Riigikogu uurimiskomisjoni Venemaa

Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise

viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks

istungi protokoll nr 14

Tallinn, Toompea Kolmapäev, 17. juuni 2026

Algus 9.30, lõpp 10.45

Juhataja: Eerik-Niiles Kross (esimees)

Protokollija: Johannes Vahe ja Sander-Siim Murik.

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Madis Kallas

Komisjoni ametnikud: Johannes Vahe (nõunik), Sander-Siim Murik (nõunik)

Puudusid: Vladimir Arhipov, Toomas Uibo, Timo Suslov, Peeter Tali

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade uurimisjoni kevadistungjärgu tööst, järeldused ja ettepanekud

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide

uurimiseks Riigikogu majanduskomisjoni nädala (11.05.2026-17.05.2026) töökava

Komisjoni istung kolmapäeval, 17.06.2026 kell 9.30

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Venemaa mõjutustegevuse käsitlemine uurivas ajakirjanduses

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1.Kinnitada nädala töökava (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder,

Madis Kallas).

2. Ülevaade uurimisjoni kevadistungjärgu tööst, järeldused ja ettepanekud

Riigikogu XV koosseisu VII istungjärgul (12.01-21.06.2026) pidas uurimiskomisjon kolmteist istungit

ja toimus üks välislähetus NATO strateegilise kommunikatsiooni keskusesse Riias 4.-5.05.2026.

Uurimiskomisjoni istungitel, toimusid järgmised kuulamised: julgeolekuasutused (KAPO, VLA),

järelevalveasutused (TTJA, RAB, ERJK) Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskus, Kaitseväe

strateegilise kommunikatsiooni osakond, Propastop juht, Riigi valimisteenistuse juht. Venemaa

mõjutustegevuse teemadel viidi läbi kohtumised Narva linna esindajatega (ERR ajakirjanik, Narva

muuseumi direktor, Narva Eesti Gümnaasiumi juht ja Narva Noorteparlamendi esindaja) ning uurivate

ajakirjanikega DELFI meediast.

Kuulamiste ja arutelude käigus tõstatati järgmised probleemsed kohad:

- Puudulik ülevaade mittetulundusühingute (MTÜ-de) rahastusmehhanismidest. Eestis on

registreeritud üle 15 000 MTÜ, kuid riigil puudub terviklik ja ajakohane ülevaade nende

rahastusallikatest, välisrahastuse ulatusest ning võimalikest seostest välisriikide huvide

esindamisega. See raskendab riskide hindamist ning võimalike mõjutusoperatsioonide või varjatud

rahastamisskeemide õigeaegset tuvastamist.

- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) piiratud ressurss. Peamise järelevalveasutusena

kannab TTJA olulist vastutust meediaruumi ja elektrooniliste sidekanalite üle järelevalve

teostamisel. Olemasolevad ressursid infoühiskonna büroos ei ole piisavad kõigi seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks, sealhulgas sanktsioonide täitmise kontrollimiseks ja rikkumiste

menetlemiseks.

- Sanktsioneeritud infokanalite jätkuv kättesaadavus. Vaatamata Euroopa Liidu ja Eesti kehtestatud

piirangutele on Venemaa propagandat levitavad telekanalid ja muud infokanalid jätkuvalt

kättesaadavad erinevate veebiplatvormide, voogedastusteenuste ning tehniliste lahenduste kaudu.

Eraldi probleemina toodi esile, et Venemaa mõjutustegevuse ühe peamise levikanalina kasutatav

Telegram ei kuulu sanktsioonide alla ning selle kaudu leviva desinformatsiooni ja mõjutussisu

piiramine on keeruline. Venemaal loodud ja propageeritav suhtlusplatvorm MAX on täiesti uus

ohuvektor.

- Rahapesu Andmebüroo (RAB) volituste ja koostöövõimaluste piiratus. Aruteludes märgiti, et RAB-i

suutlikkust finantsvoogude tõhusaks jälgimiseks ja analüüsimiseks piiravad nii õiguslikud kui ka

praktilised takistused. Probleemina toodi välja, et mitte kõik krediidiasutused ei tee RAB-iga

koostööd.

