Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja

kord“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

Lisa Kooskõlastustabel

Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

Tervisekassa

Kaaluda võimalust täiendada määruse § 22 lõiget 3 ja lisada sättesse viide, et õpilase

tervisekaardi väljavõte §-s 252 nimetatud andmetega edastatakse õpilasele või alaealise

õpilase vanemale või seaduslikule esindajale ning nende nõusolekul ka õpilase perearstile vaid

juhul, kui selline sooviavaldus on esitatud. Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb kooliõel

edastada väljavõte õpilase tervisekaardist alati, kui õpilane lõpetab kooli, asub õppima teise

kooli õppima või muul põhjusel koolist lahkub. Teave koolis õpilasele osutatud

tervishoiuteenuste kohta, sealhulgas immuniseerimised, tuleb kooliõel edastada ka tervise

infosüsteemi (sotsiaalministri 17.09.2008 määruse nr 53 § 5 lõike 5 kohaselt alates aastast

2012). Seetõttu puudub praktiline vajadus vastavasisulise põhjendatud sooviavalduseta õpilase

tervisekaardi väljavõtteid teha ja koolist lahkumisel õpilasele või tema seaduslikule esindajale

kaasa anda.

Mitte arvestatud. Võtame ettepaneku töösse

määruse järgmises muudatuses, kuna eeldab

terviklikku analüüsi.

Jätta eelnõu punktis 101 toodud § 731 lõikes 31 esitatud loetelust välja punktid 15 ja 30 ning

punktist 14 tekstiosa „alalise elukoha aadress“. Kiirabi osutamise käigus paberkandjal

kiirabikaardi täitmise korral patsiendi alalise elukoha aadress lisaväärtust ei loo, oluline on

abivajaja asukoht ehk sündmuskoha aadress. Samuti ei ole oluline patsiendi perearsti nimi,

kuna puudub võimalus seda millegi vastu valideerida. Mõlemad andmekoosseisud põhinevad

patsiendi ütlustel, mis ei pruugi tõele vastata või patsiendid ei pruugi seda teada. Punktis 30

nimetatud trauma indeks pole enam kasutusel.

Arvestatud.

Täiendada määruse § 731 lõiget 1 järgmise lausega: „Kiirabikaardile võivad andmeid kanda

esmase abi brigaadi liikmed ning telemeditsiini teel kiirabibrigaadi konsulteerivad arstid“.

Selleks, et tagada sisestatavate andmete õigsus, on mõistlik lubada andmete dokumenteerimine

isikutel, kes kiirabi osutamise raames andmed on kogunud (nt esmase abi brigaadi liige

patsiendi juures kohapeal) ja nõustamisel nõu annavad (telemeditsiini arst). Olukorras, kus

kiirabikaardi koostab (andmed sisestab) vaid kiirabibrigaadi juht, kes kas ei viibi patsiendi

juures, võib andmete mitmekordsel esitamisel (esmase abi brigaadi liige sisestab andmed

Mitte arvestatud. Võtame ettepaneku töösse

määruse järgmises muudatuses, kuna eeldab

terviklikku analüüsi.

Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja

kord“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

Lisa

infosüsteemi või edastab muul viisil brigaadijuhile, kes need peab sisestama 2 kiirabikaardile)

tekkida vigu. Kiirabikaardi koostamise eest vastutab kiirabibrigaadi juht. See ei muutu.

Täiendada § 731 lõiget 2 ja sõnastada järgmiselt: „Kiirabikaart vormistatakse elektrooniliselt

vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud

andmekoosseisule tervise infosüsteemis“. Arvestades asjaolu, et kiirabibrigaadi pidajatel ei

ole osutatud tervishoiuteenuste dokumenteerimiseks oma infosüsteemi, siis õigusselguse

huvides võiks ka õigusaktides sätestada, et dokumenteerimisel kasutatakse tervise

infosüsteemi. Tervishoiuteenuse osutamist reguleerivates õigusaktides on tervishoiuteenuste

dokumenteerimisel viidatud üldjuhul tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemile, kuhu andmed

dokumenteeritakse, ja tervise infosüsteemile, kuhu tuleb andmed edastada.

Mitte arvestatud. Kuna järgmises lõikes on

infosüsteem mainitud, siis ei pea vajalikuks

seda täiendavalt nimetada.

Kaaluda § 73 lõike 1 täpsustamist selliselt, et võimalusel koostatakse patsiendi kohta üks

kiirabikaart ühe väljakutse kohta. Hetkel koostab iga kiirabibrigaad väljakutse kohta

kiirabikaardi. Juhul, kui patsiendile osutavad ühe juhtumi raames kiirabi mitu kiirabibrigaadi,

siis koostatakse mitu kiirabikaarti. Tekib andmete (nt anamnees) dubleerimise küsimus ja

patsiendi raviga seotud tervishoiutöötajad peavad tervikpildi saamiseks kiirabietapil toimunust

infot otsima erinevatest kiirabikaartidest, mis ei pruugi samaaegselt TISi jõuda. Lisaks peab

täna koostama kiirabikaardi ka patsiendile, kellele kiirabibrigaad tervishoiuteenust

olemuslikult ei osutanud (nt käidi abis teisel brigaadil patsienti tõstmas). Ühe juhtumi kohta

ühe kiirabikaardi koostamine eeldab ka määruste nr 65 ja 53 muutmist ning tehniliste

lahenduste loomist. Tervisekassa ettepanek on hinnata, kas määruse nr 56 sõnastus on täna

selline, mis ei sea piiranguid selle võimaluse rakendamisele tulevikus.

