Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri

1. Sissejuhatus
Esitatud eelnõuga nähakse Kohtute seaduses ette riigikaitsega seotud kohtuasju arutava ning Põhiseaduse § 148 lubatud erikohtu – Riigikaitsekohtu -moodustamine ja selle tegevuse põhilised riigiõiguslikud alused. Riigikaitsekohtu regulatsioon tugineb teiste riikide õigusele ja ka osaliselt enne II Maailmasõda kehtinud Eesti õigusele ja põhineb Eesti Reservohvitseride Kogu Juristide sektsioonis välja töötatud õigus-poliitilisele lahendusele. Riigikaitsekohus võib seadusega sätestatud ulatuses lahendada kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju, millel on otsene seos riigikaitse ja riigi julgeolekuga.
Sisukokkuvõte
Kohtute seaduse muutmise ettepaneku (edaspidi ka muudatusettepanek) kohaselt muudetakse kohtute seadust ulatuses, mis on vajalik Riigikaitsekohtu, kui Põhiseaduse §-s 148 nimetatud erikohtu, moodustamiseks ja selle tegevuseks põhimõttelise õigusliku aluse loomiseks.
Eelnõuga määratletakse Riigikaitsekohtu pädevuse sarnaselt teise tegutseva erikohtu liigiga -halduskohtuga - üldise pädevusvaldkonnana ja jätab täpsema pädevuse regulatsiooni edaspidi väljatöötatavate kohtumenetluse seaduste reguleerimisalasse.
Eelnõus on siiski selgelt väljendatud põhimõte, et Riigikaitsekohus ei ole rahuajal reeglina kohtumõistmisfunktsiooni täitmise osas pidevalt toimiv kohus ja saab ainult seadustes täpselt sätestatud juhtudel ja korras täita õigusemõistmisfunktsiooni rahu ajal.
Märkused
Eelnõu esialgne variant koostati muudatusettepanekutena seoses toimunud riigikaitseõiguse revisjoniga ja selle käigus Riigikogule esitatud erinevaid riigikaitselisi küsimusi reguleerinud seaduseelnõude paketi täiendava osana (muudatusettepaneku vormis). Hiljem esitati Riigikogu menetlusse eraldi eelnõuna, mis jõudis ka Riigikogus esimesele lugemisele. Käesolev eelnõu lähtub suures osas Riigikogus juba kord menetletud eelnõust ja selle eesmärgiks on pakkuda konkreetne lahendus, kuidas tagada riigis kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal nende spetsiifiliste kohtumõistmise funktsioonide täitmine, mis on traditsiooniliselt olnud sõjakohtute ülesandeks.
Eelnõu koostamisel arvestati ka võimalusega, et loodav Riigikaitsekohus võib saada ka eeltoodule täiendavaid funktsioone. Eraldi on arvesse võetud nii Eesti Vabariigi enda II Maailmasõja eelse sõjakohtute tegevust reguleerivat seadusandlust kui ka toonase kohtumenetluse positiivseid ja vahel ka esinenud negatiivset praktikat. Lisaks on arvestatud tänapäeval militaartegevusega kaasnenud probleeme õigusruumis. Viimaste osas on silmas peetud eelkõige mitmesuguste osaliselt varjatud ja ebatraditsionaalsete riigi suveräänsust ja julgeolekut ohustavate sisuliselt sõjaliste tegevusviiside ilmumist tänapäevaste agressiivsete riikide igapäevases tegevuses (hübriidsõda, kübersõda, riiklikult varjatult toetatud palgasõdurite üksuste tegutsemine jne).
Muudatusettepanek ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega, kuid selle rakendamisel tuleb vaieldamatult tagada kõigi Euroopa Liidu õigusruumis ettenähtud isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse, mis on arvestades eelnõu reguleerimiseset enamasti hiljem valmiva menetlusseaduse üheks ülesandeks.
Eelnõu arvestab eelkõige kohtute seaduse ja muude asjakohaste seaduste sõnastusi selle esitamise ajal. Võimalikud hiljem jõustuvad kohtute seaduse ja muude asjakohaste seaduste muudatused tuleb vajadusel eelnõus kajastada juba selle menetluse käigus.
2. Eelnõu eesmärk
Muudatusettepaneku eesmärk on luua õiguslikud alused Riigikaitsekohtu moodustamiseks ja põhiline institutsionaalne raamistik Riigikaitsekohtu tegevuseks ning täita hetkel eksisteeriv ja murettekitav ilmselge lünk kohtupidamise institutsionaalses ja ka organisatsioonilises riigikaitselise kriisiolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ning vajadusel vastava õiguspoliitilise otsuse korral asjakohastes seadustes eraldi sätestatud muude riigikaitset ja -julgeolekut puudutavate kohtuasjade lahendamisel.
Eelnõu rakendusosas määratakse arvestades ka totalitaarsete riikide rahvusvahelist õigust eirava agressiivse tegevuse järjepideva kasvuga ja sellest põhjustatud reaalse julgeolekuohuga demokraatlikele riikidele, konkreetsed ja võrdlemisi lühikesed tähtajad uue, Põhiseadusele vastava (§ 148) erikohtu – Riigikaitsekohtu – loomiseks ja selle tegevuse ettevalmistamiseks ehk eelnõus ettenähtu rakendamiseks.
Eelnõus toodud regulatsioon määratleb kohtute seaduse muutmise raames ära Riigikaitsekohtu asukoha ja staatuse kohtuorganite süsteemis (I astme erikohus), selle üldise pädevusala, nõuded sellesse kuuluvatele kohtunikele ja ohvitserkohtunikele, nende nimetamise ja ametist vabastamise korra, samuti nende suhte oma põhitöökohaga Riigikaitsekohtu tavaolukorras (eelkõige riigikaitsekohtu töö ettevalmistamine sh osalemine koolitusel ja riigikaitse- ja julgeolekualastel õppustel) tegutsemise ja Riigikaitsekohtu poolt õigusmõistmise funktsiooni täitmise ajal. Samuti on sätestatud mõningad täiendavad sotsiaalsed ja tööalased garantiid Riigikaitsekohtu liikmetele.
Muudatusettepanek on koostatud lähtuvalt põhimõttest, et Riigikaitsekohus on rahu ajal moodustatud erikohus, kuid seejuures ei ole see tavaolukorras regulaarselt ja pidevalt õigusmõistmise funktsiooni täitev kohus ning selle tegevkohtunikest liikmed on tavakohtute tavatööst vabastatud ainult Riigikaitsekohtu õigusmõistmisealase tegevuse ettevalmistamiseks vajalike ürituste ja tegevuste toimumise ajal. Sellest tulenevalt on Riigikaitsekohtu tegevuseks ettenähtav rahastamine tavaolukorras suhteliselt väikene, sest reeglina on kohtunikud ametis oma tavalistel ametikohtadel tavakohtus.
Eelnõus toodu seadustamine on laiemalt seotud mitmete riigikaitse-ja riigikaitseõiguse arengukavade eesmärkide saavutamisega ja seda mõjutavad teatud määral ka menetlusõiguse ning materiaalõiguse arengud vastavate valdkondade ja õigussüsteemi kokkupuutealadel.
Käesolev eelnõu pakub sõjakohtu probleemile Eesti Reservohvitseride Kogu Juristide sektsiooni asjasse süvenenud ja aastatepikkuse kogemuse kokku võtnud Eesti Vabariigi ohvitseri auastmes kõrge juriidilise kvalifikatsiooniga liikmete poolt heas usus ja parimas teadmises koostatud konkreetset, selget, rahvusvahelisel ja meie riigi ajaloolisel kogemusel põhinevat ja autorite veendumusel optimaalseimat lahendust selles küsimuses.
Eelnõu põhiideestiku osas on vajalik eraldi välja tuua, et eelnõuga loodav institutsionaliseeritud Riigikaitsekohus pakub lisaks selgele organisatsioonilisele struktuurile ka konkreetsed vastused kohustus-vastutus küsimustes ja võimaldab arendada võrdväärse institutsioonina (sh liitlaste ja rahvusvaheliste sarnaste institutsioonidega) välja vajalikud suhted riigisiseste koostööpartnerite (Kaitseministeerium, Kaitsevägi,Kaitseliit, Prokuratuur, politsei- ja uurimisasutused) ja ka välismaiste sarnaste institutsioonidega. Oma olemuselt täiendab Riigikaitsekohus spetsiifilises küsimuses kohtute seaduse peatükki 51 „Kohtukorralduse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal“ jättes vastava peatüki hooleks üldise kohtukorralduse erisused muudes kohtutes erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ja luues alused Riigikaitse kohtu kui erikohtu tegevuseks.
Eelnõus toodu rakendamisega ei kaasne riigi õigussüsteemi põhialuste osas olulise ulatusega õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Tegemist on põhiseaduslikku raamistikku mahtuva kohtuvõimu asutuse loomisega, mis järgib kõiki põhiseaduses kohtuvõimuasutustele ettenähtud norme ja ei muuda ka tavaolukorras oluliselt tajutaval määral kohtuvõimu korraldust. Ka Riigikaitsekohtu tegevusse asumisel riigikaitselise kriisiolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ei võta see ära olulist mahtu teiste kohtute tavakompetentsist. Riigikaitsekohus asub eelkõige täiendava ja spetsiaalselt kriisiolukorras tegutsemiseks ettevalmistatud kohtuna lahendama kriisist tulenevalt paratamatult tekkivaid täiendavaid sõjalise ja muude riigikaitselise iseloomuga ja kiiresti lahendamist vajavaid spetsiifilisi kohtuasju.
Käesoleva eelnõuga ei looda erakorralist ega ajutist kohut, vaid Eesti Vabariigi põhiseaduse § 148 alusel tegutsev alaline erikohus. Riigikaitsekohus kuulub kohtuvõimu süsteemi ning selle tegevus põhineb samadel kohtuvõimu sõltumatuse, seaduslikkuse ja õiglase kohtumenetluse põhimõtetel, mis kehtivad kõigi teiste kohtute suhtes.
