OÜ BAKAN INVEST

Katlamaja

Krabi küla

Rõuge vald

66102, Võru maakond

Registrikood: 11349668

30.06.2026 nr 11.3-1/26/3284

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 29.09.2023

määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord” § 25 ning

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 ja 85 punktile 1 ja 2, Riigi Tugiteenuste Keskus

(edaspidi RTK või vaide lahendaja)

otsustab:

jätta OÜ BAKAN INVEST (registrikood 11349668, aadress Katlamaja, Krabi küla, Rõuge

vald, Võru maakond), vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 18.05.2026 otsus nr

11.3-1/26/2543 taotluse rahuldamata jätmise kohta kehtetuks tunnistamata.

Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike

2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 25 alusel vaatas RTK läbi

OÜ Bakan Invest (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 28.05.2026 esitatud vaide RTK

18.05.2026 otsusele nr 11.3-1/26/2543 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud

otsus või otsus) projekti nr 2021-2027.1.03.26-1557 „Paganamaad tutvustava vabaaja keskuse

arendamine“ (edaspidi projekt) rahastamiseks.

1.2. Vaides esinenud puuduste tõttu palus RTK need kõrvaldada. Vaide esitaja esitas 05.06.2026

kirja „Vaideavalduste puuduste kõrvaldamine“, millega koos esitab teabenõude korras taotluse

väljastada 1) Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse saanud projektide hindamisdokumendid

(sealhulgas hindamislehed) 2) andmed hindamiskomisjoni koosseisu kohta ning

hindamiskomisjoni koosolekute protokollid 3) hindamistulemuste koondandmed.

1.3. RTK seisukohalt on vaide esitajale hindamistulemuste koondandmed esitatud koos

18.05.2026 otsusega, mille lisaks oli väljavõte hindamiskomisjoni hinnangust, kus on kajastatud

iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused.

1.4. Teised dokumendid on vaide esitajale esitaud elektrooniliselt aadressil

[email protected].

1.5. Vaide esitaja palub vaidlustatud otsuse tunnistada kehtetuks ja viia läbi taotluse uus

hindamine, arvestades esitatud argumente.

2. Asjaolud

2.1.Taotleja esitas rakendusüksusele ettepaneku taotluse projekti rahastamiseks. Toetuse taotluse

abikõlblik maksumus on 86 749,52 eurot, sh toetus summas 71 354,41 eurot. Projekti eesmärk on

luua vabaajakeskus, mis ühendab majutuse, toitlustuse, infot piirkonna kohta, sportlikud ja

sotsiaalsed tegevused (nt lauatennis, darts, male) ning kaugtöö võimalused. Toetuse abil pikeneb

külastusaeg ja suurendab külastajate arv ning tugevneb Paganamaa konkurentsivõime

turismisihtkohana.

2.2. RTK kontrollis taotleja ning taotluse vastavust meetme määruse § 9 ja § 10 sätestatud nõuetele

ning tunnistas meetme määruse § 13 alusel taotleja ja projekti nõuetele vastavaks. Hindajad

hindasid valikukriteeriumit 1 koondhindega 2,80, valikukriteeriumit 2 koondhindega 2,08,

valikukriteeriumit 3 koondhindega 2,10 ning valikukriteeriumit 4 koondhindega 1,00.

2.3. Arvestades valikukriteeriumide osakaale, sai projekt koondhindeks 2,26.Meetme määruse §

16 lg 1 kohaselt kuulusid rahuldamisele sellised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on

meetme määruse § 15 lg-s 2 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt

2,75 ja mida on hinnatud igas kriteeriumis vähemalt hindega 2.

2.4. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse § 17 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.

a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) § 8 lõike 2 punkti 4 alusel tegi RTK otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuna

taotlus ei kuulu projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohaldamise tulemusel

rahuldamisele.

3. Vaide põhjendused

3.1. Vaide esitaja leiab, et projektitaotlust on hinnatud ebaõigesti ning palub vaidlustatud otsus

tunnistada kehtetuks ning läbi viia taotluse uus hindamine ja taotlus rahuldada, arvestades vaides

esitatud argumente. 30.05.2026 saatis RTK vaide esitajale kirja puudustega vaides ning selgitas,

et vaide esitajal tuleb põhjendada, mis ei ole haldusakt õiguspärane. Samuti tuues ära põhjused,

miks vaide esitaja leiab, et haldusakt rikub tema õigusi.

