kahju hüvitamise nõue

Kliimaministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

Edastatud e-postiga: [email protected]; [email protected]

04.04.2024

HANKIJA TEGEVUSETUSE JA VIIVITUSEGA TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISE NÕUE

PAKKUMUSE TAGATISE TAGASTAMISE JA VIIVISE NÕUE

MÄRGUKIRI AUTOVEOALASTE DOKUMENTIDE VÄLJASTAMISE HALDUSLEPINGU

SÕLMIMISE EESMÄRGIL UUE RIIGIHANKE VIIVITAMATUKS KORRALDAMISEKS

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto kliendiks on Autoettevõtete Liit (edaspidi AEL), kelle nimel ja palvel

pöördun alljärgnevas.

I ASJAOLUD

1.1. AEL pöördus 06.06.2023 Kliimaministeeriumi (enne transpordialase pädevuse

ümberkorraldamist ning 06.06.2023 pöördumise esitamise ajal Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium) poole seoses asjaoluga, et viimati autoveoalaste

dokumentide andmiseks läbiviidud riigihanke tulemusena 2018.a Eesti Rahvusvaheliste

Autovedajate Assotsiatsiooniga (edaspidi ERAA) 5 aastaks sõlmitud hankeleping lõpeb

31.12.2023. AEL palus mh infot, millised plaanid on Kliimaministeeriumil seoses uue riigihanke

korraldamisega, kuivõrd vaatamata kehtiva hankelepingu peatsele lõppemisele ei sisaldunud

vastava riigihanke korraldamist Kliimaministeeriumi (06.06.2023 pöördumise esitamise

ajal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) hankeplaanis.

1.2. AEL-i kirjale ei vastatud enne kui 14.09.2023, mil Kliimaministeeriumist teatati, et riigihange

tuleb oktoobris ja seda valdavalt samadel tingimustel, nagu 2018.a läbiviidud riigihange. Mh

kinnitati viidatud kirjas, et riigihanke läbiviimisel on kuni septembrini 2023 oldud sisuliselt

tegevusetud (Lisa 1 – väljavõte Kliimaministeeriumi ja AEL-i kirjavahetusest).

1.3. Kliimaministeeriumi vastusest ajendatuna pöördus AEL 18.10.2023 uuesti Kliimaministeeriumi

poole märgikirjaga (edaspidi Märgikiri), milles avaldas, et on Kliimaministeeriumiga

halduslepingu sõlmimisest huvitatud, soovib osaleda vastaval riigihankel ning viitas erinevatele

2018.a riigihanke alusdokumentide vastuolule RHS-iga, seda eelkõige asjaolu tõttu, et eelmise

riigihanke tingimused kahjustasid ebamõistlikult konkurentsi ning võimaldasid riigihankel

edukalt osaleda ja hankijaga halduslepingu sõlmida sisuliselt ainult ühel MTÜ-l ehk ERAA-l.

Märgikirja koostamine ja esitamine ning selle tarbeks õigusabi kaasamine teostati AEL-i

2(10)

õigustatud huvist osaleda õiguspärasel riigihankel ja sõlmida Kliimaministeeriumiga

õiguspärase menetluse tulemusena hankeleping.

1.4. Kliimaministeeriumi eest kuulutas Riigi Tugiteenuste Keskus keskse hankijana (edaspidi

Kliimaministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus ühiselt nimetatud hankija) 30.10.2023 välja

riigihanke nr 270582 “Autoveoalaste dokumentide andmine” (Edaspidi Riigihange). Riigihanke

lühikirjelduse järgi oli Riigihanke eesmärk välja selgitada MTÜ, kellega Kliimaministeerium

sõlmib järgmiseks viieks aastaks (01.01.2024−31.12.2028) halduslepingu vastava

riigiülesande täitmiseks. Riigihanke alusdokumentides (RHAD) oli hankija arvestanud enamike

AEL 18.10.2023 ettepanekutega, st võimaldanud Riigihankel konkurentsi ärakasutamise.

RHAD kontekstis ei olnud ette nähtud võimalust halduslepingu perioodi muuta, sh lükata edasi

selle algamise ja lõppemise tähtaegu. Seega eelduslikult tuli hankijal viia Riigihange lõpuni

2023. aasta jooksul. Et kehtiva ERAA-ga sõlmitud halduslepingu täitmine pidi lõppema

31.12.2024, on hankijale olnud teada hiljemalt alates lepingu sõlmimisest, st antud juhul ei

esine ka asjaolusid, mis oleksid saanud õigustada ERAA-ga sõlmitud lepingu tähtaja

pikendamist sisuliselt teadmata ajani. Hankija ei saa siinkohal tugineda haldusesisesele

korralagedusele ega hankija enda viivitusest ja tegevusest tingitud asjaoludele. Hankijal ei ole

olnud niisiis muud õiguspärast valikut, kui viia Riigihange läbi enne 01.01.2024.

1.5. Kuivõrd hankija määratud tähtaeg pakkumuste esitamiseks oli hanke eset ja RHAD nõudeid

arvestades ebamõistlikult lühike (7 päeva), palus AEL vahetult pärast Riigihanke avaldamist

02.11.2023 saadetud kirjas hankijal pikendada pakkumuste esitamise tähtaega. Hankija

nõustus ja pikendas pakkumuste esitamise tähtaega (Lisa 2 – kuvatõmmised riigihangete

registrist koos vastava kirjavahetusega).

1.6. 07.11.2023 juhtis AEL tähelepanu RHAD vigadele seoses pakkumuse maksumusega.

Ajendatuna AEL-i põhjendustest muutis hankija 10.11.2023 Riigihanke tehnilist kirjeldust ning

lisas RHAD juurde hulganisti täiendavaid dokumente.

1.7. 10.11.2023 juhtis AEL hankija tähelepanu puuduolevale dokumendile, millele on hankija

10.11.2023 vastuses viidatud, kuid mis RHAD juurde lisatud ei olnud. Hankija lisas dokumendi

13.11.2023.

1.8. 13.11.2023 esitas AEL täpsustavaid küsimusi seoses pakkumuse maksumuse ja teenuse

osutamise hinnaga. Hankija kõrvaldas ebaselgused oma selgitustega ja muutis RHAD-d

15.11.2023, pikendades pakkumuste esitamise tähtaega kuni 22.11.2023.

1.9. AEL ja ERAA esitasid Riigihankel pakkumused 21.11.2023 ning hankijal oli võimalik

Riigihange lõpuni viia 5 nädala jooksul. Nii Riigihanke avaldamise ajal kui pakkumuse

esitamise hetkel puudusid AEL-il alused eeldada, et Riigihanke lõpule viimine nimetatud

perioodil oleks põhimõtteliselt võimatu, hankijal ei olnud ka teistsugust õiguspärast alternatiivi.

Hankija tegevusest võis järeldada, et ka hankija pidas 5-nädalast perioodi eduka pakkuja

väljaselgitamiseks piisavaks, kuivõrd vaatamata mitmetele RHAD-s tehtud muudatustele ei

muudetud sõlmitava halduselepingu täitmise aegu.

1.10. Hankija esitas esmakordselt alles 08.12.2023 ehk sisuliselt 3 nädalat pärast pakkumuste

esitamist AEL-ile esimese küsimuse ja täiendava dokumendi nõude seoses teenuse

pakkumisega eri asukohtades.

3(10)

1.11. Eelmisest päringust alles 12 päeva möödudes 20.12.2023 heitis hankija AEL-ile ette

(AEL-i hinnangul täiesti põhjendamatult ja alusetult) põhjendamatult madalat pakkumust ja

palus AEL-i selgitusi.

1.12. Alles 03.01.2024 ehk ajal, mil RHAD järgi oleks pidanud olema sõlmitud hankeleping,

päris hankija AEL-i pakkumuses esitatud vastustavate isikute diplomite koopiaid, kuigi neid

hankija RHAD kontekstis koos pakkumusega ei nõudnud.

1.13. Alles 04.01.2024 tegi hankija otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta.

1.14. 05.01.2024 tegi hankija ettepaneku pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Sellest

järeldas AEL, et hankija peab võimalikuks Riigihanke lõpuleviimist olemasoleva

hankedokumentatsiooni alusel. AEL järeldas hankija tegevusest, et hankija kavatseb pärast

Riigihanke läbiviimist hankelepingut muuta, lükates lepingu perioodi ebaolulisel määral edasi

(RHS § 123 lg 1 p 7 ja lg 2).

1.15. Kogunisti 8 nädalat pärast pakkumuste esitamist (!) 12.01.2024 asus hankija pärima

ning nõudma täiendavate dokumentide esitamist AEL-i rahvusvahelise kogemuse kohta.

1.16. 17.01.2024 päris hankija täiendavalt AEL-i rahvusvahelise kogemuse kohta ja ühe

vastutava isiku töökogemuse kohta. Sellele järgnes hankija poolt u 3-nädalane tegevusetus

– Riigihanke raames ei tehtud mitte ühtegi toimingut.

1.17. 06.02.2024 tunnistas hankija Riigihanke kehtetuks, tuues põhjenduseks iseenda

põhjustatud asjaolu, et Riigihanget ei viidud läbi enne RHAD-s sätestatud hankelepingu

algamise aega.

2. Õiguslikud põhjendused: Hankija rikkumine: viivitus ja tegevusetus

2.1. Hankija oli teadlik, et Riigihange autoveoalaste dokumentide väljastamiseks halduslepingu

sõlmimiseks tuleb läbi viia hiljemalt 31.12.2023 juba alates aastast 2018. Ometigi on antud

asjas kinnitust leidnud, et hankija oli tegevusetu vähemalt kuni septembrini 2023, isegi

vaatamata sellele, et AEL pööras hankija tähelepanu Riigihanke korraldamise ajakriitilisusele

juba 06.06.2023. Ülaltoodud asjaolude pinnalt on samuti ilmne, et ka pärast Riigihanke

väljakuulutamist 31.10.2023 on hankija rikkunud kohustust tegutseda Riigihanke läbiviimisel

viivituseta. Asja ajakriitilisus eeldas hankijalt selgelt asjalikumat, paremini planeeritud ja

kiiremat menetlust.

2.2. Hankija kohustub riigihangete läbiviimisel kinni pidama riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetest. RHS § 3 p 5 järgi kohustub hankija riigihanke läbi viima mõistliku aja

jooksul. Tegemist on sisuliselt ühe haldusmenetluse põhimõtte ehk viivituse keelu

dubleerimisega RHS-is kui eriseaduses. Kohtupraktika kohaselt kohalduvad riigihangetele

haldusmenetluse põhimõtted ka neid RHS-is eraldi sätestamata. HMS § 5 lg 2 sätestab

haldusmenetluse põhimõtte, et menetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS

§ 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, mis sisuliselt tähendabki

menetlemise kohustust mõistliku aja jooksul. Mõistliku aja ja viivituse määratlemata

õigusmõisted tuleb sisustada igal eraldiseisval juhul sõltuvalt konkreetse asja

asjaoludest. Juhiseid selleks leiab kohtupraktikast. RKHKo otsuses nr 3-19-882 (p 23.4.) on

4(10)

selgitatud taotluse lahendamise tähtaja seonduvat – kui seadusest tähtaega ei tulene, tuleb

taotlus lahendada viivitamatult (HMS § 5 lg 4, vt ka RKHKo nr 3-3-1-69-15, p 16); isegi

seaduses sätestatud tähtaeg on üksnes üldiseks orientiiriks (vt ka RKHKo nr 3-3-1-69-15 (p

16)); haldusorgan peab prioritiseerima tegevusi ja tavapärasest kiiremini lahendama

kiiremat lahendust vajavad asjad.

2.3. Riigikohus on nr otsuses nr 3-1-1-94-08 selgitanud, et tegevusetuse kontrollimiseks tuleb

kindlaks teha, kas haldusorganil oli kohustus ja võimalus tegutseda (vt p 14). AEL on ülal

selgitanud, et hankijal oli kohustus tagada Riigihanke läbiviimine enne ERAA-ga sõlmitud

halduslepingu tähtaja lõppemise ajaks selliselt, et hiljemalt 01.01.2024 oleks võimalik alustada

uue halduslepingu täitmist. Haldusorgani tegevusetuseks tuleb lugeda seda, kui haldusorgan

ei ole pikema aja jooksul tema pädevuses olevat probleemi lahendanud (vt viidatud Riigikohtu

otsus, p (19)): „HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele. Kirjadele vastamist ei saa pidada […] probleemi lahendamisel sobivaks

(asjakohaseks) tegevuseks. HMS § 5 lg 2, mis seondub ka hea halduse põhimõttega, eeldab

[…] tõhusat ja tulemuslikku tegevust.“ Riigikohus on tegevusetuse tuvastamisel pidanud

asjakohaseks kontrollida, kas asjaomasel perioodil on võimalik tuvastada haldusorgani

toiminguid, mis oleksid olulisel määral aidanud kaasa probleemi lahendamisele.

2.4. Ülaviidatud asjaolusid arvestades on ilmne, et hankija on tegevusetusega ja viivitusega

koostoimes rikkunud AEL-i õigusi osaleda õiguspärases riigihanke menetluses ning sõlmida

selle tulemusena hankijaga haldusleping. AEL on Riigihankel osalemiseks teinud

märkimisväärseid kulutusi õigusabile, samuti tasunud 10 000 eurot Riigihankel esitatud

pakkumuse tagamiseks, samal ajal kui hankija ei ole suutnud läbi viia Riigihanget mõistliku aja

jooksul.

