Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

[email protected]

Koopia

[email protected]

Eesti Gaasiliidu arvamus kemikaaliseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

kavandi kohta

Eesti Gaasiliit tänab võimaluse eest avaldada arvamust kemikaaliseaduse ja ehitusseadustiku

muutmise seaduse eelnõu kavandi kohta. Eesti Gaasiliit ja ka teised turuosalised on vastavat

muudatust oodanud jube pikemat aega.

Eesti Gaasiliidu vaatest jagame oma kommentaarid eelnõu kaheks: eelnõu kavandi kohta ja üldine

teemakäsitlus.

Eelnõu kavandi osas on meie tähelepanekud järgmised:

1) § 1 punkt 1 lg 9: meie arvates tuleks lausest maha võtta osa „on võrdne või ületab ohtliku

ettevõtte alammäära ja“

Selgitus: eelnõus pakutud sõnastuse kohaselt tuleks jätkuvalt taotledaalla 10 tonni mahutavale mahutile

ehitusluba vaatamata sellele, et 10-50 tonniste mahutite puhul seda tegema ei peaks.

Lisaks juhime tähelepanu, et tegevust ei peaks seostama otseselt maagaasi varustuskindluse

tagamisega, sest turul on olemas biometaan, mille järgi nõudlus kasvab ja mis on üha enam

leidmas kasutust. Seetõttu võib olla tegemist ka biometaani varustuskindluse tagamisega.

2) § 1 punkt 2 lg 3: palume selgitada, kas lausega on mõeldud, et töid ei teostata 30 päeva

jooksul üldse või teostatakse töid pikema perioodi, kui 30 päeva, jooksul. Hetkel tekitab

praegune sõnastus segadust ja selguse huvides peaks selle sõnastama viisil, mis annab

ühemõtteliselt seaduseandja mõtte turuosalistele.

3) § 1 punkt 2 lg 4: reaalses elus ei ole võimalik erakorralisi olukordi ette näha, seepärast neid

nimetataksegi erakorralisteks olukordadeks. Seetõttu ei ole võimalik turuosalistel TTJA-d

kolm päeva erakorralisest olukorrast ette teavitada Leiame, et olulisem oleks keskenduda

olukorra lahendamisele ja teha vastav teavitus võimalikult kiire aja jooksul. Meie ettepanek

on muuta sõnastust järgmiselt:

2

Ajutisest erakorralisest veeldatud maagaasi käitlemisest teavitab ettevõtja Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametit hiljemalt kolme tööpäeva jooksul peale tegevusega alustamist,

edastades elektroonilise teatise järgmiste andmetega:

Üldine teemakäsitlus

Eesti Gaasiliit edastas 28. jaanuaril majandus- ja tööstusministrile Erkki Keldole oma pöördumise

seoses ministri määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele

dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest

teavitamisele“ muutmise määruse eelnõu kohta.

Tol korral ei olnud võimalik meie ettepanekuid arvesse võtta, sest tegemist oli ettepanekutega, mis

puudutasid otseselt kemikaali seadust, mistõttu edastame oma ettepanekud uuesti.

Kemikaaliseadus on suures osas üles ehitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile

2012/18/EL. Näiteks tuleohtlike veeldatud gaaside, 1. ja 2. kategooria gaaside (k.a veeldatud

naftagaas) ja maagaasi puhul seisneb peamine erinevus selles, et direktiivi kohaselt tuleb

riskianalüüs, hädaolukorra lahendamise plaan ning vajadusel ohutusaruanne koostada ja rakendada

üldisi suurõnnetuse ohu vähendamise meetmeid juhul, kui künniskogus ületab 50 tonni

(ohutusaruande nõue alates 200 tonni).

Kemikaaliseaduse alusel kehtestatud määruse „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ kohaselt tuleb

aga teabeleht, riskianalüüs ja hädaolukorra lahendamise plaan koostada juba alates

10.tonnisest künniskogusest. Ohutusaruande koostamise nõue jääb 200 tonni tasemele.

Tabel 1. Seveso

Tabel 2. KemS

3

Seega Eesti on lisaks Seveso direktiivis reguleeritud suurõnnetuse ohuga ettevõtetele (A- ja B-

kategooria) kehtestanud täiendava kategooria – ohtlikud ettevõtted, mis alandab direktiivist

tulenevaid künniskoguseid märkimisväärselt. Vastav määratlus tuleks määrusest välja jätta ja

olemasolev õiguslik raamistik tuleb ühtlustada Seveso direktiivis võimaldatuga.

Eesti Gaasiliit juhib tähelepanu, et niivõrd tugev kitsendus ühtsel EL turul paneb nii gaasisektoris

tegutsejad kui ka tööstusettevõtted ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Olenamata sellest, et vastav

käsitlus on varasemalt välja töötatud, olenemata põhjustest, on tänases olukorras vaja vastav nõue

eemaldada ja ühtlustada Eesti seadusandlus direktiivis sätestatud. Lisaks tuleb arvestada

energiajulgeoleku ja varustuskindluse aspekte ja aru saada, et maagaasi osakaal Eesti turul

lähiaastatel hakkab kasvama ja saab olema otseselt seotud elektrivarustuskindluse tagamisel.

Eesti Gaasiliit on valmis edastatud ettepanekuid ja kommentaare selgitama, kohtuma ja tegema tööd

selle nimel, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime oleks ühtsel EL turul tagatud võrdsetel alustel.

