1

Lisa 2

… nr

„Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine„

Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Lähtudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes

4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikes 1 sätestatule detailplaneering võib põhjendatud vajaduse

korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse

vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;

3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Samas eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 10 punkti 1 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda jäätmekäitluskoha rajamise, laiendamise või

rekonstrueerimiseks, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse» § 6 lõike 1 punktis 23 nimetatud juhul.

Antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik

muutmine ning antud maa-alal planeeritakse alajaam. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see

võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö eesmärgiks on välja

selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr

224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

2

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa

tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu (DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse

tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta

asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

3. Üldinfo

3.1 Detailplaneeringu vajadus

Detailplaneeringu eesmärk on: kinnistu sihtotstarbe muutmine, kinnistute piiride muutmine,

ehitusõiguse määramine uute hoonete ja rajatiste ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja tehnovõrkude

lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Detailplaneeringuala asub Jõhvi linna läänepoolses osas Jõhvi vallale kuuluvatel maa-alal, mis

paiknevad väljakujunenud tootmismaa piirkonnas ning piirnevad lõunast Tallinna-Narva raudteega.

Olemasolev juurdepääs kinnistutele on tagatud Sompa tänava poolt. Planeeringuala jääb

altkaevandatud maa-alale (langetatud ala, osaliselt kvaasistabiilne). Planeeritava ala suurus on ca

21609 m2 (planeeritava maa-ala skeem, lisa 1).

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Sompa tn 49 (katastritunnus 25101:001:0716, üldkasutatav maa

100%, pindala 16992.0 m²), Sompa tänav T12 (katastritunnus 25101:001:0657, transpordimaa 100%,

pindala 3923.0 m²) ning osaliselt Sompa tänav T10 (katastritunnus 25301:001:0126, transpordimaa

100%, pindala 2084.0 m²) kinnistuid.

Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan

Planeeritav maa-ala piirneb Kooli tn 21a // Jõhvi raudteejaam (katastritunnus 25301:001:0013,

transpordimaa 100%, pindala 384053.0 m2), Sompa tänav T9 (katastritunnus 25301:001:0125,

3

transpordimaa 100%, pindala 3088.0 m2), Sompa tänav J4 (katastritunnus 25301:001:0056,

transpordimaa 100%, pindala 763.0 m2), Sompa tn 51e (katastritunnus 25301:001:0111, ühiskondlike

ehitiste maa 100%, pindala 5254.0 m2), Sompa tn 51d (katastritunnus 25301:001:0112, ühiskondlike

ehitiste maa 100%, pindala 5489.0 m2) Edise tee 28 // Paju (katastritunnus 25201:005:0350,

maatulundusmaa 100%, pindala 82914.0 m2) Rukkilille (katastritunnus 25201:005:0126,

maatulundusmaa 100%, pindala 51523.0 m2) Tapa-Narva 260,7-266,4 km // Ääre (katastritunnus

25201:002:0129, transpordimaa 100%, pindala 561773.0 m2) kinnistutega.

3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus

Sompa tn 49 kinnistule kavandatakse kolm krunti, millest kaks on vajalikud alajaama rajamiseks

(elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa), millele kavandatakse juhtimishooned maksimaalse

kõrgusega kuni 7,7 m. Elering AS alajaama krundi suurus on ligikaudu 4501 m² ning Elektrilevi OÜ

alajaama krundi suurus ligikaudu 2562 m². Kolmas krunt suurusega ligikaudu 7063 m² on

kavandatud tootmismaa sihtotstarbega ning võimaldab maa-ala edasist kasutuselevõttu piirkonna

ettevõtlus- ja tootmistegevuse arendamiseks.

Juurdepääs alajaamade kruntidele on kavandatud Sompa tn T10 kinnistult rajatava mahasõidu kaudu

ning juurdepääsutee rajamisega Sompa tn T12 kinnistule.

Joonis 2. Planeeringu lahendusskeem

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Planeeritav tegevus ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus.

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Algatatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu

(kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut.

Üldplaneeringu järgi on Sompa tn 49 juhtotstarve puhke-, virgestus- ja haljasmaa (P).

Planeeringuga soovitakse Sompa tn 49 kinnistut muuta tootmismaaks (T).

4

Jõhvi valla arengukavaga 2025-2035 seatud üldiste põhimõtete ja strateegiliste eesmärkidega

kavandatav tegevus vastuollu ei lähe.

Sompa tn 49 kinnisasjal kehtib Jõhvi Linnavolikogu 18.11.2004 määrusega nr 63 kehtestatud „Jõhvi

kalmistu, Jõhvi linna loode piiri ja Tallinn-Narva raudtee vahelise ala detailplaneering“, milles nähti

maaüksusel olemasolevate tehnovõrkude tõttu ette haljasala maa.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Sompa tn 49 kinnistu on peamiselt madala haljastusega maa-ala. Maa-alal on väike ehitis.

Informatsioon jääkreostuse osas puudub.

5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus

Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta, kuid

Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250-700 m sügavuses paiknevad, 25-28% rauda

sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve

vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi kõrgendil on karstivorme.

Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis põlevkivi, mis esineb vaheldumisi

lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast

lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna territooriumilt maa-alustest kaevandustest.

Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km2 ) on

altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja

Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti kaetud 1-2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on

lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad.

Kinnistu on osaliselt kaitsmata ja osaliselt nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse

suhtes ( Joonis 3).

Joonis 3. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Keskkonnaportaal, andmed ja kaart).

3.2.2 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Planeeringualal puuduvad

5

looduskaitseobjektid. Lähim kaitsealuse liigi (III kategooria kaitsealune fauna – Crex crex (rukkirääk),

EELIS kood KLO9124825) leiukoht asub ca 140 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei ulatu antud

leiukohani.

Joonis 4. Kaitsealuse liigi leiukoht (X-GIS Maa- ja Ruumiamet)

5.3 Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid.

5.4 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Sompa tn 49 kinnistut läbivad 35-110kV kõrgepingeliin koos 50 m laiuse kaitsevööndiga ja 1-20 kV

keskpingeliin koos 20 m laiuse kaitsevööndiga, olemasolev veetorustik.

Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt kvaasistabiilne

(joonis 5).

Joonis 5. Altkaevandatud alad (X-Gis. Maa-amet, Maardlate rakendus)

6

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt

ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on

lokaalsed ja lühiajalised. Samas keskkonnamõjud võivad esineda peale planeeringu elluviimist.

6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud Sompa tn 49 kinnistut asukoha, ümbritseva maakasutuse

ning piirkonna arenguvajadusega. Tegemist on munitsipaalomandis oleva hoonestamata maa-alaga,

mis paikneb Jõhvi linna loodepiiril väljakujunenud tootmis- ja ettevõtluspiirkonnas. Planeeringuala

piirneb lõunast Tallinna-Narva raudteega, läänest maatulundusmaadega ning põhjast ja idast

tootmisotstarbeliste kinnistutega. Kehtivas Jõhvi valla üldplaneeringus määratud puhke- ja

virgestusmaa juhtotstarve tuleneb 2004. aastal kehtestatud „Jõhvi kalmistu, Jõhvi linna loode piiri ja

Tallinn-Narva raudtee vahelise ala“ detailplaneeringust, milles nähti maaüksusel olemasolevate

tehnovõrkude tõttu ette haljasala maa.

Sompa tn 49 kinnistut läbivad 35-110kV kõrgepingeliin koos 50 m laiuse kaitsevööndiga ja 1-20 kV

keskpingeliin koos 20 m laiuse kaitsevööndiga, mille ümberpaigaldamine oleks tehniliselt keerukas

ja majanduslikult ebamõistlik. Seetõttu on maaüksuse kasutusvõimalused piiratud ning

olemasolevatest tehnovõrkudest tulenevad piirangud on olnud maakasutuse kujundamisel määrava

tähtsusega. Samas loob olemasolev elektritaristu eeldused maaüksuse kasutamiseks energeetilise

taristu arendamiseks. Juhtotstarbe muutmine võimaldab rajada maaüksusele alajaama, mis toetab

piirkonna elektrivõrgu arengut, suurendab varustuskindlust ning on kooskõlas Sompa tn 49 kinnistu

asukoha ja olemasoleva taristuga. Lisaks võimaldab muudatus võtta kasutusele Sompa tn 49 kinnistu

selle osa, mida ei vajata alajaama rajamiseks, eesmärgil, mis vastab paremini ümbritsevale

tootmiskeskkonnale.

Juhtotstarbe muutmine võimaldab maaressursi otstarbekamat kasutamist ning viib üldplaneeringu

vastavusse piirkonna tegeliku maakasutuse ja arengusuundadega.

6.2 Altkaevandatud alaga seotud keskkonnariskid ja piirangud

Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt kvaasistabiilne

(langetatud ala servakonsool), vt joonis 5.

Maapinna stabiilsus kaevandatud alal on erinev sõltuvalt põlevkivi väljamise tehnoloogiast.

Allmaakaevandamise puhul võivad kaevandatud tühemikud põhjustada deformatsioone (vajumisi),

mille mõju ulatub maapinnani. Kivimite struktuur tervikuna küll ei muutu, kuid toimub nende osaline

purunemine ja täiendavate lõhede ilmumine, muutub ka veerežiim. Deformatsioonide

tekkemehhanismi määrab kasutatav kaevandamisviis. Kaevandamisviiside puhul on erinevusi

laekäitlusviisis, seega ka maapinna võimalike deformatsioonide tekkemehhanismis ja parameetrites.

Langetatud maa tekib alal, kus kaevandamisel ei jäetud tervikuid (kombainkaevandamine), või kui

jäeti, siis lühiajalisi, et nad puruneksid kaevandamise ajal, või kui tühimikud täideti täitematerjaliga.

Langetatud maa vajub kaevandamise käigus. Selle püsivus sõltub katendi ja kihindi paksuse suhtest,

katendi kooslusest, täitematerjali hulgast ja töö kvaliteedist. Eesti põlevkivimaardlas on nendeks

aladeks, kus kasutati käsikambreid ja –laavasid, kombainlaavasid, laus- või kihtväljamise katselanke,

kambriplokkide katselist varistamist. Langetatud maal võib esineda maa järel- või hilisvajumist.

Langetatud alal ehitamisel peab arvestama maa hilise vajumise võimalikkusega ja suurusega ning

niiskuserežiimi võimalikku muutusega.

