Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134

Haridus- ja Noorteamet

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Mis mõjutab noorte osalemist huvihariduses?

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või

JAH

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Indrek Masing andmekaitsespetsialist [email protected] 626 8966

Kas on olemas eetikakomitee 1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

EI

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

EI

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Haridus- ja Noorteamet 77001292 A. H. Tammsaare tee 47 11316 Tallinn

uuringu kontaktisik: Helen Vellau [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet 70000332 Tatari 51, Tallinn Ilona Reiljan Tel: 5331 1740 [email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Haridus- ja Noorteameti ülesanneteks on osalemine õigusaktide väljatöötamises, nende rakendamise korraldamine ja oma pädevuse piires vastav õigusnõustamine ning õigusaktidest tulenevate õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks juhiste andmine (Põhimääruse §6 lg 2 p 1); korraldab, arendab, seirab ja analüüsib noortevaldkonna ja noorsootöö teenuseid (Põhimääruse §6 lg 2 p 7); täidab huvihariduse ja - tegevuse valdkonnaga seotud ülesandeid, sh analüüsib toetuse kasutamist ja tulemuste saavutamist (Põhimääruse §6 lg 2 p 9).

Haridus- ja Noorteamet on elluviijaks Euroopa struktuurifondide Haridus- ja noorteprogrammi tegevuses „Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)“, spetsiifiliselt meetmete nimekirja kohase meetme 21.4.5.1. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET- staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks” ja meetme 21.4.7.2. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ tegevustes.

Lisaks sellele panustavad mõlemad meetmed HTMi Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „KINDLUS: noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil“ ning eesmärgi ISE „Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks” saavutamisse ning nende mõõdikute täitmisse.

Tegevuste paremaks planeerimise aluseks on noortega seotud uuringute läbiviimine, mis on vajalik materjal poliitikakujundamise protsessi toetamiseks.

