EELNÕU
27.05.2026

Veeseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seadus

§ 1. Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 104 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab oma halduspiirkonnas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja, milles sätestatakse nõuded:
1) reovee kohtkäitlussüsteemide rajamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks;
2) purgimisteenuse osutamiseks ja registreerimiseks;
3) purgimiseks;
4) kuivkäimlate rajamiseks, kasutamiseks ja tühjendamiseks.“;

2) seadust täiendatakse §-ga 1041 järgmises sõnastuses:
㤠1041. Purgimisteenuse osutamine

(1) Purgimisteenuse osutaja peab oma tegevuse registreerima teenuse osutamise piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuses.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab avalikustama purgimisteenuse osutajad.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib purgimisteenuse osutamise olulise rikkumise korral purgija registreeringu peatada või kehtetuks tunnistada.

(4) Oluliseks rikkumiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses loetakse:
1) reovee purgimist kohta, mis ei ole õigusaktiga selleks ette nähtud;
2) ohtlike jäätmete purgimist purglasse.

(5) Isikule, kes asub alal, kus puudub purgimisteenuse osutaja, ning kellel puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooni teenusega ühiskanalisatsiooni puudumise tõttu, on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud korraldama purgimisteenuse osutamise.

(6) Purglat haldav vee-ettevõtja võib keelduda reovee vastuvõtmisest, kui see pärineb selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumilt, millel puudub purgimiseks kokkulepe selle kohaliku omavalitsuse üksusega, kelle haldusterritooriumil asub purgla.

(7) Purglat haldav vee-ettevõtja sõlmib reovee purglasse vastuvõtmiseks lepingu üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt registreeritud purgimisteenuse osutajaga.“;

3) paragrahvi 250 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 104 lõike 7 alusel kehtestatud nõuete täitmise ja §‑s 1041 sätestatud nõuete täitmise üle võib lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele teha ka Keskkonnaamet.“;

4) seadust täiendatakse §-ga 28410 järgmises sõnastuses:
„§ 28410. Reovee kohtkäitluse ja äraveo kohta teabe kogumine

Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda purgimisteenuse osutajalt reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete esitamist tasuta, kui see on vajalik ehitisregistri andmete korrastamiseks või järelevalve teostamiseks.“.

§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 26 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
„(10) Ehitisregistris korrastatakse reoveekogumisala, mille koormus on 1000 inimekvivalenti või suurem, kanalisatsiooni andmed 2030. aasta 2. jaanuariks ning ülejäänud Eesti ulatuses 2033. aasta 2. jaanuariks.

(11) Ehitisregistris kanalisatsiooni liigi ja tüübi andmete korrastamise käigus lisatakse sinna seni sisse kandmata lokaalsed kanalisatsioonisüsteemid.“.

§ 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 37 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 37. Joogivee kvaliteedi, ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee ning purgitava reovee saastatuse kontroll“;

2) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 47 alusel purgitava reovee kontrollproov võetakse lähimast proovivõtmiseks sobivast kohast.“;

3) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse § 47 alusel purgitav reovesi peab vastama ohtlike ainete sisalduse ja muude saastenäitajate piirväärtustele igal ajahetkel. Kui vähemalt üks punktproov ei vasta nimetatud piirväärtustele, kohaldub käesoleva seaduse § 471 lõikes 1 sätestatu.“;

4) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Käesoleva seaduse § 47 alusel purgitava reovee reostuse iseloomu ja saastenäitajate selgitamiseks ning kogumismahuti lekkekindluse hindamiseks on vee-ettevõtja esindajatel õigus tutvuda isiku kogumismahutiga.“;

5) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–5 ning 7–9 sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 47 alusel purgitava reovee saastatuse kontrollile.“;

6) paragrahvi 38 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 38. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee ning purgitava reovee nõuetele vastavuse hindamine“;

7) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui käesoleva seaduse § 47 lõikes 6 nimetatud purgimisteenuse osutamise lepingus on kokku lepitud käesoleva seaduse § 34 lõike 1 või § 36 lõike 2 alusel kehtestatud piirväärtustest leebemad piirväärtused, lähtutakse purgitava reovee vastavuse hindamisel lepingus kokkulepitud piirväärtustest.“;

8) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 47 alusel purgitava reovee nõuetele vastavuse hindamisele.“;

9) paragrahvi 43 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 43. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse ning purgimisteenuse ebaseaduslik kasutamine“;

10) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 4 ja 7 ning lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 47 alusel toimuvale purgimisteenuse kasutamisele.“;

11) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Purgimisteenuse korraldamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule võtab vee-ettevõtja oma tegevuspiirkonnas väljapumpamise ja äraveo teenuse osutajatelt hinnapakkumised ning kuulutab välja parima pakkumise, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 31 ja 32 sätestatud põhimõtetest.“;

12) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui purgimisteenuse tellimise lepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, kohaldab vee-ettevõtja riigihangete seaduses võrgustikusektori hankijale sätestatud riigihankemenetluse nõudeid.“;

13) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Kui purgimisteenuse tellimise lepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem riigihanke või rahvusvahelisest piirmäärast, võib vee-ettevõtja teenuse osutaja valimisel lähtuda oma hankekorras sätestatud korrast.“;

14) paragrahvi 47 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Vee-ettevõtja ei pea korraldama purgimisteenust isikule, kes asub, kuid kelle elukoht ei ole registreeritud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, millel asub vähemalt 2000 inimekvivalendilise reostuskoormusega reoveekogumisala, ning kes on vabatahtlikult loobunud liitumislepingu sõlmimisest, keeldunud liitumistasu maksmisest või kellele on välja ehitatud ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, kuid kes on teenusest vabatahtlikult loobunud.“;

16) paragrahvi 47 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule osutatakse purgimisteenust vee-ettevõtja ja isiku vahelise purgimisteenuse osutamise lepingu alusel.“;

17) paragrahvi 47 lõiget 9 täiendatakse teise lausegatekstiosaga järgmises sõnastuses:
„Selle kohustuse täitmata jätmisel ei ole vee-ettevõtjal kohustust korraldada isikule purgimisteenust.“;

18) seadust täiendatakse §-dega 471–473 järgmises sõnastuses:
„§ 471. Piirväärtusi ületava reostuse eest tasu võtmise alused purgitava reovee korral

(1) Kui käesoleva seaduse § 47 alusel purgitav reovesi on ajutiselt nõuetele mittevastav käesoleva seaduse § 38 lõike 1 tähenduses või kui purgimisteenuse osutamise lepinguga on kokku lepitud leebemates piirväärtustes ja ajutine nõuetele mittevastavus on tuvastatud purgimisteenuse osutamise lepingus määratud piirväärtustega võrreldes, on vee-ettevõtjal õigus lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud tasule võtta isikult piirväärtusi ületava reostuse tasu § 34 lõike 2 punkti 4 alusel kehtestatud korras.

(2) Kui käesoleva seaduse § 47 alusel purgitav reovesi on püsivalt nõuetele mittevastav käesoleva seaduse § 38 lõike 3 tähenduses või kui purgimisteenuse osutamise lepinguga on kokku lepitud leebemates piirväärtustes ja püsiv nõuetele mittevastavus on tuvastatud purgimisteenuse osutamise lepingus määratud piirväärtustega võrreldes, on vee-ettevõtjal õigus lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud tasule võtta isikult piirväärtusi ületava reostuse tasu § 34 lõike 2 punkti 4 alusel kehtestatud korras ning § 473 kohaselt lõpetada purgimisteenuse osutamine sellele isikule.

§ 472. Purgimisteenuse osutamise lepingu täitmise peatamine või ülesütlemine

(1) Vee-ettevõtja võib purgimisteenuse osutamise lepingu täitmise peatada, kui käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isikul on kasutatud purgimisteenuse eest vee-ettevõtjale tasumata vähemalt ühe kuu arve.

(2) Enne purgimisteenuse osutamise lepingu täitmise peatamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhjustel edastatakse isikule aadressil, kus asub reovee kogumismahuti, või lepingus nimetatud aadressil asjakohane teade kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teates nimetatakse purgimisteenuse osutamise lepingu täitmise peatamise põhjus, kavandatud purgimisteenuse osutamise peatamise aeg ning isiku õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave.

(3) Kui füüsiline isik, kellele osutatakse käesoleva seaduse § 47 alusel purgimisteenust, on jätnud vee-ettevõtjale selle eest tasumata, võib vee-ettevõtja peatada purgimisteenuse osutamise 30 päeva möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate kättesaamisest arvates.

(4) Vee-ettevõtja võib purgimisteenuse osutamise lepingu täitmise peatada ette teatamata, kui isiku kogumismahuti ei vasta käesoleva seaduse §-s 47 kogumismahuti kohta sätestatud nõuetele või kui purgitav reovesi sisaldab aineid, mis takistavad ühiskanalisatsiooni teenuse tarbijatele ühiskanalisatsiooni teenuse osutamist.

(5) Purgimisteenuse osutamise lepingu võib üles öelda, kui:
1) käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik on vahetunud;
2) purgitav reovesi ei vasta nõuetele ning vee-ettevõtja on lähtunud käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 473 sätestatud teenuse lõpetamise alustest;
3) purgimisteenuse kasutamise tingimused muutuvad oluliselt isiku tegevuse tõttu;
4) käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ega ole rikkumist vee-ettevõtja antud mõistliku aja jooksul heastanud;
5) käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik on kasutanud purgimisteenust ebaseaduslikult, sealhulgas põhjustanud reoveepuhasti avarii.

(6) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik võib purgimisteenuse osutamise lepingu üles öelda, kui ta on sellest vee-ettevõtjale vähemalt 30 päeva ette teatanud.

(7) Vee-ettevõtja teatab purgimisteenuse osutamise lepingu ülesütlemisest vähemalt 30 päeva ette, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 473 sätestatud juhul. Ülesütlemise teates nimetatakse lepingu ülesütlemise alus ning lepingu lõppemise kuupäev.

§ 473. Purgimisteenuse osutamise lõpetamine püsivalt nõuetele mittevastava reovee purgimise korral

(1) Vee-ettevõtja ei või käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud purgimisteenuse osutamist lõpetada püsivalt nõuetele mittevastava reovee purgimise korral enne, kui isikule on antud vähemalt kuuekuuline tähtaeg purgitava reovee koostise muutmiseks, välja arvatud juhul, kui kaasneb oht inimese tervisele, keskkonnale, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimisele või puhastusprotsessile.

(2) Vee-ettevõtja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul isikule asjakohase teate koos käesoleva seaduse § 37 lõike 21 alusel võetud kontrollproovide analüüsi tulemustega.

(3) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate kättesaamisest arvates esitama vee-ettevõtjale vastuteate kavandatavate meetmete kohta ning leppima kokku nende kohta antava eksperdihinnangu koostajas.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eksperdihinnang sisaldab vähemalt:
1) alternatiivsete meetmete analüüsi;
2) eelistatud meetme põhjendusi;
3) eelistatud meetme elluviimise tegevuskava koos ajakavaga;
4) hinnangut meetme rakendamisel vee-ettevõtjale kaasneva lisakulu kohta.

(5) Eksperdihinnang on keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmise aluseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõike 1 punkti 2 tähenduses ning veeseaduse § 128 lõike 7 alusel heitveele kehtestatud piirväärtuste leevendamise aluseks, kui on tuvastatud, et käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isiku poolt purgitav reovesi võib põhjustada puhastusprotsessis häireid.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud loa nõuete leevendamise korral tuleb arvestada, et:
1) leevendus ei sea ohtu inimese elu ja tervist;
2) leevendus on proportsionaalne, arvestades sellega taotletavat eesmärki ja selle kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ega piira kellegi seadusega kaitstud põhiõigusi ja -vabadusi või muid õigusi rohkem, kui see on leevenduse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.

(7) Eksperdihinnangus kajastatud meetmete mahukust arvestades võib Keskkonnaamet pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni meetmete elluviimiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kalendriaastaks alates päevast, mil käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isik on saanud kätte lõikes 2 nimetatud teate.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg hakkab kulgema käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isiku poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate kättesaamisest arvates ja selle arvestus peatub ajaks, kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud tegevuskavas kajastatud tegevuste elluviimist takistavad nende elluviijast sõltumatud põhjused.

(9) Purgimisteenuse osutamise lõpetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 41 lõikeid 7 ja 11, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.“;

19) paragrahvi 48 lõiget 2 täiendatakse tekstiosagateise lausega järgmises sõnastuses:
„Sellist tasu kohaldatakse purgitavale reoveele, mille kogus ei ületa 120 liitrit inimese kohta päevas.“;

20) paragrahvi 49 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 49. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse ning purgimisteenuse tasude erisused“;

21) paragrahvi 49 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Vee-ettevõtja määrab reostusgrupi reo- ja sademeveele ning purgitavale reoveele, arvestades reo- ja sademevee mõju ühiskanalisatsiooni toimimisele ja puhastusprotsessile, puhasti tehnoloogilist lahendust ning puhasti projekteeritud ja tegelikku reostuskoormust. Reoveele määratakse reostusgrupp keskmistatud proovi alusel või kindlas proportsioonis võetud kahe või enama punktproovi analüüsitulemuste arvutusliku aritmeetilise keskmise tulemuse alusel.“.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees


Tallinn, ….. ………………. 2026. a
Algatab Vabariigi Valitsus
..... ....................... 2026. a nr ….

27.05.2026

Veeseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse veeseadust (edaspidi ka VeeS) ja lisatakse reovee kohtkäitlemise ja purgimisteenuse korrastamiseks sätted, et tagada kohtkäitlussüsteemides tekkiva reovee nõuetekohane kogumine ja puhastamine. Eelnõukohase seadusega muudetakse ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust (edaspidi ka EhSRS) ning lisatakse reovee kohtkäitlussüsteemide korrastamiseks sätted, et tagada ülevaade kohtkäitlussüsteemidest.

Kehtiva veeseaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud korraldama asulareovee kogumise ja selle nõuetekohase puhastamise enne heitveena suublasse juhtimist ning kohalikul omavalitsusel tuleb oma halduspiirkonnas kehtestada reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri, mille nõuete täitmise üle on lisaks Keskkonnaametile õigus järelevalvet teha ka kohalikul omavalitsusel.

Hoolimata kehtestatud nõuetest ja eeskirjadest esineb reovee äraveo teenuse ehk purgimisteenuse korraldamisel ning kohtkäitlussüsteemide kasutamisel probleeme ja on oht, et reovesi jääb nõuetekohaselt puhastamata ning saastab keskkonda. Samuti on raskendatud või puudulik reovee kohtkäitluse ja äraveo järelevalve tegemine. Kohalikul omavalitsusel on kehtiva õiguse järgi üldine alus kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kehtestamiseks, kuid täpsed alused selleks puuduvad ja see annab kohalikule omavalitsuse liiga avara volituse eeskirja kehtestamiseks. See võib tekitada eeskirjade põhiseaduslikkuse probleeme. Lisaks reguleerivad kohalikud omavalitsused kohtkäitlust ja äravedu eri viisidel. Ühesuguste reeglite tagamiseks kõigis omavalitsustes on vaja täpsemat seaduslikku alust.

Eelnõukohane seadus näeb ette üldnõuded, mida kohaliku omavalitsuse üksus peab oma reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas sätestama. Eelnõukohane seadus annab kohalikule omavalitsusele võimaluse luua ülevaade, kas kohtkäitlussüsteemidesse kogutav reovesi jõuab nõuetekohaselt reoveepuhastisse ja saab nõuetekohaselt puhastatud, kes osutab purgimisteenust, kas ühiskanalisatsiooniga katmata alad ehk kanaliseerimata alad on varustatud nõuetekohaste kohtkäitlussüsteemidega, millised on kanaliseerimata aladel tekkiva reovee kogused ja millised kohtkäitlussüsteemid on kasutusel. Ülevaade annab kohalikule omavalitsusele võimaluse tõhusamalt täita kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 tulenevat ülesannet korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni ning on vajalik ka keskkonnaohu vältimiseks.

Eelnõukohase seadusega muudetakse ka 1. juulil 2023 jõustunud (§ 47 jõustus 1. jaanuaril 2025) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust (edaspidi ka ÜVVKS), täpsustades vee-ettevõtja poolt ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga korraldatavale purgimisteenusele kvalifitseerumise nõudeid. ÜVVKSi sätted, mis reguleerivad vee-ettevõtja kohustust korraldada ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga purgimisteenust vähemalt 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalal asuvale isikule, kellel puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooni teenusega ühiskanalisatsiooni puudumise tõttu, jõustusid 1. jaanuaril 2025. Nende sätete rakendamisel on ilmnenud mitmeid ebaselgusi, mis tulenevad eeskätt regulatsiooni üldsõnalisusest. Seetõttu on eelnõukohase seaduse eesmärk täpsustada ÜVVKSis vee-ettevõtja purgimisteenuse korraldamise kohustust, et tagada regulatsiooni õigusselgus, parandada selle rakendatavust, tagada ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga saadava purgimisteenuse nõuete kooskõla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse nõuetega ning vältida vee-ettevõtjatele ebaproportsionaalse koormuse tekkimist.

Eelnõu mõju elanike ja ettevõtete halduskoormusele on piiratud ning seda tasakaalustavad nii eelnõu enda õigusselgust ja andmekorraldust parandavad lahendused kui ka valdkonna paralleelsed lihtsustavad muudatused. Elanikele uut regulaarset aruandlus- või loakohustust ei lisandu. VeeS muudatustega kaasneb purgijatele täiendav kohustus registreerida teenuse osutamine KOVis ning esitada vajaduse korral KOVile reovee kohtkäitluse ja äraveo andmeid. Halduskoormuse kasvu tasakaalustab asjaolu, et purgijal on veodokumendi koostamise kohustus juba kehtiva õiguse alusel ning eelnõu võimaldab olemasolevaid andmeid kasutada korrastatumalt järelevalve ja andmekogude sisendina. Lisaks tasakaalustavad halduskoormuse kasvu sama valdkonna muud lihtsustavad muudatused, sh reoveesette kasutamise nõuete lihtsustamine ning puurkaevude ja -aukude regulatsiooni muutmine, mille tulemusel on mõnel juhul võimalik rajada puurkaev ehitusloa asemel ehitusteatise alusel. ÜVVKSi muudatused on halduskoormust pigem vähendavad, sest need täpsustavad vee-ettevõtja poolt ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga korraldatava purgimisteenuse kohustuse kohaldamise tingimusi vähemalt 2000 ie reoveekogumisaladel asuvatele isikutele, kel puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga selle puudumise tõttu, sh täpsustatakse teenusele kvalifitseerumise aluseid, ligipääsetavust ja koguselisi piire, vähendades vaidlusi ning ebaselgust vee-ettevõtjate ja purgimisteenust saavate isikute jaoks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunikud Liisi Arm (teenistussuhe peatatud), Anni Mandel (605 1257, [email protected]) ja Helen Barndõk (605 1704, [email protected]). Keeletoimetajad olid Justiits‑ ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk (teenistussuhe lõppenud) ja Aili Sandre ([email protected]). Õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, täites Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/3019 asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud) nõudeid. Direktiivi artikkel 4 seab liikmesriikidele kohustusi kohtkäitlussüsteemidest ülevaate ja registri loomiseks ning korrapärase järelevalve tegemiseks. Riigisiseste õigusaktide kohandamiseks on aega kuni 31. juulini 2027. 2000 ie või suurema koormusega reoveekogumisalal asuvate kohtkäitlussüsteemide kohta peab register olema loodud direktiivi kohaldamise kuupäevast, mis on 1. august 2027, ning reoveekogumisalal koormusega 1000 kuni 2000 ie asuvate kohtkäitlussüsteemide kohta tuleb register luua hiljemalt 31. detsembriks 2035. Eestis on kohtkäitlusrajatiste info koondatud ehitisregistrisse, paraku pole ehitisregistrisse kantud infot kohtkäitlussüsteemide kohta, mis rajati enne ehitisregistri loomist (2003. aastal). Samuti ei ole piisav registris kogutav kohtkäitlusrajatiste andmestik, kuna see ei võimalda tegelikkuses hinnata purgitava reovee koguseid.

Eelnõu on seotud ka asulareovee puhastamise direktiiviga 91/271/EMÜ, mis näeb ette, et vähemalt 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalad peavad üldjuhul olema kanaliseeritud ning kohtkäitlussüsteeme (Eestis kogumismahutid) on lubatud kasutada üksnes erandkorras, kui ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi või sellest ei ole keskkonnale kasu.

Uuendatud asulareovee puhastamise direktiivis (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/3019 asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud)) on ühiskanalisatsiooni rajamise ja sellega ühendatuse lävend toodud madalamale ehk 2035. a lõpuks peavad üldjuhul reoveekogumisalade, mille reostuskoormus jääb vahemikku 1000 kuni 2000 ie, olema samuti kanaliseeritud ning olmereovee allikad peavad olema ühiskanalisatsiooniga ühendatud. Erandkorras jääb siiski alles võimalus kasutada kohtkäitlussüsteeme (Eestis kogumismahutid), kui ühiskanalisatsiooni rajamine või sellega ühendamine on põhjendamatu, kuna see ei annaks kasu keskkonnale või inimeste tervisele, ei oleks tehniliselt teostatav või oleks liiga kulukas.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega.

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõukohase seadusega muudetakse veeseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.04.2025, 8 ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.07.2025, 50 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.07.2025, 60.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes 2021. aastal valminud reovee purgimisteenuse korralduse analüüs1 ja 2023. aastal koostati veeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus2.

Probleemid ja võimalikud lahendused on tuvastatud koostöös kohalike omavalitsuste, vee-ettevõtjate, Eesti Vee-ettevõtete Liidu (edaspidi EVEL), Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi ELVL), Keskkonnaameti ja purgijatega.

Reovee purgimisteenuse korraldamise analüüsi koostamiseks vaadati üle EVELi ja ELVLi ettepanekud olukorra parandamiseks (Kliimaministeeriumis registreeritud kirjavahetus nr 17-12/19/4804), kaardistati Eestis olevad purglad ja purgijad ning anti hinnang KOVides kehtivatele reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjadele. Analüüsi koostamisel küsiti arvamust purgijatelt, purglaid haldavate vee-ettevõtjate esindajatelt ning kõikide kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistidelt. Lisaks arvestati Õiguskantsleri Kantselei tähelepanekuga.

Analüüsi koostamiseks ja olukorra kaardistamiseks tehti purgijatest valim ning järelepärimine saadeti 29 purgijale. Valimisse valiti üle Eesti 16 purgijat, kes osutavad teenust mitmes omavalitsuses või omavad lepingut rohkem kui ühe purglaga, ja 13 purgijat, kes osutavad teenust ühes piirkonnas või kasutavad purgimiseks ainult ühte purglat. 14. mail 2021 peeti analüüsitulemusi tutvustav seminar, kuhu olid kutsutud vee-ettevõtjate esindajad, kõigi kohalike omavalitsuste esindajad, kõik teadaolevad purgijad, Keskkonnaameti esindajad, EVELi esindajad ja liikmed ning ELVLi esindajad ja liikmed. Kõik kutsutud osalejad tutvustavast seminarist osa ei võtnud, aga pärast analüüsi avalikustamist edastati kõikidele kutsututele teavitus analüüsi valmimise kohta ning seda koos lingiga, millelt leiab analüüsi. 27. mail 2021 tutvustati töö tulemusi kohalike omavalitsuste koolituspäeval.

Lisaks on mitu uuringus lahendamist vajavat probleemi kerkinud üles ka muude koolituste, teabepäevade ja kohtumiste käigus.

Kliimaministeeriumi koostatud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja juhendi kohta on oma seisukoha esitanud ka Õiguskantsleri Kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna vanemnõunik Ago Pelisaar. Tema hinnangul on purgija kohalikus omavalitsuses registreerimise eeldus seadusliku aluse olemasolu. Seisukoht on registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendiregistris numbriga 17-12/21/5550.

24.09.2021 esitas EVEL veel seisukohti valminud purgimise korralduse analüüsi kohta. Tagasiside andmiseks töötas EVEL läbi analüüsi lk-del 28–31 toodud järeldused ning esitas oma arvamuse ja ettepanekud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse koostamise kohta.

EVEL nõustus analüüsi järgmiste järeldustega:
• kui info on puudulik, siis on võimatu planeerida puhasteid ja investeeringuid ning sätestada piirkonna eripärast lähtuvaid nõudeid;
• seaduse tasemel tuleks luua alused, millest peaks kohalik omavalitsus reovee kohtkäitlemise reguleerimisel lähtuma, aga et eesmärk oleks selgem, siis võiks punktid veidi pikemalt lahti kirjutada;
• purgijale tuleks seada nõuded, mis tagavad nõuetekohase reovee äraveo ja kindlustunde vee-ettevõttele, ning nõuded ei tohi hakata piirama vabaturgu;
• kohalikud omavalitsused peaks asutama reovee kohtkäitlussüsteemide registri.

