Riigikogu uurimiskomisjoni Venemaa
Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks
istungi protokoll nr 13
Tallinn, Toompea Kolmapäev, 10. juuni 2026
Algus 9.30, lõpp 10.30
Juhataja: Eerik-Niiles Kross (esimees)
Protokollija: Regina Aasumets (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Poolamets, Peeter Tali
Komisjoni ametnikud: Johannes Vahe (nõunik), Sander-Siim Murik (nõunik)
Puudusid: Vladimir Arhipov, Helir-Valdor Seeder, Madis Kallas, Toomas Uibo, Timo Suslov
Kutsutud: Delfi Meedia uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa, Delfi Meedia uuriv ajakirjanik Martin Laine
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Venemaa mõjutustegevuse käsitlemine uurivas ajakirjanduses
3. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks Riigikogu majanduskomisjoni nädala (11.05.2026-17.05.2026) töökava
Komisjoni istung kolmapäeval, 10.06.2026 kell 9.30
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Venemaa mõjutustegevuse käsitlemine uurivas ajakirjanduses
3. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Anti Poolamets, Peeter Tali).
2. Venemaa mõjutustegevuse käsitlemine uurivas ajakirjanduses
Uurimiskomisjoni istungil arutati uuriva ajakirjanduse ajakirjanikega nende võimekust tuvastada mõjutustegevuse erinevaid vorme (infooperatsioonid, desinformatsioon ning varjatud mõjutuskampaaniad) ja kanaleid ning uurivate ajakirjanike kogemusi mõjutustegevuse juhtumite tuvastamisel ja kajastamisel.
Peamised tähelepanekud teemade kaupa olid järgnevad:
Mõjutustegevuse seire ja faktikontroll
Ajakirjanike sõnul on Euroopa tasandil loodud hästi toimivad koostöövõrgustikud mõjutustegevuse ja desinformatsiooni tuvastamiseks. Balti riikides koordineeritakse tegevust rahvusvaheliste partnerite kaudu. Koostöö tulemusena koostatakse raporteid, tehakse faktikontrolle ning analüüsitakse mõjutuskampaaniaid.
Arutati küsimust, kas Eestis peaks ebaseadusliku või kahjuliku sisu eemaldamisel olema suurem vastutus riiklikel asutustel või meediaväljaannetel. Leiti, et ajakirjanikud suudavad tuvastada ja dokumenteerida mõjutustegevust, kuid nendel puudub piisav võimekus erinevate meediaplatvormide sanktsioneerimiseks ja järelmeetmete rakendamiseks.
Tehnoloogia ja tehisintellekti piirangud
Ajakirjanike hinnangul ei ole tänased tehisintellektil põhinevad tööriistad veel piisavalt võimekad, et tuvastada erinevaid mõjutusnarratiive ning teostada usaldusväärset faktikontrolli. Probleeme esineb eriti audio- ja videosisu verifitseerimisel, kus eksituste ja valepositiivsete tulemuste osakaal on endiselt väga suur.
Venemaa mõjutustegevuse peamised suunad
Ajakirjanike hinnangul keskendub Venemaa üha enam laiemale inforuumile, püüdes mõjutada avalikku arvamust suuremates Euroopa riikides nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Poola. Eestit nähakse Läänemere NATO piirkonnana ja meie suhtes nähakse mõjutustegevust osana laiemast regionaalsest strateegiast.
Arutelus toodi näiteid organisatsioonidest, poliitilistest liikumistest ja üksikisikutest, keda peeti Venemaa narratiivide levitajateks või võimendajateks. Märgiti, et osa tegevusest toimub näiliselt kohalike algatuste kaudu, kuid sellel võivad olla sidemed Venemaa riiklike või riigiga seotud julgeolekustruktuuridega.
Tunnustati uurivaid ajakirjanikke, kelle järjepidev uurimistöö on aidanud tuvastada ja avalikustada Venemaa mõjutusvõrgustikke ning nende tegevuses osalenud isikuid, võimaldades riigiasutustel rakendada meetmeid nende mõju piiramiseks ja mõnel juhul ka riigist väljasaatmiseks.
Levinumad narratiivid Eesti suunas
• Balti riikide legitiimsuse kahtluse alla seadmine;
• NATO kui piirkondliku julgeoleku õõnestaja;
• ühiskonna polariseerimine;
• rahvusvähemuste diskrimineerimine;
• inimest sotsiaalse ja majandusliku heaolu vähenemine seoses Ukraina toetamisega;
• suurte ühiste taristu- ja energiaprojektide diskrediteerimine.
Viimastel aastatel on suurenenud Venemaa mõjutustegevus teaduse, kultuuri ja erinevate ühiskondlike organisatsioonide (MTÜ, kodanikuühendused) kaudu.
Huviorbiiti on sattunud teaduskoostööd, konverentsid, kultuuri- ja spordiüritused ning mõttekojad.
Arutati juhtumeid, kus formaalselt akadeemilised või ühiskondlikud algatused võivad teenida varjatud poliitilisi eesmärke.
Õiguslikud ja finantsilised mõjutuskanalid
Ajakirjanikud tõid näiteid Venemaa riiklikult toetatud struktuuride ja fondide tegevusest erinevates Euroopa riikides. Käsitleti sanktsioonide all olevate organisatsioonide võimalikke katseid jätkata tegevust vahendajate või uute organisatsiooniliste vormide kaudu.