Mitte arvestatud. Võtame ettepaneku töösse

määruse järgmises muudatuses, kuna eeldab

terviklikku analüüsi.

Eesti Töötervishoiuarstide Selts (ETTAS)

Sõnastada paragrahvi 10611 lõige (4) Tervisetõend ja töötervishoiu tervisekontrolli otsus

väljastatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud

andmekoosseisus“. Mõisted „tervisekontrolli otsus“ ja „tervisetõend“ on eri eesmärgi ja

tähendusega, ehk tegemist ei ole samatähenduslike mõistetega. Seetõttu tuleb eelnõus

„tervisekontrolli otsus“ tervisetõendi kõrval eraldi ja paralleelselt välja tuua, et tagada

regulatsiooni selgus ja mõistete korrektne kasutamine vältimaks tõlgenduslikku ebaselgust ja

tagamaks regulatsiooni õigusselgus.

Arvestatud osaliselt. Kuna tervisekontrolli

otsus tehakse ka teiste kontrollide käigus, mitte

ainult töötervishoiukontrollis, siis on jäetud

välja sõna „töötervishoiu“.

Eesti töötervishoiu teenuseosutajate liit (ETTOL)

Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja

kord“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

Lisa

Ettepanek kaaluda § 106¹¹ lõike 4 sõnastamist järgmiselt:„(4) Tervisetõend ja töötervishoiu

tervisekontrolli otsus väljastatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59² lõike 2

alusel kehtestatud andmekoosseisus.” Üheselt ei ole selge, kas ja millisel kujul on selle

regulatsiooni raames hõlmatud ka töötervishoiu tervisekontrolli otsus. Kui eesmärk on, et

töötervishoiu tervisekontrolli otsus kuulub edaspidi sama andmekoosseisupõhise loogika alla,

oleks õigusselguse huvides asjakohane see määruse tekstis sõnaselgelt välja tuua. See aitaks

vältida mitmeti mõistetavust, hilisemaid erinevaid tõlgendusi ning toetaks ühtset

rakenduspraktikat.

Arvestatud osaliselt. Kuna tervisekontrolli

otsus tehakse ka teiste kontrollide käigus, mitte

ainult töötervishoiukontrollis, siis on jäetud

välja sõna „töötervishoiu“.

Terviseamet

Eelnõu punktis 101, millega täiendatakse määrust paragrahviga 731 , korduvad osaliselt lõike

31 punktid 16 ning 32 – mõlemas punktis mainitakse (patsiendi) anamneesi. Kehtiva määruse

lisas 29 need samuti korduvad märkuste osas (p 2 lg 1 p-d 6 ja 24), samas kiirabikaardi vormil

on diagnoos eraldi lahtris ilma patsiendi anamneesita. Ettepanek oleks jätta patsiendi kaebused

ja anamnees § 731 lg 31 punkti 16 alla ning punkti 32 jätta ainult „patsiendi seisundi

objektiivsete uurimisandmete põhjal diagnoositud haiguse nimetus RHK 10 järgi“.

Arvestatud.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Jääb ebaselgeks, mida § 14 lõike 11 punkt 2 kohaselt peab tegema „(11) Sünnitusjärgsel

perioodil märgitakse andmed naise nõustamise kohta järgmise nõustamisplaani järgi: 2)

vajaduse korral õigusakt, sotsiaalne kaitse ja õigused;“

Arvestatud. Analoogselt muudetud kaeelnõu

punkti 10.

Kaaluda § 14 lõike 11 punktis 5 kasutada sõna „vajaduse korral“ asemel sõna „nende esinemise

korral“.

Arvestatud. Analoogselt muudetud ka eelnõu

punkti 10.

Eelnõu punktis 100, kas elustamiskatse on õige termin, kasutaks läbivalt elustamine. Arvestatud.

Paragrahv 4 lõige 1 punkt 7 on kiirabi elustamiskaart dokumentide loendis olemas. Kas see on

eraldi dokument või on kiirabikaardi koosseisus? Arvestatud.

Eesti Perearstide Selts

Tervisedeklaratsiooni paberversioon on praeguses eelnõus kirjas võrdväärse alternatiivina.

Eelistaksime, et kõik deklaratsioonid oleksid elektroonilised. Kui ka paberformaati on

tingimata vaja, siis see peaks olema kasutatav ainult erandolukordades. Kunagises seletuskirjas

oli selle põhimõttega ka arvestatud: „§10613 sätestab tervisedeklaratsiooni koostamise

tervisetõendi väljastamise protsessis. /…/ Kui patsient objektiivsetel põhjustel ei saa või ei

Arvestatud.

Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja

kord“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

Lisa

soovi elektroonselt tervisedeklaratsiooni täita, võib ta seda teha paberil tervishoiuteenuse

osutaja vastuvõtul. /…/.“

Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56

„Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine“ seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muutmise eesmärk on luua õiguslik alus üleminekuks sündmuspõhisele koosvõimelisele andmevahetusele tervise infosüsteemi andmestikega. Selleks loobutakse senisest tervikdokumendi kontseptsioonist, mis seob andmete esitamise kindla vormilise dokumendistruktuuriga ning takistab andmete kiiret, paindlikku ja vajaduspõhist edastamist. Muudatustega tuuakse määruse lisades seni sisaldunud andmekoosseisud määruse põhiteksti ning määruse lisad tunnistatakse kehtetuks. Elektroonilise dokumenteerimise korral ei ole etteantud dokumendivormid enam vajalikud, kuna keskseks muutub andmete koosseis ja semantiline tähendus, mitte nende esitamine tervikliku dokumendina. Muudatused ei muuda andmete esitamise ega töötlemise põhimõtteid sisuliselt, vaid loovad tehnilised ja õiguslikud eeldused andmete tõhusamaks ja operatiivsemaks vahetamiseks. Määruse muudatusega viiakse määruse reguleerimisala vastavusse määruse volitusnormiga. Samuti täiendatakse määrust õigusega kasutada määruses nõutud allkirja asemel digitaalset allkirja või asutuse digitaalset templit sellisel kujul, et selle dokumendi koostanud isik oleks tuvastatav. Muudatuse eesmärk on toetada elektroonilist dokumenteerimist ja kus võimalik, tuleks eelistada dokumentide vormistamisel tänapäevaseid digilahendusi. Määruse muudatusega jäetakse dokumentide loetelust välja elupuhuse patomorfoloogilise uuringu saatekiri ja vastus, kuna seda ei käsitleta määruses enam eraldi dokumendiliigina juba 2018. aastal tehtud muudatusest alates. Nüüd viiakse ka dokumentide loetelu selle muudatusega kooskõlla. Määruse muutmine ei too kaasa halduskoormuse muutust. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi innovatsioonivaldkonna nõunik Ülle Harak ([email protected]). Määruse juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaidi Meristo ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ redaktsiooni RT I, 10.04.2025, 5. Määrus on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kavandatud tegevusega „Määruse „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu“. Määrus ei ole seotud teiste eelnõudega. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrus ei too kaasa isikuandmete kogumise, töötlemise ega säilitamise ulatuse suurenemist. Tegemist on olemasoleva andmekoosseisu ühtlustamisega – määruse lisades olevad andmekoosseisud, mis olid puudu määruse põhitekstist, on toodud määruse põhiteksti. Andmekaitsealast mõjuhinnangut ei ole vaja koostada. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse koosneb 105 muutmispunktist.

2

Punktiga 1 jäetakse määruse § 1 lõikes 1 välja tekstiosa „ja andmete säilitamise“, millega viiakse määruse reguleerimisala vastavusse määruse pealkirjaga. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrusega nr 10 „Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega seotud valdkonna eest vastutava ministri määruste muutmine“ muudeti käesoleva määruse pealkirja, mis oli seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega, millega viidi andmete säilitustähtaegadega seotud regulatsioon tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse (TTKS). Käesoleva muudatusega ühtlustatakse ka reguleerimisala sõnastus pealkirjaga. Punktiga 2 täiendatakse määruse § 3 lõikega 31, milles sätestatakse võimalus kasutada määruses nõutud allkirja asemel digitaalset allkirja või asutuse digitaalset templit sellisel kujul, et selle dokumendi koostanud isik oleks tuvastatav. Muudatuse eesmärk on toetada elektroonilist dokumenteerimist ja kus võimalik, tuleks eelistada dokumentide vormistamisel tänapäevaseid digilahendusi. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks sätted, mis viitavad määruse lisades olevatele vormidele. Määruse muutmise eesmärk on loobuda vormipõhisest regulatsioonist. Muudatus toetab elektroonilist dokumenteerimist ja loob eeldused sündmuspõhisele koosvõimelisele andmevahetusele üleminekuks. Paragrahvi 4 lõike 1 punktide 7, 9 ja 10 kehtetuks tunnistamine on vajalik, kuna määrus ei käsitle kiirabi elustamiskaarti, elupuhuse patomorfoloogilise uuringu saatekirja ja elupuhuse patomorfoloogilise uuringu vastust enam eraldi dokumendiliikidena. Nimetatud dokumendid on eraldi peatükina määrusest välja jäetud aastal 2014 ja 2018, nüüd jäetakse see välja ka dokumentide loetelust. Punktiga 4 asendatakse määruse § 4 lõikes 2 sõna „delikaatseid“ sõnaga „eriliiki“. Muudatuse eesmärk on viia määruse terminoloogia kooskõlla isikuandmete kaitse üldmääruses (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679) kasutatava terminoloogiaga, mille kohaselt kasutatakse mõistet „eriliiki isikuandmed“. Punktiga 5 muudetakse määruse § 14 lõike 1 punkti 9 sõnastust, asendades viite määruse lisas 32 olevale nõustamisplaanile viitega sama paragrahvi lõikele 11. Muudatuse eesmärk on tuua nõustamisplaani andmekoosseis määruse põhiteksti. Muudatus ei muuda nõustamise sisulisi nõudeid. Punktiga 6 täiendatakse määruse § 14 lõikega 11, milles sätestatakse sünnitusjärgsel perioodil dokumenteeritava nõustamise andmekoosseis. Muudatusega tuuakse seni määruse lisas 32 sisaldunud nõustamisplaani andmekoosseis määruse põhiteksti. Muudatuse eesmärk on tagada andmekoosseisu säilimine õigusaktis. Puntkide 2 ja 5 sõnastust korrigeeritakse selguse mõttes, muid sisulisi muudatusi nõustamise teemades ei tehta. Punktiga 7 täiendatakse määruse § 20 punktiga 8, lisades dokumenteeritavate andmete hulka lisateabe. Muudatus on seotud määruse lisaga 6. Kuna määruse põhitekstis seda andmevälja võrreldes määruse lisaga ei ole, lisatakse see määruses loetellu. Punktiga 8 sõnastatakse määruse § 21 punktid uuesti. Muudatusega tuuakse määruse lisades 7– 10 sisaldunud andmekoosseis määruse põhiteksti. Sisulisi muudatusi dokumenteeritavates andmetes ei tehta. Punktiga 9 asendatakse määruse § 281 lõikes 16 viide määruse lisas 32 toodud nõustamisplaanile viitega samas lõikes sisalduvale loetelule. Muudatus on seotud määruse lisaga 32, kust tuuakse nõustamisplaani andmekoosseis määruse põhiteksti. Sisulisi muudatusi nõustamise sisus ei tehta. Punktiga 10 täiendatakse määruse § 281 lõiget 16 punktidega 1–22, milles sätestatakse raseduse jälgimise käigus nõustamisel käsitletavad teemad ja nende käsitlemise ajad. Muudatusega tuuakse seni määruse lisas 32 sisaldunud nõustamisplaani andmekoosseis määruse põhiteksti. Muudatuse eesmärk on säilitada nõustamise andmekoosseis õigusaktis. Puntkide 7 ja 10