2.5. Vastupidiselt hankija kohustusele tegutseda efektiivselt ja asjakohaselt, nagu vaidlusalune

olukord seda nõudis, ei kuulutanud hankija Riigihanget välja õigeaegselt ehk piisava

ajavaruga, arvestades, et ERAA-ga sõlmitud haldusleping pidi lõppema 31.12.2024. Hankija

oli tegevusetu vaatamata asjaolule, et AEL juhtis Riigihanke korraldamise vajadusele

tähelepanu juba 06.06.2023. Riigihange kuulutati välja aga alles 30.10.2023 ehk pea-aegu 5

kuud (!) AEL-i asjakohasest meeldetuletusest hiljem. Kuna hankija ei asunud Riigihanget

korraldama ja RHAD tingimusi läbi mõtlema mõistliku ajavaruga ning eeldas õigustamatult, et

Riigihange tuleb läbi viia 2018.a riigihanke tingimustel, tuli AEL-il teha hankijaga hankelepingu

sõlmimise huvi kaitseks kulutusi õigusabile, juhtimaks hankija tähelepanu 2018.a riigihanke

puudustele. Asjaolu, et hankija on enamike AEL-i märgukirja ettepanekutega arvestanud viitab,

et tähelepanu juhtimine hankija kavatsuse õigusvastasusele korraldada Riigihange 2018.a

tingimustel oli asjakohane, st AEL-i kulutused vajalikud.

2.6. Ka pärast Riigihanke väljakuulutamist oli AEL-il põhjust juhtida korduvalt hankija tähelepanu

erinevatele puudustele RHAD-s, mis said kõrvaldatud alles pärast AEL-i poolset tähelepanu

juhtimist. Selleks, et juhtida hankija tähelepanu RHAD eri puudustele ning anda selgitusi

hankija küsimustele, on AEL pidanud tegema märkimisväärseid kulutusi, mis Riigihanke

kehtetuks tunnistamise tõttu ajendatuna hankija enda tegevusetusest ja viivitusest, on

muutunud asjatuks.

2.7. Viivitusele viitab ilmekalt seegi, et esimeste küsimuste esitamiseni AEL-i pakkumuse kohta

jõudus hankija alles 3 nädalat pärast pakkumuste esitamist (olgugi, et hankijal oli üldse kokku

5(10)

aega Riigihange läbi viia 5 nädalat). Ning selle asemel, et ajakriitilistes oludes tõhusalt

pakkumusi kontrollida ja esitada asjakohased küsimused korraga, „tilgutas“ hankija küsimusi

AEL-ile pikema perioodi vältel. Hankija tegevus jättis kogunisti mulje, et hankija otsib AEL-i

pakkumusest justkui üha uusi „puudusi“, mille alusel iga hinna eest vältida AEL-iga

hankelepingu sõlmimist. Hankija tegevus otsitud iseloomuga etteheidete esitamisel AEL-i

pakkumusele koostoimes ilmselge viivitamisega Riigihanke läbiviimisel ning tagatipuks 3-

nädalane tegevusetus enne Riigihanke kehtetuks tunnistamist 06.02.2024, annavad

põhjendatud aluse kahtlustada, et Hankija on Riigihankel viivitanud tahtlikult kavatsusega

vältida AEL-iga hankelepingu sõlmimist ja kasutada selleks temale antud kaalutlusõigust

Riigihange kehtetuks tunnistada hankijast endast tulenevatel alustel.

2.8. Asjaolud koostoimes viitavad kokkuvõtlikult selgelt ebapiisavale menetluse juhtimise

kvaliteedile, viivitusele, tegevusetusele ja menetluses vajaliku hoolsuse ning asjatundlikkuse

puudumisele. Menetlust tervikuna ei saa pidada õiguspäraseks, st RHS-is sätestatud

üldpõhimõtteid ja haldusmenetluse põhimõtteid järgivaks. Menetlus on toonud kaasa

õigusvastased tagajärjed, kus AEL-i poolt menetluses osalemisele kantud õigusabikulud on

muutunud asjatuks, samuti on hankija käes olnud juba 5 kuu vältel asjatult AEL-i rahalised

vahendid summas 10 000 eurot. Ka Riigihanke kehtetuks tunnistamise järgselt pole hankija

AEL-ile pakkumuse tagatist tagastanud.

2.9. Liiatigi on hankija viivitus ja tegevusetus ning menetluses vajaliku hoolsuse ja asjatundlikkuse

puudumine kaasa toonud õigusvastase olukorra, kus ERAA-ga 2018.a sõlmitud haldusleping

on konkurentsi kahjustavalt ilma asjakohast riigihanget läbi viimata teadmata ajaks pikendatud

(Lisa 3). Selline olukord ei ole RHS § 123 ühegi aluse järgi õiguspärane. Hankija ei saa

tugineda iseenda suutmatusele kui hoolsale hankijale ettenägematule hankelepingu

muutmise vajadust tingivale asjaolule (RHS § 123 lg 1 p 4). Samuti ei kohaldu siin

halduslepingu muutmise lepingus viidatud õiguslik alus RHS § 123 lg 1 p 3, kuna selle

eelduseks on, et ettevõtja vahetamine põhjustab hankijale olulist ebamugavust või

märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik (näiteks

tulenevalt teenuste asendatavuse või koostoimimise vajadusest). Ettevõtja vahetamine ei

olnud antud juhul ebamõistlik või tehniliselt võimatu, vaid hankija rikkus hoolduskohustust, oli

tegevusetu ja viivitas. RHS § 123 lg 1 p 3 ei anna hankijale voli hankelepingu perioodi eirata

ja on kehtestatud hoopis teistsugusteks juhtudeks, kui hankelepingu muutmise vajadus on

põhjustatud hankelepingu eseme spetsiifikast, mitte hankija õigusvastasest tegevusest.

Lubatav oleks olnud ebaoluline muudatus RHS § 123 lg 1 p 7 alusel, st ajaliselt kitsalt piiritletud

lepinguperioodi pikendamine (mitte aga lepingmuudatus, mis sisuliselt muutis ERAA

tähtajalise hankelepingu tähtajatuks). Kestev olukord, kus autoveoalaste dokumentide

väljastamiseks pole uut halduslepingut sõlmitud ning isegi vastavat uut riigihanget välja

kuulutatud, on konkurentsi ilmselgelt kahjustav, ilmselges vastuolus RHS-iga ning AEL-i

subjektiivseid õigusi rikkuv. Sisuliselt täidavad Kliimaministeerium ja ERAA praegu RHS §

121 lg 1 p 1 järgi tühist hankelepingut, kus 31.12.2023 leping on teadmata ajani

pikendatud, kuid selle tarbeks pole riigihanget läbi viidud ja RHS § 123 alused

hankelepingu oluliseks muutmiseks puuduvad. Hankija õigusvastane viivitus on kestnud

juba pikemat aega ning vältab edasi.

2.10. AEL-il on lisaks kõigele eeltoodule põhjust veendumuseks, et Riigihankel oleks osutunud

edukaks just AEL-i pakkumus, mille hinna ja kvaliteedi suhe oli RHAD hindamiskriteeriume ja

AEL-i pakkumuse objektiivset sisu arvestades esitatutest parim. Hankija on AEL-i pakkumuse

vastavaks tunnistanud. Seega AEL-il võib olla tekkinud kahju ka saamata jäänud tulu osas,

6(10)

mille AEL oleks saanud hankijaga sõlmitud halduslepingu täitmisest. Saamata jäänud tulu

nõude tekkimist väldib see, kui AEL siiski sõlmib hankijaga hankelepingu uue riigihanke

tulemusel. Seega saamata jäänud tulu nõude tekkimise asjaolud ei ole tänase seisuga veel

selged ja vastavat nõuet hetkel veel ei esitata, sest see võib ära langeda. Praeguseks on siiski

ilmne, et hankija on tekitanud AEL-ile kahju õigusvastaselt läbiviidud Riigihanke menetlusega,

milles AEL-i poolt heauskselt kantud mõistlikud ja vajalikud kulutused on muutunud asjatuks

ning hankija käes on 5 kuu vältel olnud asjatult AEL-ile kuuluv raha 10 000 eurot.

3. Õiguslikud põhjendused: AEL-il ei olnud võimalik kahju tekkimist vältida, kahjunõuet ei

välista ka muud alused

3.1. Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju

ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega, st sisuliselt hankija vastu tühistamis- või

kohustamiskaebuste esitamisega.

3.2. AEL-il ei olnud kuidagi efektiivselt võimalik vältida hankija tegevusetuse ja viivitusega

põhjustatud kahju. AEL pöördus mõistliku hankest huvitatud isikuna hankija poole, et meelde

tuletada riigihanke läbiviimise ajakriitilisust 06.06.2023. Isegi kui HKMS järgi saaks esitada

hankija vastu kohustamiskaebuse tegevusetuse lõpetamiseks ja Riigihanke

väljakuulutamiseks, poleks see olnud AEL-ist kuidagi mõistlikult eeldatav ega taganuks ka

õiguste ja huvide asjakohast kaitset – kohtumenetlus ei oleks oma kestvuse tõttu saanud

põhimõtteliselt kaasa aidata Riigihanke asjakohasele ja efektiivsele läbiviimisele enne

01.01.2024. Liiatigi ei näe RHS eriseadusena ette hankija vastu kohustamisvaidlustuse

esitamist olukorras, kus hankija pole asunud piisava ajalise varuga riigihanget korraldama.

Samuti polnud Riigihanke õigeaegne läbiviimine põhimõtteliselt välistatud ka olukorras, kus

see kuulutati välja 30.10.2023, kuid see eeldanuks hankijalt märkimisväärselt asjatundlikumat

ja kiiremat menetlust pärast pakkumuste esitamist perioodil 21.11.2023-31.12.2023. Seega

ülalviidatud tegevusetuse ja viivitusega koostoimes tekitatud kahju ei olnud AEL-il

põhimõtteliselt võimalik mitte ühegi asjakohase õiguskaitsevahendiga vältida.

3.3. AEL-il ei olnud võimalik kahju vältida ka hankija 06.02.2024 Riigihanke kehtetuks tunnistamise

otsust vaidlustades, sest teada oli, et kehtetuks tunnistamise hetkel polnud hankelepingut

sõlmitud, hankelepingu RHAD järgne algusaeg oli ületatud sisuliselt 5 nädala võrra ja

Riigihanke kehtetuks tunnistamine oli põhimõtteliselt hankija kaalutlusõigusega hõlmatud.

3.4. Ka Riigihanke väljakuulutamise ajal ning enne pakkumuse esitamist ei olnud AEL-il alust

vaidlustada RHAD-d põhjusega, et RHAD ei võimalda hankelepingu algusaja edasi lükkamist.

Nagu selgitatud ülal, põhimõttelist välistust viia Riigihange lõpuni enne 01.01.2024 ei olnud,

seda pidi hankija Riigihanke väljakuulutamisega ka ise möönma. Kuid põhjusel, et hankija ei

tegutsenud temalt asjaomases olukorras eeldatava efektiivsuse, asjakohasuse ja kiirusega,

tuli Riigihange hiljem kehtetuks tunnistada. AEL leiab, et hankijalt ei saanud ka

materiaalõiguslikult nõuda Riigihanke esemeks olevale halduslepingule paindliku algusaja

kehtestamist, sest antud küsimus allus hankija kaalutlusõigusele, mis nullini taandunud ei

olnud. Pigem oleks olnud problemaatiline nõuda Riigihankel hankelepingu alguasja edasi

lükkamist, sest hankijal lasus positiivne kohustus tagada uus hankeleping alates 01.01.2024.

AEL-ile on küll selgunud, et ERAA-ga on kehtivat lepingut sisuliselt teadmata ajani pikendatud,

kuid selline hankelepingu muutmine on tühine, kuivõrd tegemist on olulise muudatusega, mida

7(10)

ei saa põhjendada ühegi hoolsale hankijale ettenägematu asjaoluga (RHS § 123 lg 1 p 4)

ning ükski teine hankelepingu muutmise alus antud juhul ei kohaldu. Vahekokkuvõtteks, AEL-

ilt ei saanud mõistlikult eeldada ka seda, et AEL nõuab hankijalt sellise RHAD sätestamist, mis

võimaldanuks hankelepingu algusaja edasi lükkamist.

3.5. Seega ühtegi ettenähtavalt efektiivset õiguskaitsevahendit kahju tekkimise vältimiseks ei olnud

AEL-il võimalik rakendada ning kahju hüvitamise nõue nimetatud sätte alusel välistatud ei ole.

3.6. Isegi kui hankijal oleks tagantjärele huvi teoretiseerida erinevate tühistamis- ja

kohustamiskaebuste/vaidlustuste esitamise võimaluste üle, on Riigikohus oma läbivas

kohtupraktikas selgitanud, et õiguskaitsevahendi kasutamise võimaluse olemasolu peab

kannatanule olema asjakohasel hetkel selge ning kahju vältimise võimalus õiguskaitsevahendi

kasutamise teel ettenähtav. Selliseid aluseid praegusel juhul ei esine (vt põhjendused ülal).

