Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine

1

27.02.2024

Kliimaministri määruse

„Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse

29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja

toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.

Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi RRF) vahendite kasutamine oleks

võimalik, muutes majandus- ja taristuministri 01.06.2020 määrust nr 30 „Väikeelamute

energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“, kuid õigusselguse ja

arusaadavuse huvides kehtestatakse RRFist toetuse andmine iseseisva uue terviktekstina.

Määrusega kehtestatakse väikeelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord

eesmärgiga hoogustada väikeelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist ja seeläbi

olemasoleva elamufondi ajakohastamist.

Toetus panustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse

taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud

taaste- ja vastupidavuskava reformi „Energiatõhustamise ja tervikliku rekonstrueerimise

soodustamine“ investeeringu „Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine“ elluviimisesse.

Toetust rahastatakse RRFi vahenditest.

Toetusmeetme sihtrühm on väikeelamu füüsilisest isikust omanikud. Toetuse eesmärk on

parandada elamufondi kvaliteeti ning vähendada energiatarbimist väikeelamute

energiatõhususe suurendamise toetamise kaudu.

Elamu- ja energiamajandus on Eestis omavahel tihedalt seotud, kuna hoonete energiavajadus

moodustab olulise osa Eesti energiabilansist. Samas on tegemist suure energia kokkuhoiu

potentsiaaliga – hoonete energiakulud moodustavad ca 40% Euroopa Liidu energia

kogutarbimisest. Eestis moodustab kodumajapidamiste energiatarve 40% kogu

energiabilansist. Energia kokkuhoiu potentsiaal hoonetes on märkimisväärne, eriti elamutes.

Suur energiatarbimine elamutes kasvatab eluasemekulusid ja mõjutab leibkondade

toimetulekut.

Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni

50% ja saavutada sellega muuhulgas imporditavate fossiilkütuste mahu ja CO2 heitkoguse

vähenemine. Ühtlasi on võimalik samal ajal parandada elukeskkonna kvaliteeti ning

vähendada eluasemefondi ülalpidamiskulusid, millel on otsene mõju inimeste toimetulekule.

Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 on seatud eesmärgiks suurendada hoonete

energiatõhusust nende rekonstrueerimise kaudu. Muuhulgas on üks eesmärk rekonstrueerida

40% väikeelamutest C või D energiatõhususarvu klassi nõuetele vastavaks. Olemasolevate

hoonete energiasäästu suurendamiseks on ühe tegevusena kavandatud väikeelamute

rekonstrueerimise hoogustamine selle riikliku toetamise kaudu.

2

Toetusega rahastatakse nii väikeelamute terviklikku kui ka osalist rekonstrueerimist.

Toetatavate tegevustega võimaldatakse väikeelamu energiatõhustamist ning soodustatakse

taastuvenergia kasutuselevõttu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonna

peaspetsialist Kaie Kunst (625 6366, [email protected]), Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu

(667 4100, [email protected]), õigusosakonna peajurist Ingrid Ajangu, välisvahendite

juht Annelii Ausmees ja hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. Eelnõu

õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik

(626 2870, [email protected]). Keeletoimetaja oli

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 24 paragrahvist.

Paragrahvis 1 sätestatakse määruse kohaldamisala.

Määrus kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega

luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja

vastupidavuskava reformi „Energiatõhustamise ja tervikliku rekonstrueerimise soodustamine“

investeeringu „Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine“ elluviimiseks. Toetust

rahastatakse RRFi vahenditest.

Toetuse andmist reguleerib lisaks eelnõukohasele määrusele Vabariigi Valitsuse

29. novembri 2021. a määrus nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja

toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldtingimuste määrus). Toetuse taotlemise ja

kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse

§ 37 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuse registri (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu.

Paragrahvis 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid ja saavutatavad tulemused.

Toetuse peamine eesmärk on soodustada väikeelamute terviklikku rekonstrueerimist, sh

madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades.

Kuna tervikliku rekonstrueerimise investeeringu tegemine on Tallinnas ja Tartus rahaliselt

otstarbekam ja riiklik abivajadus pigem minimaalne, on eelnõus maksimaalse toetuse summat

ja osakaalu diferentseeritud selliselt, et madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades (eelnõu

§ 10 lõike 1 punktid 2 ja 3) toetatakse töid võrreldes Tallinna ja Tartu linnaga suuremal

määral.

Toetus panustab väikeelamu omanike võimesse investeerida tegevustesse, mis soodustavad

hoonete energiatõhusust ja lokaalse taastuvenergia kasutuselevõttu.

Väikeelamute rekonstrueerimine vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside

heitkoguseid. Väikeelamute energiatarbimisest moodustab peamise osa ruumide kütteks kuluv

energia. Väikeelamu tervikliku rekonstrueerimisega väheneb kütteenergia vajadus, seega

3

väheneb pärast hoonete rekonstrueerimist ka soojusenergia tootmine, mis panustab

energiasõltuvuse vähendamise eesmärki.

Saavutatavad tulemused on kooskõlas taaste- ja vastupidavuskavaga ja toetatavad tegevused

panustavad kavas fikseeritud näitajate saavutamisse.

Tulemusnäitaja „paranenud energiatõhususega eluasemed“ sihtväärtus 2026. aasta esimeseks

kvartaliks on taaste- ja vastupidavuskava kohaselt 900; vahe-eesmärk 2024. aasta lõpuks 80.

Tulemusnäitajat „primaarenergia aastase tarbimise sääst“ arvutatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse

määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1–111), metoodika

alusel, kasutades artikli 31 kohaseid ümberarvestustegureid ja primaarenergiategureid.

Tulemusnäitaja andmed (näitaja absoluutväärtus enne ja pärast projekti elluviimist) lisab

e-toetuse keskkonda vahendusasutus, tuginedes toetuse saaja esitatavatele energiatõhususe

arvutustele.

Toetuse andmise oluline eesmärk on samuti võimaldada asjakohaste uuringute tegemist, et

selgitada välja nii energiasäästu andvad parimad lahendused kui ka need, mida pigem vältida,

arvestades lahenduste vastupidavust, tehnilist toimivust või väikest energiatõhusust.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) poole pöörduvad aeg-ajalt

teadusasutused, kes soovivad toetuse andmeid uuringute tegemiseks. Samas on tegemist

isikuandmeid sisaldava toetusega, kus andmesubjekti tuleb teavitada, milleks tema

isikuandmeid kasutatakse. Andmete väljastamist kergendaks, kui toetuse andmise eesmärkide

all märgitaks, et üks eesmärke on ka asjakohaste uuringute tegemine. Ühtlasi oleksid uuringud

oluline sisend poliitikakujundajale toetuse andmise tingimuste ajakohastamiseks.

Paragrahvis 3 defineeritakse olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased

terminid. Muuhulgas on defineeritud „terviklik rekonstrueerimine“, mis sisaldab järgmiste

tegevuste kogumit: kõigi välisseinte ja katuse soojustamine, kõigi eluruumide akende

vahetamine, küttesüsteemi rekonstrueerimine ja soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe

ventilatsioonisüsteemi paigaldamine. Varem tehtud (ükskõik milline eelpool toodust) töid

arvesse ei võeta.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 4 lõike 4 kohase ehitise taastamisena käsitatakse ehitise

lammutamist eesmärgiga ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane

ehitis. Lammutamist toetatakse vaid juhul, kui sellega kaasneb samaväärse ehitise rajamine

ehk tegemist on ehitise ümberehitamisega EhSi tähenduses.

Väikeelamuna käsitatakse EhSi § 50 lõike 7 punkti 1 alusel kehtestatud ehitise kasutamise

otstarvete loetelu kohast ühe või mitme leibkonna aastaringseks elamiseks ettenähtud

üksikelamut, ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni, kahe korteriga elamut või ridaelamut.

Väikeelamu võib olla ka üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale

jääv, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud,

muinsuskaitsealal asuv või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuv väikeelamu.

Meetme kohaldamisel on eluase (eluruum) määratletud kui eluruum või eluruumid ühes

hoones või eraldi hoonetes, mis on ette nähtud ühele leibkonnale aastaringseks elamiseks

(Eurostati järgi). Ehitise kasutamise otstarvet kontrollitakse ehitisregistrist.

4

Paragrahvis 4 sätestatakse vahendusasutus.

Vahendusasutus on üldtingimuste määruse kohaselt EIS, kellel on taotluste menetlemise,

väljamaksete tegemise ja järelevalve kogemus ja kompetentsus.

Paragrahvis 5 reguleeritakse vaide esitamist. Vaide, mis esitatakse EISi otsuse või toimingu

peale, lahendab toetuse andmise tingimuste kohaselt EIS. Säte on kooskõlas üldtingimuste

määruse §-ga 15.

Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud

teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte e-toetuse keskkonnas.

Paragrahvis 6 sätestatakse toetatavad tegevused.

Lõikes 1 loetletakse toetatavad tegevused. Toetatavad on tegevused, mille vajadus on

selgunud projekteerimise käigus. Lisaks on toetatavad töödega seotud vajalikud tegevused,

nagu ehitusprojekti koostamine ja omanikujärelevalve tegemine. Toetatavaid tegevusi on

võimalik teha nii komponendipõhiselt kui ka kogumina.

Toetatakse hoonega seotud elektriautode laadimistaristu rajamist. EhS § 651 lõike 1 kohaselt

käsitletakse elektriauto laadimistaristuna juhtmetaristut või laadimispunkti või

kombinatsiooni juhtmetaristust ja laadimispunktist.

Toetatakse taastuvenergia tootmisseadmete, elektrienergia tarbimiskoormuse

juhtimisseadmete ja lokaalse taastuvenergia energiatoodangut salvestavate seadmete ostmist,

paigaldamist ja sellega kaasnevaid töid. Seadmete paigaldamisel ei toetata selliste ehitiste

(varjualused, garaažid, kuurid, abihooned, piirdeaiad jms) ehitamist, mille peale või külge

taastuvenergia seadmed paigaldatakse.

Toetuse andmise eesmärgist lähtudes on põhjendatud toetada taastuvenergia tootmisseadme

energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmete soetamist ja paigaldamist ka juhul, kui

taastuvenergia tootmisseade on juba varem paigaldatud. Samuti toetatakse katuseekspertiisi

katuse kandevõime arvutust, sh projekteerimistööde aluseks oleva geodeetilise alusplaani

koostamist, kui see sisaldub hinnapakkumuses.

Piirangut taastuvenergia tootmisseadme paigaldamise asukohale projekti objektiks oleva

väikeelamu kinnistul ei kehtestata. Päikesepaneelid võib paigaldada niihästi väikeelamu

katusele kui ka kinnistul asuva kõrvalhoone katusele või maapinnale.

Toetatavate tegevustena käsitatakse EhSi § 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud ümberehitamist ehk

rekonstrueerimist.

Lõikes 2 täpsustatakse päikesepaneelide paigaldamisega seotut. Taastuvenergia

tootmisseadme kasutuselevõttu toetatakse juhul, kui tehakse ühtlasi korda väikeelamu fassaad

või katus, olenemata sellest, millisele pinnale, nt abihoone katusele, päikesepaneel

paigaldatakse. Toetuse eesmärki – energiatõhususe saavutamine – silmas pidades on

nimetatud kaasnev kohustus ülimalt oluline. Samas ei ole tegemist ebamõistlikult piirava

nõudega, kuna kohustust teha korda hoone nn karp tervikuna ei sätestata. Seda ka ei välistata.

Rekonstrueerimata piiretega hoonele energia tootmiseks võimaluse lisamine ei ole mõistlik

ega otstarbekas ning see ei toeta ka teist toetuse eesmärki – energiakulude vähendamine. Kui

hoone fassaad või katus on varem soojustatud, tehtud tööde ümbertegemise kohustus puudub.

Varasemad ehitustööd on ajaliselt piiratud 2000. aastaga. Väikeelamu fassaadi või katuse

5

rekonstrueerimine ei ole kohustuslik ka juhul, kui väikeelamu kasutusluba on antud

2000. aastal või hiljem. 2000. aastast kasutusse võetud hooned on oluliselt väiksema

välispiirete soojusjuhtivusega ega vaja üldjuhul terviklikku rekonstrueerimist.

Lõikes 3 sätestatakse, et kõik toetuse saamise aluseks olevad tegevused peavad olema tehtud

kehtivate õigusaktidega kooskõlas. Järgida tuleb EhSis sätestatud omaniku kohustusi, ehitise

omanikujärelevalvele seatud nõudeid, ettevõtjale ja ettevõtja pädevusele seatud nõudeid,

pädevale isikule seatud nõudeid ning tööde tegemisega seotud tegevusaladele seatud

kvalifikatsiooninõudeid.

Kulu toetatavaks lugemiseks peab projekteerija ja ehitaja olema ettevõtja, kes on pädev sellise

teenuse osutamiseks. EhSi § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal

majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja

heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev

kutseseadusekohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Nõue kohaldub

ehitusloakohustusliku ehitise korral. Eluhoone ümberehitamine ja eelnõukohase määruse

kohaselt rekonstrueerimine ehitusloakohustuslik ei ole, samas riikliku toetuse eraldamise ja

toetuse eesmärkide järgi on oluline, et rekonstrueerimise teevad pädevad isikud ja töös

kasutatakse parimaid meetodeid. Ehk tööde tegija peab olema kas juriidiline isik või

füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE, st tema majandustegevuses osalemine peab olema kantud

äriregistrisse.

Lõike 4 kohaselt on toetatavad tegevused kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille

kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi

artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Analüüs on seletuskirja 4. punktis „Määruse

mõjud“.

Paragrahvis 7 sätestatakse toetuse põhitingimused.