3

sõnastust korrigeeritakse selguse mõttes, muid sisulisi muudatusi nõustamise teemades ega ulatuses ei tehta. Punktiga 11 muudetakse määruse § 47 lõiget 2 ning sätestatakse, et anesteesia kaart vormistatakse ennekõike elektrooniliselt Eesti Anestesioloogide Seltsi soovitatud vormi kohaselt. Kui aga objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik elektroonilist lahendust kasutada, võib kasutada isekopeeruvat pabervormi. Muudatuse eesmärk on toetada elektroonilist dokumenteerimist ning vähendada vajadust õigusaktis detailsete vorminõuete sätestamiseks. Punktiga 12 täiendatakse määruse § 52 lõike 1 punkti 3 ning tuuakse määruse lisas 19 olev vanuse täpsustus määruse põhiteksti, mis lisatakse sulgudes. Muudatuse eesmärk on tagada, et kõik dokumenteerimiseks vajalikud andmeväljad on määruse põhitekstis. Punktiga 13 muudetakse määruse § 52 lõike 1 punkti 5. Parandatakse kirjaviga esimeses sõnas ja täpsustatakse sõnastust, kuna praeguses sõnastuses sisalduva „vastutaja“ puhul ei ole piisavalt arusaadav, keda selle all mõeldaks. Samuti tuuakse punkti 5 määruse lisas 19 olevad dokumendi koostaja kohta dokumenteeritavad täpsustavad andmed. Muudatuse kohaselt märgitakse dokumendi koostaja kohta ees- ja perekonnanimi, registreerimiskood ning eriala. Muudatuse eesmärk on tagada, et kõik dokumenteerimiseks vajalikud andmeväljad on määruse põhitekstis. Punktidega 14–96 täiendatakse määruse §-de 52 ja 53 sätteid, lisades intensiivravil viibiva patsiendi jälgimisel tehtavate tegevuste juurde vastavad punktiväärtused. Muudatuste eesmärk on tuua seni määruse lisades 19 ja 20 sisaldunud punktiväärtused määruse põhiteksti tagamaks, et kõik dokumenteerimiseks vajalikud andmeväljad on määruse põhitekstis. Kehtivas regulatsioonis on intensiivravi käigus dokumenteeritavad tegevused sätestatud määruse põhitekstis, kuid tegevustele vastavad punktiväärtused on sätestatud üksnes määruse lisades. Intensiivravil viibiva patsiendi kohta koostatakse iga jälgimisel oleva päeva kohta TISS-leht, kuhu märgitakse patsiendile tehtud tegevused ja neile vastavad punktid. Päeva jooksul kogutud punktide summa on aluseks Tervisekassa poolt tervishoiuteenuse osutajale intensiivravi voodipäeva eest tasumisel. Muudatustega ei muudeta dokumenteeritavaid tegevusi ega nende punktiväärtusi, vaid korrastatakse regulatsiooni ülesehitust ning viiakse andmekoosseis tervikuna määruse põhiteksti. Punktiga 97 täiendatakse määruse § 58 punkti 8 ja sätestatakse, et dokumenteerida tuleb lisaks vereülekande tegemisele ka verepreparaadi väljastamine. Muudatus on seotud määruse lisaga 23. Muudatusega tagatakse, et kõik dokumenteerimiseks vajalikud andmeväljad on määruse põhitekstis. Punktiga 98 muudetakse määruse § 65 lõiget 2 ning asendatakse viide määruse lisas 28 toodud vormile sõnastusega, mille kohaselt võib pabervormi kasutada juhul, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik elektroonilist lahendust kasutada. Muudatuse eesmärk on toetada elektroonilist dokumenteerimist ning säilitada pabervormi kasutamise võimalus erandjuhtudel. Punktiga 99 asendatakse määruse § 731 lõike 3 teises lauses tekstiosa „määruse lisas 29 toodud“ tekstiosaga „paragrahvi lõikes 31 nimetatud“. Muudatusega asendatakse viide lisas 29 olevale vormile viitega määruse § 731 lõikes 3 loetletud andmekoosseisule. Muudatuse eesmärk on tagada vajalike andmete säilimine õigusaktis ka pärast määruse lisade kehtetuks tunnistamist. Punktiga 100 muudetakse määruse § 731 lõike 3 kolmandat lauset, millega sõnastatakse ümber kiirabikaardi osaks oleva elustamise andmete koosseis. Kuna elustamiskaardi andmekoosseis ühtib TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruse andmekoosseisuga, viidatakse TTKS-i sättele ja tunnistatakse määruse lisa 30 kehtetuks. Lisaks täpsustatakse sätte sõnastust. Punktiga 101 täiendatakse määruse § 731 lõikega 31, milles sätestatakse paberkandjal kiirabikaardi andmekoosseis. Muudatusega tuuakse seni määruse lisas 29 sisaldunud kiirabikaardi

