Teie: 05.03.2024
Riigi Tugiteenuste Keskus
Meie: 04.04.2024
VAIE
Riigi Tugiteenuste Keskuse 05.03.2024 otsuse nr 11.4-5/24/165 peale
Hiiumaa Vallavalitsus esitab perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse § 51 lg-te 1 ja 2 ning haldusmenetluse seaduse § 71 lg 1 ja § 72 lg 1 p 1 alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele vaide, millega taotleb enda suhtes 05.03.2024 tehtud otsuse nr 11.4-5/24/165 kehtetuks tunnistamist.
Asjaolud
1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) rahuldas 25.01.2019 otsusega nr 3-3.1/39 (muudeti 29.04.2020 otsusega nr 11.8-5/0362 ja 11.10.2022 otsusega nr 11.4-5/1005) Hiiumaa Vallavalitsuse (edaspidi toetuse saaja) taotluse meetmest „Koolivõrgu korrastamine“ tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine“ projekti „Koolivõrgu korrastamine ja nüüdisaegse õpikeskkonna loomine Kärdla Põhikoolis“ (projekti nr 2014-2020.1.04.18-0094) (edaspidi projekt) rahastamiseks.
2. Toetuse saaja viis konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbi riigihanke „Kärdla Põhikooli ehitustööd“ (viitenumber 234303; edaspidi riigihange). Hankes esitati kaks pakkumust, mis tunnistati mõlemad nõuetele vastavaks. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga Ehitus5ECO OÜ-ga (edaspidi töövõtja) hankeleping nr 14-1/127 (ETÜ 2013 ERITINGIMUSED).
3. Rahandusministeerium auditeeris 2023. aastal riigihanke läbiviimise õiguspärasust (projektiauditi nr ERF-374/2023). Auditi 30.01.2024 lõpparuande (edaspidi auditi lõpparuanne) tähelepanekus nr 4.1 toodi välja olulise rikkumisena, et riigihanke alusdokumentatsioonis (edaspidi RHAD) on loetletud erinevaid standardeid ilma märketa „või sellega samaväärne“.
3.1. Audiitorid märkisid, et hankemenetluse raames avaldas toetuse saaja riigihangete registris riigihanke alusdokumendid, kuid hanketeate avaldamise hetkel ei avaldatud pakkumisjuhendit, mis sisaldas olulises osas informatsiooni, mida riigihangete seaduse (RHS) järgi tuleb hankemenetluse algatamise hetkel avaldada. Hanke RHAD-de seas on ehitusprojekt, kus teiste seas on nt dokument „AR-3-01 Arhitektuur – seletuskiri“, kus on välja toodud erinevad standardid jm normdokumendid (nt SFS, DIN, EVS-EN ISO, RYL jm), millele pakkumus peab vastama. Samas dokumendis puudub aga märge standardite samaväärsuse aktsepteerimise kohta. Märge „või sellega samaväärne“ on toodud välja vaid pakkumisjuhendis, kuid pakkumisjuhendit RHAD-de seas ei olnud. Audiitorid leidsid, et vastava märke puudumine seadis potentsiaalsed pakkujad selgelt ebavõrdsesse olukorda.
3.2. Toetuse saaja viitas projektiauditi eelnõule kommentaari andes Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsusele asjas nr 3-21-2384. Nimetatud otsuses analüüsis ringkonnakohus olukorda, kus hankija oli jätnud viidetele standarditele lisamata lause „või sellega samaväärne“, kuid hankelepingus oli samaväärsete asenduste tegemine lubatud ja tellija ei saanud kergekäeliselt põhjusest olenemata keelduda asenduse kooskõlastamisest, kui töövõtja samaväärsust tõendab.
3.3. Toetuse saaja leidis, et viidatud kohtuasja ja auditeeritava projekti asjaolud on sarnased, kuna toetuse saaja kasutatud hankelepingu üldtingimuste punkti 8.1.3 ja eritingimuste punkti 39 kohaselt oli töövõtjal õigus teha muudatusi tellija poolt või korraldusel koostatud ehitusprojektis või muudes lähteandmetes ja ehitises kasutatavates ehitustoodetes (sh viimistlusmaterjalides) tellija eelneval nõusolekul. Kui tegemist oli tehniliselt, visuaalselt, kasutusomadustelt ja ülalpidamiskuludelt samaväärsete ehitustoodete, projektlahenduste või seadmetega, siis tellijal ei olnud õigust nende kooskõlastamisest keelduda.
