Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE)

1-1-15-393-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_393_SE_kohta (1).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LAURI HUSSAR PNOEE-37309046516 2024-03-08 08:10:38

240307_AÕKS_KEKK.pdf

Vabariigi Valitsus

.03.2024 nr 1-1/15-393/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1

saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu keskkonnakomisjoni k.a 6. märtsil

algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri viiel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

AÕKS_m_s_SK.docx

Seletuskiri
atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu

1. Sissejuhatus

Õiguskantsler on oma 21.04.2023 kirjas Riigikogu keskkonnakomisjonile analüüsinud müra normtasemete regulatsiooni sätteid ja leidnud, et atmosfääriõhu kaitse seadusest (AÕKS) ei selgu üheselt, millisel juhul tuleb rakendada müra sihtväärtust. Sellest aga võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui ka eluruume. AÕKS §-s 56 eristatakse välisõhus leviva müra piirväärtust ja sihtväärtust, kusjuures piirväärtust on määratletud künnisena, mille ületamisel tuleb rakendada mürataset vähendavaid abinõusid, ning sihtväärtust on määratletud kui suurimat lubatud mürataset uute üldplaneeringutega aladel. Sihtväärtus tähendab piirväärtusest rangemat normtaset. Kuna sellest sättest sõltub, millisel juhul rakendatakse rangemat normtaset, tuleks õiguskantsleri ettepanekul müra sihtväärtuse kohaldamise juhtumid ja tingimused sätestada seaduses ühemõtteliselt ja selgelt. Õiguskantsler nendib, et müranormide rakendamine puudutab mitut põhiõigust. See piirab omandipõhiõigust (PS § 32), mis võib väljenduda näiteks selles, et kui lähtuda müra sihtväärtusest, siis ei ole võimalik planeerida ega ehitada eluruumidega hoonet piirkonda, kus müra sihtväärtuse järgimine ei ole tagatud, isegi kui müra piirväärtust ei ületata. Müra sihtväärtuse kohaldamisel ongi probleem selles, et õiguslik alus ei ole õigusselge.

Euroopa Inimõiguste Kohus on käsitlenud müra ja muid elukeskkonda mõjutavaid nähtusi inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) kaitsealas olevana. Liigne müra võib vähendada inimeste heaolu ning nii kahjustada era- ja perekonnaelu1. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest tuleneb, et riik peab kaitsma inimesi mürast, haisust ja suitsust tingitud saaste eest, sest mitte keegi peale avaliku võimu ei ole võimeline arvestama mitme osapoole laialt lahknevaid huve. Sama põhiõigus on sätestatud PS §-s 26. Samuti võib müra käsitleda PS § 28 lõikes 1 sätestatud tervisepõhiõiguse alusel, millest tuleneb õigus tervislikule elukeskkonnale ning avaliku võimu kohustus seda tagada. Kui avalik võim piirab põhiõigusi, peab selleks olema selge õiguslik alus.

Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas oma 04.03.2023 toimunud istungil eelnimetatud õiguskantsleri ettepanekut toetada ja algatada asjakohane eelnõu.

Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu keskkonnakomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Elle Kaur (631 6581, [email protected]) koostöös Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõuniku Reet Pruuliga (626 0731, [email protected]), Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Ramon Nahkuriga (626 9149, [email protected]), Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Rasmus Pruusiga (794 3500, [email protected]) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna valdkonnajuhi Külli Siimuga (5817 0529, [email protected]).

Eelnõuga muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.09.2023, 1.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on sätestada AÕKS-is müra sihtväärtuse osas õigusselgus ja kõrvaldada probleemid selle rakendamisel praktikas.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.07.2002, lk 12–25), määratleb, et müra piirväärtused on liikmesriigi kindlaksmääratud indikaatorite Lden ja Lnight (päeva, õhtu ja öise müra indikaator ning öise müra indikaator) ning vajaduse korral Lday (päeva müra indikaator) ja Levening (õhtuse müra indikaator) väärtused, mille ületamisel kaaluvad pädevad asutused müratõrjemeetmete rakendamist. Eri tüüpi müra (maantee-, raudtee-, õhuliiklus-, tööstusmüra jne), maa-alade ja müratundlikkusega elanike kohta võivad kehtida eri piirväärtused, mis võivad erineda ka olemasolevate olukordade ja uute olukordade raames (kui olukord muutub müraallika või ümbruse kasutamise tõttu). Seadus tagab Eesti müraregulatsiooni vastavuse nimetatud direktiivi eesmärgiga, milleks on vältida, ennetada ja vähendada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid, sealhulgas häirivust, nende tähtsuse järjekorras. Selleks rakendatakse järk-järgult järgmisi meetmeid:
a) keskkonnamüraga kokkupuute kindlaksmääramine müra kaardistamise abil;
b) keskkonnamüra ja selle mõjudega seotud informatsiooni üldsusele kättesaadavaks tegemine;
c) müra kaardistamise tulemusel põhinevate tegevuskavade rakendamine keskkonnamüra vältimiseks ja vähendamiseks, kui see on vajalik, ning eelkõige juhul, kui müratase võib avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele, samuti keskkonnamüra taseme säilitamiseks juhul, kui see on madal.