Lõike 1 kohaselt peab väikeelamu olema ehitatud õiguslikul alusel ja kantud ehitisregistrisse.

Toetus on suunatud kasutusse võetud väikeelamutele, st ehitisregistris kajastub hoonele antud

kasutusluba või ehitise esmase kasutuselevõtu aasta, arvestades toetuse andmise üldist

eesmärki panustada energiakasutuse vähendamisse.

Lõigetes 2–8 sätestatakse nõuded tehtavatele töödele. Komponendipõhised tehnilised

tingimused on sätestatud eesmärgiga tagada tööde vastavus parimatele meetoditele ja

kogemustele ja vältida olukorda, kus hiljem tuleks juba tehtud töid ümber teha, sest need ei

vasta tänapäevastele energiatõhususe nõuetele.

Terviklikul rekonstrueerimisel tehakse korraga vähemalt järgmised energiasäästutööd:

soojustatakse kõik välisseinad, katus või pööning, vahetatakse kõigi eluruumide aknad,

rekonstrueeritakse küttesüsteem ja paigaldatakse soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe

ventilatsioonisüsteem. Tervikliku rekonstrueerimise tulemusena tuleb saavutada vähemalt

energiatõhususarvu klass C. Nõutava energiatõhususarvu saavutamist tõendatakse esitatava

energiamärgisega.

Tervikliku rekonstrueerimise korral tuleb paigaldada soojustagastusega sissepuhke ja

väljatõmbe ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki eluruume. Garaažid, keldrid jms

hoones olevad ruumid ei pea olema soojustagastusega ventilatsioonisüsteemiga ühendatud.

Ventilatsioon peab olema korraldatud nii, et sissepuhke õhk tuuakse puhta õhuga ruumidesse

6

(magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid,

vannitoad ja WC-d). Oluline on väljatõmme just niisketest ruumidest, mis väldib niiskus- ja

hallitusprobleemide tekkimise võimaluse. Tuleks vältida lahendust, kus samas ruumis oleks

nii sissepuhe kui väljatõmme, kuna eluruumi sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka

koridorid ja muud võimalikud ruumid, kus ei ole ei sissepuhet ega väljatõmmet.

Osalisel rekonstrueerimisel tehtavad tööd peavad samuti panustama hoone energiatõhususe

parandamisse. Kui ei tehta asjakohaseid töid, nagu kogu fassaadi soojustamine, hoone

peamise soojusallika asendamine (nt ahju või katla asendamine soojuspumbaga) või

taastuvenergia tootmisseadme paigaldamine, tuleb toetuse saamiseks lisada projekti § 6 lõikes

1 nimetatud tegevus või tegevused, mis tagab või tagavad hoone energiatõhususarvu väärtuse

kasvu vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra. Toetuse andmise eesmärk on

energiatõhususe parandamine ning üksikute tööde puhul, nagu katuse soojustamine, põranda

soojustamine, akende vahetus või soojustagastusega ventilatsiooni paigaldus, ei ole tõendatud,

et tööde tegemisega saavutatakse energiatõhususarvu klassi tõus. Kui soojustatakse kogu

elamu fassaad või vahetatakse soojusallikas või paigaldatakse päikesepaneelid, on

energiatõhususarvu klassi tõus tõendatud.

Paragrahvis 8 sätestatakse toetatavad ja mittetoetatavad kulud.

Lõikes 1 sätestatakse kulu toetatavaks määramise üldpõhimõte üldtingimuste määruses

sätestatu järgi. Kulud peavad olema vajalikud eelnõukohase määruse § 2 lõikes 1 nimetatud

eesmärkide saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetatavate tegevuste

elluviimiseks.

Kulude toetatavust hinnatakse toetuse taotlemisel kavandatud projekti tegevuste pinnalt, mis

on omakorda aluseks toetussumma ja toetatava eelarve määramisel. Tegelike kulude alusel

toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude põhjendatust, tekkimist ja maksmist.

Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ettenähtud eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab

projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik

saavutada muu kuluga. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet

kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Lõikes 2 sätestatakse siseviimistluse taastamisega seotud kulu hüvitatavad

maksimumsummad. Sätte kohaselt on siseviimistluse taastamisega seotud kulu, nt peale

akende vahetamist või kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse

taastamise tööde kulud, toetatavad kuni 5% ulatuses rekonstrueerimistööde

kogumaksumusest, kuid mitte enam kui hüvitatav maksimumsumma.

Lõike 3 kohaselt on toetatav taastuvenergia tootmisseade võimsusega kuni 15 kW ja seda

järgmistel põhjustel. Kuni 15 kW jaamade elektrivõrguga liitumiseks on olemas lihtsustatud

menetlus, mille kulud katab võrguettevõtja; see teeb liitumise kiiremaks ja soodsamaks. Ehk

väiketootjatele on eeldatavasti võrgus alati ruumi. Kuni 15 kW on samuti oma tarbeks energia

tootmiseks piisav seadme suurus. Elamumajanduse toetusmeetmeid läbiva põhimõtte –

äritegevusele suunatud projekte ei toetata, kuna neid on sellisena võimalik

omafinantseeringuga ellu viia – kohaselt ei toetata ka sellest toetusest ärilisel ehk võrku

tootmise eesmärgil kavandatavaid projekte. Toetuse eesmärk on väikeelamute

energiatõhususe parandamine, mitte päikeseelektrijaamade rajamine. Tootmisseadme

võimsust arvestatakse inverteri võimsuse järgi.

7

Lõigete 4 ja 5 kohaselt määratakse standardiseeritud ühikuhind:

• päikesepaneelide koos energia muundamiseks vajalike seadmetega soetamisele ja

paigaldamisele ning sellega kaasnevatele töödele;

• akude soetamisele ja paigaldamisele ning sellega kaasnevatele töödele.

Nimetatud toetatavate tegevuste kulud on hüvitatavad ainult lihtsustatud kulumudeli alusel

(standardiseeritud ühikuhinna alusel). Ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav topelt.

Eeldades suurt päikesepaneelide paigalduse toetuse taotlejate hulka, on rahastamistaotluste

menetlemise koormuse vähendamiseks põhjendatud ja otstarbekas anda toetust

standardiseeritud ühikuhinna alusel.

Päikesepaneelide ja inverterite soetamise ning paigaldamise kulu standardiseeritud

ühikuhinna kogumaksumus sisaldab ka asjakohase ehitusprojekti koostamist ja on 1140 eurot

1 kW kohta. Elektrisalvestusseadme (aku) ühikuhinna kogumaksumus on 642 eurot 1 kW

kohta.

EISi tehtud analüüsi aluseks on 2022. ja 2023. aasta asjakohased hinnapakkumused.

Päikesepaneelide ja akude soetamise ja paigalduse maksumuse määramiseks on võetud

juhuvalimiga mõlemal puhul 30 hinnapakkumist, mis moodustab päikesepaneelide puhul ~3%

üldvalimist.

Päikesepaneelide maksumus on esitatud nimivõimsuse 1 kW kohta. 1 kW maksumus on

1140 eurot, mis sisaldab päikesepaneelide, inverteri ja paigaldustöö maksumust, toetus on

sellest 30% ehk 342 eurot. Kui taotleja paigaldab nt 10 kW nimivõimsusega süsteemi, on

toetussumma 3420 eurot. Päikesepaneelide soetamise ja paigalduse toetuse maksimaalne

summa on 5130 eurot, mis on arvestatud 15 kW nimivõimsusega päiksepaneelide alusel.

Akude maksumus on esitatud nimimahtuvuse 1 kWh kohta. 1 kWh mahtuvusega aku

paigalduse summa on 642 eurot, mis sisaldab akude soetamise ja paigalduse maksumust. Ühe

kWh paigalduse toetussumma on 193 eurot. Kui taotleja paigaldab 10 kWh mahtuvusega

akud, on toetussumma 1930 eurot. Akude soetamise ja paigalduse maksimaalne summa on

3860 eurot, mis on arvestatud 20 kWh nimimahtuvusega aku alusel.

Paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud juhul lisategevusele ühikuhinna alusel toetust ei rakendata,

vaid kohaldatakse lõikes 3 sätestatut.

Lõike 6 kohaselt toetatakse küttesüsteemi asendamise kulu, kui paigaldatav kütteseade

kasutab taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat. Selline nõue tuleneb üldtingimuste

määruse § 2 lõikest 6 ning arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL)

2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta

(uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82) sätestatut.

Seadmete tarbitavale elektrile piiranguid ei sätestata, st nt soojuspumpade puhul on lubatud

kasutada võrguelektrit. Kuna energiamajanduse korralduse seaduse § 321 seab riikliku

taastuvenergia eesmärgina aastaks 2030 elektrienergia lõpptarbimises üle minna 100%

taastuvenergiale ning kuna ka nõukogu rakendusotsuse lisa (CID) ei sea lisapiiranguid, on

võimalik lubada ka võrguelektri kasutust.

Lõikes 7 sätestatakse rekonstrueerimistööde projekteerimise ja omanikujärelevalve kulu

toetamise põhimõtted. Selliseid kulusid toetatakse üksnes juhul, kui rekonstrueerimistööd

tehakse projekti osana.

8

Lõikes 8 sätestatakse ehitusprojekti toetamise põhimõtted. Kui ehitusprojekt on koostatud

terviklahendusele, aga rekonstrueerimistööd tehakse komponendipõhiselt ja vähem kui 50%

ulatuses ehitusprojektis toodud töödest, toetatakse ehitusprojekti koostamist 15% ulatuses

ehitusprojekti maksumusest.

Lõigete 9 ja 10 kohaselt toetatakse kaugküttevõrguga liitumisega seotud kulusid ehk

kaevetööde, torustiku rajamise, kaugkütte trassiga ühendamise ja energiamärgise koostamise

kulu.

Lõike 11 kohaselt peavad kõik kulud olema taotluses kirjeldatud, dokumenteeritud ja

põhjendatud. Sularahatehingud ei ole lubatud.

Lõikes 12 sätestatakse kulu arvestamise põhimõte.

Lõikes 13 loetletakse mittetoetatavad kulud. Need on kulud, mis ei ole otseselt seotud

väikeelamuga (liitumiskulud, väljaspool väikeelamut tehtavad tööd) ning toreduslikud tööd.

Tehtud kulutused on toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust,

meeldivust või ilu. Punktis 4 toodud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööd ei ole toetatavad,

kuid toetatavad on toetatavate tegevustega otseselt seotud tööd, sh heitvee jääksoojuse

kasutamise seadme paigaldamisega või vee soojendamise seadme või sooja vee jaotamise

süsteemiga seotud tööd.

Mittetoetatav on väikeelamu laiendamise kulu, samuti käibemaks, välja arvatud juhul, kui on

võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamine toimub liikmesriigiväliselt ja seeläbi tekib

riigile kulu.

Väikeelamu laiendamise, nii rekonstrueerimistööde kui ka ettevalmistavate tööde kulu ei

toetata. EhSi § 4 lõike 2 kohaselt on laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse

olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitusega. Samuti puudub EISil

võimalus tekkinud kulusid selgelt eristada juhul, kui pööningu- või soklikorrus ehitatakse

välja nt ventilatsiooni- või kütteseadmete paigaldamise käigus.

Üldtingimuste määruse § 3 punkti 7 kohaselt ei ole kogu projekti käibemaks toetatav kulu,

kuid selle võib arvata omafinantseeringu osaks.

Paragrahv 9 sätestab projekti elluviimise perioodi.

Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik.

Arvestades ehitustegevuse hooajalisust ja vajalike ettevalmistustööde mahtu, on taotlejal

kohustus viia toetatavad tegevused ellu 12 kuu jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest. Toetuse saaja võib taotleda perioodi pikendamist ühe korra projekti elluviimise

perioodi jooksul ja maksimaalselt kuue kuu võrra. Pikendamist tuleb taotleda kirjalikult.

Erandina toetatakse alates 2020. aasta 1. veebruarist projekteerimise ja energiamärgise

koostamisega seotud kulu juhul, kui toetuse taotlus rahuldatakse. Projekt tuleb ellu viia 2025.

aasta 31. detsembriks.

Ei toetata projekti, mis on enne toetuse taotluse esitamist ellu viidud või milles toodud

rekonstrueerimistöödega on alustatud, st kui projekti toetatavad tegevused on juba tehtud,

sõltumata sellest, kas kulud on tasutud – sellisel juhul on tõendatud taotleja võime viia projekt

ellu omavahendite arvel, mistõttu puudub toetuse vajadus.

9

Paragrahvis 10 sätestatakse toetuse määr ja maksimaalne toetussumma.

Toetuse maksimaalsed summad töötati välja, lähtudes toetuse kavandatud rahastamisest,

nõudlusest ja strateegilisest suunisest, mille kohaselt peab riigi toetus jõudma võimalikult

paljude objektide ja isikuteni.

Lõikes 1 sätestatakse asustus- ja haldusüksused ja neis asuvatele väikeelamutele kohalduvad

toetuse määrad ja summad. Enne 2017. aasta 15. oktoobrit kehtinud haldusüksuste kohta saab

informatsiooni Maa-ameti geoportaalist.

Toetussummade sätestamine tuleneb ühtlasi taaste- ja vastupidavuskava kohasest

tulemusnäitajast. Nimetatu kohaselt tuleb aastaks 2024 RRFist rahastada 80 eluruumi

rekonstrueerimist ja energiatõhustamist.

Toetuse määramisel arvestati ka pikaajalisi (REKS) eesmärke. 2050. aasta eesmärgi

täitmiseks vajalik keskmine aastane tervikliku rekonstrueerimise pindala on ~470 000 m2 ehk

~13 korda suurem, kui on praegune hinnanguline tervikliku rekonstrueerimise maht. Seega

peavad toetuse tingimused olema piisavalt motiveerivad mahtude suurendamiseks, kuid

tagama sama toetusmahu juures abi võimalikult paljudele hoonetele.