3.4. Audiitorite hinnangul ei ole asjakohane tugineda viidatud ringkonnakohtu lahendile, kuna tegemist ei ole täpselt samasuguse olukorraga. Viidatud kohtuotsus keskendub audiitorite arvates väga kitsalt „standardikohase asja või teenuse“ asendamisele nendega samaväärsetega. RHS eristab aga asjade ja teenuste kõrval ka ehitustöid. Täpsemalt, erinevate standarditega ei määratleta auditeeritavas hankes mitte üksnes (kohtuotsuses nimetatud) asjade ja teenuste omadusi, vaid nendega kirjeldatakse muuhulgas ehitustööde ja ehitustegevustega seotud protseduure. Audiitorite hinnangul on RHAD-des nimetatud muuhulgas selliseid standardeid, mis ei seostu mingil viisil ehitustoodete, sh materjalide, projektlahenduste või seadmetega, vaid kirjeldavad ehituslikke protseduure ja protsesse, mille osas ei ole samaväärsust võimaldatud.
4. Tulenevalt projektiauditist viis rakendusüksus läbi riigihanke täiendava kontrolli ning nõustus auditis väljatoodud tähelepanekuga ja põhjendustega, mis puudutasid märke puudumist standardite samaväärsuse aktsepteerimise kohta.
Vaidlustatud otsus
5. 05.03.2024 tegi rakendusüksus otsuse nr 11.4/24/165 finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta (edaspidi otsus). Otsusega loetakse projekti raames mitteabikõlblikuks kuluks 186 565,51 eurot, millest toetus moodustab 158 580,67 eurot ja omafinantseering 27 984,84 eurot; vähendatakse KD-des nr 22 ja nr 23 hankega nr 234303 seotud abikõlblikke kulusid kokku 5% võrra ehk kokku summas 29 567,51 eurot; nõutakse tagasi KD-de nr 13, nr 14 ja nr 16 - nr 21 alusel väljamakstud toetus summas 133 448,29 eurot ja tasaarveldatakse tagasinõutav summa menetluses oleva KD 22 arvelt; vähendatakse projekti eelarvet tegevuses nr 13 „Ehituskulud“ mitteabikõlbliku kulu võrra ning muudetakse eelnevast tulenevalt 25.01.2019 taotluse rahuldamise otsust.
6. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
6.1. Hankelepingu üldtingimuste punkti 8.1.3, eritingimuste punkti 39 ja tehnilise kirjelduse punktiga 3.10 saab lugeda täidetuks RHS § 88 lg 6 tingimuse. Kuid RHS § 88 lg 3 kohaselt peab lisama märke „või sellega samaväärne“ ka RHAD-des väljatoodud standardite kohta, et pakkujatele oleks üheselt selge, et kõigi viidatud standardite puhul on samaväärsus lubatud;
6.2. rakendusüksus kordab sisuliselt auditi lõpparuandes esitatud põhjendusi, mis puudutavad toetuse saaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsuses esitatud seisukohtade mittekohaldatavust praeguses juhtumis;
6.3. käesolevas juhtumis on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõnel isikul võis jääda esitamata pakkumus selle tõttu, et hanke alusdokumentides nõuti konkreetsete standardite järgimist, kuid välistati nendega samaväärsed;
6.4. hankija ei saa eeldada, et nõuetekohase viite puudumisel teavad hankes osalemisest huvitatud isikud ise võimalusest arvestada oma pakkumuses samaväärsete lahenduste ja juhistega. Seega ei ole välistatud, et hankes osalevate isikute ring võinuks olla laiem, kui hankija oleks võimaldanud tehnilises kirjelduses nimetatud standardi osas pakkuda samaväärset lahendust;
6.5. tehnilise kirjelduse koostamisel on hankijal küll lai kaalutlusõigus, aga samas peab ta kaalutlusõigust teostades järgima teatavaid piire, st oma otsuste tegemisel lähtuma lisaks eriregulatsioonile ka RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest;
6.6. hanke tehnilises kirjelduses nimetatud standardid ei puuduta vähetähtsat osa hankelepingust, samuti ei saa lugeda rikkumist formaalseks. Kuna aga riigihankes esitati kaks pakkumust, millest mõlemad tunnistati vastavaks, on põhjendatud 5% finantskorrektsiooni määramine;
6.7. RHS-i korralik järgimine peab tagama olukorra, kus isikute õigusi pole võimalik isegi oletatavasti rikkuda. Piisab, kui kahju tekkimine oli põhimõtteliselt võimalik ja selle tekkimist ei saa välistada.