Lisaks on Euroopa Liidus kavandatud, et roheleppe ambitsioonid koostoimes teiste algatustega peaksid 2030. aastaks 30% võrra vähendama transpordimürast krooniliselt häiritud inimeste, st üle 55 dBA aladel elavate inimeste osakaalu, keskendudes müra vähendamisele selle tekkekohas.

Eestis toetab Euroopa Liidu müra vähendamise põhimõtete elluviimist AÕKS, mille kohaselt on lisaks Euroopa Liidu tasemel nõutavate strateegiliste mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade kõrval nõutud ka teiste olulisi müraallikaid omavate piirkondade mürakaardid ning müra vähendamise tegevuskavad, mis näevad ette konkreetseid müra vähendamise võimalusi.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktiga 1 muudetakse AÕKS § 56 lõike 2 punkti 2 kehtivat sõnastust „2) müra
sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel“, mis on praktikas rakendamisel põhjustanud probleeme. Eelnõukohane sõnastus „2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase planeeringus määratud aladel“ tagab selgema arusaama. Planeeringute all mõeldakse kõiki planeeringuliike, sh nii üld-, detail- kui ka eriplaneeringuid.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lõike 1 punktile 22 määratakse üldplaneeringuga müra normtasemete kategooriad, mis on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses
nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Sõltuvalt müratundliku ala kohta planeeringu koostamise ajast kehtib sellel alal kas müra piir- või sihtväärtus (aastatel 2002–2017 taotlustase).

PlanS § 10 sätestab elukeskkonna parandamise põhimõtte, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Pikaajalise strateegia „Eesti 2035“2 ja rohereformi3 üheks eesmärgiks ja tegevuskava ülesandeks on samuti nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine: „Peame ühiselt tegutsema selle nimel, et elukeskkond muutuks iga ruumiotsusega keskkonnahoidlikumaks, turvalisemaks ja inspireerivamaks.“ Lisaks on rahvastiku tervise arengukava 2030 eesmärgiks tervist toetava keskkonna arendamine ja mürast tingitud terviseriskide vähendamine. Dokument „Ehituse teekaart 2040“ sätestab, et müra, õhusaaste ja vaegliikumise osakaal peab vähenema. Seda eesmärki aitab ellu viia tihedamate linnade planeerimine ning loobumine neist planeeringutest ja ehitusprojektidest, mis lähtuvad autoliiklusest. Ehitatud ruumi kujundamine nii, et autode arv väheneb, saab võimalikuks siis, kui loome tihedamaid linnu, kus kodu, kooli ja töö vahel on väiksemad distantsid (15 minuti linn) ning kuhu planeeritakse paremat ühistransporti ja säästvat liikuvust.

Keskkonnamüra on üheks komponendiks, mis mängib elukeskkonna kujundamisel määravat rolli. Euroopa Keskkonnaameti andmetel4 on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese, mis tähendab, et iga viies Eesti elanik on täna negatiivselt mürast mõjutatud. Hinnanguliselt 196 400 inimest on Eestis mõjutatud pikaajalisest kõrgest öisest autoliikluse mürast. Müra sihtväärtustest lähtumine alade planeerimisel aitab tagada, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.

Sihtväärtuse mõiste täpsustamise ja tingimuste sätestamise eesmärk on elukeskkonna kujundamisel sihtväärtuse tasemetega aladel sihtväärtuse hoidmine seal, kus võimalik ning läbimõtlemata planeerimisest ja ülemäärasest mürast tingitud tervisemõjude ja elanike kaebuste ennetamine.

Planeeringute koostamisel tuleb esmalt lähtuda sihtväärtusest, arvestades AÕKS § 56
lõigetes 21–23 sätestatud tingimustega. Sihtväärtuse kohaldamata jätmine on mõeldav, kui otsustusprotsessis on hinnatud asjaolusid ja leitud, et müra sihtväärtusest lähtumine konkreetsel alal pole põhjendatult võimalik. Planeerimisprotsessis on vaja hindamise alusel määrata alad, kus sihtväärtust kohaldatakse. Uue tööstusala või müraallika planeerimisel tuleb arvestada, et planeeritav müraallikas ei ületaks sihtväärtust ümbruskonna müratundlikel aladel.

Erandi sätestamisel on menetluse liigina detailplaneeringule lisatud ka projekteerimistingimuste menetlus, sest vastavalt planeerimisseadusele võib teatud juhtudel detailplaneeringu asemel anda erandina (PlanS § 125 lg 5) projekteerimistingimused. Lisaks antakse projekteerimistingimusi ka detailplaneeringu täpsustamiseks (EhS § 27). Seetõttu on peetud vajalikuks ka projekteerimistingimuste menetluses sätestada võimalus erijuhtudel sihtväärtust mitte kohaldada. Vastasel juhul tuleks eelnõuga ettenähtud erandi kasutamiseks valida alati detailplaneeringu menetlus, mis on taotlejale oluliselt koormavam kui projekteerimistingimused.

