20. märtsil 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Esinesid Elena Brazhnyk (sopran), Karis Trass (metsosopran), Raiko Raalik (bariton), Ave Wagner (klaver).



ROOSID, KEVAD JA ARMASTUS
17. aprillil 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Esinesid Kristel Pärtna (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tamar Nugis (bariton), Jaanika Rand-Sirp (klaver).



PÄIKESELOOJANGU SERENAAD
9. oktoobril 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Esinesid Kadri Kõrvek (sopran), Maria Goršenina (viiul), Adrian Bravo Lopez (viiul), Karin Sarv (vioola), Kristjan Saar (tšello), Ekke Rainer Arndt (tšello).



HINGEPÕHJANI: SCHUMANN JA BRAHMS
27. novembril 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Esinesid Aule Urb (metsosopran), Edmunds Altmanis (klarnet), Andreas Lend (tšello), Maila Laidna (klaver).



JUUBELID

CARMEN – Helen Lokuta 50!
6. september 2025

TRUBADUUR – Neeme Kuningas 70!
12. oktoober 2025

CARMEN – Urve Tauts 90!
7. november 2025



KÜLALISESINEMISED

Adolphe Adami balleti „Korsaar“ külalisetendused Teatro della Maestranzas (Sevilla) 9., 10. ja 11. jaanuaril 2025.



TEENINDATUD KÜLALISETENDUSED, KONVERENTSID JA VASTUVÕTUD
2025. aastal toimus Rahvusooper Estonia teatrisaalis, kammersaalis, Estonia restoranis, Valges ja Sinises saalis pea 100 üritust. Kokku külastas rahvusooperit erinevate sündmuste raames ligikaudu 13 000  klienti. Suuremad ning olulisemad kliendiüritused olid Vabariigi Presidendi Kantselei 107. aastapäeva tähistamine veebruarikuus, Tallinna Muusika- ja Balletikooli gala, SEB vastuvõtud,  külalisetendused ballett „Tuhkatriinu“ ja balletigala. Kammersaalis võõrustasime Eesti Rahvusmeeskoori terve aasta vältel, suvel rentisime saali Clara Blumqvist tantsukooli laagri korraldamiseks ja oktoobris Kilven koorile sügiseseks laululaagriks ning Rahvusooper Estonia poistekoori meeskvinteti kontserdiks „Päike ikka paistma jääb – Jaak Joala 75“.

Estonia Seltsi kogunemised toimusid kord kuus Estonia restoranis, aastakoosolek Valges saalis ja üldkogu teatrisaalis. Igasuvine noorte balletitalentide seminar toimus juulis ja augustis teatri proovisaalides, kulmineerudes kahe galaga teatrisaalis. Suuremad kliendid on olnud Harjumaa Omavalitsuste Liit, SEB, Tallinna Kesklinna Valitsus, Kultuuriministeerium, Prantsuse Lütseum, Lasnamäe Muusikakool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Vabariigi Presidendi Kantselei. Lisaks toimusid Lauri Saatpalu juubelikontsert, Florian Wahli kontserdid, Tanno Mee lühifilmi „Teine tromboon“ võtted (produtsent Marianne Ostrat), Balleti International Ballet Competition Workshop, mis lõppes rahvusvahelise Suveöö Balletigalaga. Külalisetendusi andsid teater Vanemuine (ooperid „Julius Caesar“, „Don Giovanni“ ja balletid „Tuhkvalge“ ning „Palve“), teater Endla („Richard III tagasitulek kell 9.24 saabuva rongiga“, „Testosteroon“ ning muusikaline lasteetendus „Tipp ja Täpp“).

Toitlustusosakond teenindas 2025. aastal tellimusürituste kliente, etenduste ja kontsertide külastajaid teatri kohvikutes Arlekiin ja Colombina, Sinise ja Valge saali kohvikutes, Eesti Kontserdi ruumides asuvates baarides ja kohvikus Pizzicato ning Estonia restoranis. Söögitoas teenindati oma maja töötajaid, RAM-i ning ERSO kollektiive, Eesti Kontserdi, Eesti Teatriliidu ning Eesti Draamateatri töötajaid. Kokku teenindati 2025. aastal erinevate ürituste raames 56 025 külastajat (2024. aastal 52 000 külastajat). Antud numbrid ei kajasta igapäevaste külastajate numbreid kohvikutes, restoranis ja söögitoas.








NÄITUSED

Parteri galerii
• 4. märtsist kuni 12. maini oli jalutuskaarel avatud kirjaniku ja endise Estonia teatri dramaturgi Eduard Vilde 160. sünniaastapäevale pühendatud näitus, mis valmis koostöös Tallinna Kirjanduskeskusega.
• 13. maist kuni 24. augustini oli rahvusooperi ees avatud näitus „Eldor Renter 100“, millega tähistasime 100 aasta möödumist legendaarse lavastuskunstniku ja pikaaegse Estonia teatri peakunstniku Eldor Renteri sünnist. Ajaloolise sündmuse avasõnad ütles Eesti Lavastuskunstnike Liidu esimees Karmo Mende. Vaatamiseks oli välja pandud hulgaliselt Renteri võrratuid ajaloolisi kavandeid ning kostüüme ja neid sai näha nii teatri ees kui teatrimaja sees 2. ja 3. korrusel publiku jalutusalal. Näituse panid kokku Reili Evart, Annely Kaldoja, Ülle Kogerman, Karmo Mende, Seidi Raid, Hanna Renter, Kersti Trull, Riina Vanhanen. Näitus sündis Eesti Lavastuskunstnike Liidu, Rahvusooper Estonia ja Eesti Ajaloomuuseumi ning Eesti Ajaloomuuseumi teatri- ja muusikamuuseumi koostöös. Näituse loomist toetas Eesti Kultuurkapital.
• Rahvusvahelise ooperipäeva puhul avati 25.10 publiku jalutusruumides näitus rahvusooperi ooperilavastustest pärinevatest rekvisiitidest ning eksponaadikapid, mis tutvustasid grimmikunstnike töövahendeid ja ülesandeid läbi aastakümnete. Näitus oli külastajatele avatud kuni uue aastani.