Vaide põhjendused
7. Toetuse saaja ei nõustu seisukohaga, et tema poolt auditi lõpparuandele antud kommentaaris viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsus haldusasjas nr 3-21-2384 ei ole praegusel juhul asjakohane.
7.1. Nimetatudes kohtuotsusega rahuldas ringkonnakohus Tartu linna (edaspidi kaebaja) apellatsioonkaebuse osas, mis puudutas riigihanke nr 196547 „Tartu Variku kooli ja spordihoone rajamine“ tehnilises kirjelduses erinevate standardite ja juhiste loetlemist ilma märketa „või sellega samaväärne“. Kohus tühistas selles osas Tallinna Halduskohtu 31.10.2022 otsuse, RTK 22.07.2021 otsuse nr 11.4-5/0926 ja 27.09.2021 vaideotsuse nr 11.4-5/02528-1 resolutsiooni punkti 2. RTK ringkonnakohtu otsust ei vaidlustanud.
7.2. Kohtuotsusest nähtuvalt heitis RTK kaebajale ette, et ta viitas ehitusprojektis erinevatele standarditele (SFS, EVS, DMX) ja juhistele (RT juhendkaart, Soome ehitusnormide kogumik), mida ei olnud täiendatud märkega „või samaväärne“:
1) Töö nr 06-18 koolihoone arhitektuurse põhiprojekti seletuskirja punktid:
1.1.5 olulisemate hooneosade, ehitustööde ja konstruktsioonide kohta käivad kvaliteedinõuded: uksed peavad vastama standarditele SFS 4434 ja SFS 4487; sademete ärajuhtimise inventar tuleb valmistada ja paigaldada vastavalt RT juhendkaardile RT 80 10632.
1.5.8 Tuletõkkeuksed/evakuatsiooniteel paiknevad uksed: sulused peavad vastama EVS 871:2010 “Tuletõkke ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutus”.
2) Töö nr 06-18 spordihoone arhitektuurse põhiprojekti seletuskirja punktid:
1.1.5 olulisemate hooneosade, ehitustööde ja konstruktsioonide kohta käivad kvaliteedinõuded: uksed peavad vastama standarditele SFS 4434 ja SFS 4487; sademete ärajuhtimise inventar tuleb valmistada ja paigaldada vastavalt RT juhendkaardile RT 80 10632.
1.5.8 Tuletõkkeuksed/evakuatsiooniteel paiknevad uksed: sulused peavad vastama EVS 871:2010 “Tuletõkke ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutus”.
3) Töö nr 042-17 kooli ja spordihoone veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte, ventilatsiooni ja jahutuse põhiprojekti seletuskirja punkt
7.2.3.4. ventilatsiooni survekatsetused: ventilatsiooni survekatsetused viiakse läbi vastavalt Soome Ehitusnormide Kogumiku osale D2, standardile SFS 4699 ja ehitusjärelevalve ametlikele juhenditele nii õhutöötlemismasinatele kui kanalitele.
4) Töö nr NO 04/11 17 Tartu Variku kool rekonstrueerimine ja ümberehitus elektripaigaldise põhiprojekti seletuskirja punkt:
1.13 aula lava valgustus: LED ja efektiprožektoreid juhitakse DMX 512 standardile vastava signaali abil.
7.3. Eelmisest punktist nähtuvalt sisaldasid kaebaja RHAD-d samuti selliseid standardeid ja juhiseid, mis käsitlevad ehitustöid.