Üks nendest on Venemaa välismaal elavatele „kaasmaalastele“ õigusabi pakkuv Pravfond, kellel kaudu jätkatakse inimeste ja organisatsioonide rahastamist kogu Euroopa Liidus ka pärast seda, kui fondile kehtestati 2023. aasta keskel sanktsioonid.
Märgiti, et Eesti ja Läti on mõningates küsimustes rakendanudsanktsioonide all olevatele isikutele ja organisatsioonidele rangemaid piiranguid kui mitmed teised Euroopa riigid, sealhulgas rahaliste vahendite liikumise ja õigusabi rahastamise valdkonnas.
Kahe aasta jooksul pärast sanktsioonide kehtestamist on Pravfond saatnud raha saajatele vähemalt 11 Euroopa Liidu liikmesriigis. Rahasaajate hulgas on olnud nii väidetavad küberkurjategijad kui ka Venemaa kodanikud, kes on vahistatud migrantide üle piiri toimetamise eest. Selleks on kasutatud mitmesuguseid meetodeid, alates kolmandate isikute pangakontode vahendamisest kuni sularaha üle piiri toimetavate isikute leidmiseni.
Kuna Euroopa Liidu sanktsioonid on tekitanud fondi praktilisele tegevusele teatavaid raskusi, on püütud lahendada küsimusi igal üksikjuhul eraldi, kasutades muu hulgas alternatiivseid ja ümbersuunavaid lahendusi.
Piiriülene repressioon ja surve ajakirjanikele
Uurivad ajakirjanikud kirjeldasid erinevaid survemeetodeid, mida nende tegevuse piiramiseks on kasutatud nagu kohtuvaidluste algatamine, ähvarduskirjad, küberrünnakud, mainekahju tekitamise katsed, õngitsusrünnakud ja muud mõjutusoperatsioonid.
Samas märgiti, et PPA on võtnud ajakirjandusvabaduse vastu suunatud rikkumisi tõsiselt ning reageerinud neile operatiivselt.
Rahvusvaheline koostöö ja juurdepääs teabele
Ajakirjanikud selgitasid, et suuremahuliste uurimisprojektide puhul kasutatakse sageli rahvusvahelisi koostöövõrgustikke, kus mitmed väljaanded uurivad teemasid paralleelselt ning vahetavad omavahel kättesaadavat teavet.
Ühe probleemina toodi välja piiratud ligipääs riigiasutuste valduses olevatele uurimismaterjalidele, mis käsitlevad mõjutustegevust, riikliku julgeoleku ohustamist, sabotaažijuhtumeid, piiriüleseid kuritegusid ja krüptokuritegusid. Samas rõhutati, et selliste teemade käsitlemisel tuleb tagada nii allikate konfidentsiaalsus kui ka riigisaladuse kaitse.
Arutelu käigus jõuti üksmeelele, et Venemaa mõjutustegevus on muutunud pikaajaliseks ja süsteemseks julgeolekuväljakutseks, mis lisaks propagandale hõlmab ka sotsiaalmeediat, poliitikakujundamist, akadeemilist maailma ja õigussüsteemi.
Tehisintellekti kasutamine erinevatel digiplatvormidel on omakorda märkimisväärselt võimendanud mõjutustegevuse ulatust ja mõju.
Peeti oluliseks parandada sõltumatu uuriva ajakirjanduse ligipääsu riigiasutuste uurimismaterjalidele. Samuti rõhutati vajadust tugevdada riiklike asutuste (RAB, TTJA, MTA) seire- ja analüüsivõimekust mõjutustegevuse piiramiseks.
Oluliseks peeti ka rahvusvahelise meediakoostöö toetamist, ühiskonna teadlikkuse tõstmist mõjutustegevuse äratundmisel ning õiguslike vahendite arendamist mõjutusoperatsioonide tuvastamiseks ja tõkestamiseks.
Ettepanekud uurimiskomisjonile
• Maksustada suurte meediaplatvormide reklaamitulu ja läbi selle ennetustegevuse toetamine.
• Täiustada Eesti õigusraamistikku, et vähendada võimalusi registreerida poliitilisi ühendusi, mis võivad olla seotud riigivastase tegevusega või mille tegevus on lühiajaline ja ebastabiilne. Toodi näitena Aivo Peterson, kes mõisteti kohtu poolt süüdi riigireetmises, aga kes samal pidas erakonna KOOS esimehe ametit.
• Tagada ajakirjandusvabadus, sealhulgas juurdepääs avalikku huvi puudutavale teabele, ning kaitsta uurivate ajakirjanike eraelu puutumatust.
• Tugevdada riiklike järelevalveorganite TTJA ja RAB võimekust tuvastada ja analüüsida mõjutustegevuse erinevaid mustreid ning rakendada selle tõkestamiseks vajalikke meetmeid.
3. Info ja muud küsimused
Päevakorrapunkti ei arutatud
(allkirjastatud digitaalselt)
Eerik-Niiles Kross
esimees (allkirjastatud digitaalselt)
Regina Aasumets
protokollija