K Ä S K K I R I

Tallinn 29.06.2026 nr 1-2/26/287

Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmine (SEME3)

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

Keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirjas nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ tehakse järgnevad

muudatused:

1. käskkirja lisa 1 punktis 4.2 asendatakse number „6 407 336,00“ numbriga „7 181 842,65“;

2. käskkirja lisa 1 punkt 8.3 sõnastatakse järgmiselt:

„8.3. Projekti kogueelarve on 7 181 842,65 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on

6 104 566,25 eurot ning riiklik kaasfinantseering 1 077 276,40 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.“;

3. käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022-2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ Lisa 2

Toetuse andmisemeteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa (EUR) Toetuse summa

Ühtekuuluvusfondi

toetuse määr %

Kaasfinantseeringu

määr %

7 181 842,65 7 181 842,65 7 181 842,65 85 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riiklik kaasfinantseering 1 077 276,40

Ühtekuuluvusfond 6 104 566,25

Toetus kokku 7 181 842,65

KOKKU 7 181 842,65

KINNITATUD

29.06.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/287

Lisa nr 1

Tegevuse nimetus:

Rahastamiskava

väljundnäitaja koos

sihttasemega:

01.01.2022−31.12.2029

Programmi tegevus:meteoroloogilise, hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide

arendamine, sh projektis tehtavate tööde teavitamine avalikkusele

Investeeringud uutesse või uuendatud

looduskatastroofiohu

seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest

hoiatamise ja neile reageerimise

süsteemidesse (ÜFi

toetus, euro)

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering (EUR)

6 167 616,26 5 242 473,82 925 142,44

Meteoroloogiajaamade

seadmete uuendamine,sh

projektis tehtavate tööde

teavitamine avalikkusele

779 626,39 662 682,43 116 943,96

Otsene personalikulu (projektijuhtimine koos teavitustegevuse

koordineerimisega)

204 000,00 173 400,00 30 600,00

Ühtne määr 30 600,00 26 010,00 4 590,00

Kokku: 7 181 842,65 6 104 566,25 1 077 276,40

Projekti juhtrühmal on õigus eelarveridade lõikes summasid muuta

1

Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi Keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirjas nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022-2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“.

Muudatusega lisatakse käskkirja teistest sekkumistest lisaraha 774 506,65 eurot, et planeeritavad tegevused oleks võimalik ellu viia. Lisaks lisatakse projekti tagasi 5119,74 eurot. Eelarve muudatused toimuvad meetmete ja sekkumiste vahel. Sekkumisest 21.2.3.22

„Rohestamiskavade koostamine ja elluviimine ehk linnade elurikkuse parendamine, sh rohealade täiendav rajamine“ võtame ära ning tõstame käesoleva muudatusega sekkumisse

21.2.3.14 „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine“ Ühtekuuluvusfondi summa 658 331 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu 116 176 eurot. Muudatus on võimalik, kuna avatud taotlusvoorust võetavale toetusele ei ole olnud siiani

piisavalt nõudlust.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi välissuhete osakonna piirivete erisaadik Harry Liiv (e-post [email protected], tel 626 2850) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626

0709). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]).

2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kolmest punktist.

Käskkirja punktidega 1 kuni 3 sätestatakse keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirja nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ lisarahastuse andmine kliimamuutustega kohanemiseks ja katastroofiriski ennetamiseks. Projekti lisatakse juurde abikõlbliku kuluna 779 626,39 eurot.

Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava)poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide arendamiseks ja ajakohastamiseks.

Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, sekkumine „Meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine“. Sekkumise number on 21.2.3.14.

Keskkonnaagentuuri (edaspidi KAUR) hüdroloogia ja meteoroloogiateenuse tagamine (2.6)

on üks majandusjulgeoleku ja elutähtsate teenustena riigikaitseliste ülesannete hulgas. Ühtlasi

sama teenus on Kliimaministeeriumi haldusala kriitiline teenus. Teenus on alus mitmetele

teistele elutähtsate teenuste osutajatele ja avalikkusele.

2

Teenuse tagamiseks on vajalik hüdrometeoroloogilise seirevõrgu kvaliteetne töö ning seetõttu

seadmete jätkuv uuendamine tulenevalt seadmete elueast (10 aastat) ja teenusega seotud

andmete hoidmiseks ja avaldamiseks vajalike IT-lahenduste kaasajastamine. KAUR kriitiliste

teenuste toimimine on otseselt seotud elanike turvalisuse, majanduse toimimise,

infrastruktuuri kaitse ja ühiskonna üldise valmisolekuga ilmast tulenevate riskide

ennetamiseks ja leevendamiseks.

