Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Karl Kirt

Tõrva Vallavolikogu esimees

Teie: 12.06.2026 nr 1-14/2026/1309-1

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 13-1/1626-1

Vastus pöördumisele

Lugupeetud Karl Kirt

Saatsite Õiguskantsleri Kantseleile pöördumise, milles palute selgitada kohaliku omavalitsuse

volikogu revisjonikomisjoni kontrollipädevuse ning dokumentide küsimise õiguse ulatust

omavalitsusüksuse valitseva mõju all oleva äriühingu tegevuse kontrollimisel. Õiguskantsleri

Kantselei edastas 15.06.2026 Teie pöördumise vastamiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile.

Esmalt selgitame, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevuses ei ole anda õigusabi

ega lahendada kohaliku omavalitsuse organite vahelisi vaidlusi. Ministeerium ei hinda

teabevaldaja eest, kas revisjonikomisjoni teabepäringus nimetatud teave ja dokumendid on

küsitud ulatuses sisuliselt vajalikud revisjoniülesande täitmiseks. Ministeerium saab anda

üksnes õigusalaseid selgitusi oma vastutusvaldkonna seaduste kohta.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 lõike 1 alusel on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisalas mh regionaalpoliitika ja -arengu, kohaliku omavalitsuse poliitika ja kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika kavandamine ja elluviimine ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine. Ministeeriumi pädevuses1 on anda selgitusi vastutusvaldkonna seaduste

tõlgendamise ja rakendamise kohta ning nõustada kohaliku omavalitsuse üksusi

omavalitsuslikes küsimustes. Ministeeriumi vastutusvaldkonna seaduseks on ka kohaliku

omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS).

Järgnevalt selgitame KOKSis sätestatud revisjonikomisjoni kontrolliõiguse ja teabesaamise

õiguse ulatust ning vastame Teie pöördumises esitatud küsimustele.

KOKS § 48 lõike 3 punkti 1 kohaselt on revisjonikomisjonil õigus kontrollida ja hinnata valla-

või linnavalitsuse, valla- või linnavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate

asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja

1 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) §

3 kohaselt annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi enda väljatöötatud õigusaktide,

nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse

kohta. MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole

kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult

kohus.

2 (4)

mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna

vara kasutamise sihipärasust. Samas sätestab KOKS § 48 lõige 4, et revisjonikomisjon täidab

oma pädevusse kuuluvaid ülesandeid valla või linna põhimääruses sätestatud korras kas

tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

Tõrva valla põhimääruse § 23 lõike 1 kohaselt viib revisjonikomisjon kontrollimisi läbi

volikogu ühekordsel ülesandel või revisjonikomisjoni enda algatusel tööplaani alusel, mille

koostab komisjon ise. Sellise regulatsiooniga on volikogu andnud revisjonikomisjonile

pädevuse ise otsustada, milliseid kontrolliülesandeid tööplaani alusel läbi viia ning milliseid

revisjoniobjekte ja -küsimusi kontroll hõlmab.

KOKS § 48 lõike 6 kohaselt on revisjonikomisjonil õigus saada teavet ja kõiki oma tööks

vajalikke dokumente. Revisjonikomisjon saab küsida teavet ja dokumente tööplaanis või

volikogu ülesandel ettenähtud tegevuse läbiviimiseks.

Nimetatud sätetest tuleneb revisjonikomisjoni ulatuslik kontrollipädevus. Samas ei saa

seadusest järeldada, et revisjonikomisjonil oleks piiramatu õigus nõuda mistahes dokumente

sõltumata nende seosest kontrolli eesmärgiga. Seadus kasutab mõistet „oma tööks vajalikud

dokumendid“, mis tähendab, et dokumentide küsimine peab olema seotud konkreetse kontrolli

läbiviimisega ning taotletavad andmed peavad olema kontrolli eesmärgi saavutamiseks

objektiivselt vajalikud. Näiteks juhul, kui revisjonikomisjon viib tööplaani alusel läbi hangete

korralduse kontrolli, on tal õigus saada just selle konkreetse ülesande täitmiseks vajalikku

teavet ja dokumente.

