Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

Rakvere Vallavalitsus [email protected]

Teie: 30.04.2026 nr 7-1/4-2 Meie: 29.06.2026 nr 13-3/26-990

Üldplaneeringu kooskõlastamata jätmine

(Rakvere valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõud)

Esitasite 30.04.2026 kirjaga nr 7-1/4-2 Eesti Geoloogiateenistusele kooskõlastamiseks Rakvere

valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõud

(edaspidi planeering). Eesti Geoloogiateenistus palus pikendada vastamistähtaega 22.05.2026

kirjaga 13-1/26-779 kuni 30.06.2026.

Planeeringu ala asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas, hõlmates kogu valla territooriumi.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Rakvere valla territooriumi ruumilise arengu

põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste (sh

projekteerimistingimuste aluseks olevate tingimuste) seadmine ja täpsustamine ning seeläbi

Rakvere vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Planeering on algatatud

Rakvere Vallavolikogu 17.10.2018 otsusega nr 59.

Seisuga 20.05.2026 asuvad Rakvere valla territooriumil osaliselt või täielikult 18 maavarade

registris arvel olevat maardlat või maardlaosa ning 8 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja

planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt

esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 alusel kui planeeritaval maa-alal asub maardla

või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või

kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS-s sätestatud korras Kliimaministeeriumi või

kliimaministri volitusel riigiasutusega, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus.

Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele

maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute

kooskõlastamiseks“ on Eesti Geoloogiateenistusele antud volitus kooskõlastada planeeringuid,

kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal.

MaaPS § 14 lõike 2 alusel, võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust

üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:

2 (6)

1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda;

2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva

iseloomuga või

3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas

tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille

jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses

taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.

Planeeringule on varasemalt andnud sisendi Maa-amet 05.02.2021 kirjaga nr 6-3/20/18927-2

ning 19.06.2023 kirjaga nr 6-3/23/8733-2. Käesolevat versiooni üldplaneeringust on võrreldes

varasemaga oluliselt muudetud. EGT on tutvunud planeeringu materjalidega ning märgib

järgmist:

1. Joonise „Maakasutus“ kohaselt on maardlate aladele kavandatud juhtotstarbeid, millega

nähakse ette püsiva iseloomuga ehitiste ehitamise võimalused. Sellisteks

juhtotstarveteks on nt: väikeelamumaa (EV), korterelamumaa (EK), ärimaa-ala (Ä),

tootmismaa-ala (T), tehnoehitise maa-ala (OT), ühiskondlike ehitiste maa-ala (Ü) ja

segaotstarbega maa-alad (ÄT) ning (EÄ).

Juhime tähelepanu, et maardla alale ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida

võimaldab maapõue osa, mis on maavarana arvel maardlas. Ehitise ehitamise korral

tuleb sellele jätta maapõue tugi ehk ehitise alune ja ehitise ümbruses olev osa maavarast

jääb kaevandamata. Kui ehitis rajatakse maardla alale püsiva iseloomuga ehitisena,

halveneb olemasolev olukord maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsena säilimise

osas.

Elamu rajamine toob kaasa täiendavaid piiranguid. MaaPS § 50 lõige 10 sätestab, et kui

mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb

taotlusele lisada selle kinnistu omaniku nõusolek. Igal planeeritaval uuel elamul on 100

m puhverala, kus saab kaevandada ainult elamuga kinnistu omaniku loal. Kui elamu

püstitatakse kohta, kus olemasolevat elamut ei ole, siis maavarale juurdepääs võrreldes

olemasoleva olukorraga halveneb, kuna kaevandamise võimaluse saamiseks tekib

elamuga kinnistu omaniku nõusoleku saamise vajadus.