Turundusprojektid:
• 16.01 andis Kultuuriministeerium üle konkursi „Kultuurisõber 2024“ tunnustused, millega tänatakse kultuurivaldkonda rahaliselt või oma tegudega panustanud ettevõtteid ja metseene. Kultuurisõbra tiitli pälvis ka rahvusooperi peasponsor Amserv Grupp AS.
• 27.–28.01 toimus Koolimäe loomemajas osakondade ja valdkondade juhtide arenguseminar, et tutvuda kõigi estoonlaste kaasabil valminud rahvusooperi tööprotsesside analüüsiga. Seminari käigus arutati, milliste lahendustega edasi liikuda ja kuidas igaüks ise saaks panustada organisatsioonikultuuri arendamisse ning info liikumise parandamisse.
• 21.03 tähistas Rahvusooper Estonia koos Tallinna raamatukogude ja Eesti Draamateatriga UNESCO eestvedamisel luulepäeva, mille eesmärk on populariseerida luule lugemist, kirjutamist ja avaldamist. Eesti Raamatu Aasta puhul oli fookuses eesti luule. Kell 15–16 esitasid Rahvusooper Estonia ees oma lemmikluuletusi eesti autoritelt Eesti Rahvusballeti esitantsija Anna Roberta, balletiartist Triinu Upkin ning ooperisolistid Karis Trass ja Aule Urb. Draamateatri ees jätkasid luulelugemisega näitlejad Christopher Rajaveer, Guido Kangur, Viire Valdma ja Teele Pärn. Kogu päeva oli rahvusooperi ees huvilistele avatud raamatukogubuss Katarina Jee.
• Turundusosakonna juhataja Rein Mikk ja reklaamijuht Maarja Pärn osalesid 24.–26. aprillini Madridis toimunud Opera Europa turundus- ja kommunikatsioonifoorumil, mis keskendus sisuloomele, koostööle mõjuisikutega, tehisintellekti kasutamisele, erinevate kanalite kaudu saavutatud kaasatuse analüüsimisele ja teiste osakondade kolleegide kaasamisele turundustegevustesse.
• Juulikuus külastasid „Avatud maja“ projekti raames teatrit 218 inimest.
• 120. hooaja alguses läks Rahvusooper Estonia üle uuele piletimüügiplatvormile Koobin. See tähendab, et loobuti senistest Piletimaailma ja Piletilevi teenustest. Lahendus valmis koostöös Montonio (makselahendused), Thorgate’i (suunamised/arendused), Polywerki (3D arendaja), RITi (õigused, suunamised), Labelprinti (uued piletipõhjad) ja RTTga (printerid). Programm võimaldab kliendil kiirelt ja mugavalt osta pileteid korraga erinevatele etendustele. Saalialast on selge ülevaade ja ostja kasutuses on 3D vaade, millelt on näha kuhu ta pileteid valib ning milline on sealt nähtavus lavale.  Võimalik on tasuda kinkepiletiga ja näha oma kinkepileti saldot. Teater saab teha oma tulihingelistele fännidele personaliseeritud pakkumisi ja teavitada eesseisvatest eriüritustest.
• 3.–5.10 osales turundus- ja sponsorsuhete juht Rein Mikk Genfis Opera Europa sügiskonverentsil ja selle raames toimunud sponsorlusfoorumil, kus keskenduti kultuuri toetamise erinevatele vormidele, eratoetajate ja investorite leidmisele, ühisrahastuse võimalustele ning teatrite keskkonnasäästliku tegevuse finantsmõjudele.
• 11.–12.10 osales Rahvusooper Estonia projektis Open House Tallinn. Projekt kutsus avastama Tallinna linnaruumi ning tutvuma siinse arhitektuuri ja hoonete ajalooga. Üritus avas ligi 40 avaliku hoone ja eramu uksed, andes külastajatele võimaluse siseneda ruumidesse, mis tavapäraselt on avalikkusele suletud. Projekt on osa Open House Europe koostööprojektist 11 Euroopa kultuuriasutuse vahel, kes korraldavad igal aastal 12 üritust Ateenas, Bilbaos, Brnos, Dublinis, Essenis, Lissabonis, Milanos, mitmes Sloveenia linnas, Stockholmis, Tallinnas, Thessalonikis ja Vilniuses. Rahvusooperis toimusid ekskursioonid, restoranis Jaak Jõekalda loengud Estoniast ja estoonlastest.
• 23.–25.10 toimus Rahvusooperis Estonia Euroopa, ooperi-, balleti- ja muusikahariduse võrgustiku RESEO aastakonverents „Making sense(s): Wellbeing through the arts“, kuhu tuli üle 80 Euroopa erinevate ooperimajade haridustöötajaid ning publiku juurdekasvu arendajaid. Toimusid ekskursioonid teatrimajas ning osalejad külastasid lasteballetti „Loomade karneval“, haridusprojekti autistlikele ja intellektipuudega lastele „Tajuleebe tantsulugu“ ja ooperietendust „Lohengrin“



Koolitusprojektid täiskasvanutele:
• Õhtusöök-vestlus „Rambipalavik enne esietendust“: „Pulcinella“ & „Hispaania tund“ (7.02), „Sisalik“ (28.03), „Nahkhiir“ (30.05), „Forsythe & Looris“ (28.11).
• Esietendustega seotud infotunnid külastajatele: „Pulcinella“ & „Hispaania tund“ (9.02), „Sisalik“ (30.03), „Nahkhiir“ (1.06), „Forsythe & Looris“ (30.11).
• Toimusid etenduse-eelsed ekskursioonid eesti, inglise ja vene keeles.



Laste- ja noorteprojektid
• 18.09 toimus Rahvusooper Estonia traditsioonilise õpetajate teabepäev, milles osales üle 250 õpetaja Eestist. Teatritegevuse tutvustamiseks toimusid ekskursioonid, temaatilised töötoad, interaktiivsed loengud, kohtumised, haridusprojektid ning uue hooaja tutvustus. Rahvusooperi tegemistest kõnelesid peadirektor Ott Maaten, loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer, Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris ja ooperisolist Karis Trass. Õpitubasid, loenguid ja erinevate valdkondade tutvustusi viisid läbi balletijuhi assistent Daniel Kirspuu, koreograaf ja lavastaja Eve Mutso, trompetist ja pillirühma kontsertmeister Priit Aimla, tantsijad Triinu Upkin, Polina Sosimova, Luca Giovanetti, kooriartistid Aare Kodasma, Rein Saar ja Carol Männamets ning ooperisolist Aule Urb. Teabepäeva lõpus vaatasid õpetajad lavastust „Pulcinella“ & „Hispaania tund“.



Haridusprojektid noorele publikule rahvusooperis ja mujal
• „Kontsert kõige pisematele“ – 4 760 külastajat
• „Balletilugu“ – 1 112 külastajat
• „Orkestrimäng“ – 1 215 külastajat
• „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ – 877 külastajat
• „Kuidas mõista balletti“ – 1 744 külastajat
• „Loomade karneval“ – 2 215 külastajat
• „Kuidas mõista ooperit“ – 1 103 külastajat
• „Tajuleebe tantsulugu“ – 325 külastajat

Kokku osales haridusprojektides 13 351 inimest.

Ekskursioone külastas 2025. aastal 7 500 inimest.



Toetajad ja sponsorid:
• Rahvusooper Estonia on tänulik 6 peasponsorile, kes vaatamata maailma majanduse keeristele on pidanud oluliseks teatriga koostööd teha:
Hooaja kuldsponsor – Tallink
Kuldsponsor – SEB
Peasponsor – Liviko
Peasponsor – Amserv
Toetaja – Alexela
Toetaja – MyFitness
Toetaja – Tamrex
Toetaja – Bioderma
Toetaja - Selver


Sisekommunikatsioon
• Esietendusega seotud infotunnid teenindajatele: „Pulcinella“ & „Hispaania tund“ (8.02), „Sisalik“ (28.03), „Nahkhiir“ (30.05), „Forsythe & Looris“ (28.11).
• Töötajatele saadeti iganädalane majasisene uudiskiri.