EVEL kahtles, kas purgijatel on üldse vaja kohaliku omavalitsuse nõusolekut või luba, kui purgimisteenuse pakkujal on kokkulepe vee-ettevõtjaga. Lisaks ei nõustunud EVEL ettepanekuga, mille kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud sõlmima lepingu purgijaga, kellele on kohalik omavalitsus andnud loa oma territooriumil teenuse osutamiseks. Kiri on registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendiregistris numbriga 1-4/21/4692.

12. oktoobril 2021 peeti reovee purgimisteenuse korralduse analüüsi tulemuste ning veeseaduse väljatöötamise kavatsuse koostamise üle arutelu Konkurentsiametiga. Kohtumisel jõuti järeldusele, et purgimisteenuse turu täielikuks piiramiseks puudub vajadus ja pigem tuleks tagada vabaturg, aga kuna reovee valesti käitlemine võib saastata keskkonda ning tekitada ohtu inimese elule, tervisele ja varale, on turu piiramine teatud määral vajalik. Peale selle oli Konkurentsiamet seisukohal, et olukorras, kus purgijal on kohaliku omavalitsuse nõusolek teenuse osutamiseks, aga sellegipoolest ei saa kasutada purglat, kuhu on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgi määratud reovee purgimine, ja tekib ebavõrdne kohtlemine, tuleb purgijal pöörduda Konkurentsiametisse.

Väljatöötamise kavatsust tutvustati:
• 7. veebruaril 2023 EVELi liikmetele, kes avaldasid arutelu käigus arvamust, et kohtkäitlussüsteemide register tuleks asutada riiklikult;
• 12. aprillil 2023 EVELi üldkoosolekul, kus tutvustati täiendatud väljatöötamise kavatsust;
• 16. mail 2023 CleanEST projekti teabepäeval, mis oli suunatud Ida- ja Lääne-Virumaa kohalikele omavalitsustele;
• 7. septembril 2023 Rapla vallavalitsuse korraldatud infopäeval „Hajaasustuse reovee kohtkäitlus“.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seaduse peamine eesmärk on vältida reovee käitlemise negatiivset keskkonnamõju, sh negatiivset mõju kaevuvee kvaliteedile, ning tagada tõhusam kanalisatsiooniteenus piirkondades, kus puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõukohase seaduse eesmärk on ka vähendada reovee kohtkäitlusega kaasnevaid keskkonnariske ning vältida keskkonnaoht.3 Kehtestatakse alused, mille kohaliku omavalitsuse üksus peab oma reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas sätestama, ja luuakse seaduse tasemel nõuded, mis tagavad reovee nõuetekohase käitlemise.

Kehtiva veeseaduse kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus oma halduspiirkonnas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja, aga samas puuduvad selged alused, mida peab kohaliku omavalitsuse üksus oma reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas sätestama, ning selle tulemusel on kohaliku omavalitsuse üksused sätestanud nõudeid, milleks neil puudub seaduslik alus.

Eelnõukohase seaduse eesmärk on tagada purgimisteenus piirkondades, kus kasutatakse reovee kogumiseks kohtkäitlussüsteeme, samuti tagada korrektsed andmed, et hinnata vajadust järelevalve ja investeeringute järele, ning hoida ära võimalik oht keskkonnale ning inimese tervisele ja varale. Selle eesmärgi täitmiseks luuakse regulatsioon, mis aitab tuvastada, kas kohtkäitlussüsteemidesse kogutav reovesi jõuab nõuetekohaselt vee-ettevõtja purglasse ning saab nõuetekohaselt puhastatud, kes osutab purgimisteenust, kas kanaliseerimata alad on varustatud nõuetekohaste kohtkäitlussüsteemidega, millised on kanaliseerimata aladel tekkiva reovee kogused ja millised kohtkäitlussüsteemid on kasutusel.

Eelnõukohase seaduse eesmärk on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu asulareovee puhastamise direktiivi (EL) 2024/3019 (uuesti sõnastatud) nõuetega, millega seatakse liikmesriikidele kohustusi kohtkäitlussüsteemidest ülevaate ja registri loomise ning korrapärase järelevalve kohta.

Asulareovee puhastamise direktiivi (uuesti sõnastatud) artikkel 3 näeb ette, et 2035. a lõpuks tuleb üldjuhul kõikidel vähemalt 1000 ie reoveekogumisaladel reovesi kokku koguda ühiskanalisatsiooni kaudu ning vaid erandina juhul, kui ühiskanalisatsiooni rajamine ei anna kasu keskkonnale või inimeste tervisele või ei ole tehniliselt teostatav või on liiga kulukas, on lubatud kasutada alternatiivina kohtkäitlussüsteeme.

Liikmesriigid peavad tagama, et kohtkäitlussüsteemid projekteeritakse ning neid käitatakse ja hooldatakse viisil, millega saavutatakse samal tasemel keskkonna ja inimeste tervise kaitse nagu nimetatud direktiivi artiklites 6 ja 7 osutatud teise ja kolmanda astme puhastuse korral. Selleks, et hinnata kohtkäitlussüsteemide kasutamisega saavutatavat keskkonna kaitstuse taset, tuleb omada ülevaadet kasutusel olevatest kohtkäitlussüsteemidest. Nimetatud direktiivi (artikkel 4) kohaselt on liikmesriikidel kohustus vähemalt 1000 ie-ga reoveekogumisaladel kohtkäitlussüsteemide kohta luua register ja teha nende üle korrapäraselt järelevalvet, tuginedes riskipõhisele lähenemisviisile.

Kuna enamik kohtkäitlussüsteeme asub hajaasustuses ning väljaspool reoveekogumisalasid, on vaja luua kogu Eesti ulatuses ülevaade, kas kohtkäitlussüsteemide kasutamisel on tagatud keskkonnale vajalik kaitstuse tase. Eelnõukohase seaduse kohaselt tuleb luua kohtkäitlussüsteemide register nii üle 1000 ie-ga reoveekogumisaladel, alla 1000 ie-ga reoveekogumisaladel kui ka väljaspool reoveekogumisalasid.

Lisaks näeb asulareovee puhastamise direktiiv (artikkel 4) ette, et kui liikmesriigid kasutavad kohtkäitlussüsteeme vähemalt 2000 ie-ga reoveekogumisaladel tekkiva asulareovee kogumiseks ja/või puhastamiseks riiklikul tasandil üle 2% nendel reoveekogumisaladel tekkivast asulareovee koormusest, tuleb komisjonile esitada põhjendus kohtkäitlussüsteemide kasutamise kohta. Eelnõukohane seadus tagab ülevaate, milline maht asulareovee koormusest pärineb kohtkäitlussüsteemidest.

Seaduseelnõu väljatöötamiseks koostati veeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus4.

Vee-ettevõtja kohustus korraldada purgimisteenus ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga jõustus 1. jaanuaril 2025 ning selle rakendamise käigus on vee-ettevõtjatel ilmnenud mitmeid kitsaskohti eeskätt sätete üldsõnalisuse tõttu, mistõttu õigusselguse tagamiseks vajavad täpsustamist ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga vee-ettevõtja purgimisteenuse korraldamise kohustust käsitlevad sätted. Näiteks selleks, et purgimisteenuse korraldamise kohustus ei oleks ebaproportsionaalselt koormav vee-ettevõtetele ning veehinnale, täpsustatakse eelnõukohases seaduses olukordi, mil vee-ettevõtjal on õigus purgimisteenuse korraldamisest keelduda. Täpsustuse kohaselt on vee-ettevõtjal purgimisteenuse korraldamisest loobumise õigus seotud ka isiku registreeritud elukohaga. Uue sõnastuse kohaselt ei pea vee-ettevõtja korraldama purgimisteenust isikule, kes asub, kuid kelle elukoht ei ole registreeritud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, millel asub vähemalt 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisala, ning kes on vabatahtlikult loobunud liitumislepingu sõlmimisest, keeldunud liitumistasu maksmisest.

Eelnõukohasesse seadusega täiendatakse seadust õigusselguse huvides ka sätetega, mis reguleerivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 47 alusel purgitava reovee saastatuse kontrolli, reostusgrupi määramist, nõuetele vastavuse hindamist, piirväärtusi ületava reostuse eest tasu võtmise aluseid, purgimisteenuse osutamise lõpetamist püsivalt nõuetele mittevastava reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise korral, purgimisteenuse osutamise lepingu täitmise peatamise ja ülesütlemise aluseid. Samuti nähakse ette nõuded purgimisteenuse ebaseadusliku kasutamise tõkestamiseks. Analoogsed nõuded on kehtestatud praegu vaid ühiskanalisatsiooni kaudu ühiskanalisatsiooni juhitavale reo- ja sademeveele, ent puuduvad purgitaval reoveel. Selleks, et tagada ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijate ja ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga purgimisteenust saavate isikute ühetaoline kohtlemine, on vaja analoogsed nõuded kehtestada ka purgitavale reoveele.

Ühiskanalisatsiooniteenuse regulatsiooni laiendamine ÜVVKSi § 47 alusel purgimisteenuse osutamisele on põhjendatud, kuna purgitav reovesi puhastatakse samuti ühiskanalisatsiooni reoveepuhastis ning sellel võib olla samasugune või isegi suurem mõju keskkonnale, ühiskanalisatsiooni rajatistele ja inimeste tervisele kui ühiskanalisatsioonitorustiku kaudu ühiskanalisatsiooni reoveepuhastisse juhitaval reoveel. Püsivalt nõuetele mittevastava purgitava reovee vastuvõtmine seaks ohtu reoveepuhasti nõuetekohase toimimise. Seega ei ole põhjendatud, et purgitavale reoveele kohalduks leebem kord kui ühiskanalisatsioonitorustiku kaudu ühiskanalisatsiooni reoveepuhastisse juhitavale reoveele. Analoogsete nõuete kohaldamise eesmärk ÜVVKSi § 47 alusel osutatavale purgimisteenusele ja purgimisteenust saavale isikule on vältida regulatiivseid lünki, tagada ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga purgimisteenust saavate isikute ja ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijate ühetaoline kohtlemine ning anda vee-ettevõtjale õiguslikud vahendid reoveepuhasti, inimeste ja keskkonna kaitseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

3.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse veeseadust

Punktiga 1 täiendatakse VeeSi § 104 lõike 7 sõnastust. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus oma halduspiirkonnas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja, aga samas puuduvad täpsemad alused, mida peab kohaliku omavalitsuse üksus oma reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas sätestama. Seetõttu on kohaliku omavalitsuse üksused sätestanud nõudeid väga avara diskretsiooniga, mis võib kaasa tuua ja on toonud vastuolu põhiseadusega, ning lisaks puudub riigis ühtne süsteem. Kuna reovett veetakse üle kohalike omavalitsuste piiride ja ühtsed alused reovee kohtkäitluse ja äraveo reguleerimiseks puuduvad ning omavalitsuse üksused reguleerivad ettevõtlust viisil, mis eeldab seadusliku aluse olemasolu, siis vajab süsteem ühtlustamist ja seaduse tasemel tuleks luua alused, millest kohalik omavalitsus reovee kohtkäitlemise reguleerimisel peaks lähtuma.

Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri peab sätestama nõuded reovee kohtkäitlussüsteemide rajamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks; nõuded purgimisteenuse osutamiseks (k.a reovee äraveo andmete esitamisele) ja purgija tegevuse registreerimisele; nõuded purgimisele ning nõuded kuivkäimlate rajamisele, kasutamisele ja tühjendamisele.

Reovee kohtkäitlussüsteemide rajamise, kasutamise ja hooldamise nõuded peavad tagama reovee nõuetekohase käitlemise ja välistama keskkonna saastatuse tekkimise. Enamik reegleid kohtkäitlussüsteemide rajamiseks on kehtestatud ehitusseadustikus ja veeseaduses, aga omavalitsusele peab jääma võimalus seada lisanõudeid, kui see on vajalik ning põhjendatud keskkonnaohu vältimiseks.

Eelnõukohases seaduses sätestatakse nõue, et reovee äraveoteenuse ehk purgimisteenuse osutaja peab oma tegevuse registreerima kohalikus omavalitsuses, aga täpsemad nõuded purgimisteenuse registreerimisele, k.a reovee äraveo andmete esitamisele ning osutamisele peab sätestama kohalik omavalitsus reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas. Purgimisteenuse osutajale seatud nõuded peavad tagama keskkonnale ohutu reovee käitlemise ja veo ning tagama purgijale võimaluse reovee äraveo teenuse osutamiseks ja purgla kasutamiseks olukorras, kus peab olema tagatud ka vee-ettevõtjate kindlustunne, et purglasse ei veeta näiteks jäätmeid ja purgitav reovesi vastaks nõuetele ning puhasti saaks purgitava reovee puhastamisega hakkama. Kui purgija registreerib oma tegevuse teenuse osutamise kohalikus omavalitsuses, siis registreerimisprotsessi käigus saab purgija vajalikud teadmised piirkonnas kehtestatud purgimisteenuse osutamise nõuete kohta ning omavalitsus on veendunud, et purgija on pädev ja tal on ka vastav tehniline võimekus purgimisteenuse osutamiseks, ja registreeritud purgijale tagatakse purgla kasutamise ja teenuse osutamise võimalus.

Purgimisteenusele seatud nõuded võivad sisaldada ka nõudeid purgimisteenuse aruande esitamisele ja vormile. Asulareovee puhastamise direktiivi (artikkel 4) nõuete täitmiseks ning järelevalve tegemiseks on vaja luua ülevaade, millises puhastis ja mis mahus kohtkäitlussüsteemides tekkiv reovesi puhastatakse. Kuna ülevaate loomiseks vajalikku infot haldab ennekõike purgimisteenuse osutaja, võivad purgimisteenuse osutamise nõuded sisaldada nõudeid ka aruande esitamiseks. Eelnõu kohaselt antakse omavalitsusele õigus nõuda purgijatelt reovee äraveo andmeid põhjendatud ulatuses ja parimal võimalikul viisil.

Purgimisele seatud nõuded peavad tagama reovee käitlemise viisil, mis välistaks keskkonna saastatuse tekkimise. Näiteks seatakse eeskirjas purgijale kohustus enne purgimisteenuse osutamist leppida vee-ettevõttega kokku sobiv purgimise aeg, tagamaks reoveepuhasti tõrgeteta töö ning reovee nõuetekohane puhastamine. Purgimisele nõuete seadmisel peab kohalik omavalitsus tegema koostööd vee-ettevõttega, kuna konkreetse purgla kasutamise nõuded sõltuvad konkreetse purgla tehnilistest lahendustest ja reoveepuhasti vastuvõtuvõimest.

Kuivkäimlate rajamise, kasutamise ja tühjendamise nõuded tuleb samuti sätestada kohaliku omavalitsuse kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas. 2021. a valminud purgimisteenuse korralduse analüüsis jõuti järeldusele, et kuivkäimlate kasutamine ning tühjendamine ei peaks olema reguleeritud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjaga, kuna kuivkäimlas tekkiv sisu ei ole oma olemuselt reovesi, vaid jäätmed, ning eeskiri peaks reguleerima ainult sellise käimla kasutamist ja tühjendamist, mille toimimiseks on vaja vett. Kuivkäimla tühjendamiseks on sageli vaja enne vett lisada. Kui vesi lastakse kuivkäimlasse enne selle tühjendamist, siis jäätmeseaduse kohaselt ei ole enam tegemist jäätmetega, sest nimetatud seaduse § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei kuulu selle seaduse reguleerimisalasse koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed. Ehk kuivkäimla sisu, mille tühjendamiseks on vajalik vee olemasolu, on oma olemuselt reovesi.

Kuna ei ole selgeid ja ühtseid reegleid kuivkäimlate rajamise, kasutamise ja tühjendamise kohta ning põhjendamatu oleks kuivkäimlate rajamine, kasutamine ja tühjendamine reguleerida erinevate õigusaktidega lähtuvalt sellest, milline on nende tühjendamise viis (veeta või veega), ja kuna kuivkäimlate vale kasutamise ja tühjendamise mõju keskkonnale on samaväärne reovee kohtkäitlussüsteemidest tekkida võiva mõjuga, siis tuleb kõikide kuivkäimlate rajamine, kasutamine ning tühjendamine reguleerida reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas.

Omavalitsuste seatavad nõuded kuivkäimlate rajamisele, kasutamisele ja tühjendamisele peaksid tagama kuivkäimla korrasoleku ja selle ümbruse hooldamise ning rajatise õigeaegse tühjendamise, et mahutite ületäitumisest tingitud saastatus keskkonda ei jõuaks. Lisaks on omavalitsusel õigus piirata kuivkäimla kasutamist, kui puudub võimalus kuivkäimla kasutamiseks ja tühjendamiseks viisil, mis tagab keskkonna ja tervise ohutuse. Näiteks ei ole võimalik kasutada nn kompostitavaid kuivkäimlaid, kui kinnistul või piirkonnas puuduvad keskkonnale ja tervisele ohutud viisid nimetatud käimla sisu kompostimiseks ja kasutamiseks.

Punktiga 2 täiendatakse VeeSi §-ga 1041, millega seatakse üldnõuded purgimisteenuse pakkujate registreerimiseks, purgimisteenuse pakkujate avalikustamiseks, purgimisteenuse tagamiseks, kokkulepete loomiseks purglate kasutamisel ning seatakse tingimused purgija registreeringu peatamiseks või kustutamiseks.

Mitu kohalikku omavalitsust on juba reovee kohtkäitluse äraveo eeskirjas sätestanud nõuded purgijate registreerimiseks ebapiisava seadusliku alusega. Purgijate registreerimise kohustus tuleb kehtestada seaduse tasemel. Peale selle takistab praegune olukord järelevalve tegemist ega taga kindlustunnet, et purgitav reovesi puhastatakse nõuetekohaselt. Purgimisteenuse osutaja peab oma tegevuse registreerima teenuse osutamise piirkonna kohalikus omavalitsuses. Avatud turg ja lähimasse purglasse reovee vedamine tagab ka parima võimaliku purgimisteenuse hinna ja sellest lähtuvalt peab kehtestama nõuded, mis tagavad purgijatele võimaluse teenust osutada ja purglaid kasutada. Samas peab olema ka vee-ettevõtjatel kindlustunne, et purglasse ei veetaks näiteks jäätmeid ja purgitav reovesi vastaks nõuetele ning puhasti saaks purgitava reovee puhastamisega hakkama. Selle kindlustunde tagamisel on suur roll kohalikul omavalitsusel, kes tulenevalt veeseadusest on kohustatud korraldama asulareovee kogumise ja selle puhastamise enne heitveena suublasse juhtimist. Vabaturu tagamiseks ning samal ajal vee-ettevõtjale kindlustunde loomiseks tuleb sätestada omavalitsusele õigus anda nõusolek omavalitsuse haldusterritooriumil purgimisteenuse osutamiseks.

Purgijatele nõusoleku andmine ei tähenda ühele või mõnele kindlale pakkujale teenuse osutamise õiguse andmist, vaid iga nõuetele (reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas seatud nõuded) vastav purgija saab omavalitsuselt võimaluse teenust osutada ehk nõuetele vastav purgija registreeritakse kohalikus omavalitsuses. Siinjuures on oluline koostöö purglat haldava vee-ettevõttega, et seada (reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas) purgijale nõuded, mis tagavad nõuetekohase reovee äraveo ja vajaliku kindlustunde vee-ettevõttele. Kuna nõuded purgijale tuleb seada piirkonna eripärast lähtudes, puudub üleriigiliste nõuete kehtestamise vajadus ja purgijatele seatud nõuded peavad olema reguleeritud kohalikul tasandil.

Purgijale teenuse osutamise nõusoleku andmisel (ehk teenuse registreerimisel) peab omavalitsus määrama, millises piirkonnas on purgijal õigus teenust osutada, millisesse purglasse või purglatesse reovesi vedada. See tagab, et reovesi puhastatakse puhastis, kus on arvestatud piirkonna koormusega. Kuna pole oluline, millise purgimissõidukiga reovesi purglasse juhitakse, on vee-ettevõtja kohustatud sõlmima lepingu purgijaga, kellele on omavalitsus andnud loa oma territooriumil teenust osutada. Kuna vee-ettevõtjal on kohustus sõlmida lepingud ainult omavalitsuselt teenuse osutamiseks nõusoleku saanud purgijaga või purgijatega ja vee-ettevõtjad on kaasatud purgijatele nõuete kehtestamisse, on vee-ettevõtjale tagatud suurem kindlustunne, et omavalitsuselt nõusoleku saanud purgijad purgivad nende puhastisse reovett omavalitsuse määratud piirkonnast ja puhasti võimsust arvestades.

Kui purgija paneb purgimisteenuse osutamisel toime olulise rikkumise, võib kohalik omavalitsus peatada või kustutada purgimisteenuse registreeringu. Selle tulemusel kaotab purgija nn teenuse osutamise võimaluse purgimisteenuse registreeringu peatanud kohalikus omavalitsuses ja vee-ettevõtja, kes oli kohustatud registreeringu olemasolul reovett vastu võtma, ei ole kohustatud enam sellelt purgijalt reovett vastu võtma.

Oluliseks rikkumiseks purgimisteenuse osutamisel loetakse reovee purgimist kohta, mis ei ole selleks ette nähtud, ja purglasse ohtlike jäätmete purgimist. Vältimaks keskkonnaohu tekkimist peab reovesi saama nõuetekohaselt puhastatud ning selleks peab purgija reovee juhtima vee-ettevõtte või kohaliku omavalitsuse määratud kohta ehk purglasse. Reovett ei tohi juhtida keskkonda. Lisaks ei tohi reovett juhtida ühiskanalisatsiooni osasse, mis pole ette nähtud purgitava reovee vastuvõtuks, kuna see võib mõjutada nii ühiskanalisatsiooni kui ka reoveepuhasti tööd, mille tagajärjel võib reovesi jääda nõuetekohaselt puhastamata ning võib tekkida oht keskkonnale. Puhasti tööd võib mõjutada ka purglasse ohtlike jäätmete purgimine, mille tulemusel võib samuti tekkida oht keskkonnale. Jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale.

Eelnõukohase seadusega seatakse nõue, et kohalik omavalitsus peab avalikustama oma piirkonna purgimisteenuse osutajad. Kohtkäitleja vastutab ning peab veenduma, et reovesi antakse üle purgijale, kel on purgimisteenuse osutamiseks kohalikus omavalitsuses registreering, ning kohalik omavalitsus peab selle nõude tagamiseks avalikustama need purgijad, kes registreeringut omavad. Näiteks on info kättesaadav ning ajakohastatud kohaliku omavalitsuse koduleheküljel (ja ehk ka riiklikus registris, kui viiakse ellu asjakohane arendus).

Kuna purgimisteenuse hind on tavaliselt oluliselt kõrgem kui ühiskanalisatsiooniteenuse hind, siis purgimisteenuse registreerimine ning purgimisteenuse osutajate avalikustamine on vajalik ka selleks, et vähendada hinnaerinevust ning ebavõrdset kohtlemist. Purgimisteenuse registreerimine, purgijate avalikustamine ning reovee kohtkäitluse ja äraveo teenuse korrastamiseks kavandatud muudatused vähendavad avatud turu (kõik nõuetele vastavad purgijad saavad võimaluse omavalitsuse territooriumil teenust pakkuda ning purglat kasutada) ning konkurentsi elavnemise kaudu hinnaerinevusi ning ebavõrdset kohtlemist.

Isikule, kes asub alal, kus puudub purgimisteenuse osutaja, ning kellel puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniteenusega ühiskanalisatsiooni puudumise tõttu, on kohalik omavalitsus kohustatud korraldama purgimisteenuse (v.a alad, kus purgimisteenus on korraldatud, ÜVVKSi § 47 lg-st 1). Purgimisteenuse korraldamine eelnõukohase seaduse mõistes tähendab, et kohalik omavalitsus leiab parima võimaliku lahenduse, tagamaks kohtkäitlejale reovee väljapumpamise ja äraveo, mille eest tasub reovee kohtkäitleja. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse § 47 kehtiv lõige 1 sätestab, et isikule, kes asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 ie või suurem, kuid kellel puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniteenusega ühiskanalisatsiooni puudumise tõttu, on vee-ettevõtja kohustatud korraldama purgimisteenuse isiku nõudmisel ning nimetatud isikule rakendatakse purgimisteenuse osutamisel sama kuupmeetripõhist tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, mis kehtib selles tegevuspiirkonnas ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbijale.

Purglat haldav vee-ettevõtja võib keelduda reovee vastuvõtmisest, kui purgimisele veetud reovesi pärineb selle kohaliku omavalitsuse haldusalast, kellel puudub purgimiseks kokkulepe kohaliku omavalitsusega, kelle haldusterritooriumil asub purgla. Mõnikord on vaja ja mõistlik reovesi vedada ning purgida teise omavalitsuse purglasse. See on põhjendatud näiteks siis, kui KOVi territooriumil puudub purgla või reoveepuhasti ei ole võimeline purgitavat reovett puhastama või teise KOVi purgla asub kohtkäitlejale lähemal ning pika vahemaa taha reovee vedamine ei ole põhjendatud. Kui kohalikul omavalitsusel on vaja kasutada teise omavalitsuse purglat, peab selleks olema ka kokkulepe omavalitsusega, kelle territooriumil asub purgla. Nimetatud kokkuleppest peab teavitama ka purgijaid.