Punktiga 2 täiendatakse AÕKS §-i 56 lõigetega 21–23. Paragrahvi 56 lõikes 21 antakse võimalus jätta põhjendatud juhul müra sihtväärtus planeeringu või projekteerimistingimuste menetluses kohaldamata. Sihtväärtuse kohaldamata jätmiseks on vaja, et esineksid kõik kolm järgmist tingimust.
• Ala peab asuma tiheasustusalal. Tiheasustusalad määratakse reeglina üldplaneeringuga (PlanS § 75 lg 1 p 27), looduskaitseseaduse § 38 lõike 1 punkti 3 kohaselt on tiheasustusalaks linna ja alev ning aleviku ja küla selgelt piiritletud kompaktse asustusega ala.
• Müra sihtväärtus alal on juba ületatud. Müra sihtväärtus võib olla ületatud juba olemasoleva olukorra tõttu ning maaomanikul ja arendajal võib puududa igasugune võimalus seda ise muuta, sest müra vähendamine on AÕKS § 59 kohaselt müraallika valdaja ülesanne: „Müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra.“ Kohalike omavalitsuste üksused saavad koostada oluliste müraallikate kohta mürakaardid ja nende alusel müra vähendamise tegevuskavad. Koostamisse kaasatakse ka mõjutatud elanikud, kellega koos kavandatakse võimalikke müra vähendamise meetmeid. Mürakaardid on targa planeerimise aluseks, võimaldades hinnata, kas kavandatav ehitis olemasolevatesse tingimustesse sobib või mitte.
• Kavandatav ehitis ja selle kasutamine ei tohi põhjustada sihtväärtust ületavat mürataset. Kui tulevikus tuuakse planeeritavas piirkonnas müra tase sihtväärtuseni või alla sihtväärtuse, siis ei tohiks anda võimalust rajada sinna ehitist, millest endast tulenev müra ületab sihtväärtust. Seega võib sihtväärtust mitte kohaldada, küll aga on kohustus tagada, et ehitatav ehitis ja sellega seonduvad müraallikad ületaks sihtväärtusele vastavat mürataset.

AÕKS § 56 lõikega 22 täiendatakse seadust sättega, mille kohaselt võib lisaks sama paragrahvi lõikes 21 nimetatud tingimustele elamu kavandamisel jätta müra sihtväärtuse kohaldamata, kui elanikel on võimalik viibida ja vaba aega veeta elamu või selle läheduses oleval maa-alal, kus müra sihtväärtuse järgimine on tagatud.

Sihtväärtuse kohaldamata jätmise erandi kehtestamine on seotud tänaseks planeerimisel ja arendamisel ilmnenud asjaolude ja uute riiklike arengusuundade ja strateegiatega, nagu kliima- ja rohereformi eesmärkidega. Praktikas võib teatud juhtudel tulla ette olukordi, kus uue elamu ehitamine kesklinna on välistatud, sest planeeritava elamu alal ei ole müra sihtväärtus saavutatav, kuid samas on Euroopa Liidu ja riigi suund vähendada ülemäärase müraga kokkupuutuvate inimeste arvu. Samuti on riigil vaja saavutada kliimaeesmärgid, sh vähendada saasteainete heiteid välisõhku. Üks oluline välisõhusaaste ja müra põhjusi on pendelränne autodega suuremate keskuste ja inimeste elukohtade vahel. Eelnõu koostajad on hinnanud, et kui linnu ja keskusi eluhoonetega ei tihendata, soodustatakse valglinnastumist edasi. Kui lubada ehitada linna uusi eluhooneid tingimusel, et inimestel oleks siseruumides nõuetele vastav müratase ning eluhoone läheduses koht, kus on võimalik viibida ka väliskeskkonnas vaiksemas kohas, siis ei takistata kliima- ja rohereformi eesmärkide täitmist ja samas vähendatakse pikemas perspektiivis müra ja õhusaastet.

Erandiga kehtestatav lahendus sätestatakse eeldusel, et linnaruum on tulevikus vaiksem ja ka neil elanikel, kes elavad praegu mürarikkas keskkonnas, on perspektiiv tulevikus elada ja viibida vaiksemates ning vähem tervist kahjustavates tingimustes.

AÕKS § 56 lõikega 23 täiendatakse seadust sättega, mille kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 21 nimetatud erandit, kui planeeritavale maa-alale kavandatakse hoonet, mille kasutajatele on kasutusotstarbest tulenevate nõuetega ette nähtud puhke-, spordi- või muu välisõhus aja veetmise võimalus hoone maa-alal, näiteks lastehoid, koolieelne lasteasutus, üldhariduskool või hoolekandeasutus.