Muu tegevus
• 31.01–1.02 viibisid peadirektor Ott Maaten ja ooperiosakonna koosseisude planeerimise juht Helen Lepalaan Läti Rahvusooperis, kus toimus rahvusvaheline ooperijuhtide kohtumine, et arutada Läänemere regiooni hõlmavate ooperiauhindade väljaandmise käivitamist. Ühtlasi kohtuti ka Leedu Rahvusooperi juhiga ning arutati 2026. aasta kevadel Leedus toimuvaid Rahvusooper Estonia külalisetendusi lavastustega „Pelléas ja Mélisande“ ning „Valgus maailma lõpust“.
• 24.02 toimus Rahvusooperis Estonia Eesti Vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtt.
• 12.03 allkirjastasid Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten, Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri peadirektor Laima Vilimienė ning Läti Rahvusooperi ja -balleti juhatuse esimees Sandis Voldinis Vilniuses kolme Baltimaade ooperimaja koostöökokkuleppe. Kokkulepe avab ukse artistide liikumisele erinevate ooperimajade vahel, ühisprojektidele ja kogemuste jagamisele ning tõstab regiooni ooperiteatrite nähtavust maailmas.
• 14.03 jõudis Ristturundus ACME Film Eestiga kinodesse Maria Callase elul põhinev film „MARIA“, kus legendaarset sopranit kehastab Oscari võitja Angelina Jolie.
• 15.–18.03 osales peadirektor Ott Maaten Barcelonas ooperimajade võrgustiku Opera Europa kevadkonverentsil ning nõukogu liikmena ka üldkogul. Konverents keskendus jätkusuutlikule juhtimisele, ühisprojektidele, kaasaegsetele ametitele ooperimajades ning muusikateatri populariseerimisele ühiskonnas. Kevadkonverentsil toimus ka Opera Europa teatrijuhtide foorumi asutamine.
• 24.04 osalesid kostüümiosakonna esindajad Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimunud seminaril „Tekstiili jätkusuutlikkus: koostöö ja innovatsioon“. Üritus pakkus mitmekesist ja inspireerivat programmi, kus oma teadmisi ja kogemusi jagasid nii õppejõud, noored entusiastid kui ka Kliimaministeeriumi asekantsler. Seminaril käsitleti jätkusuutlikkuse erinevaid aspekte tekstiilitööstuses ning tutvustati uusi algatusi, nt. noorte poolt loodud „Samm korraga“ akadeemiat ja tekstiilitaksot, mis tegeleb tarbijajärgsete tekstiilijäätmete taaskasutamisega.
• Aprillikuise sammukampaania „Loeme sammudes!“ raames tegid estoonlased kokku 12 539 023 sammu! Enim samme kogunud estoonlased: I koht – orkestriartist Aabi Ausmaa (690 821 sammu), II koht – helitehnik Kaspar Leesme (666 471 sammu), III koht – kooriartist Sven Tarlap (602 030 sammu).
• 1.–2.06 toimusid Pärnumaal Jõulumäe Tervisespordikeskuses Endla teatri eestvedamisel 54. Eesti teatrite suvemängud, kus osales kokku 11 teatrit. Kõrgelt hinnatud tänavakorvpalli finaalis mängisid vastakuti Estonia ja Vanemuine ning tänavu jäi peale Vanemuine. Kokku võisteldi 17 erinevas mõõduvõtmises, sh tänavakorvpallis, rannavõrkpallis, rannatennises, discgolfis, ammulaskmises jpm. Rahvusooper Estonia saavutas esikoha SUP-laua teatesõidus, korvpalli täpsusvisetes ja orienteerumises! Eesti teatrite suvemängude tänavuseks üldvõitjaks osutus Eesti Noorsooteater väga tasavägises punktiskooris Endla teatriga. Estonia saavutas üldarvestuses auväärse kolmanda koha.
• 4.06 toimus Sinises saalis haridusprojektide hooaja pidulik lõpetamine.
• 6.–7.06 osales turundusosakonna esindus Läti Rahvusooperis toimunud Baltimaade ooperimajade turunduskonverentsil.
• 19.06 toimus koostöös teatriga heategevusfondi Minu Unistuste Päev korraldatud päev Saara Lotale. Fond viib ellu raskelt ja krooniliste haigustega laste unistusi. Saara Lotat köidavad hobused, moelooming ja kingad. Unistuste Päev algas Estonia kostüümiosakonnas, kus tutvustati kostüümikunstnike kavandeid ja räägiti, kuidas need kavandid saavad lavakostüümideks. Proovida sai kostüüme ja õppida, kuidas kostüüme veriseks või poriseks maskeeritakse.
• Suvel uuendati koostöös Belgia firmaga Pino Solutions lavavalgustite toitesüsteemi kahevalentseks. See võimaldab kasutada nii dimmeri funktsiooni kui ka puhast toitepinget, mis on oluline uuema põlvkonna liikuvate LED-valgustite kasutamiseks nii saalis kui ka laval. Uued liikuvad prožektorid on hangitud rohepöörde projekti raames.
• 16.09 tähistati Valges saalis teatri 119. sünnipäeva.
• 17.09 osales kostüümiosakonna 7-liikmeline meeskond Tallinna Tehnikakõrgkoolis tasuta koolitusel „Millised on tekstiilide omadused ja kasutusvõimalused“, kus süveneti tekstiilide jätkusuutliku tootmise ja kasutamise teemadesse. Koolitusel käsitleti nii tekstiilide sorteerimist Eestis ja mujal maailmas kui ka rohepesuga võitlemise võimalusi. Rõhutati ringmajanduse, korduskasutuse ja parandussektori olulisust, et materjale vääriliselt kasutada ja pikendada nende eluiga. Seminar pakkus põnevaid loenguid, praktilisi arutelusid ning tutvumist laboritega. Külastati tekstiilmaterjalide testimise laborit ja antropomeetrialaborit, kus 3D-skanneerimise abil võeti inimestelt mõõdud. Saadi praktilisi teadmisi materjalidest ja nende hooldusest ning inspiratsiooni oma igapäevatööks ja loomingulisteks projektideks.
• 17.11 käisid orkestrant Ann Õun, ooperisolist Heldur Harry Põlda, kooriartist Rein Saar, balletitantsija Ellinor Piirimäe estoonlaste esindajatena kohtumas Riigikogu kultuurkomisjoniga (Tõnis Lukas, Signe Kivi, Madis Kallas, Margit Sutrop, Kadri Tali) koos peadirektor Ott Maateni, loomingulise juhi Arvo Volmeri ning rahvusooperi nõukogu esimehe Ivari Iljaga. Kohal olid ka kultuuriministeeriumi (lahkuv) kantsler Kristiina Alliksaar ning peagi ametisse astuv kantsler Merilin Piipuu. Ühiselt jõuti järeldusele, et koostöös kultuuriministeeriumi ning Riigikogu kultuurikomisjoniga on vaja operatiivselt välja töötada ja kirja panna aluspõhimõtted, mis sätestaksid rahvusooperi tippspetsialistide palgaskaala ja karjäärimudeli ning annaksid garantii, et rahvusooperi arvelt ei hoitaks raha kokku, et rahastada teisi kultuurivaldkonna organisatsioone.