Punktiga 3 muudetakse VeeSi § 250 lõike 5 sõnastust.

Riiklikku järelevalvet reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja ning selles sätestatu üle peaks ennekõike tegema kohalik omavalitsus. Asulareovee puhastamise direktiivis on liikmesriikidele sätestatud kohustus tagada korrapärane järelevalve ja omada ülevaadet kohtkäitlussüsteemide nõuetele vastavusest. VeeSi § 104 lõike 7 järgi on kohalikul omavalitsusel kohustus kehtestada oma halduspiirkonnas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri ning selles sätestatud järelevalveõigus on samuti antud kohalikule omavalitsusele VeeSi § 250 lõike 5 alusel, kuid kohustatud asutus on Keskkonnaamet.

Kuna kehtiv õigusraamistik lähtub sellest, et kohustused kohtkäitluses tekkiva reovee üle on kohalikul omavalitsusel ja ka ehitusjärelevalvet kohtkäitlussüsteemide üle teeb kohalik omavalitsus (ja tihti toimuvad need paralleelselt või teineteisest sõltuvalt), tuleks ka reovee kohtkäitluse järelevalvekohustus suunata ennekõike kohalikule omavalitsusele. Keskkonnaamet on teinud kohalikul tasemel juba aastaid ettevalmistustööd, et järelevalvekohustus jääks ennekõike kohaliku omavalitsuse kanda. Keskkonnaameti ja KOVi spetsialistid on teinud ühisreide ning jaganud materjale ja kogemusi sellest, kuidas kontrollida kohtkäitlussüsteeme. Seetõttu ei ole riiklikus järelevalves kavas seada kohustust vaid kohalikule omavalitsusele, vaid kavas on anda neile esmane järelevalveõigus. Keskkonnaamet reageerib vajaduse korral probleemsetele olukordadele, aga korrapärast järelevalvet ei tee.

Kuna eelnõuga täiendatakse VeeSi §-ga 1041, täiendatakse ka VeeSi § 250 ja täienduse kohaselt võib riiklikku järelevalvet §‑s 1041 sätestatud nõuete täitmise üle lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele teha ka Keskkonnaamet.

Rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks võib kohalik omavalitsus rakendada korrakaitse üld‑ ja erimeetmeid, need sätted muutmist ei vaja.

Reovee kogumise, puhastamise, kohtkäitluse või äraveo nõuete rikkumise eest saab väärtegude kohtuväline menetleja isikut karistada VeeSi § 272 alusel ning täiendavate vastutussätete kehtestamine ei ole vajalik. Kui linna- või vallavalitsus alustab järelevalvemenetlust ja näeb, et tegemist on olukorraga, kus haldussundi ei ole võimalik rakendada, siis VeeSi § 274 alusel võib linna- või vallavalitsus üle minna väärteomenetlusele.

Punktiga 4 täiendatakse VeeSi §-ga 28410, millega seatakse kohalikule omavalitsusele võimalus reoveekohtkäitluse ja äraveo andmete kogumiseks ning seatakse purgijatele kohustus sellise teabe esitamiseks.

Eestis on juba olemas riiklik kohtkäitlussüsteemide register ehitisregistris (edaspidi EHR), kus on kanalisatsiooni liigi all klassifikaator „lokaalne“ ning alates 2014. aastast selle all ka liigitused „mahuti“, „muu süsteem“, kuid puudub info tehnoloogilise lahenduse, selle mahutavuse ja kasutusele võtu aasta kohta (ja puudub ka võimalus nimetatud andmete lisamiseks). EHRi andmed on osalised, ebapiisava detailsusega ja osaliselt vabas tekstis, mistõttu ei ole registri automatiseerimine võimalik. Selleks, et KOVid saaksid hakata kohtkäitlussüsteemide andmestikku täiendama ja parandama, on kavas 2027. a lõpuks EHRi kanalisatsiooniandmestiku ülesehitust parendada ja luua mitmetasandiline klassifikaator, et täpsustada kohtkäitlussüsteemi tüüpi ja alamtüüpi jm vajalikku infot. Käesoleval (2026) aastal on plaanis esimesel võimalusel algatada EHRi arendushange, mis looks võimaluse paremaks reovee kohtkäitlussüsteemide andmete kogumiseks ja korrastamiseks.

Praegu puuduvad kohalikul omavalitusel õigused reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete nõudmiseks. Kuna järelevalvet reovee kohtkäitluse ja äraveo üle teeb tulevikus esmajärjekorras KOV ning peab ka korrastama reovee kohtkäitlussüsteemide andmed EHRis, peab seetõttu andma kohalikule omavalitusele õiguse nõuda purgimisteenuse osutajalt reovee kohtkäitluse ja äraveo andmete tasuta esitamist. Andmete päringu ja esitamise lihtsustamiseks on 2026-2027 plaanis katsetada purgimise erijuhu jaoks e-veoselehte e‑veoselehe teenusepakkujate ja purgijatega – tulevikus saaks purgijate jaoks välja töötatud e-veoseleheteenust kasutav purgija KOVi nõudel lihtsasti teha vajalikud väljavõtted vastuvõetud reovee ja reoveepuhastile viidud reovee koguste, sageduse ja teenindatud kinnistute kohta. Kohalik omavalitsus võib sätestada reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas nõuded reovee äraveo ja purgimisteenuse aruande esitamisele ja selle vormi, millega ta saab muu hulgas nõuda purgijalt e‑veoselehe kasutamist ja täpsustada, millistel tingimustel ja mille alusel purgijalt veoselehe väljavõtteid küsitakse.

Kuni EHRi korrastamiseni ja sellega kooskõlas oleva andmekoosseisuga purgimise e-veoselehe väljatöötamiseni saab kohalik omavalitsus nõuda andmete esitamist ja registreerida need oma andmesüsteemi vormis selles ulatuses, mis on vajalik talle endale andmete korrastamiseks ja järelevalveks (näiteks kohtkäitlussüsteemide asukoha, tüübi, mahutavuse ja tühjendamise kohta), pidades n-ö kohalikku reovee kohtkäitluse ja äraveo registrit. Kohalikule omavalitsusele peab jääma kuni EHR-i täiendamiseni võimalus valida sobivaim viis kohtkäitlussüsteemide kohta info kogumiseks, lähtudes piirkonna eripärast ja kohalikus omavalitsuses olemasolevatest andmetest, IT‑lahendustest ja võimalustest, aga info kogumine ei tohi olla andmeesitajale põhjendamatult koormav. Võimaliku info kogumise kirjeldus on esitatud lisas 2.

3.2. Eelnõu §-ga 2 muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust

EhSRSi § 26 täiendatakse lõigetega 10 ja 11, millega seatakse nõuded kohtkäitlussüsteemide andmete korrastamiseks ja kandmiseks EHRi.

Iga kohtkäitleja on oma kohaliku omavalitsuse vastutusalas ning kohalik omavalitsus peab tagama, et tema piirkonnas tekkivat reovett ei veetaks ebamõistlikult kaugele (VeeSi § 105 sätestab, et reoveekogumisalale koormusega alla 1000 ie on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 kilomeetrit) ja puhastid suudaks toime tulla purgitava reoveega. Kui puhasti ei suuda kindlalt kinnistult veetud reovett puhastada, siis rakendab kohalik omavalitsus asjakohaseid meetmeid. Igal juhul peab olema tagatud, et purgimiseks ettenähtud reovesi jõuaks purglasse ja seda parimal võimalikul viisil. Purgijatele nõuete seadmiseks, süsteemi toimimiseks ning järelevalve tegemiseks on oluline, et omavalitsusel on ülevaade reovee kohtkäitlejatest ehk kohtkäitlussüsteemid on kantud registrisse ning halduskoormuse vähendamise ja andmekvaliteedi eesmärgil registriandmeid korrastatakse ja ajakohastatakse koostöös kohtkäitlejate, purgijate ning vee-ettevõtjatega.

Kohtkäitluse ülevaate nõue tuleneb ka asulareovee puhastamise direktiivist, mille kohaselt peab liikmesriikidel olema kohtkäitlussüsteemide register ja nende korrapärane järelevalve (art 4).

Kohtkäitlussüsteemide register tuleb luua riiklikul tasemel, sest nii tagatakse üleriigiline ühtne vaade kohtkäitluse kohta, aga kuna iga kohtkäitleja on oma kohaliku omavalitsuse vastutusalas, siis registriinfo kogumise korraldamise eest peab jääma vastutajaks kohalik omavalitsus.

Eestis on juba olemas riiklik kohtkäitlussüsteemide register EHRi andmekoguna. EHR on kohalikes omavalitsustes juba kasutusel ja seda kasutavad ka ehitiste omanikud, kuid sealne info vajab korrastamist, kuna see on osaline, ebapiisava detailsusega ja osaliselt vabas tekstis. Puudu on andmed vanade süsteemide kohta või on andmed lisatud korrastamata kujul (näiteks puudub lokaalse süsteemi tüübi kirjeldus) ning puuduvad andmeväljad nt tehnoloogilise lahenduse, mahutavuse ja kasutuselevõtu aasta kohta. Seetõttu on plaanis luua mitmetasandiline klassifikaator kohtkäitlussüsteemide täpsemaks kirjeldamiseks. Selleks kavandatakse 2026. aastal algatada EHRi arendushange, mille eelduslik lõpptähtaeg on 2027. aasta lõpp.

Eelnõukohases seaduses sätestatakse nõue EHRis kanalisatsiooniandmete korrastamiseks. Andmete korrastamise käigus kantakse EHRi sinna seni kandmata lokaalsed kanalisatsioonisüsteemid ja andmete korrastamise käigus peab edastama vähemalt andmed kohtkäitlussüsteemi asukoha, tüübi ja mahutavuse kohta. Süsteemid kantakse EHRi eraldi ehitisena ning ei piisa, kui info on vaid ehitusprojektis. Kohtkäitlussüsteemide andmete korrastamine tagab läbipaistvama purgimisteenuse ning puhastite ja purglate parema planeerimise, mis omakorda tagab parema kaitse keskkonnale ja vähendab ohtu, et puhastamata reovesi satub keskkonda, sh pinna‑ ja põhjavette.

EHRi lokaalsete kanalisatsioonisüsteemide kandmiseks on võimalik aluseks võtta reovee äraveo andmed. Andmete koondamise, kvaliteetsete andmete tagamise ning halduskoormuse vähendamise eesmärgil on kavas 2026-2027 viia ellu purgimise erijuhu jaoks e-veoselehe arendus ja katsetamine kooskõlas EHRi täieneva andmekoosseisuga. Paljude e-veoselehe teenusepakkujate süsteem võimaldab muu hulgas koordinaatidega ajatempli salvestamist saadetise (reovee) vastuvõtu hetkel. Autoveoseaduse § 29 lõigete 3 ja 4 kohaselt on purgija juba kohustatud koostama veodokumendi andmetega, mis on vajalikud reovee kohtkäitlusest ülevaate loomiseks või EHRis andmete korrastamiseks. Reovee kohtkäitluse ja äraveo andmeid on võimalik võrrelda EHRis olemasolevate andmetega ning selgitada välja edasise kontrolli või andmete korrastamise viis ja vajadus. Eesmärk on luua kohalikule omavalitusele reovee kohtkäitluse ja äraveo andmestik kohaliku omavalitsuse kohustuste täitmiseks.

Kohaliku omavalituse kohustuste täitmiseks vajab kohalik omavalitsus andmeid vähemalt kohtkäitlussüsteemi asukoha, vanuse (kui vanus pole teada, siis hinnangulise vanuse), tüübi (mahuti, biopuhasti, septik jne), mahutavuse, tühjendamise kohta. Lisaks võiks olla võimalik edastada infot ka süsteemi seisukorra kohta. Näiteks süsteemi seisukorra kohta võiks infot edastada ka purgija, kes saab ja ka oskab hinnata näiteks süsteemi lekkekindlust (kui kohtkäitlussüsteemil puudub põhi ehk süsteem ei ole lekkekindel, siis tühjendamisel imetakse purgimisautosse koos reoveega ka kive, mida on kuulda).

Täpne andmekoosseis ja andmete esitamise õigus selgub EHRi arendustööde käigus. EHRi riikliku kohtkäitlussüsteemide registrina rakendamiseks võib tingida EHRi põhimääruse muutmise. Põhimääruse muutmise kavandit ei esitata, kuna sisu on alles kujunemisel.

Lokaalsete kanalisatsioonisüsteemide kandmiseks on EHRis võimalused olemas (KOVid saavad kohe olemasolevate andmeväljadel andmete korrastamisega alustada), kuid EHRi täpsustatud andmekoosseis mitmetasandilise klassifikaatorina selgub EHRi arendustööde käigus ja kõigi andmete sisestamise võimalus avaneb alles 2027. a lõpuks. Seetõttu nähakse eelnõuga ette, et kohalikud omavalitsused peavad reovee kohtkäitlussüsteemide EHRi andmed korrastama ja puuduvad andmed registrisse lisama 1000 ie või suurema koormusega reoveekogumisala kohta 2030. a 2. jaanuariks, ülejäänud Eesti ulatuses 2033. a 2. jaanuariks.

3.3. Eelnõu §-ga 3 muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust

Eelnõu punktidega 1–10 ning 18–21 nähakse ette, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 47 alusel (ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga) osutatavale purgimisteenusele ja purgimisteenust saavale isikule kohaldatakse analoogia korras samu nõudeid ja menetluslikke tagajärgi, mis kehtivad ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse juhitava reo- ja sademevee ning ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijate suhtes. Nimetatud punktid käsitlevad järgmisi hetkel kehtiva ÜVVKSi redaktsiooni sätteid: § 37 „Joogivee kvaliteedi ning ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatuse kontroll“, § 38 „Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee nõuetele vastavuse hindamine“, § 40. „Piirväärtusi ületava reostuse eest tasu võtmise alused“, § 41 „Ühiskanalisatsiooni teenuse osutamise lõpetamine püsivalt nõuetele mittevastava reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimise korral“, § 42 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu täitmise peatamine ja ülesütlemine“, § 43 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslik kasutamine“, § 49 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tasude erisused“ ja § 56 „Piirväärtusi ületava reostuse tasu“. Mõningad erisused (selgitatud täpsemalt allpool) nimetatud sätete kohaldamisel ÜVVKSi § 47 alusel osutatavale purgimisteenusele ja purgimisteenust saavale isikule tulenevad eri teenuste puhul kasutusel oleva lepingu liigist (nt ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijal liitumis- või teenusleping ning purgimisteenust saaval isikul purgimisteenuse osutamise leping) või muust täielikult ühiskanalisatsiooniteenusele või purgimisteenusele omase teenuse spetsiifikast/olemusest (nt purgimisteenuse puhul ei ole liitumispunkti ning seetõttu proovivõttu liitumispunktist ei saa nõuda).

Punktidega 1–5 muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 37 pealkirja (lisatakse viide purgitavale reoveele) ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 21, 31, 61 ja 10. ÜVVKSi § 37 reguleerib joogivee kvaliteedi ning ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatuse kontrolli ning muudatustega laiendatakse regulatsiooni kohaldamisala ka ÜVVKSi § 47 alusel purgitavale reoveele. Muudatus lähtub eelkirjeldatud üldisest põhimõttest, mille kohaselt kohaldatakse ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavale purgimisteenusele analoogia korras ühiskanalisatsiooniteenuse nõudeid, arvestades siiski mõningaid erinevusi, mis tulenevad purgimisteenuse osutamise spetsiifikast. Kõnealusete sätete lisamine on vajalik, et vee-ettevõtjal oleksid ühtsed alused, mille alusel kontrollida ka tema hallatava ühiskanalisatsiooni reoveepuhastisse purgitava reovee saastatust, et tagada reovee nõuetekohane puhastamine ning inimeste tervise ja keskkonna kaitse.

Lõige 21 näeb ette, et ÜVVKSi § 47 alusel purgitava reovee kontrollproov tuleb võtta lähimast proovivõtmiseks sobivast kohast. Ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatel on ÜVVKSi § 37 lõike 2 kohaselt võimalik ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatust kontrollida vee-ettevõtja ja tarbija vahel kokkulepitud liitumispunktis ning kui kontrollproovi võtmine liitumispunktist ei ole võimalik, võetakse proov lähimast proovivõtmiseks sobivast kohast. Reovee kogumismahutite puhul liitumispunkti ei ole, mistõttu tuleb purgitava reovee kontrollproov võtta lähimast proovivõtuks sobivast kohast. See tagab purgitava reovee näitajate esinduslikkuse ning tulemuste võrreldavuse. Nõue välistab võimaluse valida meelevaldne proovivõtukoht, mis võiks moonutada tegelikku reostuskoormust, ning toetab järelevalve tõhusust ja selget vastutust.

Lõige 31 näeb ette, et ÜVVKSi § 47 alusel purgitav reovesi peab vastama ohtlike ainete sisalduse ja muude saastenäitajate piirväärtustele igal ajahetkel. Kui vähemalt üks punktproov ei vasta eelviidatud piirväärtustele, kohalduvad piirväärtusi ületava reostuse eest tasu võtmise alused. Säte lisatakse eelnõusse seetõttu, et tagada ühiskanalisatsiooni toimimise ja reovee nõuetekohase puhastamise järjepidevus ning keskkonna ja inimeste tervise pidev kaitse. Punktproovi mittevastavuse korral tasu rakendamine loob selge ja ennetava stiimuli vältida ka ajutisi piirväärtuste ületamisi ning toetab järelevalve tõhusust.

Lõige 61 näeb ette, et ÜVVKSi § 47 alusel purgitava reovee reostuse iseloomu ja saastenäitajate selgitamiseks ning kogumismahuti lekkekindluse hindamiseks on vee-ettevõtja esindajatel õigus tutvuda isiku kogumismahutiga. Säte lisatakse eelnõusse seetõttu, et tagada vee-ettevõtjale võimalus kontrollida ka purgitava reovee koostist samadel alustel, nagu vee-ettevõtjal on õigus kontrollida ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatust (eri tarbijate ühetaoline kohtlemine). Vee-ettevõtjal peab olema võimalik kontrollida ka tema hallatava ühiskanalisatsiooni reoveepuhastisse juhitava purgitava reovee saastatust, et tagada ühiskanalisatsiooni toimimine, reovee nõuetekohane puhastamine ning inimeste tervise ja keskkonna kaitse. Kui ÜVVKSi § 47 alusel soodustingimustel purgimisteenust saavad isikud teavad, et purgitava reovee koostist on vee-ettevõtjal õigus kontrollida, väheneb tõenäosus, et rikutakse nõudeid ning purgitakse koos reoveega ka keelatud aineid.

Lisaks osutab piirväärtustele mittevastavus ka mahuti võimalikku lekkivust. Vee-ettevõtjal on ÜVVKSi § 47 kohaselt kohustus korraldada soodustingimustel purgimisteenust vaid nendele isikutele, kelle kogumismahuti on nõuetekohane (lekkekindel), ning isiku kogumismahutiga tutvumine võimaldab vee-ettevõtjal hinnata kogumismahuti nõuetekohasust (sh seda, kas isikul on üldse õigustatud saada soodustingimustel purgimisteenust). Vee-ettevõtja õigus tutvuda isiku kogumismahutiga, et selgitada välja purgitava reostuse iseloom ja saastenäitajad, on vajalik, et tagada konkreetse isiku purgitavast reoveest täpne ülevaade ning rakendada vajalikke meetmeid võimaliku reostuse vältimiseks (nt optimeerida puhastusprotsessi). Kui vee-ettevõtja reovee kogumismahuti kontrollimisel avastab, et kogumismahuti ei ole nõuetekohane, tuleb tal teavitada sellest KOVi, kel on õigus teha riiklikku järelevalvet kohtkäitlussüsteemide nõuetekohasuse üle. Analoogne vee-ettevõtja õigus tutvuda tarbimiskoha kanalisatsiooniga ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostuse iseloomu ja saastenäitajate selgitamiseks on ÜVVKSis kehtestatud ka ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatele.

Lõike 10 kohaselt kohaldatakse kehtivaid ÜVVKSi § 37 lõikeid 4–5 ning 7–9 ka ÜVVKSi § 47 alusel purgitava reovee saastatuse kontrollile, et tagada ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijate ja ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga (n-ö soodustingimustel) purgimisteenust saavate isikute ühetaoline kohtlemine. Nende lõigete kohaselt määrab purgitaval reoveel kontrollitavad saastenäitajad vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja esindajatel, kes tutvuvad isiku kogumismahutiga purgitava reostuse iseloomu ja saastenäitajate selgitamiseks ning kogumismahuti lekkekindluse hindamiseks, on kohustus hoida tarbija ärisaladust. Vee-ettevõtja ei pea teatama isikule, kellele osutatakse soodustingimustel purgimisteenust, purgitava reovee kontrollproovi võtmise aega, kui vee-ettevõtja tagab, et proovi võtab ja analüüsib erapooletu kolmas isik või proovivõtmise juurde on kutsutud erapooletu esindaja, kes kinnitab oma kohalolekut allkirjaga proovivõtuprotokollis. Purgitava reovee proove võib võtta vaid veeseaduse § 243 lõike 5 alusel reovee valdkonnas atesteeritud isik ning proove tuleb analüüsida samas valdkonnas analüüsitavate näitajate määramiseks akrediteeritud laboris. Purgitava reovee proovivõtuprotokoll koostatakse veeseaduse § 236 lõike 7 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

Punktidega 6–8 muudetakse ÜVVKSi § 38 pealkirja (lisatakse viide purgitavale reoveele) ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 21 ja 5. ÜVVKSi § 38 reguleerib ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee nõuetele vastavuse hindamist ning muudatustega laiendatakse regulatsiooni kohaldamisala ka ÜVVKSi § 47 alusel purgitavale reoveele. Muudatus lähtub üldisest põhimõttest, mille kohaselt kohaldatakse ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavale purgimisteenusele analoogia korras ühiskanalisatsiooniteenuse nõudeid, arvestades siiski erinevust, mis tuleneb purgimisteenuse spetsiifikast. Erinevus seisneb leebemate piirväärtuste kohaldamisel selle õiguslikus aluses. Kui ÜVVKSi § 47 lõikes 1 nimetatud isiku ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud ÜVVKSi § 47 lõikes 6 nimetatud purgimisteenuse osutamise lepingus on kokku lepitud ÜVVKSi § 34 lõike 1 või § 36 lõike 2 alusel kehtestatutest leebemad piirväärtused, lähtutakse purgitava reovee vastavuse hindamisel nimetatud lepingus ettenähtud piirväärtustest. Ühiskanalisatsiooniteenuse tarbija puhul lähtutakse aga liitumis- või teenuslepingus kokkulepitud piirväärtustest.

Punktidega 9 ja 10 muudetakse ÜVVKSi § 43 pealkirja (lisatakse viide purgimisteenusele) ning paragrahvi täiendatakse lõikega 4. Paragrahv reguleerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslikku kasutamist. Muudatustega laiendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslikku kasutamist reguleerivaid ÜVVKSi § 43 lõike 1 punkte 4 ja 7 ning lõikeid 2 ja 3 ka ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga toimuva purgimisteenuse kasutamise suhtes. Muudatused lähtuvad üldisest põhimõttest, mille kohaselt kohaldatakse ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavale purgimisteenusele analoogia korras ühiskanalisatsiooniteenuse nõudeid.

Punktidega 11–13 muudetakse ÜVVKSi § 47 lõiget 3 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 31 ja 32. Kehtiv lõige 3 näeb ette, et purgimisteenuse korraldamiseks võtab vee-ettevõtja oma tegevuspiirkonnas reovee väljapumpamise ja äraveo teenuse osutajatelt hinnapakkumised ning kuulutab välja parima pakkumise. Seni on küsimusi tekitanud see, kas ja millal peab vee-ettevõtja korraldama purgimisteenuse osutaja leidmiseks riigihanke. Lõike 3 muudatusega ning lisanduvate lõigetega 31 ja 32 täpsustatakse hinnapakkumiste võtmise põhimõtteid.

ÜVVKSi § 47 lõige 3 on riigihangete seaduse eriregulatsioon, mistõttu kohalduvad vee-ettevõtjast võrgustikusektori hankijale mõningad erinevused, mida tuleb kohalda, ilma et need läheks vastuollu direktiiviga 2014/25/EL. Lisatavas lõikes 31 on sätestatud purgimisteenuse hankimise erisus, mis võimaldab vee-ettevõtjal purgimisteenuse tellimisel kohaldada riigihanke piirmäära, mis on võrdsustatud rahvusvahelise piirmääraga. Kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab riigihangete seaduse §-s 14 võrgustikusektori hankijale sätestatud riigihanke piirmäära (võrdsustatud rahvusvahelise piirmääraga), tuleb hinnapakkumiste võtmiseks läbi viia riigihanke menetlus. Lõige 32 täpsustab, et kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta jääb alla riigihangete seaduse §-s 14 võrgustikusektori hankijale sätestatud riigihanke piirmäära (võrdsustatud rahvusvahelise piirmääraga), riigihanke tegemise kohustust ei ole ning võrgustikusektori hankijast vee-ettevõtja võib purgimisteenuse osutajatelt hinnapakkumisi võttes juhinduda oma hankekorras sätestatust (ehk vee-ettevõtjast võrgustikusektori hankijale ei kohaldu riigihangete seaduse §-s 14 sätestatud lihthanke piirmäär). Parim pakkumine selgitatakse siis välja võetud hinnapakkumiste võrdlemise teel.

Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks ÜVVKSi § 47 lõige 4, mis keelas vee-ettevõtjatel ise osutamast reovee väljapumpamise ja äraveo teenust, kui tema tegevuspiirkonnas on pakkuja, kes osutaks seda teenust hinnaga, mis on võrdne vee-ettevõtja kulupõhise hinnaga või on sellest odavam. Seda sätet ei ole seni rakendatud, seega see ei ole täitnud seatud eesmärki. Vee-ettevõtjad ei osuta reovee väljapumpamise ja äraveo teenust ning keskenduvad oma põhitegevusele, milleks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine. Lisaks puuduvad paljudel vee-ettevõtjatel nimetatud teenuse osutamiseks vajalikud tehnilised võimalused, sealhulgas asjakohased sõidukid. Seetõttu on säte sisutühi ning selle kehtima jätmine ei kaitse ei teenuse tarbijat ega taga konkurentsi.

Punktiga 15 muudetakse ÜVVKSi § 47 lõiget 5. Kehtiva lõike 5 kohaselt ei pea vee-ettevõtja korraldama purgimisteenust isikule, kes on vabatahtlikult loobunud liitumislepingu sõlmimisest või keeldunud liitumistasu maksmisest või kellele on välja ehitatud ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, kuid kes on teenusest vabatahtlikult loobunud. Muudatuse kohaselt on vee-ettevõtjal purgimisteenuse korraldamisest loobumise õigus seotud ka isiku registreeritud elukohaga. Uue sõnastuse kohaselt ei pea vee-ettevõtja korraldama purgimisteenust isikule, kes asub, kuid kelle elukoht ei ole registreeritud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, millel asub vähemalt 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisala, ning kes on vabatahtlikult loobunud liitumislepingu sõlmimisest või keeldunud liitumistasu maksmisest või kellele on välja ehitatud ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, kuid kes on teenusest vabatahtlikult loobunud. Purgimisteenusega kaasnevad kulud, mis ületavad ühiskanalisatsiooni teenuse hinda, lülitatakse vee-ettevõtja üldiste kulude hulka, mis väljenduvad solidaarselt piirkonna elanike ühiskanalisatsiooni teenuse hinnas (n-ö piirkondlik ühishüve). Muudatus on vajalik selleks, et purgimisteenuse korraldamise kohustus ei oleks ebaproportsionaalselt koormav vee-ettevõtetele (kelle omanikuks on enamasti kohalikud omavalitsused) ja veehinnale. Olukorras, mil kõikidest vee-ettevõtjatest on Euroopa Liidu nõuetest lähtuvalt saanud elutähtsa teenuse osutajad, mistõttu tuleb vee-ettevõtetel senisest enam pöörata tähelepanu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevuse tagamisele igal ajal (sh küberturvalisusele), ning Euroopa Liidu tasandil on kehtestatud ka senisest rangemad keskkonnanõuded reovee kogumisele ja puhastamisele, kasvavad vee-ettevõtjate kulud veelgi, et saavutada vastavus eelnimetatud muudatustega kaasnevatele nõuetele, mis tõstab ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda tarbijatele. Selleks, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus jääks kättesaadavaks Eesti elanikele, peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind ka edaspidi püsima tarbijale taskukohane, mistõttu tuleks leida võimalusi kulude optimeerimiseks.

Muudatus ei välista purgimisteenuse osutamist mitteresidentidele (saavad purgimisteenust vabaturu hinnaga), kuid võimaldab piiritleda ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga (soodsam kui vabaturu hind) purgimisteenuse osutamise sama kohaliku omavalitsuse elanikele, vältides olukorda, kus piirkondlikust ühishüvest saavad kasu isikud, kes ei panusta selle kohaliku omavalitsuse tulubaasi. Muudatusega ei piirata isiku ettevõtlus- ega teenuste kasutamise vabadust, vaid piiritletakse vee-ettevõtja kohustus korraldada purgimisteenust ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga. Purgimisteenus on jätkuvalt kättesaadav vabaturu tingimustel. Kohaliku omavalitsuse elanikele purgimisteenuse korraldamise kohustus on põhjendatud ühishüve rahastamise ja kulude solidaarsuse põhimõttega.

Punktiga 16 muudetakse ÜVVKSi § 47 lõiget 6. Kehtiva lõike 6 kohaselt osutatakse § 47 lõikes 1 nimetatud isikule teenust vee-ettevõtja ja isiku vahelise lepingu alusel, täpsustamata lepingu liiki. Muudatusega täpsustatakse, et tegemist on purgimisteenuse osutamise lepinguga. Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust ning eristada purgimisteenuse osutamise leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingust (ja liitumislepingust). Kuna eelnõuga laiendatakse mitut ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusele kohalduvat sätet purgimisteenusele erisustega, mis tulenevad purgimisteenuse spetsiifikast, on õigusselguse huvides vaja täpsustada ka lepingu liik, mille alusel vee-ettevõtja ja isiku vahel purgimisteenust osutatakse. Lepingu liigi selge määramine võimaldab üheselt mõista näiteks lepingu esemeks oleva teenuse sisu, lepingupoolte õigusi ja kohustusi (sh lepingu ülesütlemise aluseid) ning välistab tõlgendamisvaidlused teenuse liigi ja sellele kohaldatavate tingimuste üle.

Punktiga 17 täiendatakse ÜVVKSi § 47 lõiget 9. Kehtiva lõike 9 kohaselt peab reovee kogumismahuti asukoht olema purgimisteenust osutavale autole ligipääsetav. Praktikas on tekkinud ebaselgus, millised tagajärjed on juhul, kui isik seda kohustust ei täida. Muudatusega täpsustatakse, et juhul, kui kogumismahuti asukoht ei ole purgimisteenust osutavale autole ligipääsetav, ei ole vee-ettevõtjal kohustust isikule purgimisteenust korraldada. Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust, selgelt jaotada vastutus purgimisteenuse osutamise eelduste täitmise eest ning vältida vaidlusi, kui purgimisteenuse osutamine ei ole isikust tulenevatel põhjustel võimalik.

Punktiga 18 täiendatakse ÜVVKSi §-dega 471–473, sätestades purgitavale reoveele analoogsed piirväärtusi ületava reostuse eest tasu võtmise alused (§ 471), purgimisteenuse osutamise lepingu täitmise peatamise või ülesütlemise nõuded (§ 472) ning purgimisteenuse osutamise lõpetamise nõuded püsivalt nõuetele mittevastava reovee purgimise korral, mis kohalduvad ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele ning ühiskanalisatsiooniteenusele, arvestades siiski purgimisteenuse spetsiifikat.
Lisatav § 471 reguleerib piirväärtusi ületava reostuse eest tasu võtmise aluseid purgitava reovee korral (analoogia ühiskanalisatsiooni juhitava reoveega, mis on reguleeritud ÜVVKSi §-des 40 ja 56). Täiendus lähtub üldisest põhimõttest, mille kohaselt kohaldatakse ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavale purgimisteenusele analoogia korras ühiskanalisatsiooniteenuse nõudeid. Sisuline erinevus seisneb üksnes leebemate piirväärtuste kohaldamisel selle õiguslikus aluses. Ühiskanalisatsiooniteenuse tarbija puhul lähtutakse leebemate piirväärtuste korral liitumis- või teenuslepingus kokkulepitud piirväärtustest, purgimisteenuse korral purgimisteenuse osutamise lepingus kokkulepitud piirväärtustest.

Lisatav § 472 reguleerib purgimisteenuse osutamise lepingu täitmise peatamist või ülesütlemist (analoogia ühiskanalisatsiooniteenuse osutamise teenuslepingu täitmise peatamise või ülesütlemisega, mida reguleerib ÜVVKSi § 42). Täiendus lähtub üldisest põhimõttest, mille kohaselt kohaldatakse ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavale purgimisteenusele analoogia korras ühiskanalisatsiooniteenuse nõudeid. Näiteks võib vee-ettevõtja purgimisteenuse osutamise lepingu üles öelda, kui ÜVVKSi § 47 lõikes 1 nimetatud isik on vahetunud; purgitav reovesi ei vasta nõuetele ning vee-ettevõtja on lähtunud antud paragrahvis ja ÜVVKSi §-s 473 sätestatud teenuse lõpetamise alustest; purgimisteenuse kasutamise tingimused muutuvad oluliselt isiku tegevuse tõttu; isik on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ega ole rikkumist vee-ettevõtja antud mõistliku aja jooksul heastanud; või isik on kasutanud purgimisteenust ebaseaduslikult, sealhulgas põhjustanud reoveepuhasti avarii. Reoveepuhasti avariina käsitatakse eelkõige olukorda, mil reoveepuhasti töö on isiku tegevuse tõttu ootamatult häiritud või katkenud selliselt, et reoveepuhasti ei suuda enam nõuetekohaselt reovett puhastada või tekib keskkonna või -terviseoht.

Mõningad sisulised erinevused võrreldes vastavate ÜVVKSi § 42 sätetega tulenevad purgimisteenuse spetsiifikast. Erinevused seisnevad esiteks selles, et kõnealuse paragrahvi lõige 1 annab vee-ettevõtjale õiguse peatada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine lisaks olukorrale, mil tarbijal on kasutatud teenuste eest vee-ettevõtjale tasumata vähemalt ühe kuu arve, ka juhul, kui tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei vasta ÜVVKSi 7. peatükis sätestatud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni rajamise ja kasutamise nõuetele ning mittevastavust ei ole vee-ettevõtja määratud mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldatud. Kuna eelnimetatud lõike 1 tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni nõuetele mittevastavust käsitlev osa ei ole purgimisteenuse spetsiifika tõttu asjakohane, siis on see purgimisteenuse osutamise lepingu täitmise peatamise sättest välja jäetud.

Purgimisteenus erineb mõnevõrra ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus on n-ö pideva/püsiva/katkematu iseloomuga teenus, mis eeldab tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni püsivat ühendust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning mille kasutamine toimub teenuslepingu alusel. Purgimisteenust osutatakse seevastu vajaduspõhiste tellimuste alusel (pole olemuselt pidev, kuivõrd tekkiv reovesi kogutakse kogumismahutisse ning selle täitumisel tühjendatakse). Purgimisteenus erineb ka seetõttu, et teenuse osutamine ei ole seotud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga ÜVVKSi tähenduses ega nende tehnilise seisukorraga, vaid isiku valduses oleva kogumismahutiga ning sellest reovee väljapumpamise, äraveo ja tühjendamisega ühiskanalisatsiooni reoveepuhastisse. Seetõttu ei ole ÜVVKSi üldregulatsioon § 42 lõikes 4, mis võimaldab peatada teenuslepingu täitmise ette teatamata tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni avarii, nende ohtliku seisukorra või tarbimiskoha kanalisatsiooni juhitavate ainete tõttu, purgimisteenuse puhul täielikult kohaldatav. Purgimisteenuse puhul võivad ühiskanalisatsiooni toimimist ja teistele tarbijatele teenuse osutamist ohustada kogumismahuti nõuetele mittevastavus (lekkivas mahutis kontsentreeritum reovesi) ning purgitava reovee koostis. Seetõttu on selguse ja õigusselguse tagamiseks vaja reguleerida purgimisteenuse osutamine eraldi sättes, mis lubab vee-ettevõtjal purgimisteenuse osutamise lepingu täitmise peatada ette teatamata, kui mahuti ei vasta ÜVVKSi §-s 47  sätestatud nõuetele kogumismahuti kohta või kui purgitav reovesi sisaldab aineid, mis takistavad ühiskanalisatsiooniteenuse osutamist teistele tarbijatele.

Purgimisteenuse eripära tõttu ei ole mitu kehtiva § 42 lõikes 6 sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osutamise teenuslepingu ülesütlemise alust purgimisteenuse osutamise lepingu puhul asjakohased. Eelkõige ei kohaldu purgimisteenuse osutamise lepingule alus, mis võimaldab lepingu üles öelda, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamine peatub tarbija soovil pikemaks ajaks kui kaheks aastaks, kuna purgimisteenus ei ole pidev teenus ega eelda teenuse järjepidevat kasutamist. Ka juhul, kui purgimisteenust ei tellita pikema aja jooksul, säilib teenuse osutamise võimalus lepingu kehtivuse ajal muutumatuna ning see ei too kaasa vee-ettevõtjale püsivaid kulusid, mis oleksid võrreldavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse valmisoleku tagamisega.

Samuti ei ole purgimisteenuse puhul asjakohane viidata tarbimiskoha ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisega seotud asjaoludele, kuna purgimisteenuse osutamine on seotud isiku valduses oleva kogumismahuti tühjendamise ja purgitava reovee vastuvõtmisega ühiskanalisatsiooni, mitte tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga.

Seetõttu on õigusselguse ja normitehnilise korrektsuse tagamiseks vaja kehtestada purgimisteenuse osutamise lepingu ülesütlemise alused eraldi §-s 472. Alused on sisult analoogsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse regulatsiooniga, kuid arvestavad purgimisteenuse eripära. Kavandatud säte võimaldab vee-ettevõtjal purgimisteenuse osutamise lepingu üles öelda eelkõige juhul, kui purgitav reovesi ei vasta nõuetele, purgimisteenuse kasutamise tingimused on isiku tegevuse tõttu oluliselt muutunud või teenuse kasutamine toimub ebaseaduslikult ning ohustab ühiskanalisatsiooni toimimist või reoveepuhasti tööd.

ÜVVKSi § 42 lõige 8 annab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijale õiguse teenusleping üles öelda, kui ta on sellest vee-ettevõtjale vähemalt 30 päeva ette teatanud ning tagab, et tema olemasolev alternatiivne joogivee- ja reoveelahendus vastab veeseaduses sätestatud nõuetele. Purgimisteenuse puhul kasutatavad kogumismahutid kujutavad endast juba olemasolevat alternatiivset reoveelahendust (vähemalt 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalal on omapuhastite kasutamine keelatud). Seetõttu on analoogsest isiku poolt purgimisteenuse osutamise lepingu ülesütlemise sättest (eelnõukohase § 472 lg 6) jäetud välja viide olemasolevale alternatiivsele reoveelahendusele.

Lisatav § 473 reguleerib purgimisteenuse osutamise lõpetamist püsivalt nõuetele mittevastava reovee purgimise korral (analoogia ühiskanalisatsiooniteenuse osutamise lõpetamisega püsivalt nõuetele mittevastava reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimise korral, ÜVVKSi § 41). Täiendus lähtub üldisest põhimõttest, mille kohaselt kohaldatakse ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavale purgimisteenusele analoogia korras ühiskanalisatsiooniteenuse nõudeid. Mõningased sisulised erinevused võrreldes ÜVVKSi § 41 sätetega seisnevad selles, et kuna ÜVVKSi § 47 kohane purgimisteenuse korraldamine vee-ettevõtja poolt ei kohaldu tööstus- ja tootmisettevõtjale, on eelnõukohase § 473 lõikest 1 purgimisteenuse korral jäetud välja lauseosa, mis käsitleb tootmise ümberkujundamist, tootmisprotsessi muutmist. Erinevalt ühiskanalisatsiooniteenusest ei ole purgimisteenuse puhul olemas liitumispunkti või kontrollkaevu. Seetõttu sätestatakse purgimisteenuse jaoks § 473 erisäte juhuks, kui vee-ettevõtja on tuvastanud püsivalt nõuetele mittevastava purgitava reovee võetud kontrollproovide alusel ning saadab vastavasisulise teate isikule koos analüüsitulemustega ning vähemalt kuuekuuelise tähtajaga purgitava reovee koostise muutmiseks.

Punktiga 19 täiendatakse ÜVVKSi § 48 lõiget 2. Paragrahv reguleerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tasusid ning lõike 2 kohaselt rakendatakse § 47 lõikes 1 nimetatud isikule purgimisteenuse osutamisel sama kuupmeetripõhist tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, mis kehtib selles tegevuspiirkonnas ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbijale. Kuna ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatel on maksimaalne lubatav ühiskanalisatsiooni juhitav reovee kogus määratud liitumis- ja teenuslepingus, siis võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt nähakse muudatusega ette ka § 47 lõikes 1 nimetatud isikule piirang ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavale purgimisteenusele. Muudatuse kohaselt määratakse lõikes 1 nimetatud isikule maksimaalne purgitava reovee kogus, mille ulatuses rakendatakse purgimisteenusele sama kuupmeetripõhist tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, mis kehtib selles tegevuspiirkonnas ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbijale. Seejuures jäävad kehtima ka ÜVVKSi § 47 lõigetes 7 ja 10 sätestatud põhimõtted, mille kohaselt peab isiku kogumismahuti olema sellise mahutavusega, mis võimaldab koguda vähemalt kahe nädala jooksul tekkiva reovee ning ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga purgimisteenust on võimalik saada kaks korda ühes kalendrikuus. Maksimaalne purgitava reovee kogus, mille puhul rakendatakse isikule purgimisteenuse osutamisel ühiskanalisatsiooniteenuse hinda, on kuni 120 liitrit inimese kohta päevas. Selle lävendi aluseks on elanike reovee eriäravool standardi EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ kohaselt. Nimetatud koguse ületamisel tuleb isikul purgitava reovee eest tasuda vabaturu hinda.

Punktidega 20 ja 21 muudetakse ÜVVKSi § 49 pealkirja (lisatakse viide purgimisteenusele) ning täiendatakse lõiget 4. ÜVVKSi § 49 reguleerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tasude erisusi. Muudatusega laiendatakse regulatsiooni lõiget 4 (reostusgrupi määramine) ka ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga purgitavale reoveele. Muudatused lähtuvad üldisest põhimõttest, mille kohaselt kohaldatakse ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavale purgimisteenusele ühiskanalisatsiooniteenuse nõudeid. Samuti võimaldatakse reoveele määrata reostusgrupp lisaks keskmistatud proovile ka kindlas proportsioonis võetud kahe või enama punktproovi analüüsitulemuste arvutusliku aritmeetilise keskmise tulemuse alusel.

Kehtiva ÜVVKSi § 49 lõike 4 teine lause sätestab, et reoveele määratakse reostusgrupp keskmistatud proovi alusel. Praktikas on ilmnenud, et esindusliku keskmistatud proovi võtmine on keeruline ning sageli tehniliselt teostamatu. Lisaks ei pruugi keskmistatud proov tagada piisavat esinduslikkust, et selle alusel reostusgruppi määrata pikemaks ajaks, kuna 24 h keskmine proov iseloomustab tarbija/isiku reovett üksnes selle 24 h perioodi vältel, kuid mitte pikema aja jooksul. Punktproovide aritmeetilised keskmised on esinduslikud reostustaseme ja reostusgrupi määramiseks. Ka tarbija/isiku seisukohalt annab punktproovide keskmiste kasutamine pikemaajalisema kindluse reostusgrupi kohta, sest see ei muutu üleöö ühe proovi põhjal, vaid kujuneb erinevatel ajahetkedel võetud punktproovide tulemustest, kusjuures iga järgnev punktproov mõjutab tulemust ning asendab kõige vanema võetud punktproovi tulemuse. Seega kui tarbimiskohas või isiku kinnisasjal, kus kasutatakse reovee käitluseks kogumismahutit, tehakse tegevusi, mis reostusnäitajate taset püsivalt langetavad, peegeldub see ka mitmes punktproovis ning lõpuks tarbija/isiku reostusgrupi muutumises. Üksiku punktproovi tulemus reostusgrupi muutust kaasa ei too. Ka ÜVVKSi § 38 alusel reovee (ajutiselt/püsivalt) nõuetele mittevastavust hinnatakse punktproovide alusel. Seega muudetakse reostusgrupi määramine lihtsamaks, ennustatavamaks ja pikemas ajas esinduslikumaks.

3.4. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs

3.4.1. Eelnõu §-de 1 ja 2 põhiseaduspärasuse analüüs

Veeseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatuste eesmärk on korrastada reovee kohtkäitluse ja purgimisteenuse süsteemi, tugevdada kohaliku omavalitsuse ning Keskkonnaameti järelevalvet ning parandada andmete kvaliteeti ehitisregistris. Muudatused lähtuvad vajadusest tagada keskkonna- ja tervisekaitse olukorras, kus märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast kasutab jätkuvalt lokaalseid kanalisatsioonisüsteeme ning reovee käitlemine ei ole kõikjal piisavalt kontrollitav ega läbipaistev. Samuti on eesmärk vähendada ebaseaduslikku purgimist ning tagada, et reovesi saaks purgitud puhastisse ning puhastatud nõuetekohaselt.

Muudatused riivavad eelkõige põhiseaduse §-s 31 tagatud ettevõtlusvabadust, §-s 32 kaitstud omandipõhiõigust ning §-st 19 tulenevat üldist tegevusvabadust. Samuti puudutavad muudatused kohaliku omavalitsuse autonoomiat PS § 154 tähenduses, kuna kohalikele omavalitsustele pannakse täiendavaid ülesandeid seoses purgimisteenuse korraldamise, registriandmete korrastamise ning järelevalvega. Samas teenivad muudatused väga kaalukaid põhiseaduslikke eesmärke – inimese tervise ja põhjavee kaitset. Põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada, et reovee nõuetekohane kogumine ja puhastamine on otseselt seotud PS §-dest 5 ja 53 tulenevate keskkonnakaitse väärtustega. Reovee ebaseaduslik purgimine võib põhjustada pinnase ja põhjavee saastatust, ohustada põhjavee kvaliteeti ning kahjustada veekogude seisundit. Seetõttu on riigil õigus kujundada regulatsioon, mis võimaldab reovee käitlemist tõhusalt kontrollida ja tagada jälgitavus kogu käitlusahela ulatuses.

Veeseaduse § 1041 lõikes 1 sätestatud nõue registreerida purgimisteenuse osutamine kohaliku omavalitsuse üksuses on ettevõtlusvabaduse riive, kuna teenuse osutamine seotakse eelneva registreerimiskohustusega. Tegemist ei ole siiski tegevusloa süsteemiga ega ulatusliku kaalutlusõigusega loa andmisel, vaid järelevalvet võimaldava registriga, mille eesmärk on tagada purgimisteenuse osutajate tuvastatavus ja kontrollitavus. Selline meede on sobiv ja vajalik, kuna ilma registreerimiskohustuseta oleks keeruline tuvastada, kes reovett käitleb, kuhu see viiakse ning kas purgimine toimub nõuetekohaselt. Registri avalikustamise kohustus suurendab seejuures läbipaistvust ja võimaldab kinnistuomanikel kasutada õiguspäraseid teenuseosutajaid.

Oluliseks tuleb pidada ka § 1041 lõikeid 3 ja 4, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus purgimisteenuse osutaja registreeringu peatada või kehtetuks tunnistada olulise rikkumise korral. Tegemist on ettevõtlusvabaduse riivega, kuna see võib välistada ettevõtja tegevuse jätkamise konkreetses piirkonnas. Samas on registreeringu peatamise või kehtetuks tunnistamise alused seaduses selgelt määratletud ning seotud eriti raskete rikkumistega – reovee purgimine selleks mitteettenähtud kohta või ohtlike jäätmete purgimine purglasse. Sellised tegevused kujutavad endast olulist ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele ning võivad kahjustada ka reoveepuhastite toimimist. Arvestades kaitstavat hüve, ei ole tegemist ebaproportsionaalse meetmega. Oluline on ka see, et kohaliku omavalitsuse üksuse otsus allub halduskohtulikule kontrollile ning sellele kohalduvad haldusmenetluse seaduse üldised menetluslikud tagatised.

Veeseaduse § 1041 lõige 5 paneb kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse korraldada purgimisteenuse osutamine olukorras, kus piirkonnas puudub teenuseosutaja ja isikul ei ole võimalik liituda ühiskanalisatsiooniga. Tegemist on kohaliku omavalitsuse ülesande laiendamisega, kuid see on seotud kohaliku omavalitsuse olemusliku ülesandega tagada oma territooriumil tervise- ja keskkonnakaitse ning elementaarsed kommunaalteenused. Kuna kohustus rakendub üksnes erandlikes olukordades, kus turupõhine teenus puudub, ei ole tegemist ebaproportsionaalse kohaliku omavalitsuse autonoomia riivega.

Põhiseaduspärane on ka § 1041 lõikes 6 sätestatud võimalus keelduda reovee vastuvõtmisest purglasse juhul, kui kohalike omavalitsuste vahel puudub vastav kokkulepe. Selle eesmärk on vältida olukorda, kus ühe kohaliku omavalitsuse territooriumil tekkiva reovee käitlemise kulud või keskkonnakoormus kanduvad ilma kokkuleppeta teisele kohaliku omavalitsuse üksusele. Regulatsioon toetab kohalike omavalitsuste koostöö ja kulude õiglast jaotamist ning on kooskõlas kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttega.