3.7. Samuti ei esine vaidlusalusel juhul ühtegi RHS-ist ega VÕS §-st 127 tulenevat alust kahju

hüvitamise kohustuse välistamiseks või kahjuhüvitise vähendamiseks.

4. AEL-ile õigusvastaselt tekitatud kahju arvestus

- Viivisintress pakkumuse tagatise summalt 10 000 eurot

4.1. Tulenevalt Riigihanke luhtumisest hankijast endast tulenevate asjaolude tõttu, eelkõige hankija

tegevusetusest ja viivitusest koostoimes, on alates 21.11.2023 olnud asjatult hankija käes

AEL-i rahalised vahendid summas 10 000 eurot. Pakkumuse tagatiseks makstud raha pole

hankija tagastanud ka pärast Riigihanke kehtetuks tunnistamist. Hankija õigusvastase

tegevusetuse ja viivituse tõttu, mis on viinud Riigihanke kehtetuks tunnistamiseni, on AEL

asjata jäänud ilma võimalusest tulemuslikult kasutada temale kuuluvat raha ning seda

tavapärasest kõrgema inflatsiooni tingimustes. Analoogia korras on Riigikohus on

kohtuotsuses nr 3-17-98/49 jaatanud, et isiku raha aresti alt vabastamisega viivitamisel on

erinormi puudumisel võimalik kohaldada VÕS viivisintressi sätteid. Riigikohus on kinnitanud,

et viivis on hüvitis kahju eest, mis raha maksmisega viivitamise korral eeldatavalt alati tekib,

seega ei tule viivisenõude esitamisel tõendada kahju tekkimist ega põhjuslikku seost

õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel.

4.2. RVastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse riigivastutuse alusel kahju hüvitamisele mh eraõiguse

sätteid. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks asetada isik olukorda, nagu

kahju tekitanud asjaolu poleks esinenud. Olukorras, kus AEL-i raha on hankija rikkumise tõttu

olnud asjatult hankija valduses ning AEL on vastavalt jäänud ilma temale kuuluva raha

kasutamise võimalusest, on asjakohaseks hüvitiseks seadusjärgne viivisintress summalt

10 000 eurot alates 21.11.2023 kuni tagatise tagastamise hetkeni. AEL nõuab tagatiselt

viivist kogu perioodi eest, mil tagatisraha on olnud hankija valduses, kuivõrd Riigihanke

luhtumine on toimunud hankijast tulenevatel asjaoludel hankija õigusvastase

tegevusetuse ja viivituse tõttu ning tagatisraha on seega asjatult olnud hankija valduses

alates selle maksmisest. VÕS § 113 reguleerib võlasuhtes viivise arvestamist. VÕS § 113 lg

3 kohaselt, kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates

kulutuste tegemisest. VÕS § 113 lg 1 ls 2 kohane seadusjärgne intress on kehtivat võlasuhte

intressimäära arvestades alates 01.01.2024 12,5%. Kuni 31.12.2023 oli vastav intressimäär

12%. Seega alates 21.11.2023 kuni 31.12.2023 tuleb viivist hankija käes asjatult olnud

8(10)

tagatisrahalt arvestada määras 12% ja alates 01.01.2024 kuni raha tagastamiseni määras

12,5%.

4.3. Perioodi eest 21.11.2023 kuni 31.12.2023 võlgneb hankija AEL-ile kahju hüvitise 138,7 eurot

ja perioodi eest 01.01.2024 kuni käesoleva nõudeavalduse kuupäevani (03.04.2024) 321.04

eurot, alates 04.04.2024 aga määras 12,5% aastas kuni tagatisraha kohase tagastamiseni.

Seisuga 03.04.2024 on AEL-i kahjunõue tagatisraha asjata hankija käes hoidmiselt seega

459,74 eurot. See sisaldab viivisenõuet tagatisraha tagastamisega viivitamise eest, mida

hankijal tuleks maksta sõltumata AEL-i õiguste rikkumisest Riigihanke korraldamise ja

läbiviimisega viivitamisel (vt p 5).

- Asjatuks muutunud õigusabikulud Riigihankes osalemisele

4.4. AEL on kandnud seoses luhtunud Riigihankega järgmisi õigusabikulusid, mis tulenevalt

Riigihanke kehtetuks tunnistamisest hankija enese õigusvastase tegevuse tõttu on muutunud

asjatuteks:

- Õigusabikulud seoses Kliimaministeeriumi 14.09.2023 teatatud kavatsusega viia Riigihange

läbi valdavalt 2018.a tingimustel: Advokaadibüroo Jaana Nõgisto arve nr 2023/039 alusel

kantud kulud summas 880 eurot (km-ta) (Lisa 5);

- Õigusabikulud seoses Riigihanke RHAD analüüsi ja hankija tähelepanu juhtimisega RHAD

puudustele: Advokaadibüroo Jaana Nõgisto arve nr 2023/068 alusel kantud kulud 520 eurot

(km-ta) (Lisa 6);

- Õigusabikulud seoses Riigihankel hankija selgitustaotlustele vastamisega: Advokaadibüroo

Jaana Nõgisto arve nr 2023/076 alusel kantud kulud 960 eurot (km-ta)(Lisa 6);

- Konsultatsioonikulud seoses Riigihankel esitatava pakkumuse maksumuse

nõuetelevastavusega: Hankepartner OÜ arve nr 2239 alusel kantud kulud 580 eurot (km-ta)

(Lisa 7).

Kokku on AEL Riigihankel osalemise ja hankijaga hankelepingu sõlmimise huvist kandnud kulutusi

menetlusele (580+960+520+880) 2940 eurot. Kuivõrd hankija õigusvastase tegevusetuse ja

viivituse tõttu on need kulutused muutunud asjatuks, on tegemist hankija rikkumisega põhjuslikult

seotud otsese varalise kahjuga, mis kuulub RVastS § 8 lg 1 alusel hüvitamisele.

KOKKU moodustab AEL-i kahjunõue (2940 + 459,74) 3399,74 eurot.

5. Pakkumuse tagatise tagastamise nõue

Vastavalt RHS § 91 lg 4 p 2 alusel tagastab hankija pakkumuse tagatise 5 tp jooksul

hankemenetlust lõpetava otsuse jõustumisest. Hankija 06.02.2024 vastav otsus jõustus

16.02.2024, st hiljemalt 23.02.2024 tulnuks pakkumuse tagatis AEL-ile tagastada. Kohustusega on

hankija viivituses 39 päeva. AEL-il on tagatisraha tagastamise kohustusega viivitamiselt õigus

nõuda seadusjärgset viivist, kuid kuna tagatisraha oli hankija käes asjatult algusest peale, sisaldub

vastav viivisenõue ülal kahju hüvitamise nõudes (vt p 4.3.).

9(10)

Eeltoodust tulenevalt palub hankija viivitamatult tagastada pakkumuse tagatis 10 000 eurot.

Kohustusega viivitamiselt sissenõutav viivis sisaldub kahju hüvitamise nõudes.

6. Nõue

RVastS § 8 lg 1 alusel hüvitatakse varaline kahju rahas. AEL nõuab kahju hüvitise 3399,74

eurot maksmist Autoettevõtete Liidu arveldusarvele EE032200221001128883 hiljemalt 30

päeva jooksul käesoleva nõudeavalduse kättesaamisest.

AEL nõuab RVastS § 91 lg 4 p 2 alusel pakkumuse tagatise summas 10 000 eurot

tagastamist Autoettevõtete Liidu arveldusarvele EE032200221001128883 viivitamatult.

Nõue on esitatud Kliimaministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse vastu solidaarselt (RVastS §

12 lg 4). Kliimaministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse sisesuhtest lähtuvalt võib haldusorgani

vastutus olla küll muud moodi lahendatud, kuid AEL ei näe hetkel võimalust esitada nõue üksnes

Kliimaministeeriumi kui haldusülesande Riigi Tugiteenuste keskusele volitaja vastu (RVastS § 12

lg 3), kuna Riigi Tugiteenuste Keskus ei ole eraõiguslik isik.

Etteruttavalt, AEL nõuab täiendavalt käesoleva taotluse koostamisega ja menetlemisega seotud

õigusabikulude hüvitamist tulevikus, kui on selgunud vastavate kulude suurus.

7. Märgukiri uue autoveoalaste dokumentide väljastamise riigihanke viivitamatuks

korraldamiseks

7.1. Vastavalt halduskoostöö seaduse § 13 lg-le 1 juhindutakse halduslepingu sõlmimisel

riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise

korrast. Hetkel täidab vastavaid halduslepingulisi ülesandeid jätkuvalt ERAA, kellega sõlmitud

ning 31.12.2023 lõppema pidanud halduslepingut on vastuolus RHS-iga (vt põhjendused ülal)

teadmata ajaks pikendatud.

7.2. Vältav olukord on põhimõttelises vastuolus RHS-iga ja kahjustab rängalt konkurentsi.

Riigihanke kehtetuks tunnistamise otsusest möödub kohe 2 kuud ning teadaolevalt

puuduvad mistahes asjaolud, mis peaksid takistama uue riigihanke korraldamist.

Hankija on taaskord tegevusetu ning soodustab selliselt õigusvastaselt ühte valitud

turuosalist.

7.3. Hankija õigusvastane tegevusetus ja viivitus Riigihanke läbiviimisel, mis lõpuks viis Riigihanke

kehtetuks tunnistamiseni; AEL-i pakkumusele otsitutena näivate etteheidete järjestikune

esitamine, olukorras kusi objektiivsed asjaolud viitasid AEL-i pakkumuse selgetele

eduväljavaadetele; ning järjekordne tegevusetus uue riigihanke avaldamisel tekitavad AEL-is

põhjendatud kahtluse, et soodustusi ühele turuosalisele tehakse süstemaatiliselt ja kavatsetult.

AEL palub õigusvastase tegevusetuse viivitamatut lõpetamist ja uue riigihanke

viivitamatut avaldamist.

7.4. Etteruttavalt avaldame lootust, et hankija ei asu uuel riigihankel konkurentsi moonutama

eespoolviidatud ühele kindlale turuosalisele soodsate tingimuste kehtestamisega, eesmärgiga

vältida AEL-i edu hankel.

10(10)

Lugupidamisega

/digitaalallkiri/

Jaana Nõgisto

Vandeadvokaat

Autoettevõtete Liidu lepinguline esindaja

Lisad:

1) E-kirjavahetus AEL ja Kliimaministeeriumi vahel;

2) Kuvatõmmised teabevahetuse kohta riigihangete registrist;

3) Kliimaministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni vahel

19.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr 1.1-8/18-456-1 muutmise kokkulepe nr 1-6/23/69

4) Advokaadibüroo Jaana Nõgisto arve nr 2023/039;

5) Advokaadibüroo Jaana Nõgisto arve nr 2023/068;

6) Advokaadibüroo Jaana Nõgisto arve nr 2023/076;

7) Hankepartner OÜ arve nr 2239.

Kliimaministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

Edastatud e-postiga: [email protected]; [email protected]

04.04.2024

HANKIJA TEGEVUSETUSE JA VIIVITUSEGA TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISE NÕUE

PAKKUMUSE TAGATISE TAGASTAMISE JA VIIVISE NÕUE

MÄRGUKIRI AUTOVEOALASTE DOKUMENTIDE VÄLJASTAMISE HALDUSLEPINGU

SÕLMIMISE EESMÄRGIL UUE RIIGIHANKE VIIVITAMATUKS KORRALDAMISEKS

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto kliendiks on Autoettevõtete Liit (edaspidi AEL), kelle nimel ja palvel

pöördun alljärgnevas.

I ASJAOLUD

1.1. AEL pöördus 06.06.2023 Kliimaministeeriumi (enne transpordialase pädevuse

ümberkorraldamist ning 06.06.2023 pöördumise esitamise ajal Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium) poole seoses asjaoluga, et viimati autoveoalaste

dokumentide andmiseks läbiviidud riigihanke tulemusena 2018.a Eesti Rahvusvaheliste

Autovedajate Assotsiatsiooniga (edaspidi ERAA) 5 aastaks sõlmitud hankeleping lõpeb

31.12.2023. AEL palus mh infot, millised plaanid on Kliimaministeeriumil seoses uue riigihanke

korraldamisega, kuivõrd vaatamata kehtiva hankelepingu peatsele lõppemisele ei sisaldunud

vastava riigihanke korraldamist Kliimaministeeriumi (06.06.2023 pöördumise esitamise

ajal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) hankeplaanis.

1.2. AEL-i kirjale ei vastatud enne kui 14.09.2023, mil Kliimaministeeriumist teatati, et riigihange

tuleb oktoobris ja seda valdavalt samadel tingimustel, nagu 2018.a läbiviidud riigihange. Mh

kinnitati viidatud kirjas, et riigihanke läbiviimisel on kuni septembrini 2023 oldud sisuliselt

tegevusetud (Lisa 1 – väljavõte Kliimaministeeriumi ja AEL-i kirjavahetusest).