4

andmekoosseis määruse põhiteksti. Muudatuse eesmärk on tagada andmekoosseisu säilimine õigusaktis ning toetada üleminekut vormipõhiselt dokumenteerimiselt andmepõhisele dokumenteerimisele. Dokumenteeritavatest andmetest jäetakse praegu kehtivaga võrreldes välja mõned andmed. Kiirabiteenuse osutamise käigus paberkandjal kiirabikaardi täitmise korral patsiendi alalise elukoha aadress lisaväärtust ei loo, oluline on abivajaja asukoht ehk sündmuskoha aadress. Samuti ei ole oluline patsiendi perearsti nimi, kuna puudub võimalus seda millegi vastu valideerida. Mõlemad andmekoosseisud põhinevad patsiendi ütlustel, mis ei pruugi tõele vastata või patsiendid ei pruugi seda teada. Trauma indeks Crossmanni järgi jäetakse määrusest välja, kun see pole enam kasutusel. Välja jäetakse ka anamneesi dubleeriv nimetamine kahes punktis. Punktiga 102 muudetakse määruse § 731 lõiget 5 ning täpsustatakse, et kui patsient keeldub edasisest abist, kinnitab ta seda allkirjaga. Muudatuse eesmärk on liikuda paberipõhiselt dokumenteerimiselt elektroonilisele. Muudatusega jäetakse välja paberil dokumenteerimise kohustus, mis annab õiguse võimaluse korral võtta allkiri ka digitaalselt. Punktiga 103 muudetakse määruse § 10611 lõiget 4 ning sätestatakse, et tervisetõend ja tervisekontrolli otsus väljastatakse TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisus. Muudatuse eesmärk on loobuda vormipõhisest regulatsioonist ja kuna määruse lisa 33 andmekoosseisud ühtivad TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisuga, on viidatud TTKS-i vastavale määrusele. Punktiga 104 muudetakse määruse § 10613 lõiget 2 ning sätestatakse, et tervisedeklaratsioon esitatakse tervise infosüsteemi vahendusel TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisus. Muudatuse eesmärk on loobuda vormipõhisest regulatsioonist ja kuna määruse lisa 34 andmekoosseisud ühtivad TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisuga, on viidatud vastavale määrusele. Tervisedeklaratsiooni võib esitada elektrooniliselt ja kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik kasutada elektroonilist lahendust, siis paberil. Punktiga 105 tunnistatakse kehtetuks kõik määruse lisad, kuna dokumenteerimisel ei ole dokumendivormid enam olulised, ja kõik andmekoosseisud, mis määruse põhitekstist seni puudusid, on toodud määruse põhiteksti. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega ole vastuolus ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatuste mõju on peamiselt tehniline ja korralduslik. Muudatustega korrastatakse määruses sätestatud andmekoosseisud ning vähendatakse sõltuvust vormipõhisest dokumenteerimisest, toetades elektroonilist dokumenteerimist ja tulevikus sündmuspõhisele koosvõimelisele andmevahetusele üleminekut. Muudatustega ei kehtestata uusi andmete esitamise kohustusi ega muudeta olemasolevate andmete sisu. Seetõttu puudub oluline mõju tervishoiuteenuse osutajate töökorraldusele, patsientide õigustele või halduskoormusele. Määruse lisades olnud dokumentide vormide kehtetuks tunnistamine ei mõjuta tervishoiuteenuse osutajate võimalust dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamist, kuna dokumenteerimine toimub valdavalt elektrooniliselt ja andmekoosseisud ei muutu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva määruse muudatuste rakendamisega ei kaasne kulusid.