3.2. 28.05.2026 esitatud vaides leiab vaide esitaja, et hindamisotsus ei vasta hindamismetoodikale

ja ei arvesta kõiki taotluses toodud asjaolusid ega kajasta projekti tegelikku sisu, mõju ja ettevõtte

suutlikkust projekti ellu viia. Samuti toob vaide esitaja esile, et taotlust korrigeeriti neljal korral

vastavalt RTK projektikoordinaatori suunistele ja märkustele. Kõik parandused viidi sisse lähtudes

ametniku nõudmistest ja ettepanekutest. Oluliseks peab vaide esitaja, et ühegi parandusringi

käigus ei toonud RTK projektikoordinaator välja neid puudusi, millele hiljem tugines

hindamiskomisjon negatiivse otsuse tegemisel. Seega tekkis taotlejal põhjendatud ootus, et taotlus

vastab nõuetele ning puudused on kõrvaldatud. Samuti ei juhtinud RTK projektikoordinaator

menetluse käigus tähelepanu hindamisaruandes hiljem toodud väidetavatele puudustele ega

andnud võimalust neid täiendada või selgitada

3.3. Vaide esitaja seisukohalt vaatas enne taotluse esitamist projekti üle sõltumatu ekspert, kelle

hinnangul sisaldas taotlus toetuse saamiseks vajalikke elemente ning vastas

hindamiskriteeriumidele. See asjaolu kinnitab, et taotlus ei olnud sisuliselt põhjendamatu ega nõrk,

vaid vastas meetme eesmärkidele ja loogikale.

3.4. 05.06.2026 täiendatud vaides on toodud, et vaide esitaja hinnangul ei ole RTK otsus

õiguspärane eelkõige seetõttu, et haldusakti andmisel on vaide esitajat teadlikult või teadmatult

eksitatud ning vaide esitaja usaldust on kuritarvitatud.

3.5. Lisaks leiab vaide esitaja, et ta muutis toetuse saamise taotlust RTK projektikoordinaatori

nõudmisel neljal korral. Pärast muudatuste tegemist kinnitas RTK projektikoordinaator, et vaide

esitaja taotlus on vastavaks tunnistatud ning edastatud hindamisse . Vaide esitaja leiab, et toetuse

taotlemisel ei tohi RTK käituda eksitavalt ja toetuse taotlejat kahjustavalt. Just selline usalduse ja

õiguspärase ootuse kahjustamine vaide esitaja seisukohalt toimunud. Vaide esitaja lisab, et

riigivõimu teostamine peab toimuma seaduslikult ning sellest tulenevalt on igal isikul õigus

eeldada, et temale haldusmenetluses antud soovitused ei ole otseselt kahjulikud.

Projektikoordinaatori nõuded taotlejale ei tohi olla kahjustavad ja sisuliselt valed. Vaide esitaja

väidab, et RTK projektikoordinaator esitas taotluse menetlemise faasis ekslikke ja kahjustavaid

nõudeid taotluse muutmiseks, mille tõttu sai projekt hindamisel valikukriteeriumi III osas

mitterahuldava hinde (1 punkt), jäädes alla nõutava miinimumtaseme.

3.6. Vaide esitaja rõhutab, et toetuse esialgse versiooni puhul ei oleks taotlus alla nõutava

miinimumtaseme hinnet saanud. Taotluse koostanud spetsialist kontrollis hinde kujunemist ning

on valmis kohtus tunnistama, et esialgne taotlus oleks saanud hinde üle vajaliku miinimumtaseme.

Vaide esitaja hinnangul ei saa seaduslik olla selline toetuse taotluse menetlemine, mille käigus

esmalt nõutakse mingite paranduste tegemist ning seejärel jäetakse justnimelt nõutud paranduste

tegemise tõttu taotlus rahuldamata.

3.7. Vaide esitaja leiab, et, kui toetuse taotluse koostamise käigus esitati ekslikke nõudeid taotluse

muutmiseks, siis oleks pidanud RTK selliste nõudmiste alusel tehtud parandusi mitte arvestama.