Lugupidamisega

Heiko Heitur

Tegevjuht

Eesti Gaasiliit

(digitaalselt allkirjastatud)

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

[email protected]

Koopia

[email protected]

Eesti Gaasiliidu arvamus kemikaaliseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

kavandi kohta

Eesti Gaasiliit tänab võimaluse eest avaldada arvamust kemikaaliseaduse ja ehitusseadustiku

muutmise seaduse eelnõu kavandi kohta. Eesti Gaasiliit ja ka teised turuosalised on vastavat

muudatust oodanud jube pikemat aega.

Eesti Gaasiliidu vaatest jagame oma kommentaarid eelnõu kaheks: eelnõu kavandi kohta ja üldine

teemakäsitlus.

Eelnõu kavandi osas on meie tähelepanekud järgmised:

1) § 1 punkt 1 lg 9: meie arvates tuleks lausest maha võtta osa „on võrdne või ületab ohtliku

ettevõtte alammäära ja“

Selgitus: eelnõus pakutud sõnastuse kohaselt tuleks jätkuvalt taotledaalla 10 tonni mahutavale mahutile

ehitusluba vaatamata sellele, et 10-50 tonniste mahutite puhul seda tegema ei peaks.

Lisaks juhime tähelepanu, et tegevust ei peaks seostama otseselt maagaasi varustuskindluse

tagamisega, sest turul on olemas biometaan, mille järgi nõudlus kasvab ja mis on üha enam

leidmas kasutust. Seetõttu võib olla tegemist ka biometaani varustuskindluse tagamisega.

2) § 1 punkt 2 lg 3: palume selgitada, kas lausega on mõeldud, et töid ei teostata 30 päeva

jooksul üldse või teostatakse töid pikema perioodi, kui 30 päeva, jooksul. Hetkel tekitab

praegune sõnastus segadust ja selguse huvides peaks selle sõnastama viisil, mis annab

ühemõtteliselt seaduseandja mõtte turuosalistele.

3) § 1 punkt 2 lg 4: reaalses elus ei ole võimalik erakorralisi olukordi ette näha, seepärast neid

nimetataksegi erakorralisteks olukordadeks. Seetõttu ei ole võimalik turuosalistel TTJA-d

kolm päeva erakorralisest olukorrast ette teavitada Leiame, et olulisem oleks keskenduda

olukorra lahendamisele ja teha vastav teavitus võimalikult kiire aja jooksul. Meie ettepanek

on muuta sõnastust järgmiselt:

2

Ajutisest erakorralisest veeldatud maagaasi käitlemisest teavitab ettevõtja Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametit hiljemalt kolme tööpäeva jooksul peale tegevusega alustamist,

edastades elektroonilise teatise järgmiste andmetega:

Üldine teemakäsitlus

Eesti Gaasiliit edastas 28. jaanuaril majandus- ja tööstusministrile Erkki Keldole oma pöördumise

seoses ministri määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele

dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest

teavitamisele“ muutmise määruse eelnõu kohta.

Tol korral ei olnud võimalik meie ettepanekuid arvesse võtta, sest tegemist oli ettepanekutega, mis

puudutasid otseselt kemikaali seadust, mistõttu edastame oma ettepanekud uuesti.

Kemikaaliseadus on suures osas üles ehitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile

2012/18/EL. Näiteks tuleohtlike veeldatud gaaside, 1. ja 2. kategooria gaaside (k.a veeldatud

naftagaas) ja maagaasi puhul seisneb peamine erinevus selles, et direktiivi kohaselt tuleb

riskianalüüs, hädaolukorra lahendamise plaan ning vajadusel ohutusaruanne koostada ja rakendada

üldisi suurõnnetuse ohu vähendamise meetmeid juhul, kui künniskogus ületab 50 tonni

(ohutusaruande nõue alates 200 tonni).

Kemikaaliseaduse alusel kehtestatud määruse „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ kohaselt tuleb

aga teabeleht, riskianalüüs ja hädaolukorra lahendamise plaan koostada juba alates

10.tonnisest künniskogusest. Ohutusaruande koostamise nõue jääb 200 tonni tasemele.

Tabel 1. Seveso

Tabel 2. KemS

3

Seega Eesti on lisaks Seveso direktiivis reguleeritud suurõnnetuse ohuga ettevõtetele (A- ja B-

kategooria) kehtestanud täiendava kategooria – ohtlikud ettevõtted, mis alandab direktiivist

tulenevaid künniskoguseid märkimisväärselt. Vastav määratlus tuleks määrusest välja jätta ja

olemasolev õiguslik raamistik tuleb ühtlustada Seveso direktiivis võimaldatuga.

Eesti Gaasiliit juhib tähelepanu, et niivõrd tugev kitsendus ühtsel EL turul paneb nii gaasisektoris

tegutsejad kui ka tööstusettevõtted ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Olenamata sellest, et vastav

käsitlus on varasemalt välja töötatud, olenemata põhjustest, on tänases olukorras vaja vastav nõue

eemaldada ja ühtlustada Eesti seadusandlus direktiivis sätestatud. Lisaks tuleb arvestada

energiajulgeoleku ja varustuskindluse aspekte ja aru saada, et maagaasi osakaal Eesti turul

lähiaastatel hakkab kasvama ja saab olema otseselt seotud elektrivarustuskindluse tagamisel.

Eesti Gaasiliit on valmis edastatud ettepanekuid ja kommentaare selgitama, kohtuma ja tegema tööd

selle nimel, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime oleks ühtsel EL turul tagatud võrdsetel alustel.

Lugupidamisega

Heiko Heitur

Tegevjuht

Eesti Gaasiliit

(digitaalselt allkirjastatud)