2025. AASTAL TUNNUSTATUD ESTOONLASED

Autasud ja auhinnad

Helgi Sallo – Kultuurkapitali elutööpreemia pikaajalise panuse eest Eesti kultuuri.

Risto Joost – Kultuurkapitali helikunsti valdkonna peapreemia kunstiliselt kõrge ja silmapaistvalt sisuka töö eest muusikalavastustes.

Heldur Harry Põlda – Harjumaa teatripreemia 2025.

Cristiano Principato – Itaalia rahvusvahelisel tantsukonkursi I preemia „Premia Nazionale Sfera d’Oro“.

Francesco Ciarmatori – Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri muusikute liidu 2024/2025 hooajal enim kaasa mõelnud kolleegi auhind.

SEB publikupreemia – Helen Lokuta ja Heldur Harry Põlda

MyFitness tantsuauhind – Marta Navasardyan ja Sergei Upkin


Riiklik kultuuri aastapreemia 2025 – balleti „Valgus maailma lõpust“ meeskond: Alisson Kruusmaa, Eero Epner, Jevgeni Grib, Kaspar Mänd, Kristjan Suits, Priidu Adlas, Tanel Veenre

Arne Mikk – Harjumaa aukodaniku tiitel (2025)

Heli Jürgenson – Harjumaa Omavalitsuste Liidu Harjumaa teenetemärk (2025)


Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2025

Arvo Leibur – kõrgetasemelise loomingulise tegevuse eest solisti, kammermuusiku ja kontsertmeistrina

Karis Trass – säravate esinemiste eest ooperi- ja kontserdilaval
Eesti Muusikanõukogu preemia laureaat 2025 muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest:

Arne Mikk – erakordne panus Eesti ooperikunsti arengusse



Eesti teatri aastaauhinnad

Tamar Nugis – haaravate ja vokaalselt kõrgetasemeliste osatäitmiste eest Viktor Ullmanni ooperis „Atlantise keiser“ (Rahvusooper Estonia ja Von Krahli Teater), Giacomo Puccini ooperis „Madama Butterfly“ (Rahvusooper Estonia) ning Philip Glassi kammerooperis „Hydrogen Jukebox“ (Nargenfestival).

Ketlin Oja – Blanche Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa lavastuses „Tramm nimega Iha“ ja nimiosa Adolphe Adami balletis „Giselle“ (mõlemad Eesti Rahvusballett).

Viktor Fedortšenko – Rahel Olbrei nimeline balletiauhind. Väljapaistev balletisolist ning teenekas balletipedagoog ja repetiitor, töötanud nii Eestis kui ka välismaal.

Tuuli Potik ja Eve Mutso – Salme Reegi nimeline lasteteatri auhind. Idee autor ja produtsent ning koreograaf ja lavastaja haridusprojektis „Tajuleebe tantsulugu“: Eestis esimene teatrimaailma osavõtlik tutvustamine autistlikele ja intellektipuudega lastele (Rahvusooper Estonia).


Kolleegipreemiad 2025
Orkestripreemia – Adrian Bravo Lopez, Beatriz Macias
Ooperisolisti preemia – sopran Kadri Kõrvek
Kooripreemia – Rafael Dicenta
Balletisolisti preemia – Connor Williams
Balletitantsija preemia – Karina Laura Leškin
Administratsioonipreemia – peaadministraator Age Kraus
Etendust teenindava töötaja preemia – riietaja Merli Maidla
Kunstilis-ettevalmistava töötaja preemia – orkestri ja koori direktori assistent Annaliisa Rebane
Etendust ettevalmistava töötaja preemia – dekoratsiooniala juhataja assistent Sarlee Roosalu
Maja teenindava töötaja preemia – Mark Simson
Poistekoori kategooria preemia – poistekoori peadirigent Hirvo Surva
Juhtkonna eripreemia – turundus- ja müügiosakond suurepärase töö eest uue piletisüsteemi sujuval kasutusele võtmisel keset hooaega









MAJANDUSTEGEVUS

2025. aasta oli Rahvusooper Estoniale keerukas majandusaasta Rahvusooperi seaduses sätestatud eesmärkide täitmisel. Riiklikku tegevustoetust kärbiti -4% võrra ning müügitulu suurenemine ei suutnud täielikult seda puudujääki kompenseerida. Poliitilistel põhjustel jäi toimumata üks esietendus, mis vähendas etenduste arvu ja selle tõttu ka müügitulu.
Rahvusooper teenis müügitulu 2025. aastal kokku 6 405 668 eurot (2024. aastal 6 203 081 eurot). Võrreldes 2024. aastaga suurenes müügitulu 3,27% ehk 202 587 euro võrra.
Piletite müügitulu oli 3 527 545  eurot. Võrreldes 2024. aastaga suurenes piletimüügi tulu (2024. aastal 3 490 781 eurot) 1,05%.
Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 2025. aastal etenduste külastajaid teatri baarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia töötajaid söögitoas ja kontserdikülastajaid Eesti kontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse käive oli 2025. aastal 1 605 476 eurot (2024. aastal 1 544 578 eurot). Toitlustusteenistuse käive suurenes 3,94%.
Rahvusooper Estonia tööjõukulud suurenesid 2025. aastal 4,91%. Lavastustega seotud kaupade ja teenuste kulud vähenesid -10,68%.
Toitlustuse kaubakulu suurenes 13,99%. Majandamiskulud suurenesid 34,54%. Kommunaalkulud suurenesid 0,44%.

Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi tegevustoetus 61,30% (2024. aastal 67,96%).

Rahvusooperile Estonia eraldati „Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu“ alusel toetust 2025. aastal 10 817 575 eurot, (sh. sihtotstarbelist remondifondi toetust 45 000 eurot), (2024. aastal oli tegevustoetus 11 396 432 eurot, sh. sihtotstarbelist remondifondi toetust 175 000).
Veel eraldas Kultuuriministeerium Toetuse eraldamise kultuuriprogrammi eelarvevahenditest „IKT teenused ja toetused“ Rahvusooperile Estonia 200 000 eurot toetust IT taristu kaasajastamiseks.
Õppelaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi Valitsus rahvusooperile 422 eurot (2024. aastal 850 eurot).
Rahvusooperi majandustegevus toimub hooaegade kaupa. Rahvusooper Estonia hooaeg kestab 1.augustist kuni 31. juulini.
Kokkuvõtteks – kõigi estoonlaste silmapaistev panus ja riigi toetus on võimaldanud teatri jätkusuutlikkust tagada.