- Vähene Eesti esindatus Riias asuvas NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuses. Eesti

osalus keskuse tegevuses ei vasta täielikult vajadusele saada õigeaegset teavet ja panustada

rahvusvahelisse mõjutustegevuse vastasesse ennetusse ja koostöösse. Aruteludes leiti, et Eesti

kohalolekut võiks tugevdada täiendavate, sealhulgas näiteks projektipõhiste ametikohtade loomise

kaudu, et tuua ekspertteadmisi tagasi Eestisse.

Seoses tuvastatud puuduste ja riskidega töötas uurimiskomisjon välja järgmised ettepanekud riigi

vastupanuvõime tugevdamiseks ning valimiste usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamiseks.

NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskus (NATO StratCom COE)

- Suurendada Eesti osalust Riias asuvas NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuses, luues

täiendavaid projektipõhiseid ametikohti ning panustades senisest aktiivsemalt keskuse tehisintellekti

(TI) simulatsioonilaborite tegevusse. See võimaldaks välja õpetada eksperte, kes suudaks Eestisse

tuua täiendavat teadmist TI-ga kaasnevatele võimalustest ja ohtudest.

Riigi valimisteenistus

- Vaadata üle valimisvaatlejate õigused ja kohustused ning täpsustada vaatlustegevuse ulatust.

Sealhulgas kaaluda filmimise ja pildistamise õiguse piiramist juhtudel, kus see võib häirida

valimiste korraldamist, ohustada hääletamise salajasust või võimaldada mõjutustegevust.

Vähendatud kujul tuleks luua üleriigilised normid valmisvaatlejate küsimuses.

- Täpsustada seaduses, millised valimistega seotud toimingud on vaadeldavad ning milliseid

toiminguid ja otsuseid on võimalik vaidlustada. Selgema õigusraamistiku eesmärk on vähendada

tõlgendusruumi ning tagada valimiste korraldajatele ja vaatlejatele üheselt mõistetavad reeglid.

- Lihtsustada valimiskaebuste menetlemise korda ning täpsustada kaebuste esitamise aluseid. Kaaluda

võimalust piirata avalikes huvides esitatavaid kaebusi ning siduda kaebeõigus eelkõige isiku enda

õiguste või õigustatud huvidega. Samuti kaaluda kautsjoni kehtestamist põhjendamatute või

pahatahtlike kaebuste arvu vähendamiseks.

- Tugevdada valimistulemuste säilitamise ja järelkontrolli süsteemi, säilitades valimistulemused

eraldiseisvas serveris kahe valimisperioodi vahel. Selline lahendus võimaldaks vajaduse korral

teostada sõltumatut järelkontrolli ning suurendaks avalikkuse usaldust valimiste läbiviimise vastu.

- Süvendada koostööd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA), kaasates ameti

esindajad valimistega seotud kommunikatsiooni- ja kriisireageerimise töörühmadesse. Eesmärk on

parandada TTJA reageerimiskiirust suurplatvormidel tuvastatud valimistega seotud mõjutustegevuse

ja desinformatsiooni raporteerimisel.

- Kaaluda jaoskonnakomisjonide liikmete nimekirjade avalikustamise korra muutmist ning võimalust

mitte avaldada nimekirju enne valimiste toimumist. Meetme eesmärk on vähendada

jaoskonnakomisjonide liikmete vastast survestamist, koostööle allutamist või muul viisil

mõjutegevust.

- Korraldada enne iga Riigikogu uue koosseisu valimist valimistega seotud lauaõppus, milles

osaleksid valimiste korraldajad, julgeolekuasutused, kriisijuhtimise eest vastutavad institutsioonid

ning teised asjaomased osapooled. Õppuse eesmärk on harjutada reageerimist võimalikele,

mõjutusoperatsioonidele, küberintsidentidele ja muudele valimisprotsessi häirivatele ning

mõjutavatele olukordadele.