Kvaasistabiilne maa tekib kui lae ülalhoidmiseks kasutatakse tervikuid, täiteriitu jne, mis ei purune

kaevandamise ajal, kuid see võib toimuda hiljem. Seega kvaasistabiilne maa käitub esialgu kui

stabiilne, kuid hiljem võib seal esineda maa vajumist ja varinguid. Põlevkivimaardla maa on

kvaasistabiilne kambritega kaevandatud alal, kui kaevandamissügavus on suurem kui 35…40 m,

langetatud alal vajumismolli perve ja seda ümbritseva püsiva või stabiilse maa vahel (kaevelangi või

7

–ploki alguses ja lõpus), käikude peal, kui katendi paksus on väiksem kui 10…12 m. Kvaasistabiilsel

alal (langetatud ala servakonsooli kohas) on ehitamine üldiselt keelatud, lubatav vaid erandkorras,

geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel.1

6.3 Mõju pinnasele

On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (rajatiste, tehnovõrkude, platside ja teede rajamine). Kaevanditest

väljastatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel.

Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Kaevise

kasutamine ja bilanss esitatakse ehitusprojektiga. Kaevetöödest ülejääva kaevise kasutamiseks

planeeringualast väljaspool, tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile ja saada vastav luba.

Maapõueseaduse § 97 lg 1 alusel vaja Keskkonnaameti luba ehitamisel üle jääva kaevise tarbimisel

või võõrandamise juhtudel, kui kaevise kogus on suurem kui 5000 kuupmeetrit.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja

kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.

Alajaama ehituse käigus ja selle kasutusajal puudub põhjendatud eeldus saastunud pinnase tekkeks,

lähtudes ka kavandatavast tegevusest.

6.4 Mõju pinna- ja põhjaveele

Põhjavesi planeeritava alajaama piirkonnas on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Samas ei ole ette näha

tegevusi, mis põhjustaksid pinna- ja põhjavee saastamist.

Mõju pinna- ja põhjaveele võib avalduda avariiolukorras, kuid õnnetusi ja avariisid eeldada ei ole.

Kavandatud alajaama rajamisega ei suurene eeldatavalt mõju pinna- ja põhjaveele. Veekogusid

läheduses ei ole, mistõttu mõju veekogule ja vee-elustikule puudub.

6.5 Mõju loodusele

Planeeritava ala praegune taimkate ei ole üldiselt väärtuslike taimekooslustega, mille säilimine

olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada

kõrge väärtusega elupaigaks.

6.6 Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

6.7 Jäätme- ja energiamahukus

Kavandatud hoonete energiamahukus ei ole suur. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide,

veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil ja

osaliselt kinnistu edasisel kasutamisel.

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud detailplaneeringu puhul ei ole oodata jäätmete

tekkimist mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab

rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekke kohas, korraldama

oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale

1 Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine. Tallinna Tehnikaülikooli

mäeinstituut. Lep 3-2_15/3275-3/2013 KIK14033. Tallinn 2015

8

isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

6.8 Riigipiiriülene mõju

Piiriülest mõju alajaama rajamisega ei kaasne.

6.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid

Alajaama ehitamine on tingitud peamiselt linna arenguga. Samas loob olemasolev elektritaristu

eeldused maaüksuse kasutamiseks energeetilise taristu arendamiseks.

Alajaama rajamise ja käitamisega kaasnevad võimalikud mõjud inimese tervisele ja heaolule on

eelkõige seotud elektromagnetväljade, müra, visuaalse mõju, ohutuse ning ehitusaegsete häiringutega.

Elektromagnetväljade puhul tuleb arvestada, et elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade tasemed

elukeskkonnas ei tohi ületada sotsiaalministri 01.09.2025 määruses nr 45 sätestatud piirväärtusi.

Terviseameti selgituse kohaselt on piirväärtused kehtestatud inimese tervisele mõjuda võivate

kahjulike füüsikaliste tegurite hindamiseks.

Nõuetekohaselt projekteeritud ja käitatava alajaama puhul, kui tagatud on vajalikud ohutuskujad,

juurdepääsupiirangud ja tehnilised nõuded, ei ole eeldada olulist ebasoodsat mõju inimese tervisele.

Vajaduse korral tuleb hinnata elektromagnetväljade tasemeid arvutuse, modelleerimise või mõõtmise

teel.

Heaolu seisukohalt võib olulisemaks osutuda alajaama müra, eelkõige trafode või jahutusseadmete

pidev madalsageduslik heli. Müra mõju sõltub alajaama kaugusest elamutest, seadmete tehnilistest

näitajatest, maastiku reljeefist, hoonestusest ja öisest taustmürast. Välisõhus leviva müra

normtasemed on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel keskkonnaministri 16.12.2016

määrusega nr 71 ning tehnoseadmete müra puhul tuleb arvestada elamu maa-aladel kehtivate

piirnormidega. Terviseameti andmetel on tehnoseadmete müra piirnormid välisõhus üldjuhul päeval

50 dB ja öösel 40 dB, sõltuvalt ala mürakategooriast.

Lähim elamu jääb ca 300 m kaugusele. Elanikkonnale avalduv mõju on üldjuhul lokaalne ja ei ulatu

lähima elamuni.

Sotsiaal-majanduslikust aspektist võib alajaama rajamine avaldada ka positiivset mõju, kuna see

parandab piirkonna elektrivarustuse töökindlust, võimaldab uute tarbijate liitumist ning toetab

ettevõtluse ja elamuarenduse toimimist. Ehitusaegne mõju on ajutine ja võib seisneda ehitusmüras,

liikluskoormuse suurenemises ning ajutistes liikumis- või kasutuspiirangutes. Pärast ehitustööde

lõppu on alajaama käitamisega seotud sotsiaal-majanduslik mõju üldjuhul vähene, kui rajatis ei

põhjusta normtasemeid ületavat müra ega olulist visuaalset või ruumilist häiringut.

Eeldatavalt ei kaasne alajaama rajamisega normatiive ületava vibratsiooni-, müra- ja õhusaastetaseme

tõusu, mis kahjustaks inimese tervist ja heaolu.

6.10 Jäätmed

Planeeringu realiseerumisel suures koguses eriliigilisi tahkeid jäätmeid, mida eraldi peaks käitlema

või koguma, ei teki.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu

26.06.2025 määrusest nr 125 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

6.11 Õhusaastatus ja lõhnahäiring

Müra, vibratsiooni ja õhusaaste allikad planeeritava ala piirkonnas on vähesel määral ka praegu. Seda

põhjustavad piirkonna ettevõtted (nt betoonitehas).

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju õhusaastele.

6.12 Müra, vibratsioon

9

Elektromagnetväljade puhul tuleb arvestada, et elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade tasemed

elukeskkonnas ei tohi ületada sotsiaalministri 01.09.2025 määruses nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse

ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ sätestatud piirväärtusi. Terviseameti selgituse kohaselt

on piirväärtused kehtestatud inimese tervisele mõjuda võivate kahjulike füüsikaliste tegurite

hindamiseks.

Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 ning tehnoseadmete müra puhul tuleb arvestada

elamu maa-aladel kehtivate piirnormidega. Terviseameti andmetel on tehnoseadmete müra

piirnormid välisõhus üldjuhul päeval 50 dB ja öösel 40 dB, sõltuvalt ala mürakategooriast.

Nõuetekohaselt projekteeritud ja käitatava alajaama puhul, kui tagatud on vajalikud ohutuskujad,

juurdepääsupiirangud ja tehnilised nõuded, ei ole eeldada olulist ebasoodsat mõju inimese tervisele.

Seega märkimisväärset müra ja vibratsiooni kavandatud tegevusega ei kaasne. Samuti ei kaasne

olulist mõju välisõhu kvaliteedile.

6.13 Valgus, soojus, kiirgus

Alajaama territoorium ei ole plaanitud valgustada ega varustada soojaenergiaga.

Alajaam ei ole ioniseeriva kiirguse allikas. Alajaama elektriseadmete tööga võivad kaasneda

madalsageduslikud elektri- ja magnetväljad, mida käsitatakse mitteioniseeriva kiirgusena. Elektri-,

magnet- ja elektromagnetväljade tasemed elukeskkonnas ei tohi ületada sotsiaalministri 01.09.2025

määruses nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ sätestatud

piirväärtusi. Nõuetekohaselt projekteeritud ja käitatava alajaama korral, kui piirväärtused on tagatud

ning kõrvaliste isikute juurdepääs seadmetele on piiratud, ei ole olulist ebasoodsat mõju inimese

tervisele eeldada.

Võttes eeltoodud arvesse, ei ole antud alajaama projekteerimisel oodata olulist valgustuse, soojuse ja

kiirguse reostust.

6.14 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Nõuetekohase tegevuse korral keskkonna- ja terviseohtlike avariiolukordade esinemine on

vähetõenäoline.

6.15 Koosmõju

Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude

kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

7. Leevendatavad tingimused

1) Planeeringuala kasutusaegsed müratasemed ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud

asjakohase mürakategooria piirnorme. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid

suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

2) Kavandatava tegevusega on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu. Ehitamisel arvestada, et ala

välisõhus 2(2) levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud vastava

mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.

3) Jõhvi vald asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus. Siseruumides tuleb tagada

radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus

ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, on

soovitatav enne ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised ja vajadusel

rakendada radoonitõkke meetmeid.

10

4) Projekteerimise käigus tuleb kaaluda geotehnilise ekspertiisi läbi viimist, mille käigus uuritakse

ja selgitatakse välja, kas antud maa-alale ehitamine on lubatav. Ehitusprojektis pakutakse välja

vundamendi tüüp ning vajaduse korral esitatakse lahendused veel säilinud kaeveõõnte täitmiseks

või sundvaristamiseks (vt punkt 6.2).

5) Elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade tasemed elukeskkonnas ei tohi ületada sotsiaalministri

01.09.2025 määruses nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise

kord“ sätestatud piirväärtusi.