5

6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Tervisekassale, Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule ja Eesti Kiirabi Liidule. Eelnõu kohta laekunud tagasiside on lisatud kooskõlastustabelina eelnõule.

MINISTRI MÄÄRUS

26.06.2026

nr 30

Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõigete 3 ja 6 alusel. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ja andmete säilitamise“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesolevas määruses nõutud allkiri võib olla elektrooniline või asendatud asutuse digitaalse templiga, kui dokumendi koostanud isik on tuvastatav.“; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punktid 7, 9 ja 10, § 7, § 9, § 11, § 13 lõige 2, § 15, § 17, § 19, § 36 lõike 2 teine lause, § 42 lõike 2 teine lause, § 51 lõike 2 teine lause, § 54 lõike 2 teine lause, § 57 lõike 3 teine lause, § 60 lõike 2 teine lause, § 63 lõige 2 ja § 101 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõna „delikaatseid“ sõnaga „eriliiki“; 5) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 9 asendatakse tekstiosa „määruse lisas 32 toodud nõustamisplaani alusel“ tekstiosaga „paragrahvi lõike 11 kohaselt“; 6) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Sünnitusjärgsel perioodil märgitakse andmed naise nõustamise kohta järgmise nõustamisplaani järgi: 1) psüühiline kohanemine raseduse ja emadusega; 2) nõustamine naise õiguste, sotsiaalkaitse võimaluste ja asjakohaste õigusaktide teemal; 3) uuringud uuringule suunamisel; 4) analüüsid analüüsi määramisel; 5) kahjulikud harjumused, sealhulgas ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid, nende esinemise korral; 6) igapäevane liikumine ja füüsiline aktiivsus; 7) toitumine; 8) seksuaalsus;

2

9) unerütm ja puhkamine; 10) muutused peresuhetes, sealhulgas suurema õe-venna suhted ja rollimuutused; 11) vastsündinu, tema kohanemine, vajadused ja hooldus; 12) rinnapiimaga toitmise kasulikkus emale ja lapsele; 13) imetamise alustamine; 14) mitmikud peres; 15) sünnitusjärgne taastumine; 16) imetamise jätkamine; 17) kontratseptsioon; 18) vajaduse korral muu teema.“; 7) paragrahvi 20 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) lisateave.“; 8) paragrahvi 21 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Tervisekaardi kaalu ja kasvu jälgimise lisalehe vormistab perearstiabi osutaja lapse tervisekaardi juurde järgmiselt: 1) lapse kuni kaheaastaseks saamiseni vastavalt graafikule – terviskontrolli kuupäev, lapse nimi, sünniaeg, vanus (kuudes), kehakaal (kg), pikkus (cm), peaümbermõõt (cm), isa ja ema pikkus (cm); 2) lapse alates kaheaastaseks saamisest vastavalt graafikule – terviskontrolli kuupäev, lapse nimi, sünniaeg, vanus (aastates), kehakaal (kg), pikkus (cm), isa ja ema pikkus (cm).“; 9) paragrahvi 281 lõikes 16 asendatakse tekstiosa „raseda arvele võtmisel, raseduse esimesel, teisel ja kolmandal trimestril käesoleva määruse lisas 32 toodud nõustamisplaani järgi.“ tekstiosaga „järgmise nõustamisplaani järgi:“; 10) paragrahvi 281 lõiget 16 täiendatakse punktidega 1–22 järgmises sõnastuses: „1) antenataalse jälgimise põhimõtted ja ajakava – arvele võtmisel, vajaduse korral esimesel, teisel ja kolmandal trimestril; 2) raseduse kulg ja muutused kehas – arvele võtmisel, esimesel, teisel ja kolmandal trimestril; 3) loote kasv ja areng – arvele võtmisel, esimesel, teisel ja kolmandal trimestril; 4) rasedusaegsed vaevused, nende leevendamine – arvele võtmisel, esimesel, teisel ja kolmandal trimestril; 5) psüühiline kohanemine raseduse ja emadusega – arvele võtmisel, esimesel, teisel ja kolmandal trimestril; 6) töökeskkond – arvele võtmisel ja kolmandal trimestril; 7) nõustamine naise õiguste, sotsiaalkaitse võimaluste ja asjakohaste õigusaktide teemal – arvele võtmisel, vajaduse korral esimesel, teisel ja kolmandal trimestril; 8) uuringud, uuringule suunamisel – arvele võtmisel, esimesel, teisel ja kolmandal trimestril; 9) analüüsid, analüüsi määramisel – arvele võtmisel, esimesel, teisel ja kolmandal trimestril; 10) kahjulikud harjumused, sealhulgas ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid, nende esinemise korral – arvele võtmisel, vajaduse korral esimesel, teisel ja kolmandal trimestril; 11) igapäevane liikumine ja füüsiline aktiivsus – esimesel, teisel ja kolmandal trimestril; 12) toitumine – arvele võtmisel, esimesel, teisel ja kolmandal trimestril; 13) seksuaalsus – vajaduse korral arvele võtmisel ja teisel trimestril; 14) unerütm ja puhkamine – esimesel trimestril; 15) muutused peresuhetes, sealhulgas suurema õe-venna suhted ja rollimuutused – teisel trimestril; 16) vastsündinu, tema kohanemine, vajadused ja hooldus – teisel trimestril; 17) rinnapiimaga toitmise kasulikkus emale ja lapsele – teisel trimestril; 18) imetamise alustamine – teisel trimestril; 19) mitmikud peres – kolmandal trimestril;