- Analüüsida valimistulemuste tühistamise õiguslikke aluseid olukorras, kus on tuvastatud ulatuslik

välismõjutamine või muu tõsine sekkumine valimisprotsessi. Täpsustada, kes ja kuidas hindab

mõjutamise ulatust, milliste kriteeriumide alusel hinnang antakse ning milline oleks otsustusprotsess

valimistulemuste võimaliku tühistamise korral.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

- Suurendada TTJA võimekust, luues täiendavaid ametikohti infokeskkonna laiapõhjaliseks seireks ja

mõjutustegevuse analüüsiks. See võimaldaks kiiremini piirata koordineeritud mõjutusoperatsioone

ja desinformatsiooni kampaaniaid.

- Täiendada Riigikogu menetluses olevat meediateenuste seaduse eelnõu (814 SE). Muudatuste

eesmärk on lihtsustada ja kiirendada selliste teenuste, kanalite ja platvormide tegevuse piiramist või

tõkestamist, mis pakuvad tehnilist lahendust Euroopa Liidu või Eesti kehtestatud sanktsioonide alla

kuuluvate meediateenusete vaatamiseks.

- Algatada Euroopa Liidu liikmesriikide ühine uurimine, et kinnitada Telegrami kasutajate arv ja

seeläbi liigitada EL mõistes suurte sotsiaalmeediaplatvormide nimistusse.

- Luua täiendavaid võimalusi usaldusväärsete teavitajate loomiseks ja kaasamiseks, kes teavitaksid

TTJA-d meediasanktsioonide rikkumistest.

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon

- Täpsustada erakondade sidusorganisatsioonide ning erakondadega seotud mittetulundusühingute

regulatsiooni, et tagada suurem läbipaistvus poliitilise tegevuse rahastamisel ning vältida kehtivate

rahastamisreeglite kõrvalejätmist seotud organisatsioonide kaudu.

- Selgemalt määratleda valimisliitude õiguslik staatus, aruandluskohustused ja tegevusperiood, et

tagada nende tegevuse läbipaistvus ning võrreldavad nõuded erakondadega.

- Kehtestada täiendavad aruandlus- ja järelevalvenõuded krüptovarade kasutamisele poliitilise

tegevuse rahastamisel, vähendamaks anonüümsete või raskesti jälgitavate rahavoogude kasutamise

võimalust.

- Tugevdada võimekust tuvastada kolmandate isikute kaudu tehtavaid mitterahalisi annetusi ning

muid varjatud toetuse vorme, mis võivad mõjutada poliitilist konkurentsi või moonutada aruandlust.

- Korrastada erakondade registrit ning täpsustada tegevusetute erakondade õiguslikku staatust, et

tagada registri ajakohasus ja läbipaistvus.

- Täpsustada kohalike omavalitsuste käsutuses olevate avalike ressursside kasutamise piiranguid

valimisperioodil, vältimaks avaliku võimu ressursside kasutamist poliitilise konkurentsi

mõjutamiseks.

Uuriva ajakirjanduse esindajate ettepanekud

- Täiustada õigusraamistikku eesmärgiga vähendada võimalusi registreerida poliitilisi ühendusi

või erakondi, mille tegevus võib olla seotud riigivastase tegevuse, välisriikide

mõjutusoperatsioonide või muude põhiseaduslikku korda ohustavate eesmärkidega.

- Luua mehhanisme, mis võimaldaksid kiiremini reageerida olukordadele, kus erakonna

juhtorganites tegutsevad isikud on süüdi mõistetud riigivastastes kuritegudes.

- Tagada ajakirjandusvabaduse ning avalikkuse informeerimise põhimõtete parem kaitse,

sealhulgas parandada uuriva ajakirjanduse juurdepääsu avalikku huvi pakkuvale teabele, mis ei

avalikustaks tööprotsesse.