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Huvihariduses osalemine soodustab noorte hariduslikku edukust, turvalisuse kasvu, riskikäitumise vähenemist ning sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse leevendamist. Eesti Inimarengu aruanne 2026 kirjeldab, kuidas huvihariduses osalemine on üks mõjusamaid ennetusmeetmeid, kuid selle kättesaadavus on ebavõrdne ning just kõige suuremas riskis noored jäävad sellest sageli kõrvale. On teada tegurid, mis võivad takistada noore osalemist huvihariduses, kuid pole teada erinevate tegurite ulatus ja mõju tugevus. Uuringu üheks osaks on huvihariduses osalevate ja mitteosalevate noorte kohta persoonade (samade tunnuste alusel moodustatud grupi üldistatud „koondportree“) koostamine. Uuring tervikuna ja persoonade loomine eelkõige on vajalik ebavõrdsusmustrite tuvastamiseks ja huviharidusest eemalejäämise riskirühmade defineerimiseks. See annab sisendi tõenduspõhise haridus- ja noortepoliitika kujundamiseks riigi ja kohaliku tasandi otsustes, et parandada huvihariduse kättesaadavust ja sihipäraselt toetada noorte võrdseid võimalusi ühiskonnas osalemiseks.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Registriandmete kasutamise vajalikkust põhjendavad asjaolud, et varasemad uuringud on peamiselt toimunud küsitlustena ja teiseks ei ole varem läbi viidud ulatuslikku, kõiki valimigruppe kaasavat uuringut. Värske inimarengu aruanne rõhutab, et just registripõhised analüüsid võimaldavad õigesti mõista hariduslikku ebavõrdsust ja huvihariduse rolli noorte sotsiaalses staatuses. Seda ei ole võimalik teha anonüümsete või üldistatud andmetega. Varasemad küsitlusuuringud on näidanud, et osalemist huvihariduses mõjutavad elukoht, koolitee, riskikäitumine, vanemate sissetulek – nende tegurite seoseid saab hinnata vaid individuaalset (ehk personaliseeritud) andmetasandit kasutades. Isikustamata andmed ei võimalda siduda noore osalemist huvihariduses tema sotsiaalmajanduslike taustateguritega, hinnata millised rühmad on varjatud riskis (nt koolist väljalangemise risk, segregatsioon, piirkondlik tõrjutus), jõuda täpsete poliitikasoovitusteni. Uuringu eesmärk ei ole monitoorida üksikisikuid, vaid hinnata riskitegureid populatsiooni tasemel. Vajalikud EHISe, EUROMODi ja RSRi andmed seotakse omavahel ja analüüsitakse pseudonüümitult, s.t isiku nimi või isikukood uuringut läbi viivatele Statistikaameti töötajatele kättesaadav ei ole.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Mitmed riiklikud arenguraportid ja strateegiadokumendid toovad välja, et huviharidus on Eesti ühiskonnas strateegilise tähtsusega ennetusmeede, sest huviharidusel on otsene mõju noorte riskikäitumise ning eraldatuse vähenemisele ja turvalisuse kasvule. Samas esineb huvihariduses osalemises suur ebavõrdsus nii, et see, mis peaks vähendama hariduslikku ebavõrdsust, taastoodab seda, kuna just seal, kus vajadus on suurim, on pakkumine kõige nõrgem. Uuringu tulemus võimaldaks haridusasutustel, KOVidel ja riigil teha tõenduspõhiseid otsuseid selle ebavõrdsuse vähendamiseks, elukvaliteedi tõstmiseks ning sellega sidusalt tugevama ühiskonna loomiseks. Ülekaalukas avalik huvi tuleneb ka vajadusest toetada riiklikku haridus- ja noortepoliitikat, sest siiani on Eestis tehtud küsitlusuuringuid ega kasutata piisavalt võimalusi mida saab luua registriandmete baasil.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Registriandmete kasutamine on andmete taaskasutamine, mis ei lisa andmesubjektidele täiendavaid kohustusi. Uuringuks vajalikku andmestikku, mis on moodustatud erinevate registrite pseudonüümitud andmetest, kasutatakse analüüside teostamiseks ainult Statistikaameti serveris ja ainult Statistikaameti poolt. Analüüside tulemused esitatakse Haridus- ja Noorteametile uuringu raportis anonüümselt, üldistatud kokkuvõttena, mis ei võimalda ühegi andmesubjekti tuvastamist, seega ei kahjusta uuring ka andmesubjekti õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu. Detailseid andmeid Haridus- ja Noorteametile ei edastata. Antud uuringu jaoks loodud andmestik kustutatakse Statistikaameti poolt pärast Harno ja Statistikaameti vahel sõlmitava lepingu lõppu 2027 aasta II kvartalis. Eelnevat arvesse võttes ei pea me vajalikuks eraldi andmekaitselise mõjuhinnangu koostamist.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt uuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Uuringus kasutatakse andmeid, mis on Statistikaametil olemas ning mis on kättesaadavad avalikest andmeallikatest, seega uuringu jaoks lisa andmepäringuid teha vaja ei ole. Pseudonüümitud andmeid töötleb volitatud töötlejana ainult Statistikaameti analüütik Statistikaameti serveris. Haridus- ja Noorteamet saab koondandmetel põhineva valmis uuringuraporti.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Perioodil 2017-2025 Eestis elanud noored vanuses 7-26 ja nende vanemad, valim on kõikne. Täpne kogumi suurus on võimalik teada saada alles siis, kui on antud luba noorte ja nende vanemate andmed omavahel siduda. Seni on hinnangu aluseks Statistikaameti avalikus andmebaasis avaldatud andmed. Järgnevalt on toodud ligikaudse hinnangu kirjeldus: Perioodil 2017–2025 on Eestis elanud keskmiselt umbes 280 000 7–26-aastast isikut aastas, neist veidi vähem kui 60% (umbes 160 000) on valimis kõigil aastatel. Kuna noorte vanemate andmeid ei ole hetkel noorte andmetega kokku seotud, siis eeldades, et igal noorel on vähemalt üks vanem ja maksimaalselt kaks vanemat, on lapsevanemate valim aastas keskmiselt 280 000 – 560 000. Lapsevanemate arvu hinnangus ei ole siinkohal arvestatud võimalusega, et ühes peres võib olla mitu last, st lapsevanemate arv on tõenäoliselt tegelikkuses oluliselt väiksem. Igal järgmisel aastal lisandub valimisse keskmiselt 14800 last ning lisaks nende vanemad; valimist väljub igal aastal keskmiselt 15000 noort, kes ei ole enam 26-aastased ja nende vanemat (eeldusel, et valimis ei ole samast perest lapsi, on lisanduvaid vanemaid vastavalt 14800–29600 ja 15000–30000, tegelikkuses oluliselt vähem.). 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Perioodiks on ajavahemik 2017-2025 a

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Erinevatest andmestikest pärit isikuandmed seotakse pseudonümiseeritud isikukoodi kaudu. Pseudonüümitud andmete koosseis on välja toodud punktis 10.1.

*Andmeallikate valikut on põhjendatud punktis 5 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

1. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS), formaal- ja huvihariduse andmed 2017 – 2025 aastatel Eestis elanud 7-26-aastased isikute ja nende vanemate kohta juhul, kui nad õppisid. Andmed saadakse statistikatööst „Haridus“.

2. EUROMODi andmestik 2017 – 2025 aastatel Eestis elanud 7-26-aastaste noorte ja nende vanemate kohta.

3. Rahvastiku statistiline register, 2017 – 2025 aastatel Eestis elanud 7-26-aastased isikute ja nende vanemate kohta. Andmed saadakse statistikatööst „Rahvastik“.

4. Sotsiaalkindlustusameti andmed 2017 – 2025 aastatel Eestis elanud 7-26-aastased isikute kohta

Täpne andmete koosseis on välja toodud punktis 10.1

Andmetöötluse kirjeldus:

Rahvastiku statistilisest registrist (edaspidi RSR) võetakse välja 7-26-aastaste isikute valim iga aasta 1. jaanuari seisuga koos ülejäänud RSR-i andmetega ning lisaks infoga nende vanemate kohta (punktis 10.1 sisalduvad andmed). Selle andmestikuga ühendatakse EHISest info noore formaalhariduses õppimise ja huvihariduses osalemise kohta ning info vanemate õppimise kohta juhul, kui vanem õpib (punktis 10.1 sisalduvad andmed). Seejärel liidetakse EUROMODist punktis 10.1 välja toodud info vanemate hõiveseisundi ning sissetuleku kohta ning info leibkonna suuruse ja tüübi kohta. Sotsiaalkindlustusameti andmetest liidetakse info noore puude kohta. Elukoha KOVi alusel seotakse andmestikuga täiendav info KOVi kohta (keskmine sissetulek omavalitsuses, töötuse määr omavalitsuses, omavalitsuse elanike jaotus haridustaseme lõikes, valdav emakeel omavalitsuses) ning minuomavalitsus.ee andmetest kõigi noorsootöö valdkonna kättesaadavuse ning noore rahulolu ja osalemise kriteeriumite info. Uuringu eesmärgiks on Eesti registrite andmete põhjal välja selgitada tegurid, mis takistavad noortel huvihariduses osalemast ja leida nende tegurite mõju ulatus ja tugevus. Analüüsitakse, kas ja kui, siis kuidas erinevad huvihariduses osalevate ja mitteosalevate noorte ning nende vanemate taustatunnused. Registrite andmetele seotakse juurde KOVide kohta käivad avalikud andmed, et uurida, kas sellel, kui paljud noored omavalitsuses osalevad huvihariduses, on seoseid omavalitsuse üldist olukorda kirjeldavate näitajatega ja sellega, milline on Minuomavalitsus.ee andmetel olukord noorsootöö kättesaadavusega (kui mitmekülgsed on võimalused, millised on valikuvõimalused huvitegevuses ja -hariduses, kuidas arvestatakse noorsootöö kättesaadavaks tegemisel haavatavate sihtrühmadega jne) ning noorte reaalse rahulolu ja osalemisega noorsootöös (milline on omavalitsuses tervikuna noorte rahulolu kooli huvitegevuse võimalustega, milline on osalusaktiivsus huvihariduses, milline on osalusaktiivsus omavalitsuse koolide huvitegevuses, milline on noorte rahulolu huvitegevuse ja -haridusega)5.

Lisaks kasutatakse mitmeid avalikke allikaid, mida kasutakse KOV tasandil mitte isikustatult (nt minuomavalitus.ee, Statistikaameti avalikud andmekogud)

5 Noorsootöö kriteeriumite täitmise detailvaade - https://minuomavalitsus.ee/valdkond/noorsootoo#kriteeriumite- taitmine

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Uuringus ei koguta täiendavalt andmeid, vaid kasutatakse registriandmeid, mis on varem kogutud riikliku statistika otstarbel.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmed pseudonümiseeritakse Statistikaametisse saabumisel vastavas Statistikaameti osakonnas. Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonüümimise metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult. Harnole edastatakse andmed agregeeritud kujul. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Punktis 9.3 on öeldud, et EHISest võetakse vanemate andmeid ainult juhul, kui vanem õpib. EHISes ei ole vanemad seostatud lastega, kuid isikutena on vanemad EHISes sees juhul, kui nad on EHISe ajal õppinud. Allolevas andmekoosseisus on välja toodud, et EHISest võetakse info selle kohta, mis haridustasemel vanem vaatlusalusel aastal õpib. Seda infot RSRis ei ole, vanema kõrgeim lõpetatud haridustase tuleb RSRist. Noortel võib olla vanematest erinev sünniriigi, kodakondsuse, põlisuse, emakeele info. Suure tõenäosusega need erinevused võivad olla ühiskondlikus elus, sh huvihariduses osalemise erisuste põhjuseks ning sellest lähtuvalt abiks võimaliku toe sihtgrupi väljaselgitamisel.

Andmed EHISest 7-26-aastased noored Huviharidus

1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 2) Isiku identifikaator EHISes 3) Õppiv/mitteõppiv 4) Huvikool 5) Huvikooli asukoht 6) Õppekava 7) Õppekava valdkond

Üldharidus: 8) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 9) Isiku identifikaator EHISes 10) Õppiv/mitteõppiv 11) Õppiv:

a. Kool b. Kool tõhustatud ja erituge vajavatele õpilastele (jah/ei) c. Kooli asukoht d. Õppekava e. Õppevorm f. Õppekeel

Muu formaalharidus: 12) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 13) Isiku identifikaator EHISes

14) Õppiv: a. Õppeasutus b. Haridustase

7-26-aastaste noorte vanemad 1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 2) Õppiv:

Haridustase

Andmed EUROMOD’i andmestikust, 7-26-aastased noored ja nende vanemad 1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 2) Hõiveseisund 3) Sissetulek (tööalane sissetulek ja toetused) 4) Leibkonna suurus 5) Leibkonna tüüp

Andmed rahvastiku statistilisest registrist, 7-26-aastased noored ja nende vanemad 1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 2) Sugu 3) Sünniaeg 4) Sünniriik 5) Kodakondsus 6) Kõrgeim omandatud haridustase 7) Elukoht (KOV üksus) 8) Elukoha asustuspiirkond 9) Põlisus 10) Emakeel

Sotsiaalkindlustusameti andmed 7-26-aastaste noorte kohta (juhul kui isikul on määratud puue vähemalt ühel päeval kalendriaastast vahemikus 2017 – 2025)

1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 2) Esmane puue (jah/ei) 3) Puude raskusaste

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Vt punkt 10. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Analüüsi otstarbel moodustatud erinevate registrite andmetest koosnev ühendandmestik kustutatakse pärast lepingu lõppu 2027 aasta II kvartalis

11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

JAH

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6 -

6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.