8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja alajaama sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat negatiivset keskkonnamõju,

sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele;

7) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa

tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Eelhinnangu koostaja: Svetlana Jürgens, Jõhvi Vallavalituse keskkonnaspetsialist

JÕHVI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kooli 2 tel 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025

41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006

Registrikood 75033483 www.johvi.ee

Keskkonnaamet

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Terviseamet

[email protected]

Eesti Geoloogiateenistus Meie: 29.06.2026 nr 7-1.3/2988-2

[email protected]

Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavolikogu otsuse

„Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja

Sompa tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“

eelnõu osas

Käesolevaga edastame Teile seisukoha võtmiseks Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa

tänav T12 ja Sompa tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise osas.

Palume vastata 30 kalendripäeva jooksul.

Lugupidamisega

Nelli Sameli

Arhitekt

mob 5300 8847

[email protected]

Lisad:

1. Otsuse „Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu;

2. Lisa 1. Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu skeem;

3. Lisa 2. KSH eelhinnang;

4. Lisa 3. Detailplaneeringu lähteseisukohad

Volikogu otsuse eelnõu

Jõhvi 00. augusti 2026 nr 000

Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja

Sompa tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Detailplaneeringust huvitatud isik Elering AS (registrikood 11022 625) esitas 05.06.2026 taotluse

Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 kinnistute ja Sompa tänav T10 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringuala asub Jõhvi linna läänepoolses osas Jõhvi vallale kuuluvatel maa-alal, mis

paiknevad väljakujunenud tootmismaa piirkonnas ning piirnevad lõunast Tallinna-Narva raudteega.

Olemasolev juurdepääs kinnistutele on tagatud Sompa tänava poolt. Planeeringuala jääb

altkaevandatud maa-alale (langetatud ala, osaliselt kvaasistabiilne). Planeeritava ala suurus on ca

21609 m2 (planeeritava maa-ala skeem, lisa 1).

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Sompa tn 49 (katastritunnus 25101:001:0716, üldkasutatav maa

100%, pindala 16992.0 m²), Sompa tänav T12 (katastritunnus 25101:001:0657, transpordimaa 100%,

pindala 3923.0 m²) ning osaliselt Sompa tänav T10 (katastritunnus 25301:001:0126, transpordimaa

100%, pindala 2084.0 m²) kinnistuid.

Planeeritav maa-ala piirneb Kooli tn 21a // Jõhvi raudteejaam (katastritunnus 25301:001:0013,

transpordimaa 100%, pindala 384053.0 m2), Sompa tänav T9 (katastritunnus 25301:001:0125,

transpordimaa 100%, pindala 3088.0 m2), Sompa tänav J4 (katastritunnus 25301:001:0056,

transpordimaa 100%, pindala 763.0 m2), Sompa tn 51e (katastritunnus 25301:001:0111, ühiskondlike

ehitiste maa 100%, pindala 5254.0 m2), Sompa tn 51d (katastritunnus 25301:001:0112, ühiskondlike

ehitiste maa 100%, pindala 5489.0 m2) Edise tee 28 // Paju (katastritunnus 25201:005:0350,

maatulundusmaa 100%, pindala 82914.0 m2) Rukkilille (katastritunnus 25201:005:0126,

maatulundusmaa 100%, pindala 51523.0 m2) Tapa-Narva 260,7-266,4 km // Ääre (katastritunnus

25201:002:0129, transpordimaa 100%, pindala 561773.0 m2) kinnistutega.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu sihtotstarbe muutmine, kinnistute piiride muutmine,

ehitusõiguse määramine uute hoonete ja rajatiste ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja tehnovõrkude

lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine.

Sompa tn 49 kinnistule kavandatakse kolm krunti, millest kaks on vajalikud alajaama rajamiseks

(elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa), millele kavandatakse juhtimishooned maksimaalse

kõrgusega kuni 7,7 m. Elering AS alajaama krundi suurus on ligikaudu 4501 m² ning Elektrilevi OÜ

alajaama krundi suurus ligikaudu 2562 m². Kolmas krunt suurusega ligikaudu 7063 m² on kavandatud

tootmismaa sihtotstarbega ning võimaldab maa-ala edasist kasutuselevõttu piirkonna tootmistegevuse

arendamiseks.

Juurdepääs alajaamade kruntidele on kavandatud Sompa tn T10 kinnistult rajatava mahasõidu kaudu

ning juurdepääsutee rajamisega Sompa tn T12 kinnistule.

Algatatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli

2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Sompa tn 49 juhtotstarve

puhke-, virgestus- ja haljasmaa (P). Planeeringuga soovitakse Sompa tn 49 kinnistut muuta

tootmismaaks (T).

Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud Sompa tn 49 kinnistu asukoha, ümbritseva maakasutuse

ning piirkonna arenguvajadusega. Tegemist on munitsipaalomandis oleva hoonestamata maa-alaga,

mis paikneb Jõhvi linna loodepiiril väljakujunenud tootmis- ja ettevõtluspiirkonnas. Planeeringuala

piirneb lõunast Tallinna-Narva raudteega, läänest maatulundusmaadega ning põhjast ja idast

tootmisotstarbeliste kinnistutega. Kehtivas Jõhvi valla üldplaneeringus määratud puhke- ja

virgestusmaa juhtotstarve tuleneb 2004. aastal kehtestatud „Jõhvi kalmistu, Jõhvi linna loode piiri ja

Tallinn-Narva raudtee vahelise ala“ detailplaneeringust, milles nähti maaüksusel olemasolevate

tehnovõrkude tõttu ette haljasala maa.

Sompa tn 49 kinnistut läbivad 35-110kV kõrgepingeliin koos 50 m laiuse kaitsevööndiga ja 1-20 kV

keskpingeliin koos 20 m laiuse kaitsevööndiga, mille ümberpaigaldamine oleks tehniliselt keerukas

ja majanduslikult ebamõistlik. Seetõttu on maaüksuse kasutusvõimalused piiratud ning

olemasolevatest tehnovõrkudest tulenevad piirangud on olnud maakasutuse kujundamisel määrava

tähtsusega. Samas loob olemasolev elektritaristu eeldused maaüksuse kasutamiseks energeetilise

taristu arendamiseks. Juhtotstarbe muutmine võimaldab rajada maaüksusele uue alajaama, mis toetab

piirkonna elektrivõrgu arengut, suurendab varustuskindlust ning aitab tagada piirkonna ettevõtete ja

elanike kvaliteetse elektrivarustuse. Lisaks võimaldab muudatus võtta kasutusele Sompa tn 49

kinnistu selle osa, mida ei vajata alajaama rajamiseks, eesmärgil, mis vastab paremini ümbritsevale

tootmiskeskkonnale.

Juhtotstarbe muutmine võimaldab maaressursi otstarbekamat kasutamist ning viib üldplaneeringu

vastavusse piirkonna tegeliku maakasutuse ja arengusuundadega.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33

lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju. Planeeritud ei ole tegevusi, millega kaasneksid täiendavad olulised keskkonnamõjud

planeeringualast väljaspool (Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav

T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang lisa

2).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist

suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele;

7) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt on Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa

tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade

kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega

edastatud 00.00.2026 kirjaga nr 000 Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Terviseametile ja

Eesti Geoloogiateenistusele seisukoha kujundamiseks.

Otsuse eelnõu koos lisadega on korrigeeritud vastavalt esitatud seisukohtadele ja märkustele.

Kõikidelt ametitelt ning Maa- ja Ruumiametist saabunud vastused ei sisaldanud informatsiooni, mis

oleks takistuseks detailplaneeringu algatamisele.

Sompa tn 49 kinnisasjal kehtib Jõhvi Linnavolikogu 18.11.2004 määrusega nr 63 kehtestatud „Jõhvi

kalmistu, Jõhvi linna loode piiri ja Tallinn-Narva raudtee vahelise ala detailplaneering“. Antud

planeeringu kehtestamisega muutub nimetatud planeering osaliselt kehtetuks.

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 142 lõike

1, lõike 2 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2 ning lähtudes

Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku

rakendamisest Jõhvi vallas” § 2 punktist 2, vallavolikogu

o t s u s t a b :

1. Algatada Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu koostamine.

2. Jätta Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10 kinnistute ning

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.

3. Kinnitada Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 3).

4. Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi Vallavalitsus ja kehtestaja Jõhvi Vallavolikogu

(aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2).

5. Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on

võimalik tutvuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Jõhvi valla kodulehel ja tööpäevadel

Jõhvi Vallavalitsuse hoones aadressil Kooli tn 2, 41595 Jõhvi.

6. Teatada detailplaneeringu algatamisest:

6.1 ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;

6.2 Ametlikes Teadaannetes;

6.3 Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;

6.4 Maa- ja Ruumiametile;

6.5 Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.

7. Otsus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.

Maris Toome

Volikogu esimees

Lisa 1

Jõhvi Volikogu 27.08.2026 otsusele nr 000

„Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja

Sompa tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“

Planeeritava maa-ala skeem

Pindala 21 609 m2

planeeritava ala piir

katastriüksuste piirid

Lisa 3

Jõhvi Vallavolikogu 00.00.2026 otsusele nr 000

„Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja

Sompa tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“

JÕHVI VALLA, JÕHVI LINNA SOMPA TN 49, SOMPA TÄNAV T12 JA

SOMPA TÄNAV T10 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. ÜLDANDMED

1.1. Huvitatud isik: Elering AS (registrikood 11022625)

1.2. Asukoht: Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12

ja Sompa tänav T10

1.3. Lähteseisukohtade kehtivus: 3 aastat

1.4. Lähteseisukohtade koostamise alus: planeerimisseadus

1.5 Detailplaneeringu koostaja planeeringu koostaja peab vastama

planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 sätestatud

tingimustele.

2. PLANEERINGU EESMÄRK

2.1. Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu sihtotstarbe muutmine, kinnistute piiride muutmine,

ehitusõiguse määramine uute hoonete ja rajatiste ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja tehnovõrkude

lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine.

Sompa tn 49 kinnistule kavandatakse kolm krunti, millest kaks on vajalikud alajaama rajamiseks

(elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa), millele kavandatakse juhtimishooned maksimaalse

kõrgusega kuni 7,7 m. Elering AS alajaama krundi suurus on ligikaudu 4501 m² ning Elektrilevi OÜ

alajaama krundi suurus ligikaudu 2562 m². Kolmas krunt suurusega ligikaudu 7063 m² on

kavandatud tootmismaa sihtotstarbega ning võimaldab maa-ala edasist kasutuselevõttu piirkonna

tootmistegevuse arendamiseks.