7.4. Kaebaja viitas hankelepingule, mille punkt 2.17.4 oli sõnastatud järgmiselt: „Ehitusprojektis materjalide, ehitustoodete, seadmete või asjade kirjeldamiseks nimetatud kindlate ostuallikate, protsesside, kaubamärkide, patentide, tüüpide, päritolude ja tootmisviiside osas võib Töövõtja esitada Tellijale ettepaneku asendusteks samaväärsete materjalide, ehitustoodete, seadmete või asjadega kõigi järgmiste tingimuste täitmisel:
2.17.4.1. Töövõtja tõendab Tellijale ja vastava lahenduse projekteerijale/autorile tehniliste näitajate, vastupidavuse, ekspluatatsioonikulude jm omaduste samaväärsust; 2.17.4.2. vastava lahenduse projekteerija/autor kinnitab samaväärsust ning nõusolekut asendusega kirjalikult;
2.17.4.3. asendusega kaasnevad projekteerimis-, tõendamis-, vms kulud kannab Töövõtja. Asenduse õigsuse eest vastutab Töövõtja. Tellijal on õigus asenduse kooskõlastusest keelduda ning sellisel juhul ei ole Töövõtjal õigus tehnilisest kirjeldusest ja Tellija juhistest kõrvale kalduda.“
7.5. Kohtuotsuse punktis 6 on esitatud vastustaja vastuväited. Muu hulgas väidab vastustaja järgmist: „Kuigi kaebaja viidatud hankelepingu punktide sõnastused vastavad RHS § 88 lg-le 6, siis ei tulene nendest võimalust kasutada nõutud standardite ja/või juhendite asemel muid samaväärseid standardeid ja/või juhendeid. Kaebajale etteheidetud standardid ja juhised ei määratle ainult toote ja materjali omadusi, vaid kirjeldavad ka selle toote/materjali kasutamise protseduure.“ Samuti on ringkonnakohus otsuse põhjendavas osas punktis 13.1. viidanud vastustaja vaideotsuses esitatud seisukohale: „Vastustaja toob /…/ esile, et ehitusprojektis pole tegemist mitte üksnes tootestandarditega, vaid need kirjeldavad ka protseduure (nt ventilatsiooni survekatsetused tuleb läbi viia vastavalt standardile SFS 4699).
7.6. Ringkonnakohus leidis selles kohtuasjas kokkuvõtlikult järgmist:
7.6.1. Tegemist on tüüptingimusega, mida tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tuleb tüüptingimust tõlgendada selle kasutaja kahjuks (VÕS § 39 lg 1);
7.6.2. hankija on samaväärsuse hindamise jätnud lepingu täitmise faasi ega ole pidanud seda oluliseks pakkumuse esitamise etapis;
7.6.3. huvitatud pakkujatelt võib eeldada, et nad ei tutvu mitte üksnes ehitusprojektiga, vaid ka võimaliku sõlmitava hankelepingu projektiga;
7.6.4. Variku kooli hankelepingu projekti p 2.17.4 tagas pakkujale pakkumuse koostamise ja esitamise etapis kindluse, et tal on lepingu täitmise faasis õigus nõuda projektis nimetatud standardi kohase asja või teenuse asendamist samaväärse asja või teenusega. Seega ei takistanud ehitusprojektis kajastatud tingimused ringkonnakohtu hinnangul ettevõtjatele esitada pakkumusi võrdsetel alustel, samuti ei kahjustatud vaidlusaluste riigihangetega konkurentsi (RHS § 88 lg 7);
7.6.5. pakkumuste esitamise võimalikkust ja konkurentsi tagamist kinnitab asjaolu, et esitati kaheksa pakkumist. Sellises olukorras mõju olemasolu liidu eelarvele ei saa pidada tõenäoliseks (vt Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2020. a otsus asjas C-743/18, p 51).
7.7. Kuna ringkonnakohus rahuldas kaebuse Variku kooli kaebuse selles osas, mis puudutas nimetatud standarditele ja juhenditele märke „või sellega samaväärne“ lisamata jätmist, ei saanud kohus silmas pidada üksnes standardeid, mis käsitlesid „asju ja teenuseid“, vaid kõiki kaebaja RHAD-es märgitud standardeid ja juhendeid, sh neid, mis kirjeldasid ehistustöid. Kuna vastustaja oli nii vaideotsuses kui ka kohtumenetluses leidnud, et ehitusprojektis nimetatud standardid ja juhendid käsitlevad ka protseduure, mida hankelepingus sätestatud samaväärsuse lubamine ei hõlma, ei saanud see asjaolu ringkonnakohtule ka märkamatuks jääda. Veel enam, ringkonnakohus on pidanud vajalikuks tuua see esile ka kohtuotsuse põhjendavas osas.
