Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

ARVAMUS nr 1-3/5_2026

Tallinn 2026

Selle kohta, kas soolise ülemineku arstliku ekspertiisikomisjoni mitmeaastased menetlusajad võivad kujutada endast kaudset

soolist diskrimineerimist.

Käesoleva arvamuse aluseks on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile (edaspidi volinik) saabunud avaldus seoses

soolise ülemineku ja soo õigusliku tunnustamisega.

Võrdse kohtlemise seaduse1 kohaselt on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes tegutseb iseseisvalt ning jälgib võrdse kohtlemise seaduse ja soolise

võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist ja annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise aset leidmise kohta isikute avalduste alusel või talle

laekunud teabe põhjal omal algatusel2.

Menetluse käik

1. Voliniku poole pöördus XX soolise ülemineku ning soo õigusliku tunnustamisega seotud avaldusega. Avalduse kohaselt soovis avaldaja

muuta oma passis määratud sugu. Vastavalt kehtivale korrale saatis ta selleks Sotsiaalministeeriumisse avalduse sooviga pöörduda arstliku

ekspertiisikomisjoni vastuvõtule. Talle saabunud vastuse kohaselt ulatus ooteaeg komisjoni vastuvõtule enam kui kahe ja poole aastani. Avaldaja oli

selleks ajaks alustanud ka hormoonravi teise riigi tervishoiusüsteemi

kaudu, et saavutada oma identiteedile vastav välimus. Avaldaja sõnul tekitab selline olukord ebakõla olukordades, kus avaldajal on vajadus või

kohustus avaldada oma isikukood või esitada isikut tõendavaid dokumente. Sellisel juhul võib tekkida vajadus anda selgitusi väga isiklikel teemadel,

ning see on põhjustanud avaldajale mitmeid ebamugavaid olukordi. Eriti rõhub avaldajat teadmine, et selline olukord kestab veel aastaid. Avaldaja

hinnangul on tema igapäevaelu ja võimalus elada kooskõlas oma identiteediga seetõttu oluliselt piiratud.

2. Volinik pöördus selgituste saamiseks Sotsiaalministeeriumi poole.

Ministeerium kinnitas, et komisjoni järjekorrad on pikad ning põhjendas seda spetsialistide puuduse ja suure töökoormusega. Samuti selgitas

ministeerium, et süsteemi parandamiseks on tehtud mitmeid muudatusi, st

1 VõrdKS § 15 lg 1 2 VõrdKS § 16 p 3

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

01.09.2025.a jõustus sotsiaalministri määruse „Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord“3 uus redaktsioon, mille tulemusel on

muutunud soolise ülemineku süsteemi õiguslik raamistik ning ministeeriumis loodetakse sellest järjekordade vähenemist tulevikus.

Samas ei esitanud ministeerium konkreetset ajakava, millal muutub komisjoniga kohtumine isikutele mõistliku aja jooksul kättesaadavaks.

3. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab soolise ebakõla kohta otsuse

saamiseks inimene käima arstliku ekspertiisikomisjoni vastuvõtul ning alles seejärel on tal võimalus taotleda juriidiliste sooandmete muutmist (sh

sootähis ja isikukood). Komisjoni ette pääsemise vältimatu roll tähendab, et selle menetluse takerdumine või märkimisväärne viibimine mõjutab

otseselt isiku enesemääramisõigust, inimväärikust ja eraelu puutumatust.

4. Avaldaja hinnangul muudab mitmeaastane ooteaeg seadusega ette

nähtud õiguse kasutamise sisuliselt kättesaamatuks, ning on tema suhtes sooliselt diskrimineeriv.

Õiguslikud alused

5. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ning

kedagi ei tohi diskrimineerida muu hulgas soo tõttu4. Põhiseadus tagab igaühele õiguse vabale eneseteostusele5, eraelu puutumatusele6 ning

tervise kaitsele7. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus8.

6. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)

kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema eraelu9. Euroopa

Inimõiguste Kohus on leidnud, et EIÕK artikli 8 kaitseala hõlmab inimese õigust määratleda oma sooidentiteeti10. Kohus on sedastanud, et kuivõrd

konventsiooni ülesanne on kaitsta inimväärikust ja inimeste vabadust, kaitseb artikkel 8 transsooliste inimeste õigust isiklikule arengule ning

õigust füüsilisele ja moraalsele turvalisusele11.

3 Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord-Riigi Teataja 4 PS § 12 5 PS § 19 6 PS § 26 7 PS § 28 8 PS § 14 9 EIÕK artikkel 8 10 EIK, 35968/97, Van Kück vs. Saksamaa, (12.06.2003), p 69; EIK, 29002/06, Schlumpf vs. Šveits, 2009, (5.06.2009), p 100. 11 Ibid.

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

7. Euroopa Inimõiguste Kohus on rõhutanud, et riigil lasub positiivne kohustus tagada õigusliku sootunnustamise menetluste tegelik toimivus

ning vältida põhjendamatuid takistusi inimese identiteedi õiguslikul tunnustamisel ja liikmesriigid peavad tagama soo õigusliku tunnustamise

menetluste praktilise ja efektiivse toimimise ning lähtuma põhimõttest, et menetlus peab olema selge, ligipääsetav ja tõhus12.

8. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse CM/Rec(2010)5 punkti

2113 järgi tuleb inimese soolist üleminekut igakülgselt õiguslikult tunnustada, eelkõige tuleb võimaldada kiire, läbipaistva ja ligipääsetava

menetluse abil inimese nime ja sootähise muutmine dokumentides.

9. Kui isiku dokumentides olevad andmed ei vasta tema tegelikule

sooidentiteedile ja välimusele, võib see tekitada probleeme reisides, tööotsingutel, ametiasutustega suhtlemisel ja muudes igapäevastes

olukordades. Selline olukord võib takistada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 21 sätestatud õiguse – vabalt liikuda ja elada ELi liikmesriikides –

kasutamist14.

10. Euroopa Liidu Kohus on mitmetes kohtuasjades kinnitanud, et transsoolise inimese ebasoodsam kohtlemine kujutab endast

diskrimineerimist soo tõttu15. Euroopa Liidu põhiõiguste harta16 artikli 21 kohaselt on keelatud igasugune diskrimineerimine muu hulgas soo tõttu.

11. Põhiseadusest tulenevale õigusele vabale eneseteostusele17

kaitsealasse kuuluvad ka inimese enesemääramisõigus ja enesekujutamisõigus, mida Riigikohus ja õiguskirjandus on käsitanud

üldise isiksuspõhiõiguse osana. Õiguslik sootunnustamine puudutab

inimese identiteedi, enesemääramise ja eraelu kõige intiimsemat sfääri. Seda ei saa käsitada üksnes tehnilise haldusmenetlusena registriandmete

muutmiseks. Sooidentiteet kujutab endast inimese identiteedi keskset osa ning võimalus saada riigilt oma sooidentiteedile vastavat õiguslikku

tunnustamist on otseselt seotud inimese enesemääramisõigusega.

12. Kui isikul puudub tegelik võimalus saavutada mõistliku aja jooksul oma sooidentiteedile vastavate registriandmete kandmine ametlikesse

registritesse, riivab see õigust määratleda ja väljendada oma identiteeti.

12 EIK, 2145/16 ja 20607/16, X and Y v. Romania, 19.01.2021, p-d 146–168. 13 CM_Rec(2010)5.pdf 14 ELK, Shipova, C-43/24, ECLI:EU:C:2026:168, p-d 38–45. 15 ELK, Richards v Secretary of State for Work and Pensions (C-423/04, ECLI:EU:C:2006:256), ELK, MB v Secretary of State for Work and Pensions (C-451/16, ECLI:EU:C:2018:492). 16 Euroopa Liidu põhiõiguste harta 17 PS § 19

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

Õiguslik sootunnustamine puudutab otseselt inimese võimalust elada ühiskonnas kooskõlas oma identiteediga. Registriandmete vastuolu inimese

tegeliku identiteediga võib mõjutada tema igapäevast suhtlust avaliku võimu kandjatega, töötamist, haridust, tervishoidu ning muid eluvaldkondi.