3

20) ettevalmistus sünnituseks (sünnituse algus ja kulg, tugiisik, sünnitusvalu, sünnitusasendid) – vajaduse korral teisel ja kolmandal trimestril; 21) sünnitusplaan, ema ootused ja vajadused – vajaduse korral teisel ja kolmandal trimestril; 22) sünnitusjärgne taastumine – kolmandal trimestril.“; 11) paragrahvi 47 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Anesteesia kaart vormistatakse Eesti Anestesioloogide Seltsi soovitatud (edaspidi EAS) vormi kohaselt elektrooniliselt. Anesteesia kaardi võib vormistada isekopeeruval paberil, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik elektroonilist lahendust kasutada.“; 12) paragrahvi 52 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „vanus“ tekstiosaga „(aastates; alla 3-aastastel aastates, kuudes ja päevades)“; 13) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) dokumendi koostaja ees- ja perekonnanimi, registreerimiskood ning eriala;“; 14) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „ventilatsioonirežiimist“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 15) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ventilatsioonirežiimist“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 16) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „(siia ei kuulu intubatsiooniks kasutatav relaksant)“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 17) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 4 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „CPAP ventilatsioon“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 18) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „operatsioonitoas“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 19) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „ööpäevas“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 20) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 8 täiendatakse pärast tekstiosa „millal patsient on intubeeritud või trahheostomeeritud“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 21) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „kontrolliga“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 22) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „ninasondi“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 23) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „aspiratsioon“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 24) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „puhul“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 25) paragrahvi 52 lõike 2 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „doosi“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 26) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kasutamine“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“;

4

27) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „demand-režiimil“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 28) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „kardiostimulaator“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 29) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „labetalool jt“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 30) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „labetalool jt“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 31) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „(nn TASS)“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 32) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „propafenoon jt“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 33) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 8 täiendatakse pärast tekstiosa „doosis 8–10 mikrog/kg/ööpäevas“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 34) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „infusiooni“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 35) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 10 täiendatakse pärast tekstiosa „oligouuria korral jt“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 36) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „raviskeemis“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 37) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „preparaati“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 38) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „tsütostaatikum“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 39) paragrahvi 52 lõike 3 punkti 14 täiendatakse pärast sõna „ravimid“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 40) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „(termodilutsioon, SvO2)“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 41) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „(termodilutsioon, pulsskontuuranalüüs, ultraheli vms)“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 42) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „monitooring“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 43) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „summast“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 44) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „jooksul“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“;

5

45) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „abil“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 46) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „veenikanüüli“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 47) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „veenikanüül“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 48) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „jälgimine“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkt)“; 49) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „manustamisega“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 50) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 11 täiendatakse pärast tekstiosa „ultraheli- ja röntgenuuringud“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 51) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „määramine“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 52) paragrahvi 52 lõike 4 punkti 13 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „jälgimine“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 53) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „rasvhapete lahus“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 54) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „manustamine“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 55) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „ööpäevas“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 56) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „ööpäevas“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 57) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „ööpäevas“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 58) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „sonditoitmine“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 59) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „lastel eakohasest normist enam“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 60) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „piires“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 61) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „implantatsioon jt)“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 62) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „(sh söögitorukaudne ehhokardiograafia)“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 63) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „dreneerimine“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“;

6

64) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „(gofreeritud lõõtsa kasutamisel antud punkti ei täideta)“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 65) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „kaela fiksatsioon“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 66) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 6 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „haavaerituse tõttu“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 67) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „punktsioonikoha plaanipärased sidumised“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 68) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 8 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „voodid“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 69) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 9 täiendatakse pärast tekstiosa „rindkere õõnes“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 70) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „toitmiseks“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 71) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „dušš“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 72) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa „kopsuempüeemi ravis“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 73) paragrahvi 53 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „teisi vahendeid“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 74) paragrahvi 53 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ülekanne“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 75) paragrahvi 53 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „peatamiseks“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 76) paragrahvi 53 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „peatamiseks“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 77) paragrahvi 53 lõike 3 punkti 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kogusest“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 78) paragrahvi 53 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „monitooring“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 79) paragrahvi 53 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „metoodikast“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 80) paragrahvi 53 lõike 4 punkti 3 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „48 tunni jooksul“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 81) paragrahvi 53 lõike 4 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „mitte ühekordseid süsteid“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“;