Toetuse määrades lähtuti tasakaalustatud regionaalpoliitika eesmärkidest. 2018. a Tartu

Regiooni Energiaagentuuri ja Lauri Lihtmaa tehtud uuringust „Korterelamute

renoveerimistoetuste meetme arendus“ selgus küll korterelamute näitel, et kinnisvara

väärtustsoonide jagunemine sõltub otseselt sellest, kui kaugel asub hoone suurtest keskustest

ning eelkõige Tallinnast ja Tartust. Korterelamute näitel on pankade finantseerimishuvi seda

väiksem, mida väiksem on keskmine eluruumi ruutmeetri väärtus aasta keskmise

hinnastatistika põhjal. Kui vara väärtus on alla 500 euro ruutmeetri kohta, siis tuleb suure

tõenäosusega korteriühistul kaasata finantseerimisse käendaja. Maa-ameti hinnastatistika

üksikelamute tehingute põhjal näitab, et samaväärsete omadustega kinnisvaratehingute aasta

keskmise hinna erinevus võib Eestis olla enam kui kümnekordne. EISi andmetel on senine

üksikelamute rekonstrueerimistoetus jaotunud üle Eesti. Toetuse taotluseid on esitatud ja

toetust on saadud kõikides maakondades. Sellest võib järeldada, et samaväärse summa

investeerimisel hoone rekonstrueerimisse on väga erinev mõju kinnisvarahinnale pärast

rekonstrueerimist. On tõenäoline, et Tallinnas ja Tartus on kinnisvaraväärtuse kasv

rekonstrueerimise tõttu lähedane ehitus- ja ettevalmistustööde maksumusele. Järelikult on

sellise investeeringu tegemine Tallinnas ja Tartus lisaks elukeskkonna parandamisele ka

rahaliselt otstarbekas ja riiklik abivajadus on minimaalne. Seetõttu on põhjendatud toetuse

määra ja toetuse maksimaalse summa diferentseerimine selliselt, et Tallinnas ja Tartus

toetatakse töid võrreldes teiste piirkondadega väiksemal määral. Kuna ka kehtiv samasisuline

toetus Tallinnas ja Tartus toimib, siis ei ole võrreldes kehtivate toetuse tingimustega toetuse

määrade tõstmine põhjendatud. Siiski on põhjendatud toetussumma suurendamine, et

tervikrekonstrueerimiste osakaal (hetkel moodustab 20% kogu toetuse mahtudest) oleks

suurem.

Erinevuste korral toetuse määrades võib tekkida lisaoht valglinnastumisele, mis ei ole linna

tõhusa toimivuse seisukohast optimaalne. Seda saab järeldada põhjusel, et toetuste suure

erisuse tõttu võivad sihtrühmad kolida linnade lähipiirkondadesse, nt vanadesse

suvilarajoonidesse, milles on välja kujunemata avalike teenuste võrk ning mille

väljaarendamine on kulukas. Samuti on mitu piirkonda Tallinna ja Tartu ümber, mille

kinnisvaraväärtused on linna läheduse tõttu samuti kõrged ja kus olevate hoonete

rekonstrueerimisel on vara hinnale märkimisväärne mõju. Seetõttu tuleb leida vahepealne

toetuse määra ja toetuse maksimaalse summa tase ka nimetatud piirkondadele. Võimalikult

10

lihtsa jälgitavuse tõttu on peetud otstarbekaks konkreetsete piirkondade määramine. Aluseks

on järjepidevuse eesmärgil võetud toetusmeetme „Väikeelamute energiatõhususe

suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik

areng“ linnapiirkondade jaotus, selle erinevusega, et linn kui keskus on eraldi välja toodud.

Pärnu linnapiirkonda praeguses meetmes ei nimetata põhjusel, et elamute hinnastatistika

alusel on Pärnu hinnatase ülejäänud Eesti suhtes sarnane. Haldusreformieelne Tähtvere vald

on lisatud selleks, et Tartu lähipiirkond oleks võimalikult ühtlaselt kaetud.

Meetme kaudu soovitakse ehitusmahtude suurendamise eesmärgi tõttu toetada võimalikult

paljusid elamuid. Meetme koostajate hinnangul on optimaalne toetada ka suuremaid kuni

250 m2 suurusega elamuid. Seega tuleks arvestada võimaliku rekonstrueerimisele kuluva

investeeringuga väärtuses 100 000 eurot, mille suhtes toetuse maksimaalseid summasid

kohaldada.

Toetuse peamise eesmärgi, energiatõhususe saavutamiseks ehk tervikliku rekonstrueerimise

korral on toetussumma Tallinnas ja Tartu linnas kuni 30 000 eurot, nimetatutega piirnevatel

aladel kuni 40 000 eurot ning mujal kuni 50 000 eurot. Osalisel rekonstrueerimisel ehk

üksikute tööde tegemisel on toetusmäär üleriigiliselt 20% ja kuni 20 000 eurot.

Päikesepaneelide paigaldamisel samuti üleriigiliselt 30% ja kuni 20 000 eurot.

Tervikliku rekonstrueerimise investeeringu tegemine on Tallinnas ja Tartus lisaks

elukeskkonna parandamisele ka rahaliselt otstarbekam ja riiklik abivajadus pigem

minimaalne. Seetõttu on põhjendatud toetuse maksimaalse summa diferentseerimine selliselt,

et Tallinnas ja Tartus toetatakse töid võrreldes teiste piirkondadega väiksemal määral.

Rekonstrueerimise toetamine on oluline väikeelamu ülalpidamiskulude vähendamise

seisukohast. Koos energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine

ning sellest tulenev keskkonnamõju. Oma tarbeks energiatootmise võimaldamine annab

väikeelamu omanikele võimaluse juhtida oma energiatarbimist. Lokaalne taastuvenergia

tootmine aitab ühtlasi juhtida leibkonna rahavoogu, st suviste säästude arvelt saab katta

talveperioodi elektrienergia kulusid.

Lõike 2 kohaselt on väikeelamu osalise rekonstrueerimise korral toetuse maksimaalne osakaal

20% ning maksimaalne toetussumma 20 000 euro väikeelamu kohta.

Lõike 3 kohaselt on taastuvenergia tootmisseadme, koos energia muundamiseks,

tarbimiskoormuse juhtimiseks ja energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmetega,

soetamisel ja paigaldamisel toetuse maksimaalne osakaal 30% ning maksimaalne

toetussumma 20 000 eurot väikeelamu kohta. Kui projekt hõlmab ka teisi töid, on toetuse

maksimaalne osakaal samuti 30% ja maksimaalne toetussumma 20 000 eurot.

Paragrahvis 11 reguleeritakse toetuse taotlemist.

Lõike 1 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt. Rekonstrueerimisturu toimimiseks on

põhjendatud jooksev taotlemine, mille puhul on toetusealused väikeelamud protsessi eri

etappides ning tegevused hajuvad aastatele.

Lõike 2 kohaselt on EISil kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt

14 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust ja oma kodulehel taotluste vastuvõtmisega

alustamise kuupäevast. Kui esitatud taotluste maht ületab toetuse eelarve, informeerib EIS

viivitamata oma kodulehel taotluste vastuvõtmise peatamisest või lõpetamisest.

11

Paragrahvis 12 sätestatakse nõuded taotlejale.

Lõigete 1–3 kohaselt on taotleja kinnistu füüsilisest isikust omanik või korteriomandi omanik,

kes on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Taotleja võib energiatõhusaks muuta ka

hoone, mis ei ole tema alaline elukoht. Toetatav tegevus aitab saavutada strateegia „Eesti

2035“ tegevuskava valdkonna „Majandus ja kliima“ eesmärki ja mõõdikut „Taastuvenergia

osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“. 2022. aastal paigaldati väikeelamute

rekonstrueerimistoetusega päikesepaneele koguvõimsusega ~15 000 kW, mille aastane

toodang on ~12 500 MWh. Arvestades Eesti võrguelektri CO2 eriheitetegurit

0,68 tCO2/MWh, vähendas päikesepaneelide paigaldus CO2 heiteid 8500 tonni aastas.

Ühis- või kaasomandis oleva kinnisasja, hoonestusõiguse ning korteriomandi ja

korterihoonestusõiguse puhul peab taotleja olema üks füüsilistest isikutest omanikest või

füüsiline isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus. Kui taotleja

väikeelamu on füüsilise ja juriidilise isiku kaasomandis, saab füüsilisest isikust omanik

taotleda toetust talle kuuluvale proportsionaalsele osale kinnisasjast. Seda põhjusel, et toetuse

eesmärk ei ole toetada ärilisi projekte. Kahe või enama füüsilisest isikust kaasomaniku puhul

on lõike 1 järgi vaja nende kõigi nõusolekut, välja arvatud juhul, kui rida- ja kaksikelamu

omanik vahetab aknaid või renoveerib tehnosüsteeme, mis on tema ainukasutuses. Ühel

füüsilisest isikust kaasomanikul mitmest füüsilisest isikust kaasomanikust ei ole võimalik

toetust taotleda põhjusel, et sel juhul ei ole võimalik ka rekonstrueerimistöid teha, kui ainult

üks omanik seda soovib, aga piirdekonstruktsioonid ning tehnosüsteemid on kaasomandis.

Toetuse andmisel on eelnõu koostajate hinnangul piisav, kui omanik kinnitab taotlusel, et tal

on õigus taotlus üksinda esitada, ja volitusi ei esitata ega hinnata. Kui kinnistusraamatust

siiski nähtub, et tegemist on ühisvaraga, jääb EISil alati õigus volitust küsida, et taotleja

kinnitust kontrollida (puuduste kõrvaldamise tähtaja sees).

Lõike 4 kohaselt ei või taotlust esitada isik, kes on eelneva viie aasta jooksul rikkunud EISiga

sõlmitud lepingu tingimusi või EISi antud haldusaktist tulenevaid kohustusi, misjärel on

tehtud vähemalt toetuse osalise tagasinõudmise otsus.

Lõikes 5 sätestatakse, et taotleja peab vastama üldtingimuste määruses taotlejale sätestatud

nõuetele. Nõuete alusel tuvastatakse sisuliselt, kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks

vajalik haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus taotluses kirjeldatud tegevusteks ja projekti

tulemuste saavutamiseks. Asjakohaseid nõudeid kontrollitakse taotluse menetlemisel.

Paragrahvis 13 sätestatakse taotleja kohustused.

Eelkõige peab taotleja ise tõendama enda vastavust toetuse andmise tingimuste määruses

nõutud tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projekti võimalikult selgelt ja täpselt.

Samuti tuleb taotlejal EISi nõudmisel anda lisateavet, sest taotluse menetleja peab veenduma,

et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise tingimustele. Taotleja peab

võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja juures

või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui projekt, mille elluviimiseks toetust

taotletakse, sisaldab ka mittetoetatavaid tegevusi ning projekti tervikuna valmimine on vajalik

taotluses nimetatud tulemuste saavutamiseks, siis tuleb tõendada ka mittetoetatavate tegevuste

elluviimise suutlikkust. Lisaselgituste või tõendite nõudmise vajadus võib tekkida siis, kui ei

ole võimalik esmapilgul hinnata, kas projekt on taotlejale jõukohane.

Kui peale taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud,

mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat

esimesel võimalusel teavitama.

12

Paragrahvis 14 sätestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele.

Taotlus peab olema esitatud e-toetuse keskkonna kaudu koos nõutud dokumentidega.

Taotluses esitatud teave peab olema asjakohane, ammendav ja õige. Taotleja peab tagama

esitatud teabe vastavuse tegelikkusele ja selle õigsuse. Kui ilmneb, et taotleja on esitanud

teadlikult valeandmeid, jäetakse taotlus rahuldamata, kuna nõue esitada õiged andmed ei ole

täidetud. Kui taotleja on eksinud ja tegemist on puudustega taotluses, antakse enne otsuse

tegemist taotlejale võimalus puudused kõrvaldada.

Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse kooskõlas toetuse andmise tingimuste

määruses nimetatud eesmärkidega ja toetatavateks tegevusteks ning projekt panustab nõutud

tulemuste saavutamisse. Projektikohased toetatavad tegevused peavad olema ellu viidud ja

toetatavad kulud tekkinud lubatud abikõlblikkuse perioodil. Taotletav toetussumma ja selle

osakaal abikõlblikest kuludest peab jääma sätestatu piiresse.

Loetletud on andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada. Eelkõige peab toetuse

taotleja kinnitama, et ta on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Toetuse saamine on

tingimuslik ja eelkõige lasub toetuse saajal koormus tõendada toetuse saamisega seotud

kohustuste täitmist, seega on vajalik, et taotleja on toetuse taotlemisel nendega juba tutvunud.

Lõike 1 punktide 11 ja 12 kohaselt kinnitab taotleja taotluses omafinantseeringu tasumise

suutlikkust ja taotluse esitamise õigust. Omafinantseeringu tõendi küsimata jätmisega seotud

riski hinnatakse pigem väikeseks, kuna üldjuhul tuleb tegevused teha enne, kui tehakse

toetuse makse. Kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta jääb taotlusele, kuid eraldi

dokumenti selle kohta esitama ei pea. Taotleja kinnitab, et tal on õigus esitada taotlus üksinda,

volikirja esitama ei pea.

Lõike 1 punkti 13 kohaselt peab taotleja kinnitama, et toetavad tegevused ei kahjusta oluliselt

keskkonnaeesmärke.