Teade uuringu alustamise kohta avaldatakse Harno kodulehel uudiste alamlehel ja uuringute alamlehel. Otsing | Haridus- ja Noorteamet Noorteseire | Haridus- ja Noorteamet

11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused7?

Isikuandmete töötlemine Harnos | Haridus- ja Noorteamet

12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse8

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

EI

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Jaak Raie (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (kuupäev digiallkirjas)

7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 8Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Kaaskiri uuringu „Mis mõjutab noorte osalemist huvihariduses?“ loataotlusele

Vastavalt AKI küsimustele 1, 2, 3, 5 ja 7 täiendasime oma taotluse punkte 3, 7, 9, 9.3, 10.3 ja 11.2. Alljärgnevalt oleme pikema vastuse lisanud küsimustele 4 ja 6.

Kehtivate andmekaitseliste piirangute tõttu ei ole võimalik andmetesse hetkel sisse vaadata ja seetõttu pole võimalik andmekoosseisu ja valimit väga täpselt kirjeldada. Alles peale AKI loa saamist on võimalik registrid omavahel siduda ja uuringu subjekti määratleda. Kirjeldasime taotluses Varasema kogemuse ja üldiste andmeanalüüsi meetodite baasil kirjeldame andmeid järgmiselt:

4. Taotleja leiab taotluse punkti 7 kohaselt, et ei pea vajalikuks eraldi andmekaitselise mõjuhinnangu koostamist. Taotlusest ei nähtu isikute arv, kelle andmeid töödeldakse. Punkti 9 kohaselt on uuringusse võetud perioodil 2017-2025 Eestis elanud noored vanuses 7-26 ja nende vanemad, valim on kõikne. Statistikaameti andmetel oli näiteks 2025. aastal Eesti rahvastikus ainuüksi 7-26 aastaste isikute arv rohkem kui 300 tuhat. Andmekoosseisus põhjal töödeldakse andmesubjekti nõusolekuta muude andmete hulgas ka eriliiki isikuandmeid (rahvus, puude andmed). Taotluse punkti 4 järgi on uuringu üheks osaks profiilianalüüs huvihariduses osalejate ja mitteosalejate kohta. Inspektsioon juhib tähelepanu, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine. Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis on selgitatud, mis on süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis on viidatud suunistele , mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut. Palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile sellekohased kaalutlused.

1) Leiame, et eraldi mõjuhinnangu koostamine pole vajalik, sest uuringu käigus toimuv isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjektide õigusi ega vabadusi.

Meie põhjendused:

- uuringu käigus toimuva isikuandmete töötlemise tagajärjel ei muudeta kuidagi andmesubjektide kohustuste mahtu

- uuringu käigus ei koguta isikuandmeid juurde. Kõik uuringu käigus töödeldavad andmed on juba erinevates registrites olemas

- andmetöötlusel rakendatakse asjakohaseid turvameetmeid, sh toimub kogu isikuandmete töötlemine pseudonüümitud kujul Statistikaameti serverites. Isikuandmed jäävad kogu uuringu läbi viimise perioodiks Statistikaameti valdusse

- pärast uuringu lõppu kustutatakse kõik uuringu jaoks loodud andmestikud

2) Sõna „profiilianalüüs“ võis olla meie esialgses taotluses veidi eksitav. Me ei soovi kuidagi profileerida konkreetseid andmesubjekte. Uuringu eesmärgi saavutamiseks on vajalik luua huvihariduses osaleja ja

mitteosaleja „koondportree“, selleks kasutame parandatud taotluse punktis 4 mõistet „persoona“ Persoona on väljamõeldud tegelaskuju ehk arhetüüp, kes esindab kindlat tüüpi inimrühma; koostatakse reaalsete andmete alusel ja aitab fokusseerida inimrühma tegelikele vajadustele ja probleemidele.

6. Taotluse punktis 10.1. on loetletud uuringu registriandmete koosseis. Näiteks on taotluse põhjal EHIS-st pärinevate andmete hulgas 7-26 aastaste noorte vanemate andmed. EHISe põhimääruse järgi andmekogus sellised andmed puuduvad. Rahvastiku statistilisest registrist võetakse nii noorte, kui nende vanemate kohta sünniriik, kodakondsus, rahvus, põlisus, emakeel. AKI juhib tähelepanu, et IKÜM art 5 lg 1 c järgi peab isikuandmete töötlemine olema kooskõlas minimaalsuse põhimõttega, st isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Palun minimaalsuse põhimõttest lähtudes kriitiliselt hinnata millistest allikatest saadavad ja millised andmed on uuringu eesmärgi täitmiseks vajalikud ning täpsustada punktis 10.1. loetletud andmekoosseis.

EHISes on kirjas isikute alates 2004 a. omandatud hariduse andmed. Kui oleme sidunud 7-26 aastasele noorele tema vanemate pseudokoodid, saame seda kasutades teada mis haridus on noore emal ja isal.

Oleme lisanud taotlusesse punkti 10.1 täpsustatud andmekoosseisu ja põhjenduse noorte vanemate EHISE andmevajaduse kohta.