Veeseaduse § 28410, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel nõuda purgimisteenuse osutajalt tasuta andmeid ehitisregistri korrastamiseks või järelevalve tegemiseks, riivab ettevõtjate ettevõtlusvabadust ja vähesel määral ka informatsioonilist enesemääramisõigust. Riive intensiivsus on siiski väike, kuna küsitavad andmed on seotud ettevõtja majandustegevusega ning nende kasutamise eesmärk on seaduses selgelt piiritletud. Samuti ei näe regulatsioon ette ulatuslikku või määratlemata andmekogumist, vaid üksnes selliste andmete küsimist, mis on vajalikud järelevalve või ehitisregistri korrastamise eesmärgil. Arvestades ehitisregistri kui avaliku registri tähtsust ehitus- ja keskkonnaõiguse rakendamisel, on meede mõõdukas ja põhjendatud.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatuste eesmärk on korrastada ehitisregistri kanalisatsiooniandmed ja kanda registrisse seni registreerimata lokaalsed kanalisatsioonisüsteemid. Tegemist on olulise avaliku huviga, kuna riigil ega kohalikel omavalitsustel ei ole paljudel juhtudel täpset ülevaadet olemasolevatest kohtkäitlussüsteemidest. Selline olukord raskendab järelevalvet, veekaitse eesmärkide täitmist ning investeeringute planeerimist.

Registriandmete korrastamise kohustus võib kaudselt mõjutada kinnisasja omanike õigusi, kuna seni registreerimata süsteemid tuleb registrisse kanda. Tegemist ei ole siiski omandi kasutamise keelamise ega sundvõõrandamisega, vaid olemasolevate tehnosüsteemide kohta andmete korrastamisega avalikus registris. Riive intensiivsus on seetõttu väike. Samas aitab korrektne registriinfo vältida olukordi, kus puudulike andmete tõttu ei ole võimalik hinnata keskkonnariske või planeerida ühiskanalisatsiooni arendamist.
Oluline on ka see, et seadus näeb registriandmete korrastamiseks ette pika üleminekuaja – suuremate reoveekogumisalade puhul kuni 2030. aastani ning ülejäänud Eesti osas kuni 2033. aastani. Selline järkjärguline rakendamine vähendab halduskoormust ning võimaldab nii kohalikel omavalitsustel kui ka kinnisasjaomanikel muudatustega kohaneda. Seetõttu on regulatsioon mõõdukas ega koorma adressaate ülemääraselt.

Kokkuvõttes on veeseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatused kooskõlas põhiseadusega. Muudatustel on legitiimne eesmärk kaitsta põhjavee kvaliteeti ja inimese tervist ning tagada tõhus järelevalve reovee käitlemise üle. Valitud meetmed on eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud ning riived ettevõtlusvabadusele, omandipõhiõigusele ja kohaliku omavalitsuse autonoomiale proportsionaalsed. Regulatsioon sisaldab piisavalt selgeid aluseid ja üleminekuaja ning võimaldab tagada keskkonnakaitse eesmärkide tõhusama saavutamise.

3.4.2. Eelnõu § 3 põhiseaduspärasuse analüüs

ÜVVKSi muudatustega laiendatakse olemasolevat ühiskanalisatsiooni reostuskoormuse kontrolli ja teenuse peatamise regulatsiooni ÜVVKSi § 47 alusel korraldatavale purgimisteenusele ehk olukordadele, kus reovett ei juhita ühiskanalisatsiooni püsiühenduse kaudu, vaid kogumismahutist purgitakse reovett ühiskanalisatsiooni reoveepuhastisse. Muudatuste eesmärk on tagada, et purgitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni reoveepuhasti toimimist, ei seaks ohtu inimese tervist ega keskkonda ning et vee-ettevõtjal oleksid olemas tõhusad ja õiguspärased meetmed purgitavale reoveele piirväärtuste määramiseks, nõuetele vastavuse hindamiseks, piirväärtusi ületava tasu võtmiseks ning nõuetele mittevastava purgitava reovee käitlemisest keeldumiseks püsivalt nõuetele mittevastavuse korral. Samal ajal täpsustatakse ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga korraldatava purgimisteenuse korda ning kehtestatakse menetluslikud tagatised teenuse peatamise või lõpetamise juhtudeks.

Muudatused riivavad eelkõige põhiseaduse §-s 32 kaitstud omandipõhiõigust, §-s 31 tagatud ettevõtlusvabadust ning §-st 19 tulenevat üldist tegevusvabadust. Samuti puudutavad muudatused PS §-st 14 tulenevat hea halduse põhimõtet, kuna seadus annab vee-ettevõtjale õiguse peatada või lõpetada purgimisteenuse osutamine ning võtta purgitava reovee puhul piirväärtusi ületava reostuse eest täiendavat tasu. Samas teenivad muudatused olulisi põhiseaduslikke eesmärke – inimese tervise ja keskkonna kaitset ning elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist. ÜVVKS ise lähtub põhimõttest, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus peab olema tagatud nõuetekohaselt ja ohutult ning mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga.

Põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada, et ühiskanalisatsiooni, sh ühiskanalisatsiooni reoveepuhastite, toimimine on otseselt seotud keskkonna kaitse ning joogiveeohutusega. Reoveepuhastite tehnoloogilised protsessid on tundlikud nii ohtlike ainete kui ka liigse reostuskoormuse suhtes. Seetõttu on riigil lai otsustusruum selliste ennetavate meetmete kujundamisel, mille eesmärk on vältida keskkonnakahju või elutähtsa teenuse katkemist. Muudatused on selles mõttes võrreldavad olemasoleva regulatsiooniga, mis juba kehtib ühiskanalisatsiooni kaudu ära juhitava reo- ja sademevee suhtes. Seadusandja laiendab sisuliselt sama regulatsiooni ÜVVKSi § 47 alusel purgitavale reoveele (purgimisteenuse korraldamine ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga vähemalt 2000 ie reoveekogumisaladel asuvatele isikutele, kel puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooni teenusega selle puudumise tõttu), kuna ka purgitav reovesi jõuab lõpuks samasse ühiskanalisatsiooni reoveepuhastisse ning võib põhjustada samasuguseid riske.

Muudatused on keskkonna ja inimese tervise kaitse ning puhasti tõrgeteta toimimise ja vee-ettevõtja kaitse eesmärgi saavutamiseks sobivad. Kontrollproovide võtmise võimalus, nõuetele mittevastava purgitava reovee määratlemine, piirväärtusi ületava reostuse tasu rakendamine ning võimalus peatada või lõpetada purgimisteenus olukorras, kus isik korduvalt rikub nõudeid, võimaldavad vältida olukordi, kus reoveepuhastisse jõuab reovesi, mis kahjustab puhastusprotsessi või põhjustab keskkonnakahju. Samuti aitab regulatsioon tagada võrdse kohtlemise nende isikute suhtes, kes kasutavad ühiskanalisatsiooni püsiühenduse kaudu (ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijad) ning kellele samalaadsed nõuded juba kehtivad.

Vajalikkuse põhimõtte seisukohalt ei nähtu vähem koormavaid meetmeid, mis võimaldaksid sama tõhusalt saavutada keskkonna- ja tervisekaitse eesmärki. Pelgalt üldine kohustus kasutada lekkekindlat kogumismahutit või järgida keskkonnanõudeid ei võimaldaks vee-ettevõtjal ennetada olukordi, kus purgitakse reovett, mille koostis võib kahjustada puhastusseadmeid või muuta nõuetekohase puhastamise võimatuks. Samuti ei oleks piisav üksnes järelkontroll või kahju hüvitamise nõue pärast kahju tekkimist, kuna reoveepuhasti kahjustus või keskkonnareostus võib olla pöördumatu või väga aeganõudev ja kulukas kõrvaldada. Seetõttu on piirväärtuste määramine, kontrolliproovide võtmine, reostusgruppide määramine ning võimalus ajutiselt või püsivalt teenust piirata vajalikud meetmed.

Eelnõukohane seadus ei näe ette automaatset ega viivitamatut teenuse lõpetamist, välja arvatud juhul, kui esineb oht inimese tervisele või keskkonnale või tõsine oht puhasti toimimisele (kavandatav ÜVVKS § 473 lg 1, analoogiliselt kehtiva seaduse § 41 lõikele 2). Reeglina peab vee-ettevõtja ÜVVKSi § 473 kohaselt enne purgimisteenuse lõpetamist andma vähemalt kuuekuulise tähtaja reovee koostise nõuetega vastavusse viimiseks ning isikule tuleb võimaldada meetmete kava ja eksperdihinnangu esitamist. Keskkonnaamet võib tähtaega pikendada kuni kahe aastani. Sellised menetluslikud tagatised vähendavad põhiõiguste riive intensiivsust ning tagavad, et teenuse lõpetamine on viimane abinõu. See ei kehti juhul, kui esineb tõsine keskkonnaoht (§ 473 lg 1).

Mõõdukuse hindamisel on oluline, et muudatused ei välista purgimisteenuse kasutamist tervikuna, vaid seavad sellele tingimused olukordades, kus purgitav reovesi põhjustab olulisi riske. Isikule jääb võimalus viia oma tegevus nõuetega kooskõlla, muutes reovee koostist. Teenuse peatamine või lõpetamine on seotud üksnes oluliste või korduvate rikkumistega. Lisaks on seaduses ette nähtud teavitamiskohustus, mõistlikud tähtajad ja vaidlustamise võimalused. Sellest tulenevalt ei ole riive ebaproportsionaalne võrreldes kaitstava hüve kaaluga, milleks on keskkonna, joogiveesüsteemide ning reoveepuhastite toimimise kaitse. Oluline aspekt on ka see selle eelnõu juures, et see hõlmab vaid paragrahvi 47 alusel osutatavat purgimisteenust, mida isik saab ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga. Isikul on alati võimalus kasutada edasi vabaturu teenust.

Põhiseaduse § 32 aspektist on oluline ka ÜVVKSi § 37 lõike 61 regulatsioon, mis annab vee-ettevõtjale õiguse tutvuda kogumismahutiga ning hinnata selle lekkekindlust. Tegemist on omandipõhiõiguse riivega, kuid see on piiratud ulatusega ja seotud konkreetse kontrollieesmärgiga. Kontrolli eesmärk on vältida põhjavee ja pinnase saastamist ning tagada, et purgitav reovesi pärineb nõuetekohasest kogumismahutist. Kuna seadus ei anna õigust eluruumi puutumatuse intensiivseks riiveks ega võimalda piiramatut kontrolli, vaid üksnes kogumismahutiga tutvumist, on meede mõõdukas. Kui sellise kontrolli tegemisel ilmnevad nõuete rikkumised, siis peab vee-ettevõtja teavitama sellest Keskkonnaametit või kohalikku omavalitsust, kes teostab riiklikku järelevalvet vastavalt haldusmenetluse- ja korrakaitseseadusele, rakendades mh proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse nõuet. Analoogne vee-ettevõtja õigus tutvuda tarbimiskoha kanalisatsiooniga reo- ja sademevee reostuse iseloomu ja saastenäitajate selgitamiseks on ÜVVKSis kehtestatud ka ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatele.

Samuti on põhiseaduspärane § 48 lõike 2 täiendamine, mille kohaselt kohaldatakse ÜVVKSi § 47 lõikes 1 nimetatud isikule purgimisteenuse osutamisel sama kuupmeetripõhist tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, mis kehtib selles tegevuspiirkonnas ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbijale, üksnes koguses kuni 120 liitri inimese kohta päevas, mille ületamisel tuleb isikul teenus tellida vabaturu tingimustel. Regulatsiooni eesmärk on vältida olukorda, kus ühiselt rahastatava sotsiaalse eesmärgiga ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga saadav purgimisteenus kataks põhjendamatult suurte reoveekoguste käitlemise või sisuliselt muude tegevuste kulusid. Kuna piirang on seotud tavapärase tekkiva reovee kogusega inimese kohta ning ei välista suurema koguse purgimist, vaid võimaldab selle eest võtta kõrgemat või eraldi kujundatud tasu, ei ole tegemist ebaproportsionaalse riivega. Ka ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatel on lubatav ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogus fikseeritud liitumislepingus ja teenuslepingus, mistõttu on ka nende puhul teenuse osutamine seotud kokkulepitud koguselise piiranguga.

Kokkuvõttes on ÜVVKS muudatused kooskõlas põhiseadusega. Muudatustel on legitiimne eesmärk kaitsta keskkonda, inimese tervist ja elutähtsa teenuse toimepidevust. Valitud meetmed on eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud ning sisaldavad piisavaid menetluslikke tagatisi, mis väldivad ülemäärast põhiõiguste riivet. Regulatsioon on süsteemselt seotud juba kehtiva ühiskanalisatsiooni reostuskoormuse kontrolli raamistikuga ning laiendab olemasolevaid põhimõtteid ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga purgitavale reoveele viisil, mis tagab võrdse kohtlemise ja õigusselguse.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus on kasutatud kehtivas õiguses kasutuses olevaid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõukohase seadusega viiakse riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/3019 asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud) nõuetega.

Asulareovee puhastamise direktiiv (artikkel 3) näeb ette, et 2035. a lõpuks tuleb üldjuhul kõikidel vähemalt 1000 ie-ga reoveekogumisaladel reovesi kokku koguda ühiskanalisatsiooni kaudu ning vaid erandina (artikkel 4) juhul, kui ühiskanalisatsiooni rajamine ei anna kasu keskkonnale või inimeste tervisele, ei ole tehniliselt teostatav või on liiga kulukas, on lubatud kasutada alternatiivina kohtkäitlussüsteeme. Liikmesriigid peavad tagama, et kohtkäitlussüsteemid projekteeritakse ning neid käitatakse ja hooldatakse viisil, millega saavutatakse samal tasemel keskkonna ja inimeste tervise kaitse, nagu nimetatud direktiivi artiklites 6 ja 7 osutatud teise ja kolmanda astme puhastuse korral. Selleks, et hinnata kohtkäitlussüsteemide kasutamisega saavutatavat keskkonna kaitstuse taset, tuleb omada ülevaadet kasutusel olevatest kohtkäitlussüsteemidest. Nimetatud direktiiv (artikkel 4) näeb ette liikmesriikidele kohustuse luua vähemalt 1000 ie reoveekogumisaladel kohtkäitlussüsteemide kohta register ja teha nende üle korrapärast järelevalvet, tuginedes riskipõhisele lähenemisviisile. Reoveekogumisalal koormusega 2000 ie ja enam asuvate kohtkäitlussüsteemide kohta peab registri looma direktiivi kohaldamise kuupäevast, mis on 1. august 2027a, ning reoveekogumisalal koormusega 1000–2000 ie asuvad kohtkäitlussüsteemide kohta tuleb register luua hiljemalt 31. detsembriks 2035.

Eelnõu on seotud ka asulareovee puhastamise direktiiviga 91/271/EMÜ, mis näeb ette, et vähemalt 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalad peavad üldjuhul olema kanaliseeritud ning kohtkäitlussüsteeme (Eestis kogumismahutid) on lubatud kasutada üksnes erandkorras, kui ühiskanalisatsiooni rajamine on põhjendamatult kulukas või sellest ei ole keskkonnale tulu.

Uuendatud asulareovee puhastamise direktiivis (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/3019 asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud)) on ühiskanalisatsiooni rajamise ja sellega ühendatuse lävend toodud madalamale ehk 2035. a lõpuks peavad üldjuhul reoveekogumisalade, mille reostuskoormus jääb vahemikku 1000 kuni 2000 ie, olema samuti kanaliseeritud ning olmereovee allikad peavad olema ühiskanalisatsiooniga ühendatud. Erandkorras jääb siiski alles võimalus kasutada kohtkäitlussüsteeme (Eestis kogumismahutid), kui ühiskanalisatsiooni rajamine või sellega ühendamine on põhjendamatu, kuna see ei annaks kasu keskkonnale või inimeste tervisele, ei oleks tehniliselt teostatav või oleks liiga kulukas. Uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi nõuded tuleb üle võtta 2027. a juuli lõpuks.

6. Seaduse mõju

Seadusel puudub mõju välissuhetele.

Seadusel on mõju riigi julgeolekule, samuti regionaalarengule. Lisaks esineb sotsiaalne ning demograafiline mõju. Seadusega tagatakse kvaliteetne elukeskkond piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon (peamiselt maapiirkonnad) ja luuakse suuremat regionaalset tasakaalu, vähendades piirkondlikku mahajäämust. Nõuetekohase reovee äraveo ja käitluse olemasolu on väga oluline nii regionaalpoliitika kui ka julgeoleku seisukohast, tagades elu jätkusuutlikkuse maapiirkondades ning vältides veevarudega ja reovee äraveoteenusega seotud kriise ja demograafilisi probleeme. On vaja, et inimesed elaksid ka maal, aga kui inimestel puudub kindlus reovee äraveoteenuse (teenus ei ole taskukohane või puudub) või puhta joogivee kättesaadavuses (sest vesi on reovee kohtkäitluse tõttu reostunud), võib see soodustada maapiirkondadest lahkumist ja kiirendada linnastumist. Lisaks on mõjutatud ka maapiirkondade ettevõtlus ehk töökohtade (näiteks kohvikud, kodutootjad, väiketootjad, puhkekodud, loodusturism jne) jätkusuutlikkus ning arendamine. Paranev reovee käitlus aitab vähendada vee kaudu levivate haiguste riski ning panustab inimeste tervise paranemisse, mis aitab omakorda kaasa tervishoiukulude vähenemisele.

Olulisemad kavandatud muudatused ja nende mõju

6.1. Kavandatav VeeSi muudatus (§ 104 lõige 7): reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja üldnõuete sätestamine seaduse tasandil

Sihtrühm on Eesti elanikkond (ca 1,36 mln inimest), sh kohtkäitlejad – 18% elanikkonnast (vähemalt 240 000 elanikku) ehk hinnanguliselt vähemalt 100 000 kinnistuomanikku, kelle kinnistul asub kohtkäitlussüsteem; purgijad (2020. aasta seisuga oli Eestis vähemalt 132 purgijat) ja purglaid haldavad vee-ettevõtted (2020. a seisuga oli neid 49); kõik 78 kohalikku omavalitsust ja asjaomased pädevad riigiasutused.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele on positiivne, kuna üldnõuded annavad omavalitsustele ühtse aluse ja suuna reovee kohtkäitlust reguleerida viisil, mis tagab parema kaitse keskkonnale, mille tulemusel väheneb puhastamata reovee keskkonda, sh pinna- ja põhjavette sattumise oht. Valesti käideldud või käitlemata ja keskkonda suunatud reovesi võib põhjustada keskkonna saastumise ning mõjutada kogu Eesti elanike elu, tervist ja vara.

Majanduslik mõju elanikele on väike, kuna kohtkäitlejad peavad ka praegu käitlema reovett nõuetekohaselt ning kohtkäitlussüsteemid peavad vastama veeseaduse ja ehitusseadustikuga (ning nende alamaktidega) kehtestatud nõuetele ning uues olukorras ei pea kohtkäitlejad midagi enamat tegema või rohkem maksma, v.a juhul, kui omavalitsus seab lisatingimusi või piiranguid piirkonna eripärast lähtudes.

Mõju purgijate tegevusele on positiivne. Kõik purgijad peavad ka praegu käitlema reovett nõuetekohaselt, järgides kehtestatud seadusi ning kohalike omavalitsuste reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirju. Üldnõuete sätestamine purgijatele olulist lisakoormust ei tekita, küll aga tagavad üldnõuded purgijatele ühtsemad ning selgemad reeglid. Muudatus koondab lähtuvalt omavalitsuse piirkonna eripärast reovee kohtkäitluse nõuded ja samal ajal ühtlustab nõuded teiste omavalitsustega. Seetõttu mõjutab muudatus kõige enam neid purgijaid, kes veavad reovett üle omavalitsuse piiride või osutavad teenust mitmes omavalitsuses (kuna praegu puudub purgijatest põhjalik ülevaade, siis ei ole võimalik esitada purgijate arvu, kes osutavad teenust mitmes omavalitsuses või veavad reovett üle omavalitsuse piiride).

Mõju purglaid haldavatele vee-ettevõtjatele on minimaalne, kuna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri reguleerib peamiselt reovee kohtkäitlejate ja purgijate tegevust. Kaudne mõju nimetatud vee-ettevõtjatele tuleneb sellest, et kui reovett kogutakse ning purgitakse kehtestatud nõuete kohaselt, siis see tagab kindlustunde, et purgitav reovesi vastab nõuetele ega mõjuta reoveepuhasti tööd.

Kohaliku omavalitsuse töökoormusele avaldub mõningane mõju. Muudatus puudutab 78 omavalitsust, aga töökoormus võib olla erinev lähtuvalt sellest, millises mahus on vaja muuta kehtivaid reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirju. Kuna omavalitsused juba reguleerivad ettevõtlust viisil, mis eeldab seadusliku aluse olemasolu, siis planeeritav muudatus loob vajaliku aluse, et reguleerida purgimisteenuse osutajate tegevust ning kasvab üldine arusaam, millised on omavalitsuse õigused ja kohustused reovee kohtkäitlusele ja purgimisteenusele nõuete kehtestamisel. KOV peab üle vaatama oma eeskirjad ja neid täiendama ning tavaliselt veab seda protsessi üks kuni kaks ametnikku ja sisu tekib erinevate osapoolte koostöös (vee-ettevõtted ja valla ametnikud). Lisaks suureneb eeskirja menetlemise ning vastuvõtmise protsessis ajutiselt töökoormus. Suurem koormus võib tekkida just kuivkäimlaid puudutavate tegevuste reguleerimisel, kuna osa omavalitsusi ei ole seda oma reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas reguleerinud või on seda reguleerinud viisil, mis vajaks täiendamist.

Riigiasutuste töökoormusele avaldub vähene mõju. Kuivkäimlate rajamise ja kasutamise reguleerimiseks vajaksid omavalitsused ning kohtkäitlejad (kes kasutavad kuivkäimlat) juhist, mis tuleks koostada riigi eestvedamisel. Lisaks võib osutuda vajalikuks koostada kohtkäitluse ja äraveo eeskirja koostamise juhis. Juhise koostamise ajal kasvab ajutiselt juhise koostamist eestvedava Kliimaministeeriumi ametniku ning kaasatud osaliste töökoormus (näiteks Terviseameti teenistuja, kaasatud õppejõud, muud valdkonnaga seotud spetsialistid jne).

6.2. Kavandatav VeeSi muudatus (§ 1041 lõiked 1 ja 2): purgimisteenuse osutaja tegevuse registreerimine kohalikus omavalitsuses ja purgimisteenuse osutajate avalikustamine

Sihtrühm on Eesti elanikkond (ca 1,36 mln inimest), sh kohtkäitlejad – 18% elanikkonnast (vähemalt 240 000 elanikku) ehk hinnanguliselt vähemalt 100 000 kinnistuomanikku, kelle kinnistul asub kohtkäitlussüsteem; purgijad (2020. aasta seisuga oli Eestis vähemalt 132 purgijat) ja purglaid haldavad vee-ettevõtted (2020. a seisuga oli neid 49); kõik 78 kohalikku omavalitsust ja asjaomased pädevad riigiasutused.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele, on positiivne. Purgimisteenuse registreerimine ning registreeritud purgijate avalikustamine aitab saavutada läbipaistvama purgimisteenuse, mis tagab parema kaitse keskkonnale ja vähendab ohtu, et reovesi satub keskkonda, sh pinna‑ ja põhjavette. Valesti käideldud või käitlemata ja keskkonda suunatud reovesi võib põhjustada keskkonna saastumise ning mõjutada elanike elu, tervist ja vara.

Mõju elanike käitumisele ja halduskoormusele on positiivne. Esiteks, kohtkäitleja halduskoormus väheneb, kuna kulub vähem aega välja selgitamaks, kes osutab piirkonnas reovee purgimisteenust. Teiseks, purgimisteenuse registreerimise ning reovee kohtkäitluse ja äraveo teenuse korrastamiseks kavandatud muudatused vähendavad avatud turu ja konkurentsi elavnemise kaudu hinnaerisusi ning tarbijate ebavõrdset kohtlemist. Kuna purgimisteenuse hind on oluliselt kõrgem kui ühiskanalisatsiooni teenuse hind ning kõrge hind võib kallutada purgijaid ja maaomanikke nõuetekohaselt puhastamata reovett juhtima kohta, mis ei ole selleks ette nähtud, siis parematel tingimustel purgimisteenuse pakkumine soosib ka keskkonnahoidlikku kohtkäitlemist, mis omakorda avaldab positiivset mõju looduskeskkonnale.