Joonise „Maakasutus“ kohaselt on eelmainitud juhtotstarbeid määratud nii kinnistutele,

millel juba on sama otstarbega sihtotstarve (nt elamuga hoonesatud elamumaale on

määratud juhtotstarve väikeelamumaa) kui ka kinnistutele, mille praegune sihtotstarve

erineb määratavast juhtotstarbest oluliselt. Kui maardla alale määratakse püsivat

hoonestust lubav juhtotstarve, siis see halvendab maavara kaevandamisväärsena

säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Samuti halvendab

maardlale juurdepääsu, kui maardla piirist kuni 100 m kaugusele jäävale kinnistule

määratakse juhtotstarve, mis lubab elamu ehitust.

EGT on nõus lubama juhtotstarbe muutust kinnistutel, mis juba näevad ette püsiva

hoonestuse rajamise (nt elamumaa sihtotstarbega alal korterelamu juhtotstarbe

määramine); kinnistutel, mis on hoonestatud püsiva iseloomuga ehitisega (nt

maatulundusmaa sihtotstarbega alal tootmismaa juhtotstarbe määramine, kui kinnistul

asub tootmishoone) ning kinnistutel mis on hõlmatud kehtiva detailplaneeringuga, mis

näeb ette püsiva hoonestuse rajamise. Erandina ei saa lubada Rakvere

3 (6)

lubjakivimaardlale elamumaa siht- ega juhtotstarbe seadmist nagu hetkel on kujutatud

joonisel „Maakasutus“.

Samuti ei ole võimalik olukord, kus katastriüksus on hoonestatud püsiva iseloomuga

hoonega, mis ei ole elamu ja katastriüksusele soovitakse määrata elamu ehitamist

lubav juhtotstarve. Kuna elamu ehitamisega tuleb kaasa 100 m kooskõlastusnõudega

puhver, siis halvendaks sellise juhtotstarbe määramine maavara kaevandamisväärsena

säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda ning tegevus on vastuolus

MaaPS § 14 lõikega 2.

EGT mõistab, et suur osa valla territooriumist on maardlatega kaetud ning valla

toimimiseks võib olla tarvis rajada püsiva iseloomuga ehitisi ka maardla alale või muuta

kinnistute sihtotstarbeid. Sellises olukorras ei ole tegevus automaatselt välistatud vaid

tuleb saada asjakohane kooskõlastus EGT-lt, kes hindab olukorda juhtumipõhiselt.

Eelnevat arvestades palume korrigeerida joonist „Maakasutus“ vastavalt väljatoodud

kommentaaridele.

2. Joonise „Maakasutus“ kohaselt on maardlate aladel kavandatud juhtotstarbeid, mis

näevad ette ala kindla otstarbelist kasutamist või vähest mõjutamist. Sellisteks

juhtotstarveteks on nt: põllumajandusmaa (MP), metsamajandusmaa (MM), puhke- ja

virgestustegevuse maa-ala (P), haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP), kaitsehaljastuse

maa-ala (HK), riigikaitsemaa-ala (R), teemaa-ala (LT), väärtuslik maastik (VM),

miljööväärtuslikud hoonestusalad (MH) ning rohevõrgustik (RV).

Maavarad (ning juurdepääs maavaradele) on nii riigi kui omavalitsuse jaoks oluline

ressurss. Maavarale juurdepääsu puudumisel on negatiivne mõju piirkonna arengule.

Samuti tuleb MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt tagada maavara kaevandamisväärsena

säilimine ja juurdepääsu olemasolevatele maavaradele. Kuivõrd ei ole võimalik

täielikult ette näha, kus ja mis materjali tulevikus vaja võib minna, tuleb seada

võimalikult vähe täiendavaid piiranguid juba olemasolevatele menetlusprotsessidele.

Eelnevat arvestades tuleb jälgida, et eelmainitud juhtotstarbe kirjeldusse ei lisata

maavara kaevandamisväärsena säilimist või maavarale juurdepääsu olemasolevat

olukorda halvendavaid tingimusi. Palume ka seletuskirja väljatoodud juhtotstarvetega

seotud osadesse lisada viide, et „seatava juhtotstarbega alal kaevandamislubade

taotlemine ja andmine võimalik õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.“.