Riigikaitsekohtu loomise eesmärk ei ole luua kohtuvõimu kõrvale eraldiseisvat või erandlikku õigusemõistmise süsteemi, vaid tagada riigi toimimine ja põhiseadusliku korra kaitse olukordades, kus riigikaitseliste ja julgeolekualaste küsimuste lahendamine eeldab vastavat ettevalmistust, pädevust ja valmisolekut. Seetõttu kujutab käesolev eelnõu endast põhiseaduses ette nähtud erikohtu institutsiooni rakendamist Eesti riigikaitse vajadustest lähtudes.
Kokkuvõte
Riigikaitsekohtu loomise eesmärk on tagada riigi toimimine ning õigusemõistmise järjepidevus riigikaitselise kriisiolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal. Selleks ühendatakse Riigikaitsekohtu koosseisudes kutseliste kohtunike õigusalane pädevus ning ohvitserkohtunike sõjaline kogemus ja valdkondlik kompetents.
Eelnõuga luuakse põhiseaduse § 148 alusel tegutseva Riigikaitsekohtu õiguslik raamistik ning täidetakse oluline lünk Eesti riigi valmisolekus lahendada riigikaitse ja julgeolekuga seotud kohtuasju olukorras, kus tavapärane kohtukorraldus võib sattuda kõrgendatud koormuse või erakorraliste tingimuste alla
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu (edaspidi SE) loob õigusliku raamistiku Põhiseaduses erikohtuna määratletud kohtu – Riigikaitsekohtu - loomiseks.
SE täiendab eelkõige kohtute seadust, viies sellesse Riigikaitsekohtu seadustamiseks vajaliku regulatsiooni. Selline lahendus on, arvestades tänast kohtute seaduse ülesehitust ja sisu, normitehniliselt ja ka sisuliselt õigustatud, sest hoiab kõigi kohtute vastava regulatsiooni ühes kohas ja põhimõtteliselt sarnasena.
SE väljatöötamisele on aitasid oluliselt kaasa EROK Juristide sektsiooni poolt 8 aasta jooksul korraldatud rahvusvahelistel konverentsidel, seminaridel ja sümpoosiumitel akumuleeritud kogemus ja teadmised. Nende konverentside käigus on riigi poliitilise ja administratiivse juhtkonna (k.a. justiits- ja kaitsealase) toetusel ja kaasaitamisel ning rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide (USA, Suurbritannia, Ukraina, Soome, Ungari, Iisrael, Läti, Saksamaa) osavõtul läbi arutatud ja arvesse võetud erinevate riikide kogemused ja soovitused sõjakohtute tegevuse korraldamiseks.
SEga seotud küsimusi ja sõjaaja kohtukorraldust on mitmeid kordi arutatud ka riigikaitseõiguse revisjoni ekspertkomisjonis ning Riigikogu eelmist asjakohast eelnõud Riigikogus ja eraldi korduvalt ka riigikaitsekomisjonis. Pärast SE kehtestamist on vastava valdkonna regulatsiooni lõpuni väljaarendamiseks vajalik ette valmistada ja vastu võtta riigikaitsekohtu õigusmõistmisealast tegevust reguleerivad muudatused menetlusseadustes ja võimalik, et seoses Riigikaitsekohtu loomisega tuleb lähiajal täiendada ka karistusseadustikku (materiaalõigust) ning üle vaadata kaitseväe distsiplinaarküsimusi reguleerivad õigusaktid. Samuti tuleb Riigikaitsekohtu moodustamise järgselt vastu võtta kohtu töökorraldust puudutavad erinevad siseaktid alates tööjaotusplaanist ja eelarvetest ning kodukorrast.
SE sisu on analüüsitud ja täpsemalt kirjeldatud järgnevalt iga kohtute seaduse paragrahvi muutmisettepanekute juures.
SE koosneb sisuliselt 2 paragrahvist, millest esimesega tehakse sisulised täiendused ja parandused kohtute seaduse põhitekstis ja teises nähakse ette rakendusnormid Riigikaitsekohtu loomiseks ja käivitamiseks.
Paragrahvi 1 punktiga 1 lisatakse kohtute seaduse § 7 lg 1 toodud Eesti Vabariigi kohtuasutuste loetellu Riigikaitsekohus.
Paragrahvi 1 punktiga 2 lisatakse kohtute seaduse 2. peatükki „Esimese astme kohus“ uus 3. jagu „Riigikaitsekohus“ ja selles toodud paragrahvidega 211 -215 määratakse Riigikaitsekohtu, kui erikohtu ja I astme kohtu, asend kohtuasutuste süsteemis, tema üldine pädevusala, tegevuse põhiline organisatsiooniline korraldus ja juhtimismudel, esimehe volitused ja esimehe ja kohtunike ametisse nimetamise ja vabastamise põhinormid.
Vastavalt kohtute seaduse (edaspidi KS) uuele §-le 211 on Riigikaitsekohus Põhiseaduse § 148 alusel moodustatud erikohus, mis arutab seadusega tema pädevusse antud riigikaitseliste küsimustega seotud asju ja teeb muid riigikaitsega seotud ja tema pädevusse antud toiminguid.
Selle sätte sõnastamisel on silmas peetud, et sarnaselt teise erikohtuga – halduskohtuga – sätestatakse Riigikaitsekohtu täpsem pädevus eelkõige asjakohases menetlusseaduses või Riigikaitsekohtu jaoks spetsiaalselt loodavas (sarnaselt halduskohtumenetluse seadustikuga) menetlusseaduses.
KS uue paragrahvi 211 lõige 2 teeb seoses Riigikaitsekohtu pädevusse eeldatavalt antavate asjade spetsiifikaga erisuse olemasolevast kohtukorralduse süsteemist nähes ette ainult ühekordse kaebeõiguse Riigikohtusse. Põhiseadus sellist lahendust erikohtute puhul ei keela ja arvestades Riigikaitsekohtu tegutsemist eelkõige riigikaitselise kriisiolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal, on Põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega nõutav minimaalne kaebeõigus tagatud ka sellisel juhul. Samas jätab nimetatud lõige võimaluse, et juhul, kui seadusandja peab teatud asjade puhul või teatud Riigikaitsekohtu tegevusolukordades (näiteks teiste kohtute poolt rahuajal üle antud asju arutades) õigustatuks traditsioonilise kahekordse edasikaebevõimaluse säilitamist, on see võimalik.
KS uue paragrahvi 211 lõige 3 määrab riigikaitsekohtu tööpiirkonnaks terve Eesti Vabariigi territooriumi ja võimaldab tal seaduses ja välislepingus sätestatud juhtudel (näiteks Kaitseväe missioonid välisriikides) vajadusel tegutseda ka väljaspool Eesti territooriumit. Viimase võimaluse näevad näiteks ette ka rahvusvahelise humanitaarõiguse Genfi konventsioonid, millega Eesti Vabariik on ühinenud.
KS uue paragrahvi 211 lõige 4 sätestab Riigikaitsekohtu alalise asukohana Tallinna ja võimaldab tal vajadusel kasutada oma tegevuseks kõiki Eesti Vabariigi kohtumaju ja muid õigusemõistmiseks sobivaid kohtasid. Vajaduse all on silmas peetud olukorda, kus näiteks sõjategevuse tagajärjel on vaja kohut mõista kohas, kus kohtumajasid ei ole või need on purustatud.
KS uue paragrahvi 211 lõige 5 määratleb, et Riigikaitsekohtu struktuur ja kohtuteenistujate struktuur ja arv määratletakse sarnaselt teiste I astme kohtutega. Rahuajal on kohtu mehitatus minimaalne ja piisab mõnest üksikust (osalise tööajaga) töötajast. Õigusemõistmise teostamise ajal on võimalik vajadusel kaasata töösse selleks varem määratletud ja ettevalmistatud teiste tavakohtute ametnikke.
KS uue paragrahvi 211 lõige 6 sätestab Riigikaitsekohtu kohtumõistmisealase tegevuse alustamise kohustuslikud alused (riigikaitselise kriisiolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra väljakuulutamine).
Lisaks võimaldab vastav säte Riigikohtu esimehel seaduses sätestatud juhtudel oma korraldusega kohustada Riigikaitsekohut tervikuna või ainult teatud kohtukoosseisude osas õigusemõistmise teostamisele. Siinkohal on eelkõige silmas peetud seadusega Riigikaitsekohtule täiendava õigusemõistmisealase pädevuse andmist rahuajal.
KS uus paragrahv 212 määratleb Riigikaitsekohtu kohtunike ja ohvitserkohtunike arvu määramise korra ja miinimumnõuetena 6 kohtunikku ja 12 ohvitserkohtunikku.
Nimetatud arvud on eelnõu koostajate arvates vajalik miinimum, et tekiks kohtu tegutsemiseks oluline intellektuaalne ja organisatsiooniline keskkond ning oleks võimalik minimaalselt katta eeldatavalt vajalik tegevusala ja tegevusmaht.
KS uus paragrahv 213 määratleb, et Riigikaitsekohtuse kuuluvad ametis olevad kohtunikud töötavad rahu ajal oma tavakohtutes, kuid Riigikaitsekohtu tegutsemise ajal (nii õigusmõistmise alal kui ka näiteks koolituste ja õppuste ajal) on tema teenistuskohaks Riigikaitsekohtu asukoht või Riigikaitsekohtu esimehe poolt määratud koht ja ta ei või ilma seadusliku aluseta keelduda oma õigusmõistmisealaste ülesannete täitmisest muus kohas kui Riigikaitsekohtu asukoht. Seadus näeb ette, et Riigikaitsekohtu kohtuniku sõidu- ja majutuskulud ning muud lähetuskulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse määratud korras juhul, kui need kohad ei lange kokku tema alalise teenistuskohaga.
KS uus paragrahv 214 sätestab Riigikaitsekohtu esimehe nimetamise ja vabastamise, tema pädevuse ning ametiga seotud hüvitused ning tema asendamise korra. Riigikaitsekohtu esimees nimetatakse ametisse kuni kaks korda järjest korraga 7 aastaks ( lg 1 ja lg 10 koosmõjus) Vabariigi Presidendi poolt Riigikohtu esimehe ettepanekul. Vajadusel nimetatakse ta koos esimeheks nimetamisega ka Riigikaitsekohtu liikmeks.