Seetõttu puudutab õiguslik soo tunnustamine otseselt ka eraelu puutumatuse õiguse keset.

13. Põhiseaduse kohaselt ei piisa põhiõiguste tagamiseks üksnes

menetluse formaalsest olemasolust. Riigil lasub kohustus luua selline menetluslik ja institutsionaalne korraldus, mis võimaldab põhiõigusi

tegelikult kasutada. Kui õiguslik sootunnustamine on seadusega ette nähtud, kuid praktikas ei ole võimalik taotlust mõistliku aja jooksul sisuliselt

menetleda, võib olla tegemist menetlus- ja korralduspõhiõiguse

rikkumisega. Õiguslik soo tunnustamine eeldab toimivat menetlust, piisavat institutsionaalset võimekust ning mõistlikke menetlustähtaegu.

14. Soolise võrdõiguslikkuse seadus kohaldub kõigis ühiskonnaelu

valdkondades. Kaudne diskrimineerimine on olukord, kus näiliselt neutraalne säte, kriteerium, tava või tegevus seab ühest soost isikud

võrreldes teisest soost isikutega ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui sellel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning

eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud18. Soolise ülemineku ja soo õigusliku tunnustamisega seotud ebasoodsamat

kohtlemist tuleb hinnata soo tunnuse kaitsealas, sest see puudutab vahetult inimese soolist kuuluvust ja selle õiguslikku tunnustamist19.

Hinnata tuleb, kas menetluskorraldus, mis puudutab soolise ülemineku tõttu sooandmete muutmist taotlevaid isikuid. seab nad põhjendamatult

ebasoodsasse olukorda. Kui avaldaja peab esitama asjaolud, mille põhjal

võib eeldada diskrimineerimise esinemist20, siis vastaspool peab tõendama, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud21.

Voliniku hinnang

15. Menetluses kogutud teabest nähtub, et õigusliku soo tunnustamise

menetluse läbimine sõltub arstliku ekspertiisikomisjoni vastuvõtule pääsemisest. Alles pärast komisjoni otsust on inimesel võimalik taotleda

rahvastikuregistris sooandmete muutmist. Seetõttu mõjutab komisjoni

18 SoVS § 3 lg 1 p 4 19 Albi, K.; Laidvee, J.; Papp, Ü.-M.; Sepper, M.-L. Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2010, § 3 kommentaar p 5.1, lk 25–26. 20 SoVS § 4 lg 1 21 SoVS § 4 lg 2

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

töökorraldus ja menetluse kestus otseselt inimese võimalust saavutada oma sooidentiteedi õiguslik tunnustamine.

Volinik hindab, kas antud menetluskorraldusel on objektiivselt põhjendatav

õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

16. Volinik leiab, et õiguslik soo tunnustamine puudutab inimese

identiteedi, enesemääramise ja eraelu kõige olulisemaid aspekte. Kui inimene peab ootama aastaid enne, kui tal tekib võimalus oma taotlust

sisuliselt menetleda, võib see oluliselt piirata tema võimalust elada kooskõlas oma identiteediga ning kasutada talle seadusega ette nähtud

õigusi. Menetlus, mille läbimine on õigusliku soo tunnustamise vältimatu

eeltingimus, peab olema tegelikult kättesaadav ja toimiv.

17. Kuigi arstliku ekspertiisikomisjoni menetlusreegleid kohaldatakse formaalselt kõigi taotlejate suhtes ühtemoodi, puudutab kõnealune

menetlus sisuliselt üksnes transsoolisi inimesi, kelle rahvastikuregistrisse kantud sooandmed ei vasta nende sooidentiteedile ja kes taotlevad soolise

ülemineku tõttu sooandmete muutmist. Seetõttu langevad menetluse viibimisest ja süsteemi mittetoimimisest tulenevad negatiivsed tagajärjed

vaid sellele isikute grupile.