1.3. Kliimaministeeriumi vastusest ajendatuna pöördus AEL 18.10.2023 uuesti Kliimaministeeriumi

poole märgikirjaga (edaspidi Märgikiri), milles avaldas, et on Kliimaministeeriumiga

halduslepingu sõlmimisest huvitatud, soovib osaleda vastaval riigihankel ning viitas erinevatele

2018.a riigihanke alusdokumentide vastuolule RHS-iga, seda eelkõige asjaolu tõttu, et eelmise

riigihanke tingimused kahjustasid ebamõistlikult konkurentsi ning võimaldasid riigihankel

edukalt osaleda ja hankijaga halduslepingu sõlmida sisuliselt ainult ühel MTÜ-l ehk ERAA-l.

Märgikirja koostamine ja esitamine ning selle tarbeks õigusabi kaasamine teostati AEL-i

2(10)

õigustatud huvist osaleda õiguspärasel riigihankel ja sõlmida Kliimaministeeriumiga

õiguspärase menetluse tulemusena hankeleping.

1.4. Kliimaministeeriumi eest kuulutas Riigi Tugiteenuste Keskus keskse hankijana (edaspidi

Kliimaministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus ühiselt nimetatud hankija) 30.10.2023 välja

riigihanke nr 270582 “Autoveoalaste dokumentide andmine” (Edaspidi Riigihange). Riigihanke

lühikirjelduse järgi oli Riigihanke eesmärk välja selgitada MTÜ, kellega Kliimaministeerium

sõlmib järgmiseks viieks aastaks (01.01.2024−31.12.2028) halduslepingu vastava

riigiülesande täitmiseks. Riigihanke alusdokumentides (RHAD) oli hankija arvestanud enamike

AEL 18.10.2023 ettepanekutega, st võimaldanud Riigihankel konkurentsi ärakasutamise.

RHAD kontekstis ei olnud ette nähtud võimalust halduslepingu perioodi muuta, sh lükata edasi

selle algamise ja lõppemise tähtaegu. Seega eelduslikult tuli hankijal viia Riigihange lõpuni

2023. aasta jooksul. Et kehtiva ERAA-ga sõlmitud halduslepingu täitmine pidi lõppema

31.12.2024, on hankijale olnud teada hiljemalt alates lepingu sõlmimisest, st antud juhul ei

esine ka asjaolusid, mis oleksid saanud õigustada ERAA-ga sõlmitud lepingu tähtaja

pikendamist sisuliselt teadmata ajani. Hankija ei saa siinkohal tugineda haldusesisesele

korralagedusele ega hankija enda viivitusest ja tegevusest tingitud asjaoludele. Hankijal ei ole

olnud niisiis muud õiguspärast valikut, kui viia Riigihange läbi enne 01.01.2024.

1.5. Kuivõrd hankija määratud tähtaeg pakkumuste esitamiseks oli hanke eset ja RHAD nõudeid

arvestades ebamõistlikult lühike (7 päeva), palus AEL vahetult pärast Riigihanke avaldamist

02.11.2023 saadetud kirjas hankijal pikendada pakkumuste esitamise tähtaega. Hankija

nõustus ja pikendas pakkumuste esitamise tähtaega (Lisa 2 – kuvatõmmised riigihangete

registrist koos vastava kirjavahetusega).

1.6. 07.11.2023 juhtis AEL tähelepanu RHAD vigadele seoses pakkumuse maksumusega.

Ajendatuna AEL-i põhjendustest muutis hankija 10.11.2023 Riigihanke tehnilist kirjeldust ning

lisas RHAD juurde hulganisti täiendavaid dokumente.

1.7. 10.11.2023 juhtis AEL hankija tähelepanu puuduolevale dokumendile, millele on hankija

10.11.2023 vastuses viidatud, kuid mis RHAD juurde lisatud ei olnud. Hankija lisas dokumendi

13.11.2023.

1.8. 13.11.2023 esitas AEL täpsustavaid küsimusi seoses pakkumuse maksumuse ja teenuse

osutamise hinnaga. Hankija kõrvaldas ebaselgused oma selgitustega ja muutis RHAD-d

15.11.2023, pikendades pakkumuste esitamise tähtaega kuni 22.11.2023.

1.9. AEL ja ERAA esitasid Riigihankel pakkumused 21.11.2023 ning hankijal oli võimalik

Riigihange lõpuni viia 5 nädala jooksul. Nii Riigihanke avaldamise ajal kui pakkumuse

esitamise hetkel puudusid AEL-il alused eeldada, et Riigihanke lõpule viimine nimetatud

perioodil oleks põhimõtteliselt võimatu, hankijal ei olnud ka teistsugust õiguspärast alternatiivi.

Hankija tegevusest võis järeldada, et ka hankija pidas 5-nädalast perioodi eduka pakkuja

väljaselgitamiseks piisavaks, kuivõrd vaatamata mitmetele RHAD-s tehtud muudatustele ei

muudetud sõlmitava halduselepingu täitmise aegu.

1.10. Hankija esitas esmakordselt alles 08.12.2023 ehk sisuliselt 3 nädalat pärast pakkumuste

esitamist AEL-ile esimese küsimuse ja täiendava dokumendi nõude seoses teenuse

pakkumisega eri asukohtades.

3(10)

1.11. Eelmisest päringust alles 12 päeva möödudes 20.12.2023 heitis hankija AEL-ile ette

(AEL-i hinnangul täiesti põhjendamatult ja alusetult) põhjendamatult madalat pakkumust ja

palus AEL-i selgitusi.

1.12. Alles 03.01.2024 ehk ajal, mil RHAD järgi oleks pidanud olema sõlmitud hankeleping,

päris hankija AEL-i pakkumuses esitatud vastustavate isikute diplomite koopiaid, kuigi neid

hankija RHAD kontekstis koos pakkumusega ei nõudnud.

1.13. Alles 04.01.2024 tegi hankija otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta.

1.14. 05.01.2024 tegi hankija ettepaneku pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Sellest

järeldas AEL, et hankija peab võimalikuks Riigihanke lõpuleviimist olemasoleva

hankedokumentatsiooni alusel. AEL järeldas hankija tegevusest, et hankija kavatseb pärast

Riigihanke läbiviimist hankelepingut muuta, lükates lepingu perioodi ebaolulisel määral edasi

(RHS § 123 lg 1 p 7 ja lg 2).

1.15. Kogunisti 8 nädalat pärast pakkumuste esitamist (!) 12.01.2024 asus hankija pärima

ning nõudma täiendavate dokumentide esitamist AEL-i rahvusvahelise kogemuse kohta.

1.16. 17.01.2024 päris hankija täiendavalt AEL-i rahvusvahelise kogemuse kohta ja ühe

vastutava isiku töökogemuse kohta. Sellele järgnes hankija poolt u 3-nädalane tegevusetus

– Riigihanke raames ei tehtud mitte ühtegi toimingut.

1.17. 06.02.2024 tunnistas hankija Riigihanke kehtetuks, tuues põhjenduseks iseenda

põhjustatud asjaolu, et Riigihanget ei viidud läbi enne RHAD-s sätestatud hankelepingu

algamise aega.

2. Õiguslikud põhjendused: Hankija rikkumine: viivitus ja tegevusetus

2.1. Hankija oli teadlik, et Riigihange autoveoalaste dokumentide väljastamiseks halduslepingu

sõlmimiseks tuleb läbi viia hiljemalt 31.12.2023 juba alates aastast 2018. Ometigi on antud

asjas kinnitust leidnud, et hankija oli tegevusetu vähemalt kuni septembrini 2023, isegi

vaatamata sellele, et AEL pööras hankija tähelepanu Riigihanke korraldamise ajakriitilisusele

juba 06.06.2023. Ülaltoodud asjaolude pinnalt on samuti ilmne, et ka pärast Riigihanke

väljakuulutamist 31.10.2023 on hankija rikkunud kohustust tegutseda Riigihanke läbiviimisel

viivituseta. Asja ajakriitilisus eeldas hankijalt selgelt asjalikumat, paremini planeeritud ja

kiiremat menetlust.

2.2. Hankija kohustub riigihangete läbiviimisel kinni pidama riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetest. RHS § 3 p 5 järgi kohustub hankija riigihanke läbi viima mõistliku aja

jooksul. Tegemist on sisuliselt ühe haldusmenetluse põhimõtte ehk viivituse keelu

dubleerimisega RHS-is kui eriseaduses. Kohtupraktika kohaselt kohalduvad riigihangetele

haldusmenetluse põhimõtted ka neid RHS-is eraldi sätestamata. HMS § 5 lg 2 sätestab

haldusmenetluse põhimõtte, et menetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS

§ 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, mis sisuliselt tähendabki

menetlemise kohustust mõistliku aja jooksul. Mõistliku aja ja viivituse määratlemata

õigusmõisted tuleb sisustada igal eraldiseisval juhul sõltuvalt konkreetse asja

asjaoludest. Juhiseid selleks leiab kohtupraktikast. RKHKo otsuses nr 3-19-882 (p 23.4.) on

4(10)

selgitatud taotluse lahendamise tähtaja seonduvat – kui seadusest tähtaega ei tulene, tuleb

taotlus lahendada viivitamatult (HMS § 5 lg 4, vt ka RKHKo nr 3-3-1-69-15, p 16); isegi

seaduses sätestatud tähtaeg on üksnes üldiseks orientiiriks (vt ka RKHKo nr 3-3-1-69-15 (p

16)); haldusorgan peab prioritiseerima tegevusi ja tavapärasest kiiremini lahendama

kiiremat lahendust vajavad asjad.

2.3. Riigikohus on nr otsuses nr 3-1-1-94-08 selgitanud, et tegevusetuse kontrollimiseks tuleb

kindlaks teha, kas haldusorganil oli kohustus ja võimalus tegutseda (vt p 14). AEL on ülal

selgitanud, et hankijal oli kohustus tagada Riigihanke läbiviimine enne ERAA-ga sõlmitud

halduslepingu tähtaja lõppemise ajaks selliselt, et hiljemalt 01.01.2024 oleks võimalik alustada

uue halduslepingu täitmist. Haldusorgani tegevusetuseks tuleb lugeda seda, kui haldusorgan

ei ole pikema aja jooksul tema pädevuses olevat probleemi lahendanud (vt viidatud Riigikohtu

otsus, p (19)): „HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele. Kirjadele vastamist ei saa pidada […] probleemi lahendamisel sobivaks

(asjakohaseks) tegevuseks. HMS § 5 lg 2, mis seondub ka hea halduse põhimõttega, eeldab

[…] tõhusat ja tulemuslikku tegevust.“ Riigikohus on tegevusetuse tuvastamisel pidanud

asjakohaseks kontrollida, kas asjaomasel perioodil on võimalik tuvastada haldusorgani

toiminguid, mis oleksid olulisel määral aidanud kaasa probleemi lahendamisele.

2.4. Ülaviidatud asjaolusid arvestades on ilmne, et hankija on tegevusetusega ja viivitusega

koostoimes rikkunud AEL-i õigusi osaleda õiguspärases riigihanke menetluses ning sõlmida

selle tulemusena hankijaga haldusleping. AEL on Riigihankel osalemiseks teinud

märkimisväärseid kulutusi õigusabile, samuti tasunud 10 000 eurot Riigihankel esitatud

pakkumuse tagamiseks, samal ajal kui hankija ei ole suutnud läbi viia Riigihanget mõistliku aja

jooksul.

2.5. Vastupidiselt hankija kohustusele tegutseda efektiivselt ja asjakohaselt, nagu vaidlusalune

olukord seda nõudis, ei kuulutanud hankija Riigihanget välja õigeaegselt ehk piisava

ajavaruga, arvestades, et ERAA-ga sõlmitud haldusleping pidi lõppema 31.12.2024. Hankija

oli tegevusetu vaatamata asjaolule, et AEL juhtis Riigihanke korraldamise vajadusele

tähelepanu juba 06.06.2023. Riigihange kuulutati välja aga alles 30.10.2023 ehk pea-aegu 5

kuud (!) AEL-i asjakohasest meeldetuletusest hiljem. Kuna hankija ei asunud Riigihanget

korraldama ja RHAD tingimusi läbi mõtlema mõistliku ajavaruga ning eeldas õigustamatult, et

Riigihange tuleb läbi viia 2018.a riigihanke tingimustel, tuli AEL-il teha hankijaga hankelepingu

sõlmimise huvi kaitseks kulutusi õigusabile, juhtimaks hankija tähelepanu 2018.a riigihanke

puudustele. Asjaolu, et hankija on enamike AEL-i märgukirja ettepanekutega arvestanud viitab,

et tähelepanu juhtimine hankija kavatsuse õigusvastasusele korraldada Riigihange 2018.a

tingimustel oli asjakohane, st AEL-i kulutused vajalikud.

2.6. Ka pärast Riigihanke väljakuulutamist oli AEL-il põhjust juhtida korduvalt hankija tähelepanu

erinevatele puudustele RHAD-s, mis said kõrvaldatud alles pärast AEL-i poolset tähelepanu

juhtimist. Selleks, et juhtida hankija tähelepanu RHAD eri puudustele ning anda selgitusi

hankija küsimustele, on AEL pidanud tegema märkimisväärseid kulutusi, mis Riigihanke

kehtetuks tunnistamise tõttu ajendatuna hankija enda tegevusetusest ja viivitusest, on

muutunud asjatuks.