Alternatiivselt võib täpsustuse välja tuua ka maavaradega seotud peatükis. Täpsustuse

eesmärk ei ole soosida kaevandustegevust nt rohevõrgustiku alal vaid vältida olukorda,

kus üldplaneering takistab kaevandamislubade taotlemist ja andmist.

3. Seletuskirja peatükis 2.9.7 ja KSH peatükis 6.1.4.2. on määratud supelranna maa-ala

muuhulgas Aru-Kirde paekarjääri ja Aru-Lõuna paekarjääri alale ning Sämi külla Sämi

liivakarjääri alale. EGT märgib, et rajatiste ehitamiseks peab lisaks karjääride

sulgemisele ja korrastamisele olema antud aladelt ka maavara ammendatud.

Supelrannaks korrastamine peab olema kajastatud karjääri korrastamise projektis.

4 (6)

4. EGT ei nõustu tiheasustusala määramise lahendusega Uhtna külas planeeringu

seletuskirja skeemil 6 kujutatud viisil. EGT on seisukohal, et tiheasustusala ei tohi

laiendada lisatud joonisel 1 kollaselt märgitud aladele, kuna see halvendaks maavara

kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda.

Joonis 1.

5. Palume kaaluda üldplaneeringu joonistele ka taotletavate mäeeraldiste ning nende

teenindusmaade piiride lisamist ning taotletavate mäeeraldiste teenindusmaade aladele

reserveeritava mäetööstusmaa (reserveeritava turbatootmismaa) juhtotstarbe andmist, et

üldplaneering kajastaks täielikumalt informatsiooni kaevandamisest mõjutatud alade

kohta.

6. Üldplaneeringu joonisel „Maakasutus“ on Kunda lubjakivimaardla põhjaosale ja seda

ümbritsevale alale (kinnistud Aru-Põhja paekarjäär, Aru-Kirde paekarjäär, Põhja-Aru ja

Lõhkeaine) märgitud mäetööstusmaa juhtotstarve. Märgime, et antud alal ei ole kehtivat

maavara kaevandamise luba ega ka mitte menetluses kaevandamisloa taotlust.

Soovitame nimetatud alale anda perspektiivse mäetööstusmaa juhtotstarbe ja

vastavasisuline selgitus lisada ka seletuskirja.

7. Palume joonisele „Maakasutus“ kanda valla territooriumil leiduvad maardlad, mis

hetkel puuduvad täielikult.

8. EGT on seisukohal, et KOV kohaliku kaitse loodusobjekti Tõrma - Karitsa - Jupri

maastikukaitseala rajamine maardla alale halvendab maavara kaevandamisväärsena

säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda.

9. Kaitsehaljastuse maa (KH) on joonise „Maakasutus“ legendis märgitud lühendiga KH

kuid seletuskirjas (sisukord, sisu) lühendiga HK.

10. Joonisel „Maakasutus“ on märgitud planeeritava matkaraja asukohana Veltsi V

liivakarjäär taotlusega kattuv ala. Samuti on planeeritud matkarada Haava liivakarjääri

taotletavale teenindusmaale. Palume mitte planeerida matkarada kaevandamise loa

taotlusega kattuvale alale, kuna loa andmisel pole selle kasutamine enam

võimalik/ohutu. Kuni loa andmiseni ei ole keelatud alal liikuda, kuid ametliku

matakaraja loomine on võimalik peale maavara ammendamist või liigutades rada

taotletavalt alalt välja. Üldiselt ei soovita EGT planeerida matkarada ehitusmaavarade

maardlatele.

5 (6)

11. Planeeringu seletuskirja lk 38 märkuses 61 on kirjutatud, et „Kohaliku omavalitsuse

volikogu võib olulise avaliku huvi korral algatada ka detailplaneeringu koostamise.

Alus: planeerimisseadus § 125 lg 3“. EGT märgib, et Maavara kaevandamist reguleerib maapõuseadus eriseadusena.