Erandi kohaldamise piiramine eelnimetatud hoonete puhul on vajalik, sest nende hoonete kasutajad viibivad tihti õuekeskkonnas ja neil ei ole võimalik valida kasutatava hoone asukohta või õuekeskkonnas viibimise kellaaega või kestust. Erandi rakendamise keelu puhul on vaja arvestada viibimist hoone kasutajatele mõeldud hoovis või puhke- ning spordialal.

Punktiga 3 muudetakse AÕKS § 56 lõiget 3 ja täiendatakse seda tekstiosaga „välja arvatud § 56 lõikes 21 ja 22 sätestatud tingimustel“, et viia lõike 3 sõnastus vastavusse uue regulatsiooniga. Planeeringust huvitatud isik peab tagama, et müra sihtväärtust ei ületata, välja arvatud § 56 lõigetes 21 ja 22 sätestatud tingimustel.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu viib Eesti müraregulatsiooni vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ eesmärgiga, milleks on vältida, ennetada ja vähendada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid.

6. Seaduse mõjud

Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ja nende koostööd kohalike omavalitsuste üksuste kui planeeringu koostamise korraldajatega ning Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga. Tõenäoliselt ei kaasne käesoleva muudatusega Terviseametile olulist töökoormuse kasvu, kuid muudatus võib mõjutada igapäevaseid tööprotsesse.

Muudatusel on kaudne positiivne mõju rahvastiku tervisele, kuna müra sihtväärtuse mõiste õigusselgemaks sõnastamise tulemusel tugevdatakse ruumilise planeerimise vaiksete alade säilitamise aluseid ja ülemäärase keskkonnamüra ennetamise kaudu võimaldatakse väiksema terviseriskiga elukeskkonna kujundamist.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on kooskõlastatud Kliimaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumi, Terviseameti ja Õiguskantsleri Kantseleiga.

Algatab keskkonnakomisjon 06.03.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
Keskkonnakomisjoni esimees

AÕKS_m_s_SK.pdf

1

Seletuskiri

atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu

1. Sissejuhatus

Õiguskantsler on oma 21.04.2023 kirjas Riigikogu keskkonnakomisjonile analüüsinud müra

normtasemete regulatsiooni sätteid ja leidnud, et atmosfääriõhu kaitse seadusest (AÕKS) ei selgu

üheselt, millisel juhul tuleb rakendada müra sihtväärtust. Sellest aga võib sõltuda, kas mõnda

kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui ka eluruume. AÕKS

§-s 56 eristatakse välisõhus leviva müra piirväärtust ja sihtväärtust, kusjuures piirväärtust on

määratletud künnisena, mille ületamisel tuleb rakendada mürataset vähendavaid abinõusid,

ning sihtväärtust on määratletud kui suurimat lubatud mürataset uute üldplaneeringutega aladel.

Sihtväärtus tähendab piirväärtusest rangemat normtaset. Kuna sellest sättest sõltub, millisel

juhul rakendatakse rangemat normtaset, tuleks õiguskantsleri ettepanekul müra sihtväärtuse

kohaldamise juhtumid ja tingimused sätestada seaduses ühemõtteliselt ja selgelt. Õiguskantsler

nendib, et müranormide rakendamine puudutab mitut põhiõigust. See piirab omandipõhiõigust

(PS § 32), mis võib väljenduda näiteks selles, et kui lähtuda müra sihtväärtusest, siis ei ole

võimalik planeerida ega ehitada eluruumidega hoonet piirkonda, kus müra sihtväärtuse

järgimine ei ole tagatud, isegi kui müra piirväärtust ei ületata. Müra sihtväärtuse kohaldamisel

ongi probleem selles, et õiguslik alus ei ole õigusselge.

Euroopa Inimõiguste Kohus on käsitlenud müra ja muid elukeskkonda mõjutavaid nähtusi

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 (õigus era- ja perekonnaelu

austamisele) kaitsealas olevana. Liigne müra võib vähendada inimeste heaolu ning nii kahjustada

era- ja perekonnaelu1. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest tuleneb, et riik peab kaitsma

inimesi mürast, haisust ja suitsust tingitud saaste eest, sest mitte keegi peale avaliku võimu ei

ole võimeline arvestama mitme osapoole laialt lahknevaid huve. Sama põhiõigus on sätestatud

PS §-s 26. Samuti võib müra käsitleda PS § 28 lõikes 1 sätestatud tervisepõhiõiguse alusel,

millest tuleneb õigus tervislikule elukeskkonnale ning avaliku võimu kohustus seda tagada. Kui

avalik võim piirab põhiõigusi, peab selleks olema selge õiguslik alus.

Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas oma 04.03.2023 toimunud istungil eelnimetatud

õiguskantsleri ettepanekut toetada ja algatada asjakohane eelnõu.

Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu keskkonnakomisjoni

nõunik-sekretariaadijuhataja Elle Kaur (631 6581, [email protected]) koostöös

Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõuniku Reet Pruuliga (626 0731,

[email protected]), Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku

Ramon Nahkuriga (626 9149, [email protected]), Terviseameti keskkonnatervise osakonna

peaspetsialisti Rasmus Pruusiga (794 3500, [email protected]) ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna valdkonnajuhi Külli Siimuga

(5817 0529, [email protected]).

Eelnõuga muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

22.09.2023, 1.

1 Müra on käsitletud järgmistes Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendites: 21.02.1990, 9310/81, Powell ja Rayner vs.

Ühendkuningriik; 09.12.1994, 16798/90, Lopez Ostra vs. Hispaania; 19.02.1998, 116/1996/735/932, Guerra jt vs.

Itaalia; 08.07.2003, 36022/97, Hatton jt vs. Ühendkuningriik; 16.02.2005, 4134/02, Moreno Gómez vs. Hispaania;

09.06.2005, 55723/00, Fadeyeva vs. Venemaa; 18.06.2013, 50474/08, Bor vs. Ungari; 24.04.2014, 27310/09,

Udovićić vs. Horvaatia; 09.11.2010, 2345/06, Deés vs. Ungari. Need kohtulahendid leiab aadressilt

http://www.echr.coe.int/Pages/home.aspx?p=home&c

2

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on sätestada AÕKS-is müra sihtväärtuse osas õigusselgus ja kõrvaldada

probleemid selle rakendamisel praktikas.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise

ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.07.2002, lk 12–25), määratleb, et müra piirväärtused on

liikmesriigi kindlaksmääratud indikaatorite Lden ja Lnight (päeva, õhtu ja öise müra indikaator

ning öise müra indikaator) ning vajaduse korral Lday (päeva müra indikaator) ja Levening (õhtuse

müra indikaator) väärtused, mille ületamisel kaaluvad pädevad asutused müratõrjemeetmete

rakendamist. Eri tüüpi müra (maantee-, raudtee-, õhuliiklus-, tööstusmüra jne), maa-alade ja

müratundlikkusega elanike kohta võivad kehtida eri piirväärtused, mis võivad erineda ka

olemasolevate olukordade ja uute olukordade raames (kui olukord muutub müraallika või

ümbruse kasutamise tõttu). Seadus tagab Eesti müraregulatsiooni vastavuse nimetatud

direktiivi eesmärgiga, milleks on vältida, ennetada ja vähendada keskkonnamüraga

kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid, sealhulgas häirivust, nende tähtsuse järjekorras.

Selleks rakendatakse järk-järgult järgmisi meetmeid:

a) keskkonnamüraga kokkupuute kindlaksmääramine müra kaardistamise abil;

b) keskkonnamüra ja selle mõjudega seotud informatsiooni üldsusele kättesaadavaks tegemine;

c) müra kaardistamise tulemusel põhinevate tegevuskavade rakendamine keskkonnamüra

vältimiseks ja vähendamiseks, kui see on vajalik, ning eelkõige juhul, kui müratase võib avaldada

kahjulikku mõju inimeste tervisele, samuti keskkonnamüra taseme säilitamiseks juhul, kui see

on madal.

Lisaks on Euroopa Liidus kavandatud, et roheleppe ambitsioonid koostoimes teiste algatustega

peaksid 2030. aastaks 30% võrra vähendama transpordimürast krooniliselt häiritud inimeste, st

üle 55 dBA aladel elavate inimeste osakaalu, keskendudes müra vähendamisele selle tekkekohas.

Eestis toetab Euroopa Liidu müra vähendamise põhimõtete elluviimist AÕKS, mille kohaselt

on lisaks Euroopa Liidu tasemel nõutavate strateegiliste mürakaartide ja müra vähendamise

tegevuskavade kõrval nõutud ka teiste olulisi müraallikaid omavate piirkondade mürakaardid

ning müra vähendamise tegevuskavad, mis näevad ette konkreetseid müra vähendamise

võimalusi.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktiga 1 muudetakse AÕKS § 56 lõike 2 punkti 2 kehtivat sõnastust „2) müra

sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel“, mis on praktikas

rakendamisel põhjustanud probleeme. Eelnõukohane sõnastus „2) müra sihtväärtus – suurim

lubatud müratase planeeringus määratud aladel“ tagab selgema arusaama. Planeeringute all

mõeldakse kõiki planeeringuliike, sh nii üld-, detail- kui ka eriplaneeringuid.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lõike 1 punktile 22 määratakse üldplaneeringuga

müra normtasemete kategooriad, mis on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“. Sõltuvalt müratundliku ala kohta planeeringu koostamise ajast kehtib sellel alal kas

müra piir- või sihtväärtus (aastatel 2002–2017 taotlustase).