7.8. Audiitorid ja rakendusüksus on omistanud lausekonstruktsioonile „asjad või teenused“ riigihankeõigusest pärineva kitsendava tähenduse, mis ei hõlma ehitustöid, kuid mida kohus ilmselt ise ei ole silmas pidanud. Ringkonnakohtu otsuses on „asju või teenuseid“ märgitud ainult kohtuotsuse selles osas üksikutel kordadel. Ülejäänud osas käsitleb kohtuotsus standardeid/juhendeid laiemalt. Jääb selgusetuks, miks kohus sellist sõnavalikut kasutas, kuigi tegemist oli ehitustööde hankelepinguga, mis oli kohtule teada, samuti oli kohus ilmselgelt teadlik ka vastustaja vastuväitest, et kõik standardid ja/või juhendid ei olnud lepinguga kaetud. Kindlasti aga ei saanud ringkonnakohtu otsus piirduda selles asjas asjade ja teenustega, sest põhjendused selle kohta puuduvad täiesti ning sellisel juhul ei oleks saanud kaebust standardeid ja juhendeid puudutavas osas rahuldada.
8. Toetuse saaja leiab, et hetkel kõne all oleva Kärdla Põhikooli ehitushanke ja kohtuotsuses käsitletud Tartu Variku kooli ehitushanke probleemistik on nii viidatud standardite ja juhendite kui hankelepingus võimaldatud samaväärsete asenduste osas olulistes aspektides sarnane.
9. Auditi lõppraportis ja otsuses on märgitud: hanke alusdokumentide sõnastuses (hankeleping p 8.1.3) oli samaväärne asendus lubatud ehitusprojektis või muudes lähteandmetes toodud ehitustoodete (sh viimistlusmaterjalide), projektlahenduste või seadmete osas. Toetuse saaja juhib veelkord tähelepanu lepingu sõnastusele. Hankelepingu üldtingimuste punkti 8.1.3 ja eritingimuste p 39 kohaselt oli töövõtjal õigus „teha muudatusi tellija poolt või korraldusel koostatud ehitusprojektis või muudes lähteandmetes ja ehitises kasutatavates ehitustoodetes (sh viimistlusmaterjalides) üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul, arvestades punktis 3.1.3 sätestatut. Kui tegemist on tehniliselt, visuaalselt, kasutusomadustelt ja ülalpidamiskuludelt samaväärsete ehitustoodete, projektilahenduste või seadmetega, siis tellijal ei ole õigust nende kooskõlastamisest keelduda. Samaväärsust peab tõendama töövõtja, esitades selleks vajalikud andmed või nende näidised.“ Toetuse saaja hinnangul saab mõistlik isik mõista seda punkti loogiliselt nii, et muudatused/asendused nii ehitusprojektis kui muudes lähteandmetes ja ehitustoodetes on võimalikud tellija eelneval nõusolekul, ja juhul, kui töövõtja tõendab, et asendus on samaväärne, ei või tellija nõusoleku andmisest keelduda. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust selle kasutaja (ehk hankija) kahjuks (VÕS § 39 lg 1).
10. Lähteandmed, milles samuti on muudatuste tegemine lubatud, ei ole otseselt lepingus defineeritud. Küll aga saab tõlgendamisel võtta abiks sama lepingu punkti 4.5.2.: „Töövõtja paigaldab ehitisse üksnes sellised ehitustooted ja -seadmed, mis vastavad õigusaktide, standardite ja teiste lähteandmete nõuetele.“ Sellest järelduvalt saab standardeid (ja ka juhendeid) mõista kõrvuti õigusaktide ja ehitusprojektiga selliste allikatena, mis sisaldavad lähteandmeid.
11. Mitte iga eksimus ei saa tuua kaasa finantskorrektsiooni, sest oluline eeldus finantskorrektsiooni tegemiseks on EL-i eelarvele tekkinud või tõenäoliselt tekkiv kahju. Alusetult saadud soodustuse tagastamise eesmärk ei ole sanktsioon, vaid alusetult saadud soodustuse tagastamine ehk olukorra nn heastamine (Euroopa Kohtu 1.10.2020 otsus asjas C-743/18, p 64).