2.2. Algatatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 18.

juuli 2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Sompa tn 49

juhtotstarve puhke-, virgestus- ja haljasmaa (P). Planeeringuga soovitakse Sompa tn 49 kinnistut

muuta tootmismaaks (T).

2.3. Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:

2.3.1. planeeringuala kruntideks jaotamine;

2.3.2. krundi hoonestusala määramine;

2.3.3. krundi ehitusõiguse määramine;

2.3.4. detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede asukoha määramine;

2.3.5. ehitise ehituslike tingimuste määramine;

2.3.6. ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

2.3.7. liikluskorralduse põhimõtete määramine;

2.3.8. haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

2.3.9. kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

2.3.10. servituutide seadmise vajaduse määramine;

2.3.11. müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

2.3.12. muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

Planeeritava ala suurus on ca 21609 m2

Planeeritava maa-ala skeem

Kavandatava tegevuse skeem

3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA ASJAOLUD

3.1. Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud 18.07.2013 Jõhvi Vallavolikogu otsusega nr 127).

3.2. Lähiala detailplaneeringud:

„Jõhvi kalmistu, Jõhvi linna loode piiri ja Tallinn-Narva raudtee vahelise ala detailplaneering“,

kehtestatud 18.11.2004 Jõhvi Linnavolikogu määrusega nr 63.

3.3. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega

nr 1-1/2016/278).

3.4. Jõhvi valla arengukava 2024-2030.

3.5. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana.

3.6. Arvesse võtta Maa- ja Ruumiameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade

kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):

3.7. Arvesse võtta Terviseameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade

kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):

3.8. Arvesse võtta Eesti Geoloogiateenistuse arvamus detailplaneeringu algatamise,

lähteseisukohtade kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):

3.9. Arvesse võtta Keskkonnaameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade

kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):

4. UURINGUTE VAJADUS

4.1. Detailplaneering koostada aktuaalsele 1:500 mõõtkavaga topo-geodeetilisele alusplaanile, mis ei

ole vanem kui 2 aastat.

4.2. Geodeetilise mõõdistamise koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 14.06.2016.a

määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“

sätestatud nõudeid. Geodeetilise mõõdistuse aruanne esitada Jõhvi vallavalitsusele ja

Ehitisregistrisse.

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

5.1. Detailplaneeringuala asub Jõhvi linna läänepoolses osas Jõhvi vallale kuuluvatel maa-alal, mis

paiknevad väljakujunenud tootmismaa piirkonnas ning piirnevad lõunast Tallinna-Narva raudteega.

Olemasolev juurdepääs kinnistutele on tagatud Sompa tänava poolt. Kinnistu on hoonestamata.

5.2. Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Sompa tn 49 (katastritunnus 25101:001:0716, üldkasutatav

maa 100%, pindala 16992.0 m²), Sompa tänav T12 (katastritunnus 25101:001:0657, transpordimaa

100%, pindala 3923.0 m²) ning osaliselt Sompa tänav T10 (katastritunnus 25301:001:0126,

transpordimaa 100%, pindala 2084.0 m²) kinnistuid.

5.3. Kitsendused: Sompa tn 49 kinnistut läbivad 35-110kV kõrgepingeliin koos 50 m laiuse

kaitsevööndiga ja 1-20 kV keskpingeliin koos 20 m laiuse kaitsevööndiga, olemasolev veetorustik.

Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt kvaasistabiilne.

6. ERINÕUDED, -TINGIMUSED JA PIIRANGUD PLANEERINGU KOOSTAMISEL

6.1. Esitada planeeritava ala ja lähiümbruse planeeritav liiklusskeem. Sompa tänavalt kohalikku

sissesõidu kinnistule planeerimisel arvestada kahesuunalise liikluskorraldusega.

6.2. Kirjeldada olemasolev olukord.

6.3. Määrata ehitusõigus, mis sisaldab:

6.3.1. planeeritava maa-ala kasutamise sihtotstarbeid;

6.3.2. hoonete suurimat lubatud arvu krundil;

6.3.3. hoonete suurimat lubatud ehitusalust pinda, näidates võimaliku hoonestatava ala täpse

paiknemise krundil;

6.3.4. hoonete maksimaalset korruselisust;

6.3.5. ehitiste suurimat kõrgust meetrites, sidudes selle absoluutse kõrgusega.

6.4. Määrata ehitiste üldised asukoha- ja arhitektuurinõuded, mis sisaldavad:

6.4.1. ehitistevahelisi kujasid;

6.4.2. arhitektuursete piirangutena hoonete katusetüüpe ja -kaldeid ning välisviimistluses

kasutatavate materjalide loetelu, eelistades kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ehitusmaterjale ning

keelates imiteerivate materjalide kasutamist;

6.4.3. piirete asukohti (olemasolul), tüüpe ja kõrgusi.

6.5. Teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek.

6.6. Lahendada planeeringualaga seonduv tuleohutus.

6.7. Näidata kõrg- ja madalhaljastus; tuua minimaalsele kohustusliku haljastuse protsendi sees välja

ka minimaalne kohustuslik kõrghaljastuse protsent.

6.8. Tehnovõrgud:

6.8.1. esitada olemasoleva olukorra iseloomustus;

6.8.2. küsida planeeringuala teenindavate tehnovõrkude valdajatelt lähtetingimused planeeringu

koostamiseks;

6.8.3. Keelatud on keskkonda kahjustavad tehnovarustuse, sh küttesüsteemide, lahendused.

6.8.4. Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja

liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite äranäitamisega. Vajalikud võimsused

esitada seletuskirjas. Olemasolevate tehnovõrkude ümbertõstmisel või maa alla paigaldamisel tuleb

need paigutada võimalikult kompaktselt, et tagada võrdväärsed ehitustingimused (hoonestusalad)

kõigil planeeritavatel kruntidel;

6.8.5 Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga

mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi.

6.8.6. kooskõlastada detailplaneeringplaneeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude

valdajatega.

6.9. Kitsendused ja servituudid:

6.9.1. esitada vajadusel ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks:

teeservituudid, liiniservituudid ja muud servituudid;

6.9.2. kanda tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudid tehnovõrkude koondplaanile.

6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt eesti Standardi

CEN/TS 14383-2:2022 nõuetele.

6.11. Määrata planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.

6.12. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine,

sorteerimine, äravedu) kohta. Pideva asfaltkatte rajamine on keelatud.

6.13. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel määrata keskkonnatingimused

planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

6.14. Planeeringu elluviimise peatükis tuua välja planeeringu realiseerimise etapid ja kohaliku

omavalitsuse ja arendaja või huvitatud isiku kohustused planeeringu rakendamisel, vajalikud

kokkulepped ja võimalused planeeringu realiseerumisel.

7. DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUSE KOOSTAMISE NÕUDED

7.1 Detailplaneeringu eskiislahendus esitada mahus, mis võimaldab hinnata kavandatava

ruumimuudatuse sobivust ja mõju antud piirkonnas.

7.2 Detailplaneeringu graafilises osas esitada topo-geodeetilisel alusplaanil kavandatava hoonestuse

ning teiste ruumiliste elementide ligikaudne paiknemine, peamised ehituslikud näitajad ning nende

omavaheline vastasmõju antud piirkonnas.

7.3 Detailplaneeringu tekstilises osas esitada olemasoleva olukorra ja kavandatava ruumilise

keskkonna muudatuse kirjeldus ning kavandatava sobivuse põhjendused.

7.4. Planeeringu koostamisel on nõutav vähemalt üks planeeringu eskiisi avalik arutelu.

8. KOOSTÖÖTEGIJAD

Keskkonnaamet, Päästeamet, Terviseamet, Eesti Geoloogiateenistus.

9. KAASATAVAD:

Maa- ja Ruumiamet.

Planeeringualal asuvate tehnovõrkude valdajad: Järve Biopuhastus OÜ, Elering AS, Elektrilevi OÜ.

Planeeringuala piirinaabrid: Kooli tn 21a // Jõhvi raudteejaam (25301:001:0013), Sompa tänav T9

(25301:001:0125), Sompa tänav J4 (25301:001:0056), Sompa tn 51e (25301:001:0111), Sompa tn

51d (25301:001:0112), Edise tee 28 // Paju (25201:005:0350), Rukkilille (25201:005:0126), Tapa-

Narva 260,7-266,4 km // Ääre (25201:002:0129) kinnistute omanikud.

10. LÄHTESEISUKOHTADE MUUTMINE

Kui planeeringu koostamise käigus lähteseisukohtade muutuste ulatus ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Jõhvi Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu dokument muutmisele.

11. KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED

1.1. Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Maa- ja Ruumiameti poolt koostatud juhendist

„Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks“ (https://planeerimine.ee/docs/noustik/ ).

11.2. Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise

planeerimise leppemärgid 2013“.

11.3. Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud

failikogumina. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete nõuetele vastavuse kontroll

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/control).

11.4. Arvestada tuleb asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete

täiendamisele võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muuta. Järgida kehtivaid

nõudeid.

12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA

Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule.

Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik

ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst, ka kooskõlastustest, istungite

tegelikest toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Detailplaneeringut menetletakse

üldplaneeringut muutvana.

aeg tegevus

27.06.2026 algatamine volikogus.

Otsuse lisad: KSH eelhinnang, lähteseisukohad

sept 2026algatamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

sept 2026 hanke korraldamine planeeringu koostaja leidmiseks

nov 2026 detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek

nod - dets 2026 detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu

jaan - märts 2027 planeeringu lahenduse koostamine ja kooskõlastamine

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või

korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikendada)

apr 2027 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)

juuni 2027 vastuvõtmine volikogus

juuli 2027 vastuvõtmise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

Juuli - aug 2027 detailplaneeringu avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav arutelu; arvestada tuleb ka

10-päevase etteteatamisega)

sept – okt 2027 planeeringu esitamine Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks (kuni 60 päeva-

PlanS § 138 lg 3)

(kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit

võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine)

nov - dets 2027 kehtestamine volikogus

dets 2027 - jaan

2028

kehtestamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

+ 30 päeva vaidlustusaeg

Lähteseisukohtade koostaja:

Nelli Sameli

Jõhvi Vallavalitsuse arhitekt

1

Lisa 2

… nr

„Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine„

Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Lähtudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes

4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikes 1 sätestatule detailplaneering võib põhjendatud vajaduse

korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse

vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;

3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Samas eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 10 punkti 1 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda jäätmekäitluskoha rajamise, laiendamise või

rekonstrueerimiseks, välja arvatud «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse» § 6 lõike 1 punktis 23 nimetatud juhul.

Antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik

muutmine ning antud maa-alal planeeritakse alajaam. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see

võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö eesmärgiks on välja

selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr

224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

2

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa

tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu (DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse

tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta

asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

3. Üldinfo

3.1 Detailplaneeringu vajadus

Detailplaneeringu eesmärk on: kinnistu sihtotstarbe muutmine, kinnistute piiride muutmine,

ehitusõiguse määramine uute hoonete ja rajatiste ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja tehnovõrkude

lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Detailplaneeringuala asub Jõhvi linna läänepoolses osas Jõhvi vallale kuuluvatel maa-alal, mis

paiknevad väljakujunenud tootmismaa piirkonnas ning piirnevad lõunast Tallinna-Narva raudteega.

Olemasolev juurdepääs kinnistutele on tagatud Sompa tänava poolt. Planeeringuala jääb

altkaevandatud maa-alale (langetatud ala, osaliselt kvaasistabiilne). Planeeritava ala suurus on ca

21609 m2 (planeeritava maa-ala skeem, lisa 1).

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Sompa tn 49 (katastritunnus 25101:001:0716, üldkasutatav maa

100%, pindala 16992.0 m²), Sompa tänav T12 (katastritunnus 25101:001:0657, transpordimaa 100%,

pindala 3923.0 m²) ning osaliselt Sompa tänav T10 (katastritunnus 25301:001:0126, transpordimaa

100%, pindala 2084.0 m²) kinnistuid.

Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan

Planeeritav maa-ala piirneb Kooli tn 21a // Jõhvi raudteejaam (katastritunnus 25301:001:0013,

transpordimaa 100%, pindala 384053.0 m2), Sompa tänav T9 (katastritunnus 25301:001:0125,

3

transpordimaa 100%, pindala 3088.0 m2), Sompa tänav J4 (katastritunnus 25301:001:0056,

transpordimaa 100%, pindala 763.0 m2), Sompa tn 51e (katastritunnus 25301:001:0111, ühiskondlike

ehitiste maa 100%, pindala 5254.0 m2), Sompa tn 51d (katastritunnus 25301:001:0112, ühiskondlike

ehitiste maa 100%, pindala 5489.0 m2) Edise tee 28 // Paju (katastritunnus 25201:005:0350,

maatulundusmaa 100%, pindala 82914.0 m2) Rukkilille (katastritunnus 25201:005:0126,

maatulundusmaa 100%, pindala 51523.0 m2) Tapa-Narva 260,7-266,4 km // Ääre (katastritunnus

25201:002:0129, transpordimaa 100%, pindala 561773.0 m2) kinnistutega.

3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus

Sompa tn 49 kinnistule kavandatakse kolm krunti, millest kaks on vajalikud alajaama rajamiseks

(elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa), millele kavandatakse juhtimishooned maksimaalse

kõrgusega kuni 7,7 m. Elering AS alajaama krundi suurus on ligikaudu 4501 m² ning Elektrilevi OÜ

alajaama krundi suurus ligikaudu 2562 m². Kolmas krunt suurusega ligikaudu 7063 m² on

kavandatud tootmismaa sihtotstarbega ning võimaldab maa-ala edasist kasutuselevõttu piirkonna

ettevõtlus- ja tootmistegevuse arendamiseks.

Juurdepääs alajaamade kruntidele on kavandatud Sompa tn T10 kinnistult rajatava mahasõidu kaudu

ning juurdepääsutee rajamisega Sompa tn T12 kinnistule.

Joonis 2. Planeeringu lahendusskeem

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Planeeritav tegevus ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus.

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Algatatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu

(kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut.

Üldplaneeringu järgi on Sompa tn 49 juhtotstarve puhke-, virgestus- ja haljasmaa (P).

Planeeringuga soovitakse Sompa tn 49 kinnistut muuta tootmismaaks (T).

4

Jõhvi valla arengukavaga 2025-2035 seatud üldiste põhimõtete ja strateegiliste eesmärkidega

kavandatav tegevus vastuollu ei lähe.

Sompa tn 49 kinnisasjal kehtib Jõhvi Linnavolikogu 18.11.2004 määrusega nr 63 kehtestatud „Jõhvi

kalmistu, Jõhvi linna loode piiri ja Tallinn-Narva raudtee vahelise ala detailplaneering“, milles nähti

maaüksusel olemasolevate tehnovõrkude tõttu ette haljasala maa.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Sompa tn 49 kinnistu on peamiselt madala haljastusega maa-ala. Maa-alal on väike ehitis.

Informatsioon jääkreostuse osas puudub.

5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus

Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta, kuid

Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250-700 m sügavuses paiknevad, 25-28% rauda

sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve

vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi kõrgendil on karstivorme.

Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis põlevkivi, mis esineb vaheldumisi

lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast

lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna territooriumilt maa-alustest kaevandustest.

Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km2 ) on

altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja

Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti kaetud 1-2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on

lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad.

Kinnistu on osaliselt kaitsmata ja osaliselt nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse

suhtes ( Joonis 3).

Joonis 3. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Keskkonnaportaal, andmed ja kaart).

3.2.2 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Planeeringualal puuduvad

5

looduskaitseobjektid. Lähim kaitsealuse liigi (III kategooria kaitsealune fauna – Crex crex (rukkirääk),

EELIS kood KLO9124825) leiukoht asub ca 140 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei ulatu antud

leiukohani.

Joonis 4. Kaitsealuse liigi leiukoht (X-GIS Maa- ja Ruumiamet)

5.3 Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid.

5.4 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Sompa tn 49 kinnistut läbivad 35-110kV kõrgepingeliin koos 50 m laiuse kaitsevööndiga ja 1-20 kV

keskpingeliin koos 20 m laiuse kaitsevööndiga, olemasolev veetorustik.

Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt kvaasistabiilne

(joonis 5).

Joonis 5. Altkaevandatud alad (X-Gis. Maa-amet, Maardlate rakendus)

6

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt

ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on

lokaalsed ja lühiajalised. Samas keskkonnamõjud võivad esineda peale planeeringu elluviimist.

6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud Sompa tn 49 kinnistut asukoha, ümbritseva maakasutuse

ning piirkonna arenguvajadusega. Tegemist on munitsipaalomandis oleva hoonestamata maa-alaga,

mis paikneb Jõhvi linna loodepiiril väljakujunenud tootmis- ja ettevõtluspiirkonnas. Planeeringuala

piirneb lõunast Tallinna-Narva raudteega, läänest maatulundusmaadega ning põhjast ja idast

tootmisotstarbeliste kinnistutega. Kehtivas Jõhvi valla üldplaneeringus määratud puhke- ja

virgestusmaa juhtotstarve tuleneb 2004. aastal kehtestatud „Jõhvi kalmistu, Jõhvi linna loode piiri ja

Tallinn-Narva raudtee vahelise ala“ detailplaneeringust, milles nähti maaüksusel olemasolevate

tehnovõrkude tõttu ette haljasala maa.

Sompa tn 49 kinnistut läbivad 35-110kV kõrgepingeliin koos 50 m laiuse kaitsevööndiga ja 1-20 kV

keskpingeliin koos 20 m laiuse kaitsevööndiga, mille ümberpaigaldamine oleks tehniliselt keerukas

ja majanduslikult ebamõistlik. Seetõttu on maaüksuse kasutusvõimalused piiratud ning

olemasolevatest tehnovõrkudest tulenevad piirangud on olnud maakasutuse kujundamisel määrava

tähtsusega. Samas loob olemasolev elektritaristu eeldused maaüksuse kasutamiseks energeetilise

taristu arendamiseks. Juhtotstarbe muutmine võimaldab rajada maaüksusele alajaama, mis toetab

piirkonna elektrivõrgu arengut, suurendab varustuskindlust ning on kooskõlas Sompa tn 49 kinnistu

asukoha ja olemasoleva taristuga. Lisaks võimaldab muudatus võtta kasutusele Sompa tn 49 kinnistu

selle osa, mida ei vajata alajaama rajamiseks, eesmärgil, mis vastab paremini ümbritsevale

tootmiskeskkonnale.

Juhtotstarbe muutmine võimaldab maaressursi otstarbekamat kasutamist ning viib üldplaneeringu

vastavusse piirkonna tegeliku maakasutuse ja arengusuundadega.

6.2 Altkaevandatud alaga seotud keskkonnariskid ja piirangud

Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt kvaasistabiilne

(langetatud ala servakonsool), vt joonis 5.

Maapinna stabiilsus kaevandatud alal on erinev sõltuvalt põlevkivi väljamise tehnoloogiast.

Allmaakaevandamise puhul võivad kaevandatud tühemikud põhjustada deformatsioone (vajumisi),

mille mõju ulatub maapinnani. Kivimite struktuur tervikuna küll ei muutu, kuid toimub nende osaline

purunemine ja täiendavate lõhede ilmumine, muutub ka veerežiim. Deformatsioonide

tekkemehhanismi määrab kasutatav kaevandamisviis. Kaevandamisviiside puhul on erinevusi

laekäitlusviisis, seega ka maapinna võimalike deformatsioonide tekkemehhanismis ja parameetrites.

Langetatud maa tekib alal, kus kaevandamisel ei jäetud tervikuid (kombainkaevandamine), või kui

jäeti, siis lühiajalisi, et nad puruneksid kaevandamise ajal, või kui tühimikud täideti täitematerjaliga.

Langetatud maa vajub kaevandamise käigus. Selle püsivus sõltub katendi ja kihindi paksuse suhtest,

katendi kooslusest, täitematerjali hulgast ja töö kvaliteedist. Eesti põlevkivimaardlas on nendeks

aladeks, kus kasutati käsikambreid ja –laavasid, kombainlaavasid, laus- või kihtväljamise katselanke,

kambriplokkide katselist varistamist. Langetatud maal võib esineda maa järel- või hilisvajumist.

Langetatud alal ehitamisel peab arvestama maa hilise vajumise võimalikkusega ja suurusega ning

niiskuserežiimi võimalikku muutusega.