Võrreldes teiste tavakohtunikega pikenevad tema volitused Riigikaitsekohtu kohtunikuna juhul, kui ta nende tähtaja saabumisel lahendab ta veel kohtuasju, nende menetluste lõpetamiseni. Samuti pikenevad tema volitused kohtu esimehena kuni kohtu õigusemõistmise alal tegutsemise aja lõpuni või uue esimehe nimetamiseni. Selline eriregulatsioon on vajalik arvestades nõuet Riigikaitsekohtu tegevuse ja selle juhtimise jätkuvus ka olukorras, kus uue Riigikohtu esimehe nimetamine võib olla raskendatud.
Riigikaitsekohtu esimehe volitused kohtu töö korraldamisel on sarnased teiste kohtute esimeeste volitustega, kuid on asjakohaselt täpsustatud seoses tema tegevuse eripärast eriolukordades, eeldades koostööd Kaitseväe ja muude riigiasutustega.
Riigikaitsekohtu esimehe vabastamisel ametist ja Riigikaitsekohtu liikmeks olemisest enne tähtaja lõppu, jätkab ta tavakohtuniku volituste säilimisel oma tööd teenistuskohajärgses tavakohtus.
Riigikaitsekohtu esimehe ametivolituste lõppemisel nende tähtaja saabumise tõttu ei lõppe tema ametisolek Riigikaitsekohtu kohtunikuna.
KS uus paragrahv 215 sätestab Riigikaitsekohtu kohtuniku nimetamise ja ametist vabastamise korra. Riigikaitsekohtu kohtunikud nimetab tähtajatult (eluaegselt) ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul 1. ja 2. astme kohtunike ja vähem kui 5 aastat enne nimetamist kohtunikuametist vabastatud (v.a. kohtute seaduse § 99 lg 1 punktide 2, 3, 4, 7 ja 8 kohtunikuametist vabastatud kohtunik) endiste kohtunike, ja kes on alla 63-aastane ning kellel on Eesti Vabariigi ohvitseri auaste, hulgast. Erandina võimaldab käesoleva seaduse rakendussäte nimetada kuni 2030 aastani Riigikaitsekohtu kohtunikuks 1. ja 2. astme kohtuniku, kes on läbinud ajateenistuse ja omandab ohvitseri auastet. See üleminekunorm on vajalik selleks, et uue nõude (EV ohvitseri auaste) sisseviimise järgselt oleks võimalik Riigikaitsekohus kiiremini komplekteerida kohtunike hulgast, kes on näidanud üles isiklikku huvi ja on valmis läbima ohvitseriõppe. Lisaks võimaldatakse seaduse alusel Riigikaitsekohtu kohtunikuks nimetada kohtunikuametist mittesüülisel alusel või kohtunikuameti pidamiseks seaduses määratletud takistuse tõttu vähem kui 5 aastat enne Riigikaitsekohtu kohtuniku ametisse määramist vabastatud isikuid. Kõik Riigikaitsekohtu kohtunikud peavad olema ametisse määramisel alla 63 -aastased, mis tagab nende väljaõppele kasutatava ressursi minimaalse mõttekuse suhestatuna võimalikku teenistusaega. See võimaldab osaliselt vähendada koormust tavakohtutele ning kaasata Riigikaitsekohtusse kohtunikuna kohtunikutööks nõutavat väljaõpet, oskusi ja kogemusi omavaid, kuid hetkel kohtunikuna mitte töötavaid isikuid.
Võrreldes teiste kohtunikega on Riigikaitsekohtu kohtunikuks saamise täiendavaks tingimuseks Eesti Vabariigi ohvitseri auastme omamine. See tagab kohtunikele elementaarse arusaamise valdkonnast, milles toimuva suhtes neil tuleb õigust mõista. Nimetatud nõue on vajalik, sest sõjalises riigikaitses toimuvat ei ole tavaolukorrast erineva nüansirikkuse tõttu vastavat süstemaatilist koolitust ja kogemust omamata tsiviilisikul reeglina võimalik piisavalt sügavuti mõista. Seda näitab veenvalt ka Ukraina 2014 alanud sõja kogemus.
Arvestades, et üheks Riigikaitsekohtu (ja üldse sõjakohtute) keskseks rolliks on distsipliini tagamisele kaasa aitamine kaitsejõududes, on Kaitseväes kehtivat korda sisuliselt võimatu enne kohtumõistmisele asumist põhjalikult teadmata selle ühe kohtu põhilise rolli efektiivne täitmine relvakonflikti ajal. Seda on kinnitanud ka rahvusvaheline sõjakohtute tegevusega seoses omandatud kogemus.
Riigikaitsekohtu üheks oluliseks eripäraks on ohvitserkohtunike osalemine õigusemõistmises. Ohvitserkohtunikud ei ole üksnes nõuandva rolliga eksperdid, vaid osalevad kohtukoosseisu liikmetena õigusemõistmises ning omavad seaduses sätestatud juhtudel kohtunikuga võrreldavaid õigusi ja kohustusi.
Sellise lahenduse eesmärk on tagada, et kohtukoosseisus oleks lisaks kõrgele juriidilisele pädevusele esindatud ka sõjaline kompetents, praktiline teenistuskogemus ning arusaam sõjalise juhtimise, käsuliini, lahingutegevuse ja sõjaväelise distsipliini eripäradest. Riigikaitsega seotud kohtuasjade lahendamisel võib nende asjaolude mõistmine olla õiguspärase ja sisuliselt õiglase kohtulahendi tegemiseks vältimatult vajalik.
Ohvitserkohtunike kaasamine tugineb rahvusvaheliselt laialt levinud praktikale, mille kohaselt sõjalise iseloomuga kohtuasjade lahendamisel osalevad lisaks kutselistele kohtunikele ka sõjalise ettevalmistuse ja kogemusega isikud. See aitab suurendada õigusemõistmise kvaliteeti, usaldusväärsust ning menetlusosaliste usaldust kohtu vastu.
Paragrahvi 1 punktidega 3 ja 4 täiendatakse kohtute seaduse § 37 kahe uue lõike ja lõiget 2 uue punktiga 42, mis võimaldavad vähendada Riigikaitsekohtu liikmete töökoormust oma tavakohtutes ja võtavad arvesse nii kohtu esimehe kui ka kohtunike täiendavat töökoormust seoses osalemisega Riigikaitsekohtu tegevuses rahuajal. Riigikaitsekohtu esimehe töökoormust tavakohtus alandatakse vastavalt uutele sätetele vähemalt 25% ja liikmetel vähemalt 10%. Need arvud on eelkõige seotud kohtunike osalemisega paratamatult vajalikus täiendõppes ja õppekogunemistel. Ka ei mõjuta selline koormuse vähendamine põhikohtus arvestades Riigikaitsekohtu suurust oluliselt teiste kohtunike töökoormust.
Juhul, kui Riigikaitsekohtu kohtunik peab rahuajal täitma Riigikaitsekohtu õigusmõistmisealaseid ülesandeid, tuleb seda vastavalt arvestada tema töökoormuse reguleerimisel tavakohtus. Vastava täpsema ja põhjendatud taotluse kohtunike osas töökoormuse vähendamiseks esitab nende tavakohtu esimehele Riigikaitsekohtu esimees arvestades Riigikaitsekohtu tööks ettevalmistamise ja selles osalemise mahtu kohtuniku tööajana.
Paragrahvi 1 punktiga 5 täiendatakse KS § 41 ja antakse Kohtute haldamise nõukojale nõusoleku andmise õigus Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunike arvu lõplikul kindlaksmääramisel analoogselt rahvakohtunike arvuga maakohtus.
Paragrahvi 1 punktiga 6 täiendatakse KS § 42 1. lõiget ja lisatakse sinna teiste kohtute nimekirja Riigikaitsekohus.
Paragrahvi 1 punktiga 7 täiendatakse KS § 44 lg 7 uue lausega, mis määratleb, et Riigikaitsekohtu liikmete sõjaerialase täiendkoolitusega seotud eelarvevahendid nähakse ette Kaitseministeeriumi eelarvest. Eelkõige on siinkohal silmas peetud neid koolitusi-õppusi, mis on seotud sõjaväeliste õppustega, mille puhul kaitsealase planeerimise protsess eeldab tänase eelarvesüsteemi juures õppustel osalemisega seotud kulude arvestamist ja katmist Kaitseministeeriumi eelarvest. Samuti võimaldab see Kaitseministeeriumil näha ette vajalikud kulud nende haldusala kaudu toimuvas rahvusvahelises koostöös teiste riikide sõjakohtute ja nendega seotud institutsioonidega. Riigikaitsekohtu esimees korraldab koostöös Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega ka ohvitserkohtunike täiendkoolituse.
Paragrahvi 1 punktiga 8 nähakse kohtute seaduse § 45 lõige 1 täiendus, mis sätestab, et Riigikaitsekohtunike üle teostab järelevalvet ka Riigikohtu esimees. Arvestades, et Riigikohus on ainus edasikaebeaste Riigikaitsekohtu lahendite osas, on nimetatud lahendus loogiline ja see ei suurenda arvestades Riigikaitsekohtunike väikest arvu ka ülemäära Riigikohtu esimehe kohustuste mahtu.
Paragrahvi 1 punktiga 9 täiendatakse lisatakse kohtute seaduse § 50 uus lõige 11, milles sätestatakse nõuded Riigikaitsekohtu kohtunikule ja mis kordab sisuliselt kohtute seaduse § 215 sätestatavaid nõudeid.
Täiendava nõudena toob eelnõu sisse nõude, et Riigikaitsekohtu kohtunikuks saab nimetada kohtuniku, kes omab Eesti Vabariigi ohvitseri auastet. Ohvitseri auastme nõue tuleneb eeldatavate ametiülesannete täitmiseks vajalike teadmiste olemasolu vajadusest ja peaks muuhulgas aitama kaasa sõjandusõiguse valdkonnast huvitatud kohtunike aktiivsele kaasamisele riigikaitsele. Lisaks on üldine rahvusvaheline traditsioon, et sõjakohtute kohtunikud omavad sõjaväelist ettevalmistust ja ohvitseri auastet, mis tagab vähemalt teoreetiliselt neile ametiülesannete täitmiseks vajaliku autoriteedi menetlusosaliste poolt vaadatuna ja teadmised küllaltki spetsiifilise eluvaldkonna toimimisloogikast ja õiguslikust regulatsioonist. Selle nõude ajutise leevendamise ajutine võimalus on ette nähtud rakendussätetes ja seda on kommenteeritud juba eespool.