12. „EK mõtestab riigihankedirektiivi sätete sisu lahti üldpõhimõtete abil. Järelikult tuleb ka riigihankedirektiivist RHS-i üle võetud sätteid tõlgendada üldpõhimõtete valguses. Seetõttu lähtuvad Eesti kohtud nii nagu EK RHS sätete sisustamisel üldpõhimõtetest.“1 Hankijal tuleb RHS § 3 punktidest 1 ja 2 tulenevalt kohelda ettevõtjaid mittediskrimineerivalt ning tegutseda läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Toetuse saaja ei eita, et RHS § 88 lg 3 kohustab hankijat lisama märke „või sellega samaväärne“ igale tehnilises kirjelduses viidatud standardile. Siiski tuleb ka selle kohustuse sisu ja täitmist hinnata riigihangete üldpõhimõtetest lähtuvalt ning hinnata selle rikkumise tagajärjel saabunud või tõenäoliselt saabuvat kahju. Kui selline kahju on hoitud ära muul viisil kui viidatud standardi juurde märke lisamisega, ei tohiks finantskorrektsiooni tegemine olla põhjendatud.
13. Konkreetsele, saabunud kahjule pole viidanud ei Rahandusministeerium oma auditi lõpparuandes ega rakendusüksus. Kahju tekkimist saaks pidada tõenäoliseks, kui huvitatud pakkujaid oleks ebavõrdselt koheldud ja piiratud sellega konkurentsi. Vaidlustatud otsuses on rakendusüksus selgitanud, et kahju tekkimine oli põhimõtteliselt võimalik ja seda ei saa välistada põhjusel, et ehitusprojektis nimetatud standardite juures märke „või sellega samaväärne“ puudumine võis mõjutada hankes osalemisest huvitatud isikute ringi, hanke tulemust ja pakkumuste maksumust. Toetuse saaja on seisukohal, et selle võimaluse muudab ebatõenäoliseks RHAD-de osaks olnud hankelepingu projektis märgitud võimalus pakkuda samaväärseid asendusi/muudatusi, sh lähteandmetes. Ka eelviidatud kohtuotsuses leidis ringkonnakohus, et hankelepingu tingimus tagas pakkujale pakkumuse koostamise ja esitamise etapis kindluse, et tal on lepingu täitmise faasis õigus nõuda samaväärseid asendusi. Seetõttu ei olnud takistatud pakkumuste esitamine võrdsetel alustel ega kahjustatud konkurentsi. Kuna esitati mitu pakkumust, ei saa mõju liidu eelarvele pidada tõenäoliseks. Sama järelduse saab toetuse saaja hinnangul teha praeguses asjas.
Toetuse saaja seisukohad kokkuvõtlikult
14. Kokkuvõtlikult leiab toetuse saaja järgmist:
14.1. hoolimata sellest, et ehitusprojektis olid viited standarditele ja juhenditele, millele ei olnud lisatud märget „või sellega samaväärne“, ei olnud pakkumuste esitamine võrdsetel alustel takistatud ega kahjustatud seega konkurentsi;
14.2. huvitatud pakkujad said RHAD-de hulgas sisalduva hankelepingu projekti tingimusi mõistlikult mõista nii, et töövõtjal on võimalik lepingu täitmise faasis nõuda projektis nimetatud standardikohase ja/või juhendile vastava asja või ehitustöö muutmist/asendamist samaväärsega;
14.3. esitati kaks pakkumust, mis on Hiiumaal suure maksumusega riigihangete puhul täiesti tavapärane. Mõlemad pakkumused tunnistati vastavaks. Seega oli pakkumuse esitamine võimalik ja konkurents tagatud;
14.4. kahju tekkimist liidu eelarvele ei ole põhjust seetõttu pidada tõenäoliseks;
14.5. kuna kahju tekkimise tõenäolisus on üks vältimatutest finantskorrektsiooni tegemise eeldustest, ei ole finantskorrektsiooni tegemine praeguses olukorras põhjendatud.
Toetuse saaja nõue
15. HMS § 72 lg 1 p 1 alusel ja ülaltoodud põhjendusi silmas pidades taotleb toetuse saaja:
Tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 05.03.2024 otsus nr 11.4/5/24/165 „Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta“
(allkirjastatud digitaalselt)
Hergo Tasuja
vallavanem