2.7. Viivitusele viitab ilmekalt seegi, et esimeste küsimuste esitamiseni AEL-i pakkumuse kohta

jõudus hankija alles 3 nädalat pärast pakkumuste esitamist (olgugi, et hankijal oli üldse kokku

5(10)

aega Riigihange läbi viia 5 nädalat). Ning selle asemel, et ajakriitilistes oludes tõhusalt

pakkumusi kontrollida ja esitada asjakohased küsimused korraga, „tilgutas“ hankija küsimusi

AEL-ile pikema perioodi vältel. Hankija tegevus jättis kogunisti mulje, et hankija otsib AEL-i

pakkumusest justkui üha uusi „puudusi“, mille alusel iga hinna eest vältida AEL-iga

hankelepingu sõlmimist. Hankija tegevus otsitud iseloomuga etteheidete esitamisel AEL-i

pakkumusele koostoimes ilmselge viivitamisega Riigihanke läbiviimisel ning tagatipuks 3-

nädalane tegevusetus enne Riigihanke kehtetuks tunnistamist 06.02.2024, annavad

põhjendatud aluse kahtlustada, et Hankija on Riigihankel viivitanud tahtlikult kavatsusega

vältida AEL-iga hankelepingu sõlmimist ja kasutada selleks temale antud kaalutlusõigust

Riigihange kehtetuks tunnistada hankijast endast tulenevatel alustel.

2.8. Asjaolud koostoimes viitavad kokkuvõtlikult selgelt ebapiisavale menetluse juhtimise

kvaliteedile, viivitusele, tegevusetusele ja menetluses vajaliku hoolsuse ning asjatundlikkuse

puudumisele. Menetlust tervikuna ei saa pidada õiguspäraseks, st RHS-is sätestatud

üldpõhimõtteid ja haldusmenetluse põhimõtteid järgivaks. Menetlus on toonud kaasa

õigusvastased tagajärjed, kus AEL-i poolt menetluses osalemisele kantud õigusabikulud on

muutunud asjatuks, samuti on hankija käes olnud juba 5 kuu vältel asjatult AEL-i rahalised

vahendid summas 10 000 eurot. Ka Riigihanke kehtetuks tunnistamise järgselt pole hankija

AEL-ile pakkumuse tagatist tagastanud.

2.9. Liiatigi on hankija viivitus ja tegevusetus ning menetluses vajaliku hoolsuse ja asjatundlikkuse

puudumine kaasa toonud õigusvastase olukorra, kus ERAA-ga 2018.a sõlmitud haldusleping

on konkurentsi kahjustavalt ilma asjakohast riigihanget läbi viimata teadmata ajaks pikendatud

(Lisa 3). Selline olukord ei ole RHS § 123 ühegi aluse järgi õiguspärane. Hankija ei saa

tugineda iseenda suutmatusele kui hoolsale hankijale ettenägematule hankelepingu

muutmise vajadust tingivale asjaolule (RHS § 123 lg 1 p 4). Samuti ei kohaldu siin

halduslepingu muutmise lepingus viidatud õiguslik alus RHS § 123 lg 1 p 3, kuna selle

eelduseks on, et ettevõtja vahetamine põhjustab hankijale olulist ebamugavust või

märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik (näiteks

tulenevalt teenuste asendatavuse või koostoimimise vajadusest). Ettevõtja vahetamine ei

olnud antud juhul ebamõistlik või tehniliselt võimatu, vaid hankija rikkus hoolduskohustust, oli

tegevusetu ja viivitas. RHS § 123 lg 1 p 3 ei anna hankijale voli hankelepingu perioodi eirata

ja on kehtestatud hoopis teistsugusteks juhtudeks, kui hankelepingu muutmise vajadus on

põhjustatud hankelepingu eseme spetsiifikast, mitte hankija õigusvastasest tegevusest.

Lubatav oleks olnud ebaoluline muudatus RHS § 123 lg 1 p 7 alusel, st ajaliselt kitsalt piiritletud

lepinguperioodi pikendamine (mitte aga lepingmuudatus, mis sisuliselt muutis ERAA

tähtajalise hankelepingu tähtajatuks). Kestev olukord, kus autoveoalaste dokumentide

väljastamiseks pole uut halduslepingut sõlmitud ning isegi vastavat uut riigihanget välja

kuulutatud, on konkurentsi ilmselgelt kahjustav, ilmselges vastuolus RHS-iga ning AEL-i

subjektiivseid õigusi rikkuv. Sisuliselt täidavad Kliimaministeerium ja ERAA praegu RHS §

121 lg 1 p 1 järgi tühist hankelepingut, kus 31.12.2023 leping on teadmata ajani

pikendatud, kuid selle tarbeks pole riigihanget läbi viidud ja RHS § 123 alused

hankelepingu oluliseks muutmiseks puuduvad. Hankija õigusvastane viivitus on kestnud

juba pikemat aega ning vältab edasi.

2.10. AEL-il on lisaks kõigele eeltoodule põhjust veendumuseks, et Riigihankel oleks osutunud

edukaks just AEL-i pakkumus, mille hinna ja kvaliteedi suhe oli RHAD hindamiskriteeriume ja

AEL-i pakkumuse objektiivset sisu arvestades esitatutest parim. Hankija on AEL-i pakkumuse

vastavaks tunnistanud. Seega AEL-il võib olla tekkinud kahju ka saamata jäänud tulu osas,

6(10)

mille AEL oleks saanud hankijaga sõlmitud halduslepingu täitmisest. Saamata jäänud tulu

nõude tekkimist väldib see, kui AEL siiski sõlmib hankijaga hankelepingu uue riigihanke

tulemusel. Seega saamata jäänud tulu nõude tekkimise asjaolud ei ole tänase seisuga veel

selged ja vastavat nõuet hetkel veel ei esitata, sest see võib ära langeda. Praeguseks on siiski

ilmne, et hankija on tekitanud AEL-ile kahju õigusvastaselt läbiviidud Riigihanke menetlusega,

milles AEL-i poolt heauskselt kantud mõistlikud ja vajalikud kulutused on muutunud asjatuks

ning hankija käes on 5 kuu vältel olnud asjatult AEL-ile kuuluv raha 10 000 eurot.

3. Õiguslikud põhjendused: AEL-il ei olnud võimalik kahju tekkimist vältida, kahjunõuet ei

välista ka muud alused

3.1. Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju

ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega, st sisuliselt hankija vastu tühistamis- või

kohustamiskaebuste esitamisega.

3.2. AEL-il ei olnud kuidagi efektiivselt võimalik vältida hankija tegevusetuse ja viivitusega

põhjustatud kahju. AEL pöördus mõistliku hankest huvitatud isikuna hankija poole, et meelde

tuletada riigihanke läbiviimise ajakriitilisust 06.06.2023. Isegi kui HKMS järgi saaks esitada

hankija vastu kohustamiskaebuse tegevusetuse lõpetamiseks ja Riigihanke

väljakuulutamiseks, poleks see olnud AEL-ist kuidagi mõistlikult eeldatav ega taganuks ka

õiguste ja huvide asjakohast kaitset – kohtumenetlus ei oleks oma kestvuse tõttu saanud

põhimõtteliselt kaasa aidata Riigihanke asjakohasele ja efektiivsele läbiviimisele enne

01.01.2024. Liiatigi ei näe RHS eriseadusena ette hankija vastu kohustamisvaidlustuse

esitamist olukorras, kus hankija pole asunud piisava ajalise varuga riigihanget korraldama.

Samuti polnud Riigihanke õigeaegne läbiviimine põhimõtteliselt välistatud ka olukorras, kus

see kuulutati välja 30.10.2023, kuid see eeldanuks hankijalt märkimisväärselt asjatundlikumat

ja kiiremat menetlust pärast pakkumuste esitamist perioodil 21.11.2023-31.12.2023. Seega

ülalviidatud tegevusetuse ja viivitusega koostoimes tekitatud kahju ei olnud AEL-il

põhimõtteliselt võimalik mitte ühegi asjakohase õiguskaitsevahendiga vältida.

3.3. AEL-il ei olnud võimalik kahju vältida ka hankija 06.02.2024 Riigihanke kehtetuks tunnistamise

otsust vaidlustades, sest teada oli, et kehtetuks tunnistamise hetkel polnud hankelepingut

sõlmitud, hankelepingu RHAD järgne algusaeg oli ületatud sisuliselt 5 nädala võrra ja

Riigihanke kehtetuks tunnistamine oli põhimõtteliselt hankija kaalutlusõigusega hõlmatud.

3.4. Ka Riigihanke väljakuulutamise ajal ning enne pakkumuse esitamist ei olnud AEL-il alust

vaidlustada RHAD-d põhjusega, et RHAD ei võimalda hankelepingu algusaja edasi lükkamist.

Nagu selgitatud ülal, põhimõttelist välistust viia Riigihange lõpuni enne 01.01.2024 ei olnud,

seda pidi hankija Riigihanke väljakuulutamisega ka ise möönma. Kuid põhjusel, et hankija ei

tegutsenud temalt asjaomases olukorras eeldatava efektiivsuse, asjakohasuse ja kiirusega,

tuli Riigihange hiljem kehtetuks tunnistada. AEL leiab, et hankijalt ei saanud ka

materiaalõiguslikult nõuda Riigihanke esemeks olevale halduslepingule paindliku algusaja

kehtestamist, sest antud küsimus allus hankija kaalutlusõigusele, mis nullini taandunud ei

olnud. Pigem oleks olnud problemaatiline nõuda Riigihankel hankelepingu alguasja edasi

lükkamist, sest hankijal lasus positiivne kohustus tagada uus hankeleping alates 01.01.2024.

AEL-ile on küll selgunud, et ERAA-ga on kehtivat lepingut sisuliselt teadmata ajani pikendatud,

kuid selline hankelepingu muutmine on tühine, kuivõrd tegemist on olulise muudatusega, mida

7(10)

ei saa põhjendada ühegi hoolsale hankijale ettenägematu asjaoluga (RHS § 123 lg 1 p 4)

ning ükski teine hankelepingu muutmise alus antud juhul ei kohaldu. Vahekokkuvõtteks, AEL-

ilt ei saanud mõistlikult eeldada ka seda, et AEL nõuab hankijalt sellise RHAD sätestamist, mis

võimaldanuks hankelepingu algusaja edasi lükkamist.

3.5. Seega ühtegi ettenähtavalt efektiivset õiguskaitsevahendit kahju tekkimise vältimiseks ei olnud

AEL-il võimalik rakendada ning kahju hüvitamise nõue nimetatud sätte alusel välistatud ei ole.

3.6. Isegi kui hankijal oleks tagantjärele huvi teoretiseerida erinevate tühistamis- ja

kohustamiskaebuste/vaidlustuste esitamise võimaluste üle, on Riigikohus oma läbivas

kohtupraktikas selgitanud, et õiguskaitsevahendi kasutamise võimaluse olemasolu peab

kannatanule olema asjakohasel hetkel selge ning kahju vältimise võimalus õiguskaitsevahendi

kasutamise teel ettenähtav. Selliseid aluseid praegusel juhul ei esine (vt põhjendused ülal).

3.7. Samuti ei esine vaidlusalusel juhul ühtegi RHS-ist ega VÕS §-st 127 tulenevat alust kahju

hüvitamise kohustuse välistamiseks või kahjuhüvitise vähendamiseks.

4. AEL-ile õigusvastaselt tekitatud kahju arvestus

- Viivisintress pakkumuse tagatise summalt 10 000 eurot

4.1. Tulenevalt Riigihanke luhtumisest hankijast endast tulenevate asjaolude tõttu, eelkõige hankija

tegevusetusest ja viivitusest koostoimes, on alates 21.11.2023 olnud asjatult hankija käes

AEL-i rahalised vahendid summas 10 000 eurot. Pakkumuse tagatiseks makstud raha pole

hankija tagastanud ka pärast Riigihanke kehtetuks tunnistamist. Hankija õigusvastase

tegevusetuse ja viivituse tõttu, mis on viinud Riigihanke kehtetuks tunnistamiseni, on AEL

asjata jäänud ilma võimalusest tulemuslikult kasutada temale kuuluvat raha ning seda

tavapärasest kõrgema inflatsiooni tingimustes. Analoogia korras on Riigikohus on

kohtuotsuses nr 3-17-98/49 jaatanud, et isiku raha aresti alt vabastamisega viivitamisel on

erinormi puudumisel võimalik kohaldada VÕS viivisintressi sätteid. Riigikohus on kinnitanud,

et viivis on hüvitis kahju eest, mis raha maksmisega viivitamise korral eeldatavalt alati tekib,

seega ei tule viivisenõude esitamisel tõendada kahju tekkimist ega põhjuslikku seost

õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel.

4.2. RVastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse riigivastutuse alusel kahju hüvitamisele mh eraõiguse

sätteid. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks asetada isik olukorda, nagu

kahju tekitanud asjaolu poleks esinenud. Olukorras, kus AEL-i raha on hankija rikkumise tõttu

olnud asjatult hankija valduses ning AEL on vastavalt jäänud ilma temale kuuluva raha

kasutamise võimalusest, on asjakohaseks hüvitiseks seadusjärgne viivisintress summalt

10 000 eurot alates 21.11.2023 kuni tagatise tagastamise hetkeni. AEL nõuab tagatiselt

viivist kogu perioodi eest, mil tagatisraha on olnud hankija valduses, kuivõrd Riigihanke

luhtumine on toimunud hankijast tulenevatel asjaoludel hankija õigusvastase

tegevusetuse ja viivituse tõttu ning tagatisraha on seega asjatult olnud hankija valduses

alates selle maksmisest. VÕS § 113 reguleerib võlasuhtes viivise arvestamist. VÕS § 113 lg

3 kohaselt, kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates

kulutuste tegemisest. VÕS § 113 lg 1 ls 2 kohane seadusjärgne intress on kehtivat võlasuhte

intressimäära arvestades alates 01.01.2024 12,5%. Kuni 31.12.2023 oli vastav intressimäär

12%. Seega alates 21.11.2023 kuni 31.12.2023 tuleb viivist hankija käes asjatult olnud

8(10)

tagatisrahalt arvestada määras 12% ja alates 01.01.2024 kuni raha tagastamiseni määras

12,5%.