18. Volinik leiab, et avaldaja on esitanud asjaolud, mille põhjal võib eeldada kaudse soolise diskrimineerimise esinemist. Õigusliku soo tunnustamise

menetlus sõltub arstliku ekspertiisikomisjoni tööst, komisjoni vastuvõtule pääsemine võib võtta mitu aastat ning selline viivitus mõjutab eelkõige

isikuid, kes vajavad oma sooidentiteedile vastavate registriandmete

muutmist. Pikaajaline ooteaeg piirab nende võimalust saada oma identiteedile vastavaid registriandmeid ning kasutada oma õigusi

samaväärselt isikutega, kelle registriandmed vastavad nende sooidentiteedile ega vaja õiguslikku muutmist. Seetõttu on põhjendatud

järeldus, et näiliselt neutraalne menetluskorraldus võib avaldada ebaproportsionaalselt ebasoodsat mõju ühele kindlale isikute grupile.

19. Menetluse käigus kogutud teabest ei nähtu selgelt, et mitmeaastane

menetlusaeg oleks vältimatult vajalik või et vähem koormavad lahendused ei oleks võimalikud. Samuti ei nähtu ministeeriumi vastustest konkreetset

ajakava, mille alusel oleks võimalik hinnata, millal muutub õigusliku soo tunnustamise menetlus inimestele reaalselt kättesaadavaks mõistliku aja

jooksul. Kuigi ministeerium on kirjeldanud samme süsteemi parandamiseks, ei võimalda esitatud teave järeldada, et olemasolev

olukord saaks lähitulevikus tõhusalt lahendatud.

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

Kuigi arstliku ekspertiisikomisjoni eesmärk tagada soolise ebakõla kohta

tehtava otsuse meditsiiniline ja õiguslik põhjendatus võib olla õigustatud, ei nähtu menetluses kogutud teabest selgelt, et mitmeaastane ooteaeg

oleks selle eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik meede või et vähem koormavad lahendused ei oleks võimalikud. Spetsialistide puudus ja suur

töökoormus võivad selgitada järjekordade tekkimist, kuid need ei vabasta riiki kohustusest korraldada põhiõiguste kasutamiseks vajalik menetlus

tegelikult kättesaadaval ja mõistliku aja jooksul toimival viisil. Samuti puudub ajakava, mille alusel oleks võimalik hinnata, millal muutub

õigusliku sootunnustamise menetlus inimestele reaalselt kättesaadavaks mõistliku aja jooksul.

20. Menetluse käigus kogutud teabest ei nähtu, et mitmeaastane menetlusaeg oleks objektiivselt põhjendatud ning vajalik

õigustatud eesmärgi saavutamiseks. Eeltoodut arvestades peab volinik diskrimineerimiskahtlust põhjendatuks ning leiab, et

kirjeldatud asjaoludel võib olla tegemist kaudse soolise diskrimineerimisega.

Voliniku arvamuse õiguslik tähendus ning diskrimineerimisvaidluse lahendamine

21. Voliniku arvamuse eesmärk on anda hinnang, mis võimaldaks

koostoimes võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seaduse ning Eesti Vabariigi jaoks siduvate välislepingute ja muude õigusaktidega

hinnata, kas konkreetses õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise

põhimõtet. Voliniku arvamuse ülesanne on anda avalduse esitanud isikule või omal algatusel eksperthinnang, kas diskrimineerimiskahtlus on

põhjendatud22.

22. Diskrimineerimisvaidlusi lahendavad töövaidluskomisjon, kohus ning lepitusmenetluse korras õiguskantsler23. Käesoleva asja laadist tulenevalt

saab vaidluse lahendada eelkõige kohus.

23. Diskrimineerimise tõttu kannatanul on õigus nõuda lisaks varalise kahju hüvitamisele ka mittevaralise kahju hüvitisena mõistliku rahasumma

maksmist24. Diskrimineerimiskeelu rikkumise korral on kahju hüvitamise

22 VõrdKS § 17 lg 2 23 SoVS § 12 24 SoVS § 13

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

nõude esitamise tähtaeg üks aasta päevast, mil kannatanud isik pidi kahju tekkimisest teada saama25.