Seirevõrgu pidev toimimine nõuab regulaarseid investeeringuid. Nende puudumine viib

seadmete vananemisele, tehniliste tõrgete tekkele ja negatiivselt mõjutab ilmavaatluste,

prognooside ning hoiatusete täpsust. 107 meteoroloogia- ja hüdroloogiajaama üle Eesti

vajavad järjepidevat uuendamist, et tagada seirevõrgu pikem jätkusuutlikkus ja kriitiliste

teenuste toimimine. Jaamade uuendamise vajadus on 10 aasta tagant.

Alates 2024. aastast ei ole KAURi eelarves investeeringuteks vahendeid. KAUR

hüdrometeoroloogiline seirevõrk on aastatel 2013-2023 erinevate projektide

käigus läbinud kaasajastamise, mille tulemusena on see muudetud täisautomaatseks

saavutades olulise kokkuhoidu tööjõukuludes. Peale seirevõrgu täisautomatiseerimist kasutab

KAUR erinevate projektide, nt SEME31 (2023-juuni 2026) ja üleujutuse projekti2 (2024-

2029) vahendid, tagades seirevõrgule jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse.

KAUR seirevõrgu uuendamiseks investeeringute vajadused on määratletud kuni 2035.

Käesoleval SF rahastusperioodil aastatel 2026-2029 on investeeringute vajadus suurusjärgus

4,1 miljonit eurot.

Ettepanek suunata vabanevad vahendid KAUR hüdrometeoroloogilise

seirevõrgu toimepidevuse tagamiseks järgnevate tegevuste kaudu:

• Raadiosondeerimisjaama tarkvara uuendamine • Ilmapanga uuendused

• Keskkonnaagentuuri ilmaprognooside ja hoiatusteenuse osutamiseks kasutatava sisekeskkonna uuendused

• Keskkonnaseire infosüsteemi KESE arendamine andmekvaliteedi parandamiseks

• Meteojaamade (7) seadmete uuendamine (sh fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse (PAR) mõõteseadmed)

Kokku summas 774 506,65 eurot, lisaks 5119,74 eurot, sisaldades tegevuste elluviimiseks

vajalikku personalikulu. Kokku on vajadus 779 626,39 eurot.

Käskkirjalist tegevust toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu

kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool

tabelis 1.

1 Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine (SEME3) | Keskkonnaagentuur 2 Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine, hoiatussüsteemid | Keskkonnaagentuur

3

Tabel 1. Planeeritud meetme detailne jagunemine

Meetme

number

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

ELi toetuse

eelarve

(euro)

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

(euro)

Oma-

finantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

21.2.3.1 Kombineeritud

sadeveesüsteemid,

sh lahkvoolsete

sademeveesüstee

mide rajamine;

mitteheas

seisundis

veekogumite

tervendamine;

KOVi

kliimameetmed ja

muud kohanemise

meetmed;

meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja

keskkonnaseire

ning nende

tugisüsteemide

arendamine

42 488 236

+658 331=

43 146 567

85% 2 497 924+

116 176= 2 614

100

5 000 000 49 986 160+

774507=

50 760 667

Kombineeritud

sadeveesüsteemid,

sh lahkvoolsete

sademeveesüstee

mide rajamine

25 080 000 85% 0 4 425 882 29 505 882

Mitteheas

seisundis

veekogumite

tervendamine

4 612 000 85% 813 882 0 5 425 882

KOVi

kliimameetmed ja

muud kohanemise

meetmed

6 691 669 85% 722 942 457 942 7 872 552

Meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja

keskkonnaseire

ning nende

tugisüsteemide

arendamine

5 446 236+

658 331 =

6 104 567

85% 961 100+

116 176 =1 077

276

0 6 407 336+

774 507 =

7 181 843

21.2.3.2 Elupaikade

taastamine

kliimamuutustega

kohanemise

valmisoleku

suurendamiseks;

Rohestamiskavade

koostamine ja

elluviimine ehk

linnade elurikkuse

parendamine, sh

rohealade täiendav

rajamine

17 275 000

– 658 331=

16 616 669

85% 866 177-

116 176=

750 001

2 182 353 20 323 530-

774 507=

19 549 023

Eelarve muudatused toimuvad kahes meetmes. Detailsem muudatuste info on toodud tabelis 2.