3

PlanS § 10 sätestab elukeskkonna parandamise põhimõtte, mille kohaselt tuleb planeeringuga

luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva

ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades

olemasolevaid väärtusi. Pikaajalise strateegia „Eesti 2035“2 ja rohereformi3 üheks eesmärgiks

ja tegevuskava ülesandeks on samuti nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine:

„Peame ühiselt tegutsema selle nimel, et elukeskkond muutuks iga ruumiotsusega

keskkonnahoidlikumaks, turvalisemaks ja inspireerivamaks.“ Lisaks on rahvastiku tervise

arengukava 2030 eesmärgiks tervist toetava keskkonna arendamine ja mürast tingitud

terviseriskide vähendamine. Dokument „Ehituse teekaart 2040“ sätestab, et müra, õhusaaste ja

vaegliikumise osakaal peab vähenema. Seda eesmärki aitab ellu viia tihedamate linnade

planeerimine ning loobumine neist planeeringutest ja ehitusprojektidest, mis lähtuvad

autoliiklusest. Ehitatud ruumi kujundamine nii, et autode arv väheneb, saab võimalikuks siis,

kui loome tihedamaid linnu, kus kodu, kooli ja töö vahel on väiksemad distantsid (15 minuti

linn) ning kuhu planeeritakse paremat ühistransporti ja säästvat liikuvust.

Keskkonnamüra on üheks komponendiks, mis mängib elukeskkonna kujundamisel määravat rolli.

Euroopa Keskkonnaameti andmetel4 on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud

üle 300 000 inimese, mis tähendab, et iga viies Eesti elanik on täna negatiivselt mürast mõjutatud.

Hinnanguliselt 196 400 inimest on Eestis mõjutatud pikaajalisest kõrgest öisest autoliikluse

mürast. Müra sihtväärtustest lähtumine alade planeerimisel aitab tagada, et Eesti elanike mürast

tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.

Sihtväärtuse mõiste täpsustamise ja tingimuste sätestamise eesmärk on elukeskkonna

kujundamisel sihtväärtuse tasemetega aladel sihtväärtuse hoidmine seal, kus võimalik ning

läbimõtlemata planeerimisest ja ülemäärasest mürast tingitud tervisemõjude ja elanike kaebuste

ennetamine.

Planeeringute koostamisel tuleb esmalt lähtuda sihtväärtusest, arvestades AÕKS § 56

lõigetes 21–23 sätestatud tingimustega. Sihtväärtuse kohaldamata jätmine on mõeldav, kui

otsustusprotsessis on hinnatud asjaolusid ja leitud, et müra sihtväärtusest lähtumine konkreetsel

alal pole põhjendatult võimalik. Planeerimisprotsessis on vaja hindamise alusel määrata alad,

kus sihtväärtust kohaldatakse. Uue tööstusala või müraallika planeerimisel tuleb arvestada, et

planeeritav müraallikas ei ületaks sihtväärtust ümbruskonna müratundlikel aladel.

Erandi sätestamisel on menetluse liigina detailplaneeringule lisatud ka projekteerimistingimuste

menetlus, sest vastavalt planeerimisseadusele võib teatud juhtudel detailplaneeringu asemel anda

erandina (PlanS § 125 lg 5) projekteerimistingimused. Lisaks antakse projekteerimistingimusi

ka detailplaneeringu täpsustamiseks (EhS § 27). Seetõttu on peetud vajalikuks ka

projekteerimistingimuste menetluses sätestada võimalus erijuhtudel sihtväärtust mitte kohaldada.

Vastasel juhul tuleks eelnõuga ettenähtud erandi kasutamiseks valida alati detailplaneeringu

menetlus, mis on taotlejale oluliselt koormavam kui projekteerimistingimused.

Punktiga 2 täiendatakse AÕKS §-i 56 lõigetega 21–23. Paragrahvi 56 lõikes 21 antakse võimalus

jätta põhjendatud juhul müra sihtväärtus planeeringu või projekteerimistingimuste menetluses

kohaldamata. Sihtväärtuse kohaldamata jätmiseks on vaja, et esineksid kõik kolm järgmist

tingimust.

2 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-

sihid#Elukeskkond 3 https://kliimaministeerium.ee/rohereform#nuudisaegse-ja-kvali 4 https://www.eea.europa.eu/themes/human/noise/noise-fact-sheets/noise-country-fact-sheets-2021/estonia

4

• Ala peab asuma tiheasustusalal. Tiheasustusalad määratakse reeglina üldplaneeringuga

(PlanS § 75 lg 1 p 27), looduskaitseseaduse § 38 lõike 1 punkti 3 kohaselt on tiheasustusalaks

linna ja alev ning aleviku ja küla selgelt piiritletud kompaktse asustusega ala.