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134

Haridus- ja Noorteamet

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Mis mõjutab noorte osalemist huvihariduses?

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või

JAH

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Indrek Masing andmekaitsespetsialist [email protected] 626 8966

Kas on olemas eetikakomitee 1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

EI

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

EI

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Haridus- ja Noorteamet 77001292 A. H. Tammsaare tee 47 11316 Tallinn

uuringu kontaktisik: Helen Vellau [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet 70000332 Tatari 51, Tallinn Ilona Reiljan Tel: 5331 1740 [email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Haridus- ja Noorteameti ülesanneteks on osalemine õigusaktide väljatöötamises, nende rakendamise korraldamine ja oma pädevuse piires vastav õigusnõustamine ning õigusaktidest tulenevate õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks juhiste andmine (Põhimääruse §6 lg 2 p 1); korraldab, arendab, seirab ja analüüsib noortevaldkonna ja noorsootöö teenuseid (Põhimääruse §6 lg 2 p 7); täidab huvihariduse ja - tegevuse valdkonnaga seotud ülesandeid, sh analüüsib toetuse kasutamist ja tulemuste saavutamist (Põhimääruse §6 lg 2 p 9).

Haridus- ja Noorteamet on elluviijaks Euroopa struktuurifondide Haridus- ja noorteprogrammi tegevuses „Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)“, spetsiifiliselt meetmete nimekirja kohase meetme 21.4.5.1. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET- staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks” ja meetme 21.4.7.2. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ tegevustes.

Lisaks sellele panustavad mõlemad meetmed HTMi Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „KINDLUS: noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil“ ning eesmärgi ISE „Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks” saavutamisse ning nende mõõdikute täitmisse.

Tegevuste paremaks planeerimise aluseks on noortega seotud uuringute läbiviimine, mis on vajalik materjal poliitikakujundamise protsessi toetamiseks.