Teabe ja dokumentide väljastamise nõudes peab revisjonikomisjon viitama konkreetsele

tööplaanis või volikogu haldusaktis määratud revisjoniülesandele, mille täitmiseks teavet

vajatakse. Samuti on teabepäringu saajal õigus paluda täpsustada päringu eesmärki, et hinnata,

kas küsitud teave on revisjonikomisjonile tema ülesannete täitmiseks vajalik ning millises

ulatuses on selle edastamine konkreetse kontrolli eesmärki arvestades põhjendatud. Vajaduse

korral on põhjendatud, et osapooled arutavad läbi dokumentide esitamise ulatuse ja viisi ning

lepivad kokku lahendustes, mis võimaldavad tagada revisjoni eesmärgi saavutamise.

Pöördumisele lisatud revisjonikomisjoni kontrollülesande2 kohaselt on kontrolli eesmärk ja

ulatus omavalitsusüksuse valitseva mõju all oleva äriühingu lepingute ja muu dokumentatsiooni

läbivaatamine ning tulude, kulude ja eelarve täitmise ülevaatamine.

Revisjonikomisjoni tööplaanis märgitud revisjon peaks olema sõnastatud selliselt, et selle

eesmärk, kontrolliobjekt ja ulatus oleksid üheselt mõistetavad. Väga üldise sõnastusega

revisjoniülesanne võib tekitada vaidlusi revisjonikomisjoni pädevuse ning teabe ja

dokumentide nõudmise õiguse üle. Seetõttu on põhjendatud, et tööplaanis kinnitatakse

revisjonid, mille fookus on selge ning mis on suunatud konkreetse riskiga seotud tegevuse,

protsessi või tehingu kontrollimisele. Selgelt piiritletud revisjoniülesanne aitab määratleda,

milline teave ja dokumendid on KOKS § 48 lõike 6 tähenduses konkreetse revisjoni

läbiviimiseks vajalikud.

Õigusaktidest ei tulene kohustust iga dokumendinõuet üksikasjalikult põhjendada, kuid hea

halduse põhimõttest lähtudes on soovitatav vajaduse korral selgitada, millise kontrolliküsimuse

lahendamiseks konkreetseid dokumente küsitakse. See aitab vältida vaidlusi ning tagab

revisjoni sujuva läbiviimise.

Küsimuses, kas kontrollitaval äriühingul on õigus paluda täpsustada dokumentide küsimise

2 Sama revisjoniülesanne on määratletud ka revisjonikomisjoni 2026. aasta tööplaanis.

3 (4)

eesmärki või ulatust, leiame, et selline täpsustav pöördumine ei ole iseenesest käsitatav

revisjoni takistamisena. Eriti võib see olla põhjendatud olukorras, kus küsitavad dokumendid

sisaldavad ulatuslikult kolmandate isikute isikuandmeid, ärisaladust või muud konfidentsiaalset

teavet. Kontrollitava soov mõista, millisel eesmärgil ning millises ulatuses andmeid vajatakse,

aitab kaasa proportsionaalse lahenduse leidmisele ning ei tähenda iseenesest keeldumist

revisjoniga koostööd tegemast.

Revisjoni takistamisest võiks rääkida eelkõige olukorras, kus pärast revisjonikomisjoni

põhjendatud nõude esitamist keeldutakse dokumente esitamast või takistatakse muul viisil

kontrolli läbiviimist. Pelgalt dokumentide nõude põhjendatuse või ulatuse täpsustamine ei anna

alust järeldada, et kontrollitav isik takistab revisjoni läbiviimist.

Küsimusele, kas revisjonikomisjonil on õigus nõuda täielikke pangakonto väljavõtteid kogu

kontrollitava perioodi kohta, ei ole võimalik anda üldist ja kõiki juhtumeid hõlmavat vastust.

Sellise nõude õiguspärasus sõltub konkreetse revisjoni eesmärgist, kontrolli ulatusest ning

sellest, kas täielik pangakonto väljavõte on kontrolli läbiviimiseks vältimatult vajalik.