Olulisemad suhtarvud 2025. aasta majandustegevuse kohta


2025
2024
%
Saali täituvus (%)
81,43
83,89
-2,93
Külastajate arv
123 495
134 026
-7,86
Müügitulu
6 405 668
6 203 081
+3,27
s.h. piletitulu
3 527 545
3 490 781
+1,05
toitlustuse tulu
1 605 476
1 544 578
+3,94
reklaamitulu
191 927
200 277
-4,17
Tegevuskulud ilma põhivara kulumita
17 452 044
16 947 501
+2,98
s.h.kauba, materjalide ja teenuste kulu
2 279 301
2 407 508
-5,33
mitmesugused tegevuskulud
1 777 946
1 771 992
+0,34

Olulisemad planeeritud investeeringud 2026. aastal:

• Liigutakse edasi Rahvusooperi hoone laiendusega. Toimub ettevalmistus rahvusvaheline arhitektuurikonkursi läbiviimiseks.
• Seoses juurdeehituse ettevalmistamisega tellitakse täiendavaid analüüse.
• Uuendatakse klaveriparki.
• Viiakse lõpuni arvutivõrkude uuendamine.
• Rahvusooperi hoones täiendatakse ATS süsteeme.


Suhtarvude tabel

2021 2022 2023 2024 2025

Tegevustulud
13 660 090
14 555 326
17 227 799
18 342 805
17 652 145
Tegevuskulud
13 198 507
15 379 491
17 244 690
17 503 194
18 074 766
Finantstulud- ja kulud
-179
165
16 887
32 606
7 111
Tulem
461 404
-824 000
-4
872 217
-415 510






Bilansimaht
11 029 103
10 644 919
10 965 870
11 817 488
11 593 805
Käibevarad
1 876 181
1 347 722
2 146 819
2 638 191
2 599 941
Põhivarad
9 152 922
9 297 197
8 819 051
9 179 297
8 993 864
Lühiajalised kohustised
1 486 724
1 957 371
2 291 702
2 271 103
2 462 326
Pikaajalised kohustised
44 207
13 376
0
0
604
Netovara
9 498 172
8 674 172
8 674 168
9 546 385
9 130 875
Laenud
113 420
44 207
13 376
0
4 133






Tegevuskulud/Tegevus-tulud
96,62%
105,66%
100,10%
95,42%
102,39%
Laenud/Tegevustulud
0,83%
0,30%
0,08%
0%
0.02%
Käibevara/Lühiajalised kohustised
126,20%
68,85%
93,68%
116,16%
105,59%
Põhivarad/Bilansimaht
82,99%
87,34%
80,42%
77,68%
77,57%
Laenud/Bilansimaht
1,03%
0,42%
0,12%
0%
0,04%
Netovara/Bilansimaht
86,12%
81,49%
79,10%
80,78%
78,76%













Rahvusooper Estonia eelarve täitmine
Tabelis on toodud olulisemad tulu- ja kululiigid.

Tulu liik
Eelarve 2025.a.
Täitmine 2025.a.
Täitmise %




Piletimüügi tulu
3 200 000
3 527 545
110,24%
Kultuuriline teenindamine, kavade müük
277 000
112 236
40,52%
Toitlustus
1 278 900
1 605 476
125,54%
Üüritulud (saalide üürimine)
145 000
213 442
147,20%
Muud tulud
293 500
397 111
135,30%




Kulu liik







Lavastustega seotud kulud
1 519 000
1 675 151
110,28%
Lähetuskulud
103 520
62 755
60,62%
Kommunaalteenused
373 000
351 786
94,31%
Toitlustamine
399 700
540 495
135,23%
Majandamiskulud
125 480
207 558
165,41%
Põhitegevusega seotud muud kulud
138 200
97 939
70,87%

Piletimüügi tulud täitusid 2025. aastal 110,24 %. Kultuuriline teenindamise tulusid laekus võrreldes eelarvega 40,52%, kuna väljasõiduetenduste tulud on kajastatud piletimüügi tulus. Toitlustusteenuse tulu täideti 125,54 %. Rahvusooper Estonia toitlustus teenindas külastajaid etenduste vaheaegadel ja toimus ka palju tellitud üritusi Rahvusooper Estonia ruumides. Samas toitlustuse kulu suurenes võrreldes eelarvega 135,23%. Saalide üürimise tulud täideti 147,20%. Meie saale kasutasid teised teatrid etenduste andmiseks ja erinevad firmad ürituste korraldamiseks. Üüritulude kasvuga seoses suurenes ka muude tulude täitmine 135,30%.
Lavastuste ettevalmistamisega seotud kulud täitusid 110,28%. Suurenenud on autoriõiguste kulud, kuna suurenes piletimüügi tulu ja lisaks on suurenenud autoriõiguste protsendid. Põhitegevusega seotud muude kulude osas (täitmine 70,87%) toimus vähenemine. Rahvusooper Estonia võttis kasutusele uue piletimüügi süsteemi, mille puhul teater rendib piletimüügi tarkvara, kuid ei maksa vahendustasusid. Võrreldes eelarvega suurenesid majandamiskulud (165,41%), seoses piletimüügi pangateenuste kasvuga (Montonio platvormi kasutuselevõtt). 2025. aastal panustati olulises mahus ka töötajate tervisekontrollile.



Ott Maaten

Rahvusooper Estonia
Peadirektor







RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss
(eurodes)

Lisa

31.12.2025
31.12.2024

VARAD




Käibevara




Raha
2
2 237 501
2 151 323

Nõuded ja ettemaksed
3
224 588
342 482

Varud
5
137 852
144 386

Käibevara kokku

2 599 941
2 638 191

Põhivara




Materiaalne põhivara
6
8 993 864
9 179 297

Põhivara kokku

8 993 864
9 179 297

VARAD KOKKU

11 593 805
11 817 488











KOHUSTISED JA NETOVARA




Lühiajalised kohustised




Lühiajalised laenukohustised
8,9
3 529
0

Võlad ja ettemaksed
4, 7
2 406 121
2 251 151

Sihtfinantseerimine
10
52 676
19 952

Lühiajalised kohustised kokku

2 462 326
2 271 103






Pikaajalised laenukohustised
8,9
604
0

Pikaajalised kohustised kokku

604
0






KOHUSTISED KOKKU

2 462 930
2 271 103

Netovara




Kapital

331 532
331 532

Eelmiste perioodide jaotamata tulem

9 214 853
8 342 636

Aruandeaasta tulem

-415 510
872 217

NETOVARA KOKKU

9 130 875
9 546 385

KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU

11 593 805
11 817 488








Lisad lehekülgedel 31 kuni 44 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.


Tulemiaruanne
(eurodes)


Lisa

2025
2024
Müügitulu
11
6 405 668
6 203 081
Tegevustoetus
10
10 772 997
11 222 282
Varade sihtfinantseerimine
10
369 110
712 333
Muu tulu sihtfinantseerimisest
10
104 370
205 109
Tulud kokku

17 652 145
18 342 805
Kaubad, toore, materjal ja teenused
12
-2 279 301
-2 407 508
Mitmesugused tegevuskulud
13
-1 777 946
-1 771 992
Tööjõu kulud



Palgakulu
14
-10 043 957
-9 570 404
Sotsiaalmaks
14
-3 350 840
-3 197 597
Tööjõu kulud kokku

-13 394 797
-12 768 001
Põhivara kulum ja väärtuse langus
6
-622 722
-555 693
Tegevustulem

-422 621
839 611
Finantstulud ja –kulud



Muud finantstulud ja –kulud

7 111
32 606
Finantstulud ja –kulud kokku

7 111
32 606
Aruandeaasta tulem

-415 510
872 217


















Lisad lehekülgedel 31 kuni 44 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.