Christian Veske Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Allkirjastatud digitaalselt

25 SoVS § 14

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

ARVAMUS nr 1-3/5_2026

Tallinn 2026

Selle kohta, kas soolise ülemineku arstliku ekspertiisikomisjoni mitmeaastased menetlusajad võivad kujutada endast kaudset

soolist diskrimineerimist.

Käesoleva arvamuse aluseks on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile (edaspidi volinik) saabunud avaldus seoses

soolise ülemineku ja soo õigusliku tunnustamisega.

Võrdse kohtlemise seaduse1 kohaselt on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes tegutseb iseseisvalt ning jälgib võrdse kohtlemise seaduse ja soolise

võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist ja annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise aset leidmise kohta isikute avalduste alusel või talle

laekunud teabe põhjal omal algatusel2.

Menetluse käik

1. Voliniku poole pöördus XX soolise ülemineku ning soo õigusliku tunnustamisega seotud avaldusega. Avalduse kohaselt soovis avaldaja

muuta oma passis määratud sugu. Vastavalt kehtivale korrale saatis ta selleks Sotsiaalministeeriumisse avalduse sooviga pöörduda arstliku

ekspertiisikomisjoni vastuvõtule. Talle saabunud vastuse kohaselt ulatus ooteaeg komisjoni vastuvõtule enam kui kahe ja poole aastani. Avaldaja oli

selleks ajaks alustanud ka hormoonravi teise riigi tervishoiusüsteemi

kaudu, et saavutada oma identiteedile vastav välimus. Avaldaja sõnul tekitab selline olukord ebakõla olukordades, kus avaldajal on vajadus või

kohustus avaldada oma isikukood või esitada isikut tõendavaid dokumente. Sellisel juhul võib tekkida vajadus anda selgitusi väga isiklikel teemadel,

ning see on põhjustanud avaldajale mitmeid ebamugavaid olukordi. Eriti rõhub avaldajat teadmine, et selline olukord kestab veel aastaid. Avaldaja

hinnangul on tema igapäevaelu ja võimalus elada kooskõlas oma identiteediga seetõttu oluliselt piiratud.

2. Volinik pöördus selgituste saamiseks Sotsiaalministeeriumi poole.

Ministeerium kinnitas, et komisjoni järjekorrad on pikad ning põhjendas seda spetsialistide puuduse ja suure töökoormusega. Samuti selgitas

ministeerium, et süsteemi parandamiseks on tehtud mitmeid muudatusi, st

1 VõrdKS § 15 lg 1 2 VõrdKS § 16 p 3

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

01.09.2025.a jõustus sotsiaalministri määruse „Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord“3 uus redaktsioon, mille tulemusel on

muutunud soolise ülemineku süsteemi õiguslik raamistik ning ministeeriumis loodetakse sellest järjekordade vähenemist tulevikus.

Samas ei esitanud ministeerium konkreetset ajakava, millal muutub komisjoniga kohtumine isikutele mõistliku aja jooksul kättesaadavaks.

3. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab soolise ebakõla kohta otsuse

saamiseks inimene käima arstliku ekspertiisikomisjoni vastuvõtul ning alles seejärel on tal võimalus taotleda juriidiliste sooandmete muutmist (sh

sootähis ja isikukood). Komisjoni ette pääsemise vältimatu roll tähendab, et selle menetluse takerdumine või märkimisväärne viibimine mõjutab

otseselt isiku enesemääramisõigust, inimväärikust ja eraelu puutumatust.

4. Avaldaja hinnangul muudab mitmeaastane ooteaeg seadusega ette

nähtud õiguse kasutamise sisuliselt kättesaamatuks, ning on tema suhtes sooliselt diskrimineeriv.

Õiguslikud alused

5. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ning

kedagi ei tohi diskrimineerida muu hulgas soo tõttu4. Põhiseadus tagab igaühele õiguse vabale eneseteostusele5, eraelu puutumatusele6 ning

tervise kaitsele7. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus8.

6. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)

kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema eraelu9. Euroopa

Inimõiguste Kohus on leidnud, et EIÕK artikli 8 kaitseala hõlmab inimese õigust määratleda oma sooidentiteeti10. Kohus on sedastanud, et kuivõrd

konventsiooni ülesanne on kaitsta inimväärikust ja inimeste vabadust, kaitseb artikkel 8 transsooliste inimeste õigust isiklikule arengule ning

õigust füüsilisele ja moraalsele turvalisusele11.

3 Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord-Riigi Teataja 4 PS § 12 5 PS § 19 6 PS § 26 7 PS § 28 8 PS § 14 9 EIÕK artikkel 8 10 EIK, 35968/97, Van Kück vs. Saksamaa, (12.06.2003), p 69; EIK, 29002/06, Schlumpf vs. Šveits, 2009, (5.06.2009), p 100. 11 Ibid.

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

7. Euroopa Inimõiguste Kohus on rõhutanud, et riigil lasub positiivne kohustus tagada õigusliku sootunnustamise menetluste tegelik toimivus

ning vältida põhjendamatuid takistusi inimese identiteedi õiguslikul tunnustamisel ja liikmesriigid peavad tagama soo õigusliku tunnustamise

menetluste praktilise ja efektiivse toimimise ning lähtuma põhimõttest, et menetlus peab olema selge, ligipääsetav ja tõhus12.

8. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse CM/Rec(2010)5 punkti

2113 järgi tuleb inimese soolist üleminekut igakülgselt õiguslikult tunnustada, eelkõige tuleb võimaldada kiire, läbipaistva ja ligipääsetava

menetluse abil inimese nime ja sootähise muutmine dokumentides.

9. Kui isiku dokumentides olevad andmed ei vasta tema tegelikule

sooidentiteedile ja välimusele, võib see tekitada probleeme reisides, tööotsingutel, ametiasutustega suhtlemisel ja muudes igapäevastes

olukordades. Selline olukord võib takistada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 21 sätestatud õiguse – vabalt liikuda ja elada ELi liikmesriikides –

kasutamist14.

10. Euroopa Liidu Kohus on mitmetes kohtuasjades kinnitanud, et transsoolise inimese ebasoodsam kohtlemine kujutab endast

diskrimineerimist soo tõttu15. Euroopa Liidu põhiõiguste harta16 artikli 21 kohaselt on keelatud igasugune diskrimineerimine muu hulgas soo tõttu.

11. Põhiseadusest tulenevale õigusele vabale eneseteostusele17

kaitsealasse kuuluvad ka inimese enesemääramisõigus ja enesekujutamisõigus, mida Riigikohus ja õiguskirjandus on käsitanud

üldise isiksuspõhiõiguse osana. Õiguslik sootunnustamine puudutab

inimese identiteedi, enesemääramise ja eraelu kõige intiimsemat sfääri. Seda ei saa käsitada üksnes tehnilise haldusmenetlusena registriandmete

muutmiseks. Sooidentiteet kujutab endast inimese identiteedi keskset osa ning võimalus saada riigilt oma sooidentiteedile vastavat õiguslikku

tunnustamist on otseselt seotud inimese enesemääramisõigusega.

12. Kui isikul puudub tegelik võimalus saavutada mõistliku aja jooksul oma sooidentiteedile vastavate registriandmete kandmine ametlikesse

registritesse, riivab see õigust määratleda ja väljendada oma identiteeti.

12 EIK, 2145/16 ja 20607/16, X and Y v. Romania, 19.01.2021, p-d 146–168. 13 CM_Rec(2010)5.pdf 14 ELK, Shipova, C-43/24, ECLI:EU:C:2026:168, p-d 38–45. 15 ELK, Richards v Secretary of State for Work and Pensions (C-423/04, ECLI:EU:C:2006:256), ELK, MB v Secretary of State for Work and Pensions (C-451/16, ECLI:EU:C:2018:492). 16 Euroopa Liidu põhiõiguste harta 17 PS § 19

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

Õiguslik sootunnustamine puudutab otseselt inimese võimalust elada ühiskonnas kooskõlas oma identiteediga. Registriandmete vastuolu inimese

tegeliku identiteediga võib mõjutada tema igapäevast suhtlust avaliku võimu kandjatega, töötamist, haridust, tervishoidu ning muid eluvaldkondi.