Kvaasistabiilne maa tekib kui lae ülalhoidmiseks kasutatakse tervikuid, täiteriitu jne, mis ei purune

kaevandamise ajal, kuid see võib toimuda hiljem. Seega kvaasistabiilne maa käitub esialgu kui

stabiilne, kuid hiljem võib seal esineda maa vajumist ja varinguid. Põlevkivimaardla maa on

kvaasistabiilne kambritega kaevandatud alal, kui kaevandamissügavus on suurem kui 35…40 m,

langetatud alal vajumismolli perve ja seda ümbritseva püsiva või stabiilse maa vahel (kaevelangi või

7

–ploki alguses ja lõpus), käikude peal, kui katendi paksus on väiksem kui 10…12 m. Kvaasistabiilsel

alal (langetatud ala servakonsooli kohas) on ehitamine üldiselt keelatud, lubatav vaid erandkorras,

geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel.1

6.3 Mõju pinnasele

On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (rajatiste, tehnovõrkude, platside ja teede rajamine). Kaevanditest

väljastatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel.

Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Kaevise

kasutamine ja bilanss esitatakse ehitusprojektiga. Kaevetöödest ülejääva kaevise kasutamiseks

planeeringualast väljaspool, tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile ja saada vastav luba.

Maapõueseaduse § 97 lg 1 alusel vaja Keskkonnaameti luba ehitamisel üle jääva kaevise tarbimisel

või võõrandamise juhtudel, kui kaevise kogus on suurem kui 5000 kuupmeetrit.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja

kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.

Alajaama ehituse käigus ja selle kasutusajal puudub põhjendatud eeldus saastunud pinnase tekkeks,

lähtudes ka kavandatavast tegevusest.

6.4 Mõju pinna- ja põhjaveele

Põhjavesi planeeritava alajaama piirkonnas on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Samas ei ole ette näha

tegevusi, mis põhjustaksid pinna- ja põhjavee saastamist.

Mõju pinna- ja põhjaveele võib avalduda avariiolukorras, kuid õnnetusi ja avariisid eeldada ei ole.

Kavandatud alajaama rajamisega ei suurene eeldatavalt mõju pinna- ja põhjaveele. Veekogusid

läheduses ei ole, mistõttu mõju veekogule ja vee-elustikule puudub.

6.5 Mõju loodusele

Planeeritava ala praegune taimkate ei ole üldiselt väärtuslike taimekooslustega, mille säilimine

olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada

kõrge väärtusega elupaigaks.

6.6 Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

6.7 Jäätme- ja energiamahukus

Kavandatud hoonete energiamahukus ei ole suur. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide,

veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil ja

osaliselt kinnistu edasisel kasutamisel.

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud detailplaneeringu puhul ei ole oodata jäätmete

tekkimist mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab

rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekke kohas, korraldama

oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale

1 Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine. Tallinna Tehnikaülikooli

mäeinstituut. Lep 3-2_15/3275-3/2013 KIK14033. Tallinn 2015

8

isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

6.8 Riigipiiriülene mõju

Piiriülest mõju alajaama rajamisega ei kaasne.

6.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid

Alajaama ehitamine on tingitud peamiselt linna arenguga. Samas loob olemasolev elektritaristu

eeldused maaüksuse kasutamiseks energeetilise taristu arendamiseks.

Alajaama rajamise ja käitamisega kaasnevad võimalikud mõjud inimese tervisele ja heaolule on

eelkõige seotud elektromagnetväljade, müra, visuaalse mõju, ohutuse ning ehitusaegsete häiringutega.

Elektromagnetväljade puhul tuleb arvestada, et elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade tasemed

elukeskkonnas ei tohi ületada sotsiaalministri 01.09.2025 määruses nr 45 sätestatud piirväärtusi.

Terviseameti selgituse kohaselt on piirväärtused kehtestatud inimese tervisele mõjuda võivate

kahjulike füüsikaliste tegurite hindamiseks.

Nõuetekohaselt projekteeritud ja käitatava alajaama puhul, kui tagatud on vajalikud ohutuskujad,

juurdepääsupiirangud ja tehnilised nõuded, ei ole eeldada olulist ebasoodsat mõju inimese tervisele.

Vajaduse korral tuleb hinnata elektromagnetväljade tasemeid arvutuse, modelleerimise või mõõtmise

teel.

Heaolu seisukohalt võib olulisemaks osutuda alajaama müra, eelkõige trafode või jahutusseadmete

pidev madalsageduslik heli. Müra mõju sõltub alajaama kaugusest elamutest, seadmete tehnilistest

näitajatest, maastiku reljeefist, hoonestusest ja öisest taustmürast. Välisõhus leviva müra

normtasemed on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel keskkonnaministri 16.12.2016

määrusega nr 71 ning tehnoseadmete müra puhul tuleb arvestada elamu maa-aladel kehtivate

piirnormidega. Terviseameti andmetel on tehnoseadmete müra piirnormid välisõhus üldjuhul päeval

50 dB ja öösel 40 dB, sõltuvalt ala mürakategooriast.

Lähim elamu jääb ca 300 m kaugusele. Elanikkonnale avalduv mõju on üldjuhul lokaalne ja ei ulatu

lähima elamuni.

Sotsiaal-majanduslikust aspektist võib alajaama rajamine avaldada ka positiivset mõju, kuna see

parandab piirkonna elektrivarustuse töökindlust, võimaldab uute tarbijate liitumist ning toetab

ettevõtluse ja elamuarenduse toimimist. Ehitusaegne mõju on ajutine ja võib seisneda ehitusmüras,

liikluskoormuse suurenemises ning ajutistes liikumis- või kasutuspiirangutes. Pärast ehitustööde

lõppu on alajaama käitamisega seotud sotsiaal-majanduslik mõju üldjuhul vähene, kui rajatis ei

põhjusta normtasemeid ületavat müra ega olulist visuaalset või ruumilist häiringut.

Eeldatavalt ei kaasne alajaama rajamisega normatiive ületava vibratsiooni-, müra- ja õhusaastetaseme

tõusu, mis kahjustaks inimese tervist ja heaolu.

6.10 Jäätmed

Planeeringu realiseerumisel suures koguses eriliigilisi tahkeid jäätmeid, mida eraldi peaks käitlema

või koguma, ei teki.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu

26.06.2025 määrusest nr 125 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

6.11 Õhusaastatus ja lõhnahäiring

Müra, vibratsiooni ja õhusaaste allikad planeeritava ala piirkonnas on vähesel määral ka praegu. Seda

põhjustavad piirkonna ettevõtted (nt betoonitehas).

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju õhusaastele.

6.12 Müra, vibratsioon

9

Elektromagnetväljade puhul tuleb arvestada, et elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade tasemed

elukeskkonnas ei tohi ületada sotsiaalministri 01.09.2025 määruses nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse

ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ sätestatud piirväärtusi. Terviseameti selgituse kohaselt

on piirväärtused kehtestatud inimese tervisele mõjuda võivate kahjulike füüsikaliste tegurite

hindamiseks.

Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 ning tehnoseadmete müra puhul tuleb arvestada

elamu maa-aladel kehtivate piirnormidega. Terviseameti andmetel on tehnoseadmete müra

piirnormid välisõhus üldjuhul päeval 50 dB ja öösel 40 dB, sõltuvalt ala mürakategooriast.

Nõuetekohaselt projekteeritud ja käitatava alajaama puhul, kui tagatud on vajalikud ohutuskujad,

juurdepääsupiirangud ja tehnilised nõuded, ei ole eeldada olulist ebasoodsat mõju inimese tervisele.

Seega märkimisväärset müra ja vibratsiooni kavandatud tegevusega ei kaasne. Samuti ei kaasne

olulist mõju välisõhu kvaliteedile.

6.13 Valgus, soojus, kiirgus

Alajaama territoorium ei ole plaanitud valgustada ega varustada soojaenergiaga.

Alajaam ei ole ioniseeriva kiirguse allikas. Alajaama elektriseadmete tööga võivad kaasneda

madalsageduslikud elektri- ja magnetväljad, mida käsitatakse mitteioniseeriva kiirgusena. Elektri-,

magnet- ja elektromagnetväljade tasemed elukeskkonnas ei tohi ületada sotsiaalministri 01.09.2025

määruses nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ sätestatud

piirväärtusi. Nõuetekohaselt projekteeritud ja käitatava alajaama korral, kui piirväärtused on tagatud

ning kõrvaliste isikute juurdepääs seadmetele on piiratud, ei ole olulist ebasoodsat mõju inimese

tervisele eeldada.

Võttes eeltoodud arvesse, ei ole antud alajaama projekteerimisel oodata olulist valgustuse, soojuse ja

kiirguse reostust.

6.14 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Nõuetekohase tegevuse korral keskkonna- ja terviseohtlike avariiolukordade esinemine on

vähetõenäoline.

6.15 Koosmõju

Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude

kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

7. Leevendatavad tingimused

1) Planeeringuala kasutusaegsed müratasemed ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud

asjakohase mürakategooria piirnorme. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid

suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

2) Kavandatava tegevusega on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu. Ehitamisel arvestada, et ala

välisõhus 2(2) levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud vastava

mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.

3) Jõhvi vald asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus. Siseruumides tuleb tagada

radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus

ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, on

soovitatav enne ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised ja vajadusel

rakendada radoonitõkke meetmeid.

10

4) Projekteerimise käigus tuleb kaaluda geotehnilise ekspertiisi läbi viimist, mille käigus uuritakse

ja selgitatakse välja, kas antud maa-alale ehitamine on lubatav. Ehitusprojektis pakutakse välja

vundamendi tüüp ning vajaduse korral esitatakse lahendused veel säilinud kaeveõõnte täitmiseks

või sundvaristamiseks (vt punkt 6.2).

5) Elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade tasemed elukeskkonnas ei tohi ületada sotsiaalministri

01.09.2025 määruses nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise

kord“ sätestatud piirväärtusi.