Paragrahvi 1 punktiga 10 täiendatakse KS § 53 nii, et ka Riigikaitsekohtu kohtunikukohad täidetakse avaliku konkursi korras. See täiendus on vajalik Riigikaitsekohtu kohtunike valikuprotseduuri selgitamiseks.
Paragrahvi 1 punktiga 11 täiendatakse KS § 59 lõiget 1 uue punktiga 51 nähes ette kohtuniku sõjaväelise auaste kajastamise tema teenistuslehel. Selline märge aitab saada parema ülevaate sõjalise ettevalmistusega kohtunikest ja võimalustest kaasata neid Riigikaitsekohtu töösse.
Paragrahvi 1 punktiga 12 täiendatakse KS § 60 lõiget 1 punktiga 7 nähes ette kohtuniku isikutoimikusse temale ohvitseri auastme andmist tõendava dokumendi ärakirja esitamist. See on vajalik kontrollivahend ohvitseri auastme olemasolu tõendamiseks ja kontrollimiseks.
Paragrahvi 1 punktiga 13 täiendatakse kohtute seaduse § 76 uue lõikega 21, mis näeb ette Riigikaitsekohtu kohtunikele sõja ja erakorralise seisukorra ajal oma õigusemõistmisega seotud ametiülesannete täitmise eest 50% lisatasu maksmise lisaks ametipalgale. Riigikaitsekohtu õigusmõistmise alane tegevus toimub vastavalt seadusele eelkõige erakorralise või sõjaseisukorra ajal eeldades kohtuniku pidevat valmisolekut mõista kohut üle Eesti ja ka väljaspool tavalisi õigusmõistmise kohti ja aega ning võrreldes tavakohtupidamisega ilmselgelt kõrgendatud ohu tingimustes, mistõttu on õigustatud sel ajal kõrgema töötasu maksmine.
Paragrahvi 1 punktiga 14 täiendatakse KS § 91 lõiget 2 punktiga 3 ja välistatakse ringkonnakohtu esimeeste distsiplinaarvõim Riigikaitsekohtu kohtunike üle. Vastavalt SE-le teostab järelevalvet Riigikaitsekohtu kohtunike tegevuse üle Riigikohtu esimees. Kuna ringkonnakohtu esimees ei puutu praktiliselt kokku Riigikaitsekohtu tegevusega, siis puudub ka põhjendus talle distsiplinaarvõimu volituste andmiseks Riigikaitsekohtu tegevuses osalevate kohtunike tegevuse osas. Sätestatav piirang ei puuduta seadusega ette nähtud ringkonnakohtu esimehe järelevalveõigust Riigikaitsekohtu kohtuniku töötamisel oma tavalisel ametikohal tavakohtus.
Paragrahvi 1 punktiga 15 täiendatakse kohtute seaduse § 100 uute lõigetega 6 ja 7 eesmärgiga täpsustada Riigikaitsekohtu kohtuniku ametist vabastamise küsimusi reguleerimaks olukordi, kus Riigikaitsekohtu kohtunik osutub mingil põhjusel sobimatuks talle usaldatud ametiülesannete täitmiseks. Riigikaitsekohtu töö seab selle liikmele seoses tööga pingelistes ja ohuolukordades paratamatult kõrgendatud füüsilised ja vaimsed nõuded. On võimalik, et alles sellise olukorra saabumisel ilmnevad kohtuniku isikuga seotud ja tööd oluliselt takistavad asjaolud (näiteks võimetus tugeva pinge ja ohuolukorras vajaliku kiirusega töötada ja otsuseid teha, argus, koostöövõime puudumine, vajalike füüsiliste võimete puudumine jne), mis tavaolukorras (rahuajal) ei mõjuta oluliselt tema toimetulekut ametiülesannetega. Lisaks sellele võib juhtuda, et talle ei pikendata tema ametiülesannete täitmiseks vajalikku riigisaladuse või salajasele välisteabele ligipääsuluba. Riigikaitsekohtu kohtunik vabastatakse eeltoodud põhjustel ainult Riigikaitsekohtu kohtuniku ametikohalt. Ta jääb endiselt kohtunikuks ja jätkab teenistust oma tavakohtus, kui selleks pole seadusest tulenevaid takistusi.
Paragrahvi 1 punktiga 16 lisatake kohtute seadusse uus Peatükk 131. „Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikud“. Vastav peatükk reguleerib Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikke puudutavaid küsimusi, tehes seda üldjoontes sarnaselt maakohtute rahvakohtunikega.
KS uus § 1131 sätestab kõigepealt, et Riigikaitsekohtus on ametis ohvitserkohtunikud, kes osalevad selle töös seaduses sätestatud korras ja õigusemõistmises vastavalt kohtumenetluse seadustele. Vastav eristamine on vajalik tulenevalt asjaolust, et erinevaid ohvitserkohtunike Riigikaitsekohtu töös osalemisel tekkivaid praktilisi küsimusi (näit. osalemist koolitusel, õppustel, kohtumõistmisel) tuleb lähtuvalt õigusruumi ülesehituse loogikast kajastada lisaks menetlusseadustikele ka kohtute seaduses ja ka nende teenistust puudutavates ning eriolukordi reguleerivates seadustes. Küll aga on käesoleva SE eesmärgiks võimalikult ammendavalt reguleerida kohtute seaduses kõiki põhilisi küsimusi, mis on seotud ohvitserkohtunike osalemisega Riigikaitsekohtu töös, välja arvatud nende osalemine otseselt õigusmõistmises, mida reguleerivad eelkõige tulevikus vastuvõetavad menetlusseadused.
Oluline on märkida, et ohvitserkohtunikele on õigusemõistmisel antud samad õigused, mis Riigikaitsekohtu kohtunikele ehk nad osalevad kohtumõistmisel täieõigusliku kohtunikuna kõigis küsimustes.
KS uus § 1132 määratleb nõuded, mis esitatakse Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikuks saada soovivatele isikutele. Vastavalt paragrahvi 1. lõikele võib ohvitserkohtunikuks nimetada 30 – 70 -aastase Eesti kodaniku, kellel on ohvitseri või allohvitseri auaste. Ohvitserkohtunik peab olema ohvitserkohtuniku ametiks sobivate vaimsete, füüsilise ja kõlbeliste omadustega ning omama ka ülesannete täitmiseks vajalikku autoriteeti. Kuna Riigikaitsekohus lahendab oma eeldatavast pädevusest tulenevalt asju, mille lahendamiseks on suure tõenäosusega vajalik omada seaduses sätestatud korras väljaantud ligipääsulube riigisaladusele ja salastatud välisteabele, on vastavate ligipääsulubade omamine eelduseks ohvitserkohtunikuks saamisele.
SE sätestab ka Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikuks saamise välistavad asjaolud. Sarnaselt rahvakohtunikega on sellisteks asjaoludeks eelkõige kohtunikuametiga kokkusobimatute ametite kandmine (advokaat, notar, kohtutäitur. riigi või kohaliku omavalitsuse ja valitsuse liige, Vabariigi President, Riigikogu liige või kohtu-, prokuratuuri- ja politseiteenistuses olemine), samuti isiku tervisliku seisundi sobimatus ning kuriteos süüdimõistetu ja pankrotivõlgnik olemisega. Eraldi piirab seadus kuriteos süüdistatava isiku saamise ohvitserkohtunikuks tema vastu suunatud kriminaalmenetluse ajal.
KS uus § 1133 sätestab Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku (rahvakohtuniku) ametisse nimetamise põhimõttelise korra. Paragrahvi esimese lõikes antakse ohvitserkohtunike ametisse nimetamise protseduur, arvestades ohvitserkohtunike analoogsust rahvakohtunikega, nende pädevuse kattuvust, kuid samas nende ametisse määramise erinevust, tingituna Riigikaitsekohtu tegevuse, tema kohtunike ja ohvitserkohtunikele esitatavatest nõuetest, tagamaks erakorralise ja sõjaseisukorra tingimustes selle kohtu resultatiivse toimimise, mille üheks oluliseks tagatiseks on ka ohvitserkohtunike kaitseväe toimimise ja sõjaõiguses orienteerumine.
Eeltoodust tingituna esitavad Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunike kandidaadid Eesti ohvitseride kogud ja Kaitseväe Akadeemia, Kaitseväe juhataja ja kaitseliidu ülem (igaüks kuni 5 kandidaati). Kandidaadid esitatakse Riigikaitsekohtu esimehele, kes moodustab komisjoni, kes nimetab ametisse ohvitserkohtunikud. Komisjoni kuuluvad Riigikaitsekohtu esimees, selle üldkogu valitud kohtunik, Riigikohtu esimehe esindaja ning kaitse- ja justiitsministri nimetatud esindajad.
Komisjoni selline koosseis (enamus kohtunikel) tagab ohvitserkohtunike valimise sõltumatuse ja lahutamise täitevvõimust, kuid võimaldab täitevvõimu esindajatel olla otseselt kursis nende valimisega ja osaleda selles. See on omakorda tagatiseks nende sõltumatusele kohtumõistmisel. Sõltuvust täitevõimust ja oma sõjaväelistest ülemustest on näiteks Euroopa Inimõiguste Kohus heitnud ette Türgi sõjakohtute kaasistujatele.
SE seab ka nõude, et ohvitserkohtunikuks tuleb nimetada ohvitsere ja allohvitsere erinevatest väeliikidest ja ohvitserigruppidest (liikidest ). Need nõuded on suunatud sellele, et Riigikaitsekohtus oleks ohvitserkohtunikena esindatud võimalikult kõikehõlmavalt kõik peamised Kaitseväe väeliigid ja ohvitseride grupid.
Ohvitserkohtunikud nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja neid võib nimetada ametisse kuni kaheks ametiajaks järjest
KS uus § 1134 reguleerib küsimusi, mis tõusetuvad seoses ohvitserkohtunike võimalike auastmete tõstmisega Riigikaitsekohtus töötamise ajal. Põhimõtteliselt saavad mõlemal juhul ohvitserkohtunikud teenistust Riigikaitsekohtus jätkata määratud ametiaja lõpuni oma uuele auastmele vastavaid menetlusnorme järgides.