Seetõttu on vaide esitaja seisukohal, et RTK otsus ei ole õiguspärane. RTK otsus tuleb tunnistada

täielikult kehtetuks ja seejärel tuleb teha uus otsus ilma valede nõuete alusel tehtud ja negatiivseid

tagajärgi kaasa toonud muudatusi arvestamata.

3.8. Vaide esitaja leiab lisaks, et tegemist on olukorraga, kus RTK peaks vastutama riigivastutuse

seaduse alusel. Samas oleks otstarbekam lahendada asi taotluse uue läbivaatamise ja korrektse

otsuse tegemise teel. Sel juhul jääb ära võimalik kohtumenetlus ja kahju nõudmine riigivastutuse

seaduse alusel.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet

läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK (edaspidi

ka vaide lahendaja) selgitab, et projektitaotluse hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll

vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb

ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut

hindamist.

4.2. Taotluse mitterahuldamise otsuse lisaks on väljavõtte vaide esitaja projekti hindamisest, kus

on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused. Vaide lahendaja peab

oluliseks märkida, et projekti hindab meetme määruse § 14 lg 1 alusel hindamiskomisjon, kuhu

kuulub kaks hindajat. Hindamiskomisjon on ettevõtluskogemuse või ettevõtlusprojektide

nõustamise kogemusega. Hindamiskomisjon on RTK-st sõltumatu ning tugineb oma tegevuses

meetme määrusele ja hindamisjuhendile. RTK-l ei ole alust hindamiskomisjoni kui valdkonna

ekspertide tööd ning projektile antud hindeid kahtluse alla seada. RTK ei ole pädev hindama

hindamiskomisjoni poolt antud seisukohti sisuliselt.

4.3. RTK selgitab, et taotluste hindamisel tuleb eristada taotleja ja taotluse vastavuse hindamist

(meetme määruses sätestatud neile vastavad tingimused) taotluse sisu hindamisest. Vastavalt

meetme määruse § 12 lõikele 1 koosneb taotluse menetlemine selgelt eristatavatest ja

eraldiseisvatest etappidest: esmalt taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, mida teostab

RTK projektikoordinaator ning sellele järgnevast sisulisest hindamisest, mida teostab määruse §

14 lg 1 alusel eraldiseisev, sõltumatu hindamiskomisjon. Projektikoordinaator ei kuulu

hindamiskomisjoni koosseisu, ei teosta taotluste sisulist hindamist ega mõjuta punktide andmist

valikukriteeriumite lõikes. Seega puudub projektikoordinaatori tegevuse ja hindamiskomisjoni

poolt määratud hinde vahel põhjuslik seos.

4.4. Lisaks selgitab vaide lahendaja, et projektikoordinaatori kohustus on tagada taotluse vastavus

õigusaktidele. Kirjavahetusest nähtub, et projektikoordinaatori märkused ja suunised olid suunatud

eranditult taotluse viimiseks kooskõlla meetme määruse imperatiivsete nõuetega.

Projektikoordinaator täitis talle pandud hoolsuskohustust. Näiteks on projektikoordinaator

suunanud tähelepanu projekti perioodile. Suunis lühendada projekti perioodi 18 kuuni tuleneb

otseselt määruse § 7 lõikest 4 ("Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud"). Esialgne taotlus

oli seega õigusvastane ja ilma selle paranduseta ei oleks saanud taotlust üldse hindamisele

suunatagi ehk kuuluks rahuldamata jätmisele juba vastavuskontrolli staadiumis. Lisaks on

projektikoordinaator juhtinud tähelepanu eelarve ja kaudsete kulude osas. Nõue lisada eelarvesse

kohustuslik kulu tüüp (2% kaudsed kulud) tuleneb määruse § 6 lõikest 8. Samuti on juhitud

tähelepanu kliimakindluse ja ligipääsetavuse nõuetele. Juhised täita kliimakindluse andmed ja

selgitada invatualeti loomist tulenevad otse määruse § 10 lg 2 punktidest 18 ja 20, mis on taotluse

kohustuslik sisu.