4.3. Perioodi eest 21.11.2023 kuni 31.12.2023 võlgneb hankija AEL-ile kahju hüvitise 138,7 eurot

ja perioodi eest 01.01.2024 kuni käesoleva nõudeavalduse kuupäevani (03.04.2024) 321.04

eurot, alates 04.04.2024 aga määras 12,5% aastas kuni tagatisraha kohase tagastamiseni.

Seisuga 03.04.2024 on AEL-i kahjunõue tagatisraha asjata hankija käes hoidmiselt seega

459,74 eurot. See sisaldab viivisenõuet tagatisraha tagastamisega viivitamise eest, mida

hankijal tuleks maksta sõltumata AEL-i õiguste rikkumisest Riigihanke korraldamise ja

läbiviimisega viivitamisel (vt p 5).

- Asjatuks muutunud õigusabikulud Riigihankes osalemisele

4.4. AEL on kandnud seoses luhtunud Riigihankega järgmisi õigusabikulusid, mis tulenevalt

Riigihanke kehtetuks tunnistamisest hankija enese õigusvastase tegevuse tõttu on muutunud

asjatuteks:

- Õigusabikulud seoses Kliimaministeeriumi 14.09.2023 teatatud kavatsusega viia Riigihange

läbi valdavalt 2018.a tingimustel: Advokaadibüroo Jaana Nõgisto arve nr 2023/039 alusel

kantud kulud summas 880 eurot (km-ta) (Lisa 5);

- Õigusabikulud seoses Riigihanke RHAD analüüsi ja hankija tähelepanu juhtimisega RHAD

puudustele: Advokaadibüroo Jaana Nõgisto arve nr 2023/068 alusel kantud kulud 520 eurot

(km-ta) (Lisa 6);

- Õigusabikulud seoses Riigihankel hankija selgitustaotlustele vastamisega: Advokaadibüroo

Jaana Nõgisto arve nr 2023/076 alusel kantud kulud 960 eurot (km-ta)(Lisa 6);

- Konsultatsioonikulud seoses Riigihankel esitatava pakkumuse maksumuse

nõuetelevastavusega: Hankepartner OÜ arve nr 2239 alusel kantud kulud 580 eurot (km-ta)

(Lisa 7).

Kokku on AEL Riigihankel osalemise ja hankijaga hankelepingu sõlmimise huvist kandnud kulutusi

menetlusele (580+960+520+880) 2940 eurot. Kuivõrd hankija õigusvastase tegevusetuse ja

viivituse tõttu on need kulutused muutunud asjatuks, on tegemist hankija rikkumisega põhjuslikult

seotud otsese varalise kahjuga, mis kuulub RVastS § 8 lg 1 alusel hüvitamisele.

KOKKU moodustab AEL-i kahjunõue (2940 + 459,74) 3399,74 eurot.

5. Pakkumuse tagatise tagastamise nõue

Vastavalt RHS § 91 lg 4 p 2 alusel tagastab hankija pakkumuse tagatise 5 tp jooksul

hankemenetlust lõpetava otsuse jõustumisest. Hankija 06.02.2024 vastav otsus jõustus

16.02.2024, st hiljemalt 23.02.2024 tulnuks pakkumuse tagatis AEL-ile tagastada. Kohustusega on

hankija viivituses 39 päeva. AEL-il on tagatisraha tagastamise kohustusega viivitamiselt õigus

nõuda seadusjärgset viivist, kuid kuna tagatisraha oli hankija käes asjatult algusest peale, sisaldub

vastav viivisenõue ülal kahju hüvitamise nõudes (vt p 4.3.).

9(10)

Eeltoodust tulenevalt palub hankija viivitamatult tagastada pakkumuse tagatis 10 000 eurot.

Kohustusega viivitamiselt sissenõutav viivis sisaldub kahju hüvitamise nõudes.

6. Nõue

RVastS § 8 lg 1 alusel hüvitatakse varaline kahju rahas. AEL nõuab kahju hüvitise 3399,74

eurot maksmist Autoettevõtete Liidu arveldusarvele EE032200221001128883 hiljemalt 30

päeva jooksul käesoleva nõudeavalduse kättesaamisest.

AEL nõuab RVastS § 91 lg 4 p 2 alusel pakkumuse tagatise summas 10 000 eurot

tagastamist Autoettevõtete Liidu arveldusarvele EE032200221001128883 viivitamatult.

Nõue on esitatud Kliimaministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse vastu solidaarselt (RVastS §

12 lg 4). Kliimaministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse sisesuhtest lähtuvalt võib haldusorgani

vastutus olla küll muud moodi lahendatud, kuid AEL ei näe hetkel võimalust esitada nõue üksnes

Kliimaministeeriumi kui haldusülesande Riigi Tugiteenuste keskusele volitaja vastu (RVastS § 12

lg 3), kuna Riigi Tugiteenuste Keskus ei ole eraõiguslik isik.

Etteruttavalt, AEL nõuab täiendavalt käesoleva taotluse koostamisega ja menetlemisega seotud

õigusabikulude hüvitamist tulevikus, kui on selgunud vastavate kulude suurus.

7. Märgukiri uue autoveoalaste dokumentide väljastamise riigihanke viivitamatuks

korraldamiseks

7.1. Vastavalt halduskoostöö seaduse § 13 lg-le 1 juhindutakse halduslepingu sõlmimisel

riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise

korrast. Hetkel täidab vastavaid halduslepingulisi ülesandeid jätkuvalt ERAA, kellega sõlmitud

ning 31.12.2023 lõppema pidanud halduslepingut on vastuolus RHS-iga (vt põhjendused ülal)

teadmata ajaks pikendatud.

7.2. Vältav olukord on põhimõttelises vastuolus RHS-iga ja kahjustab rängalt konkurentsi.

Riigihanke kehtetuks tunnistamise otsusest möödub kohe 2 kuud ning teadaolevalt

puuduvad mistahes asjaolud, mis peaksid takistama uue riigihanke korraldamist.

Hankija on taaskord tegevusetu ning soodustab selliselt õigusvastaselt ühte valitud

turuosalist.

7.3. Hankija õigusvastane tegevusetus ja viivitus Riigihanke läbiviimisel, mis lõpuks viis Riigihanke

kehtetuks tunnistamiseni; AEL-i pakkumusele otsitutena näivate etteheidete järjestikune

esitamine, olukorras kusi objektiivsed asjaolud viitasid AEL-i pakkumuse selgetele

eduväljavaadetele; ning järjekordne tegevusetus uue riigihanke avaldamisel tekitavad AEL-is

põhjendatud kahtluse, et soodustusi ühele turuosalisele tehakse süstemaatiliselt ja kavatsetult.

AEL palub õigusvastase tegevusetuse viivitamatut lõpetamist ja uue riigihanke

viivitamatut avaldamist.

7.4. Etteruttavalt avaldame lootust, et hankija ei asu uuel riigihankel konkurentsi moonutama

eespoolviidatud ühele kindlale turuosalisele soodsate tingimuste kehtestamisega, eesmärgiga

vältida AEL-i edu hankel.

10(10)

Lugupidamisega

/digitaalallkiri/

Jaana Nõgisto

Vandeadvokaat

Autoettevõtete Liidu lepinguline esindaja

Lisad:

1) E-kirjavahetus AEL ja Kliimaministeeriumi vahel;

2) Kuvatõmmised teabevahetuse kohta riigihangete registrist;

3) Kliimaministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni vahel

19.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr 1.1-8/18-456-1 muutmise kokkulepe nr 1-6/23/69

4) Advokaadibüroo Jaana Nõgisto arve nr 2023/039;

5) Advokaadibüroo Jaana Nõgisto arve nr 2023/068;

6) Advokaadibüroo Jaana Nõgisto arve nr 2023/076;

7) Hankepartner OÜ arve nr 2239.

1

Kersten Kattai

Saatja: Eda Rembel <[email protected]> Saatmisaeg: reede, 20. oktoober 2023 12:24 Adressaat: Kersten Kattai Koopia: Margus Tähepõld Teema: RE: Autoveoalaste dokumentide riigihange

Tere! Saan kinnitada, et mainitud kiri advokaadibüroolt on meieni jõudnud. Parimat! Eda Rembel KLIM teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist 6 256 427

From: Kersten Kattai <[email protected]> Sent: Friday, October 20, 2023 10:44 AM To: Eda Rembel <[email protected]> Cc: Margus Tähepõld <[email protected]> Subject: Vs: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere Eda Vabandust, vastus viibis. Tööd on praegu palju. Küsisin üle ja meie advokaadi sõnul on pöördumine, kus nendele asjaoludele tähelepanu juhitakse, Kliimaministeeriumile saadetud. Loodetavasti on see töövoogudes jõudnud teieni. Lugupidamisega Kersten Kattai tegevjuht Autoettevõtete Liit [email protected] telefon: 55 691 714 www.autoettevoteteliit.ee

Saatja: Eda Rembel <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 17. oktoober 2023 12:50 Adressaat: Kersten Kattai <[email protected]> Koopia: Margus Tähepõld <[email protected]> Teema: RE: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere! Tänan tagasiside eest! Kuna annad teada, et Autoettevõtete Liidu analüüsi kohaselt ei võimaldaks eelnevas kirjas viidatud 2018. aasta hanke tingimused ühelgi teisel MTÜ-l peale ERAA olla hankes edukas, siis palun Teil konkreetselt välja tuua, millised need vastuolulised tingimused on.

2

Võttes arvesse, et riigihangete seaduses on pärast 2018. aastat tehtud mitmeid muudatusi, siis on planeeritava hanke tingimustes nendega arvestatud. Kuna hetkel on hanke tingimuste sõnastused viimasel lihvimisel, siis palun Teie infot võimalike probleemsete tingimuste kohta esitada vähemalt selle nädala reedeks (20. oktoobriks 2023). Lugupidamisega Eda Rembel KLIM teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist 6 256 427

From: Kersten Kattai <[email protected]> Sent: Monday, October 16, 2023 11:35 AM To: Eda Rembel <[email protected]> Subject: Vs: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere Eda Suur tänu tagasiside eest. Asekantsler Sander Salmut sellest informeerisin, aga saadan Sulle ka eelinfo. Kuivõrd meie analüüsi kohaselt ei võimalda 2018. a tingimused olla hankel edukas ühelgi teisel pakkujal peale ERAA, siis on Autoettevõtete Liit volitanud selle hankega seotud õigusküsimustes end esindama advokaadibüroo. Peatselt on tulemas sealt poolt asjakohane pöördumine Kliimaministeeriumi poole. Lugupidamisega Kersten Kattai tegevjuht Autoettevõtete Liit [email protected] telefon: 55 691 714 www.autoettevoteteliit.ee

Saatja: Eda Rembel <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 14. september 2023 14:13 Adressaat: Kersten Kattai <[email protected]> Teema: RE: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere! Kõigepealt vabandan, et Sinu allpool toodud e-kirjale mõningase ajaviibega vastan. Samas oleme antud teemal paaril korral vestelnud (ka telefoni teel) ja olen siis saanud Sind küsitud teemal asjaga kurssi viia selles ulatuses, millest sellel hetkel teadlik olin. Transpordivaldkonna uue ministeeriumi (Kliimaministeerium, KLIM) alla lülitamine on vahepealsel perioodil (juuli- august) tekitanud palju segadust ja määramatust, kuid praeguseks on töökeskkond enam-vähem paigas ja saame taas oma tööülesannetega edasi liikuda. Pärast suvepuhkuselt naasmist olen septembri alguses jõudsalt tegelenud ka Sinu poolt küsitud riigihanke teemaga. Saan kinnitada, et praeguste plaanide järgi on plaanis riigihange välja kuulutada oktoobri esimeses pooles. Potentsiaalsetele pakkujatele (MTÜ-dele) saadab Kliimaministeerium selle kohta ka pakkumise kutse. Eelmine samalaadne riigihange toimus 2018. aasta lõpus. Kuna ka sel korral hanke ettevalmistamisel jääb enamik hanke

3

tingimusi samaks, mis olid 2018. aastal, siis soovitan Sul tutvuda riigihangete registris viitenumbri 202755 all toodud eelmise hanke materjalidega. Lisan ka lingi: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1529748/general-info . Mõningad muudatused halduslepingu projekti küll tulevad, kuid need on hetkel veel osakonnas arutlusel ja neid ei saa ma avaldada. Lugupidamisega Eda Rembel KLIM teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist 6 256 427

From: Kersten Kattai <[email protected]> Sent: Tuesday, June 6, 2023 3:32 PM To: Eda Rembel <[email protected]> Subject: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere Eda Teadupoolest lõppeb 31.12.2023 autoveoalaste dokumentide väljaandmise haldusleping MKMi ja ERAA vahel. Juhatus palus mul uurida, mis plaanid MKM-il sellega on. Vaatasin MKM hankeplaani (https://www.mkm.ee/media/8765/download), kuid ei näinud, et oleks kavandatud uue hanke läbiviimine. Kas saaksid palun anda infot, mis plaanid teil on uue hankega? Kas ja millal kavandate turukonsultatsiooni hanke sisu ja tingimuste tutvustamiseks/ arutamiseks? Tervisi ja ette tänades Kersten Kattai tegevjuht Autoettevõtete Liit [email protected] telefon: 55 691 714 www.autoettevoteteliit.ee

Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.

Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.

Kliimaministeeriumi ja

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni

vahel 19.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr 1.1-8/18-456-1 muutmise

kokkulepe nr 1-6/23/69

/kuupäev vastavalt digiallkirjastamise kuupäevale/

Kliimaministeerium, registrikood 70001231 (edaspidi ministeerium), mida põhimääruse ning autoveoseaduse § 47 lõike 1 ja ühistranspordiseaduse § 42 lõike 2 alusel esindab kliimaminister Kristen Michal ja

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, registrikood 80013850 (edaspidi MTÜ),

mida põhikirja alusel esindab juhatuse liige Ermo Perolainen, keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled,

tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 123 lõike 1 punktist 3 ning arvestades, et:

- hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid teenuseid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida

riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel

põhjustel võimalik näiteks tulenevalt teenuste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest;

- ministeeriumi1 ja MTÜ vahel 19.12.2018 sõlmitud haldusleping, mis oli sõlmitud viieks aastaks,

lõpeb 31. detsembril 2023. a.; - 2023. a. 30. oktoobril avaldati riigihangete registris riigihanke eriteenuse erimenetlus

“Autoveoalaste dokumentide andmine”, et välja selgitada mittetulundusühing, kellega Kliimaministeerium sõlmib järgmiseks viieks aastaks (01.01.2024−31.12.2028) halduslepingu

riigiülesande täitmiseks. Halduslepinguga volitab Kliimaministeerium mittetulundusühingule tulenevalt autoveoseaduse § 47 lõikest 1 ja ühistranspordiseaduse § 42 lõikest 2 autoveoalaste dokumentide andmise, nende kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise, veokorraldusjuhi hea

maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõudele vastavuse kontrolli teostamise. Eelnimetatud toimingud on olulised eeltingimused autoveosektori

toimimiseks ning neid teenuseid tuleb sektorile osutada katkematult; - kuna hankemenetlus kestab planeeritust kauem, hankedokumentides eeldatud tähtajaks

(15.12.2023) uut halduslepingut ei ole sõlmitud, siis selleks, et vältida avaliku teenuse katkemist ja seonduvaid häireid ühisturu veondustegevuse toimepidevuses, tuleb tagada autoveoalaste

dokumentide andmine Eesti autoveo-ettevõtjatele ka perioodil, kus uut halduslepingut ei ole veel sõlmitud. Seetõttu on vajalik olemasoleva halduslepingu pikendamine uue lepingu kehtima hakkamiseni;

1 19.12.2018 oli lepingu pooleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

seaduse § 10519 lõikele 3 loetakse alates 01.07.2023 esindajaks Kliimaministeerium.

- halduslepingu muutmise kokkuleppe sõlmimisel on pooltel teadmine, et halduslepingu kuni kahe

kuu võrra pikendamine võib osutuda piisavaks perioodiks, mille jooksul viiakse lõpule käimasolev hankemenetlus, parima pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse haldusleping järgmiseks 5-ks

aastaks ning uue mittetulundusühinguga lepingu sõlmimise korral halduslepinguga ettenähtud ülesannete täitmise alustamiseks. Kui hankemenetlus kestab kauem kui kaks kuud, siis kehtib käesolev haldusleping niikaua, kui parima pakkumise esitanud pakkujaga sõlmitakse haldusleping

järgmiseks 5-aastaseks perioodiks;

lepivad pooled kokku muuta ministeeriumi ja MTÜ vahel 19.12.2018. a sõlmitud halduslepingut nr 1.1-8/18-456-1 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni vaheline haldusleping“ järgmiselt:

1) muuta punkt 5.1 ja sõnastada järgmiselt:

„5.1. Leping jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril ja kehtib uueks viieaastaseks perioodiks uue halduslepingu sõlmimisel 2024. aasta 29. veebruarini või uue lepingu jõustumiseni või kuni

poolte Lepingust tulenevate kohustuste lõpliku täitmiseni.“;

2) punktis 5.9 asendatakse tekstiosa „2023. aasta viimasel tööpäeval“ tekstiosaga „punktis 5.1 nimetatud tähtajal või nimetatud perioodi viimasel tööpäeval“.

Käesolev halduslepingu muutmise kokkulepe jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas.

Kliimaministeerium Registrikood 70001231

Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA)

Registrikood 80013850 Narva mnt 91

10127 Tallinn

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal kliimaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ermo Perolainen juhatuse liige

Summa

2023/039Arve nr.

Kuupäev

Tähtaeg

Nimetus Kogus

18.10.2023

25.10.2023

Hind

Autoettevõtete Liit

Akadeemia tee 20, Tallinn 12611

Autoveoalaste dokumentide hange, Jaana

Nõgisto

880,00 160,005h 30m

Kokku maksustatav 20%: 880,00

Käibemaks 20%: 176,00

Tasuda EUR: 1 056,00

Jaana NõgistoArve väljastas

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto OÜ

Reg nr: 16002952

Kalevi 28-3, 10413 Tallinn

tel +372 5538788

www.jaananogisto.com

[email protected]

LHV Pank: EE357700771005106584

KMKR/VAT: EE102331567

Lk. 2 / 2

Arve nr. 2023/039

Spetsifikatsioon

KogusKommentaaridKuupäev

Autoveoalaste dokumentide hange, Jaana Nõgisto 5h 30m

12.10.2023 materjalidega tutvumine, analüüs ja kirja koostamine kliimaministeeriumile 2h 30m

13.10.2023 kirja koostamine kliimaministeeriumile 3h 00m

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto OÜ

Reg nr: 16002952

Kalevi 28-3, 10413 Tallinn

tel +372 5538788

www.jaananogisto.com

[email protected]

LHV Pank: EE357700771005106584

KMKR/VAT: EE102331567

Summa

2023/068Arve nr.

Kuupäev

Tähtaeg

Nimetus Kogus

30.11.2023

07.12.2023

Hind

Autoettevõtete Liit

Akadeemia tee 20, Tallinn 12611

Autoveoalaste dokumentide hange, Jaana

Nõgisto

520,00 160,003h 15m

Kokku maksustatav 20%: 520,00

Käibemaks 20%: 104,00

Tasuda EUR: 624,00

Jaana NõgistoArve väljastas

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto OÜ

Reg nr: 16002952

Kalevi 28-3, 10413 Tallinn

tel +372 5538788

www.jaananogisto.com

[email protected]

LHV Pank: EE357700771005106584

KMKR/VAT: EE102331567

Lk. 2 / 2

Arve nr. 2023/068

Spetsifikatsioon

KogusKommentaaridKuupäev

Autoveoalaste dokumentide hange, Jaana Nõgisto 3h 15m

08.11.2023 tutvumine kliendi probleemipüstituse, hankijale koostatud küsimuste,

hankedokumentide ja hankelepingu projektiga, analüüs ja vastuse

koostamine e-kirja teel

1h 30m

10.11.2023 hankija selgitustega tutvumine, analüüs ja põhejndatud

vaväidete/täiendavate küsimuste koostamine; RHS vastavate sätete

kontroll (mh tähtajad, hanke tähtaja pikendamine ja vaidlustamine)

1h 45m

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto OÜ

Reg nr: 16002952

Kalevi 28-3, 10413 Tallinn

tel +372 5538788

www.jaananogisto.com

[email protected]

LHV Pank: EE357700771005106584

KMKR/VAT: EE102331567

Summa

2023/076Arve nr.

Kuupäev

Tähtaeg

Nimetus Kogus

23.12.2023

06.01.2024

Hind

Autoettevõtete Liit

Akadeemia tee 20, Tallinn 12611

Autoveoalaste dokumentide hange, Jaana

Nõgisto

960,00 160,006h 00m

Kokku maksustatav 20%: 960,00

Käibemaks 20%: 192,00

Tasuda EUR: 1 152,00

Jaana NõgistoArve väljastas

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto OÜ

Reg nr: 16002952

Kalevi 28-3, 10413 Tallinn

tel +372 5538788

www.jaananogisto.com

[email protected]

LHV Pank: EE357700771005106584

KMKR/VAT: EE102331567

Lk. 2 / 2

Arve nr. 2023/076

Spetsifikatsioon

KogusKommentaaridKuupäev

Autoveoalaste dokumentide hange, Jaana Nõgisto 6h 00m

11.12.2023 riigihanke kosultatsioon: tutvumine hankija küsimusega pakkujale

(graafikute nõue), tutvumine kliendi küsimusepüstituse, vastuse kavandi ja

eeltööga, telefoniarutelu; RHAD analüüs ja seisukoha formuleerimine ning

esitamine e-kirja teel (vastavustingimused seoses lepingu täitmisel

kasutatavate isikutega)

2h 30m

21.12.2023 tutvumine hankija küsimustega, analüüs, pakkumuse maksumuse osas

asjakohase kohtupraktika koondamine, hanketingimuste analüüs ja

vastuse koostamine, kliendi koostatud dokumnedi täiendamine,

kommentaarid; konsultatsioon telefoni teel

3h 30m

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto OÜ

Reg nr: 16002952

Kalevi 28-3, 10413 Tallinn

tel +372 5538788

www.jaananogisto.com

[email protected]

LHV Pank: EE357700771005106584

KMKR/VAT: EE102331567

Arve saaja Autoettevõtete Liit Arve nr 2239

Kuupäev 09.12.2023 Maksetähtpäev 19.12.2023 Viitenumber 22392 Viivis 0.15% päevas

Akadeemia tee 20 Mustamäe linnaosa, Tallinn 12611 Harju maakond

Rg-kood 80018037 KMKR nr EE100691775

Hankepartner OÜ

Veski tn 12 Kiiu alevik, Kuusalu vald

74604 Harju maakond

Rg-kood 11711075 KMKR nr EE101734822

Kirjeldus Kogus Ühik Hind Summa km-ta

Riigihangete alane konsultatsioon 4 tundi 145,00 580,00

Summa km-ta 20% 580,00

Käibemaks 20% 116,00

Arve kokku (EUR) 696,00

Telefon +37256910811 E-post [email protected]

SEB Pank AS SWIFT EEUHEE2X IBAN EE141010220106359014

1

Kersten Kattai

Saatja: Eda Rembel <[email protected]> Saatmisaeg: reede, 20. oktoober 2023 12:24 Adressaat: Kersten Kattai Koopia: Margus Tähepõld Teema: RE: Autoveoalaste dokumentide riigihange

Tere! Saan kinnitada, et mainitud kiri advokaadibüroolt on meieni jõudnud. Parimat! Eda Rembel KLIM teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist 6 256 427

From: Kersten Kattai <[email protected]> Sent: Friday, October 20, 2023 10:44 AM To: Eda Rembel <[email protected]> Cc: Margus Tähepõld <[email protected]> Subject: Vs: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere Eda Vabandust, vastus viibis. Tööd on praegu palju. Küsisin üle ja meie advokaadi sõnul on pöördumine, kus nendele asjaoludele tähelepanu juhitakse, Kliimaministeeriumile saadetud. Loodetavasti on see töövoogudes jõudnud teieni. Lugupidamisega Kersten Kattai tegevjuht Autoettevõtete Liit [email protected] telefon: 55 691 714 www.autoettevoteteliit.ee

Saatja: Eda Rembel <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 17. oktoober 2023 12:50 Adressaat: Kersten Kattai <[email protected]> Koopia: Margus Tähepõld <[email protected]> Teema: RE: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere! Tänan tagasiside eest! Kuna annad teada, et Autoettevõtete Liidu analüüsi kohaselt ei võimaldaks eelnevas kirjas viidatud 2018. aasta hanke tingimused ühelgi teisel MTÜ-l peale ERAA olla hankes edukas, siis palun Teil konkreetselt välja tuua, millised need vastuolulised tingimused on.