Selline regulatsioon on põhjendatud, sest kõrgemas grupis olev ohvitser saab eeldatavalt (eelduseks on laialdase ajaloolise ja rahvusvahelise praktika järgimine, mille kohaselt peab sõjakohtutes sõjaväelaste asjade läbivaataval sõjaväelasel olema vähemat sama ohvitsergrupi auaste kui kohtualusel) vastavalt menetlusseadustikule osaleda ka madalama grupi ohvitseride asjade läbivaatamisel ehk seetõttu ei teki vajadust asjade ümberjaotamiseks ja tööjaotuse ümberkorraldamiseks.
KS uus § 1135 sätestab ohvitserkohtuniku vande ja selle andmise kohustuse Riigikaitsekohtu üldkogu ees.
KS uus § 1136 käsitleb ohvitserkohtuniku volituste lõppemisega seotud küsimusi. Kuna Riigikaitsekohus peab olema pidevalt komplekteeritud oma ülesannete täitmise viivitamatuks alustamiseks, siis on Riigikaitsekohtu esimehele pandud kohustus teatada vähemalt neli kuud enne ohvitserkohtuniku ametiaja lõppemist sellest kandidaatide esitamise õigust omavatele isikutele koos palvega esitada ta uuesti või alustada kohtute seaduses ettenähtud korras tema asemel uue ohvitserkohtuniku nimetamist.
Lisaks eeltoodule on SE-s täpsustatud, et ohvitserkohtuniku volitused pikenevad tema osalusel lahendatava kohtuasja lahendamise lõpuni.
KS uus § 1137 sätestab ohvitserkohtunike volituste ennetähtaegse lõpetamisega seotud küsimused. Ohvitserkohtuniku volitused lõpetatakse ennetähtaegselt Riigikaitsekohtu esimehe poolt, kui ilmneb KS § 1132 lg 2 toodud asjaolu või mõjuval põhjusel tema enda avalduse alusel. Mõjuvaks põhjuseks saab vastavalt seaduse mõttele siinkohal olla eelkõige isiku võimetus täita ohvitserkohtuniku ülesandeid objektiivselt ja nõutava hoolega. Koos ohvitserkohtuniku ametist vabastamisega esitab Riigikaitsekohtu esimees sellisel juhul kandidaatide esitamiseks õigustatud isikutele paludes nimetada tema asemel uus kandidaat ja korraldab uue ohvitserkohtuniku ametisse nimetamise.
KS uus § 1138 sätestab ohvitserkohtuniku üldised kohustused oma ametiülesannete täitmisel. Nendest peamised on kohustus ilmuda määratud tähtajaks Riigikaitsekohtu teenistusse ja osaleda selles vastavalt seadustes ettenähtud korrale. Tähtaegse ilmumise võimatuse korral tuleb ohvitserkohtunikul viivitamatult Riigikaitsekohtu esimeest teavitada. SE koostajad pidasid siinkohal silmas põhiliselt kahesuguseid olukordi. Esiteks olukorrad, kus ohvitserkohtunikul ei ole võimalik tähtaegselt kohtusse tulla objektiivsete takistuste tõttu (haigus, liiklusprobleemid jne) ning olukordi, kus tulenevalt kaitseolukorrast, erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast tuleb ohvitserkohtunikul täita vältimatuid sõjaväelisi kohustusi ohu tõrjumisel. Lisaks kehtivad Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule KS § 70-72 ja § 74 loetletud kohustused (kohtunikule ettenähtud üldkohustused – eelkõige laitmatu teenistuse ja laitmatu käitumise kohustus -, vaikimis ja nõupidamissaladuse pidamise kohustus ja enesetäiendamise kohustus). SE sätestab ka ohvitserkohtunikule kohustuse mitte keelduda õigusemõistmisest ehk õiguse keelduda õigusemõistmisest ainult menetlusseaduses sätestatud alustel ja korras.
Uus KS § 1139 sätestab vajaliku õigusliku garantii ohvitserkohtunikule – talle saab ametisoleku ajal kriminaalsüüdistuse esitada ainult Riigikaitsekohtu esimehe nõusolekul. Nimetatud garantii on analoogiline rahvakohtunikele antud garantiiga.
Uus KS § 11310 reguleerib ohvitserkohtunikele tasu maksmist õigusemõistmise funktsiooni täitmise ajal. Põhimõtteliselt säilitatakse ohvitserkohtunikule tema ametikoha järgne tasu (tegevteenistuses olevad ohvitserid ja allohvitserid). Reserv- ja eruohvitseride ja allohvitseride hulgast määratud ohvitserkohtunikele makstakse töötasuna pool esimese astme kohtuniku ametipalgast. Samuti hüvitatakse talle Riigikaitsekohtu töös osalemisega seotud kulud ehk transport, lähetuskulud jne. Sätestatakse ka ohvitserkohtuniku tööandja kohustus vabastada ta vajadusel tööst Riigikaitsekohtu tegevuses osalemise ajaks.
Uus KS § 11311 sätestab, et ohvitserkohtunikele laienevad või tal säilivad Riigikaitsekohtu töös osalemise ajal kõik Kaitseväe tegevteenistuses olevale vastavas auastmes olevale allohvitserile või ohvitserile ettenähtud sotsiaalsed garantiid. See on vajalik arvestades Riigikaitsekohtu tegevuse spetsiifikat ja sellega kaasnevat kõrgendatud ohtu kohtu töös osalevatele isikutele.
Uus KS § 11312 annab analoogselt rahvakohtunikele ka ohvitserkohtunike ülalpeetavatele õiguse 20% suuremale toitjakaotuspensionile ohvitserkohtuniku hukkumise korral teenistuskohustuste täitmise ajal Riigikaitsekohtus.
Eelnõu paragrahvis 2 määratakse seaduse rakendustähtajad. Seaduse jõustumine on esialgselt kavandatud 1. jaanuarile 2027.a. Riigikaitsekohtu esimehe ja liikmete nimetamise lõpptähtajaks on eelnõus pakutud 1. juuli 2027.a. Selleks tähtajaks peab olema nimetatud ametisse Riigikaitsekohtu esimees ja kohtunikud ning ohvitserkohtunikud. Vastavalt SEle tuleb Riigikaitsekohtu tegevuse finantseerimine ette näha alates 2027 a. riigieelarvest. Riigikogu teeb Vabariigi Valitsusele ülesandeks töötada välja 31. detsembriks 2027 ja esitada Riigikogule Riigikaitsekohtu tegevuseks vajalikud kohtumenetluse seaduste eelnõud. Kuigi nimetatud tähtajad on pingelised, on need asjakohased, eriti arvestades alates 2014 aastast järjepidevalt pingestunud rahvusvahelist olukorda ja sellest tulenevat vajadust käsitleda riigikaitselist võimekust suurendavaid ja arendavaid eelnõusid prioriteetsena.
4. Seaduseelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud
SE rakendamisega on peamiselt seotud Justiitsministeerium, Kohtute Haldamise Nõukoda ja Kaitseministeerium seaduses sätestatud struktuuride loomisel ja Riigikaitsekohtu kohtunike ja ohvitserkohtunike valiku läbiviimisel ja ametisse nimetamisel. Pärast Riigikaitsekohtu esimehe ametisse nimetamist langeb kohtu töö käivitamise ja korraldamise põhiraskus Riigikaitsekohtu esimehele koostöös selle kohtu üldkoguga. Ettenähtavad rahalised kulutused ei ole vähemalt kohtu töö käivitamise ajajärgul riigieelarve suurust arvestades märkimisväärsed ja on seotud eelkõige kohtunike ja ohvitserkohtunike koolitusega ning esimesel aastal ka kohtu tööks vajaliku minimaalse materiaalse ja personalibaasi loomisega. Viimane peab tagama kohtu katkematu võimekuse töötada ka kriisiolukorras ning seetõttu võib vajalik olla näiteks väikeses mahus eriomadustega arvutite ja printerite jms hankimine riigihanke korras.
Arvestades, et kohtunike ja ohvitserkohtunike töötasu maksmine toimub rahuajal nende põhitöökohas tavakohtust ja täiendavalt tuleb sel ajal ette näha ainult kohtu esimehe ja minimaalse tugistruktuuri töötasudega seonduvad vahendid, ei ole vajalikud kulutused rahuajal isegi kohtute üldist osa eelarves arvestades märkimisväärseks lisakuluks eelarves. Lisaks on osa kohtu kulusid ette nähtud katta ka Kaitseministeeriumi eelarvest. Kohtu tegevuskulud suurenevad õigusemõistmise funktsiooni täitmise ajal ja eriti riigikaitselise kriisiolukorra, sõja- või erakorralise olukorra ajal sõltuvalt täidetavate ülesannete mahust. Samas on neid kulutusi peaaegu võimatu enne kohtu koosseisude suuruse kindlaksmääramist ja kohtu moodustamist täpselt ette prognoosida ja vajadusel nähakse vastavad kulutused ette sellisteks olukordadeks kehtestatud korras.
5. Rakendusaktid
SE kiireks rakendamiseks vajalikest rakendusaktidest on vaja välja töötada eelkõige Riigikaitsekohtu igapäevast tegevust korraldavad rakendusaktid, millest osade väljatöötamine on kohtu esimehe ja osad Justiitsministeeriumi kompetentsis.
Eraldi vajab ilmselt reguleerimist Riigikaitsekohtu koostöö Kaitseministeeriumiga ja eriti koolituse ning kohtu logistika korraldamise valdkonnas sõja- ja erakorralise seisukorra ajal. Mõningaid regulatsioone on ilmselt vaja täiendada ka Justiitsministeeriumil, näiteks seoses arvutite ja arvutivõrgu kasutamisega, kohtu asjaajamisega jne. Vastavate rakendusaktide väljatöötamine on mõislik korralda seotuna Riigikaitsekohtu tegevuseks vajaliku menetlusnormistiku väljatöötamisega.
6. Seaduse jõustumine
SE kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2027 ja selle tegevuse finantseerimiseks nähakse ette riigieelarvelised vahendid alates 2027. aasta riigieelarvest. Riigikaitsekohus moodustakse 2027. aasta 1. juuliks samast ning selle töö käivitatakse ajast.