Lõike 2 punkti 2 kohane energiamärgis tuleb koostada kehtiva hoonete energiatõhususe

arvutamise metoodika kohaselt. Mõõdetud energiatarbimisel põhinev energiamärgis kehtib

küll kümme aastat, kuid kuna arvutamise metoodika muutus oluliselt seoses majandus- ja

kommunikatsiooniministri 23. aprilli 2013. a määruse nr 30 „Energiamärgise vorm ja

väljaandmise kord“ jõustumisega 3. mail 2013, on toetuse eesmärkide ja tulemuste

saavutamisel oluline võimalikult võrreldavate andmete olemasolu.

Lõike 2 punkti 4 kohaselt juhul, kui toetust antakse standardiseeritud ühikuhinna alusel,

pakkumuste võtmise protsessi ei kontrollita ja võrdlevaid pakkumusi esitada pole vaja.

Lõike 2 punkti 5 kohaselt ei kohaldata liitumispakkumise esitamise nõuet juhul, kui selle

saamine on taotlejast sõltumatutel põhjustel võimatu. Taastuvenergia tootmisseadme

elektrijaotusvõrguga ühendamise tingimuseks on jaotusvõrguettevõtja väljastatud

liitumispakkumine. Jaotusvõrguettevõtja teeb pakkumise, kui konkreetses alajaamas

konkreetsel ajahetkel liitumisvõimsust jagub. Nii ei ole toetuse taotlemine seatud otsesesse

sõltuvusse asjaolust, mida taotleja mõjutada ei saa. Kui taotleja jaotusvõrguga liituda ei soovi,

liitumispakkumise esitamise kohustust samuti ei ole.

Lõike 2 punkti 6 kohaselt esitatakse juhul, kui jaotusvõrguettevõtja liitumispakkumist ei

väljasta, EISile liitumispakkumise tegemisest loobumise teade, mis tõendab asjaolu, et

liitumispakkumise mittesaamine ei sõltunud taotleja tegevusest või tegevusetusest.

13

Paragrahvis 15 sätestatakse nõuded hinnapakkumuse võtmisele.

Lõike 1 kohaselt on taotleja kohustatud võtma rekonstrueerimistööde ja teenuste tellimisel

üldjuhul vähemalt kaks hinnapakkumust, mille peavad olema koostanud omavahel sõltumatud

ettevõtjad, kellel on õigus kõnealuses valdkonnas tegutseda. Kahe hinnapakkumuse võtmise

nõuet ei kohaldata ehitusprojekti tellimisele juhul, kui ehitusprojekt on tellitud enne

eelnõukohase määruse jõustumist.

Pakkumust tegevad ettevõtjad peavad ka toetuse saajast sõltumatud olema. See annab

võimaluse välistada nii omaniku kui ka kontrollorgani tasandil seotuse hinnapakkumuse

tegijaga, samuti ei saaks toetuse saaja olla hinnapakkumust tegevas ettevõtjas töötaja.

Töösuhet ei saa EIS küll äriregistrist kontrollida, kuid kogemusest nähtub, et sageli tuleb see

teave ikkagi välja kas vihje, kaebuse või mingi seose kaudu mõne muu projektiga.

Hinnapakkumused, välja arvatud ehitusprojekti tellimise hinnapakkumused, peavad olema

taotluse esitamise hetkel kehtivad, sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, pakkuja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, kehtivuse aega ning kavandatava

tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. EISil peab olema võimalus hinnata

pakkumuste võtmisele kehtestatud nõuete järgimist ja eduka hinnapakkumuse ajakohasust.

Lõike 5 kohaselt põhineb edukas hinnapakkumus parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtel.

Taotleja ei ole kohustatud valima madalaima maksumusega pakkumust, vaid võib valida

pakkumuse, mis on taotleja jaoks majanduslikult soodsaim, arvestades lisaks maksumusele ka

muud pakkumuses kirjeldatut, nt pakutavate seadmete kvaliteeti või ka mõnda kvantitatiivset

näitajat. Kui taotleja valib pakkumuse, mis ei ole madalaima maksumusega, põhjendab

taotleja taotluses, millisest valitud pakkumuses toodud infost lähtudes on ta otsustanud valida

konkreetse pakkuja.

Lõike 6 kohaselt kehtestatakse hinnapakkumuste võtmisega seotud teabe säilitamise nõudeid

juhul, kui hinnapakkumused võetakse pakkuja kodulehe asjakohase lahenduse kaudu.

Teenusepakkujate kodulehel ei ole enamasti eraldi pakkumuskutse vormi, samas on oluline, et

pakkumuskutse esitamise fakt oleks tõendatav.

Paragrahvis 16 sätestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluste menetleja on EIS, kellel on

asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid.

Menetlemise kord tuleneb muuhulgas haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse

korrast.

Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollitakse, kui ei esine taotluse läbi vaatamata

jätmise alust. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski

piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puudus kõrvaldada, sh

esitada lisateavet, ja määratakse selleks tähtaeg kuni kümme tööpäeva,

pikendamisvõimalusega kuni 20 tööpäeva (lõige 4). Nõude täitmiseks lisatähtaja andmine

sõltub nõude olemusest ja võimalusest seda mõistliku lisaaja jooksul täita. Kui taotleja

kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste

kõrvaldamise käigus esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks, tehakse

taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Samuti võib EIS teha ettepaneku täiendada või muuta taotluses kajastatut või projektiga

seotut. Projekti muutmine selle ettepaneku alusel on käsitatav projektis esineva puuduse

kõrvaldamisena. Ettepanek taotluses EISi nimetatud asjaolude muutmiseks ja/või lisateabe

14

esitamiseks võidakse teha, kui taotluses kajastatud tegevused, eeldatavad kulud, väljamakse

eeldused, eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud või muul põhjendatud juhul

(lõige 9). Näiteks juhul, kui projekti tegevused on liiga ebamäärased või need pole taotletavas

mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise

tulemusel on projekti mõju põhjendatum. Kui taotleja ei ole nõus projekti tegevusi või nende

ulatust, eelarvet või taotletava toetuse summat muutma ja kokkulepet ei saavutata, jäetakse

taotlus rahuldamata või võimaluse korral tehakse taotluse osalise rahuldamise otsus. Kui

taotleja muudab taotlust ettepaneku kohaselt ja esitab nõutud teabe või dokumendid,

jätkatakse taotluse menetlemisega ning tehakse taotluse rahuldamise otsus. Taotluses puuduse

kõrvaldamise ajaks menetlustähtaja kulgemine peatub (lõige 4).

Paragrahvis 17 sätestatakse projektide hindamiskriteeriumid ja -metoodika ning valiku kord.

Projekti rahastamise kriteerium on taotluse ja selles kirjeldatud projekti vastavus määruse

nõuetele. Ehk taotluse nõuetele vastavuse korral loetakse, et projekt panustab meetme

tegevuse eesmärkidesse ja tulemusnäitajate saavutamisse, on põhjendatud ja kuluefektiivne.

Paragrahvis 18 sätestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise

tingimused ja kord. Regulatsioon vastab üldtingimuste määruse asjakohastele sätetele.

Lõike 2 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada, kui taotluse rahuldamiseks kavandatud või

taotleja enda eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul

pakutakse taotlejale võimalus kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetussummaga projekti

ellu viima. Taotluse osalise rahuldamise ettepanek võib olla ajendatud ka sellest, et mõnda

asjaolu, nt projekti tegevusi ja tulemusi, ei peeta vajalikuks toetada taotluses nimetatud

ulatuses või kujul. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse taotlejaga kooskõlastatult, see

tähendab, et enne otsuse tegemist antakse taotlejale võimalus esitada oma seisukohad.

Paragrahvis 19 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused ja kord.

Taotluse rahuldamise otsust on võimalik muuta nii EISi kui ka toetuse saaja algatusel.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel peab projektis kavandatu jääma kooskõlla lõigetes 2–

4 sätestatuga. EIS peab kavandatut hindama ning kontrollima muudatuse asjakohasust

sätestatud nõuetele. EIS hindab, kas muutunud asjaoludega projekti on võimalik toetada

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määral. EIS võib keelduda otsuse muutmisest, kui

muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas toetuse andmise tingimustega või sama

mõjus.

Paragrahvis 20 sätestatakse toetuse maksmise üld- ja eritingimused, sh maksetaotluse

menetluse peatamise ja toetuse maksmisest keeldumise kord.

Sätestatu võimaldab toetuse makse tegemist otse tarnijale või töövõtjale. Kui toetuse saaja on

toetatava kulu omafinantseeringu ulatuses juba tasunud, peab ettevõtja, kelle arvele ülekanne

tehakse, olema andnud kinnituse, et ta on teadlik, et arve tasub osaliselt EIS. Toetuse

ülekanne otse müüjale või töövõtjale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut EISile

ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud müüjale või töövõtjale.

Väljamakse võib teha müüjale ja töövõtjale üksnes siis, kui EIS suudab teha väljamakse

märgitud tähtajaks. Seega EIS peab hindama, kas ta jõuab väljamakse teha arve või

lepingulise rahalise kohustuse tasumise tähtajaks. Kui EISil tekib selles kahtlusi, peab ta

toetuse saajat sellest teavitama.

15

Lõike 2 kohaselt makstakse terviklikul rekonstrueerimisel toetust kuni kahe maksena.

Investeeringu suurust ja ettevõtja rahavoogude sujuvust arvestades on põhjendatud sätestada

mitme maksetaotluse esitamise võimalus. Osalise makse taotluse esitamine on toetuse saaja

õigus, mitte kohustus, ning selle esitamise vajadus tuleneb eelkõige rekonstrueerimistööde

tegijaga sõlmitud lepingust. Toetuse saaja võib esitada ka vaid ühe osalise makse taotluse või

ainult lõppmakse taotluse.

Samuti sätestatakse toetuse osalise makse minimaalne suurus ehk osaline makse ei või olla

väiksem kui 50% toetussummast. Sätte eesmärk on eelkõige vältida EISi liigset

halduskoormust väikeste väljamaksetega tegelemisest.

Lõikes 3 sätestatakse toetuse maksmise eritingimus ehk toetuse maksmise tingimus

lihtsustatud kulude arvestuse alusel. Kui tegevust toetatakse standardiseeritud ühikuhinna

alusel, on toetuse saajal õigus esitada maksetaotlus pärast töö vastuvõtmist. Maksete tegemine

on seotud eesmärkide täitmise valideerimisega. Selleks esitab toetuse saaja

tõendusdokumendid, mille kohaselt EIS kontrollib tulemuste saavutamist ja hinna määramise

aluseks olevate andmete õigsust. Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja maksetaotluse

koos projekti tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega, kui toetuse maksmise

eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse

perioodil on tõendatav.

EISile esitatakse tõendus kokkulepitud eesmärkide saavutamise kohta, märkides kokkulepitud

ühiku (mis on eelarves algselt määratud), mille alusel määratakse summa.

Lõike 4 punkti 5 eesmärk on tagada võimalus toetatavaid tegevusi ellu viia ja nendega seotud

kuludele toetust saada ka juhul, kui toetuse saaja tasub tegevuste eest järelmaksuga.

Arvestades üldtingimuste määruse § 9 lõike 3 punktis 2 sätestatut, mille kohaselt võib toetuse

andmise tingimustes ette näha toetuse maksmise kokkulepitud tingimuste täitmisel, nähakse

ette, et toetuse väljamakset on võimalik saada juhul, kui toetatav tegevus on vastu võetud,

ning juhul, kui toetatava tegevusega on seotud seadme soetamine, peab sellise seadme

omandiõigus olema toetuse saajale üle antud. Sel viisil tagatakse võimalus väikeelamu

energiatõhususe suurendamiseks ka juhul, kui toetuse saajal ei ole toetatavate tegevuste

elluviimise ajal võimalik toetatavate tegevuste või nendega seotud seadmete eest kohe tasuda.

Lõike 5 kohaselt lisatakse maksetaotlusele dokumendid, mis tehtud kulusid või tegevusi

tõendavad.

Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse kasutamise aruande esitamise kord ja aruande sisu.

Energiamärgis esitatakse EISile rekonstrueerimise lõppemisele järgneva kalendriaasta kohta.

Rekonstrueerimistööd loetakse lõppenuks rekonstrueerimistööde lõppemist tähistava akti

allkirjastamise kuupäevast.

Paragrahvis 22 sätestatakse toetuse tagasinõudmise alused ja kord.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse tagasinõudmise üldpõhimõte, mille kohaselt nõutakse toetus

tagasi juhul, kui toetuse andmise tingimused on täitmata või nõuetekohaselt täitmata.

Lõikes 2 sätestatakse toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses kajastatavad

andmed.

16

Lõikes 3 sätestatakse tagasinõutava toetuse tagasimaksmise tähtaeg kooskõlas üldtingimuste

määruse § 11 lõikega 6.

Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse toetuse saaja õigus toetuse tagasimaksmise ajatamisele. Kui

toetuse saaja seda õigust ei realiseeri või toetust tähtajaks tagasi ei maksa, rakendub viivis

0,06% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

Lõike 6 kohaselt võib EIS juhul, kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt,

tunnistada ajatamiskava kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist

30 kalendripäeva jooksul.

Paragrahvis 23 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused üldtingimuste määruse § 8

lõike 2 punktide 14 ja 15 järgi.

Lõike 2 punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja tagama toetuse andmise eesmärgile vastava

väikeelamu säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise. See tähendab, et vähemalt viie aasta

jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates tuleb väikeelamut kasutada elamiseks.

Lõike 2 punkti 14 kohaselt tuleb tagada, et väikeelamu võõrandamisel lähevad toetuse saaja

kohustused edasi uuele omanikule. See tähendab, et peab tagama selle, et väikeelamut

kasutatakse viie aasta jooksul elamiseks ka juhul, kui algne toetuse saaja väikeelamu ära

müüb. Vastasel juhul kuulub toetus proportsionaalselt väikeelamu mittekasutamise ajale

tagasimaksmisele.

