Taotlus_vangla rahad

Kohtumäärus

Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtujurist
20.03.2024, Tallinn
Gerda Johanson
Tsiviilasja number
2-24-983
Tsiviilasi
Raimo Markse maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: Raimo Markse (isikukood 39007210358; viibimiskoht Turu 56, Tartu linn, 51004 Tartu maakond).
Pankrotihaldur: vandeadvokaat Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre&Partnerid OÜ; asukoht Pärnu mnt 328–43, 11611 Tallinn; e-post: [email protected]; telefon 6270 551).
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine

RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Raimo Markse maksejõuetusavaldus.
2. Kuulutada välja Raimo Markse (isikukood 39007210358) pankrot 20.03.2024 kell 12.20.
3. Nimetada Raimo Markse pankrotihalduriks Terje Eipre.
4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 04.04.2024 kell 12.30. Harju Maakohtu saalis 4004 (Lubja 4, 10115 Tallinn).
5. Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7. Algatada Raimo Markse kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 20.03.2025.
8. Jätta menetluskulud Raimo Markse kanda.
9. Määrata usaldusisiku tasuks 1464 eurot (sh käibemaks 264 eurot).
10. Rahuldada menetlusabi taotlus osaliselt ning anda Raimo Markse´le menetlusabi summas 805,20 eurot. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 805,20 euro ulatuses (sh käibemaks). Väljamakse teostada Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arvelduskontole nr EE231010220204462227 AS-is SEB Pank.
11. Mõista Raimo Markse´lt välja usaldusisiku tasu 661,50 eurot (sh käibemaks).
12. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13. Edastada jõustunud määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (FiMS § 18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FiMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1).


Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Raimo Markse esitas 19.01.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot. Harju Maakohus edastas 23.01.2024 määrusega avaldaja maksejõuetusavalduse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Ringkonnakohus määras 12.02.2024 määrusega tsiviilasja nr 2-24-983 lahendamine Harju Maakohtu alluvusse. Avalduse kohaselt sattus võlgnik elus tehtud valede otsuste ja valikute tõttu kinnipidamisasutusse ning kaotas sellega seoses töö ja sissetulekud. Võlgnik on vastavalt oma võimetele ja lähedaste abiga vanglasiseselt arveldusarvelt vähendanud igakuiselt oma võlgnevusi ning vähendab kuni 2025. aasta septembrini, millal ta vabaneb vangistusest. Vabadusse naastes üritab võlgnik leida stabiilse töökoha, et hakata jõudsamalt oma võlgnevusi likvideerima. Võlgnik töötab majandusabitöölisena ning saab toetusi lähedaselt. Võlgnikul puudub vara võlgnevuste tasumiseks. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus nimetas 16.02.2024 määrusega võlgniku usaldusisikuks vandeadvokaadi Terje Eipre. Usaldusisiku 07.03.2024 aruande ja 19.03.2024 vara- ja võlanimekirja kohaselt võlgnikul kindel sissetulek puudub, samuti puudub sisuliselt pankrotivara. Võlgniku arvelduskontol nr EE082200221046962651 on saldo 48,64 eurot, kuid kontol on broneering summas 48,64 eurot kaardi kuutasudest ning kuigi võlgniku II pensionisamba fondi väärtus on 4044,76 eurot, ei saa seda realiseerida ja lugeda pankrotivaraks. Võlgniku eelatavad kohustused on 9742,53 eurot. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse suurimaks põhjuseks töö- ja sissetulekukaotust pärast kinnipidamist. Ning usaldusisiku esialgsel hinnangul on võlgniku selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta tõene ja maksejõuetuse põhjus on seega kuriteo tunnustega tegu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja seega oleks kõige mõislikum välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnikul puudub vanglas viibides püsiv ja kindel sissetulek. Usaldusisik on aruandes teinud ettepaneku rahuldada maksejõuetuse avaldus ning kuulutada välja võlgniku pankrot koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.

3. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et Raimo Markse on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on usaldusisiku aruande kohaselt umbes 9742,53 eurot. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku makseraskuste ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

4. Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Terje Eipre on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab välja Raimo Markse pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Terje Eipre. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas. Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.

5. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.

6. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).

7. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

8. FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul muuhulgas kohustusi, mis võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe vähemalt 3 494 euro ulatuses.


Menetluskulud

9. Usaldusisikul on FiMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

10. Usaldusisik on esitanud tasunõude 10 töötunni eest summas 2000,80 eurot (164 eurot tund, millele lisandub käibemaks 360,80 eurot). Kohus leiab, et usaldusisiku töö maht 10 töötundi on põhjendatud, kuid töötasu tunnihind 164 eurot/h on usaldusisiku tehtud tööd ja selle keerukust arvestades liialt kõrge (FiMS § 54 lg 4). Kohus leiab, et usaldusisiku põhjendatud tunnitasu määr käesolevas asjas ei ületa koos käibemaksuga 146,4 eurot (ilma käibemaksuta 120 eurot). Seega kokku peab kohus usaldusisiku tasu põhjendatuks koos käibemaksuga summas 1464 eurot (10 x 146,4). Usaldusisiku taotlusel ja FiMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus käibemaks (PankrS § 29 lg 3 ja § 65 lg 11). Kohus mõistab võlgnikult välja usaldusisiku tasu summas 1464 eurot (sh käibemaks 264 eurot).

11. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Usaldusisik on taotlenud tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel kanda.

12. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so. 66 eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 10 töötunni eest, st 20 pooltunni eest ning menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud juhul 660 eurot (20 pooltundi x 33), koos lisanduva 22% käibemaksuga 805,20 eurot. Kohtu hinnangul on menetlusabi põhjendatud üksnes 805,20 euro ulatuses. Usaldusisiku tasust ülejäänud 661,50 (sisaldab käibemaksu) eurot mõistab kohus välja võlgnikult.


/ allkirjastatud digitaalselt /
Andres Suik, kohtunik

Kohtumäärus

Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtujurist
20.03.2024, Tallinn
Gerda Johanson
Tsiviilasja number
2-24-983
Tsiviilasi
Raimo Markse maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: Raimo Markse (isikukood 39007210358; viibimiskoht Turu 56, Tartu linn, 51004 Tartu maakond).
Pankrotihaldur: vandeadvokaat Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre&Partnerid OÜ; asukoht Pärnu mnt 328–43, 11611 Tallinn; e-post: [email protected]; telefon 6270 551).
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine

RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Raimo Markse maksejõuetusavaldus.
2. Kuulutada välja Raimo Markse (isikukood 39007210358) pankrot 20.03.2024 kell 12.20.
3. Nimetada Raimo Markse pankrotihalduriks Terje Eipre.
4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 04.04.2024 kell 12.30. Harju Maakohtu saalis 4004 (Lubja 4, 10115 Tallinn).
5. Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7. Algatada Raimo Markse kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 20.03.2025.
8. Jätta menetluskulud Raimo Markse kanda.
9. Määrata usaldusisiku tasuks 1464 eurot (sh käibemaks 264 eurot).
10. Rahuldada menetlusabi taotlus osaliselt ning anda Raimo Markse´le menetlusabi summas 805,20 eurot. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 805,20 euro ulatuses (sh käibemaks). Väljamakse teostada Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arvelduskontole nr EE231010220204462227 AS-is SEB Pank.
11. Mõista Raimo Markse´lt välja usaldusisiku tasu 661,50 eurot (sh käibemaks).
12. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13. Edastada jõustunud määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (FiMS § 18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FiMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1).


Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Raimo Markse esitas 19.01.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot. Harju Maakohus edastas 23.01.2024 määrusega avaldaja maksejõuetusavalduse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Ringkonnakohus määras 12.02.2024 määrusega tsiviilasja nr 2-24-983 lahendamine Harju Maakohtu alluvusse. Avalduse kohaselt sattus võlgnik elus tehtud valede otsuste ja valikute tõttu kinnipidamisasutusse ning kaotas sellega seoses töö ja sissetulekud. Võlgnik on vastavalt oma võimetele ja lähedaste abiga vanglasiseselt arveldusarvelt vähendanud igakuiselt oma võlgnevusi ning vähendab kuni 2025. aasta septembrini, millal ta vabaneb vangistusest. Vabadusse naastes üritab võlgnik leida stabiilse töökoha, et hakata jõudsamalt oma võlgnevusi likvideerima. Võlgnik töötab majandusabitöölisena ning saab toetusi lähedaselt. Võlgnikul puudub vara võlgnevuste tasumiseks. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus nimetas 16.02.2024 määrusega võlgniku usaldusisikuks vandeadvokaadi Terje Eipre. Usaldusisiku 07.03.2024 aruande ja 19.03.2024 vara- ja võlanimekirja kohaselt võlgnikul kindel sissetulek puudub, samuti puudub sisuliselt pankrotivara. Võlgniku arvelduskontol nr EE082200221046962651 on saldo 48,64 eurot, kuid kontol on broneering summas 48,64 eurot kaardi kuutasudest ning kuigi võlgniku II pensionisamba fondi väärtus on 4044,76 eurot, ei saa seda realiseerida ja lugeda pankrotivaraks. Võlgniku eelatavad kohustused on 9742,53 eurot. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse suurimaks põhjuseks töö- ja sissetulekukaotust pärast kinnipidamist. Ning usaldusisiku esialgsel hinnangul on võlgniku selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta tõene ja maksejõuetuse põhjus on seega kuriteo tunnustega tegu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja seega oleks kõige mõislikum välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnikul puudub vanglas viibides püsiv ja kindel sissetulek. Usaldusisik on aruandes teinud ettepaneku rahuldada maksejõuetuse avaldus ning kuulutada välja võlgniku pankrot koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.

3. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et Raimo Markse on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on usaldusisiku aruande kohaselt umbes 9742,53 eurot. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku makseraskuste ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

4. Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Terje Eipre on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab välja Raimo Markse pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Terje Eipre. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas. Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.

5. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.

6. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).

7. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

8. FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul muuhulgas kohustusi, mis võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe vähemalt 3 494 euro ulatuses.


Menetluskulud

9. Usaldusisikul on FiMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

10. Usaldusisik on esitanud tasunõude 10 töötunni eest summas 2000,80 eurot (164 eurot tund, millele lisandub käibemaks 360,80 eurot). Kohus leiab, et usaldusisiku töö maht 10 töötundi on põhjendatud, kuid töötasu tunnihind 164 eurot/h on usaldusisiku tehtud tööd ja selle keerukust arvestades liialt kõrge (FiMS § 54 lg 4). Kohus leiab, et usaldusisiku põhjendatud tunnitasu määr käesolevas asjas ei ületa koos käibemaksuga 146,4 eurot (ilma käibemaksuta 120 eurot). Seega kokku peab kohus usaldusisiku tasu põhjendatuks koos käibemaksuga summas 1464 eurot (10 x 146,4). Usaldusisiku taotlusel ja FiMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus käibemaks (PankrS § 29 lg 3 ja § 65 lg 11). Kohus mõistab võlgnikult välja usaldusisiku tasu summas 1464 eurot (sh käibemaks 264 eurot).

11. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Usaldusisik on taotlenud tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel kanda.

12. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so. 66 eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 10 töötunni eest, st 20 pooltunni eest ning menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud juhul 660 eurot (20 pooltundi x 33), koos lisanduva 22% käibemaksuga 805,20 eurot. Kohtu hinnangul on menetlusabi põhjendatud üksnes 805,20 euro ulatuses. Usaldusisiku tasust ülejäänud 661,50 (sisaldab käibemaksu) eurot mõistab kohus välja võlgnikult.


/ allkirjastatud digitaalselt /
Andres Suik, kohtunik