Purgijate tegevusele avaldub mõningane majanduslik mõju. Kõik nõuetele vastavad purgijad saavad õiguse omavalitsuse territooriumil teenust pakkuda ning purglat kasutada, mis soosib turu elavnemist. Tegevuse registreerimine omavalitsuses tekitab purgijale ajutise halduskoormuse kasvu, mille maht sõltub sellest, mitmes omavalitsuses purgija teenust osutab. 2020. a seisuga oli 132 purgijast 34‑l leping või kokkulepe purgimiseks rohkem kui ühe purglaga. Samal ajal suurendab muudatus ettevõtja teadlikkust piirkonnas purgimisteenusele ja purgimisele seatud nõuetest ning annab võimaluse sõlmida kokkuleppe purglat haldava vee-ettevõttega.

Mõningane positiivne mõju purglat haldavale vee-ettevõtjale. Kuna vee-ettevõtja peab sõlmima kokkulepped vaid nende purgijatega, kellel on olemas teenuse osutamiseks vastav omavalitsuse nõusolek, siis tagab see vee-ettevõtjale kindlustunde, et purgija veab puhastisse nõuetele vastavat reovett ja kindlaks määratud piirkonnast.

Kohalike omavalitsuste töökoormusele avaldub vähene mõju. Purgijate registreerimisest ning registreeritud purgijate avalikustamisest tulenev töökoormuse kasv on ajutine, kuna purgijate registreerimine on ühekordne tegevus teatud ajavahemiku jooksul (omavalitsus ise määrab, milline on purgijale väljastatud nõusoleku tähtaeg). Kõikide purgijate ja vee-ettevõtjate vahel oli 2020. a mai seisuga sõlmitud purgimiseks ca 201 kokkulepet, mis teeb u 2,5 kokkulepet omavalitsuse kohta. Muudatuse toimimise alus on asjaolu, et kõik KOVid peavad oma reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas sätestama tingimused, millele peab purgija vastama, et ta saaks omavalitsuselt nõusoleku omavalitsuse haldusterritooriumil purgimisteenust osutada. Mõju töökoormusele on kõige suurem nendes kohalikes omavalitsustes (2020. a 16 omavalitsust), kus puudub purgijate registreerimise nõue.

6.3. Kavandatav VeeSi muudatus (§ 1041 lõiked 3 ja 4): omavalitsus võib purgimisteenuse osutamise olulise rikkumise korral purgija registreeringu peatada või kustutada

Sihtrühm on kõik 78 kohalikku omavalitsust, purgijad (2020. aasta seisuga oli Eestis vähemalt 132 purgijat) ja purglaid haldavad vee-ettevõtted (2020. a seisuga oli neid 49).

Elu- ja looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele, avaldub mõningane positiivne mõju. Purgija registreeringu peatamise või kustutamise õigus tagab parema kaitse keskkonnale ja vähendab ohtu, et puhastamata reovesi satub keskkonda, sh pinna‑ ja põhjavette. Reovee purgimist kohta, mis ei ole selleks ette nähtud, või purglasse ohtlike jäätmete purgimist loetakse oluliseks rikkumiseks lõike 4 tähenduses. Valesti käideldud või käitlemata ja keskkonda suunatud reovesi võib põhjustada keskkonna saastumise ning mõjutada kogu Eestis elanike elu, tervist ja vara.

Elanike käitumisele ja purgijate tegevusele avaldub mõningane positiivne mõju. Muudatus motiveerib purgijaid reovett purgima selleks ettenähtud kohta ning kontrollima, et purglasse veetakse reovett, mitte ohtlikke jäätmeid. Kui purgijal tekib kahtlus, et kohtkäitleja soovib purgijale üle anda ohtlikke jäätmeid (näiteks vana masuudimahuti sisu; mahuti sisu, kuhu on valatud värvi või õlijäätmeid jne), siis on purgijal õigus keelduda teenuse osutamisest ja kohtkäitleja peab jäätmed üle andma jäätmekäitlejale. See omakorda motiveerib kohtkäitlejat kasutama kohtkäitlussüsteemi keskkonnahoidlikult ja vastutustundlikult.

Purgijale muudatus olulises mahus lisategevusi ja halduskoormust kaasa ei too, kuna eeldatavalt käituvad purgijad õiguskuulekalt ja tegevuse peatamine või registrist kustutamine on pigem erand. Purgimisel kohta, mis ei ole selleks ette nähtud, või purglasse jäätmete purgimisel saab tegu olla vaid tahtliku teoga ning selle tulemusel võib KOV peatada või lõpetada purgimisteenuse osutaja registreeringu ning purgija kaotab võimaluse purgla kasutamiseks ehk purgija võib kaotada kohalikus omavalitsuses võimaluse purgimisteenuse osutamiseks. See ei võta purgijalt võimalust osutada teenust mõnes teises omavalitsuses.

Purglaid haldavatele vee-ettevõtjatele annab muudatus kindlustunde, et purgija on motiveeritud purglasse purgima nõuetele vastavat reovett, mitte jäätmeid. Lisaks tekib vee-ettevõtjale kindlustunne, et purgija purgib reovee ettenähtud kohta, mitte ühiskanalisatsiooni osasse, mis ei ole võimeline purgitavat reovett vastu võtma.

6.4. Kavandatav VeeSi muudatus (§ 1041 lõige 5): purgimisteenuse korraldamise kohustus

Sihtrühm. 2020. aastal oli Eestis viis omavalitsust, kes korraldasid ise purgimisteenuse, kuna nende piirkonnas ei olnud kõikidele kohtkäitlejatele purgimisteenus tagatud. Kohustus võib laieneda kõigile 78 omavalitsusele, kuna purgimisteenuse pakkuja võib oma tegevuse ootamatult lõpetada.

Mõju looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele. Avaldub mõningane positiivne mõju. Kui kohtkäitlejal puudub purgimisteenus, siis kohtkäitlussüsteemi toimimise eesmärgil on kohtkäitleja lõpuks sunnitud reovee suunama keskkonda. Kui kõikidele kohtkäitlejatele on purgimisteenus tagatud, siis tagab see parema kaitse keskkonnale ja vähendab ohtu, et puhastamata reovesi satub keskkonda, sh pinna‑ ja põhjavette. Valesti käideldud või käitlemata ja keskkonda suunatud reovesi võib põhjustada keskkonna saastumise ning mõjutada kogu Eesti elanike elu, tervist ja vara.

Mõju ettevõtjate tegevusele väheoluline, kuna selle kohustuse täitmine on KOVi ülesanne ja purgija tegevus sellest ei muutu.

Mõju avaliku sektori töökoormusele. Muudatuse tulemusel kasvab töökoormus mõningal määral omavalitsuses, kus kõikidele kohtkäitlejatele ei ole purgimisteenus tagatud. Omavalitsus peab leidma koostöös kohtkäitleja, vee-ettevõtte või purgijatega parima võimaliku lahenduse purgimisteenuse osutamiseks ja sellest tulenevalt võib töökoormus ajutiselt kasvada.

6.5. Kavandatav VeeSi muudatus (§ 1041 lõiked 6 ja 7): kohustus sõlmida leping üksnes registreeritud purgijaga ning õigus keelduda teise omavalitsuse territooriumilt pärineva reovee vastuvõtust, kui puudub omavalitsustevaheline kokkulepe reovee purgimiseks

Sihtrühm on kõik 78 omavalitsust ja purglaid haldavad vee-ettevõtted (2020. a seisuga 49).

Mõju looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele. Olenevalt olukorrast võib looduskeskkonnale esineda minimaalne positiivne või negatiivne mõju. Kohustus sõlmida lepinguid üksnes registreeritud purgijatega vähendab oluliselt ohtu, et keskkonda saastatakse ebaseadusliku purgimisega või purglasse juhitakse ohtlikke jäätmeid, mis võivad rikkuda puhasti bioloogilise puhastusprotsessi. Registreerimisprotsessi kaudu tagatakse, et teenust osutavad vaid need purgijad, kellel on nõuetekohased tehnilised võimalused ja teadmised piirkonnas kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest.

Kui omavalitsusega purgimise kokkuleppe puudumise alus on asjaolu, et reoveepuhasti ei ole võimeline purgitavat reovett puhastama, tagab reovee vastuvõtust keeldumine reoveepuhasti töö ning selle tulemusel juhitakse reoveepuhastist keskkonda nõuetele vastav heitvesi. Kui purglat haldav vee-ettevõtja keeldub reovee vastuvõtmisest, siis selle tagajärjel võib tekkida olukord, et reovesi veetakse teise purglasse, mis võib asuda ebamõistlikult kaugel, ja keskkonda mõjutatakse liigse transpordiga. Ebamõistlikult kaugele veetud reovee transpordi mõju keskkonnale on eelduste kohaselt väiksem, kui keskkonda juhitud puhastamata reovee mõju.

Mõju vee-ettevõtjate tegevusele ja halduskoormusele. Positiivne mõju vee-ettevõtjatele, kes saavad aluse ja õiguse keelduda reovee purgimisest nende süsteemi. Halduskoormus kasvab vähesel määral vee-ettevõtte jaoks, kes on kaasatud omavalitsustevaheliste kokkulepete tegemisse. Samuti suurendab halduskoormust kohustus sõlmida lepinguid vaid registreeritud purgijatega, mis paneb vee-ettevõtjale purgija registreeringu kontrollimise ülesande. Vee-ettevõtja peab ka edaspidi lepingute sõlmimisel veenduma purgija registreeringu olemasolus (nt kontrollides omavalitsuse veebilehte), kuid see tegevus on ühekordne ega too kaasa olulist püsivat töökoormust. Koormus kasvab minimaalselt ning ajutiselt. Samas annab registreeringu kontrollimine vee-ettevõtjale kindlustunde, et on kohalik omavalitsus on teenuseosutajat kontrollinud. See vähendab vee-ettevõtja riske purglate haldamisel, kuna registreeritud purgija on motiveeritud tegutsema õiguskuulekalt, et mitte kaotada oma registreeringut ja seeläbi õigust purgla kasutamiseks.

Omavalitsuste töökoormus kasvab vähesel määral, kuna omavalitsus peab hoidma oma piirkonna registreeritud purgijate nimekirja avalikuna ja ajakohasena, et vee-ettevõtjatel oleks võimalik purgijate registreeringut operatiivselt kontrollida. Lisaks kasvab muudatuste tulemusel töökoormus mingil määral omavalitsuses, kus on vajadus kasutada teise omavalitsuse haldusterritooriumil asuvat purglat. Töökoormus suureneb mõneti ka omavalitsuses, kelle purglat teised omavalitsused kasutada soovivad. Omavalitsused peavad tegema kokkulepped teise kohaliku omavalitsuse purgla kasutamiseks. Kokkulepete tegemine suurendab töökoormust ajutiselt ja ühekordselt ning purgijate registri haldamise tõttu periooditi uuendamise sageduse järgi.

6.6. Kavandatav VeeSi muudatus (§ 250 lõige 5): kohaliku omavalitsuse ning Keskkonnaameti riikliku järelevalve õiguste muutmine

Sihtrühm on kõik 78 kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaamet.

Mõju looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele. Järelevalve muutub tõhusamaks ning selle tulemusel muutub ka kohtkäitluses tekkiva reovee mõju keskkonnale ning väheneb keskkonnareostuse oht.

Mõju ettevõtjate tegevusele ja halduskoormusele puudub.

Keskkonnaameti töökoormus muudatuse tulemusel väheneb, aga samal ajal jääb ametile võimalus teha järelevalvet.

Kohalike omavalitsuste töökoormus kasvab vähesel määral. Kuna Keskkonnaamet on teinud kohalikul tasemel juba aastaid ettevalmistavat tööd, et järelevalvekohustus jääks ennekõike kohaliku omavalitsuse kanda, ja praegu ongi omavalitsused ise järelevalvet teinud (nii toimiti ka Saaremaa valla joogivee saastumise juhtumi korral), siis muudatusega töökoormus omavalitsustes oluliselt ei suurene. Aastatel 2022–2023 laekus Keskkonnaametisse 70 kohtkäitlusega seotud kaebust, millest vähemalt 73% (51) suunati kohalikku omavalitsusse.

Koormuse kasv sõltub ka kohtkäitlussüsteemide arvust. Hinnanguliselt jääb kohtkäitlussüsteemide arv omavalitsustes vahemikku 60–5740, erand on Saaremaa vald, kus kohtkäitlussüsteeme on umbes 8550. 15 omavalitsusüksuse jääb kohtkäitlussüsteemide arv vahemikku 60–999; 31 omavalitsusüksuses – 1000–1999; 24 omavalitsusüksuses – 2000–2999 ning kaheksas omavalitsusüksuses on kohtkäitlussüsteemide arv 3000–5740. Omavalitsuste elanike arvust moodustavad kohtkäitlejad keskmiselt 39%. Täpsed andmed on toodud lisas 1.

Asulareovee puhastamise direktiiv (artikkel 4) sätestab liikmesriikidele kohustuse luua kohtkäitlussüsteemide register ja teha süsteemide üle korrapäraselt järelevalvet. Kohalike omavalitsuste töökoormus kasvab, kui kohtkäitlussüsteeme hakatakse regulaarselt ja süsteemselt kontrollima. Omapuhasti eluiga on 15–20 aastat 5 ja kui 10 a jooksul kontrollida vähemalt korra kõiki omavalitsuse territooriumil olevaid kohtkäitlussüsteeme, kulub mõnes omavalitsuse järelevalvele ebamõistlikult palju aega. Näiteks Saaremaa vallas tuleks järelevalvele pühendada iga kuu ühel inimesel umbes kaks ja pool töönädalat ning Saue vallas ja Võru vallas iga kuu terve töönädal (lisa 1). Samas ei ole vajalik ja mõistlik kõiki süsteeme kohapeal kontrollida ja ka nimetatud direktiiv näeb ette, et järelevalvet tehakse riskipõhise lähenemisviisi alusel. Kohtkäitlussüsteemidest suurem osa on korras ja nendega tegelema ei pea. Hinnanguliselt võivad ligi 16%6 kohtkäitlussüsteemidest vajada suuremat tähelepanu ja kujutavad suure tõenäosusega põhjaveele tõsist ohtu. IT‑lahenduste ja kohtkäitlussüsteemide registri kasutamise ning purgimisteenuse jälgimisega on võimalik kiiresti tuvastada probleemsed kohtkäitlussüsteemid ning vähendada järelevalvele kuluvat aega.

Mõistlik on rakendada kombineeritud järelevalvet ehk esmalt tuvastatakse andmetöötluse abil potentsiaalsed probleemsed kohtkäitlussüsteemid (eeldab vajalike registriandmete olemasolu) ja seejärel teostatakse tuvastatud süsteemide sihipärased kontrollid. Kui hajutada järelevalve kümne aasta peale ehk probleemseid kohtkäitlussüsteeme kontrollitakse regulaarsusega üks kord kümne aasta jooksul, siis kulub kohalikul omavalitsusel järelevalvesüsteemi ülevalhoidmiseks keskmiselt 4 tundi kuus (lisa 1).

6.7. Kavandatav VeeSi muudatus (§ 28410 lõiked 1 ja 2): kohalikule omavalitsusele seatakse õigus nõuda purgimisteenuse osutajalt reovee kohtkäitluse ja äraveo tasuta andmete esitamist, kui see on vajalik EHRi andmete korrastamiseks või järelevalveks

Sihtrühm on kõik 78 kohalikku omavalitsust; purgijad (2020. aasta seisuga oli Eestis vähemalt 132 purgijat); vähemalt 100 000 kinnistuomanikku, kelle kinnistul asub kohtkäitlussüsteem, ning purglaid haldavad vee-ettevõtted (2020. a seisuga oli neid 49).

Mõju looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele. Avaldub mõningane positiivne mõju looduskeskkonnale. Kohtkäitluse ja äraveo andmetest ülevaate loomine ja järelevalve tegemine ning nende abil EHRis andmete korrastamine aitab tagada parema kaitse keskkonnale ja vähendada ohtu, et puhastamata reovesi satub keskkonda, sh pinna- ja põhjavette. Valesti käideldud või käitlemata ja keskkonda suunatud reovesi võib põhjustada keskkonna saastumise ning mõjutada kogu Eestis elanike elu, tervist ja vara. Kohtkäitluse ja äraveo andmete koondamine aitab luua ülevaate kus kohtkäitlussüsteemid puurkaevude ja salvkaevude suhtes paiknevad, ja see on väga oluline info järelevalve tegemiseks, kui tuvastatakse näiteks mikrobioloogiline reostus joogivees.

Mõju elanikele ja elanike käitumisele. Esitatud andmete alusel saab kohalik omavalitsus teha järelevalvet kohtkäitlejate üle, kes ei telli purgimisteenust või tellivad teenuse isikult, kes ei osuta nõuetekohast teenust. Selle tulemusel suureneb eelduslikult purgimisteenuse tellijate arv ning kõigil nõuetekohaselt teenust osutavatel purgijatel tekib võimalus teenust pakkuda.

Mõju purgijate tegevusele ja halduskoormusele. Mõju purgijate tegevusele sõltub sellest, milliseid andmeid, kui tihti ja kuidas nõutakse.

Kui KOV ei rakenda eraldi andmete esitamise süsteemi, siis purgija töökoormus sõltub sellest, kui keeruline ja ajamahukas on andmete koondamine. Kui purgijal on kasutusel e-veoselehe süsteem, saab sealt teha väljavõtte ja edastada kohalikule omavalitusele ja see mõjutab purgija koormust minimaalselt. Veosedokumendil on juba enamik infot järelevalveks või andmete korrastamiseks olemas ning purgija, kellel on kasutusel elektrooniline veosedokument ehk e-veoselehe süsteem, saab teha lihtsalt süsteemist väljavõtte ning selle kohalikule omavalitsusele edastada (e-veoselehe süsteemi kulu purgijale kuus on umbes 30 eurot). Kui purgijal puudub e-veoselehe süsteem, siis mõju ettevõtte tegevusele sõltub sellest, kuidas on ettevõttes veosedokumentide ja aruandlussüsteem kujundatud ning kui keeruline on kokkuvõtte tegemine.

Kui KOV nõuab andmete esitamist oma rakenduse kaudu, peab purgija leidma aja andmete esitamiseks, näiteks süsteemi tühjaks pumpamise ajal, milleks kulub keskmiselt 20–30 min. Sel ajal on tal võimalik edastada info kohalikule omavalitusele. Näiteks Kiili vald tegi purgijatele geoportaali kaudu telefonirakenduse, mille vahendusel saavad purgijad edastada info tühjendatud kohtkäitlussüsteemide (asukoht, maht, tüüp, seisukord) ning tühjendamise kohta (välja pumbatud reovee maht), vt lisa 2. Telefonirakenduse tegemine ei olnud Kiilis ajamahukas ning ei eeldanud ka lisaarendusi ega lisaraha.

Andmete esitamine võib tekitada küll vähesel määral lisakoormust, aga mõju on pigem purgijatele positiivne. Esitatud andmed aitavad tekitada ülevaate, millised kohtkäitlussüsteemid on kasutusel ja kus need asuvad. Purgijad saavad infot klientide asukoha ja hulga kohta, mis aitab neil paremini tööd planeerida ning elavdab valdkonnas konkurentsi. Tänu andmete esitamisele tekib esimesel võimalusel ülevaade reovee kohtkäitlusest ja äraveost (EHRi arendus ja API teenus ning e-veoselehe kasutusjuhu arendamine ja liidestused võtavad aega), mis omakorda aitab võimalikult kiiresti võtta vastutusele turu tasakaalu häirivad purgijad. Turu tasakaalu häirivad näiteks purgijad, kes osutavad teenust oluliselt madalama hinnaga, kuna ei pea maksma purglas purgimise eest, sest juhivad reovee ebaseaduslikult loodusesse. Muudatuse tulemusel suureneb eelduslikult nõuetele vastava purgimisteenuse tellijate arv ning kõigil nõuetekohaselt teenust osutavatel purgijatel tekib võimalus teenust pakkuda.

Vee-ettevõtjate tegevusele ja halduskoormusele avaldub vähene positiivne mõju. Esitatud andmed aitavad tekitada ülevaate, millised kohtkäitlussüsteemid on kasutusel ja kus need asuvad, mis aitab ka vee-ettevõtjal paremini oma tegevusi planeerida. Vee-ettevõtjatel on lihtsam põhjendada investeeringuid ja planeerida õigete koormustega reoveepuhasteid. Lisaks tekib vee-ettevõttetel kindlustunne, et puhastisse veetakse reovett, mis on pärit teadaolevast kohtkäitlussüsteemidest, ning puhasti häirete korral on lihtsam tuvastada häire põhjustaja.

Mõju kohaliku omavalitsuse töökoormusele. Avaldub mõningane mõju kohalike omavalitsuste töökoormusele. Kohaliku omavalitsuse töökoormus oleneb sellest, kui palju on piirkonnas purgimisteenuse osutajaid ja kohtkäitlussüsteeme ning kuidas kohalik omavalitsus korraldab andmete nõudmise. 2020. aasta seisuga oli Eestis vähemalt 132 purgijat, aga kuna seni pole purgimisteenuse kohta andmeid kogutud, puudub ülevaade, kui palju on keskmiselt omavalituses teenuse osutajaid. Kui kohalik omavalitsus seab kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas nõude purgijatele regulaarselt andmete esitamiseks ja seda kohaliku omavalituse rakenduse kaudu, on mõju kohaliku omavalitsuse töökoormusele vähene. Ajutiselt tekib koormus eeskirja koostamisel ja andmete esitamise rakenduse rakendamisel. Mõju koormusele on suurem, kui kohalik omavalitsus pärib andmeid igalt purgijalt korduvalt ja eraldi.

6.8. Kavandatav EhSRSi muudatus (§ 26 lõiked 10 ja 11): EHRi kanalisatsiooni andmed korrastatakse reoveekogumisalal koormusega 1000 ie või rohkem 2030. aasta 2. jaanuariks ning ülejäänud Eesti ulatuses 2033. aasta 2. jaanuariks ning korrastamise käigus kantakse registrisse sinna seni kandmata lokaalsed kanalisatsioonisüsteemid

Sihtrühm on vähemalt 100 000 kinnistuomanikku, kelle kinnistul asub kohtkäitlussüsteem; kõik 78 kohalikku omavalitsust; purgijad (2020. aasta seisuga oli Eestis vähemalt 132 purgijat) ja purglaid haldavad vee-ettevõtted (2020. a seisuga oli neid 49).

Mõju looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele. Avaldub mõningane positiivne mõju looduskeskkonnale. Kohtkäitlussüsteemide andmete korrastamine aitab saavutada läbipaistvama purgimisteenuse ning puhastite ja purglate parema planeerimise, mis omakorda tagab parema kaitse keskkonnale ja vähendab ohtu, et puhastamata reovesi satub keskkonda, sh pinna‑ ja põhjavette. Valesti käideldud või käitlemata ja keskkonda suunatud reovesi võib põhjustada keskkonna saastumise ning mõjutada kogu Eestis elanike elu, tervist ja vara. Lisaks loob kohtkäitlussüsteemide registreerimine ja andmete korrastamine ülevaate, kus kohtkäitlussüsteemid puurkaevude ja salvkaevude suhtes asuvad. See on väga oluline info järelevalve tegemiseks, kui tuvastatakse näiteks mikrobioloogiline reostus joogivees.

Mõju kohtkäitlussüsteemi kasutava elaniku halduskoormusele. Andmete korrastamine on ühekordne tegevus, mille käigus tuleb teha toimingud andmete esitamiseks või korrastamiseks ning omanike koormuse kasv on minimaalne ning ajutine.

Mõju purgijate tegevusele ja halduskoormusele. Avaldub mõningane mõju purgijate tegevusele. Muudatus tekitab ülevaate, millised kohtkäitlussüsteemid on kasutusel ja kus need asuvad, ning see aitab purgijatel paremini tööd planeerida. Purgijad saavad infot klientide asukoha ja arvu kohta, mis elavdab valdkonnas konkurentsi. Kui kohtkäitlussüsteemide registriinfo korrastamiseks tehakse koostööd purgijatega, siis kasvab purgijate halduskoormus väheselt, kuna purgija on juba kohustatud omama veodokumenti andmetega, mis on vajalikud EHRi kohtkäitlussüsteemide info korrastamiseks. Koormuse kasvu on võimalik vähendada IT-lahendusega, mille abil edastataks andmed automaatselt. Purgija kulu e-veoselehe teenuse kasutamisel on hinnanguliselt 30 eurot kuus.

Mõju vee-ettevõtjate tegevusele ja halduskoormusele. Avaldub mõningane mõju purglaid haldavatele vee-ettevõtjatele. Muudatus tekitab ülevaate kohtkäitlussüsteemidest ja purgijatest, mis aitab vee-ettevõtjatel paremini tegevusi planeerida. Vee-ettevõtjatel on lihtsam põhjendada investeeringuid ja planeerida õigete koormustega reoveepuhasteid. Kui andmete korrastamisse kaasatakse ka vee-ettevõtteid, kasvab nende töökoormus minimaalselt. Esmakordsel kaasamisel peaks vee-ettevõtja edastama omavalitsusele info, millised hoonestatud kinnistud on liitunud ühiskanalisatsiooniga, ning hiljem peaks ta esitama infot uute ühiskanalisatsiooniga liitunute kohta.