• Müra sihtväärtus alal on juba ületatud. Müra sihtväärtus võib olla ületatud juba olemasoleva

olukorra tõttu ning maaomanikul ja arendajal võib puududa igasugune võimalus seda ise

muuta, sest müra vähendamine on AÕKS § 59 kohaselt müraallika valdaja ülesanne:

„Müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat

müra.“ Kohalike omavalitsuste üksused saavad koostada oluliste müraallikate kohta

mürakaardid ja nende alusel müra vähendamise tegevuskavad. Koostamisse kaasatakse ka

mõjutatud elanikud, kellega koos kavandatakse võimalikke müra vähendamise meetmeid.

Mürakaardid on targa planeerimise aluseks, võimaldades hinnata, kas kavandatav ehitis

olemasolevatesse tingimustesse sobib või mitte.

• Kavandatav ehitis ja selle kasutamine ei tohi põhjustada sihtväärtust ületavat mürataset. Kui

tulevikus tuuakse planeeritavas piirkonnas müra tase sihtväärtuseni või alla sihtväärtuse, siis

ei tohiks anda võimalust rajada sinna ehitist, millest endast tulenev müra ületab sihtväärtust.

Seega võib sihtväärtust mitte kohaldada, küll aga on kohustus tagada, et ehitatav ehitis ja

sellega seonduvad müraallikad ületaks sihtväärtusele vastavat mürataset.

AÕKS § 56 lõikega 22 täiendatakse seadust sättega, mille kohaselt võib lisaks sama paragrahvi

lõikes 21 nimetatud tingimustele elamu kavandamisel jätta müra sihtväärtuse kohaldamata, kui

elanikel on võimalik viibida ja vaba aega veeta elamu või selle läheduses oleval maa-alal, kus

müra sihtväärtuse järgimine on tagatud.

Sihtväärtuse kohaldamata jätmise erandi kehtestamine on seotud tänaseks planeerimisel ja

arendamisel ilmnenud asjaolude ja uute riiklike arengusuundade ja strateegiatega, nagu kliima-

ja rohereformi eesmärkidega. Praktikas võib teatud juhtudel tulla ette olukordi, kus uue elamu

ehitamine kesklinna on välistatud, sest planeeritava elamu alal ei ole müra sihtväärtus

saavutatav, kuid samas on Euroopa Liidu ja riigi suund vähendada ülemäärase müraga

kokkupuutuvate inimeste arvu. Samuti on riigil vaja saavutada kliimaeesmärgid, sh vähendada

saasteainete heiteid välisõhku. Üks oluline välisõhusaaste ja müra põhjusi on pendelränne

autodega suuremate keskuste ja inimeste elukohtade vahel. Eelnõu koostajad on hinnanud, et

kui linnu ja keskusi eluhoonetega ei tihendata, soodustatakse valglinnastumist edasi. Kui lubada

ehitada linna uusi eluhooneid tingimusel, et inimestel oleks siseruumides nõuetele vastav

müratase ning eluhoone läheduses koht, kus on võimalik viibida ka väliskeskkonnas vaiksemas

kohas, siis ei takistata kliima- ja rohereformi eesmärkide täitmist ja samas vähendatakse

pikemas perspektiivis müra ja õhusaastet.

Erandiga kehtestatav lahendus sätestatakse eeldusel, et linnaruum on tulevikus vaiksem ja ka neil

elanikel, kes elavad praegu mürarikkas keskkonnas, on perspektiiv tulevikus elada ja viibida

vaiksemates ning vähem tervist kahjustavates tingimustes.

AÕKS § 56 lõikega 23 täiendatakse seadust sättega, mille kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi

lõikes 21 nimetatud erandit, kui planeeritavale maa-alale kavandatakse hoonet, mille kasutajatele

on kasutusotstarbest tulenevate nõuetega ette nähtud puhke-, spordi- või muu välisõhus aja

veetmise võimalus hoone maa-alal, näiteks lastehoid, koolieelne lasteasutus, üldhariduskool või

hoolekandeasutus.

Erandi kohaldamise piiramine eelnimetatud hoonete puhul on vajalik, sest nende hoonete

kasutajad viibivad tihti õuekeskkonnas ja neil ei ole võimalik valida kasutatava hoone asukohta

või õuekeskkonnas viibimise kellaaega või kestust. Erandi rakendamise keelu puhul on vaja

arvestada viibimist hoone kasutajatele mõeldud hoovis või puhke- ning spordialal.

5

Punktiga 3 muudetakse AÕKS § 56 lõiget 3 ja täiendatakse seda tekstiosaga „välja arvatud §

56 lõikes 21 ja 22 sätestatud tingimustel“, et viia lõike 3 sõnastus vastavusse uue regulatsiooniga.

Planeeringust huvitatud isik peab tagama, et müra sihtväärtust ei ületata, välja arvatud § 56

lõigetes 21 ja 22 sätestatud tingimustel.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu viib Eesti müraregulatsiooni vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2002/49/EÜ eesmärgiga, milleks on vältida, ennetada ja vähendada keskkonnamüraga

kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid.