2

Võttes arvesse, et riigihangete seaduses on pärast 2018. aastat tehtud mitmeid muudatusi, siis on planeeritava hanke tingimustes nendega arvestatud. Kuna hetkel on hanke tingimuste sõnastused viimasel lihvimisel, siis palun Teie infot võimalike probleemsete tingimuste kohta esitada vähemalt selle nädala reedeks (20. oktoobriks 2023). Lugupidamisega Eda Rembel KLIM teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist 6 256 427

From: Kersten Kattai <[email protected]> Sent: Monday, October 16, 2023 11:35 AM To: Eda Rembel <[email protected]> Subject: Vs: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere Eda Suur tänu tagasiside eest. Asekantsler Sander Salmut sellest informeerisin, aga saadan Sulle ka eelinfo. Kuivõrd meie analüüsi kohaselt ei võimalda 2018. a tingimused olla hankel edukas ühelgi teisel pakkujal peale ERAA, siis on Autoettevõtete Liit volitanud selle hankega seotud õigusküsimustes end esindama advokaadibüroo. Peatselt on tulemas sealt poolt asjakohane pöördumine Kliimaministeeriumi poole. Lugupidamisega Kersten Kattai tegevjuht Autoettevõtete Liit [email protected] telefon: 55 691 714 www.autoettevoteteliit.ee

Saatja: Eda Rembel <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 14. september 2023 14:13 Adressaat: Kersten Kattai <[email protected]> Teema: RE: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere! Kõigepealt vabandan, et Sinu allpool toodud e-kirjale mõningase ajaviibega vastan. Samas oleme antud teemal paaril korral vestelnud (ka telefoni teel) ja olen siis saanud Sind küsitud teemal asjaga kurssi viia selles ulatuses, millest sellel hetkel teadlik olin. Transpordivaldkonna uue ministeeriumi (Kliimaministeerium, KLIM) alla lülitamine on vahepealsel perioodil (juuli- august) tekitanud palju segadust ja määramatust, kuid praeguseks on töökeskkond enam-vähem paigas ja saame taas oma tööülesannetega edasi liikuda. Pärast suvepuhkuselt naasmist olen septembri alguses jõudsalt tegelenud ka Sinu poolt küsitud riigihanke teemaga. Saan kinnitada, et praeguste plaanide järgi on plaanis riigihange välja kuulutada oktoobri esimeses pooles. Potentsiaalsetele pakkujatele (MTÜ-dele) saadab Kliimaministeerium selle kohta ka pakkumise kutse. Eelmine samalaadne riigihange toimus 2018. aasta lõpus. Kuna ka sel korral hanke ettevalmistamisel jääb enamik hanke

3

tingimusi samaks, mis olid 2018. aastal, siis soovitan Sul tutvuda riigihangete registris viitenumbri 202755 all toodud eelmise hanke materjalidega. Lisan ka lingi: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1529748/general-info . Mõningad muudatused halduslepingu projekti küll tulevad, kuid need on hetkel veel osakonnas arutlusel ja neid ei saa ma avaldada. Lugupidamisega Eda Rembel KLIM teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist 6 256 427

From: Kersten Kattai <[email protected]> Sent: Tuesday, June 6, 2023 3:32 PM To: Eda Rembel <[email protected]> Subject: Autoveoalaste dokumentide riigihange Tere Eda Teadupoolest lõppeb 31.12.2023 autoveoalaste dokumentide väljaandmise haldusleping MKMi ja ERAA vahel. Juhatus palus mul uurida, mis plaanid MKM-il sellega on. Vaatasin MKM hankeplaani (https://www.mkm.ee/media/8765/download), kuid ei näinud, et oleks kavandatud uue hanke läbiviimine. Kas saaksid palun anda infot, mis plaanid teil on uue hankega? Kas ja millal kavandate turukonsultatsiooni hanke sisu ja tingimuste tutvustamiseks/ arutamiseks? Tervisi ja ette tänades Kersten Kattai tegevjuht Autoettevõtete Liit [email protected] telefon: 55 691 714 www.autoettevoteteliit.ee

Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.

Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.

Kliimaministeeriumi ja

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni

vahel 19.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr 1.1-8/18-456-1 muutmise

kokkulepe nr 1-6/23/69

/kuupäev vastavalt digiallkirjastamise kuupäevale/

Kliimaministeerium, registrikood 70001231 (edaspidi ministeerium), mida põhimääruse ning autoveoseaduse § 47 lõike 1 ja ühistranspordiseaduse § 42 lõike 2 alusel esindab kliimaminister Kristen Michal ja

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, registrikood 80013850 (edaspidi MTÜ),

mida põhikirja alusel esindab juhatuse liige Ermo Perolainen, keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled,

tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 123 lõike 1 punktist 3 ning arvestades, et:

- hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid teenuseid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida

riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel

põhjustel võimalik näiteks tulenevalt teenuste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest;

- ministeeriumi1 ja MTÜ vahel 19.12.2018 sõlmitud haldusleping, mis oli sõlmitud viieks aastaks,

lõpeb 31. detsembril 2023. a.; - 2023. a. 30. oktoobril avaldati riigihangete registris riigihanke eriteenuse erimenetlus

“Autoveoalaste dokumentide andmine”, et välja selgitada mittetulundusühing, kellega Kliimaministeerium sõlmib järgmiseks viieks aastaks (01.01.2024−31.12.2028) halduslepingu

riigiülesande täitmiseks. Halduslepinguga volitab Kliimaministeerium mittetulundusühingule tulenevalt autoveoseaduse § 47 lõikest 1 ja ühistranspordiseaduse § 42 lõikest 2 autoveoalaste dokumentide andmise, nende kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise, veokorraldusjuhi hea

maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõudele vastavuse kontrolli teostamise. Eelnimetatud toimingud on olulised eeltingimused autoveosektori

toimimiseks ning neid teenuseid tuleb sektorile osutada katkematult; - kuna hankemenetlus kestab planeeritust kauem, hankedokumentides eeldatud tähtajaks

(15.12.2023) uut halduslepingut ei ole sõlmitud, siis selleks, et vältida avaliku teenuse katkemist ja seonduvaid häireid ühisturu veondustegevuse toimepidevuses, tuleb tagada autoveoalaste

dokumentide andmine Eesti autoveo-ettevõtjatele ka perioodil, kus uut halduslepingut ei ole veel sõlmitud. Seetõttu on vajalik olemasoleva halduslepingu pikendamine uue lepingu kehtima hakkamiseni;

1 19.12.2018 oli lepingu pooleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

seaduse § 10519 lõikele 3 loetakse alates 01.07.2023 esindajaks Kliimaministeerium.

- halduslepingu muutmise kokkuleppe sõlmimisel on pooltel teadmine, et halduslepingu kuni kahe

kuu võrra pikendamine võib osutuda piisavaks perioodiks, mille jooksul viiakse lõpule käimasolev hankemenetlus, parima pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse haldusleping järgmiseks 5-ks

aastaks ning uue mittetulundusühinguga lepingu sõlmimise korral halduslepinguga ettenähtud ülesannete täitmise alustamiseks. Kui hankemenetlus kestab kauem kui kaks kuud, siis kehtib käesolev haldusleping niikaua, kui parima pakkumise esitanud pakkujaga sõlmitakse haldusleping

järgmiseks 5-aastaseks perioodiks;

lepivad pooled kokku muuta ministeeriumi ja MTÜ vahel 19.12.2018. a sõlmitud halduslepingut nr 1.1-8/18-456-1 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni vaheline haldusleping“ järgmiselt:

1) muuta punkt 5.1 ja sõnastada järgmiselt:

„5.1. Leping jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril ja kehtib uueks viieaastaseks perioodiks uue halduslepingu sõlmimisel 2024. aasta 29. veebruarini või uue lepingu jõustumiseni või kuni

poolte Lepingust tulenevate kohustuste lõpliku täitmiseni.“;

2) punktis 5.9 asendatakse tekstiosa „2023. aasta viimasel tööpäeval“ tekstiosaga „punktis 5.1 nimetatud tähtajal või nimetatud perioodi viimasel tööpäeval“.

Käesolev halduslepingu muutmise kokkulepe jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas.

Kliimaministeerium Registrikood 70001231

Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA)

Registrikood 80013850 Narva mnt 91

10127 Tallinn

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal kliimaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ermo Perolainen juhatuse liige

Summa

2023/039Arve nr.

Kuupäev

Tähtaeg

Nimetus Kogus

18.10.2023

25.10.2023

Hind

Autoettevõtete Liit

Akadeemia tee 20, Tallinn 12611

Autoveoalaste dokumentide hange, Jaana

Nõgisto

880,00 160,005h 30m

Kokku maksustatav 20%: 880,00

Käibemaks 20%: 176,00

Tasuda EUR: 1 056,00

Jaana NõgistoArve väljastas

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto OÜ

Reg nr: 16002952

Kalevi 28-3, 10413 Tallinn

tel +372 5538788

www.jaananogisto.com

[email protected]

LHV Pank: EE357700771005106584

KMKR/VAT: EE102331567

Lk. 2 / 2

Arve nr. 2023/039

Spetsifikatsioon

KogusKommentaaridKuupäev

Autoveoalaste dokumentide hange, Jaana Nõgisto 5h 30m

12.10.2023 materjalidega tutvumine, analüüs ja kirja koostamine kliimaministeeriumile 2h 30m

13.10.2023 kirja koostamine kliimaministeeriumile 3h 00m

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto OÜ

Reg nr: 16002952

Kalevi 28-3, 10413 Tallinn

tel +372 5538788

www.jaananogisto.com

[email protected]

LHV Pank: EE357700771005106584

KMKR/VAT: EE102331567

Summa

2023/068Arve nr.

Kuupäev

Tähtaeg

Nimetus Kogus

30.11.2023

07.12.2023

Hind

Autoettevõtete Liit

Akadeemia tee 20, Tallinn 12611

Autoveoalaste dokumentide hange, Jaana

Nõgisto

520,00 160,003h 15m

Kokku maksustatav 20%: 520,00

Käibemaks 20%: 104,00

Tasuda EUR: 624,00

Jaana NõgistoArve väljastas

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto OÜ

Reg nr: 16002952

Kalevi 28-3, 10413 Tallinn

tel +372 5538788

www.jaananogisto.com

[email protected]

LHV Pank: EE357700771005106584

KMKR/VAT: EE102331567

Lk. 2 / 2

Arve nr. 2023/068

Spetsifikatsioon

KogusKommentaaridKuupäev

Autoveoalaste dokumentide hange, Jaana Nõgisto 3h 15m

08.11.2023 tutvumine kliendi probleemipüstituse, hankijale koostatud küsimuste,

hankedokumentide ja hankelepingu projektiga, analüüs ja vastuse

koostamine e-kirja teel

1h 30m

10.11.2023 hankija selgitustega tutvumine, analüüs ja põhejndatud

vaväidete/täiendavate küsimuste koostamine; RHS vastavate sätete

kontroll (mh tähtajad, hanke tähtaja pikendamine ja vaidlustamine)

1h 45m

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto OÜ

Reg nr: 16002952

Kalevi 28-3, 10413 Tallinn

tel +372 5538788

www.jaananogisto.com

[email protected]

LHV Pank: EE357700771005106584

KMKR/VAT: EE102331567

Summa

2023/076Arve nr.

Kuupäev

Tähtaeg

Nimetus Kogus

23.12.2023

06.01.2024

Hind

Autoettevõtete Liit

Akadeemia tee 20, Tallinn 12611

Autoveoalaste dokumentide hange, Jaana

Nõgisto

960,00 160,006h 00m

Kokku maksustatav 20%: 960,00

Käibemaks 20%: 192,00

Tasuda EUR: 1 152,00

Jaana NõgistoArve väljastas

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto OÜ

Reg nr: 16002952

Kalevi 28-3, 10413 Tallinn

tel +372 5538788

www.jaananogisto.com

[email protected]

LHV Pank: EE357700771005106584

KMKR/VAT: EE102331567

Lk. 2 / 2

Arve nr. 2023/076

Spetsifikatsioon

KogusKommentaaridKuupäev

Autoveoalaste dokumentide hange, Jaana Nõgisto 6h 00m

11.12.2023 riigihanke kosultatsioon: tutvumine hankija küsimusega pakkujale

(graafikute nõue), tutvumine kliendi küsimusepüstituse, vastuse kavandi ja

eeltööga, telefoniarutelu; RHAD analüüs ja seisukoha formuleerimine ning

esitamine e-kirja teel (vastavustingimused seoses lepingu täitmisel

kasutatavate isikutega)

2h 30m

21.12.2023 tutvumine hankija küsimustega, analüüs, pakkumuse maksumuse osas

asjakohase kohtupraktika koondamine, hanketingimuste analüüs ja

vastuse koostamine, kliendi koostatud dokumnedi täiendamine,

kommentaarid; konsultatsioon telefoni teel

3h 30m

Advokaadibüroo Jaana Nõgisto OÜ

Reg nr: 16002952

Kalevi 28-3, 10413 Tallinn

tel +372 5538788

www.jaananogisto.com

[email protected]

LHV Pank: EE357700771005106584

KMKR/VAT: EE102331567

Arve saaja Autoettevõtete Liit Arve nr 2239

Kuupäev 09.12.2023 Maksetähtpäev 19.12.2023 Viitenumber 22392 Viivis 0.15% päevas

Akadeemia tee 20 Mustamäe linnaosa, Tallinn 12611 Harju maakond

Rg-kood 80018037 KMKR nr EE100691775

Hankepartner OÜ

Veski tn 12 Kiiu alevik, Kuusalu vald

74604 Harju maakond

Rg-kood 11711075 KMKR nr EE101734822

Kirjeldus Kogus Ühik Hind Summa km-ta

Riigihangete alane konsultatsioon 4 tundi 145,00 580,00

Summa km-ta 20% 580,00

Käibemaks 20% 116,00

Arve kokku (EUR) 696,00

Telefon +37256910811 E-post [email protected]

SEB Pank AS SWIFT EEUHEE2X IBAN EE141010220106359014