Lõike 2 punkti 15 eesmärk on luua võimalus andmete edastamiseks teadusasutustele juhul,

kui esineb vajadus teha toetuse eesmärke täitvaid uuringuid ja saada sisendit toetuse andmise

tingimuste ajakohastamiseks.

Paragrahvis 24 sätestatakse EISi ülesanded.

Punkti 7 kohaselt peab EIS säilitama toetuse andmisega seotud dokumente viis aastat

lõppmakse tegemisest arvates, nagu on kehtestatud raamatupidamise seaduse §-s 12

raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustuse kohta.

Punkti 8 eesmärk on luua võimalus andmete edastamiseks teadusasutustele, kui tekib vajadus

teha toetuse eesmärke täitvaid uuringuid ja saada sisendit toetuse andmise tingimuste

ajakohastamiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/241, millega

luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75).

Väikeelamute rekonstrueerimiseks füüsilistele isikutele antav toetus ei täida riigiabi

kriteeriume ning seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Avaliku sektori toetus on

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see

„kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud

kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist

kaubandust“. Kõnealune abi ei ole suunatud ettevõtjatele, vaid füüsilistele isikutele, kes ei

tegele majandustegevusega. Taastuvenergia tootmisseadme võimsusele seatakse piirang -

toetatakse kuni 15 kW võimsusega seadet, mis tagab oma tarbeks energia tootmise.

17

4. Määruse mõjud

RRFi nõuete järgi rakendub toetavale meetmele horisontaalse põhimõttena vastavuse

tagamine „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Eesti taaste- ja vastupidavuskavas on meetmete

keskkonnamõju hinnatud lähtudes „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttest, mis tugineb Euroopa

Komisjoni kehtestatud tehnilistele suunistele (DNSH analüüs). Väikeelamute energiatõhususe

suurendamise meetme puhul on järeldatud, et meede ei põhjusta olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele. Täiendusena DNSH analüüsis esitatud kirjeldustele on meetme

väljatöötamise käigus sihtgrupist lähtudes täpsustatud kohaldatavaid tingimusi. Selleks, et

tegevus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav meede kahjustada

järgmiseid keskkonnaeesmärke:

1) kliimamuutuste leevendamine: olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine

panustab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisa järgi kliimamuutuste

ala eesmärkide saavutamisse vähemalt 40% ulatuses. Toetuse andmise eesmärk on

energiatõhususe suurendamine ning seeläbi CO2 vähendamine. Sellele aitab kaasa

energiatõhususega seotud tööde tegemine, nagu soojustamine, soojustagastusega

ventilatsiooni paigaldamine, taastuvenergia kasutamise soodustamine ning küttesüsteemi

asendamine säästvama lahenduse vastu. Toetatakse taastuvenergial põhinevaid

kütteseadmeid;

2) kliimamuutustega kohanemine: olemasolevate eluruumide renoveerimisel paraneb

sisekliima ning soojuspumpade kasutuselevõtt võimaldab paremini kohaneda temperatuuri

ekstreemsemate kõikumistega;

3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: meetmest toetavad tegevused ei tekita

olulist kahju kestlikule veekasutusele. Õhk-vesi- või maasoojuspumpade soetamisel kehtib

nõue vastata A++ energiatõhususe klassile;

4) ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: olemasolevate

eluruumide renoveerimisel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda jäätmeseaduse

üldistest nõuetest ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab

piirkonna jäätmekäitluse tingimusi. Lähtudes lepingulisest suhtest ehitustööde tegijaga, saab

üldiselt jäätmevaldajaks ehitaja, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad ning kellel on

jäätmeseadusest tulenev kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid kehtestatud nõuete

kohaselt või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kohalikes

omavalitsustes on loodud jäätmejaamad, kuhu saab üle anda ohtlikke jäätmeid ning liigiti

kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid ja suunata edasisse käitlusesse. Samuti võib

piirkondades olla ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejaid, kes tegelevad jäätmete ringlussevõtu

ning taaskasutusega. Kohalike omavalitsuste eeskiri kohustab üldiselt ehitusobjektidel

tekkivaid jäätmeid liigiti kohapeal koguma ning käitlema. Seeläbi on võimalik ka suunata

tekkivaid jäätmeid ringlusse ning taaskasutusse. Ehitusjäätmeid üle andev isik peab olema

veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnaluba ning et jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kes

on võimeline jäätmeid ringlusse suunama või taaskasutama;

5) saastuse vältimine ja tõrje: ehitustööde käigus võib tekkida mõningaid

keskkonnahäiringuid, nagu müra või tolmu levik, mille mõju on ajutine ja lokaalne. Selle

vähendamiseks rakendab ehitaja asjakohaseid meetmeid, mis on osa tavapärasest praktikast.

Materjalide kvaliteedi ja keskkonnaohutuse seisukohalt ei tohi kasutada asbesti sisaldavaid

materjale, mille kasutamise piirangud on reguleeritud REACH-määruse kaudu ning millest

tulenevalt Eestis turule lastavad materjalid ei sisalda asbesti. Ehitustoodetele esitatavad

nõuded tulenevad EhSist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja

toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. Ehitamise

asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kohalduvate nõuetega arvestamine ja

nõuetekohase tulemuse saavutamine. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida toote

ohutust käsitlevaid õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja tervisemõjude

18

vähendamisega. Ehitustööde tegija dokumenteerib ehitustööd ning ehitustööde käigus

kasutatavad materjalid;

6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: kui ehitustöid alustades on tuvastatud, et

objektil võib olla linnupesi, tuleb ehitustööde ajal järgida looduskaitseseadusest tulenevaid

nõudeid lindude kaitseks, et vältida olulise häiringu tekkimist. Meede on suunatud

olemasolevatele hoonetele, mitte bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikel aladel

paiknevatele hoonetele.

Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamise

seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos

energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev

negatiivne keskkonnamõju.

Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete energiapotentsiaali

uuringu kohaselt on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80% hoonefondi

praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline säästupotentsiaal ülisuur –

9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete

tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a moodustab pea kolmandiku summaarsest

energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis.

Elamute terviklik rekonstrueerimine on tegevus, millel on suur energiakasutuse kokkuhoiu

potentsiaal. Ilmselt ei suudaks ükski ELi riik saavutada kliimapoliitika strateegilisi eesmärke

elamute rekonstrueerimist toetamata ja sellega kaasnevalt hoonefondi energiakasutust

langustrendi pööramata. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete

kütteenergia vajadust kuni 50% ning saavutada sellega nii imporditavate fossiilkütuste mahu

ja CO2 emissiooni vähenemine, elukeskkonna kvaliteedi paranemine kui ka eluasemefondi

ülalpidamiskulude vähenemine.

Kuna väikeelamute rekonstrueerimise toetust on võimalik taotleda kõigis Eesti piirkondades,

on kõigil Eesti väikeelamutes elavatel elanikel võimalus parandada oma elamispinna

seisukorda. See tagab ka piirkondade kestliku ja ühtlase arengu.

Riiklikku toetust ei saa käsitada pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see parim

võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele parem

ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaalmajanduslikku

keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid.

Eeltoodu alusel võib tõdeda, et määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele,

elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist

mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse üksuste korraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega lisandu tegevusi kohaliku

omavalitsuse üksustele ega riigile.

Meetme rahastamiseks on RRFist ette nähtud 31,3 mln eurot, sellest toetusteks

30 323 440 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 0 eurot ning toetuse saaja

omafinantseering.

19

Väikeelamute rekonstrueerimise meedet rahastati RRFi vahenditest ka aastal 2022

(06.04.2022–18.08.2022) 3 907 600,02 euroga. Toetati 334 väikeelamu rekonstrueerimist.

Meede on olemuselt suuresti isetasuv, st toetusteks eraldatavad vahendid laekuvad

maksutuluna riigieelarvesse kas samal või järgmisel eelarveaastal pärast toetusmeetmes otsuse

tegemist (seejuures toetuse väljamaksed tehakse tööde valmimise järel ehk peaaegu samal ajal

maksutulude laekumisega).

Erasektori tulud koosnevad energiasäästust ja kinnisvara väärtuse tõusust.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine ning avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Eelnõu kooskõlastati märkustega. Oma arvamuse esitas ka Eesti Omanike Keskliit.

Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmise

põhjendus on seletuskirja lisas.

20

Kliimaministri määruse „Väikeelamute

rekonstrueerimise toetamine“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel

Märkuste ja

ettepanekute esitaja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või

arvestamata jätmise

põhjendus

Rahandusministeerium Eelnõu § 3 välja toodud terminit

„väikeelamu“ palume täiendada

lähtuvalt CIDist järgmiselt: „Meetme

kohaldamisel on eluase (eluruum)

määratletud kui „eluruum või eluruumid

ühes hoones või eraldi hoonetes, mis on

ette nähtud ühele leibkonnale

aastaringseks elamiseks“ (vastavalt

Eurostatile)“. Palume Teil eelnõud

märkuse alusel kohendada ning juurde

lisada nimetatud ajaline tegur.

Arvestatud

Riigi Tugiteenuste

Keskus

1. Soovitus lisada eelnõu § 1 lõige 1

juurde viide taastekava vastava

investeeringu numbrile (investeering

4.3)

Arvestatud

2. Eelnõu § 2 lg 2 p 1: palun muuta

tulemuse sõnastust, et oleks tagatud

kooskõla nõukogu rakendusotsusega

(CID). CID-i järgi on näitaja „Dwellings

with improved energy performance“.

Hetkel on see „suurema

energiatõhususega eluruumide arv“.

Korrektsem on kasutada sõna

„paranenud“ energiatõhususega või

„suurenenud“ energiatõhususega

eluruumide arv. Kasutades sõna

„suurema“ tekib küsimus, millega

võrdluses suurem või kas on määratud

energiatõhususe piiirväärtus, mida peab

ületama.

Arvestatud

Lisaks palume seletuskirjas täpsustada

eluruumi mõistet või täiendada mõistete

loetelu §-s 3, viidates selgelt CID-is

toodule: „Meetme kohaldamisel on

eluase (eluruum) määratletud kui

„eluruum või eluruumid ühes hoones või

eraldi hoonetes, mis on ette nähtud ühele

leibkonnale aastaringseks elamiseks“

(vastavalt Eurostatile)“.

21

3. Palun parandada eelnõus § 7 lg 7

viide CE märgisele ja viia see kooskõlla

toote nõuetele vastavuse seadusega ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 765/2008, mille

kohaselt CE-vastavusmärgis on ainus

märgis, mis tõendab toote vastavust

asjaomaste ühenduse ühtlustamise

õigusaktidega kohaldatavatele nõuetele,

mis käsitlevad märgise kinnitamist.

Seega kohaldatakse CE märgist kõigile

harmoneeritud õigusaktide alusel

kehtestatud toote nõuetele vastavuse

tõendamiseks, mitte vaid väljaspool

Euroopa majanduspiirkonda asuvatele

tootjatele. Ettepanek jätta välja viide

"väljaspool Euroopa majanduspiirkonda

asuva".

Arvestatud

4. Palun täpsustada eelnõu § 8 lg 6

loeteluga või viitega, mis on

taastuvenergia allikaid, kuna toetuse

saaja ei pruugi olla teadlik lubatud

energiaallikatest ja lahendustest. Hetkel

on § 3 defineeritud taastuvenergia

tootmisseade, mis hõlmab vaid päikest,

kuid kütteseadmete puhul on võimalused

laiemad. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001

taastuvatest energiaallikatest toodetud

energia kasutamise edendamise kohta

(nn RED direktiiv) kohaselt on

„taastuvatest energiaallikatest toodetud

energia“ või „taastuvenergia“ –

taastuvatest mittefossiilsetest allikatest

pärit energia, nimelt tuuleenergia,

päikeseenergia (päikese soojusenergia ja

fotoelektriline päikeseenergia),

geotermiline energia, osmootne energia,

ümbritseva keskkonna energia, loodete,

lainete ja muu ookeanienergia,

hüdroenergia ning biomassist,

prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja

biogaasist toodetud energia.

Samas tuleb selgitada ja eelnõus

täpsustada: kui paigaldatakse

soojuspump, siis kas tarbitav elekter

peaks olema ka taastuvallikatest otse

toodetud või võib kasutada

võrguelektrit. Kuna energiamajanduse

korralduse seaduse § 321 seab riikliku

taastuvenergia eesmärgina aastaks 2030

elektrienergia lõpptarbimises üle minna

Arvestatud

22

100% taastuvenergiale ning kuna ka

CID ei sea lisapiiranguid, on võimalik

lubada ka võrguelektri kasutust.

5. Ettepanek muuta § 8 lg 10 sõnastust

sisult sobivamaks. Taotleja vaates ei saa

nemad "teha energiamärgist", vaid

toetatav peaks olema energiamärgise

taotlemise kulu.

Arvestatud

6. Palun täpsustada eelnõu § 8 lg 13 p 1

nimetatud kulusid. Kas § 8 lg 13 p 1 all

on mõeldud liitumislepingu kulu või

soojasõlme kulu või midagi muud?

Kuna § 13 lg 9 nimetab millised kulud

on abikõlblikud kaugküttega liitumisel,

siis jääb ebaselgeks, et milliseid kulusid

on mõeldud mitteabikõlblikena.

Arvestatud

7. Eelnõu § 10 lg 4 seab väikeelamu

kohta maksimaalse toetuse, milleks on

90 000 eurot. Praegu ei ole selge, et

kuidas lõigetes 1-3 nimetatud määrade

korral oleks üldse võimalik saavutada 90

000 eurot toetava maksimaalse kuluna.