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Huvihariduses osalemine soodustab noorte hariduslikku edukust, turvalisuse kasvu, riskikäitumise vähenemist ning sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse leevendamist. Eesti Inimarengu aruanne 2026 kirjeldab, kuidas huvihariduses osalemine on üks mõjusamaid ennetusmeetmeid, kuid selle kättesaadavus on ebavõrdne ning just kõige suuremas riskis noored jäävad sellest sageli kõrvale. On teada tegurid, mis võivad takistada noore osalemist huvihariduses, kuid pole teada erinevate tegurite ulatus ja mõju tugevus. Uuringu üheks osaks on huvihariduses osalevate ja mitteosalevate noorte kohta persoonade (samade tunnuste alusel moodustatud grupi üldistatud „koondportree“) koostamine. Uuring tervikuna ja persoonade loomine eelkõige on vajalik ebavõrdsusmustrite tuvastamiseks ja huviharidusest eemalejäämise riskirühmade defineerimiseks. See annab sisendi tõenduspõhise haridus- ja noortepoliitika kujundamiseks riigi ja kohaliku tasandi otsustes, et parandada huvihariduse kättesaadavust ja sihipäraselt toetada noorte võrdseid võimalusi ühiskonnas osalemiseks.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Registriandmete kasutamise vajalikkust põhjendavad asjaolud, et varasemad uuringud on peamiselt toimunud küsitlustena ja teiseks ei ole varem läbi viidud ulatuslikku, kõiki valimigruppe kaasavat uuringut. Värske inimarengu aruanne rõhutab, et just registripõhised analüüsid võimaldavad õigesti mõista hariduslikku ebavõrdsust ja huvihariduse rolli noorte sotsiaalses staatuses. Seda ei ole võimalik teha anonüümsete või üldistatud andmetega. Varasemad küsitlusuuringud on näidanud, et osalemist huvihariduses mõjutavad elukoht, koolitee, riskikäitumine, vanemate sissetulek – nende tegurite seoseid saab hinnata vaid individuaalset (ehk personaliseeritud) andmetasandit kasutades. Isikustamata andmed ei võimalda siduda noore osalemist huvihariduses tema sotsiaalmajanduslike taustateguritega, hinnata millised rühmad on varjatud riskis (nt koolist väljalangemise risk, segregatsioon, piirkondlik tõrjutus), jõuda täpsete poliitikasoovitusteni. Uuringu eesmärk ei ole monitoorida üksikisikuid, vaid hinnata riskitegureid populatsiooni tasemel. Vajalikud EHISe, EUROMODi ja RSRi andmed seotakse omavahel ja analüüsitakse pseudonüümitult, s.t isiku nimi või isikukood uuringut läbi viivatele Statistikaameti töötajatele kättesaadav ei ole.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Mitmed riiklikud arenguraportid ja strateegiadokumendid toovad välja, et huviharidus on Eesti ühiskonnas strateegilise tähtsusega ennetusmeede, sest huviharidusel on otsene mõju noorte riskikäitumise ning eraldatuse vähenemisele ja turvalisuse kasvule. Samas esineb huvihariduses osalemises suur ebavõrdsus nii, et see, mis peaks vähendama hariduslikku ebavõrdsust, taastoodab seda, kuna just seal, kus vajadus on suurim, on pakkumine kõige nõrgem. Uuringu tulemus võimaldaks haridusasutustel, KOVidel ja riigil teha tõenduspõhiseid otsuseid selle ebavõrdsuse vähendamiseks, elukvaliteedi tõstmiseks ning sellega sidusalt tugevama ühiskonna loomiseks. Ülekaalukas avalik huvi tuleneb ka vajadusest toetada riiklikku haridus- ja noortepoliitikat, sest siiani on Eestis tehtud küsitlusuuringuid ega kasutata piisavalt võimalusi mida saab luua registriandmete baasil.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Registriandmete kasutamine on andmete taaskasutamine, mis ei lisa andmesubjektidele täiendavaid kohustusi. Uuringuks vajalikku andmestikku, mis on moodustatud erinevate registrite pseudonüümitud andmetest, kasutatakse analüüside teostamiseks ainult Statistikaameti serveris ja ainult Statistikaameti poolt. Analüüside tulemused esitatakse Haridus- ja Noorteametile uuringu raportis anonüümselt, üldistatud kokkuvõttena, mis ei võimalda ühegi andmesubjekti tuvastamist, seega ei kahjusta uuring ka andmesubjekti õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu. Detailseid andmeid Haridus- ja Noorteametile ei edastata. Antud uuringu jaoks loodud andmestik kustutatakse Statistikaameti poolt pärast Harno ja Statistikaameti vahel sõlmitava lepingu lõppu 2027 aasta II kvartalis. Eelnevat arvesse võttes ei pea me vajalikuks eraldi andmekaitselise mõjuhinnangu koostamist.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt uuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Uuringus kasutatakse andmeid, mis on Statistikaametil olemas ning mis on kättesaadavad avalikest andmeallikatest, seega uuringu jaoks lisa andmepäringuid teha vaja ei ole. Pseudonüümitud andmeid töötleb volitatud töötlejana ainult Statistikaameti analüütik Statistikaameti serveris. Haridus- ja Noorteamet saab koondandmetel põhineva valmis uuringuraporti.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Perioodil 2017-2025 Eestis elanud noored vanuses 7-26 ja nende vanemad, valim on kõikne. Täpne kogumi suurus on võimalik teada saada alles siis, kui on antud luba noorte ja nende vanemate andmed omavahel siduda. Seni on hinnangu aluseks Statistikaameti avalikus andmebaasis avaldatud andmed. Järgnevalt on toodud ligikaudse hinnangu kirjeldus: Perioodil 2017–2025 on Eestis elanud keskmiselt umbes 280 000 7–26-aastast isikut aastas, neist veidi vähem kui 60% (umbes 160 000) on valimis kõigil aastatel. Kuna noorte vanemate andmeid ei ole hetkel noorte andmetega kokku seotud, siis eeldades, et igal noorel on vähemalt üks vanem ja maksimaalselt kaks vanemat, on lapsevanemate valim aastas keskmiselt 280 000 – 560 000. Lapsevanemate arvu hinnangus ei ole siinkohal arvestatud võimalusega, et ühes peres võib olla mitu last, st lapsevanemate arv on tõenäoliselt tegelikkuses oluliselt väiksem. Igal järgmisel aastal lisandub valimisse keskmiselt 14800 last ning lisaks nende vanemad; valimist väljub igal aastal keskmiselt 15000 noort, kes ei ole enam 26-aastased ja nende vanemat (eeldusel, et valimis ei ole samast perest lapsi, on lisanduvaid vanemaid vastavalt 14800–29600 ja 15000–30000, tegelikkuses oluliselt vähem.). 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Perioodiks on ajavahemik 2017-2025 a

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Erinevatest andmestikest pärit isikuandmed seotakse pseudonümiseeritud isikukoodi kaudu. Pseudonüümitud andmete koosseis on välja toodud punktis 10.1.

*Andmeallikate valikut on põhjendatud punktis 5 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

1. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS), formaal- ja huvihariduse andmed 2017 – 2025 aastatel Eestis elanud 7-26-aastased isikute ja nende vanemate kohta juhul, kui nad õppisid. Andmed saadakse statistikatööst „Haridus“.

2. EUROMODi andmestik 2017 – 2025 aastatel Eestis elanud 7-26-aastaste noorte ja nende vanemate kohta.

3. Rahvastiku statistiline register, 2017 – 2025 aastatel Eestis elanud 7-26-aastased isikute ja nende vanemate kohta. Andmed saadakse statistikatööst „Rahvastik“.

4. Sotsiaalkindlustusameti andmed 2017 – 2025 aastatel Eestis elanud 7-26-aastased isikute kohta

Täpne andmete koosseis on välja toodud punktis 10.1

Andmetöötluse kirjeldus:

Rahvastiku statistilisest registrist (edaspidi RSR) võetakse välja 7-26-aastaste isikute valim iga aasta 1. jaanuari seisuga koos ülejäänud RSR-i andmetega ning lisaks infoga nende vanemate kohta (punktis 10.1 sisalduvad andmed). Selle andmestikuga ühendatakse EHISest info noore formaalhariduses õppimise ja huvihariduses osalemise kohta ning info vanemate õppimise kohta juhul, kui vanem õpib (punktis 10.1 sisalduvad andmed). Seejärel liidetakse EUROMODist punktis 10.1 välja toodud info vanemate hõiveseisundi ning sissetuleku kohta ning info leibkonna suuruse ja tüübi kohta. Sotsiaalkindlustusameti andmetest liidetakse info noore puude kohta. Elukoha KOVi alusel seotakse andmestikuga täiendav info KOVi kohta (keskmine sissetulek omavalitsuses, töötuse määr omavalitsuses, omavalitsuse elanike jaotus haridustaseme lõikes, valdav emakeel omavalitsuses) ning minuomavalitsus.ee andmetest kõigi noorsootöö valdkonna kättesaadavuse ning noore rahulolu ja osalemise kriteeriumite info. Uuringu eesmärgiks on Eesti registrite andmete põhjal välja selgitada tegurid, mis takistavad noortel huvihariduses osalemast ja leida nende tegurite mõju ulatus ja tugevus. Analüüsitakse, kas ja kui, siis kuidas erinevad huvihariduses osalevate ja mitteosalevate noorte ning nende vanemate taustatunnused. Registrite andmetele seotakse juurde KOVide kohta käivad avalikud andmed, et uurida, kas sellel, kui paljud noored omavalitsuses osalevad huvihariduses, on seoseid omavalitsuse üldist olukorda kirjeldavate näitajatega ja sellega, milline on Minuomavalitsus.ee andmetel olukord noorsootöö kättesaadavusega (kui mitmekülgsed on võimalused, millised on valikuvõimalused huvitegevuses ja -hariduses, kuidas arvestatakse noorsootöö kättesaadavaks tegemisel haavatavate sihtrühmadega jne) ning noorte reaalse rahulolu ja osalemisega noorsootöös (milline on omavalitsuses tervikuna noorte rahulolu kooli huvitegevuse võimalustega, milline on osalusaktiivsus huvihariduses, milline on osalusaktiivsus omavalitsuse koolide huvitegevuses, milline on noorte rahulolu huvitegevuse ja -haridusega)5.

Lisaks kasutatakse mitmeid avalikke allikaid, mida kasutakse KOV tasandil mitte isikustatult (nt minuomavalitus.ee, Statistikaameti avalikud andmekogud)

5 Noorsootöö kriteeriumite täitmise detailvaade - https://minuomavalitsus.ee/valdkond/noorsootoo#kriteeriumite- taitmine

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Uuringus ei koguta täiendavalt andmeid, vaid kasutatakse registriandmeid, mis on varem kogutud riikliku statistika otstarbel.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmed pseudonümiseeritakse Statistikaametisse saabumisel vastavas Statistikaameti osakonnas. Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonüümimise metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult. Harnole edastatakse andmed agregeeritud kujul. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Punktis 9.3 on öeldud, et EHISest võetakse vanemate andmeid ainult juhul, kui vanem õpib. EHISes ei ole vanemad seostatud lastega, kuid isikutena on vanemad EHISes sees juhul, kui nad on EHISe ajal õppinud. Allolevas andmekoosseisus on välja toodud, et EHISest võetakse info selle kohta, mis haridustasemel vanem vaatlusalusel aastal õpib. Seda infot RSRis ei ole, vanema kõrgeim lõpetatud haridustase tuleb RSRist. Noortel võib olla vanematest erinev sünniriigi, kodakondsuse, põlisuse, emakeele info. Suure tõenäosusega need erinevused võivad olla ühiskondlikus elus, sh huvihariduses osalemise erisuste põhjuseks ning sellest lähtuvalt abiks võimaliku toe sihtgrupi väljaselgitamisel.

Andmed EHISest 7-26-aastased noored Huviharidus

1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 2) Isiku identifikaator EHISes 3) Õppiv/mitteõppiv 4) Huvikool 5) Huvikooli asukoht 6) Õppekava 7) Õppekava valdkond

Üldharidus: 8) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 9) Isiku identifikaator EHISes 10) Õppiv/mitteõppiv 11) Õppiv:

a. Kool b. Kool tõhustatud ja erituge vajavatele õpilastele (jah/ei) c. Kooli asukoht d. Õppekava e. Õppevorm f. Õppekeel

Muu formaalharidus: 12) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 13) Isiku identifikaator EHISes

14) Õppiv: a. Õppeasutus b. Haridustase

7-26-aastaste noorte vanemad 1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 2) Õppiv:

Haridustase

Andmed EUROMOD’i andmestikust, 7-26-aastased noored ja nende vanemad 1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 2) Hõiveseisund 3) Sissetulek (tööalane sissetulek ja toetused) 4) Leibkonna suurus 5) Leibkonna tüüp

Andmed rahvastiku statistilisest registrist, 7-26-aastased noored ja nende vanemad 1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 2) Sugu 3) Sünniaeg 4) Sünniriik 5) Kodakondsus 6) Kõrgeim omandatud haridustase 7) Elukoht (KOV üksus) 8) Elukoha asustuspiirkond 9) Põlisus 10) Emakeel

Sotsiaalkindlustusameti andmed 7-26-aastaste noorte kohta (juhul kui isikul on määratud puue vähemalt ühel päeval kalendriaastast vahemikus 2017 – 2025)

1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood) 2) Esmane puue (jah/ei) 3) Puude raskusaste

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Vt punkt 10. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Analüüsi otstarbel moodustatud erinevate registrite andmetest koosnev ühendandmestik kustutatakse pärast lepingu lõppu 2027 aasta II kvartalis

11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

JAH

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6 -

6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.