3. Info ja muud küsimused

Päevakorrapunkti ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eerik-Niiles Kross

esimees (allkirjastatud digitaalselt)

Johannes Vahe

protokollija

Riigikogu uurimiskomisjoni Venemaa

Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise

viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks

istungi protokoll nr 14

Tallinn, Toompea Kolmapäev, 17. juuni 2026

Algus 9.30, lõpp 10.45

Juhataja: Eerik-Niiles Kross (esimees)

Protokollija: Johannes Vahe ja Sander-Siim Murik.

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Madis Kallas

Komisjoni ametnikud: Johannes Vahe (nõunik), Sander-Siim Murik (nõunik)

Puudusid: Vladimir Arhipov, Toomas Uibo, Timo Suslov, Peeter Tali

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade uurimisjoni kevadistungjärgu tööst, järeldused ja ettepanekud

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide

uurimiseks Riigikogu majanduskomisjoni nädala (11.05.2026-17.05.2026) töökava

Komisjoni istung kolmapäeval, 17.06.2026 kell 9.30

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Venemaa mõjutustegevuse käsitlemine uurivas ajakirjanduses

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1.Kinnitada nädala töökava (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder,

Madis Kallas).

2. Ülevaade uurimisjoni kevadistungjärgu tööst, järeldused ja ettepanekud

Riigikogu XV koosseisu VII istungjärgul (12.01-21.06.2026) pidas uurimiskomisjon kolmteist istungit

ja toimus üks välislähetus NATO strateegilise kommunikatsiooni keskusesse Riias 4.-5.05.2026.

Uurimiskomisjoni istungitel, toimusid järgmised kuulamised: julgeolekuasutused (KAPO, VLA),

järelevalveasutused (TTJA, RAB, ERJK) Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskus, Kaitseväe

strateegilise kommunikatsiooni osakond, Propastop juht, Riigi valimisteenistuse juht. Venemaa

mõjutustegevuse teemadel viidi läbi kohtumised Narva linna esindajatega (ERR ajakirjanik, Narva

muuseumi direktor, Narva Eesti Gümnaasiumi juht ja Narva Noorteparlamendi esindaja) ning uurivate

ajakirjanikega DELFI meediast.

Kuulamiste ja arutelude käigus tõstatati järgmised probleemsed kohad:

- Puudulik ülevaade mittetulundusühingute (MTÜ-de) rahastusmehhanismidest. Eestis on

registreeritud üle 15 000 MTÜ, kuid riigil puudub terviklik ja ajakohane ülevaade nende

rahastusallikatest, välisrahastuse ulatusest ning võimalikest seostest välisriikide huvide

esindamisega. See raskendab riskide hindamist ning võimalike mõjutusoperatsioonide või varjatud

rahastamisskeemide õigeaegset tuvastamist.

- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) piiratud ressurss. Peamise järelevalveasutusena

kannab TTJA olulist vastutust meediaruumi ja elektrooniliste sidekanalite üle järelevalve

teostamisel. Olemasolevad ressursid infoühiskonna büroos ei ole piisavad kõigi seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks, sealhulgas sanktsioonide täitmise kontrollimiseks ja rikkumiste

menetlemiseks.

- Sanktsioneeritud infokanalite jätkuv kättesaadavus. Vaatamata Euroopa Liidu ja Eesti kehtestatud

piirangutele on Venemaa propagandat levitavad telekanalid ja muud infokanalid jätkuvalt

kättesaadavad erinevate veebiplatvormide, voogedastusteenuste ning tehniliste lahenduste kaudu.

Eraldi probleemina toodi esile, et Venemaa mõjutustegevuse ühe peamise levikanalina kasutatav

Telegram ei kuulu sanktsioonide alla ning selle kaudu leviva desinformatsiooni ja mõjutussisu

piiramine on keeruline. Venemaal loodud ja propageeritav suhtlusplatvorm MAX on täiesti uus

ohuvektor.

- Rahapesu Andmebüroo (RAB) volituste ja koostöövõimaluste piiratus. Aruteludes märgiti, et RAB-i

suutlikkust finantsvoogude tõhusaks jälgimiseks ja analüüsimiseks piiravad nii õiguslikud kui ka

praktilised takistused. Probleemina toodi välja, et mitte kõik krediidiasutused ei tee RAB-iga

koostööd.