Algatab
Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Peeter Tali, Priit Sibul, Anti Poolamets

 EELNÕU
Kohtute seaduse muutmise seadus (riigikaitsekohus)

§ 1.  Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „halduskohus“ sõnaga „Riigikaitsekohus,“;

2) seaduse 2. peatükki täiendatakse 3. jaoga järgmises sõnastuses:

„3. jagu
Riigikaitsekohus

§ 211. Riigikaitsekohus

(1) Riigikaitsekohus on Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 148 alusel moodustatud erikohus, mis arutab seadusega tema pädevusse antud riigikaitseliste küsimustega seotud kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju. Riigikaitsekohus teeb ka muid riigikaitsega seotud toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.
(2) Riigikaitsekohus tegutseb I astme kohtuna ja edasikaebeastme kohtuks Riigikaitsekohtu poolt lahendatud asjades on Riigikohus, kui seadusega ei ole määratud teisiti.
(3) Riigikaitsekohtu tööpiirkonnaks on Eesti Vabariik. Seaduses ja välislepingus määratud juhtudel võib Riigikaitsekohus tegutseda väljaspool Eesti Vabariigi piire.
(4) Riigikaitsekohtu alalise kohtumaja asukoht on Tallinnas. Vajadusel võib Riigikaitsekohus kasutada oma tegevuse käigus kõiki Eesti Vabariigi kohtumaju või muid tema tegevuseks sobivaid kohtasid.
(5) Riigikaitsekohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab Riigikaitsekohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees kooskõlastades selle Kohtute Haldamise Nõukojaga. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse muuhulgas käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.
(6) Riigikaitsekohus asub erikohtuna täies koosseisus õigusemõistmise funktsiooni täitma riigikaitselise kriisiolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra väljakuulutamisel. Muudel seaduses sätestatud juhtudel asub Riigikaitsekohus täies koosseisus või kohtumõistmise teostamiseks vajalike kohtukoosseisude ulatuses kohtumõistmist teostama Riigikohtu esimehe korraldusel.

§ 212. Riigikaitsekohtu kohtunike ja ohvitserkohtunike arv

(1) Riigikaitsekohtu kohtunike ja ohvitserkohtunike arvu määrab justiitsminister, kuulanud ära Riigikohtu esimehe ja Kohtute Haldamise Nõukoja arvamuse, kuid see ei tohi olla väiksem kui kuus kohtunikku, kelle hulgast nimetatakse Riigikaitsekohtu esimees ning kaksteist ohvitserkohtunikku (rahvakohtunikku).