Maapõuseaduse § 42 sätestab, et kaevandamine toimub üksnes kaevandamisloa alusel

ning loamenetlus on avalik ja kaasav protsess, mis juba tagab kohaliku omavalitsuse ja

elanike osalemise. Seaduse § 14 järgi tuleb tagada maavara kaevandamisväärsena

säilimine ja juurdepääs maavarale. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust

võib lubada üksnes haldusorgani nõusolekul. Tagamaks seadustega kooskõla ja

vältimaks dubleeriva avaliku menetluse tekkimist, tuleb üldplaneeringu seletuskirjas

täpsustada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei laiene aladele, millele on antud

või taotletakse maavara kaevandamise luba.

12. Planeeringu seletuskirja lk 39 toodud kehtivate mäeeraldiste loend ei ole ajakohane.

Puudub Veltsi III liivakarjääri luba KL-524212. Sama puudus on ka KSH lk 37. Palume

täiendada. Veltsi III kaevandamise loaga seonduv mäetööstusmaa sihtotstarve puudub

ka jooniselt „Maakasutus“.

13. Planeeringu seletuskirja lk 41 punkti 2 ja punkti 4 sõnastust tuleb täpsustada. Selgitame,

et kaevandus kui termin viitab vaid maa-alt kaevandamisele. Juhul, kui on silmas peetud

kaevandustegevust ka karjäärides ja turbatootmisaladel soovitame kasutada sõna

mäetööstusalad. Punktis 4 esineb korduv sõnakasutus.

14. Planeeringu seletuskirja lk 73 on kirjutatud, et „Alale on lubatud tuulepargi rajamine

tähtajaga 35 aastat.“. Juhime tähelepanu, et viidatud luba on võimalik anda MaaPS §14

lõike 2¹ alusel, kuid kuni vastavat kooskõlastust ei ole saadud, ei ole võimalik selle

saamist eeldada. Juhul kui alale on juba kooskõlastus antud tuleb seletuskirjas viidata

asjakohasele dokumendile. Ka teiste tuulepargi alade kavandamisel maardla alale tuleb

arvestada MaaPS tingimustega. Viide MaaPS-le taastuv energia kontekstis puudub

hetkel planeeringu seletuskirjast.

15. Viimaks juhime tähelepanu omavalitsuse piiridesse jäävatele maavarade levi ja

perspektiivaladele. Tegemist on maardlatega võrreldes vähem detailselt uuritud aladega,

kus võib eeldada maavara olemasolu. Kuna maavarad on piiratud taastumatu ressurss ja

neid saab kaevandada vaid seal, kus neid leidub, siis soovitame vältida selliste objektide

kavandamist, mis välistavad potentsiaalse maavarade kasutuselevõtmise, suurema

perspektiiviga maavarade levi ja perspektiivaladele. Nende alade säilitamine on väga

oluline pikemas vaates maavarade varustuskindluse tagamisel. Lubjakivi osas palume

maksimaalselt säilitada võimalus tulevikus kaevandada lubjakivilasundi levialadel,

mille nimeks on „Väo kihistu perspektiivne ala“. Väo kihistu piires levib väga

kvaliteetne lubjakivi, mis on oluliseks toormeks riigi taristu ehitamisel ja hooldamisel.

See lubjakivi esineb kasutatavas sügavuses vaid piiratud vööndis Põhja Eestis ja lõuna

pool sarnase kvaliteediga kivi ei leidu, mistõttu on mõistlik neid alasid võimalusel

kaevandamist välistavate tegevuste eest kaitsta.

Lähtuvalt eelnevast on Eesti Geoloogiateenistusel alust arvata, et Rakvere valla üldplaneeringu

lahendus halvendab praegusel kujul maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale

juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

Eesti Geoloogiateenistus ei nõustu Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Rakvere valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõude lahendusega.

6 (6)

Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega

arvestamata jätmisel halvendab üldplaneering maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsena

säilimise olemasolevat olukorda ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.

Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist

piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui

kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine

muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva

olukorraga.

Palume hoida EGT-d kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering

peale muudatuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks EGT-le.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mihkel Annusver

Maavarade registri spetsialist osakonna juhataja ülesannetes

5331 7112 [email protected]