- Vähene Eesti esindatus Riias asuvas NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuses. Eesti

osalus keskuse tegevuses ei vasta täielikult vajadusele saada õigeaegset teavet ja panustada

rahvusvahelisse mõjutustegevuse vastasesse ennetusse ja koostöösse. Aruteludes leiti, et Eesti

kohalolekut võiks tugevdada täiendavate, sealhulgas näiteks projektipõhiste ametikohtade loomise

kaudu, et tuua ekspertteadmisi tagasi Eestisse.

Seoses tuvastatud puuduste ja riskidega töötas uurimiskomisjon välja järgmised ettepanekud riigi

vastupanuvõime tugevdamiseks ning valimiste usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamiseks.

NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskus (NATO StratCom COE)

- Suurendada Eesti osalust Riias asuvas NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuses, luues

täiendavaid projektipõhiseid ametikohti ning panustades senisest aktiivsemalt keskuse tehisintellekti

(TI) simulatsioonilaborite tegevusse. See võimaldaks välja õpetada eksperte, kes suudaks Eestisse

tuua täiendavat teadmist TI-ga kaasnevatele võimalustest ja ohtudest.

Riigi valimisteenistus

- Vaadata üle valimisvaatlejate õigused ja kohustused ning täpsustada vaatlustegevuse ulatust.

Sealhulgas kaaluda filmimise ja pildistamise õiguse piiramist juhtudel, kus see võib häirida

valimiste korraldamist, ohustada hääletamise salajasust või võimaldada mõjutustegevust.

Vähendatud kujul tuleks luua üleriigilised normid valmisvaatlejate küsimuses.

- Täpsustada seaduses, millised valimistega seotud toimingud on vaadeldavad ning milliseid

toiminguid ja otsuseid on võimalik vaidlustada. Selgema õigusraamistiku eesmärk on vähendada

tõlgendusruumi ning tagada valimiste korraldajatele ja vaatlejatele üheselt mõistetavad reeglid.

- Lihtsustada valimiskaebuste menetlemise korda ning täpsustada kaebuste esitamise aluseid. Kaaluda

võimalust piirata avalikes huvides esitatavaid kaebusi ning siduda kaebeõigus eelkõige isiku enda

õiguste või õigustatud huvidega. Samuti kaaluda kautsjoni kehtestamist põhjendamatute või

pahatahtlike kaebuste arvu vähendamiseks.

- Tugevdada valimistulemuste säilitamise ja järelkontrolli süsteemi, säilitades valimistulemused

eraldiseisvas serveris kahe valimisperioodi vahel. Selline lahendus võimaldaks vajaduse korral

teostada sõltumatut järelkontrolli ning suurendaks avalikkuse usaldust valimiste läbiviimise vastu.

- Süvendada koostööd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA), kaasates ameti

esindajad valimistega seotud kommunikatsiooni- ja kriisireageerimise töörühmadesse. Eesmärk on

parandada TTJA reageerimiskiirust suurplatvormidel tuvastatud valimistega seotud mõjutustegevuse

ja desinformatsiooni raporteerimisel.

- Kaaluda jaoskonnakomisjonide liikmete nimekirjade avalikustamise korra muutmist ning võimalust

mitte avaldada nimekirju enne valimiste toimumist. Meetme eesmärk on vähendada

jaoskonnakomisjonide liikmete vastast survestamist, koostööle allutamist või muul viisil

mõjutegevust.

- Korraldada enne iga Riigikogu uue koosseisu valimist valimistega seotud lauaõppus, milles

osaleksid valimiste korraldajad, julgeolekuasutused, kriisijuhtimise eest vastutavad institutsioonid

ning teised asjaomased osapooled. Õppuse eesmärk on harjutada reageerimist võimalikele,

mõjutusoperatsioonidele, küberintsidentidele ja muudele valimisprotsessi häirivatele ning

mõjutavatele olukordadele.