4.5. Projektikoordinaator ei andnud sisulist hinnangut projekti kvaliteedile, vaid juhtis tähelepanu

puuduvatele või määrusega vastuolus olevatele tehnilistele parameetritele. Vastavuskontrolli

läbimine ehk projektikoordinaatori kinnitus, et taotlus on edastatud hindamisse, tähendab vaid

seda, et taotlus vastas vormiliselt määruse nõuetele ja oli juriidiliselt kõlblik hindamiskomisjonile

esitamiseks. See ei taganud ega saanudki õiguspärase ootuse põhimõtte alusel tagada positiivset

rahastusotsust või kõrgeid hindeid sisulisel hindamisel.

4.6. Vaide lahendaja rõhutab, et taotluse sisuline kvaliteet on taotleja vastutus. Ka meetme

määruse § 10 kohaselt vastutab taotluses esitatud andmete, äriplaani elujõulisuse ja sisulise

põhjendatuse eest täielikult taotleja. Asjaolu, et projektikoordinaator soovitas tehnilise bürokraatia

vähendamiseks koondada ehitusread ühisele reale, ei vabastanud taotlejat kohustusest esitada

lahtris „Eelarve rea täpsustus“ detaile ja hinnakalkulatsioone, mida hindamiskomisjon sisuliselt

kontrollib (määruse § 10 lg 2 p 8). Projektikoordinaator isegi hoiatas taotlejat kirjalikult

(06.04.2026): "Eelarve läbipaistvus, selgus ja põhjendatus annab hindamisel kõrgemaid punkte."

Taotleja jättis selle hoiatuse sisuliselt arvesse võtmata.

4.7. Projektikoordinaator on tegutsenud õiguspäraselt, aidates taotlejal kõrvaldada eos ilmselged

juriidilised takistused, mis oleksid toonud kaasa taotluse kohese menetlusest väljalangemise.

Hindamiskomisjoni poolt antud hinne „1“ valikukriteeriumis III on tingitud taotluse sisulisest

nõrkusest, mille eest vastutab taotleja, mitte projektikoordinaatori seadusjärgsetest märkustest.

Seega ei ole RTK taotlejat eksitanud ja riigivastutuse aluseid ei esine.

4.8. Oluline on juhtida tähelepanu ka ÜSS2021_2027 §-le 12, mis sätestab, et kui projekti

hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse

rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid

täiendavalt ei põhjendata. Käesoleval juhul on nii meetme määrus, hindamisjuhend kui muud

toetuse saamiseks vajalikud õigusaktid ja juhendid avalikustatud1. Seega oli taotlejal nende sisuga

(s.h valikukriteeriumite ja hindamisjuhendi sisuga) enne taotluse esitamist võimalik tutvuda ning

samuti oli taotlejale enne taotluse esitamist teada, mida ja kuidas hinnatakse, milliseid asjaolusid

võetakse kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ning milline on hindamise valikumetoodika.

4.9. Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim

hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid

üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu Halduskolleegium

on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult hinnanguliste otsustuste puhul on

oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid

täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse

õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest

kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2008

kohtuotsuses nr 3-08-310.

4.10. Vaides ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et taotlust hinnanud

hindamiskomisjoni poolt toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud ning irduksid

hindamiskriteeriumite sisust. Mitterahuldamise otsusele lisatud konsensuslikust hindamislehest

nähtuvalt on hindamiskomisjon toonud iga kriteeriumi puhul välja piisavad põhjendused ühes

selgitustega, viidates muu hulgas projektis esinevatele vajakajäämistele ja puudustele. Kogumis

eelnevaga on hindamiskomisjon põhjendanud ka valikukriteeriumite koondhinde alandamist. RTK

rõhutab, et hindamiskomisjon teostas hindamise ühes vastavasisuliste põhjenduste ja ettepanekuga

taotluses esitatud andmetele tuginedes. RTK-l puudub konkreetse projekti ettevõtluse või

ettevõtlusprojektide nõustamiseks valdkondlik kompetents, mistõttu RTK kui vaideotsuse tegija

ei saa ümber hinnata hindamiskomisjoni hinnangut, vaid ta saab hinnata üksnes selle

õiguspärasust.