Seetõttu puudutab õiguslik soo tunnustamine otseselt ka eraelu puutumatuse õiguse keset.

13. Põhiseaduse kohaselt ei piisa põhiõiguste tagamiseks üksnes

menetluse formaalsest olemasolust. Riigil lasub kohustus luua selline menetluslik ja institutsionaalne korraldus, mis võimaldab põhiõigusi

tegelikult kasutada. Kui õiguslik sootunnustamine on seadusega ette nähtud, kuid praktikas ei ole võimalik taotlust mõistliku aja jooksul sisuliselt

menetleda, võib olla tegemist menetlus- ja korralduspõhiõiguse

rikkumisega. Õiguslik soo tunnustamine eeldab toimivat menetlust, piisavat institutsionaalset võimekust ning mõistlikke menetlustähtaegu.

14. Soolise võrdõiguslikkuse seadus kohaldub kõigis ühiskonnaelu

valdkondades. Kaudne diskrimineerimine on olukord, kus näiliselt neutraalne säte, kriteerium, tava või tegevus seab ühest soost isikud

võrreldes teisest soost isikutega ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui sellel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning

eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud18. Soolise ülemineku ja soo õigusliku tunnustamisega seotud ebasoodsamat

kohtlemist tuleb hinnata soo tunnuse kaitsealas, sest see puudutab vahetult inimese soolist kuuluvust ja selle õiguslikku tunnustamist19.

Hinnata tuleb, kas menetluskorraldus, mis puudutab soolise ülemineku tõttu sooandmete muutmist taotlevaid isikuid. seab nad põhjendamatult

ebasoodsasse olukorda. Kui avaldaja peab esitama asjaolud, mille põhjal

võib eeldada diskrimineerimise esinemist20, siis vastaspool peab tõendama, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud21.

Voliniku hinnang

15. Menetluses kogutud teabest nähtub, et õigusliku soo tunnustamise

menetluse läbimine sõltub arstliku ekspertiisikomisjoni vastuvõtule pääsemisest. Alles pärast komisjoni otsust on inimesel võimalik taotleda

rahvastikuregistris sooandmete muutmist. Seetõttu mõjutab komisjoni

18 SoVS § 3 lg 1 p 4 19 Albi, K.; Laidvee, J.; Papp, Ü.-M.; Sepper, M.-L. Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2010, § 3 kommentaar p 5.1, lk 25–26. 20 SoVS § 4 lg 1 21 SoVS § 4 lg 2

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

töökorraldus ja menetluse kestus otseselt inimese võimalust saavutada oma sooidentiteedi õiguslik tunnustamine.

Volinik hindab, kas antud menetluskorraldusel on objektiivselt põhjendatav

õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

16. Volinik leiab, et õiguslik soo tunnustamine puudutab inimese

identiteedi, enesemääramise ja eraelu kõige olulisemaid aspekte. Kui inimene peab ootama aastaid enne, kui tal tekib võimalus oma taotlust

sisuliselt menetleda, võib see oluliselt piirata tema võimalust elada kooskõlas oma identiteediga ning kasutada talle seadusega ette nähtud

õigusi. Menetlus, mille läbimine on õigusliku soo tunnustamise vältimatu

eeltingimus, peab olema tegelikult kättesaadav ja toimiv.

17. Kuigi arstliku ekspertiisikomisjoni menetlusreegleid kohaldatakse formaalselt kõigi taotlejate suhtes ühtemoodi, puudutab kõnealune

menetlus sisuliselt üksnes transsoolisi inimesi, kelle rahvastikuregistrisse kantud sooandmed ei vasta nende sooidentiteedile ja kes taotlevad soolise

ülemineku tõttu sooandmete muutmist. Seetõttu langevad menetluse viibimisest ja süsteemi mittetoimimisest tulenevad negatiivsed tagajärjed

vaid sellele isikute grupile.