8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja alajaama sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat negatiivset keskkonnamõju,

sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele;

7) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa

tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Eelhinnangu koostaja: Svetlana Jürgens, Jõhvi Vallavalituse keskkonnaspetsialist

JÕHVI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kooli 2 tel 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025

41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006

Registrikood 75033483 www.johvi.ee

Keskkonnaamet

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Terviseamet

[email protected]

Eesti Geoloogiateenistus Meie: 29.06.2026 nr 7-1.3/2988-2

[email protected]

Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavolikogu otsuse

„Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja

Sompa tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“

eelnõu osas

Käesolevaga edastame Teile seisukoha võtmiseks Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa

tänav T12 ja Sompa tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise osas.

Palume vastata 30 kalendripäeva jooksul.

Lugupidamisega

Nelli Sameli

Arhitekt

mob 5300 8847

[email protected]

Lisad:

1. Otsuse „Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu;

2. Lisa 1. Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu skeem;

3. Lisa 2. KSH eelhinnang;

4. Lisa 3. Detailplaneeringu lähteseisukohad

Volikogu otsuse eelnõu

Jõhvi 00. augusti 2026 nr 000

Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja

Sompa tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Detailplaneeringust huvitatud isik Elering AS (registrikood 11022 625) esitas 05.06.2026 taotluse

Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 kinnistute ja Sompa tänav T10 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringuala asub Jõhvi linna läänepoolses osas Jõhvi vallale kuuluvatel maa-alal, mis

paiknevad väljakujunenud tootmismaa piirkonnas ning piirnevad lõunast Tallinna-Narva raudteega.

Olemasolev juurdepääs kinnistutele on tagatud Sompa tänava poolt. Planeeringuala jääb

altkaevandatud maa-alale (langetatud ala, osaliselt kvaasistabiilne). Planeeritava ala suurus on ca

21609 m2 (planeeritava maa-ala skeem, lisa 1).

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Sompa tn 49 (katastritunnus 25101:001:0716, üldkasutatav maa

100%, pindala 16992.0 m²), Sompa tänav T12 (katastritunnus 25101:001:0657, transpordimaa 100%,

pindala 3923.0 m²) ning osaliselt Sompa tänav T10 (katastritunnus 25301:001:0126, transpordimaa

100%, pindala 2084.0 m²) kinnistuid.

Planeeritav maa-ala piirneb Kooli tn 21a // Jõhvi raudteejaam (katastritunnus 25301:001:0013,

transpordimaa 100%, pindala 384053.0 m2), Sompa tänav T9 (katastritunnus 25301:001:0125,

transpordimaa 100%, pindala 3088.0 m2), Sompa tänav J4 (katastritunnus 25301:001:0056,

transpordimaa 100%, pindala 763.0 m2), Sompa tn 51e (katastritunnus 25301:001:0111, ühiskondlike

ehitiste maa 100%, pindala 5254.0 m2), Sompa tn 51d (katastritunnus 25301:001:0112, ühiskondlike

ehitiste maa 100%, pindala 5489.0 m2) Edise tee 28 // Paju (katastritunnus 25201:005:0350,

maatulundusmaa 100%, pindala 82914.0 m2) Rukkilille (katastritunnus 25201:005:0126,

maatulundusmaa 100%, pindala 51523.0 m2) Tapa-Narva 260,7-266,4 km // Ääre (katastritunnus

25201:002:0129, transpordimaa 100%, pindala 561773.0 m2) kinnistutega.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu sihtotstarbe muutmine, kinnistute piiride muutmine,

ehitusõiguse määramine uute hoonete ja rajatiste ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja tehnovõrkude

lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine.

Sompa tn 49 kinnistule kavandatakse kolm krunti, millest kaks on vajalikud alajaama rajamiseks

(elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa), millele kavandatakse juhtimishooned maksimaalse

kõrgusega kuni 7,7 m. Elering AS alajaama krundi suurus on ligikaudu 4501 m² ning Elektrilevi OÜ

alajaama krundi suurus ligikaudu 2562 m². Kolmas krunt suurusega ligikaudu 7063 m² on kavandatud

tootmismaa sihtotstarbega ning võimaldab maa-ala edasist kasutuselevõttu piirkonna tootmistegevuse

arendamiseks.

Juurdepääs alajaamade kruntidele on kavandatud Sompa tn T10 kinnistult rajatava mahasõidu kaudu

ning juurdepääsutee rajamisega Sompa tn T12 kinnistule.

Algatatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli

2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Sompa tn 49 juhtotstarve

puhke-, virgestus- ja haljasmaa (P). Planeeringuga soovitakse Sompa tn 49 kinnistut muuta

tootmismaaks (T).

Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud Sompa tn 49 kinnistu asukoha, ümbritseva maakasutuse

ning piirkonna arenguvajadusega. Tegemist on munitsipaalomandis oleva hoonestamata maa-alaga,

mis paikneb Jõhvi linna loodepiiril väljakujunenud tootmis- ja ettevõtluspiirkonnas. Planeeringuala

piirneb lõunast Tallinna-Narva raudteega, läänest maatulundusmaadega ning põhjast ja idast

tootmisotstarbeliste kinnistutega. Kehtivas Jõhvi valla üldplaneeringus määratud puhke- ja

virgestusmaa juhtotstarve tuleneb 2004. aastal kehtestatud „Jõhvi kalmistu, Jõhvi linna loode piiri ja

Tallinn-Narva raudtee vahelise ala“ detailplaneeringust, milles nähti maaüksusel olemasolevate

tehnovõrkude tõttu ette haljasala maa.

Sompa tn 49 kinnistut läbivad 35-110kV kõrgepingeliin koos 50 m laiuse kaitsevööndiga ja 1-20 kV

keskpingeliin koos 20 m laiuse kaitsevööndiga, mille ümberpaigaldamine oleks tehniliselt keerukas

ja majanduslikult ebamõistlik. Seetõttu on maaüksuse kasutusvõimalused piiratud ning

olemasolevatest tehnovõrkudest tulenevad piirangud on olnud maakasutuse kujundamisel määrava

tähtsusega. Samas loob olemasolev elektritaristu eeldused maaüksuse kasutamiseks energeetilise

taristu arendamiseks. Juhtotstarbe muutmine võimaldab rajada maaüksusele uue alajaama, mis toetab

piirkonna elektrivõrgu arengut, suurendab varustuskindlust ning aitab tagada piirkonna ettevõtete ja

elanike kvaliteetse elektrivarustuse. Lisaks võimaldab muudatus võtta kasutusele Sompa tn 49

kinnistu selle osa, mida ei vajata alajaama rajamiseks, eesmärgil, mis vastab paremini ümbritsevale

tootmiskeskkonnale.

Juhtotstarbe muutmine võimaldab maaressursi otstarbekamat kasutamist ning viib üldplaneeringu

vastavusse piirkonna tegeliku maakasutuse ja arengusuundadega.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33

lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju. Planeeritud ei ole tegevusi, millega kaasneksid täiendavad olulised keskkonnamõjud

planeeringualast väljaspool (Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav

T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang lisa

2).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist

suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele;

7) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt on Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa

tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade

kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega

edastatud 00.00.2026 kirjaga nr 000 Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Terviseametile ja

Eesti Geoloogiateenistusele seisukoha kujundamiseks.

Otsuse eelnõu koos lisadega on korrigeeritud vastavalt esitatud seisukohtadele ja märkustele.

Kõikidelt ametitelt ning Maa- ja Ruumiametist saabunud vastused ei sisaldanud informatsiooni, mis

oleks takistuseks detailplaneeringu algatamisele.

Sompa tn 49 kinnisasjal kehtib Jõhvi Linnavolikogu 18.11.2004 määrusega nr 63 kehtestatud „Jõhvi

kalmistu, Jõhvi linna loode piiri ja Tallinn-Narva raudtee vahelise ala detailplaneering“. Antud

planeeringu kehtestamisega muutub nimetatud planeering osaliselt kehtetuks.

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 142 lõike

1, lõike 2 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2 ning lähtudes

Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku

rakendamisest Jõhvi vallas” § 2 punktist 2, vallavolikogu

o t s u s t a b :

1. Algatada Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu koostamine.

2. Jätta Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10 kinnistute ning

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.

3. Kinnitada Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 3).

4. Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi Vallavalitsus ja kehtestaja Jõhvi Vallavolikogu

(aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2).

5. Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja Sompa tänav T10 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on

võimalik tutvuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Jõhvi valla kodulehel ja tööpäevadel

Jõhvi Vallavalitsuse hoones aadressil Kooli tn 2, 41595 Jõhvi.

6. Teatada detailplaneeringu algatamisest:

6.1 ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;

6.2 Ametlikes Teadaannetes;

6.3 Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;

6.4 Maa- ja Ruumiametile;

6.5 Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.

7. Otsus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.

Maris Toome

Volikogu esimees

Lisa 1

Jõhvi Volikogu 27.08.2026 otsusele nr 000

„Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja

Sompa tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“

Planeeritava maa-ala skeem

Pindala 21 609 m2

planeeritava ala piir

katastriüksuste piirid

Lisa 3

Jõhvi Vallavolikogu 00.00.2026 otsusele nr 000

„Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12 ja

Sompa tänav T10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“

JÕHVI VALLA, JÕHVI LINNA SOMPA TN 49, SOMPA TÄNAV T12 JA

SOMPA TÄNAV T10 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. ÜLDANDMED

1.1. Huvitatud isik: Elering AS (registrikood 11022625)

1.2. Asukoht: Jõhvi valla, Jõhvi linna, Sompa tn 49, Sompa tänav T12

ja Sompa tänav T10

1.3. Lähteseisukohtade kehtivus: 3 aastat

1.4. Lähteseisukohtade koostamise alus: planeerimisseadus

1.5 Detailplaneeringu koostaja planeeringu koostaja peab vastama

planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 sätestatud

tingimustele.

2. PLANEERINGU EESMÄRK

2.1. Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu sihtotstarbe muutmine, kinnistute piiride muutmine,

ehitusõiguse määramine uute hoonete ja rajatiste ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja tehnovõrkude

lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine.

Sompa tn 49 kinnistule kavandatakse kolm krunti, millest kaks on vajalikud alajaama rajamiseks

(elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa), millele kavandatakse juhtimishooned maksimaalse

kõrgusega kuni 7,7 m. Elering AS alajaama krundi suurus on ligikaudu 4501 m² ning Elektrilevi OÜ

alajaama krundi suurus ligikaudu 2562 m². Kolmas krunt suurusega ligikaudu 7063 m² on

kavandatud tootmismaa sihtotstarbega ning võimaldab maa-ala edasist kasutuselevõttu piirkonna

tootmistegevuse arendamiseks.