Pangakonto väljavõtted võivad sisaldada lisaks äriühingu finantsteabele ka kolmandate isikute

isikuandmeid või muud kaitstavat teavet. Seetõttu tuleb ka revisjonikomisjoni kontrolliõiguse

teostamisel järgida proportsionaalsuse põhimõtet ning arvestada, et isikuandmete töötlemine

peab olema piiratud kontrolli eesmärgi saavutamiseks vajalikuga. Kui revisjoni eesmärgi

saavutamiseks piisab pangakonto väljavõtte osast (näiteks konkreetsete tehingute või

ajavahemiku kohta), muudest dokumentidest või finantsandmetest, tuleks üldjuhul eelistada

sellist vähem koormavat ja kontrolli eesmärgiga proportsionaalset lahendust.

Andmete väljastamisel ja töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse üldpõhimõtteid,

sealhulgas eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtteid. Andmeid tuleb väljastada üksnes

ulatuses, mis on revisjoni läbiviimiseks vajalikud, ning andmete töötlemine ei tohi olla

ülemäärane. Kui revisjoni eesmärgi saavutamiseks on võimalik kasutada vähem mahukaid või

vähem tundlikke andmeid, tuleb eelistada sellist lahendust. Teabevaldajal tuleb hinnata, kas

revisjoni eesmärgi saavutamiseks on vajalik dokumentide täismahus väljastamine või piisab

vajalike andmete edastamisest osaliselt või kokkuvõtlikul kujul. Juhul, kui teavet täielikult või

osaliselt ei väljastata, tuleb teabevaldajal keeldumist põhjendada.

Revisjonikomisjonile ei või meelevaldselt jätta andmata tema kontrolliülesannete täitmiseks

vajalikku teavet või dokumente. Asjaolu, et dokument sisaldab isikuandmeid või muud

juurdepääsupiiranguga teavet, ei välista iseenesest selle esitamist revisjonikomisjonile, kui

selline teave on vajalik tema kontrolliülesannete täitmiseks. Juurdepääsupiiranguga teabe

edastamisel ja kasutamisel kehtivad ka volikogu liikme suhtes seadustes sätestatud teabe ja

andmete kasutamise ning töötlemise üldpõhimõtted, samuti lasub volikogu liikmeil vastutus

juurdepääsupiiranguga teabe avalikustamise eest.3

Hea halduse põhimõttega kooskõlas oleva menetluse tagamiseks soovitame, et

revisjonikomisjon määratleks kontrolli eesmärgi võimalikult selgelt, seostaks dokumentide

küsimise konkreetsete kontrolliküsimustega ning hindaks iga dokumendinõude vajalikkust ja

proportsionaalsust. Samal ajal peaks kontrollitav asutus või äriühing tegema

revisjonikomisjoniga koostööd ning esitama kontrolli läbiviimiseks vajalikud dokumendid.

Loodame, et eeltoodud selgitused aitavad kujundada praktikat, mis võimaldab

revisjonikomisjonil täita tõhusalt oma seadusest tulenevaid ülesandeid ning samal ajal tagada

kontrollitavate asutuste või äriühingute valduses oleva teabe nõuetekohase käitlemise.

3 01.07.2026 jõustuv KOKS § 261 sätestab sõnaselgelt, et volikogu liige ei või oma ülesannete täitmise, volituste

peatumise ajal ja pärast volituste lõppemist avaldada talle volikogu liikme ülesannete täitmise tõttu teatavaks

saanud ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teavet.

4 (4)

Ministeerium peab oluliseks, et kohaliku omavalitsuse organid ning kontrollitavad asutused ja

äriühingud teeksid revisjoni läbiviimisel koostööd ning revisjonikomisjonile tagataks

kontrolliülesannete täitmiseks vajalik teave ja dokumendid kooskõlas KOKS § 48 lõikes 6

sätestatuga ja hea halduse põhimõtetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hardi Alliksaar

kohalike omavalitsuste osakonna juhataja

Teadmiseks: Õiguskantsleri Kantselei

Eliko Saks

502 5936, [email protected]