____________________________________________________________________________________________

Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445

10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767

registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Meie: 29.06.2026 nr 3-1/1-1

Ettepanek üleriigilisele planeeringule „Eesti 2050“ Vabariigi Valitsus algatas 05.01.2023 üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Harjumaa Omavalitsuste Liit on seisukohal, et tuleks kaaluda planeeringu peatüki 3.7.3 „Rattaga ja jalgsi liikumine“ punkti 2 („Kasvamisega kohanevates piirkondades ei kavandata vaikimisi segakasutusega jalgratta- ja jalgteid.“) planeeringust välja jätmist või muutmist. Segakasutusega kergliiklusteede ehitamiseks on aastakümneid kehtinud praktika kohaselt tehtud märkimisväärseid kulutusi ning suures osas linnalistes ja tiheasustusega piirkondades on selline võrgustik juba välja arendatud. Seetõttu on kasvavates piirkondades on seda võrgustikku võimalik laiendada oluliselt väiksemate kuludega, kui hakata jalgratta- ja jalgteid eraldi rajama. Kergliiklusteede võrgustiku uute lõikude ehitamisel segakasutusest loobumine ning jalgratta- ja jalgteede eraldamine (enamasti pidevjoone ning vastava liiklusmärgiga) tekitab liiklejates pideva ümber orienteerimisvajaduse tõttu segadust teel ning loob potentsiaalseid liiklusohtlikke olukordi. Liiklejates tekitab jalgratta- ja jalgteede mõnede lõikude liikluskorralduse muutmine arusaamatus teel paiknemise ning kaasliiklejatelt oodatava käitumise osas. Kõnealuses sättes osutatud termin „kasvamisega kohanev piirkond“ vajab täpsustamist ning vajadusel tihedalt asustatud linnapiirkondade eristamist äärelinna tüüpi asumitest. Praegusel juhul on termini maht väga lai, hõlmates semantiliselt nii linnakeskused, äärelinnad kui ka linnalähedased asustusüksused. paiknemise osas ning olukorda komplitseerib asjaolu, et kõik liiklejad vastavaid muudatusi ei järgi. Osutame, et Kliimaministeeriumi ja Transpordiameti poolt koostatud „Jalgrattastrateegia 2040“ kavandi kohaselt ei toeta segakasutusega jalgratta- ja jalgteed ei toeta sujuvat rattakasutust tihedamas linnaruumis. Jalgrattastrateegia lähenemine segakasutusega kergliiklusteede osas on paindliku ning arvestab elukeskkonna tegelike vajadustega. Samuti märgime, et kõnealune säte osutub vastuolus olevaks üleriigilise planeeringu eelnõu punktis 3.3.3.1 sätestatud põhimõttega ning peatüki 3.7.1 esitatud põhimõttega nr 10. Teeme ettepaneku jätta üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ peatüki 3.7.3 punkt 2 välja või sõnastada ümber selliselt, et segakasutusega jalgratta- ja jalgteede kavandamise keeld laieneks üksnes tiheda asustuse ja kergliikluse intensiivsusega aladele või siis reguleerida küsimust terminiga „kasvamisega kohanevad piirkonnad“ tähistava mõiste täpsema määratlemisega (kasutades näiteks mõistet „tihedam linnaruum“). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andre Sepp tegevdirektor

____________________________________________________________________________________________

Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445

10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767

registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Meie: 29.06.2026 nr 3-1/1-1

Ettepanek üleriigilisele planeeringule „Eesti 2050“ Vabariigi Valitsus algatas 05.01.2023 üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Harjumaa Omavalitsuste Liit on seisukohal, et tuleks kaaluda planeeringu peatüki 3.7.3 „Rattaga ja jalgsi liikumine“ punkti 2 („Kasvamisega kohanevates piirkondades ei kavandata vaikimisi segakasutusega jalgratta- ja jalgteid.“) planeeringust välja jätmist või muutmist. Segakasutusega kergliiklusteede ehitamiseks on aastakümneid kehtinud praktika kohaselt tehtud märkimisväärseid kulutusi ning suures osas linnalistes ja tiheasustusega piirkondades on selline võrgustik juba välja arendatud. Seetõttu on kasvavates piirkondades on seda võrgustikku võimalik laiendada oluliselt väiksemate kuludega, kui hakata jalgratta- ja jalgteid eraldi rajama. Kergliiklusteede võrgustiku uute lõikude ehitamisel segakasutusest loobumine ning jalgratta- ja jalgteede eraldamine (enamasti pidevjoone ning vastava liiklusmärgiga) tekitab liiklejates pideva ümber orienteerimisvajaduse tõttu segadust teel ning loob potentsiaalseid liiklusohtlikke olukordi. Liiklejates tekitab jalgratta- ja jalgteede mõnede lõikude liikluskorralduse muutmine arusaamatus teel paiknemise ning kaasliiklejatelt oodatava käitumise osas. Kõnealuses sättes osutatud termin „kasvamisega kohanev piirkond“ vajab täpsustamist ning vajadusel tihedalt asustatud linnapiirkondade eristamist äärelinna tüüpi asumitest. Praegusel juhul on termini maht väga lai, hõlmates semantiliselt nii linnakeskused, äärelinnad kui ka linnalähedased asustusüksused. paiknemise osas ning olukorda komplitseerib asjaolu, et kõik liiklejad vastavaid muudatusi ei järgi. Osutame, et Kliimaministeeriumi ja Transpordiameti poolt koostatud „Jalgrattastrateegia 2040“ kavandi kohaselt ei toeta segakasutusega jalgratta- ja jalgteed ei toeta sujuvat rattakasutust tihedamas linnaruumis. Jalgrattastrateegia lähenemine segakasutusega kergliiklusteede osas on paindliku ning arvestab elukeskkonna tegelike vajadustega. Samuti märgime, et kõnealune säte osutub vastuolus olevaks üleriigilise planeeringu eelnõu punktis 3.3.3.1 sätestatud põhimõttega ning peatüki 3.7.1 esitatud põhimõttega nr 10. Teeme ettepaneku jätta üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ peatüki 3.7.3 punkt 2 välja või sõnastada ümber selliselt, et segakasutusega jalgratta- ja jalgteede kavandamise keeld laieneks üksnes tiheda asustuse ja kergliikluse intensiivsusega aladele või siis reguleerida küsimust terminiga „kasvamisega kohanevad piirkonnad“ tähistava mõiste täpsema määratlemisega (kasutades näiteks mõistet „tihedam linnaruum“). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andre Sepp tegevdirektor