Rahavoogude aruanne
(eurodes)


Lisa

2025
2024
Rahavood põhitegevusest



Tegevustulem

-422 621
839 611
Põhivara kulum ja väärtuse langus
6
622 722
555 693
Sihtfinantseerimise jäägi muutus
10
-212 276
-712 191
Põhitegevusega seotud nõuete muutus
3
117 894
-54 558
Varude muutus
5
6 534
-30 840
Põhitegevusega seotud kohustiste muutus
7
-36 674
-25 119
Kokku rahavood põhitegevusest

75 579
572 596




Rahavood investeerimistegevusest



Materiaalse põhivara soetus
6,8
-238 687
-915 939
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
10
245 000
730 087
Laekunud intress

7 111
32 606
Kokku rahavood investeerimistegevusest

13 424
-153 246




Rahavood finantseerimistegevusest



Kapitalirendi põhimaksete tagasimaksed
8
-2 825
-13 376
Kokku rahavood finantseerimistegevusest

-2 825
-13 376




Rahavood kokku

86 178
405 974




Raha ja raha lähendid perioodi alguses
2
2 151 323
1 745 349
Raha ja raha lähendid muutus

86 178
405 974




Raha ja raha lähendid perioodi lõpus
2
2 237 501
2 151 323













Lisad lehekülgedel 31 kuni 44 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.




Netovara muutuste aruanne
(eurodes)


Kapital
Eelmiste perioodide tulem
Aruandeaasta tulem
Kokku
31.12.2023
331 532
8 342 640
-4
8 674 168





2023. a tulem
0
-4
4
0
Aruandeaasta tulem
0
0
872 217
872 217
31.12.2024
331 532
8 342 636
872 217
9 546 385





2024.a tulem
0
872 217
-872 217
0
Aruandeaasta tulem
0
0
-415 510
-415 510
31.12.2025
331 532
9 214 853
-415 510
9 130 875






















Lisad lehekülgedel 31 kuni 44 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.








Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted

Rahvusooper Estonia 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuse, tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist.

Rahvusooper Estonia kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1 avalik-õigusliku juriidilise isiku spetsiifikale kohandatud kujul.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha ja raha rahalähendid
Raha ja raha lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid.

Nõuded ostjate vastu
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse Rahvusooperi tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine.
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.



Muud lühiajalised nõuded
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.
Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.
Varude kuluks kandmisel kasutatakse olenevalt varude grupist individuaalse hindamise meetodit või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.

Materiaalne põhivara
Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel 100% kulusse.
Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Rahvusooper saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
Ehitised 2% - 25%
Masinad ja seadmed 3% - 25%
Muu materiaalne põhivara 2% - 25%
Maad ei amortiseerita.

Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o. kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.

Immateriaalne põhivara
Immateriaalset vara (litsentsid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on Rahvusooperi poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning –meetodi põhjendatust.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised:
Immateriaalne vara 25%

Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele.

Tarkvara
Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Rahvusooperi poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena.

Varade väärtuse langus
Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.

Kapitali- ja kasutusrendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.



Rahvusooper kui rentnik
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.

Rahvusooper kui rendileandja
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule Rahvusooperi bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes Rahvusooperis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega.

Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, muud lühi -ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või Rahvusooperil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

Toetused
Toetusena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetusi jagatakse tegevustoetuseks ja sihtfinantseerimiseks.
a) Tegevustoetused
Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetuseid, mida on Rahvusooperile antud lähtudes rahvusooperi seadusest ning arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel.
b) Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimisena kajastatakse teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetuseid, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Sihtfinantseerimise toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha üleandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata.

Tegevuskulude sihtfinantseerimine
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Valitsuse sihtfinantseerimine, mida saadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et Rahvusooper vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub.

Varade sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, mille põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna.
Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta.
Sihtfinantseerimisega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel „Tegevuskulude sihtfinantseerimine” ja „Varade sihtfinantseerimine”.

Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes.

Tulude arvestus
Tulu etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel.
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul siis lähtutakse valmidusastme meetodist.
Tulu toitlustusteenuse eest kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel.

Kulude arvestus
Kulud kajastatakse raamatupidamises siis, kui on toimunud teenuse osutamine või kauba saamine. Kätte saamata kauba või veel osutamata teenuse eest makstud ettemaks kajastatakse ettemaksu kontol.


Tehingud seotud osapooltega
Seotud osapoolteks loetakse:
a) peadirektor ja nõukogu liikmed
b) eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid.
Raamatupidamise aastaaruande lisas kajastatakse majandusaastal toimunud oste, müüke ning nõudeid ja kohustisi, mis puudutavad seotud isikuid.

Aruandekuupäeva järgsete sündmuste arvestuspõhimõte

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva 31. detsember 2025 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades.

Lisa 2 Raha
(eurodes)


31.12.2025
31.12.2024
Pangakontod
1 644 860
1 672 291
Üleöö deposiit
571 982
452 682
Sularaha kassas
20 659
26 350
Raha ja pangakontod kokku
2 237 501
2 151 323

Intressimäär üleöö deposiidilt on 0,10 % (2024. aastal 0,95 – 1,25%).

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)


31.12.2025
31.12.2024
Nõuded ostjate vastu
70 175
307 534
Ettemaksed teenuste eest
15 420
33 737
Muud lühiajalised nõuded (vt.lisa 10)
138 993
1 211
Nõuded ja ettemaksed kokku
224 588
342 482

2025. aastal nagu ka 2024. aastal nõudeid alla hinnatud ei ole.






Lisa 4 Maksukohustused
(eurodes)
31.12.2025 31.12.2024

Maksuvõlg
Maksuvõlg
Sotsiaalmaks
348 006
320 881
Üksikisiku tulumaks
222 817
182 633
Käibemaks
42 847
30 052
Töötuskindlustusmaks
23 804
21 879
Kogumispension
17 467
12 406
Mitteresidendist juriidilise isiku tulumaks
1 875
2 285
Erisoodustuse tulumaks
949
1 646
Maksukohustused kokku (lisa 7)
657 765
571 782

Maksuhalduril on õigus kontrollida Rahvusooperi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Rahvusooperi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata teatrile olulise täiendava maksusumma.

Lisa 5 Varud
(eurodes)


31.12.2025
31.12.2024
Kavade varu
60 217
44 559
Toidukaupade varu
57 422
72 417
Materjalid laos
20 213
27 410
Kokku
137 852
144 386

Varusid kanti maha 2025.aastal summas 265 eurot. 2024. aastal kanti varusid maha summas 401 eurot.
2025. aastal nagu ka 2024. aastal varusid alla hinnatud ei ole.














Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara
(eurodes)


Maa
Ehitised
Masinad ja seadmed
Muu materiaalne põhivara
Lõpetamata projektid
Kokku
Saldo seisuga 31.12.2024






Soetusmaksumus
149 668
14 090 916
3 314 127
2 487 719
53 446
20 095 876
Akumuleeritud kulum
0
-7 514 987
-2 143 035
-1 258 557
0
-10 916 579
Jääkmaksumus
149 668
6 575 929
1 171 092
1 229 162
53 446
9 179 297
2025.a. toimunud muutused






Ostud perioodi jooksul
0
32 410
17 003
196 232
191 644
437 289
Ümberliigitamine
0
0
12 996
0
-12 996
0
Müük ja maha kandmine
0
0
-16 310
0
0
-16 310
Müüdud ja maha kantud põhivara kulum
0
0
16 310
0
0
16 310
Amortisatsioonikulu
0
-296 333
-141 221
-185 168
0
-622 722
Saldo seisuga 31.12.2025






Soetusmaksumus
149 668
14 123 326
3 327 816
2 683 951
232 094
20 516 855
Akumuleeritud kulum
0
-7 811 320
-2 267 946
-1 443 725
0
-11 522 991
Jääkmaksumus
149 668
6 312 006
1 059 870
1 240 226
232 094
8 993 864

2025.aastal kanti maha masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 16 310 eurot.
(2024.aastal kanti maha muud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 15 466 eurot).
2025. aastal nagu ka 2024. aastal põhivara alla hinnatud ei ole. Seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 puudusid põhivarad, mida oleks panditud laenukohustiste tagatiseks.

Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)


31.12.2025
31.12.2024
Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest
1 027 494
1 207 261
Maksuvõlad (vt lisa 4)
657 765
571 782
Võlad tarnijatele
452 382
226 253
Võlad töövõtjatele
268 480
245 855
Võlad ja ettemaksed kokku
2 406 121
2 251 151

Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent
(eurodes)

Kapitalirendi tingimustel renditakse järgmisi varasid:

2025.aastal soetati kapitalirenditingimustel auto soetusmaksumuses 6 958 eurot (kajastatud väikevahendina). 2024. aastal kapitalirenditingimustel varasid ei soetatud.
Lepingute alusvaluutaks on euro.


31.12.2025 31.12.2024
Kapitalirendi võlgnevus (lisa 9) 4 133 0
s.h. maksetähtaeg
kuni 1 aasta 3 529 0
1-5 aastat 604

2025 2024

Aruandeperioodi maksed 2 825 13 376

Kapitalirendi tingimustel renditud vara edasi renditud ei ole.
Lepingute alusvaluutaks on euro.
Intressimäär 6 kuu euribor + 2,0% aastas.


Rahvusooper Estonia kui rendileandja rendib kasutusrendi tingimustel välja hoones asuvaid ruume:


2025 2024

Aruandeperioodi maksed (perioodilised) 357 931 351 171 
Aruandeperioodi maksed (ühekordsed) 213 442 160 340
Kokku (vt lisa 11) 571 373 511 511

31.12.2025 31.12.2024
Kasutusrendile antud varade
bilansiline jääkmaksumus 2 117 047 2 205 566

Kasutusrendina rendib olulist osa hoonest SA Eesti Kontsert koos Eesti Rahvusmeeskooriga, kelle lepinguline rendimakse 2025.aastal oli 344 394 eurot. Rahvusooperil on sõlmitud lepingud veel ERSO-ga (summa aastas 9 137 eurot) ja Valga Lejo AS-ga (summa aastas 4 400 eurot).
Rendilepingute alusvaluutaks on euro.

Lisa 9 Laenukohustised
(eurodes)

31.12.2025
Kohustiste saldo
Kokku
s.h. pikaajaline osa
s.h. lühiajaline osa
Maksetähtaeg
Liisingud (lisa 8)
4 133
604
3 529
2025 – 2027.a.






Laenukohustiste intressid

2025 2024

Kapitalirendi intressimaksed 208 0

Lisa 10 Toetused
(eurodes)

Tegevustoetus
2025. aastal sai Rahvusooper Estonia Eesti Vabariigilt sihtotstarbelist toetust 10 817 575 eurot (2024. aastal 11 396 432 eurot).

Tegevuskulude sihtfinantseerimine

2025

2024

ALGJÄÄK KOKKU (KOHUSTIS)
2 198
2 056
SAAMINE


1. Valitsuselt


Valitsuselt saadud vahendid riigi poolt kompenseeritava õppelaenu tasumiseks
422
850
2. Muudelt organisatsioonidelt


Kultuurkapitalilt kulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid
0
16 975
Kultuuriministeeriumilt kulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid
18 586
57 000
Teistelt organisatsioonidelt kulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid
103 846
149 276
SAADUD KOKKU
122 854
224 101



KASUTAMINE


Riigi poolt kompenseeritavat õppelaenu tasuti
-422
-850
1. Tegevuskuludeks kokku
-422
-850
2. Muu sihtfinantseerimine
-104 370
-223 109
KASUTATUD KOKKU
-104 792
-223 959
Kohustis
20 260
2 198

Kultuuriministeerium toetas Rahvusooperit Estonia Tõnis Kaumanni ooperi „Paadimees Charon“ väljatoomisel (18 000 eurot).
Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt eraldati Rahvusooperile Estonia projekti „Teater maal“ raames toetust lasteetenduse „Punamütsike ja 7 pöialpoissi“ läbiviimiseks Vändra Kultuurimaja saalis ja Haapsalu Kultuurikeskuses (586 eurot).
Tantsukriitik Stuart Sweeney toetas balletiõhtu „Forsythe & Looris“ väljatoomist (6 000 eurot)
Estonia Poistekoori tegevust toetasid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (2 260 eurot) ja lapsevanemad (88 946 eurot).
Rahvusooper Estonia korraldas ka suvise lastelaagri, mida toetasid lapsevanemad (6 640 eurot).

2025. aasta tuludes on kajastatud ka Kultuuriministeeriumilt sihtotstarbeline toetus energiasäästlike valguslahenduste tarbeks summas 138 772 eurot. Seisuga 31.12.2025 ei olnud kogu toetussumma veel laekunud ning laekumata osa on kajastatud bilansis muude lühiajaliste nõuete koosseisus (vt.lisa 3).