Maksimaalse võimalikuna tervikliku

rekonstrueerimise ja PV paneelide

paigaldamise korral oleks 70 000 eurot.

Palun avada seletuskirjas.

Selgitus: säte eelnõust

välja jäetud

8. Eelnõu § 10 toetuse saajale on oluline

tulumaksu arvestamine. Kui toetus ei ole

tulumaksusoodustusega, siis on mõistlik,

et tulumaksu arvestab toetuse andja

koheselt toetuse väljamaksmisel. Palume

lisada ka sellekohane selgitus

seletuskirja.

Selgitus: väikeelamute

energiatõhustuseks

füüsilistele isikutele

antud toetustele laieneb

TuMSi § 19 lg 3 p 3.3

kohane vabastus,

sõltumata sellest, kas

algne

finantseerimisallikas on

riigieelarve või

välisvahendid. Ka SF ja

taasterahastu

finantseeringu alusel

antud toetusi saab ses

kontekstis käsitada

riigieelarve seaduse ja

atmosfääriõhu kaitse

seaduse alusel

antud toetuseks, nagu

TuMS ette näeb.

9. Eelnõu § 11 lg 1 järgi antakse toetust

jooksvalt kuni rahaliste vahendite

ammendumiseni. Varasemalt on tehtud

tähelepanek, et lähtuvalt tegevuskorra

kokkuleppest tuleb projektide valikul

hinnata nii regionaalset mõõdet kui ka

Selgitus: olulised

kriteeriumid, mis

tagavad

energiatõhustamist ja

regionaalset eelistust,

on määruse nõuetes

23

energiatõhususe paranemist. Täpsemalt

on tegevuskorra kokkuleppes toodud

(väljavõte inglise keelsest tegevuskorra

kokkuleppest): „a) the selection criteria,

which include regional differentiation as

well the requirement to achieve an

improvement of energy efficiency or, in

the case of complete renovations, at

least the energy efficiency class C“.

Neid kriteeriume tuleks hindamisel

sisuliselt arvestada, vaadates panust

energiatõhususse ja regionaalset mõõdet

(ehk peaks eelistama suurema

energiaefektiivsuse saavutanud projekte

ning neid, kus kinnisvaraväärtus on

madalam). Samas on võimalik kasutada

neid kriteeriume vastavuskriteeriumina,

kuid kindlasti tuleb seletuskirjas

selgitada, kuidas on arvestatud

regionaalset aspekti ja energiatõhusust

vastavuskriteeriumina. Praegu see

seletuskirjast puudub.

sätestatud toetuse

andmise alustena.

Projekti sisu hinnatakse

taotluse menetlemisel.

Seega, kui taotlus,

taotleja ja projekt

vastab määruse

nõuetele, vastab see

ühtlasi

rahastusnõuetele.

10. Eelnõu § 20 toetuse maksete kohta

teeme ettepaneku kaaluda võimalust

rühmitada lõiked erinevate makseliikide

kaupa, et oleks lihtsam ja selgem toetuse

saajal seda jälgida.

Arvestatud

11. Eelnõu § 20 lg 4 punkti 4 juures

palun lisada viide, et selline makse

tehakse "kokkulepitud tulemuste või

tegevuste täitmise alusel" ehk siis RRF-i

üldtingimuste määruse § 9 lg 3 p 2

kohaselt. Palun lisada see viide ka p 4

juurde.

Arvestatud

12. Eelnõu § 20 lg 4 punkti 5 ja lõike 6

juures ei ole aru saada, et järelmaksu

kasutatakse üksnes omafinantseeringu

osale. Palun see eelnõus sõnaselgelt

välja tuua. Toetust saab kasutada üksnes

sihipäraselt toetusega ettenähtud

tegevuseks ja kaasnevateks kuludeks.

Arvestatud

13. Jätkuvalt leiame, et kaasnevad riskid

järelmaksu võimaldamisel ei ole läbi

kaalutud. Kuna sihtrühm on haavatav,

võib juhtuda, et toetuse saaja ei suuda

oma rahalisi kohustusi täita järelmaksu

andja ees, siis võib ka seade minna

toetuse saaja valdusest välja. RRF-i

üldtingimuste määruse minimaalne nõue

on taristuinvesteeringu korral tagada

toetatud investeeringu eesmärgipärane

kasutus kuni 31. detsembrini 2026. a.

Selgitus: § 20 lõike 4

punkti 5 kohaselt on

toetuse väljamakset

võimalik saada juhul,

kui toetatav tegevus on

vastu võetud, ning

juhul, kui toetatava

tegevusega on seotud

seadme soetamine,

peab sellise seadme

omandiõigus olema

24

Sätte eesmärk on tagada, et tehtavad

investeeringud täidavad Euroopa

Komisjoniga kokkulepitud eesmärkide

ja tulemuste täitmise kuni nende heaks

kiitmiseni Euroopa Komisjoni poolt.

Enne liikmesriigile Euroopa Liidu

toetuse väljamakset ei tohi kokkulepitud

eesmärgid ja tulemused olla Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/241 artikkel 24 lõike 3 kohaselt

tagasi pööratud. Kuivõrd projekti

tasemel saavutatavad eesmärgid ja

tulemused on seotud taastekava

eesmärkide ja tulemuste saavutamisega,

siis taandub Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/241

artikkel 24 lõikes 3 kehtestatud nõue ka

projekti tasemele. Eelnõus lõppsaajatele

investeeringuks antava toetuse puhul

võib lõppsaaja investeeringu küll teha

ehk tulemuse saavutada projekti

tasemel, kuid selleks, et tagada meetme

kui terviku tulemuste saavutamine kõigi

projektide tasemel, siis tuleb kindla

ajaperioodi vältel piirata lõppsaajate

õigust toetust saanud investeeringut

kasutada muul eesmärgil kui see, mis on

taotluses ette nähtud. Kui Euroopa

Komisjon hindab, et kokkulepitud

eesmärke ja sihte ei ole täidetud

rahuldavalt, siis peatatakse taasterahastu

vahendite maksmine, mis omakorda

riigisiseselt võib viia toetuse

tagasinõudmisteni.

toetuse saajale üle

antud.

Eesti Omanike Keskliit Ettepanek muuta rahastamisotsuse

valikkriteeriumeid, eelistades esimeses

järjekorras kultuuriväärtuslikke (sh

muinsuskaitsealadel asuvaid) ehitisi

ning teises järjekorras vähem

kindlustatud toetuse taotlejaid.

Arvestamata jäetud.

Rahastusnõuete järgi

tuleb projektide valikul

hinnata regionaalset

mõõdet ja

energiatõhususe

paranemist.

Kultuuriväärtuslikele

hoonetele on sätestatud

toetuse taotlemisel

erisused ja võimaliku

turutõrke piirkondades

on toetuse osakaal 20

protsendipunkti võrra

kõrgem kui Tallinnas ja

Tartu linnas.

MÄÄRUS

Tallinn

Kuupäev digiallkirjas

nr 1-1/24/25

Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse

29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja

toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrus kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega

luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1

nimetatud taaste- ja vastupidavuskava reformi „Energiatõhustamise ja tervikliku

rekonstrueerimise soodustamine“ investeeringu 4.3 „Väikeelamute rekonstrueerimise

toetamine“ elluviimiseks.

(2) Toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele Vabariigi Valitsuse

29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja

toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldtingimuste määrus).

(3) Toetust taotletakse, toetuse kasutamise kohta teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse

ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsus toimetatakse

kätte perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuse

registri (edaspidi e-toetus) kaudu.

§ 2. Toetuse eesmärk ja saavutatav tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärgid on:

1) soodustada väikeelamute terviklikku rekonstrueerimist, sealhulgas madalama

kinnisvaraväärtusega piirkondades;

2) saavutada väikeelamute energiatõhusus ja parem sisekliima;

3) vähendada väikeelamute energiakulusid;

4) soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu;

5) võimaldada elamute rekonstrueerimist ja energiatõhusust käsitlevate uuringute tegemist nii

§ 1 lõikes 1 nimetatud rahastu kasutamisel seatud eesmärkide täitmiseks kui ka uute meetmete

kavandamiseks.

(2) Toetuse andmise saavutatavad tulemused on:

1) paranenud energiatõhususega eluasemed;

2) primaarenergia aastase tarbimise sääst.

§ 3. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) ehitusprojekt – väikeelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud

ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt;

2) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva

hoone energiamärgis;

3) osaline rekonstrueerimine – projekt, millega viiakse ellu § 6 lõikes 1 nimetatud tegevus või

tegevused, kuid mis ei ole määruse tähenduses terviklik rekonstrueerimine;

4) projekt – toetuse ja vajaduse korral omafinantseeringuga tehtavate määruse nõuetele

vastavate rekonstrueerimiseks vajalike tööde kogum, sealhulgas ehitusprojekti koostamine,

rekonstrueerimistööd ja omanikujärelevalve, mille kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja

kasutatakse;

5) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone

põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine ning sama paragrahvi lõike 4

kohane ehitise taastamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb

sisekliima;

6) rekonstrueerimistööd – § 6 lõike 1 punktides 1–10 nimetatud tööd;

7) taastuvenergia – tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotoelektriline

päikeseenergia), geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia,

loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist,

reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;

8) taastuvenergia tootmisseade – päikese abil soojust või elektrit tootev seade;

9) terviklik rekonstrueerimine – projekt, mille alusel ja kompleksselt § 7 lõikes 2 nimetatud

nõuete kohaselt soojustatakse vähemalt kõik välisseinad ja katus, vahetatakse kõigi eluruumide

aknad, rekonstrueeritakse küttesüsteem ja paigaldatakse soojustagastusega sissepuhke-

väljatõmbe ventilatsioonisüsteem ning mille tulemusena saavutatakse vähemalt

energiatõhususarvu klass C;

10) toetuse saaja – üldtingimuste määruse § 3 punktis 5 nimetatud lõppsaaja;

11) väikeelamu – ühe või mitme leibkonna aastaringseks elamiseks ettenähtud üksikelamu,

ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu.

§ 4. Vahendusasutus

Toetuse vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS), mis täidab

§ 16 lõikes 1 ja üldtingimuste määruse § 4 lõikes 7 sätestatud ülesandeid.

§ 5. Vaidemenetlus

(1) EISi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide.

Vaide lahendab EIS.

(2) Vaidemenetluse teave, dokumendid ja vaideotsus edastatakse vaide esitajale e-toetuse

kaudu.

2. peatükk

Toetuse andmise alused

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetatavad tegevused on:

1) fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;

2) katuse, katuslae või pööningulae soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;

3) akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine ning sellega kaasnevad tööd;

4) esimese korruse põranda või pinnasel asuva põranda soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;

5) küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd;

6) ventilatsioonisüsteemi rajamine, asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad

tööd;

7) taastuvenergia tootmisseadme, koos energia muundamiseks, tarbimiskoormuse juhtimiseks

ja energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmetega, soetamine ning paigaldamine ja

sellega kaasnevad tööd;

8) taastuvenergia tootmisseadme energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmete soetamine

ja paigaldamine, kui taastuvenergia tootmisseade on paigaldatud;

9) kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku ja kaevetööde tegemine soojusvõrguni,

soojussõlme rajamine;

10) ehitusseadustiku tähenduses elektriauto laadimistaristu paigaldamine;

11) katuse kandevõime arvutus, kui see tehakse projekti alusel ja sisaldub hinnapakkumuses;

12) heitvee jääksoojuse kasutamise seadme soetamine ja paigaldamine ja sellega kaasnevad

tööd;

13) punktides 3–6 nimetatud tegevusest tulenev siseviimistluse taastamine;

14) toetuse aluseks olevateks rekonstrueerimistöödeks vajaliku ehitusprojekti koostamine;

15) omanikujärelevalve.

(2) Lõike 1 punktis 7 nimetatud töö korral tehakse ka vähemalt sama lõike punktis 1 või 2

nimetatud tööd. Kui väikeelamu kasutusluba on antud 2000. aastal või hiljem või kui

väikeelamu välisseinad või katus on soojustatud 2000. aastal või hiljem vähemalt 10 cm

paksuse kihiga, ei ole lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tööde tegemine kohustuslik ja § 7 lõike 2

punktides 1–2 sätestatud soojusläbivuse nõudeid ei kohaldata.

(3) Toetatavad tegevused peavad vastama ehitusseadustiku §-des 19–24 nimetatud nõuetele,

sealjuures peab need tegema majandustegevuses tegutsev isik, kes on kantud äriregistrisse.

Taastuvenergia tootmisseadme ühendamisel elamu tehnosüsteemidega peab elektritööde tegija

olema kantud majandustegevuse registrisse seadmetöö elektritöö tegevusalal seadme ohutuse

seaduse kohaselt.

(4) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei

tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.6.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile.

§ 7. Toetuse põhitingimused

(1) Toetuse saamiseks peab taotleja väikeelamu olema ehitatud õiguslikul alusel ja kantud

ehitisregistrisse, samuti peab ehitisregistrisse olema märgitud ehitise esmase kasutuselevõtmise

aasta.