4.11. Kuigi vaide lahendaja ei saa vaide lahendamisel hinnata hindamiskomisjoni poolt taotlusele

antud koondhinne sisulist põhjendatust, saab ta siiski kontrollida lähtudes HMS §-st 54, kas

hindajad on taotlusele hindepunktide andmisel lähtunud taotlusest, koondhinnangust ja

hindamismetoodikast ning kas maksimum hindepunktist madalama hindepunkti andmisel on

hindajad oma hinnangut põhjendanud, sh kas põhjendus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta.

Vaide lahendaja võib saata taotluse hindajatele uuesti hindamiseks vaid juhul, kui hindajad ei ole

lähtunud taotluse hindamisel hindamismetoodikast või taotluses esitatud andmetest või on jätnud

ühes või mitmes valikukriteeriumis maksimum hindepunktidest madalamate hindepunktide

andmise põhjendamata või ei ole antud põhjendus proportsionaalne või sisaldab kaalutlusvigu.

4.12. RTK rõhutab, et hindamiskomisjon teostas hindamise ühes vastavasisuliste põhjenduste ja

ettepanekuga taotluses esitatud andmetele tuginedes. Vaides on taotleja aga asunud täiendama oma

varasemat taotlust, esitades koondhinnangule tuginedes uusi argumente ja lisatõendeid.

Hindamiskomisjon ei saanud hindamisel lähtuda andmetest, mida taotluses ei esitatud.

4.13. Eelnevast tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et hindajad on taotluse hindamisel

lähtunud taotluses esitatud andmetest ja hindamisjuhendist. Maksimum hindepunktidest

madalama hindepunkti andmisel on hindajad oma hinnangut põhjendanud ning toodud

põhjendused on vaide lahendaja hinnangul proportsionaalsed ning kaalutlusvigadeta. Vaide

lahendaja hinnangul ei ole vaide esitaja esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et

taotlust hinnanud hindajate poolt toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud või et

need on ilmses vastuolus taotluses toodu teabega, kuivõrd tuginedes eelpool kirjeldatud

kohtupraktikale, saaks ainult sellisel juhul hindajate hindamist õigusvastaseks lugeda. Otsusele

lisatud väljavõttes on hindajad toonud välja põhjendused koos lühiselgitustega, miks vastavas

valikukriteeriumis selline hinne anti.

1 Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmine (2021-2027) | Riigi Tugiteenuste keskus

4.14. Vaide esitaja ei ole tõendanud, et tema taotluse hindamisel on rikutud meetme määruses ja

hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalutlusreegleid. Vaide lahendaja rõhutab

tuginedes 24.10.2008 Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 3-08-310, et isegi kui otsuses toodud

motivatsioon ei ole täiuslik, on otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti

põhjendustest tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab

olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses otsuses kajastub õiguslik alus (viide õigusaktidele) ning

viide koondhinnangule, mis sisaldab haldusakti faktilistalust. Seega on võimalik kontrollida, miks

ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud.

4.15. Kokkuvõttes ei ole leidnud kinnitust, et OÜ BAKAN INVEST taotluse menetlemisel ja

hindamisel on rikutud seaduses, meetme määruses või RTK poolt kinnitatud hindamisjuhendis

sätestatud menetluskorda ja kaalumisreegleid. RTK rõhutab eelviidatud Tartu Ringkonnakohtu

lahendile tuginedes, et isegi juhul, kui mitterahuldamise otsuse motivatsioon ei ole täiuslik, on

mitterahuldamise otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti põhjendustes tuleb

märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja

arusaadav. Vaidlusaluses mitterahuldamise otsuses kajastub õiguslik alus (viited õigusaktidele)

ning viide konsensuslikule hindamislehele ja juhtkomisjoni ettepanekule, mis sisaldab haldusakti

faktilise aluse. Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on

haldusakt antud. Haldusakti põhjendused on antud juhul toodud mitterahuldamise otsuse lisas, kus

on väljavõte hindamiskomisjoni hinnangust, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded

ning hinnete põhjendused

4.16. Seega ei anna vaides esitatud taotleja vastuväide alust asuda seisukohale, et hindajate

hinnangud vajaksid ümbervaatamist. Seetõttu ei ole põhjendatud ka vaide esitaja nõue viia läbi

taotluse uus hindamine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Marliis Elling

515 8828

[email protected]