Sihtfinantseerimine varade soetamiseks

2025
2024
Varade sihtfinantseerimise kasutamata jääk aasta algul
17 754
0
SAAMINE


Kultuuriministeeriumilt varade soetamiseks ja renoveerimiseks saadud
245 000
730 087
s.h. Energiasäästlike valguslahenduste investeering
0
555 087
IT taristu kaasajastamine
200 000
0
Remondifondi toetus
45 000
175 000
SAADUD KOKKU
245 000
730 087
KASUTAMINE


Energiasäästlike valguslahenduste investeering
0
-555 087
IT taristu kaasajastamine
-191 644
0
ATS süsteemi lõpuni ehitamine
-17 754
-74 205
Saali toolide renoveerimine
0
-72 714
Talveaia katuseakende remont
0
-10 327
Tööruumide remont
-14 382
0
Keskküttesüsteemi remont
-6 558
0
KASUTATUD KOKKU
-230 338
-712 333
Varade sihtfinantseerimise kasutamata jääk aasta lõpus
32 416
17 754

Lisa 11 Müügitulu
(eurodes)

Rahvusooper Estonia korraldab kontserte ja teatrietendusi Eesti Vabariigis ning tegeleb ka muu majandustegevusega. Müügitulu valdkondade lõikes jaguneb järgmiselt:

Müügitulu liik
2025
2024
Piletimüügitulu
3 527 545
3 490 781
Toitlustus
1 605 476
1 544 578
Üüritulu (lisa 8)
571 373
511 511
Reklaamitulu
191 927
200 277
Muud müügitulud
163 726
102 808
Parkla haldamine
95 170
88 357
Kavade müük
80 782
82 121
Kommunaaltulud
71 559
70 370
Kostüümide laenutus
36 243
40 200
Kultuuriline teenindamine
31 454
47 296
Majutusteenus
16 695
11 674
Materjalide ja põhivara müügi tulu
13 718
13 108
Müügitulu kokku
6 405 668
6 203 081

Piletimüügitulu koosneb piletite müügist saadud tulust. Rahvusooper Estonia majandustegevus toimub olulises osas Eesti Vabariigis
Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)


2025
2024
Lavastustega seotud teenused
1 196 813
1 329 955
Toitlustuse kaubakulu
540 495
474 150
Materjal lavastustele
478 338
545 588
Kavade kulu
56 227
55 244
Piletite kulu
7 428
2 571
Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku
2 279 301
2 407 508

Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)


2025
2024
Korrashoiumaterjal ja teenus
468 447
480 458
Kommunaalkulud
351 786
350 247
Majandamiskulud
207 558
154 272
Reklaamikulu
198 486
178 693
Inventar ja selle hooldus
141 866
96 126
Muud kulud
109 272
102 674
Infotehnoloogiline riistvara ja selle hooldus
100 539
109 662
Põhitegevusega seotud muud kulud
97 939
209 640
s.h. vahendustasu piletite müügist
22 505
102 319
Lähetuskulud
62 755
51 624
Sõidukite tarvikud ja hooldus
39 298
38 596
Mitmesugused tegevuskulud kokku
1 777 946
1 771 992

Lisa 14 Tööjõukulud
(eurodes)


2025
2024
Palgakulu
10 043 957
9 570 404
Sotsiaalmaks
3 350 840
3 197 597
Tööjõukulud kokku
13 394 797
12 768 001

Rahvusooperi Estonia koosseisuline töötajate arv, kus on arvestatud nii osalise kui ka täistööajaga töötajaid, oli 31.12.2025 seisuga 439 töötajat (2024. aastal 439 töötajat). 2025. aasta keskmine koosseisuliste töötajate arv taandatuna täistööajale oli 395 töötajat (2024. aastal 389 töötajat) ning palgakulu 10 043 957 eurot (2024. aastal 9 570 404 eurot).
Nõukogu tasud koos sotsiaalmaksuga olid 84 577 eurot (2024. aastal 78 523 eurot) ja peadirektori tasu koos maksudega oli 96 429 eurot (2024. aastal 97 942 eurot). Vt lisa 15.

Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega
(eurodes)

Rahvusooper Estonia aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks:

• peadirektor ja nõukogu liikmed
• eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid.
Raamatupidamise aastaaruandes on avalikustatud kõik seotud osapooltega tehtud tehingud. Mitteturutingimustel, õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele mittevastavaid tehinguid nii 2025. kui ka 2024. aastal ei olnud.

Aruandeperioodil olid nõukogu liikmete ja peadirektori tasud kokku koos sotsiaalmaksuga 181 006 eurot (2024. aastal 176 465 eurot). Vt ka lisa 14. Muid soodustusi nõukogu liikmetele ja peadirektorile aruandeperioodil antud ei ole.
Nõukogu liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused puuduvad.

Tehingud seotud osapooltega:
(eurodes)
2025 2024

Ostud
Müügid
Ostud
Müügid
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid
57 693
12 237
68 000
14 235

Saldod seotud osapooltega:
(eurodes)
31.12.2025 31.12.2024

Nõuded
Kohustised
Nõuded
Kohustised
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid
483
0
2 831
0

Lisa 16 Muu oluline informatsioon
(eurodes)

Seisuga 31. detsember 2025 nagu ka seisuga 31.detsember 2024 ei ületanud Rahvusooper Estonia lühiajalised kohustised käibevara. Seisuga 31. detsember 2025 jagunesid lühiajalised kohustised järgmiselt: lühiajalised laenukohustised summas 3 529 eurot (2024. aastal 0 eurot), võlad ja ettemaksed summas 2 406 121 eurot (2024. aastal 2 251 151 eurot) ja lühiajaline sihtfinantseerimise kohustis summas 52 676 eurot (2024. aastal 19 952 eurot).
Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest moodustasid 2025. aastal 1 027 494 eurot (2024. aastal 1 207 261 eurot). Vt lisa 7. Ettemaksed ei põhjusta Rahvusooper Estoniale täiendavaid rahalisi väljamakseid ning kulu kaasneb rahvusooperi põhitegevuse – etenduste andmisega.
Rahvusooper Estonia raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Rahvusooper Estonia tegevuse jätkumisest. Rahvusooper Estonia finantseerimine riigieelarvest toimub stabiilselt ja igakuiselt vastavalt Kultuuriministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule ning lühiajaliste kohustiste täitmine tähtaegselt ei tekita probleeme.
Tavapärase põhitegevusega seotud kulud suudab Rahvusooper katta omatuludega ja riigieelarvest saadud toetusega.










































SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE



















































































































































Tegevjuhtkonna allkirjad 2025. a majandusaasta aruandele



Rahvusooper Estonia 2025. a majandusaasta aruande allkirjastamine 2026:












________________________________

Peadirektor
Ott Maaten



























Nõukogu allkirjad 2025. a majandusaasta aruandele

Rahvusooperi Estonia nõukogu on 2025. a majandusaasta aruande kinnitanud ………………2026. a




______________________ ______________________
Nõukogu esimees Nõukogu liige
Ivari Ilja Mart Mikk




______________________ ______________________
Nõukogu liige Nõukogu liige
Signe Kivi Kadri Tali




______________________ ______________________
Nõukogu liige Nõukogu liige
Merilin Piipuu Kerri Kotta




______________________ _____________________
Nõukogu liige Nõukogu liige
Riina Viiding Triin Laasi-Õige




______________________ _____________________
Nõukogu liige Nõukogu liige
Kalle Viks René Eespere




______________________
Nõukogu liige
Aleksandr Tšaplõgin




Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2025-le

EMTAK
Tegevusala
2025



90201
Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine
3 558 999
90391
Lavakunsti abitegevused
117 025
56211
Toitlustamine üritustel
1 605 476
68201
Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitlus
571 373
68329
Muu kinnisvara haldus või haldusega seotud tegevused
71 559
73121
Reklaami vahendamine meedias
191 927
47121
Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge
163 726
55901
Muu majutus
16 695

Muu
108 888

Müügitulu kokku
6 405 668