§ 213. Riigikaitsekohtu kohtuniku alaline teenistuskoht
(1) Riigikaitsekohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on Riigikaitsekohtu tegutsemise ajal Riigikaitsekohtu kohtumajas või muus kohas, kuhu Riigikaitsekohtu esimees ta oma pädevuse piires on määranud. Muul ajal töötab Riigikaitsekohtu kohtunik, kes on ametis olev kohtunik, oma tavalises kohtuniku töökohas.
(2) Riigikaitsekohtu kohtunik ei või keelduda Riigikaitsekohtus asja arutamisest ükskõik millises kohtumajas või muus kohas Eestis või välismaal välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.
(3) Kui Riigikaitsekohtu kohtunik arutab asja kohtumajas või muus kohas, mis ei ole tema maa- või ringkonnakohtus asuv tavaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud. Samuti hüvitatakse kohtunikule muud lähetuskulud Vabariigi Valitsuse määratud alustel ja korras.

§ 214. Riigikaitsekohtu esimees

(1) Riigikaitsekohtu esimees nimetatakse ametisse seitemeks aastaks Riigikohtu esimehe ettepanekul Vabariigi Presidendi poolt. Riigikaitsekohtu esimeheks võib nimetada isiku, kes vastab Riigikaitsekohtu kohtunikuks nimetamise nõuetele või on juba Riigikaitsekohtu liige. Juhul, kui Riigikaitsekohtu esimehe ametisse nimetamise ajal ei ole vastav isik nimetatud Riigikaitsekohtu liikmeks, nimetatakse ta ka Riigikaitsekohtu liikmeks.
(2) Riigikaitsekohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires ning kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase ettevalmistamise ja toimumise eest.
(3) Riigikaitsekohtu esimees:
1) korraldab õigusemõistmise alast tegevust ja kutsub seaduses ettenähtud juhtudel Riigikaitsekohtu kohtunikud ja ohvitserkohtunikud osalema kohtu tegevuses ning vabastab nad sellest pärast vastava olukorra lõppemist seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras;
2) koostab kohtu eelarve eelnõu ja tagab kohtu tegevuseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ettevalmistamise ja valmisoleku tegevuseks ka ajal, mil Riigikaitsekohus ei teosta seadusejärgselt õigusemõistmist;
3) valmistab ette ning kooskõlastab oma pädevuse piirides Kaitseministeeriumi ning muude riigiasutustega, eelkõige õiguskaitseorganitega, kohtu tegevust puudutavad õigus- ja haldusaktid ning tegevuskavad ja -juhised;
4) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet ja distsiplinaarvõimu;
5) koostab Riigikaitsekohtu kohtunike ja ohvitserkohtunike koolituskava ja Kaitseväe õppekogunemistel osalemise kava, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ja justiits- ja riigikaitsevaldkonna eest vastutavatele ministritele ning Kaitseväe juhatajale ülevaate selle täitmisest;
6) osaleb muude oma tegevust puudatavate riigiasutuste töös vastavalt seadusele;
7) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
(4) Riigikaitsekohtu esimehe ametipalgaks on ringkonnakohtu kohtuniku ametipalk, millele lisandub seaduses sätestatud suuruses lisatasu kohtu esimehe ülesannete täitmise eest.
(5) Riigikaitsekohtu esimehe võib Riigikohtu esimees enne tema ametitähtaja lõppemist vabastada:
1) tema enda soovil;
2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata või ilmnevad asjaolud, mis annavad alust kahelda tema lojaalsuses Eesti Vabariigile;
3) tema valimisel või nimetamisel Riigikohtu, Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Liidu Kohtu või muu rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või muu kohtu esimeheks Eestis;
4) temalt ohvitseri auastme äravõtmisel süülise tegevuse tagajärjel.
(6) Riigikaitsekohtu esimehe vabastamisel ametist käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul kuulab Riigikohtu esimees eelnevalt ära Riigikaitsekohtu üldkogu arvamuse.
(7) Kui Riigikaitsekohtu esimees vabastatakse seoses süülise käitumisega kohtunikuametist alalises kohtus, vabastatakse ta ka Riigikaitsekohtu esimehe ja Riigikaitsekohtu kohtuniku ülesannete täitmisest.
(8) Riigikaitsekohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema määratud Riigikaitsekohtu kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kõrgemas sõjaväelises auastmes või nende võrdsuse korral vanim ametis olev Riigikaitsekohtu kohtunik.
(9) Riigikaitsekohtu esimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtu esimehel säilivad tavakohtu kohtuniku volitused, kui neid ei ole temalt seaduses sätestatud korras ära võetud.
(10) Riigikaitsekohtu esimeest võib nimetada sama kohtu esimeheks kõige rohkem kaheks järjestikku ametiajaks.
(11) Kui Riigikaitsekohtu esimees vabastatakse esimehe ja Riigikaitsekohtu kohtuniku ülesannete täitmisest enne ametiaja lõppemist, kuid tal säilivad kohtuniku volitused tavakohtus, jätkab kohtunik teenistust kohtus, kus ta oli teenistuses enne Riigikaitsekohtu esimeheks nimetamist.
(12) Kui Riigikaitsekohtu esimehe ametiaeg lõpeb vastava tähtaja saabumise tõttu Riigikaitsekohtu õigusemõistmise teostamise ajal, jätkab Riigikaitsekohtu esimees oma teenistust esimehena kuni Riigikaitsekohtu vastava õigusemõistmisvolituse lõppemiseni vastavalt seadusele või kuni uue Riigikaitsekohtu esimehe nimetamiseni. Riigikaitsekohtu esimehe ametivolituste lõppemisel tähtaja saabumise tõttu ei lõppe tema ametisolek Riigikaitsekohtu kohtunikuna.

§ 215. Riigikaitsekohtu kohtunikud

(1) Riigikaitsekohtu kohtunikuks võib nimetada alla 63-aastase 1. või 2. astme kohtus ametis oleva või vähem kui 5 aastat enne nimetamist kohtunikuametist vabastatud ,välja arvatud kohtute seaduse § 99 lõike 1 punktide 2, 3, 4, 7 ja 8 alusel kohtunikuametist vabastatud kohtunik) ja alla 63-aastase isiku, kellele on omistatud Eesti Vabariigi ohvitseri auaste. Riigikaitsekohtu kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul.
(2) Juhul kui Riigikaitsekohtu kohtunik nimetatakse Riigikohtu liikmeks vabastatakse ta Riigikaitsekohtu kohtuniku ametist.
(3) Juhul kui Riigikaitsekohtu kohtunik vabastatakse Eesti Vabariigi 1. või 2. astme kohtuniku ametist süülise käitumise tõttu, vabastatakse ta ka Riigikaitsekohtu kohtuniku ametist. “;

3) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
„(13) Riigikaitsekohtu esimehe töökoormust õigusmõistmisel vähendatakse tema ametikohajärgses tavakohtus 25% või rohkem vastavalt tema põhjendatud taotlusele seoses Riigikaitsekohtu esimehe ülesannete täitmiseks vajaliku ajaga.
(14) Riigikaitsekohtu kohtuniku töökoormust õigusmõistmisel vähendatakse tema tavakohtus vähemalt 10 % või rohkem vastavalt Riigikaitsekohtu esimehe põhjendatud taotlusele seoses Riigikaitsekohtu tegevuseks ettevalmistumisega.“;

4) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse punktiga 42 järgmises sõnastuses:
„42) Riigikaitsekohtu esimehele ja Riigikaitsekohtu kohtunikule asjade jaotamisel nende tavakohtus arvestatakse käeoleva paragrahvi lõigete 13 ja 14 alusel vähendatud töökoormust õigusemõistmisel.“:

5) paragrahvi 41 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „(§ 14)“ sõnadega „ja Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunike arvu määramisel“;

6) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „haldus-„ sõnaga „ ,Riigikaitse-„.

7) paragrahvi § 44 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Riigikaitsekohtu kohtunike ja ohvitserkohtunike kohtu tegevusega seotud sõjaerialase täiendkoolituse eelarvevahendid nähakse ette Kaitseministeeriumi eelarves.“;

8) paragrahvi § 45 lõiget 1 täiendatakse kuuenda lausega järgmises sõnastuses:
„Riigikaitsekohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka Riigikohtu esimees.“;

9) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„ (11) Riigikaitsekohtu kohtunikuks võib nimetada alla 63-aastase Eesti Vabariigi esimese või teise astme kohtuniku, kes omab Eesti Vabariigi ohvitseri auastet või vähem kui 5 aastat enne nimetamist kohtunikuametist vabastatud , välja arvatud kohtute seaduse § 99 lõike 1 punktide 2, 3, 4, 7 ja 8 alusel kohtunikuametist vabastatud kohtunik, ja alla 63-aastase isiku, , kes omab Eesti Vabariigi ohvitseri auastet.“;

10) paragrahvi 53 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „halduskohtu“ sõnaga„ ,Riigikaitsekohtu“;

11) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„51) Riigikaitsekohtu kohtuniku andmed sõjaväelise auastme kohta.“;

12) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) Riigikaitsekohtu kohtuniku ohvitseri auastme andmist tõendava dokumendi ärakiri.“;

13) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Riigikaitsekohtu esimehele ja kohtunikule makstakse Riigikaitsekohtu seadusjärgse õigusmõistmise tegevuse ajal erakorralise või sõjaseisukorra ajal lisatasu 50% tema ametipalgast.“;