(2) Nõuded toetatavatele tegevustele:

1) soojustatava välisseina soojusläbivus on U ≤ 0,20 (W/m2K);

2) soojustatava katuse, katuslae või pööningulae soojusläbivus on U ≤ 0,20 (W/m2K);

3) akende soojusläbivus on U ≤ 1,10 (W/m2K);

4) soojustatava esimese korruse põranda või pinnasel asuva põranda soojusläbivus on U ≤ 0,25

(W/m2K);

5) soojuspumba tootemärgise kütmise energiatõhususe klass on vähemalt A++;

6) paigaldatava või rekonstrueeritava tsentraalse küttesüsteemi puhul on süsteem ruumi

temperatuuri alusel reguleeritav, radiaatoritele ja elu- ja magamistubade põrandakütte

kontuuridele paigaldatakse termostaadid;

7) terviklikul rekonstrueerimisel paigaldatakse soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe

ventilatsioonisüsteem;

8) punktis 7 nimetatud ventilatsioonisüsteemi sissepuhke välisõhuvooluhulgad on vähemalt

10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 30 dB(A) ning väljatõmbe

õhuvooluhulgad on WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s;

9) terviklikul rekonstrueerimisel paigaldatava ventilatsiooniseadme tootemärgise

energiatõhususe klass on vähemalt A;

10) kui hoones ei ole mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, paigaldatakse

välisseina soojustamisel või akende vahetamisel elu- ja magamistubade välisseina või

aknaraami värskeõhuklapid.

(3) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale

jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud,

muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuva väikeelamu

rekonstrueerimiseks kehtivad järgmised erisused:

1) aknad jäetakse uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või

Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba akende vahetamiseks;

2) fassaad jäetakse nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatuks või soojustamata, kui

kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise

kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel;

3) muu hoone olemust või välisilmet oluliselt muutev toetatav tegevus jäetakse tegemata, kui

kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud töö tegemiseks luba

kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel.

(4) Terviklikul rekonstrueerimisel saavutatakse vähemalt energiatõhususarvu klass C.

(5) Lõikes 3 nimetatud juhtudel ei kohaldata lõikes 4 nimetatud energiatõhususarvu klassi

nõuet. Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu

väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem, kui on taotlusega

esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise väärtus.

(6) Kui osalisel rekonstrueerimisel ei soojustata vähemalt kogu fassaadi, ei asendata

küttesüsteemis kütteseadet või ei paigaldata taastuvenergia tootmisseadet, tuleb toetuse

saamiseks tagada hoone energiatõhususarvu väärtuse kasv vähemalt ühe energiatõhususarvu

klassi võrra.

(7) Tootja toodetud taastuvenergia tootmisseadmel, energiatoodangu salvestamiseks vajalikul

seadmel ja kütteseadmel on CE-märgis ja vähemalt kaheaastane tootjagarantii.

(8) Taastuvenergia tootmisseadme avaliku võrguga ühendamiseks on vaja sõlmida

liitumisleping võrguettevõtjaga.

§ 8. Toetatavad ja mittetoetatavad kulud

(1) Toetatavad kulud on § 2 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise eesmärkide saavutamiseks ja

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.

(2) Siseviimistluse taastamise kulu toetatakse kuni viie protsendi ulatuses

rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, kuid mitte enam kui 2000 eurot terviklikul

rekonstrueerimisel ja mitte enam kui 1000 eurot osalisel rekonstrueerimisel.

(3) Taastuvenergia tootmisseadme soetamise kulu toetatakse, kui inverteri võimsus on kuni

15 kilovatti.

(4) Taastuvenergia tootmisseadmete ja energia muundamiseks vajalike seadmete soetamise

ning paigaldamise toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse

alusel, lähtudes § 10 lõikes 3 sätestatud toetuse määrast. Ühikuhinna kogumaksumus sisaldab

ka asjakohase ehitusprojekti koostamist ja on 1140 eurot ühe kilovati kohta.

(5) Energiatoodangu salvestamiseks vajalike seadmete soetamise ning paigaldamise

toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 10

lõikes 3 sätestatud toetuse määrast. Ühikuhinna kogumaksumus on 642 eurot ühe kilovatt-tunni

kohta.

(6) Küttesüsteemi asendamise kulu toetatakse, kui paigaldatav kütteseade, välja arvatud

soojuspump, kasutab taastuvenergiat.

(7) Ehitusprojekti koostamise ja omanikujärelevalve kulu toetatakse, kui rekonstrueerimistööd

tehakse projekti osana.

(8) Ehitusprojekti, millest toetuse andmise eesmärgile vastavad rekonstrueerimistööd tehakse

vähem kui 50 protsendi ulatuses, koostamis kulu toetatakse 15 protsendi ulatuses ehitusprojekti

maksumusest.

(9) Kaugküttevõrguga liitumisega seotud kuluna toetatakse kaevetööde, torustiku rajamise ja

kaugkütte trassiga ühendamise kulu.

(10) Toetatakse energiamärgise koostamise kulu, kui lõike 13 punktist 11 ei tulene teisiti.

(11) Kulud peavad olema põhjendatud, taotluses kirjeldatud ja nendega seotud dokumendid

vormistatud toetuse saaja nimele. Sularahatehinguid ei toetata.

(12) Kulu tekkimise päevaks loetakse arve koostamise kuupäeva.

(13) Mittetoetatavad kulud on:

1) ) elektri- ja nõrkvoolusüsteemi töödega, välja arvatud toetatavate tegevustega otseselt seotud

elektri- ja nõrkvoolusüsteemiga seotud kulu;

2) kaugküttevõrguga liitumise tasu;

3) taastuvenergia tootmisseadme võrguga liitumise kulu;

4) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööde kulu;

5) kinnistu piirete, parkimiskohtade, välisvalgustuse ja haljastusega, välja arvatud soojuspumba

maakollektori ja kaugküttevõrgu paigaldamisega kaasnev pinnase taastamine, seotud kulu;

6) ülemäärased, toreduslikud või vääralt arvestatud kulud;

7) väikeelamu laiendamise kulu;

8) käibemaks, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamine

toimub liikmesriigiväliselt ja seeläbi tekib riigile kulu;

9) järelmaksulepingu sõlmimise tasu ja intressid;

10) ehitusmaterjalide soetamise kulu, kui projektiga ettenähtud töid ei tee § 6 lõikes 3 nimetatud

isik;

11) paragrahvi 21 lõike 2 kohase energiamärgise koostamise kulu.

§ 9. Projekti elluviimise periood

(1) Enne EISile taotluse esitamist sõlmitud lepingust tulenevat kulu ei toetata, välja arvatud

projekteerimise ja energiamärgise koostamisega seotud kulu, mida toetatakse alates 2020. aasta

1. veebruarist.

(2) Projekti elluviimise periood algab lõikes 1 nimetatud kulu tekkimise ajast ja kestab kuni

12 kuud taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

(3) EISil on õigus projekti elluviimise perioodi pikendada üks kord kuni kuue kuu võrra

põhjendatud juhul taotleja kirjaliku avalduse alusel. Perioodi pikendamisel ei tohi ületada

lõikes 4 sätestatud lõpptähtaega.

(4) Projekti elluviimise periood jääb ajavahemikku 2020. aasta 1. veebruarist kuni 2025. aasta

31. detsembrini.

§ 10. Toetuse määr ja maksimaalne toetussumma

(1) Terviklikul rekonstrueerimisel on toetuse määr toetatavatest kuludest ja maksimaalne

toetussumma väikeelamu kohta:

1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena 30 protsenti ja kuni 30 000 eurot;

2) Harku vallas, Jõelähtme vallas, Kiili vallas, Maardu linnas, Rae vallas, Saku vallas, Saue

vallas, välja arvatud endise Kernu valla ja Nissi valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga,

Viimsi vallas, Luunja vallas, endise Ülenurme valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga,

Tartu valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga ning endise Tähtvere valla maa-alal

2017. aasta 14. oktoobri seisuga 40 protsenti ja kuni 40 000 eurot;

3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustus- ja haldusüksuses 50 protsenti ja kuni 50 000 eurot.

(2) Osalisel rekonstrueerimisel on toetuse määr toetatavatest kuludest 20 protsenti ja

maksimaalne toetussumma väikeelamu kohta kuni 20 000 eurot.

(3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud tööde tegemisel on projekti toetuse määr

toetatavatest kuludest 30 protsenti ja maksimaalne toetussumma väikeelamu kohta kuni

20 000 eurot.

3. peatükk

Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

§ 11. Toetuse taotlemine

(1) Toetust antakse jooksvalt toetuse eelarve ammendumiseni.

(2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast teavitab EIS oma kodulehel ja üleriigilise levikuga

päevalehes vähemalt 14 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. Kui esitatud taotluste

maht ületab toetuse eelarve, peatab EIS viivitamata taotluste vastuvõtmise ja teatab sellest oma

kodulehel.

§ 12. Nõuded taotlejale

(1) Toetuse taotleja on toetuse abil rekonstrueeritava kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või

korteriomandi füüsilisest isikust omanik või füüsiline isik, kelle kasuks on seatud

hoonestusõigus või korterihoonestusõigus. Ühises omandis oleva kinnisasja või

hoonestusõiguse, korteriomandi või korterihoonestusõiguse puhul on taotleja üks füüsilisest

isikust ühistest omanikest, kes kinnitab oma esindusõigust toetuse taotlusel.

(2) Kui väikeelamu on füüsilise ja juriidilise isiku kaasomandis, taotleb füüsilisest isikust

omanik toetust vastavalt talle kuuluvale proportsionaalsele osale kinnisasjast.

(3) Lõikes 1 nimetatud kinnitust ei nõuta rida- ja kaksikelamu puhul, kui taotletava toetuse

objektiks olev tehnosüsteem on taotleja ainukasutuses, samuti akende vahetamise korral.

(4) Taotlust ei või esitada taotleja, kes on eelneva viie aasta jooksul rikkunud EISiga sõlmitud

lepingu tingimusi või EISi antud haldusaktist tulenevaid kohustusi, misjärel on tehtud vähemalt

toetuse osalise tagasinõudmise otsus.

(5) Taotleja vastab üldtingimuste määruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

§ 13. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud:

1) võtma rekonstrueerimistööde tellimisel hinnapakkumused §-s 15 sätestatu kohaselt;

2) esitama nõuetekohase taotluse;

3) esitama EISi põhjendatud nõudmisel enda ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja

tähtajal;

4) võimaldama kontrollida enda vastavust nõuetele ning võimaldama teha paikvaatlust;

5) viivitamata teavitama EISi taotluses esitatud andmete muudatusest või ilmnenud asjaolust,

mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 14. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente:

1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

2) väikeelamu aadress, ehitisregistri kood ja katastriüksuse tunnus;

3) projekti kirjeldus;

4) projekti kogueelarve kululiikide kaupa, sealhulgas § 8 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

standardiseeritud ühikuhind, mis sisaldab ühikuhinna koguseid ja toetuse määra suurust;

5) ülevaade projekti kõigist rahastamisallikatest ja seotus varasemate projektidega;

6) taotleja kinnitus, et projekti kuludele ei ole saadud toetust riigieelarve või muu avaliku

sektori toetusest või muust välistoetusest või teisest projektist;

7) rekonstrueerimistööde planeeritav tegija ja tööde eeldatav ajakava;

8) rekonstrueerimistööde, taastuvenergiat kasutavate seadmete paigaldamise ja projekteerimise

ning omanikujärelevalve teenuse maksumus ja tegija;

9) vajadusel kinnitus taotluse vastavusest § 6 lõikes 2 sätestatud erisusele;

10) kui taotleja ei soovi elektri jaotusvõrguga liituda, taotleja sellesisuline kinnitus;

11) taotleja kinnitus omafinantseeringu tasumise suutlikkuse kohta;

12) taotleja kinnitus, et tema taotluse esitamise õigust ei ole piiranud teine isik;

13) taotleja kinnitus, et projektis järgitakse § 6 lõikes 4 nimetatud „ei kahjusta oluliselt”

põhimõtet;

14) taotleja kinnitus, et taotlus ei sisalda juba tehtud töid;

15) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

16) kui taotleja ei ole valinud madalaima maksumusega hinnapakkumust, põhjendus

pakkumuse valiku kohta;

17) taotluse lisadokumendid.

(2) Taotluse lisadokumendid on:

1) ehitusprojekt ehitusseadustikust tuleneva ehitusprojekti koostamise kohustuse korral;

2) terviklikul rekonstrueerimisel mõõdetud energiatarbimise andmetel põhinev energiamärgis

ja arvutuslik energiamärgis;

3) osalisel rekonstrueerimisel mõõdetud energiatarbimise andmetel põhinev energiamärgis ning

juhul, kui ei tehta vähemalt § 7 lõikes 6 nimetatud tööd, arvutuslik energiamärgis;

4) paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud hinnapakkumused, välja arvatud § 8 lõigetes 4 ja 5

sätestatud juhul;

5) elektri jaotusvõrguettevõtja väljastatud liitumispakkumine, kui taastuvenergia toomisseade

ühendatakse jaotusvõrku, välja arvatud juhul, kui liitumispakkumise saamine ei ole taotlejast

sõltumatutel asjaoludel võimalik, või liitumisleping;

6) punktis 5 sätestatud erisust tõendav liitumispakkumise tegemisest loobumise teade;

7) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 9 nimetatud tegevuse korral kaugküttepiirkonna võrguettevõtja

väljastatud liitumise tehnilised tingimused ja liitumispakkumus;

8) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

§ 15. Nõuded hinnapakkumuste võtmisele

(1) Rekonstrueerimistööde ja teenuste, välja arvatud energiamärgise tellimisel võetakse

vähemalt kahe omavahel sõltumatu ja taotlejaga mitteseotud ettevõtja hinnapakkumus. Kahe

hinnapakkumuse võtmise nõuet ei kohaldata ehitusprojekti tellimisele juhul, kui ehitusprojekt

on tellitud enne määruse jõustumist. Hinnapakkumust ei ole lubatud võtta taotlejaga

tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses seotud isikult.

(2) Hinnapakkumused peavad olema taotluse esitamise hetkel kehtivad. Kehtivusnõuet ei

kohaldata ehitusprojekti tellimisel võetud hinnapakkumustele.