- Analüüsida valimistulemuste tühistamise õiguslikke aluseid olukorras, kus on tuvastatud ulatuslik

välismõjutamine või muu tõsine sekkumine valimisprotsessi. Täpsustada, kes ja kuidas hindab

mõjutamise ulatust, milliste kriteeriumide alusel hinnang antakse ning milline oleks otsustusprotsess

valimistulemuste võimaliku tühistamise korral.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

- Suurendada TTJA võimekust, luues täiendavaid ametikohti infokeskkonna laiapõhjaliseks seireks ja

mõjutustegevuse analüüsiks. See võimaldaks kiiremini piirata koordineeritud mõjutusoperatsioone

ja desinformatsiooni kampaaniaid.

- Täiendada Riigikogu menetluses olevat meediateenuste seaduse eelnõu (814 SE). Muudatuste

eesmärk on lihtsustada ja kiirendada selliste teenuste, kanalite ja platvormide tegevuse piiramist või

tõkestamist, mis pakuvad tehnilist lahendust Euroopa Liidu või Eesti kehtestatud sanktsioonide alla

kuuluvate meediateenusete vaatamiseks.

- Algatada Euroopa Liidu liikmesriikide ühine uurimine, et kinnitada Telegrami kasutajate arv ja

seeläbi liigitada EL mõistes suurte sotsiaalmeediaplatvormide nimistusse.

- Luua täiendavaid võimalusi usaldusväärsete teavitajate loomiseks ja kaasamiseks, kes teavitaksid

TTJA-d meediasanktsioonide rikkumistest.

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon

- Täpsustada erakondade sidusorganisatsioonide ning erakondadega seotud mittetulundusühingute

regulatsiooni, et tagada suurem läbipaistvus poliitilise tegevuse rahastamisel ning vältida kehtivate

rahastamisreeglite kõrvalejätmist seotud organisatsioonide kaudu.

- Selgemalt määratleda valimisliitude õiguslik staatus, aruandluskohustused ja tegevusperiood, et

tagada nende tegevuse läbipaistvus ning võrreldavad nõuded erakondadega.

- Kehtestada täiendavad aruandlus- ja järelevalvenõuded krüptovarade kasutamisele poliitilise

tegevuse rahastamisel, vähendamaks anonüümsete või raskesti jälgitavate rahavoogude kasutamise

võimalust.

- Tugevdada võimekust tuvastada kolmandate isikute kaudu tehtavaid mitterahalisi annetusi ning

muid varjatud toetuse vorme, mis võivad mõjutada poliitilist konkurentsi või moonutada aruandlust.

- Korrastada erakondade registrit ning täpsustada tegevusetute erakondade õiguslikku staatust, et

tagada registri ajakohasus ja läbipaistvus.

- Täpsustada kohalike omavalitsuste käsutuses olevate avalike ressursside kasutamise piiranguid

valimisperioodil, vältimaks avaliku võimu ressursside kasutamist poliitilise konkurentsi

mõjutamiseks.

Uuriva ajakirjanduse esindajate ettepanekud

- Täiustada õigusraamistikku eesmärgiga vähendada võimalusi registreerida poliitilisi ühendusi

või erakondi, mille tegevus võib olla seotud riigivastase tegevuse, välisriikide

mõjutusoperatsioonide või muude põhiseaduslikku korda ohustavate eesmärkidega.

- Luua mehhanisme, mis võimaldaksid kiiremini reageerida olukordadele, kus erakonna

juhtorganites tegutsevad isikud on süüdi mõistetud riigivastastes kuritegudes.

- Tagada ajakirjandusvabaduse ning avalikkuse informeerimise põhimõtete parem kaitse,

sealhulgas parandada uuriva ajakirjanduse juurdepääsu avalikku huvi pakkuvale teabele, mis ei

avalikustaks tööprotsesse.

3. Info ja muud küsimused

Päevakorrapunkti ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eerik-Niiles Kross

esimees (allkirjastatud digitaalselt)

Johannes Vahe

protokollija