Seletuskiri
2026. aasta ÜRO Peaassambleel peetava Eesti riigikõne põhiseisukohtade juurde
Alljärgnevad laiendatud põhiseisukohad on aluseks Eesti riigikõne koostamisel ÜRO peaassamblee 81. istungi kõrgetasemelisel nädalal ÜRO peakorteris New Yorgis (22.-25. september 2026). Kõne esitab Vabariigi president Alar Karis.
1. Keskne tees:
Julgeolekukeskkond on muutumas üha ettearvamatumaks ja surve rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinevale maailmakorrale on erakordselt suur. Samas on Eesti kui väikeriigi eluline huvi hoida rahvusvahelist õiguskorda, ÜRO ja ÜRO harta põhimõtete keskset rolli selles ning tagada selle olulisus ka edaspidi. Sama huvi on ka suuremal osal ÜRO liikmesriikidel. Seega lasub meil kõigil ka ühine vastutus sellesse panustada, sealhulgas rahvusvahelise koostöö kaudu ning toetades rahvusvahelist õigust.
Ükski sõda ega kriis ei jää vaid ühe piirkonna probleemiks - selle mõju ulatub julgeoleku, majanduse ja inimeste igapäevaeluni kõikjal. Kui üks ei ole kaitstud, ei ole keegi täielikult kaitstud. Seetõttu on multilateraalse koostöö tugevdamine ja ÜRO harta põhimõtete kaitsmine kõigi liikmesriikide ühine kohustus. Peame oluliseks tugevdada ÜRO Peaassamblee rolli kui foorumit, kus kõik riigid saavad koos arutada, lahendusi otsida ja vastutust võtta.
2. Keskset teesi täiendavad teesid:
a) Seisame vastu katsetele õõnestada rahvusvahelise õiguse ja ÜRO harta põhimõtteid, sealhulgas suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus. Kui harta põhimõtteid rikutakse ja karistust ei järgne, muutub ebaturvalisemaks kogu maailm. Seetõttu peab rahvusvaheline kogukond sundima venemaa oma sõda Ukraina vastu lõpetama ja tagama vastutusele võtmise rikkumiste eest. Sarnaste ohtude puhul lähtume universaalsetest reeglitest, rahvusvahelisest õigusest ning vastastikusest solidaarsusest. Ootame seda ka kõigilt.
b) Ukraina toetamine on ÜRO usaldusväärsuse proovikivi – oluline on seista õiglase ja püsiva rahu eest Ukrainas mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Peaassamblee on korduvalt kinnitanud toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja ÜRO põhikirja põhimõtetele. Nüüd on ülim aeg hakata resolutsioone ka ellu viima. Eriti tähtis on küüditatud Ukraina laste tagasitoomine ja vastava peaassamblee otsuse elluviimine. Eesti seisab tugevalt selle eest, et Ukraina toetamine oleks ka järgmise ÜRO peasekretäri üks selgeid prioriteete.
c) Kui ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on vetoõiguse väärkasutamise või poliitilise patiseisu tõttu halvatud, peab ÜRO Peaassamblee tegutsema ja võtma vastutuse. Eesti toetab ÜRO Peaassamblee rolli suurendamist, sealhulgas rahvusvahelise rahu ja julgeoleku küsimustes. Eesti on järjepidevalt toetanud algatusi, mis seda eesmärki kannavad: liikmesriikide poolt heakskiidetud ühine ÜRO tõhustamise tegevuskava Tulevikupakt; julgeolekunõukogus vetot kasutanud alaliselt liikmelt selgitust nõudev resolutsioon ehk vetoinitsiatiiv, peaassambleel kriisi korral kollektiivselt tegutseda lubav resolutsioon „Ühinege rahu nimel“, samuti algatus tagada vaidluse osapoolel hääletamist keelava ÜRO harta artikkel 27 lõike 3 täies mahus rakendamine.
c) Eesti näitab eeskuju ja töötab kindlameelselt selle nimel, et ÜRO säiliks tugeva, toimiva ja mõjuka organisatsioonina ning suudaks muutuvas maailmas täita oma põhiülesandeid. ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmena (2026-2028) seisame inimõiguste universaalsuse eest ning töötame selle nimel, et inimõiguste süstemaatilised rikkumised ei jääks tähelepanuta ning kurjategijad võetakse vastutusele. ÜRO inimõiguste sammas peab tugevnema. ÜRO vastutuse, koherentsuse ja läbipaistvuse suurendamise grupis peasekretäri valimiste teemajuhina seisab Eesti avatuma ja läbipaistvama valikuprotsessi ning ÜRO Peaassamblee tugevama rolli eest. Nii UNICEF-i täitevkogu presidendi kui ÜRO Globaalse AI Haldamise Dialoogi kaashõlbustajana töötame selle nimel, et tehisintellekti areng oleks inimkeskne, kaasav, aitaks edendada majandusarengut ning Agenda 2030 eesmärke, austaks inimõigusi, sealhulgas laste õigusi, ja kaitseks haavatavat elanikkonda. Tehisaru hüpe on kohal – oluline on ohtude kõrval näha ka võimalusi.
d) Ühised ohud nõuavad ühist vastutust: ÜRO reform on kõigi huvides. Ükski riik ega piirkond ei suuda üksi lahendada tänaseid kriise, olgu need seotud rahu ja julgeoleku, inimõiguste, kliima, kestliku arengu või uute tehnoloogiatega. Mida laiem on riikide osalus, seda suurem on ka reformide legitiimsus, usaldusväärsus ja tegelik mõju - liikmesriigid peavad tegema koostööd, võtma vastutuse ja kokkulepitud reformid viima ellu. Oluline on edasi liikuda julgeolekunõukogu reformiga. Lisaks toetame süsteemiülest reformi (UN80 algatus) eesmärgiga tagada ÜRO efektiivne tegutsemine tänaste väljakutsete tingimustes. Oluline on seejuures hoida seda, mis toimib: keerulises julgeoleku- ja koostöökeskkonnas võivad liigambitsioonikad eesmärgid süsteemi veelgi nõrgestada.
e) ÜRO vajab vaieldamatult uut võimekat ja tugevat peasekretäri, kes reformide elluviimist eest veab ja seisab vankumatult ÜRO harta põhimõtete eest ning on võimeline organisatsiooni praegusest madalseisust välja tooma.