14) paragrahvi 91 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „kohtunike“ sõnadega „ ,välja arvatud Riigikaitsekohtu kohtunike suhtes“;

15) paragrahvi 100 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Riigikaitsekohtu kohtuniku võib ametisse sobimatuse tõttu vabastada Riigikaitsekohtu
esimehe esildisel Riigikohtu üldkogu otsusega. Riigikaitsekohtu kohtuniku ametist vabastamisel sobimatuse tõttu võimaldatakse tal tutvuda Riigikaitsekohtu esimehe esildisega ning esitada selle kohta Riigikohtu üldkogule oma arvamus.
(7) Riigikaitsekohtu kohtunik vabastatakse ainult Riigikaitsekohtu kohtuniku
ametist sobimatuse tõttu juhul, kui
1) tal puudub või temalt võetakse ära Riigikaitsekohtu kohtuniku ülesannete
täitmiseks vajalik ligipääsuluba riigi- või salastatud välisteabele.
2) ta ei ole Riigikaitsekohtu esimehe arvates oma kutsealaste oskuste, füüsiliste
võimete või isikuomaduste tõttu võimeline täitma nõutaval tasemel Riigikaitsekohtu
kohtuniku tööülesandeid.“;

16) seadust täiendatakse peatükiga 131 järgmises sõnastuses:

„131. peatükk
Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik

§ 1131. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikud

(1) Riigikaitsekohtus on ametis ohvitserkohtunikud (rahvakohtunikud), kes osalevad Riigikaitsekohtu töös seaduses sätestatud korras
(2) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik osaleb õigusemõistmises Riigikaitsekohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras.
(3) Õigusemõistmisel on Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikul võrdsed õigused Riigikaitsekohtu kohtunikuga.

§ 1132. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule esitatavad nõuded

(1) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikuks võib nimetada
1) 30–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja
2) kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel ja
3) kes on Eesti Vabariigi ohvitser või allohvitser (ka erus ja reservis olev) ja
4) kes omab ohvitserkohtuniku ametiülesannete täitmiseks vajalikke ligipääsulube riigisaladusele ja salastatud välisteabele ja
5) kes on Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku tegevuseks sobivate vaimsete, füüsiliste ja kõlbeliste omadustega ning omab ohvitserkohtuniku ülesannete täitmiseks vajalikku autoriteeti.
(2) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:
1) süüdi mõistetud kuriteo eest;
2) pankrotivõlgnik;
3) tervise tõttu sobimatu;
4) kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses;
5 advokaat, notar või kohtutäitur;
6) Vabariigi Valitsuse liige;
7) valla- või linnavalitsuse liige;
8) Vabariigi President;
9) Riigikogu liige.
(3) Kuriteos süüdistatavat isikut ei või kriminaalmenetluse toimumise ajal Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikuks nimetada.

§ 1133. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku kandidaatide esitamine ja ametisse nimetamine

(1) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunike kandidaadid esitatakse Eesti ohvitseride kogude, Kaitseväe Akadeemia, Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema poolt, igaüks vähemalt viis kandidaati, Riigikaitsekohtu esimehele.
(2) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikud nimetab ametisse Riigikaitsekohtu esimehe poolt moodustatud komisjon, millesse kuuluvad Riigikaitsekohtu esimees, Riigikaitsekohtu üldkogu valitud kohtunik, Riigikohtu esimehe määratud esindaja ning kaitse- ja justiitsministri poolt määratud esindajad.
(3) Ohvitserkohtunikku nimetades arvestab komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et ohvitserkohtunikuks tuleb nimetada ohvitsere ja allohvitsere erinevatest väeliikidest ja ohvitserigruppidest.
(4) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik nimetatakse ametisse neljaks aastaks. Ohvitserkohtunikku võib ametisse nimetada järjest kuni kaheks ametiajaks.

§ 1134. Ohvitserkohtuniku teenistuse jätkamine Riigikaitsekohtus auastme tõstmisel või alandamisel

Seoses auastme tõstmisega kõrgemasse ohvitserigruppi tõusnud ohvitserkohtunik jätkab teenistust ohvitserkohtunikuna kõrgemas ohvitserigrupis oma ametiaja lõpuni. Ta võib sellisel juhul vajadusel täita ka oma senise ohvitsergrupi ohvitserkohtuniku ülesandeid.

§ 1135. Ohvitserkohtuniku vanne

Ohvitserkohtunik annab ametisse asumisel Riigikaitsekohtu üldkogu ees järgmise vande:
„Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.“.

§ 1136. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volituste lõppemine.

(1) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik volituste tähtaja lõppemisest teatab Riigikaitsekohtuesimees kandidaatide esitamise õigust omavatele isikutele vähemalt neli kuud ette lisades palve esitada ta uuesti või tema asemel sobiv allohvitser või ohvitser sellele ametikohale kandideerimiseks alates eelmise ohvitserkohtuniku volituste tähtaja lõppemisest.
(2) Kui Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volitused lõpevad tema osalusel lahendatava kohtuasja menetluse ajal, pikenevad tema volitused ja ta jätkab oma ülesannete täitmist kohtuasja lahendamiseni Riigikaitsekohtus.

§ 1137. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volituste ennetähtaegne lõpetamine

(1) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volitused lõpetatakse Riigikaitsekohtu esimehe poolt, kui ilmneb käesoleva seaduse § 1132 lõikes 2 nimetatud asjaolu. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volitused lõpetada Riigikaitsekohtu esimees tema avalduse alusel.
(2) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab Riigikaitsekohtu esimees teavitades sellest ohvitserkohtunike kanditaatide esitamiseks õigustatud isikuid ja ametisse nimetamise komisjoni ja korraldab pärast kandidaatide esitamist uue ohvitserkohtuniku ametisse nimetamise.

§ 1138. Ohvitserkohtuniku kohustused

(1) Ohvitserkohtunik on kohustatud määratud tähtajaks ilmuma teenistusse talle teatavakstehtud Riigikaitsekohtu tegevuskohta ja osalema selle tegevuses ja õigusemõistmises vastavalt Riigikaitsekohtu tegevust reguleerivatele seadustele, menetlusseadustele ja muudele õigusaktidele ning Riigikaitsekohtu esimehe korraldustele.
(2) Kui ohvitserkohtunik ei saa tähtaegselt ilmuda Riigikaitsekohtu tegevuskohta või kohtuistungil mõjuval põhjusel osaleda, peab ta sellest Riigikaitsekohtu esimehele viivitamata teatama.
(3) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik kohta kehtivad käesoleva seaduse §-des 70–72 ja § 74 loetletud kohustused.
(4) Ohvitserkohtunik võib keelduda õigusemõistmises osalemisest ainult menetlusseaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 1139. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule kriminaalasjas süüdistuse esitamine

Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule võib tema ametis oleku ajal kriminaalasjas
süüdistuse esitada ainult Riigikaitsekohtu esimehe nõusolekul.

§ 11310. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule tasu maksmine

(1) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule säilitatakse seoses tema osalemisega Riigikaitsekohtu töös tema ametikohajärgne tasu või selle puudumisel makstakse tasu pool esimese astme kohtuniku palgast.
(2) Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunikule hüvitatakse Riigikaitsekohtu töös osalemisega seotud kulud.
(3) Tööandja peab Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku vajadusel Riigikaitsekohtu töös osalemise ajaks tööst vabastama.

11311. Ohvitserkohtuniku muud sotsiaalsed garantiid

Ohvitserkohtunikule laienevad või tal säilivad Riigikaitsekohtu töös osalemise ajal kõik Kaitseväe tegevteenistuses olevale vastavas auastmes allohvitserile või ohvitserile ettenähtud sotsiaalsed garantiid.

§ 11312. Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku ülalpeetavate toitjakaotuspension

Kui Riigikaitsekohtu ohvitserkohtunik hukkub Riigikaitsekohtu ohvitserkohtuniku kohustuste täitmise ajal tema suhtes toimepandud ründe tagajärjel, suurendatakse igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule perekonnaliikmele makstavat riiklikku toitjakaotuspensioni 20%.“.

§ 2. Seaduse rakendussätted

(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
(2) Kuni aastani 2030 võib Riigikaitsekohtu kohtunikuks nimetada ka I ja II astme kohtuniku, kes on läbinud ajateenistuse ja alles omandab ohvitseri auastet.
(3) Riigikaitsekohtu esimees ja selle liikmed nimetatakse ametisse hiljemalt  2027 aasta 1. juuliks.
(4) Riigikaitsekohtu finantseerimine nähakse ette alates 2027. aasta riigieelarvest.
(5) Vabariigi Valitsusel tuleb 2027. aasta 31. detsembriks välja töötada ja esitada Riigikogule Riigikaitsekohtu tegevuseks vajalikud kohtumenetluse seaduste eelnõud, mis arvestavad eelkõige vajadust tagada Riigikaitsekohtu tegevuse efektiivsus arvesse võttes Põhiseaduse §-s 130 toodud piiranguid.

Lauri Hussar 
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026 

Algatab 18.06.2026
Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Peeter Tali, Priit Sibul, Anti Poolamets