7

82) paragrahvi 53 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „vähemalt 6 tunni järel“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 83) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „terapeutiline verevahetus“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 84) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „enne intensiivravile tulekut“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 85) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „peritoneaaldialüüs“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 86) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 4 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „(streptokinaas või koe plasminogeeni aktivaator)“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 87) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „(vastsündinute puhul aPTT kontroll vähemalt 1 kord päevas)“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 88) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „(kaasa arvatud madalmolekulaarne hepariin)“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 89) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „kuvöös“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 90) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 8 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „dokumenteerimisega“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 91) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „fototeraapia“ tekstiosaga „(märgitakse 1 punkt)“; 92) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 10 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „ravis“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 93) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „vanuseni“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 94) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „vanuseni“ tekstiosaga „(märgitakse 4 punkti)“; 95) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 13 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „≥156 mmol/l“ tekstiosaga „(märgitakse 2 punkti)“; 96) paragrahvi 53 lõike 5 punkti 14 täiendatakse pärast sõna „seisundis“ tekstiosaga „(märgitakse 3 punkti)“; 97) paragrahvi 58 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „tegemise“ tekstiosaga „ja verepreparaadi väljastamise“; 98) paragrahvi 65 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „määruse lisas 28 toodud vormi kohaselt“ tekstiosaga „kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik elektroonilist lahendust kasutada“; 99) paragrahvi 731 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „määruse lisas 29 toodud“ tekstiosaga „ paragrahvi lõikes 31 nimetatud“; 100) paragrahvi 731 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

8

„Kui kiirabiteenuse osutamise käigus püüti patsienti elustada, lisatakse elektroonilisele kiirabikaardile elustamise andmed tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisus.“; 101) paragrahvi 731 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Paberkandjal kiirabikaart vormistatakse järgmises andmekoosseisus: 1) kiirabiasutuse nimetus ja aadress; 2) kiirabikaardi number; 3) väljasõidu päev ja kuu araabia numbritega; 4) abivajaja asukoht; 5) kiirabi väljakutse prioriteet; 6) lühiandmed väljakutse põhjuse ja kaebuste kohta; 7) tüüpjuhtumi nimetus sellekohase klassifikatsiooni kohaselt; 8) õnnetusteate edastanud isiku nimi, telefoninumber; 9) kiirabibrigaadi liikmete perekonnanimed; 10) väljasõidukorralduse saamise kellaaeg; 11) väljasõidu alguse kellaaeg; 12) sündmuskohale jõudmise ja sündmuskohalt lahkumise kellaaeg; 13) väljasõidu lõpetamise ja uueks väljasõiduks valmisoleku kellaaeg; 14) patsiendi ees- ja perekonnanimi; isikukood, selle puudumise korral sünnipäev, -kuu ja - aasta või orienteeruv vanus; sugu; 15) kaebused ja anamnees; 16) ravimid, mida patsient tarvitab regulaarselt või on varem tarvitanud, enne kiirabi väljasõitu diagnoositud haiguse nimetus; 17) patsiendiga kaasasolnud väärtesemed ja dokumendid; 18) teadvuse seisund ja hindamise kellaaeg; 19) hingamise ja hingamisteede seisund ning hindamise kellaaeg; 20) pupillide suuruse, võrdsuse ja valgusele reageerimise seisund ning hindamise kellaaeg; 21) numbriliste väärtustena mõõdetavad parameetrid ja mõõtmise kellaaeg; 22) naha värvuse, niiskuse, temperatuuri ja lööbelisuse seisund ning hindamise kellaaeg; 23) südame rütmi seisund ja hindamise kellaaeg; 24) kopsude seisund; 25) kõhu valulikkuse, motoorika ja kuju hinnang ning hindamise kellaaeg; 26) neuroloogiline seisund Glasgow’ kooma skaala järgi punktides hinnatuna ja hindamise kellaaeg; 27) vigastuse põhjus, liik ja piirkond; 28) trauma liik; 29) elektrokardiogrammi ja/või kardiomonitooringu leiu kirjeldus; 30) patsiendi seisundi objektiivsete uurimisandmete põhjal diagnoositud haiguse nimetus RHK 10 järgi; 31) kiirabibrigaadi poolt patsiendile manustatud ravimpreparaadi nimetus, toimeaine nimetus, ravimi vorm, manustamise viis ja kogus ühikutes (mg, g, ml, mekv, TÜ); 32) patsiendile tehtud protseduurid; 33) elustamiskaardi number, kui toimus elustamiskatse; 34) patsiendi transportimise viis; 35) joobetunnused, nende esinemise korral; 36) väljasõidu lõpptulemus; 37) vajaduse korral kanne patsiendi edasisest abist keeldumise kohta; 38) selle haigla ja osakonna nimetus, kuhu patsient üle antakse; 39) patsiendi haiglasse vastu võtnud tervishoiutöötaja nimi.“; 102) paragrahvi 731 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui patsient keeldub edasisest abist, kinnitab ta seda allkirjaga.“;

9

103) paragrahvi 10611 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tervisetõend ja tervisekontrolli otsus väljastatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisus.“; 104) paragrahvi 10613 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tervisetõendi saamiseks esitab tervisetõendi taotleja tervisetõendi koostajale tervisedeklaratsiooni. Tervisedeklaratsiooni võib esitada elektroonselt tervise infosüsteemi vahendusel või paberil, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik elektroonilist lahendust kasutada, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisus.“; 105) määruse lisad tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Nele Labi asekantsler kantsleri ülesannetes