4

Tabel 2. Planeeritud meetme detailne jagunemine peale kahe sekkumisega seotud muudatuste tegemist.

Rahastatavad tegevused ELi toetuse

eelarve (euro)

ELi

toetu

se

osak

aal

Riiklik kaas-

finantseering

(euro)

Oma-

finantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

Meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning nende

tugisüsteemide arendamine

5 446 236 +

658 331=

6 104 567

85% 961 100

+116 176 =

1 077 276

0 6 407 336 +

774 507 =

7 181 843

Rohestamiskavade

koostamine ja elluviimine

ehk linnade elurikkuse

parendamine, sh rohealade

täiendav rajamine

1 275 000-

658 331 =

616 669

85% 116 176-

116 176 =0

108 824 1 500 000-

774 507=

725 493

Tehtavad muudatused (EL toetus, riiklik kaasfinantseering ning väljundnäitaja: Investeeringud

uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest

hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse (euro) suurenemine) viiakse sisse järgmise

perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri

muutmisega. Lisaks kaalutakse väljundnäitajate „Kliimamuutustega kohanemiseks rajatud uus

või uuendatud roheline taristu (ha) sihttase 50 ning Linna rohestamise kava (arv) 10“

muutmist. Rakenduskavas muudatusega seotud sekkumiskoodid ja vajadusel muudatusega

seotud näitajad muudetakse järgmise rakenduskava muudatusega.

Lisarahastust on taotletud tegevustele, mille elluviimise aeg on vajalik 2026-2027 aastatel.

Kavandatud tegevuste elluviimise vajadus on esimesel võimalusel eelkõige IT-valdkonna

tegevuste osas (raadiosondeerimisjaama tarkvara uuendamine, Ilmapank, riigi infosüsteemi

kuuluv keskkonnaseire andmekogu KESE) kuna need on olulised järjepidevate andmete

laekumisel ja töötlemisel (sh uuenenud olustikus andmete saamine raadiosondidelt, erinevate

mõõteseadmete andmete töödeldavuse ja turvanõuete täitmise tagamine). 2027 aastal on

vajalik osades meteoroloogiajaamades mõõteseadmete uuendamine nende eluea lõppemise

tõttu. Tegevused on kavandatud projekti SEME3 jätkutegevustena, mille senised kinnitatud

tegevused on kavandatud lõppema 2026 suvel. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile

otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse,

5

arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis

teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjas toodud muudatusega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse

käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt rakenduskavas planeeritule. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori

eelarvepositsiooni. Käskkirjal on positiivne mõju rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamiseks.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)

juhtkomisjonile.

Kooskõlastustabel

Märkus ja selle esitaja Kliimaministeeriumi vastus

Märkuse esitaja: Rahandusministeerium kooskõlastab märkustega arvestamisel

Juhime tähelepanu, et eelnõus kavandatud eelarve muudatused tuleb kajastada järgmises

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027“ muudatuses ning Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027

meetmete nimekirja muudatuses, palume vastav sisend esitada rahandusministeeriumile.

Arvestame. Esitame dokumentide

muutmiseks vastava hinnangu RMi.

Sihttasemete analüüs on veel käimas.

Seletuskirjas on märgitud, et näitajatega seotud muudatused viiakse sisse järgmise meetmete nimekirja muutmisega. Juhime tähelepanu, et

näitajate „Investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks

valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse“ ja „Kliimamuutustega kohanemiseks rajatud uus

või uuendatud roheline taristu“ puhul on tegemist rakenduskava näitajatega. Seega

näitajate sihttasemete muutmisel võib olla vajalik nende korrigeerimine ka rakenduskavas. Hetkel on rakenduskava muudatuse juures

viidatud vaid sekkumiskoodide muutmise vajadusele (lk 4), aga palume lisada viide ka

näitajatele, mille muutmine rakenduskavas võib samuti osutuda vajalikuks.

Arvestatud.

Juhul, kui on juba tehtud analüüs muudatuse

mõju kohta meetme 21.2.3.22 „Eluslooduse

Selgitame. Kliimaministeerium koos

rakendusüksusega hindab näitajate

6

kaitse ja kasutus“ näitajate sihttasemetele, siis palume lisada ka see info, et seletuskirjast

selguks terviklikult eelarve ümbertõstega kaasnev mõju rakenduskava tulemustele.

sihttasemed I poolaasta seisuga üle ning

vastavalt tulemustele plaanime

muudatused vajalikesse dokumentidesse

sisse viia.