6. Seaduse mõjud

Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ja nende koostööd kohalike omavalitsuste

üksuste kui planeeringu koostamise korraldajatega ning Terviseameti kui planeeringu

kooskõlastajaga. Tõenäoliselt ei kaasne käesoleva muudatusega Terviseametile olulist

töökoormuse kasvu, kuid muudatus võib mõjutada igapäevaseid tööprotsesse.

Muudatusel on kaudne positiivne mõju rahvastiku tervisele, kuna müra sihtväärtuse mõiste

õigusselgemaks sõnastamise tulemusel tugevdatakse ruumilise planeerimise vaiksete alade

säilitamise aluseid ja ülemäärase keskkonnamüra ennetamise kaudu võimaldatakse väiksema

terviseriskiga elukeskkonna kujundamist.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on kooskõlastatud Kliimaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Põllumajandus- ja

Regionaalministeeriumi, Terviseameti ja Õiguskantsleri Kantseleiga.

Algatab keskkonnakomisjon 06.03.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Keskkonnakomisjoni esimees

AÕKS_m_s_eelnõu.docx

EELNÕU

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus
Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 56 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase planeeringus määratud aladel.”;
2) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
”(21) Menetleja võib planeeringu või projekteerimistingimuste menetluses jätta müra sihtväärtuse kohaldamata, kui üheaegselt esinevad järgmised tingimused:
1) hoonet kavandatakse tiheasustusalale;
2) müra sihtväärtus on sellel tiheasustusalal juba ületatud;
3) kavandatav hoone ja selle kasutamine ei põhjusta ise müra sihtväärtuse ületamist.
(22) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tingimustele võib elamu kavandamise korral müra sihtväärtuse kohaldamata jätta siis, kui elanikel on võimalik viibida ja vaba aega veeta elamu või selle läheduses oleval maa-alal, kus müra sihtväärtust ei ole ületatud.
(23) Käesolev paragrahvi lõikes 21 nimetatud erandit ei kohaldata, kui planeeritavale maa-alale kavandatakse hoonet, mille kasutajatele on kasutusotstarbest tulenevate nõuetega ette nähtud puhke-, spordi- või muu välisõhus aja veetmise võimalus hoone maa-alal, näiteks lastehoid, koolieelne lasteasutus, üldhariduskool või hoolekandeasutus.”;
3) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 22 sätestatud tingimustel.”.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab keskkonnakomisjon 06.03.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
Keskkonnakomisjoni esimees

AÕKS_m_s_eelnõu.pdf

EELNÕU

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 56 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase planeeringus määratud aladel.”;

2) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

”(21) Menetleja võib planeeringu või projekteerimistingimuste menetluses jätta müra sihtväärtuse

kohaldamata, kui üheaegselt esinevad järgmised tingimused:

1) hoonet kavandatakse tiheasustusalale;

2) müra sihtväärtus on sellel tiheasustusalal juba ületatud;

3) kavandatav hoone ja selle kasutamine ei põhjusta ise müra sihtväärtuse ületamist.

(22) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tingimustele võib elamu kavandamise korral

müra sihtväärtuse kohaldamata jätta siis, kui elanikel on võimalik viibida ja vaba aega veeta

elamu või selle läheduses oleval maa-alal, kus müra sihtväärtust ei ole ületatud.

(23) Käesolev paragrahvi lõikes 21 nimetatud erandit ei kohaldata, kui planeeritavale maa-alale

kavandatakse hoonet, mille kasutajatele on kasutusotstarbest tulenevate nõuetega ette nähtud

puhke-, spordi- või muu välisõhus aja veetmise võimalus hoone maa-alal, näiteks lastehoid,

koolieelne lasteasutus, üldhariduskool või hoolekandeasutus.”;

3) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata, välja arvatud käesoleva

paragrahvi lõigetes 21 ja 22 sätestatud tingimustel.”.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab keskkonnakomisjon 06.03.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Keskkonnakomisjoni esimees

24-00426-2.pdf

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 08.03.2024 / 1-1/15-393; Riigikantselei / 08.03.2024 / 2-5/24-00426

Resolutsiooni teema: Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE)

Adressaat: Kliimaministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ja esitada ettepanek Vabariigi Valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 21.03.2024

Adressaat: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 14.03.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 28.03.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 24-0248). Kontroll: Hendrick Rang

Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 08.03.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655

Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/24-0248 - Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE)

Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 8.3.2024 resolutsioonile. 

Osapooled: Kliimaministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium

Tähtaeg: 21.03.2024 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cdcac868-3580-41a8-bc49-34fe0cdfca45 
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cdcac868-3580-41a8-bc49-34fe0cdfca45?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Dokumendiregister	Sotsiaalministeerium
Viit	1.2-3/635-1
Registreeritud	08.03.2024
Sünkroonitud	23.03.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari	1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik	1.2-3/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis	Riigikantselei
Vastutaja	Ramon Nahkur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE)

Failid

Digiallkirjad

Seosed