18. Volinik leiab, et avaldaja on esitanud asjaolud, mille põhjal võib eeldada kaudse soolise diskrimineerimise esinemist. Õigusliku soo tunnustamise

menetlus sõltub arstliku ekspertiisikomisjoni tööst, komisjoni vastuvõtule pääsemine võib võtta mitu aastat ning selline viivitus mõjutab eelkõige

isikuid, kes vajavad oma sooidentiteedile vastavate registriandmete

muutmist. Pikaajaline ooteaeg piirab nende võimalust saada oma identiteedile vastavaid registriandmeid ning kasutada oma õigusi

samaväärselt isikutega, kelle registriandmed vastavad nende sooidentiteedile ega vaja õiguslikku muutmist. Seetõttu on põhjendatud

järeldus, et näiliselt neutraalne menetluskorraldus võib avaldada ebaproportsionaalselt ebasoodsat mõju ühele kindlale isikute grupile.

19. Menetluse käigus kogutud teabest ei nähtu selgelt, et mitmeaastane

menetlusaeg oleks vältimatult vajalik või et vähem koormavad lahendused ei oleks võimalikud. Samuti ei nähtu ministeeriumi vastustest konkreetset

ajakava, mille alusel oleks võimalik hinnata, millal muutub õigusliku soo tunnustamise menetlus inimestele reaalselt kättesaadavaks mõistliku aja

jooksul. Kuigi ministeerium on kirjeldanud samme süsteemi parandamiseks, ei võimalda esitatud teave järeldada, et olemasolev

olukord saaks lähitulevikus tõhusalt lahendatud.

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

Kuigi arstliku ekspertiisikomisjoni eesmärk tagada soolise ebakõla kohta

tehtava otsuse meditsiiniline ja õiguslik põhjendatus võib olla õigustatud, ei nähtu menetluses kogutud teabest selgelt, et mitmeaastane ooteaeg

oleks selle eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik meede või et vähem koormavad lahendused ei oleks võimalikud. Spetsialistide puudus ja suur

töökoormus võivad selgitada järjekordade tekkimist, kuid need ei vabasta riiki kohustusest korraldada põhiõiguste kasutamiseks vajalik menetlus

tegelikult kättesaadaval ja mõistliku aja jooksul toimival viisil. Samuti puudub ajakava, mille alusel oleks võimalik hinnata, millal muutub

õigusliku sootunnustamise menetlus inimestele reaalselt kättesaadavaks mõistliku aja jooksul.

20. Menetluse käigus kogutud teabest ei nähtu, et mitmeaastane menetlusaeg oleks objektiivselt põhjendatud ning vajalik

õigustatud eesmärgi saavutamiseks. Eeltoodut arvestades peab volinik diskrimineerimiskahtlust põhjendatuks ning leiab, et

kirjeldatud asjaoludel võib olla tegemist kaudse soolise diskrimineerimisega.

Voliniku arvamuse õiguslik tähendus ning diskrimineerimisvaidluse lahendamine

21. Voliniku arvamuse eesmärk on anda hinnang, mis võimaldaks

koostoimes võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seaduse ning Eesti Vabariigi jaoks siduvate välislepingute ja muude õigusaktidega

hinnata, kas konkreetses õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise

põhimõtet. Voliniku arvamuse ülesanne on anda avalduse esitanud isikule või omal algatusel eksperthinnang, kas diskrimineerimiskahtlus on

põhjendatud22.

22. Diskrimineerimisvaidlusi lahendavad töövaidluskomisjon, kohus ning lepitusmenetluse korras õiguskantsler23. Käesoleva asja laadist tulenevalt

saab vaidluse lahendada eelkõige kohus.

23. Diskrimineerimise tõttu kannatanul on õigus nõuda lisaks varalise kahju hüvitamisele ka mittevaralise kahju hüvitisena mõistliku rahasumma

maksmist24. Diskrimineerimiskeelu rikkumise korral on kahju hüvitamise

22 VõrdKS § 17 lg 2 23 SoVS § 12 24 SoVS § 13

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

nõude esitamise tähtaeg üks aasta päevast, mil kannatanud isik pidi kahju tekkimisest teada saama25.

Christian Veske Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Allkirjastatud digitaalselt

25 SoVS § 14