Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected]

Teie 11.06.2026 nr RIIGIKOGU/26- 0564/-3T/

Meie 29.06.2026 nr 1.2-3/1301-4

Vabariigi Valitsuse arvamus ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE) kohta

Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees Vabariigi Valitsus vaatas 11. juuni 2026. a istungil läbi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Andre Hanimäe, Tanel Kiige, Züleyxa Izmailova algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE) ning otsustas eelnõu mitte toetada. Eelnõuga soovitakse muuta ravimiseaduse sätteid, lisades uue toetuse liigina annetuste eest ostetud ravimi toetus. Mõistame algatuse eesmärki parandada raskete haigustega patsientide ravivõimalusi ning tunnustame heategevusorganisatsioonide ja annetajate olulist panust patsientide toetamisel. Leiame siiski, et eelnõus kavandatud muudatus ei ole oma eesmärgi saavutamiseks sobiv ning selle mõjusid ei ole piisavalt hinnatud. Eelnõus pakutud meede keskendub käibemaksukulu kompenseerimisele. Käibemaks on riigieelarve tulu ning kavandatav muudatus tooks sisuliselt kaasa täiendava rahalise kohustuse Tervisekassale, kelle ülesanne on tagada ravikindlustuse vahendite kestlik kasutamine. Eelnõu seletuskirjas ei ole piisavalt põhjendatud, miks peaks sellise eesmärgi rahastamine toimuma Tervisekassa vahenditest. Sarnast seisukohta on väljendanud ka Rahandusministeerium, kelle hinnangul on tegemist eelkõige maksupoliitilise küsimusega ning vastavad kulud tuleks katta riigieelarve vahenditest. Tervisekassa rahastab ravimeid ja tervishoiuteenuseid pärast meditsiinilise efektiivsuse, kulutõhususe ja eelarvemõju hindamist. Eelnõus kavandatud lahendus looks aga olukorra, kus osa ravimeid saaks täiendava avaliku rahastuse. Näiteks juhul, kui heategevusfond kogub ravimi ostmiseks 100 eurot, võimaldaks eelnõus kavandatud kord lisada sellele täiendava avaliku rahastuse käibemaksu ulatuses. Praktikas tähendaks see täiendavat Tervisekassa kulu, mis omakorda mõjutab tervishoiuressursside planeerimise ühtseid põhimõtteid ning suurendab survet Tervisekassa eelarvele olukorras, kus tervishoiu rahastamise vajadused on juba praegu väga suured. Seejuures ei laieneks toetus kõigile patsientidele, kes sama ravimit omal kulul soetavad, vaid üksnes neile juhtudele, kus ravimi ostmine toimub heategevusfondi abil. Rahandusministeerium on samuti juhtinud tähelepanu asjaolule, et selline lähenemine ei taga võrreldavas olukorras olevate patsientide ühetaolist kohtlemist. Kokkuvõttes leiame, et kuigi eelnõu eesmärk toetada raskete haigustega patsientide ravivõimalusi on mõistetav, ei ole eelnõus kavandatud muudatuse mõjud ja

2

rahastamispõhimõtted esitatud kujul piisavalt selged ega võimalda kõiki kaasnevaid mõjusid hinnata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Kristiina Aavik [email protected]