2.2. Algatatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 18.

juuli 2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Sompa tn 49

juhtotstarve puhke-, virgestus- ja haljasmaa (P). Planeeringuga soovitakse Sompa tn 49 kinnistut

muuta tootmismaaks (T).

2.3. Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:

2.3.1. planeeringuala kruntideks jaotamine;

2.3.2. krundi hoonestusala määramine;

2.3.3. krundi ehitusõiguse määramine;

2.3.4. detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede asukoha määramine;

2.3.5. ehitise ehituslike tingimuste määramine;

2.3.6. ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

2.3.7. liikluskorralduse põhimõtete määramine;

2.3.8. haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

2.3.9. kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

2.3.10. servituutide seadmise vajaduse määramine;

2.3.11. müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

2.3.12. muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

Planeeritava ala suurus on ca 21609 m2

Planeeritava maa-ala skeem

Kavandatava tegevuse skeem

3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA ASJAOLUD

3.1. Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud 18.07.2013 Jõhvi Vallavolikogu otsusega nr 127).

3.2. Lähiala detailplaneeringud:

„Jõhvi kalmistu, Jõhvi linna loode piiri ja Tallinn-Narva raudtee vahelise ala detailplaneering“,

kehtestatud 18.11.2004 Jõhvi Linnavolikogu määrusega nr 63.

3.3. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega

nr 1-1/2016/278).

3.4. Jõhvi valla arengukava 2024-2030.

3.5. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana.

3.6. Arvesse võtta Maa- ja Ruumiameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade

kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):

3.7. Arvesse võtta Terviseameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade

kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):

3.8. Arvesse võtta Eesti Geoloogiateenistuse arvamus detailplaneeringu algatamise,

lähteseisukohtade kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):

3.9. Arvesse võtta Keskkonnaameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade

kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (00.00.2026 nr):

4. UURINGUTE VAJADUS

4.1. Detailplaneering koostada aktuaalsele 1:500 mõõtkavaga topo-geodeetilisele alusplaanile, mis ei

ole vanem kui 2 aastat.

4.2. Geodeetilise mõõdistamise koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 14.06.2016.a

määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“

sätestatud nõudeid. Geodeetilise mõõdistuse aruanne esitada Jõhvi vallavalitsusele ja

Ehitisregistrisse.

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

5.1. Detailplaneeringuala asub Jõhvi linna läänepoolses osas Jõhvi vallale kuuluvatel maa-alal, mis

paiknevad väljakujunenud tootmismaa piirkonnas ning piirnevad lõunast Tallinna-Narva raudteega.

Olemasolev juurdepääs kinnistutele on tagatud Sompa tänava poolt. Kinnistu on hoonestamata.

5.2. Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Sompa tn 49 (katastritunnus 25101:001:0716, üldkasutatav

maa 100%, pindala 16992.0 m²), Sompa tänav T12 (katastritunnus 25101:001:0657, transpordimaa

100%, pindala 3923.0 m²) ning osaliselt Sompa tänav T10 (katastritunnus 25301:001:0126,

transpordimaa 100%, pindala 2084.0 m²) kinnistuid.

5.3. Kitsendused: Sompa tn 49 kinnistut läbivad 35-110kV kõrgepingeliin koos 50 m laiuse

kaitsevööndiga ja 1-20 kV keskpingeliin koos 20 m laiuse kaitsevööndiga, olemasolev veetorustik.

Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt kvaasistabiilne.

6. ERINÕUDED, -TINGIMUSED JA PIIRANGUD PLANEERINGU KOOSTAMISEL

6.1. Esitada planeeritava ala ja lähiümbruse planeeritav liiklusskeem. Sompa tänavalt kohalikku

sissesõidu kinnistule planeerimisel arvestada kahesuunalise liikluskorraldusega.

6.2. Kirjeldada olemasolev olukord.

6.3. Määrata ehitusõigus, mis sisaldab:

6.3.1. planeeritava maa-ala kasutamise sihtotstarbeid;

6.3.2. hoonete suurimat lubatud arvu krundil;

6.3.3. hoonete suurimat lubatud ehitusalust pinda, näidates võimaliku hoonestatava ala täpse

paiknemise krundil;

6.3.4. hoonete maksimaalset korruselisust;

6.3.5. ehitiste suurimat kõrgust meetrites, sidudes selle absoluutse kõrgusega.

6.4. Määrata ehitiste üldised asukoha- ja arhitektuurinõuded, mis sisaldavad:

6.4.1. ehitistevahelisi kujasid;

6.4.2. arhitektuursete piirangutena hoonete katusetüüpe ja -kaldeid ning välisviimistluses

kasutatavate materjalide loetelu, eelistades kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ehitusmaterjale ning

keelates imiteerivate materjalide kasutamist;

6.4.3. piirete asukohti (olemasolul), tüüpe ja kõrgusi.

6.5. Teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek.

6.6. Lahendada planeeringualaga seonduv tuleohutus.

6.7. Näidata kõrg- ja madalhaljastus; tuua minimaalsele kohustusliku haljastuse protsendi sees välja

ka minimaalne kohustuslik kõrghaljastuse protsent.

6.8. Tehnovõrgud:

6.8.1. esitada olemasoleva olukorra iseloomustus;

6.8.2. küsida planeeringuala teenindavate tehnovõrkude valdajatelt lähtetingimused planeeringu

koostamiseks;

6.8.3. Keelatud on keskkonda kahjustavad tehnovarustuse, sh küttesüsteemide, lahendused.

6.8.4. Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja

liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite äranäitamisega. Vajalikud võimsused

esitada seletuskirjas. Olemasolevate tehnovõrkude ümbertõstmisel või maa alla paigaldamisel tuleb

need paigutada võimalikult kompaktselt, et tagada võrdväärsed ehitustingimused (hoonestusalad)

kõigil planeeritavatel kruntidel;

6.8.5 Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga

mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi.

6.8.6. kooskõlastada detailplaneeringplaneeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude

valdajatega.

6.9. Kitsendused ja servituudid:

6.9.1. esitada vajadusel ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks:

teeservituudid, liiniservituudid ja muud servituudid;

6.9.2. kanda tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudid tehnovõrkude koondplaanile.

6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt eesti Standardi

CEN/TS 14383-2:2022 nõuetele.

6.11. Määrata planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.

6.12. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine,

sorteerimine, äravedu) kohta. Pideva asfaltkatte rajamine on keelatud.

6.13. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel määrata keskkonnatingimused

planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

6.14. Planeeringu elluviimise peatükis tuua välja planeeringu realiseerimise etapid ja kohaliku

omavalitsuse ja arendaja või huvitatud isiku kohustused planeeringu rakendamisel, vajalikud

kokkulepped ja võimalused planeeringu realiseerumisel.

7. DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUSE KOOSTAMISE NÕUDED

7.1 Detailplaneeringu eskiislahendus esitada mahus, mis võimaldab hinnata kavandatava

ruumimuudatuse sobivust ja mõju antud piirkonnas.

7.2 Detailplaneeringu graafilises osas esitada topo-geodeetilisel alusplaanil kavandatava hoonestuse

ning teiste ruumiliste elementide ligikaudne paiknemine, peamised ehituslikud näitajad ning nende

omavaheline vastasmõju antud piirkonnas.

7.3 Detailplaneeringu tekstilises osas esitada olemasoleva olukorra ja kavandatava ruumilise

keskkonna muudatuse kirjeldus ning kavandatava sobivuse põhjendused.

7.4. Planeeringu koostamisel on nõutav vähemalt üks planeeringu eskiisi avalik arutelu.

8. KOOSTÖÖTEGIJAD

Keskkonnaamet, Päästeamet, Terviseamet, Eesti Geoloogiateenistus.

9. KAASATAVAD:

Maa- ja Ruumiamet.

Planeeringualal asuvate tehnovõrkude valdajad: Järve Biopuhastus OÜ, Elering AS, Elektrilevi OÜ.

Planeeringuala piirinaabrid: Kooli tn 21a // Jõhvi raudteejaam (25301:001:0013), Sompa tänav T9

(25301:001:0125), Sompa tänav J4 (25301:001:0056), Sompa tn 51e (25301:001:0111), Sompa tn

51d (25301:001:0112), Edise tee 28 // Paju (25201:005:0350), Rukkilille (25201:005:0126), Tapa-

Narva 260,7-266,4 km // Ääre (25201:002:0129) kinnistute omanikud.

10. LÄHTESEISUKOHTADE MUUTMINE

Kui planeeringu koostamise käigus lähteseisukohtade muutuste ulatus ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Jõhvi Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu dokument muutmisele.

11. KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED

1.1. Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Maa- ja Ruumiameti poolt koostatud juhendist

„Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks“ (https://planeerimine.ee/docs/noustik/ ).

11.2. Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise

planeerimise leppemärgid 2013“.

11.3. Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud

failikogumina. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete nõuetele vastavuse kontroll

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/control).

11.4. Arvestada tuleb asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete

täiendamisele võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muuta. Järgida kehtivaid

nõudeid.

12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA

Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule.

Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik

ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst, ka kooskõlastustest, istungite

tegelikest toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Detailplaneeringut menetletakse

üldplaneeringut muutvana.

aeg tegevus

27.06.2026 algatamine volikogus.

Otsuse lisad: KSH eelhinnang, lähteseisukohad

sept 2026algatamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

sept 2026 hanke korraldamine planeeringu koostaja leidmiseks

nov 2026 detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek

nod - dets 2026 detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu

jaan - märts 2027 planeeringu lahenduse koostamine ja kooskõlastamine

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või

korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikendada)

apr 2027 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)

juuni 2027 vastuvõtmine volikogus

juuli 2027 vastuvõtmise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

Juuli - aug 2027 detailplaneeringu avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav arutelu; arvestada tuleb ka

10-päevase etteteatamisega)

sept – okt 2027 planeeringu esitamine Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks (kuni 60 päeva-

PlanS § 138 lg 3)

(kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit

võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine)

nov - dets 2027 kehtestamine volikogus

dets 2027 - jaan

2028

kehtestamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

+ 30 päeva vaidlustusaeg

Lähteseisukohtade koostaja:

Nelli Sameli

Jõhvi Vallavalitsuse arhitekt