Mõju kohalike omavalitsuste töökoormusele. Avaldub mõningane mõju kohalike omavalitsuste töökoormusele. Teadaolevalt puuduvad seni kõikidel omavalitsustel kohtkäitlussüsteemide registrid ning kohtkäitluse ja äraveo andmeid omavalitsustes ei koguta. Kohaliku omavalitsuse töökoormus oleneb sellest, kui palju on piirkonnas kohtkäitlussüsteeme ning kuidas kohalik omavalitsus korraldab andmete korrastamise. Kohaliku omavalitsuse koormuse hindamiseks kasutati 2023. a veekasutuse aastaaruande ning EHRi koondvaate andmeid. Kohalikul tasandil registri tarbeks on võimalik kohalikul omavalitsusel kasutada erinevaid elektroonilisi lahendusi, mis saavad arvesse võtta purgija e-veoselehe formaati (vt lisa 2) ning 2026–2027 arendustööde käigus toimub ka EHRi API teenuse arendamine, et automaatkannet võimaldada.

Töökoormus suureneb ajutiselt kohalikes omavalitustes, kes peavad 2. jaanuariks 2030 korrastama EHRi andmed 1000 ie või suurema koormusega reoveekogumisalade kohta. Veekasutuse 2023. a andmete kohaselt asub selliseid alasid 72 omavalitsuse territooriumil ja ühiskanalisatsiooniga ühendamata elanike arv neil aladel on kokku umbes 23 000. Kui keskmiselt elab leibkonnas 2,35 inimest, võib eeldada, et kohtkäitlussüsteemide arv nimetatud aladel kokku on umbes 9800. EHRis puudub umbes 77% olemasolevatel elamutel kanalisatsiooni info, seega peavad nimetatud kohalikud omavalitsused korrastama EHRis 2. jaanuariks 2030 umbes 7550 olemasoleva elamu kanalisatsiooni andmed ehk keskmiselt omavalituse kohta umbes 105 olemasoleva elamu andmed. Kui nimetatud omavalitustele jääb andmete korrastamiseks umbes kolm aastat (s.o 36 kuud), peaks omavalitsus korrastama kuus 2-3 elamu andmed, milleks kulub umbes 0,5 tööpäeva. Koormus ei ole suur ning seda aitab vähendada veelgi koostöö purgijatega (omavalitsusele antav õigus purgimisteenuse osutajalt andmete pärimiseks) ning koostöö vee-ettevõtetega, kellel on samuti osalisel andmete korrastamiseks vajalik info olemas (vee-ettevõtjal on infot, kes pole liitunud ühiskanalisatsiooniga, ning korraldab ÜVVKSi § 47 lõike 1 alusel osadele kohtkäitlejatele ka purgimisteenust).

EHRi ehitiste koondvaade7 päringutest (vahemikus 12–15. august 2025. a) selgub, et EHRi on kantud 152 000 ühiskanalisatsiooniga ühendamata elamut  ja keskmiselt on kohalikus omavalitsuses ühiskanalisatsiooniga ühendamata 1930 olemasolevat elamut. Kõige vähem on kohtkäitlussüsteeme Ruhnu vallas (62) ja Keila linnas (67) ning kõige enam on kohtkäitlussüsteeme Saaremaa vallas (8546). Kui kõrvutada omavalitsuste 2023. aasta rahvaarve 2023. aasta veekasutuse aastaaruande andmetega, võib järeldada, et kohtkäitlussüsteeme on vähemalt 101 000 ning keskmiselt on omavalitsuses umbes 3060 kohtkäitlejat ja umbes 1300 kohtkäitlussüsteemi (vt lisa 1).

Olemasolevate andmete korrastamine on ühekordne tegevus, aga võib osutuda mõnele omavalitsusele koormavaks. EHRi andmete põhjal võib järeldada, et kui kohalik omavalitsus kulutaks iga olemasoleva ja võrguga mitteühendatud elamu kanalisatsioonisüsteemi andmete korrastamiseks keskmiselt 1,5 tundi ja seda tööd tehtaks täiskohaga (160 tundi kuus), siis keskmiselt kuluks kohalikus omavalitsuses süsteemide korrastamiseks umbes 1,5 aastat. Saaremaa vallas oleks ajakulu üle kuue aasta, Narva linnas neli aastat ja Lääne-Harju vallas ning Saue valla üle kolme aasta. Omavalituste koormuse hindamisel peab arvestama asjaoluga, et lisaks elamutele võib olla vajalik ka üksikute hoonete kanalisatsioonisüsteemi andmete korrastamine. 2025. a augusti seisuga on EHRi sisestatud umbes 705 600 olemasolevat hoonet, millest umbes 150 300 on kanalisatsiooni süsteemiks märgitud võrk, 43 600 on kanalisatsiooni süsteemiks märgitud lokaalne mahuti, lokaalne puhasti või muu.

Otstarbekas on registriandmete korrastamiseks koormust hajutada koostöös vee-ettevõtjate, purgijate ja kohtkäitlussüsteemi omanikega ning IT-lahendus(t)e kaasabil (vt lisa 2). Kõige enam saab registriinfo kogumise koormust vähendada purgijate kaasamisega, kuna valdav osa registriinfot on ennekõike purgija valduses ning purgimisteenuse osutamisel puutub purgija kokku iga kohtkäitlussüsteemiga. Kuna keskmiselt peaks kohtkäitlussüsteeme tühjendama vähemalt kord aastas, siis oleks võimalik enamik registriinfo korrastada hinnanguliselt aastaga, ilma et omavalitsus peaks ise kohapeal kontrolle tegema. Siiski leidub kohtkäitlejaid, kelle süsteem ei ole kantud EHRi ja kes ei telli ka purgimisteenust või kelle EHRi andmed ei ole kooskõlas purgijatelt saadud andmetega (näiteks purgija tühjendas omapuhastit, aga EHRis on märgitud lokaalseks kanalisatsiooni süsteemiks mahuti). Seega jääb kohalikele omavalitsusele piisavalt aega ka kohapealseteks kontrollideks. Töökoormus kasvab vähesel määral, et korrastada kõigi reoveekogumisalade, mille koormus on 1000 ie või suurem, kohtkäitlussüsteemide andmed 2030. aasta 2. jaanuariks ning ülejäänud Eesti ulatuses 2033. aasta 2. jaanuariks.

Olemasolevate kohtkäitlussüsteemide registriinfo koondamisel võib küll kohaliku omavalitsuse koormus korraks kasvada, aga kohtkäitlussüsteemide registriinfo korrastamise järel väheneb omavalitsuse koormus ja ajakulu, mis tekib info kogumisel näiteks järelevalve tegemisel ja puurkaevude asukoha kooskõlastamisel. Uued ehk tulevikus rajatavad kohtkäitlussüsteemid peaks registrisse jõudma ehitusmenetluse kaudu, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Mõju riigiasutuste töökoormusele. Kuna kavas on EHRi mitmetasandilise klassifikaatori loomine andmete korrastamiseks ja EHRi API-arendus automaatkanneteks, siis IT-lahenduse arendamine suurendab riigiasutuste töökoormust. Suurem koormus tekib süsteemi arendamise etapis ja hiljem süsteemi haldamisel, on koormus väiksem. IT-lahenduse loomiseks on vaja ühte projektijuhti, kes töötab kuni 0,5 koormusega ja korraldab asjakohased arenduste hanked, koondab kaasatud osapooled ning juhib projekti elluviimist. Arenduse kestus on hinnanguliselt kuni kolm aastat (tegevustega alustati juba 2024. aasta lõpus, mil Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Kliimaministeerium sõlmisid sihtfinantseerimise lepingu ärianalüüsi ja selle põhjal prototüübi loomise ja testimise tellimiseks). Vajalike arendustööde ja katsetuste maksumus on hinnatud umbes 270 000 eurole. EHRi täiendustega kaasnev püsikulu on hinnanguliselt 40 000 eurot aastas.

6.9. Kavandatav ÜVVKSi muudatus: § 47 lõike 3 täiendamine (ja paragrahvi täiendamine lõigetega 31 ja 32), täpsustades purgimisteenuse osutaja leidmiseks hinnapakkumiste võtmise põhimõtteid, ning lõike 4 kehtetuks tunnistamine, mille kohaselt vee-ettevõtja ei osuta purgimisteenust ise, kui tegevuspiirkonnas on pakkuja, kes osutaks teenust hinnaga, mis on võrdne vee-ettevõtja kulupõhise hinnaga või sellest odavam

Sihtrühm on vee-ettevõtjad (2025. a seisuga kokku ca 120 veeteenuse pakkujat, kellest 79 on ÜVVKSi § 24 alusel määratud vee-ettevõtjad ja 25 on kinnitamata teenusepakkujad, kellele laienevad ÜVVKSi § 28 alusel kõik vee-ettevõtja kohustused, kuid ülejäänud opereerivad võrku, mis ei vasta ÜVVKSi §-s 3 toodud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni määratlusele) ja purgijad (2020. aasta seisuga oli Eestis vähemalt 132 purgijat).

Mõju looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele puudub, kuna ÜVVKSi § 47 lõike 4 kehtetuks tunnistamine mõjutab vaid seda, kes osutab reovee kogumismahutist väljapumpamise ja äraveo teenust, mitte seda, kas seda teenust osutatakse (st ka selle muudatuse järel jõuab kogumismahutist väljapumbatud reovesi endistviisi puhastamiseks reoveepuhastisse).

ÜVVKSi § 47 lõike 3 muutmine ning lõigete 31 ja 32 lisandumine (millal tuleb kasutada riigihankemenetlust purgimisteenuse osutaja leidmiseks ning millal võib lähtuda ettevõtte enda hankekorrast) ei avalda samuti otsest mõju looduskeskkonnale, sest muudatustes kirjeldatud põhimõtteid on juba rakendatud. Sätetega vaid täpsustatakse senist tegevust seaduse tasandil.

Mõju elanikkonnale puudub, sest muudatus mõjutab vaid neid, kes osutavad isikule reovee kogumismahutist väljapumpamise ja äraveo teenust, mitte seda, kas seda teenust isikule osutatakse.

Purgimisteenuse osutaja leidmiseks hinnapakkumiste võtmise põhimõtete täpsustamine ei mõjuta elanikkonda, kuivõrd tegemist on senise tegevuse täpsustamisega seaduse tasandil. Selle eesmärk on suurendada õigusselgust ja vähendada tõlgendamisest tulenevat ebaselgust.

Majanduslik mõju ettevõtjate tegevusele ja halduskoormusele. Muudatus ei suurenda ettevõtjate halduskoormust, sest muudatusega ei lisandu uusi haldusülesandeid (nt aruandlust). Vee-ettevõtjate poolt kohustuslikus korras korraldatava purgimisteenuse maht väheneb ning nad saavad keskenduda põhilisele tegevusvaldkonnale, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutamisele. Seeläbi suureneb nõudlus mitte-vee-ettevõtjatest purgijate teenuse järele, ent kuna neil on reovee väljapumpamise ja äraveo teenuse osutamine põhitegevusala, siis muudatusega kaasnev purgitavate mahtude kasv on nende jaoks positiivne ning loob eeldused suurema tulu saamiseks.

Paragrahvi 47 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, see säte ei ole rakendunud ega täitnud seatud eesmärki. Lisaks puudub paljudel vee-ettevõtjatel nimetatud teenuse osutamiseks vajalikud tehnilised võimalused, sealhulgas sõidukid. Seetõttu on säte muutunud sisutühjaks ning selle kehtima jätmine ei ole vajalik ei teenuse tarbijate kaitseks ega ka konkurentsi tagamise eesmärgil.

Purgimisteenuse osutaja leidmiseks hinnapakkumiste võtmise põhimõtete täpsustamine seaduse tasandil ei mõjuta oluliselt ettevõtjate tegevust ja halduskoormust. Purgimisteenuse tellimise korraldamisel lähtutakse juba riigihangete seadusest tulenevatest põhimõtetest ning vee-ettevõtjate hankekordadest. Muudatustega täpsustatakse neid nõudeid seaduse tasandil, mis aitab vähendada rakendamisel tekkivat ebaselgust.

Mõju avaliku sektori töökoormusele. Mõju ametnike töökoormusele puudub, sest muudatusega ei lisandu uusi regulatiivseid ülesandeid (nt järelevalvet) ning muudatus puudutab vaid seda, kes osutab reovee kogumismahutist väljapumpamise ja äraveo teenust (vee-ettevõtja või mitte-vee-ettevõtjatest purgijad), mitte seda, kas seda teenust osutatakse.

Purgimisteenuse osutaja leidmiseks hinnapakkumiste võtmise põhimõtete täpsustamisel puudub oluline mõju avaliku sektori töökoormusele. Tegemist on olemasoleva toimiva praktikaga, mida õigusselguse eesmärgil täpsustatakse ÜVVKSis. Uusi ülesandeid ega töökoormuse kasvu ei kaasne.

6.10. Kavandatav ÜVVKSi muudatus (§ 47 lõige 5): vee-ettevõtja ei pea korraldama purgimisteenust isikule, kelle elukoht ei ole registreeritud kohalikus omavalitsuses, mille territooriumil on moodustatud vähemalt 2000 ie reoveekogumisala, kus isik asub, ning kui isikule on välja ehitatud ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, kuid isik on vabatahtlikult loobunud ühiskanalisatsiooniga liitumisest või liitumislepingu sõlmimisest või keeldunud liitumistasu maksmisest

Sihtrühm on elanikud, kes elavad vähemalt 2000 ie reoveekogumisalal, kuid kellele ei ole ühiskanalisatsioonisüsteemi välja ehitatud (ligikaudu 26 200 inimest); kohalikud omavalitsused, kelle haldusterritooriumil paiknevad vähemalt 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalad (2025. a veekasutuse aruannete andmetel vähemalt 41 omavalitsust); vee-ettevõtjad (2025. a seisuga on Eestis ligikaudu 120 veeteenuse pakkujat, kellest 79 on ÜVVKSi § 24 mõistes vee-ettevõtjad, kellest vähemalt 47 tegutsevad omavalitsustes, mille haldusterritooriumil asuvad vähemalt 2000 ie reoveekogumisalad; 25 on kinnitamata teenusepakkujad, kellele laienevad ÜVVKSi § 28 alusel kõik vee-ettevõtja kohustused; ülejäänud opereerivad võrku, mis ei vasta ÜVVKSi §-s 3 toodud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni määratlusele); ja purgijad (2020. aasta seisuga oli Eestis vähemalt 132 purgijat).

Mõju looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele. Kavandatav muudatus ei mõjuta reovee kogumise, äraveo ega puhastamise nõudeid, vaid piiritlevad üksnes vee-ettevõtja poolt purgimisteenuse korraldamise kohustust ning teenuse hinnastamist (kes saavad teenust ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga ning kes vabaturu hinnaga). Kuna puhastamata reovee keskkonda juhtimine on ka edaspidi keelatud ning keskkonnakaitsenõuded jäävad muutumatuks, siis eeldusel, et inimesed on õiguskuulekad, puudub kavandataval muudatusel mõju looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele.

Mõju kohtkäitlussüsteemi kasutavale elanikule. Väheoluline negatiivne mõju võib avalduda vähemalt 2000 ie reoveekogumisala elanikele, kel puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga selle puudumise tõttu, ent kelle elukoht ei ole registreeritud kohaliku omavalitsuse üksuses, kus reoveekogumisala paikneb. Nendel isikutel tuleb edaspidi ise korraldada purgimisteenuse saamine vabaturu tingimustel ehk muudatus ei jäta neid inimesi ilma kogumismahuti tühjendamise võimalusest. Negatiivse mõju minimiseerimiseks on neil isikutel võimalik end registreerida vastava kohaliku omavalitsuse elanikuks, mis annab neile õiguse ligipääsuks ÜVVKSi §-s 47 sätestatud vee-ettevõtjapoolse purgimisteenuse korraldamisele.

Muudatus ei välista purgimisteenuse osutamist nn mitteresidentidele (saavad purgimisteenust vabaturu hinnaga), kuid võimaldab piiritleda ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga (soodsam kui vabaturu hind) purgimisteenuse osutamise kohaliku omavalitsuse elanikele, vältides olukorda, kus piirkondlikust ühishüvest saavad kasu isikud, kes tegelikult ei panusta sama omavalitsuse (reeglina vee-ettevõtja omaniku) tulubaasi. Lisaks vähendab muudatus riski, et isikud kasutavad kanalisatsiooniteenuse hinnaga (n-ö soodustingimustel) purgimisteenust mitmes asukohas (nii oma rahvastikuregistri järgses elukohas kui ka näiteks suvilas), mis ei oleks kooskõlas teenuse eesmärgi ega võrdse kohtlemise põhimõttega.

Mõju vee-ettevõtjate tegevusele ja halduskoormusele. Tegemist vee-ettevõtjate halduskoormust mõnevõrra vähendava muudatusega, kuna kaotab kohustuse korraldada purgimisteenust vähemalt 2000 ie reoveekogumisalal asuvale isikule, kelle elukoht ei ole registreeritud selle kohaliku omavalitsuse üksuses, mille territooriumil reoveekogumisala asub. Hooajalises kasutuses oleva elamu (nt suvila) puhul on vee-ettevõtjatel ka ebaproportsionaalselt koormav arvestada purgimisteenuse korraldamise planeerimisel elamus tekkiva ja purgimist vajava reovee kogusega, sest reovee teke on ajaliselt ebaühtlane ja purgimisteenuse korraldamise vajadus raskesti prognoositav. Muudatuse tulemusena väheneb vee-ettevõtjate koormus nii korralduslikult kui rahaliselt ning see võimaldab vee-ettevõtjatel keskenduda ja paigutada enam ressurssi põhitegevusele – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusele, mis on elutähtis teenus. Lisaks vähendab muudatus ühiskanalisatsiooniteenuse osutamise tegevuskulu ja seeläbi koormust veehinnale.

Majanduslik mõju teiste purgijate tegevusele. Mitte-vee-ettevõtjatest teenuseosutajatele võib muudatus tähendada purgimisteenuse mahu ja seega ka tulu suurenemist, kuna vähemalt 2000 ie reoveekogumisalal kohtkäitlussüsteeme kasutavad isikud, kelle elukoht ei ole registreeritud omavalitsuse üksuses, mille territooriumil reoveekogumisala asub, peavad edaspidi tellima endale purgimisteenuse ise vabaturu tingimustel.

Mõju avaliku sektori töökoormusele. Kavandatav muudatus ei suurenda kohalike omavalitsuste ega riigi asutuste ametnike töökoormust. Vee-ettevõtjate kohustus korraldada purgimisteenust küll väheneb, ent see ei loo uusi haldus- või järelevalveülesandeid avalikule sektorile. Muudatus suurendab õigusselgust purgimisteenuse korraldamise tingimustes ning aitab vältida olukordi, mil ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavat purgimisteenust saavad isikud, kellel tegelikult puudub seos kohaliku omavalitsuse (üldiselt vee-ettevõtjate omanikud) tulubaasiga.

6.11. Kavandatav ÜVVKSi muudatus (§ 47 lõiked 6 ja 9): täpsustatakse, et ÜVVKSi § 47 lõikes 1 nimetatud isikule osutatakse teenust vee-ettevõtja ja isiku vahelise purgimisteenuse osutamise lepingu alusel ning et juhul, kui kogumismahuti asukoht ei ole purgimisautole ligipääsetav, ei ole vee-ettevõtjal kohustust isikule purgimisteenust korraldada

Sihtrühm on vee-ettevõtjad (2025. a seisuga on Eestis ligikaudu 120 veeteenuse pakkujat, kellest 79 on ÜVVKS § 24 alusel kinnitatud vee-ettevõtjad, kellest vähemalt 47 tegutsevad omavalitsustes, mille territooriumil asuvad vähemalt 2000 ie reoveekogumisalad; 25 on kinnitamata teenusepakkujad, kellele laienevad ÜVVKS § 28 alusel kõik vee-ettevõtja kohustused, ülejäänud opereerivad võrku, mis ei vasta ÜVVKS § 3 toodud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni määratlusele); purgijad (2020. aasta seisuga oli Eestis vähemalt 132 purgijat); ning isikud, kes elavad vähemalt 2000 ie reoveekogumisaladel, kuid kellele ei ole ühiskanalisatsiooni välja ehitatud (u 26 200 inimest).

Mõju looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele. Otsene mõju puudub, kuna kavandatavad muudatused on selgitava ja täpsustava iseloomuga ning ei muuda kogumismahuti tühjendamise ega keskkonnakaitsenõudeid, sh keeldu puhastamata reovee keskkonda juhtida. Reovee nõuetekohase käitlemise kohustus jääb isikule kehtima ka juhul, kui vee-ettevõtjal puudub kohustus korraldada isikule purgimisteenust kogumismahuti asukoha ligipääsmatuse tõttu. Sellisel juhul tuleb isikul korraldada endale ise purgimisteenuse saamine vabaturu tingimustel.

Mõju elanikkonna halduskoormusele on piiratud ning puudutab eelkõige isikuid, kes kasutavad purgimisteenust vähemalt 2000 ie reoveekogumisaladel, kus puudub ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus. Muudatustega täpsustatakse ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga purgimisteenuse osutamise õiguslikke aluseid, sh lepingu liiki ning reovee kogumismahuti ligipääsetavuse nõude täitmata jätmise tagajärgi. Purgimisteenuse lepingu täpsustus seaduse tasandil § 47 lõikes 6 ei too elanikkonnale kaasa uusi kohustusi ega kulusid, kuivõrd nimetatud lepinguid sõlmitakse ka kehtiva korra alusel. ÜVVKSi § 47 lõike 9 muudatuse kohaselt ei ole vee-ettevõtjal kohustust korraldada purgimisteenust juhul, kui kogumismahuti asukoht ei ole purgimisteenust osutavale sõidukile ligipääsetav. Muudatuse eesmärk on selgitada vastutuse jaotust ning tagada teenuse ohutu ja tehniliselt teostatav osutamine. Muudatus võib mõjutada üksikuid isikuid, kelle kinnistutel ei ole tagatud nõuetekohane ligipääs kogumismahutile. Kui kogumismahuti asukoht pole purgimisteenust osutavale autole ligipääsetav, tuleb isikul ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga purgimisteenuse saamiseks parandada ligipääsu, sealhulgas vajaduse korral muuta mahuti asukohta, või tellida teenus vabaturu tingimustel purgijalt, kelle tehnilised võimalused vastavad kinnistu eripärale (nt sõidukid sobivad mõõtmete poolest). Muudatus ei kehtesta uusi sisulisi nõudeid, vaid täpsustab kehtiva kohustuse õiguslikke tagajärgi.

Mõju ettevõtjate tegevusele. Kavandatavad muudatused on selgitava ja täpsustava iseloomuga ega kehtesta ettevõtjatele uusi kohustusi. Muudatustega täpsustatakse purgimisteenuse osutamise lepingu liiki ning seda, millal puudub vee-ettevõtjal kohustus korraldada isikule purgimisteenust. Need täpsustused suurendavad õigusselgust ja vähendavad võimalikke vaidlusi vee-ettevõtjate ja purgimisteenuse kasutajate vahel. Vee-ettevõtjate jaoks on seega kavandatavate muudatuste mõju pigem positiivne, sest selgem vastutuse jaotus vähendab haldus- ja korralduslikku koormust ning võimaldab vee-ettevõtjatel keskenduda rohkem oma põhitegevusele – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutamisele. Mitte-vee-ettevõtjatest purgimisteenuse osutajatele võib muudatus aga tähendada vabaturul osutatava teenuse mahu mõningast suurenemist, millel on nendele pigem positiivne mõju, sest purgimisteenuse osutamine on nende põhitegevusala.

Mõju avaliku sektori töökoormusele. Kavandatavad muudatused ei too kaasa uusi kohustusi kohalikele omavalitsustele ega riigiasutustele. Need on õigusselgust suurendavad täpsustused, mis ei mõjuta avaliku sektori töökoormust. Muudatustega täpsustatakse, et juhul kui reovee kogumismahuti asukoht ei ole purgimisteenust osutavale autole ligipääsetav, puudub vee-ettevõtjal kohustus purgimisteenust korraldada. Tegemist on vastutuse jaotust selgitava normiga, mis ei eelda kohaliku omavalitsuse või riigi sekkumist. Samuti täpsustati muudatustega purgimisteenuse osutamise lepingu liiki, ent purgimisteenuse osutamine toimub ka edaspidi vee-ettevõtja ja isiku vahelise lepingulise suhte raames (lepingu sõlmimise kohustus on ka kehtiva korra kohaselt).