(3) Hinnapakkumus sisaldab:

1) taotleja nime;

2) väikeelamu aadressi;

3) ettevõtja nime;

4) ettevõtja aadressi, telefoninumbrit ja e-posti aadressi;

5) hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ja kehtivuse aega;

6) kavandatava tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(4) Kui taotlejal ei ole temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada kahte pakkumust, esitatakse

taotluses sellekohane põhjendus ja võimaluse korral lisatakse pakkumuse tegemisest loobumise

teated.

(5) Edukas hinnapakkumus põhineb parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtel.

(6) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning hinnapakkumuste võtmisega seotud

teabevahetus toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning seda säilitatakse

vähemalt viis aastat. Kui hinnapakkumus võetakse pakkuja kodulehe asjakohase lahenduse

kaudu, säilitatakse ekraanipilt pakkumuse küsimise vormist sellisena, nagu see on enne

pakkujale saatmist.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 16. Taotluse menetlemine

(1) EIS teeb taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmised toimingud:

1) registreerib taotluse;

2) vaatab taotluse läbi;

3) küsib selgitusi ja lisateavet;

4) teeb ettepanekuid taotluse täiendamiseks ja muutmiseks;

5) tunnistab taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks;

6) teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse;

7) muudab taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsust;

8) tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks.

(2) Taotlusi vaadatakse läbi nende esitamise järjekorras.

(3) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja

vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude toetatavust.

(4) EIS võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses ja

selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus

ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad

kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnetööpäevane tähtaeg

vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates, sealjuures teavitab taotleja EISi puuduse

kõrvaldamisest hiljemalt üks tööpäev pärast puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist.

Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.

(5) Lõikes 4 sätestatud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega võib põhjendatud juhul

pikendada üks kord kuni 20 tööpäeva võrra.

(6) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele

ja taotlejale esitatud nõuded.

(7) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele ning seda puudust ei ole võimalik lõike 4

alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

taotluse menetlemist;

3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust;

4) taotleja ei ole lõike 4 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi

kõrvaldanud.

(8) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb EIS taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

(9) EISil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei

ole võimalik toetuse eelarve ammendumise tõttu või põhjendatud, arvestades taotletud

toetussummat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi. Kui taotleja ei

nõustu taotluse muutmise ettepanekuga, on EISil õigus jätta taotlus rahuldamata.

(10) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva nõuetele vastava taotluse esitamisest

arvates. EISil on õigus vajaduse korral menetlemise tähtaega pikendada.

§ 17. Projektide hindamiskriteeriumid ja -metoodika ning valiku kord

Projekti rahastamise otsustamise aluseks on asjaolu, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt

vastab määruse nõuetele ja panustab toetuse andmise eesmärkide saavutamisse.

§ 18. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlus otsusega kas

osaliselt või täielikult. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb EIS taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

(2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse

andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel

rahuldamisel võib taotleja nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole

toetussumma muutmisega nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui esineb üks järgmistest asjaoludest või mõlemad:

1) taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi;

2) toetust taotletakse kuludele, mis ei ole toetatavad.

(4) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse järgmised andmed:

1) toetuse eraldaja;

2) toetuse saaja;

3) toetatavad tegevused;

4) toetuse määr ja toetussumma;

5) tegevuste planeeritud toetatav kogumaksumus;

6) toetatavate tegevuste elluviimise periood;

7) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg;

8) otsuse tegemise kuupäev ja projekti number.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta nõuetele;

2) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist;

3) toetuse eelarve on ammendunud.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja projekti number;

3) taotluse esitaja;

4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.

(7) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse

taotlejale e-toetuse kaudu viie tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks EISi algatusel või

toetuse saaja taotluse alusel.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema EISilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist

järgmistel juhtudel:

1) soovitakse pikendada tegevuste elluviimise perioodi pikemaks kui § 9 lõikes 2 kehtestatud

tähtaeg;

2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel.

(3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul on toetuse saajal õigus saada toetust juba tehtud nõuetele

vastavate ja toetuse andmise eesmärki panustanud tööde eest, mille tulemusel on saavutatud

hoone energiatõhususarvu väärtuse kasv vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra.

(4) EISil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus

mõjutab oluliselt toetuse andmise eesmärgile vastavat oodatavat tulemust.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise taotluse saamist.

(6) Taotluse rahuldamise otsuse võib EIS kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või toetuse eraldamise või kasutamisega

seotud õigusaktides sätestatud tingimusi või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;

2) toetuse saaja esitab toetusest loobumise avalduse;

3) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal

ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.

5. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 20. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetuse makse tehakse taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud

tingimustel. Toetust makstakse toetuse saaja maksetaotluse alusel pärast asjakohaste kulude ja

tulemuste tõendamist.

(2) Terviklikul rekonstrueerimisel võib toetuse saaja taotleda toetuse maksmist kahes osas.

Esimene makse peab vastama vähemalt poolele eraldatud toetussummast.

(3) Kui tegevust toetatakse standardiseeritud ühikuhinna alusel, on toetuse saajal õigus esitada

maksetaotlus pärast sama töö vastuvõtmist.

(4) Toetuse makse tegemiseks peavad:

1) taotluse aluseks olevad tegevused olema lõpetatud;

2) olema vormistatud üleandmise-vastuvõtmise akt tööde tegijaga, välja arvatud ehitusprojekti

ja energiamärgise koostamise korral;

3) esitatud auditi kohustusega elektripaigaldise auditi protokoll seadme ohutuse seaduse § 9

lõike 4 punktide 1–4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt;

4) olema teenuse eest tasutud vähemalt osas, mida toetus ei kata, üldtingimuste määruse § 9

lõike 3 punkti 2 kohaselt;

5) punktis 4 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui toetuse saaja on toetatava teenuse tellimiseks või

seadme soetamiseks sõlminud omafinantseeringu katteks krediidi- või finantseerimisasutuse

kaudu pakutava järelmaksu lepingu ja maksetaotluse esitamise ajaks on teenus vastu võetud või

seadme omandiõigus toetuse saajale üle läinud üldtingimuste määruse § 9 lõike 3 punkti 2

kohaselt.

(5) Toetuse saaja esitab kulude tekkimist või tegevuste elluviimist tõendavad dokumendid või

koopiad, mis on:

1) esitatud arve ja vajaduse korral selle tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või

krediitkaardi väljavõte;

2) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping, kui see on olemas;

3) lõike 4 punktis 5 nimetatud leping;

4) terviklikul rekonstrueerimisel väikeelamu kindlustuspoliis;

5) vajaduse korral muud asjakohased dokumendid, mis tõendavad kulude tekkimist.

(6) Lõikes 3 sätestatud juhul esitab toetuse saaja töövõtulepingu, garantiilepingu ja

omafinantseeringu katteks sõlmitud järelmaksulepingu ning vajaduse korral muu asjakohase

teabe.

(7) Toetuse saaja esitab EISile toetuse maksetaotluse hiljemalt 30. kalendripäeval projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

(8) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib EIS kulude tekkimist tõendavaid dokumente ja

maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab makse. EISil on vajaduse

korral õigus küsida lisadokumente ja -tõendeid, kui lõigetes 5 ja 6 nimetatud dokumentide

alusel ei ole piisavalt selge, milline on tööde tegelik kulu, või maksetaotlusest ei selgu tööde

tegemisega seotud muud tähtsust omavad asjaolud.

(9) Väljamaksetaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva EISile nõuetekohase

väljamaksetaotluse esitamisest arvates.

(10) Kui teenuse eest tasuti maksetaotluse esitamise hetkeks vaid omafinantseeringu ulatuses,

esitab toetuse saaja teenuse eest täielikku tasumist tõendava maksekorralduse või konto- või

krediitkaardi väljavõtte kümne tööpäeva jooksul toetuse makse tegemisest arvates.

(11) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse ja vajaduse korral

tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks üldtingimuste määruse § 9 lõike 7 kohaselt.

(12) Kui toetatavate tegevuste maksumus kujuneb taotluse rahuldamise otsuses märgitust

odavamaks, makstakse toetust §-s 10 sätestatud toetuse määras tegevuste tegelikust

maksumusest lähtudes, välja arvatud § 8 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhul. Kui toetatavate

tegevuste maksumus kujuneb taotluse rahuldamise otsuses märgitust kallimaks, makstakse

toetust taotluse rahuldamise otsuses märgitud summas.

(13) EIS võib teha makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja), kui toetuse

saaja on maksetaotluses nii avaldanud, ja ta on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest

teadlik. Väljamakse tehakse arve väljastajale üksnes tingimusel, kui EISil on võimalik teha

väljamakse märgitud tähtajaks. EISi õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse

saaja kohustuste üleminekut EISile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude

loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja poolt täidetuks, kui

EIS on makse teinud.

§ 21. Aruande esitamise kord

(1) Toetuse saaja esitab EISile projekti elluviimise kohta lõpparuande koos lõppmakse

taotlusega taotluse rahuldamise otsuses sätestatu kohaselt.

(2) Paragrahvi 10 lõikes 1 nimetatud juhul esitab toetuse saaja EISile väikeelamu

rekonstrueerimise lõppemisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiatarbimise andmetel

põhineva energiamärgise EISi kodulehel kirjeldatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase

kalendriaasta lõppemisest.

§ 22. Toetuse tagasinõudmise alused ja kord

(1) EIS nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui määruse nõudeid ei ole täidetud.

(2) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus sisaldab järgmisi andmeid:

1) toetuse eraldaja;

2) toetuse saaja nimi;

3) projekti nimetus;

4) tagasinõudmise alus ja põhjendus;

5) tagasinõutav toetussumma;

6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg;

7) tagasimakse tegemiseks konto number ja saaja nimi;

8) otsuse vaidlustamise võimalused;

9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

10) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave.

(3) Toetuse saaja maksab tagasinõutava toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise

otsuse kehtima hakkamisest arvates.

(4) Toetuse saaja võib taotleda EISilt toetuse tagasimaksmise ajatamist üldtingimuste määruse

§ 11 lõikes 8 sätestatu alusel.

(5) Kui toetuse saaja ei maksa toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ja ei ole taotlenud

toetuse tagasimaksmise ajatamist lõike 4 kohaselt, maksab toetuse saaja viivist 0,06 protsenti

iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

(6) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib EIS tunnistada ajatamise

otsuse kehtetuks ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist 30 kalendripäeva jooksul ajatamise

otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.

6. peatükk

Toetuse saaja ja EISi õigused ja kohustused

23. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saaja õigused on:

1) saada EISilt selgitusi õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmise

kohta;

2) esitada oma seisukoht haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatu kohaselt.

(2) Toetuse saaja kohustused on:

1) viia toetatavad tegevused ellu taotluses, taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses

ja määruses sätestatud tähtaegadel ja tingimustel;

2) teavitada EISi projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;

3) kasutada toetust esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega vastavuses;

4) maksta toetus tagasi tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja

tähtpäevaks;

5) vastata EISi esitatud küsimustele enda ja tööde tegemise kohta;

6) esitada EISile tähtajaks tööde tegemise ja tulemustega seotud teavet;

7) tagada toetuse andmise eesmärgile vastava vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise

vähemalt viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;

8) terviklikul rekonstrueerimisel kindlustada väikeelamu vähemalt viiel järjestikusel aastal

taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates;

9) säilitada taotlust ning toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni

üldtingimuste määruse § 13 lõikes 5 sätestatud korras;

10) võimaldada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve);

11) võimaldada järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu toetuse saamisega seotud elamusse

ning andma audiitori ja järelevalvet tegeva isiku kasutusse kõik töödega seotud andmed ja

dokumendid kolme tööpäeva jooksul sellekohasest nõudmisest arvates;

12) osutada auditi ja järelevalve kiireks tegemiseks igakülgset abi;

13) viivitamata teavitada EISi kirjalikult kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest,

mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;

14) tagada, et väikeelamu võõrandamisel lähevad toetuse saaja kohustused edasi uuele

omanikule, vastasel juhul kuulub toetus proportsionaalselt väikeelamu mittekasutamise ajale

tagasimaksmisele;

15) võimaldada EISile või EISi volitatud isikule juurdepääs projekti objektile ja projektiga

seotud teabele ning anda nõusolek asjakohase teabe avalikustamiseks;

16) täita üldtingimuste määruse §-s 12 sätestatud teavitamisnõudeid.

§ 24. EISi ülesanded

EISi ülesanded on:

1) teha projekti elluviimise üle järelevalvet;

2) kontrollida toetuse sihtotstarbelist kasutamist;

3) nõuda taotluses sisaldunud kinnituste, tööde, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta

lisaandmeid ja dokumente, mis tõendavad esitatud andmete õigsust, tegevuste nõuetekohasust

ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja tööde tegemisel vähem kasutatud

summa võrra, kui esitatud dokumentidest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult

jätnud tegemata planeeritud tegevusi, mille tulemusel on projekti eelarve võrreldes planeerituga

vähenenud või tehtud tööd odavnenud;

5) peatada toetuse maksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja

rikub määruse nõudeid või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses

sätestatust;

6) vähendada makstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu

vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;

7) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente viis aastat lõppmakse tegemisest arvates;

8) kaasata uuringute tegemiseks kolmandaid, asjakohase pädevusega isikuid, võimaldades neil

uuringuteks vajalikke isikuandmeid töödelda volitatud töötlejana kooskõlas isikuandmete

kaitse seaduse §-s 6 sätestatuga;

9) esitada üldtingimuste määruse §-s 14 sätestatud aruanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Kantsler