Teade uuringu alustamise kohta avaldatakse Harno kodulehel uudiste alamlehel ja uuringute alamlehel. Otsing | Haridus- ja Noorteamet Noorteseire | Haridus- ja Noorteamet

11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused7?

Isikuandmete töötlemine Harnos | Haridus- ja Noorteamet

12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse8

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

EI

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Jaak Raie (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (kuupäev digiallkirjas)

7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 8Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Kaaskiri uuringu „Mis mõjutab noorte osalemist huvihariduses?“ loataotlusele

Vastavalt AKI küsimustele 1, 2, 3, 5 ja 7 täiendasime oma taotluse punkte 3, 7, 9, 9.3, 10.3 ja 11.2. Alljärgnevalt oleme pikema vastuse lisanud küsimustele 4 ja 6.

Kehtivate andmekaitseliste piirangute tõttu ei ole võimalik andmetesse hetkel sisse vaadata ja seetõttu pole võimalik andmekoosseisu ja valimit väga täpselt kirjeldada. Alles peale AKI loa saamist on võimalik registrid omavahel siduda ja uuringu subjekti määratleda. Kirjeldasime taotluses Varasema kogemuse ja üldiste andmeanalüüsi meetodite baasil kirjeldame andmeid järgmiselt:

4. Taotleja leiab taotluse punkti 7 kohaselt, et ei pea vajalikuks eraldi andmekaitselise mõjuhinnangu koostamist. Taotlusest ei nähtu isikute arv, kelle andmeid töödeldakse. Punkti 9 kohaselt on uuringusse võetud perioodil 2017-2025 Eestis elanud noored vanuses 7-26 ja nende vanemad, valim on kõikne. Statistikaameti andmetel oli näiteks 2025. aastal Eesti rahvastikus ainuüksi 7-26 aastaste isikute arv rohkem kui 300 tuhat. Andmekoosseisus põhjal töödeldakse andmesubjekti nõusolekuta muude andmete hulgas ka eriliiki isikuandmeid (rahvus, puude andmed). Taotluse punkti 4 järgi on uuringu üheks osaks profiilianalüüs huvihariduses osalejate ja mitteosalejate kohta. Inspektsioon juhib tähelepanu, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine. Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis on selgitatud, mis on süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis on viidatud suunistele , mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut. Palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile sellekohased kaalutlused.

1) Leiame, et eraldi mõjuhinnangu koostamine pole vajalik, sest uuringu käigus toimuv isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjektide õigusi ega vabadusi.

Meie põhjendused:

- uuringu käigus toimuva isikuandmete töötlemise tagajärjel ei muudeta kuidagi andmesubjektide kohustuste mahtu

- uuringu käigus ei koguta isikuandmeid juurde. Kõik uuringu käigus töödeldavad andmed on juba erinevates registrites olemas

- andmetöötlusel rakendatakse asjakohaseid turvameetmeid, sh toimub kogu isikuandmete töötlemine pseudonüümitud kujul Statistikaameti serverites. Isikuandmed jäävad kogu uuringu läbi viimise perioodiks Statistikaameti valdusse

- pärast uuringu lõppu kustutatakse kõik uuringu jaoks loodud andmestikud

2) Sõna „profiilianalüüs“ võis olla meie esialgses taotluses veidi eksitav. Me ei soovi kuidagi profileerida konkreetseid andmesubjekte. Uuringu eesmärgi saavutamiseks on vajalik luua huvihariduses osaleja ja

mitteosaleja „koondportree“, selleks kasutame parandatud taotluse punktis 4 mõistet „persoona“ Persoona on väljamõeldud tegelaskuju ehk arhetüüp, kes esindab kindlat tüüpi inimrühma; koostatakse reaalsete andmete alusel ja aitab fokusseerida inimrühma tegelikele vajadustele ja probleemidele.

6. Taotluse punktis 10.1. on loetletud uuringu registriandmete koosseis. Näiteks on taotluse põhjal EHIS-st pärinevate andmete hulgas 7-26 aastaste noorte vanemate andmed. EHISe põhimääruse järgi andmekogus sellised andmed puuduvad. Rahvastiku statistilisest registrist võetakse nii noorte, kui nende vanemate kohta sünniriik, kodakondsus, rahvus, põlisus, emakeel. AKI juhib tähelepanu, et IKÜM art 5 lg 1 c järgi peab isikuandmete töötlemine olema kooskõlas minimaalsuse põhimõttega, st isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Palun minimaalsuse põhimõttest lähtudes kriitiliselt hinnata millistest allikatest saadavad ja millised andmed on uuringu eesmärgi täitmiseks vajalikud ning täpsustada punktis 10.1. loetletud andmekoosseis.

EHISes on kirjas isikute alates 2004 a. omandatud hariduse andmed. Kui oleme sidunud 7-26 aastasele noorele tema vanemate pseudokoodid, saame seda kasutades teada mis haridus on noore emal ja isal.

Oleme lisanud taotlusesse punkti 10.1 täpsustatud andmekoosseisu ja põhjenduse noorte vanemate EHISE andmevajaduse kohta.