6.12. Kavandatav ÜVVKSi muudatus (§ 48 lõige 2): lisatakse koguseline piirang, mil määral on ÜVVKSi § 47 lõikes 1 nimetatud isikul võimalik saada ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga osutatavat purgimisteenust

Sihtrühm on vee-ettevõtjad (2025. a seisuga on Eestis ligikaudu 120 veeteenuse pakkujat, kellest 79 on ÜVVKS § 24 alusel kinnitatud vee-ettevõtjad, kellest vähemalt 47 tegutsevad omavalitsustes, mille territooriumil asuvad vähemalt 2000 ie reoveekogumisalad; 25 on kinnitamata teenusepakkujad, kellele laienevad ÜVVKS § 28 alusel kõik vee-ettevõtja kohustused, ülejäänud opereerivad võrku, mis ei vasta ÜVVKS § 3 toodud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni määratlusele); purgijad (2020. aasta seisuga oli Eestis vähemalt 132 purgijat); isikud, kes elavad vähemalt 2000 ie reoveekogumisaladel, kuid kellele ei ole ühiskanalisatsioonisüsteemi välja ehitatud (ligikaudu 26 200 inimest).

Mõju looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele. Kavandatav muudatus on täpsustava iseloomuga ning muudatusel puudub otsene mõju looduskeskkonnale, sest limiit 120 liitrit inimese kohta päevas ei muuda reovee kogumismahuti tühjendamise ega keskkonnakaitselisi nõudeid, sh keeldu puhastamata reovee keskkonda juhtimise osas. Reovee kogumismahuti tühjendamise kohustus jääb isikule ka siis, kui ületatakse lubatud ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga saadava purgitava reovee koguse limiiti. Endiselt jäävad kehtima ka ÜVVKSi § 47 lõikes 7 sätestatud põhimõtted, mille kohaselt peab isiku kogumismahuti olema lekkekindel ja sellise mahutavusega, mis võimaldab koguda vähemalt kahe nädala jooksul tekkiva reovee.

Mõju elanikkonnale on piiratud ning puudutab eelkõige ÜVVKSi § 47 lõikes 1 nimetatud isikuid, kellele osutatakse purgimisteenust ühiskanalisatsiooniteenusega sama kuupmeetripõhise tasu eest. Kavandatav muudatus on täpsustava iseloomuga ning endiselt jääb kehtima ÜVVKSi § 47 lõikes 10 sätestatud põhimõte, mille kohaselt on isikul ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga purgimisteenust võimalik saada kaks korda ühes kalendrikuus. Muudatusega hakkab neile isikutele vee-ettevõtja kulupõhise tasu kohaldamisel kehtima limiit 120 liitrit purgitavat reovett inimese kohta päevas, mille ületamisel tuleb isikul teenus tellida vabaturu tingimustel, mis on tihti kallim kui ühiskanalisatsiooniteenuse hind. Muudatus ei mõjuta tavapärase reoveetekkega majapidamisi ega too enamikule purgimisteenuse kasutajatele kaasa lisakulusid, arvestades, et 120 liitrit on tavapärane reoveekogus elaniku kohta päevas – lävendi aluseks on elanike reovee eriäravool standardi EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ kohaselt. Muudatuse eesmärk on tagada võrreldav ja õiglane kohtlemine ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbijate ja ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga purgimisteenust saavate isikute vahel. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbijatel on lubatav ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogus fikseeritud liitumislepingus ja teenuslepingus, mistõttu on ka nende puhul teenuse osutamine seotud kokkulepitud koguselise piiranguga.

Mõju ettevõtjate tegevusele ja halduskoormusele. Muudatus ei kehtesta vee-ettevõtjatele ega mitte-vee-ettevõtjatest purgijatele uusi kohustusi. Muudatusega täpsustatakse maksimaalne reovee maht, mille purgimist on vee-ettevõtja kohustatud ÜVVKSi § 47 lõikes 1 nimetatud isikule ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga korraldama, et tagada ühetaoline kohtlemine ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatega. Vee-ettevõtjate jaoks on mõju positiivne, sest selgem teenuse osutamise piiritlus vähendab korralduslikku koormust ja võimalikke vaidlusi tasu rakendamise ulatuse üle ning võimaldab keskenduda põhitegevusele – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutamisele. Mitte-vee-ettevõtjatest purgijatele võib muudatus tähendada vabaturul osutatava purgimisteenuse mahu mõningast suurenemist piirkogust ületavate majapidamiste arvelt, mis on nende jaoks positiivne, kuna tegemist on nende põhitegevusalaga.

Mõju avaliku sektori töökoormusele puudub, kuna kavandatav muudatus ei too kaasa uusi kohustusi kohalikele omavalitsustele ega riigiasutustele, kuivõrd tegemist on vaid koguselise piirangu kehtestamisega juba kehtiva tasu rakendamisele.

6.13. Kavandatav ÜVVKSi muudatus (§-d 37, 38, 41, 43, 471–473, 49): ÜVVKSi § 47 alusel osutatavale purgimisteenusele, purgimisteenuse lepingule, purgitavale reoveele ja teenust saavale isikule kohaldatakse analoogia korras samu ÜVVKSi sätetest tulenevaid nõudeid ja menetluslikke tagajärgi, mis kehtivad ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenusele, kuid arvestades mõningaid purgimisteenuse osutamise spetsiifikast tulenevaid erisusi

Sihtrühm on vee-ettevõtjad (2025. a seisuga on Eestis ligikaudu 120 veeteenuse pakkujat, kellest 79 on ÜVVKS § 24 alusel kinnitatud vee-ettevõtjad, kellest vähemalt 47 tegutsevad omavalitsustes, mille territooriumil asuvad vähemalt 2000 ie reoveekogumisalad; 25 on kinnitamata teenusepakkujad, kellele laienevad ÜVVKS § 28 alusel kõik vee-ettevõtja kohustused, ülejäänud opereerivad võrku, mis ei vasta ÜVVKS § 3 toodud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni määratlusele); isikud, kes elavad vähemalt 2000 ie reoveekogumisaladel, kuid kellele ei ole ühiskanalisatsiooni välja ehitatud (ca 26 200 inimest); kohalikud omavalitsused, kelle haldusterritooriumil paiknevad vähemalt 2000 ie reoveekogumisalad (2025. a veekasutuse aruannete andmetel vähemalt 41 omavalitsust), ja Keskkonnaamet.

Mõju looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele. Kavandatavad muudatused on täpsustava iseloomuga. Kuna keskkonnanõudeid ei muudeta ning isikutel tuleb endiselt tagada reovee kogumismahuti nõuetekohane tühjendamine, puudub muudatustel otsene mõju looduskeskkonnale. Muudatused vähendavad siiski võimalikku negatiivset mõju looduskeskkonnale olukorras, kus isikud ei käitu õiguskuulekalt ja/või ei ole oma kohtkäitlussüsteemi nõuetele mittevastavusest teadlikud.

ÜVVKSi §-s 38 täpsustatakse ÜVVKSi § 47 alusel purgitava reovee nõuetele vastavuse hindamise tingimusi, §-de 471, 49 muudatustega täpsustatakse purgitava reovee eest tasu võtmise põhimõtteid ning § 37 muudatustega antakse vee-ettevõtjatele õigus kontrollida purgitava reovee saastatust ja kogumismahuti lekkekindlust. Kui vee-ettevõtja tuvastab, et purgitav reovesi ei ole nõuetekohane saasteainete sisalduse poolest, saab ta ennetavalt võtta kasutusele lisameetmeid puhastusprotsessis, et tagada keskkonda juhitava heitvee nõuetele vastavus. Muudatustega on vee-ettevõtjal võimalik ka püsivalt nõuetele mittevastava purgitava reovee korral teatud tingimustel lõpetada purgimisteenuse osutamine (ÜVVKS §-d 41, 472, 473). Kui kaasneb oht inimese tervisele, keskkonnale, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimisele või puhastusprotsessile, siis ei pea vee-ettevõtja võimaldama isikule vähemalt kuuekuulist tähtaega reovee koostise muutmiseks, vaid võib kohe lõpetada isikule purgimisteenuse osutamise, vältides võimalikku keskkonnareostust.

Kogumismahutite ja purgitava reovee vee-ettevõtjapoolne kontroll vähendab riski, et nõuetele mittevastav reovesi põhjustaks häireid reovee puhastusprotsessis ning mõjutaks negatiivselt keskkonda juhitava heitvee kvaliteeti, millel on otsene seos pinna- ja põhjavee seisundiga. Lisaks soodustavad muudatused nõuetelevastavate kogumismahutite kasutamist, mis vähendab puhastamata reovee pinnasesse ja põhjavette sattumise riski ning avaldab kaudselt positiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile.

Mõju elanikkonnale on piiratud ning puudutab kitsast isikute ringi, kellele osutatakse purgimisteenust ÜVVKSi § 47 alusel ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga. Muudatused ei kehtesta kohtkäitlejaile uusi kohustusi, kuid võivad mõjutada üksikuid purgimisteenust kasutavaid isikuid, kelle purgitav reovesi või kogumismahuti ei vasta nõuetele. Sellistel juhtudel võib isikul tekkida näiteks kohustus viia reovee koostis või kogumismahuti vastavusse kehtestatud nõuetega või tasuda piirväärtusi ületava reostuse eest või tellida purgimisteenus mujalt – kui vee-ettevõtja peatab või ütleb üles purgimisteenuse osutamise lepingu, peab isik edaspidi tellima purgimisteenuse ise vabaturu tingimustel. Samas nähakse purgimisteenuse osutamise lõpetamisele ette menetluslikud garantiid, sealhulgas kohustus anda isikule tähtaeg purgitava reovee koostise muutmiseks, välja arvatud olukordades, kus kaasneb vahetu oht. Tavapärastele nõuetele vastava purgitava reovee ja purgimisteenuse saajatele ei too muudatused kaasa kulusid ega piiranguid. Muudatustega suurendatakse õigusselgust, välditakse regulatiivseid lünki ning tagatakse ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijate ja sama hinnaga purgimisteenust saavate isikute ühetaoline kohtlemine.

Mõju vee-ettevõtjate tegevusele ja halduskoormusele. Kavandatavatel muudatustel ei ole otsest mõju halduskoormusele, kuivõrd tegemist on kehtiva korra kohaldamisala laiendamisega, mitte uute kohustuste loomisega. Muudatused ei loo sihtrühmadele uusi haldusülesandeid, vaid laiendavad kehtivate ÜVVKSi sätete kohaldamisala § 47 alusel osutatavale purgimisteenusele, mis annab vee-ettevõtjale õiguse rakendada purgimisteenusele, selle osutamise lepingule, purgitavale reoveele ja teenust saavale isikule ÜVVKSi sätteid, mis kohalduvad ühiskanalisatsiooniteenusele, selle osutamise lepingule ja teenuse tarbijale. Tegemist on tegevustega, mida vee-ettevõtjad juba praegu teevad ühiskanalisatsiooni juhitava reovee puhul, mille eesmärk on eelkõige ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti toimimise, keskkonna ning inimeste tervise kaitse.

Muudatused annavad vee-ettevõtjale selged õiguslikud alused kogumismahutite nõuetele vastavuse ja purgitava reovee saastatuse kontrollimiseks, piirväärtuste kohaldamiseks, piirväärtusi ületava reostuse eest tasu võtmiseks ning vajaduse korral purgimisteenuse osutamise peatamiseks või lõpetamiseks. Vajaduse korral saab vee-ettevõtja teavitada rikkumisest kohalikku omavalitsust või Keskkonnaametit. Kuna tegemist on vee-ettevõtja kontrolliõigusega, mitte kohustusega, ei kujuta see halduskoormust suurendavat nõuet. Analoogne vee-ettevõtja õigus tutvuda tarbimiskoha kanalisatsiooniga reo- ja sademevee reostuse iseloomu ja saastenäitajate selgitamiseks on ÜVVKSis kehtestatud ka ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatele.

Muudatused annavad vee-ettevõtjatele suurema õigusselguse ja selged alusnormid, millele tugineda purgimisteenuse osutamisel. See vähendab riski vaidlusteks kohtkäitlejatega, kuna kavandatavate muudatustega kohaldatav olemasolev ÜVVKSi regulatsioon ja selles sätestatud menetluslikud tagajärjed on nüüd kohaldatavad ka purgimisteenusele. Purgimisteenuse peatamine või ülesütlemine puudutab üksnes lepingulist korraldust, mitte reovee kogumise, äraveo ja puhastamise nõudeid. Teenuse peatamise või ülesütlemise alused on seotud eelkõige tasumata arvetega, kogumismahutite nõuetele mittevastavuse või purgitavas reovees sisalduvate ainetega, mis võivad takistada ühiskanalisatsiooni teenuse osutamist või nõuetekohast reovee puhastust. Selle tulemusena väheneb vee-ettevõtjate haldus- ja korralduslik koormus, kuna pole enam kohustust osutada teenust isikutele, kes ei täida nõudeid või lepingulisi kohustusi. See võimaldab vee-ettevõtjatel suunata enam ressursse oma põhitegevusele – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusele –, mis on elutähtis teenus.

Mõju mitte-vee-ettevõtjatest purgijatele. Avaldub vähene positiivne mõju purgijate tegevusele, uusi halduskohustusi ei teki. Kui vee-ettevõtja peatab või lõpetab purgimise ning isik enam purgimisteenust ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga ei saa, siis võib nõudlus mitte-vee-ettevõtjatest purgijate teenuse järele suureneda, kuna isik peab siis purgimisteenuse tellima vabaturu tingimustel. Kui purgimisteenuse puhul on tegemist ettevõtte põhitegevusalaga, siis võimaldab see kasvatada teenuse mahtu ja seega ka tulu.

Mõju avaliku sektori töökoormusele väheoluline. Kohalike omavalitsuste ja Keskkonnaameti töökoormus ei suurene, sest neil on ka kehtiva õiguse kohaselt kohustus teha järelevalvet kogumismahutite nõuetekohasuse üle. Kui vee-ettevõtja teavitab omavalitsust kogumismahuti võimalikust mittevastavusest, ei too see kaasa uut järelevalvekohustust, vaid võimaldab suunata järelevalvetegevust senisest sihipärasemalt.

6.14. Mõjude koondhinnang

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 4¹ kohaselt tuleb halduskoormuse kasvu korral ette näha ka halduskoormuse vähendamisele suunatud muudatused, käsitletakse alljärgnevalt eelnõu tervikmõju halduskoormusele koos samaaegselt ettevalmistamisel olevate regulatiivsete muudatustega veemajanduse ja taristu valdkonnas.

6.14.1. Mõju elanike ja ettevõtete halduskoormusele

Elanike halduskoormus tervikuna pigem väheneb või jääb muutumatuks, sõltuvalt sellest, kas ja millisel määral kohaliku omavalitsuse eeskirjades täpsustatakse piirkondlikke nõudeid ning kuidas korraldatakse purgimisteenuse turu läbipaistvus. Registreeritud purgimisteenuse osutajate avalikustamine lihtsustab kohtkäitlejatel teenusepakkuja leidmist ning vähendab ajakulu ja ebakindlust olukorras, kus teenuse kättesaadavus või hind varieerub. Kohtkäitlussüsteemide ja äraveo süsteemsem korraldus vähendab ka motivatsiooni ebaseaduslikeks lahendusteks, mis omakorda aitab vältida elukeskkonna halvenemisest tulenevaid kaudseid kulusid ja konflikte.

ÜVVKSi muudatuste mõju elanike halduskoormusele on eeskätt selgitava ja piiritlust täpsustava iseloomuga: täpsustatakse lepingu aluseid, ligipääsetavuse tähendust ning koguselise piiri rakendumist ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga. Seetõttu puudutab võimalik koormuse kasv üksikuid juhtumeid, kus kogumismahutile ei ole tagatud ligipääs või kus purgimisteenuse saamise tingimused muutuvad (nt elukoha registreeringu või tarbimismahu tõttu), kuid ka neil juhtudel ei kao kohustus reovett nõuetekohaselt käidelda ning teenuse saab jätkuvalt korraldada vabaturu tingimustel. EHRis kohtkäitlussüsteemide registriandmete korrastamine võib tekitada mõnes olukorras ühekordse vajaduse esitada andmeid või täpsustada olemasolevat infot, kuid selle eesmärk on vähendada edaspidist ebakindlust ja kiirendada probleemide tuvastamist, sh joogivee ohutuse ja keskkonnariskide kontekstis.

Ettevõtete halduskoormus tervikuna oluliselt ei suurene ning mitmes sihtrühmas pigem väheneb õigusselguse ja ühtlustatud reeglite tõttu.

Purgimisteenuse osutajatele loovad registreerimine ja avalikustamine selgema turukeskkonna, kus teenuse osutamise tingimused ja nõuded on omavalitsustes paremini võrreldavad. Registrisüsteem ja andmete esitamise võimalus võivad tekitada purgijatele ajutist koormust, kuid selle suurus sõltub eeskätt kasutatavast praktikast: e-veosedokumentide ja lihtsate digilahenduste korral on koormus minimaalne ja koondub pigem väljavõtete edastamisele.

Vee-ettevõtjate jaoks on mõju valdavalt neutraalne kuni positiivne: kui vee-ettevõtja hallatavasse purglasse purgitav reovesi kogutakse ja veetakse nõuetekohaselt, suureneb kindlustunne purgitava reovee kvaliteedist ning väheneb reoveepuhasti töö häirete risk. Samuti vähendab ÜVVKSi § 47 kohaldamisala ja tingimuste täpsustamine vaidluste riski ning võimaldab vee-ettevõtjatel keskenduda põhiülesandele – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutamisele –, ilma et tekiks uusi aruandlus- või menetluskohustusi. Erandina võivad üksikud ettevõtjad kogeda lühiajalist halduskoormuse kasvu kokkulepete ja kooskõlastuste tegemisel, kui teenust osutatakse üle omavalitsuste piiride või kus purgla kasutamiseks sõlmitakse täiendavaid kokkuleppeid, kuid tegemist on valdavalt ühekordsete või perioodiliste korralduslike tegevustega.

6.14.2. Mõju avaliku sektori töökoormusele

Kohalike omavalitsuste töökoormusele avaldub peamiselt ajutine ja ebaühtlane mõju, mis on suurim eelnõu rakendamise algfaasis ning sõltub tugevalt omavalitsuse suurusest, kohtkäitlussüsteemide arvust, olemasolevate eeskirjade kvaliteedist ja sellest, kas omavalitsuses on juba loodud register ning praktika andmete kogumiseks. Kohalikud omavalitsused peavad üle vaatama ja ajakohastama reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirju ning looma selged tingimused purgijate registreerimiseks ja teenuse osutamise kontrollimiseks. Mitmes omavalitsuses on purgimisteenuse osutajate registreerimine ja teenuse osutamise tingimuste kehtestamine juba kehtiva kohaliku korra alusel praktikas rakendatud, mistõttu nendel kohalikel omavalitsuste antud muudatusest tingituna töökoormust ei lisandu ning uus nõue ühtlustab senise praktika üleriigiliselt. Registreerimise ja avalikustamisega seotud töökoormus on valdavalt ühekordne, sest nõusoleku andmine ja registri korrastamine toimub periooditi ning hilisem koormus on peamiselt seotud üksikjuhtumite menetlemisega. Samuti võib töökoormus ajutiselt kasvada siis, kui omavalitsus peab korraldama purgimisteenuse kättesaadavuse juhul, kui turg ei kata kõiki kohtkäitlejaid või teenuse osutamine katkeb.

Suurim koormuse koondumine on seotud registriandmete korrastamise ja järelevalve töökorralduse tõhustamisega, eeskätt EHRis kanalisatsiooniandmete korrastamise tähtaegade kontekstis ning juhul, kui kohtkäitlussüsteemide üle hakatakse senisest süsteemsemalt järelevalvet tegema. Samas võimaldavad töökoormuse kasvu pidurada riskipõhine lähenemine ning kombineeritud järelevalvemudel (andmetöötlusel põhinev probleemsete süsteemide tuvastamine ja sellele järgnev sihitatud kontroll) ning vältida ebaproportsionaalset kohapealsete kontrollide mahtu.

Riigiasutuste töökoormus on koondhinnangus pigem mõõdukas: lisatööd tekitavad juhendmaterjalide väljatöötamine ning IT-lahenduste arenduse ja halduse koordineerimine, mis koondub arendusperioodi, kuid võimaldab pikemas vaates vähendada nii omavalitsuste kui ka järelevalveasutuste ressursikulu, parandada andmekvaliteeti ning suurendada järelevalve tulemuslikkust. Keskkonnaameti rolli ümberkujundamine ja omavalitsuste suutlikkuse suurenemine suunab koormuse lähemale probleemide tekkekohale ning loob eeldused kiiremaks reageerimiseks, ilma et järelevalve maht tingimata kasvaks võrdeliselt kontrollitavate süsteemide koguarvuga.

6.14.3. Tasakaalustavad meetmed

Samal ajal nähakse halduskoormuse tasakaalustamiseks ja vähendamiseks ette ka muudatusi muudes regulatsioonides. Halduskoormust vähendab keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määruse nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“ muutmine (muudatus jõustus 20.12.2025), millega tunnistatakse kehtetuks määruse § 9 lõike 1 punkt 2. Muudatuse tulemusel ei seata edaspidi reoveesette kasutamise keeldu sõltuvusse reovee sisendkoormuse ajutistest ületamistest juhul, kui reoveesete ise vastab kehtestatud kvaliteedinõuetele. See vähendab reoveepuhasteid käitavate ettevõtjate halduskoormust ning järelevalveasutuste menetlustoimingute mahtu.

Lisaks vähendab halduskoormust keskkonnaministri 9. juuli 2015. a määruse nr 43 kehtetuks tunnistamine ja selle asendamine taristuministri määruse eelnõuga „Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“, mis kehtestatakse ehitusseadustiku § 35 lõike 6, § 43 lõike 5, § 47 lõike 7 ja § 126 lõike 6 alusel. Kavandatud korra kohaselt on edaspidi võimalik rajada puurkaev mõningatel juhtudel ehitusloa asemel ehitusteatise alusel, mis lihtsustab ja lühendab menetlust ning vähendab nii taotlejate (sh kohtkäitlussüsteeme kasutavate elanike ja vee-ettevõtjate) halduskoormust kui ka kohalike omavalitsuste töökoormust.

Seega on kavandatud seadusega kaasnev halduskoormuse kasv sihitud ja osaliselt ajutine ning tasakaalustatud eelkirjeldatud regulatiivsete muudatustega.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasneb peamiselt IT-lahenduse arendustööde kulu, et täpsustada ja täiendada EHRis kanalisatsiooni andmestikku ja luua EHRi API-teenus, samuti purgimise e-veoselehe kasutusjuhu katsetamine. Arendustööde ja katsetuste maksumus on hinnatud umbes 270 000 eurole. Purgimisteenuse e-veoselehe prototüübi mudeli katsetamist rahastatakse 236 000 euro ulatuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumi koostöökokkuleppe nr 1.9-8/23-674-1 raames. EHRi täiendustega kaasnev püsikulu on hinnatud umbes 40 000 eurole aastas. Purgija jaoks tähendab e-veoselehe teenuse kasutamine hinnanguliselt ca 30 eurot kuus.

8. Rakendusaktid

Veeseaduse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise tõttu ei kehtestata uusi, ei muudeta ega tunnistata kehtetuks kehtivaid rakendusakte.

Kuna kavas on kõik kohtkäitlussüsteemid kanda EHRi (ja olemasolevad andmed korrastada), et EHRi andmestikku riikliku registrina käsitleda, ei ole selleks vaja täiendada ehitusseadustiku § 60, kuna ka kohtkäitlussüsteem on ehitis. Rakendamine eeldab siiski EHRi põhimääruse ning tehniliste andmete loetelu täpsustamist, et reguleerida andmekoosseisu, andmete päritolu, kandmise aluseid ning vajaduse korral andmevahetuse lahendusi. Kui nende küsimuste täpsustamisel selgub täiendava seadusemuudatuse vajadus, käsitletakse seda eraldi. EHRi põhimääruse ja tehniliste andmete loetelu muutmise kavandeid seletuskirjale ei lisata, kuna nende sisu on alles täpsustamisel.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma üldkorras ja jõustub üleminekuaja sätestamiseta, kuna normi adressaadid ei vaja muudatustega kohanemiseks pikemat aega. Pikema tähtaja kehtestamine ei ole vajalik, sest EHRis on juba olemas tehniline võimalus kanda lokaalsed kanalisatsioonisüsteemid registrisse eraldi ehitisena. Andmete kogumise ja korrastamisega on võimalik alustada olemasolevate võimaluste piires. Andmete korrastamine on järkjärguline protsess, milleks antud tähtaeg (2030/2033) on realistlik. EHRi täpsustatud andmeväljadega register ja API-teenus, mis täiendavalt parandavad andmete kogumise ja töötlemise võimalusi, valmivad eelduslikult 2027. aasta lõpuks, jättes piisava aja kohustuste täitmiseks. Tähtajad on kooskõlas Euroopa Liidu direktiiviga ning tagavad, et ülevaade kohtkäitlussüsteemidest tekib õigeaegselt, vältides keskkonnaohu suurenemist ja hilisema halduskoormuse kuhjumist.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eestimaa Looduse Fondile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ja Eesti Omanike Keskliidule.
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …. ……………. 2026

allkirjastatud digitaalselt