Käskkirjade muutmine struktuuritoetuse valdkonnas

E-kiri.eml

Tähelepanu!

Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt!

Tere

Edastan haridus- ja teadusministri käskkirja "Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuse valdkonnas"
Registreerimise kuupäev: 03.04.2024
Registreerimisnumber: 1.1-2/24/95

Käskkirja paberkandjal ei edastata.

Lugupidamisega
Haridus- ja Teadusministeerium
tel 735 0222
[email protected]

Ministri_2024_KK_nr_1.1-2_24_95.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTINA KALLAS PNOEE-47601292229 2024-04-03 13:15:31

Lisa 1_Mobilitas 3.0_TAT_käskkiri.pdf

1

Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“

„T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“

elluviimiseks toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1 Käskkirjaga korraldatakse Teadussüsteemi programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.4.

„Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine sekkumise „T&A rahvusvahelistumise

toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise ja

kasutamise tingimusi ning korda.

1.2 Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi 1

„Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine“ saavutamisele.

1.3 Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegiliste sihtide „Arukas, tegus ja

tervist hoidev inimene“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE

arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja

kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga

„10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal“. Toetatavate

tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid.

Toetatavad tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse

ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide edendamisse ja nimetatud põhimõtete hoidmist jälgitakse

järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“.

1.4 Toetuse andmise eesmärk:

1.4.1 aidata kaasa Eesti teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamisele, selle

kõrgetasemelisuse ja konkurentsivõime tugevdamisele ning teaduse rahvusvahelistumisele.

2

1.4.2 Toetuse andmise tulemusena on kasvanud Eesti teaduse tipptase ning suurenenud Eesti

osalejate hulk EL raamprogrammi algatuses.

1.5 Käskkirjas kasutatud mõisted:

1.5.1 Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad on ettevõtluse ja majandusliku potentsiaaliga TAIE

arengukava fookusvaldkonnad, milleks on: digilahendused igas eluvaldkonnas;

tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine; nutikad ja kestlikud

energialahendused.

1.5.2 ERA-NET (European Research Area Networks) on teadus- ja arendustegevust rahastavate

asutuste võrgustikud ehk partnerlused, mille peamine eesmärk on teadlastele suunatud

projektikonkursside korraldamine. Lisaks sellele tegelevad ERA-NETid ka laiema

teaduskoostöö koordineerimisega oma teemavaldkonnas.

1.5.3 Euroopa Horisont on Euroopa Liidu (edaspidi EL) teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 28. aprillil 2021 ja mille perioodiks on

2021-2027. Raamprogrammi eesmärk on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ELis, et

suurendada ELi tootlikkust ja konkurentsivõimet, aidata kaasa ülemaailmsete probleemide

lahendamisele ja toetada säästva arengu eesmärkide saavutamist.

1.5.4 Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, edaspidi ERC) toetab eesliiniteadust

ning uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid uutes

teadusvaldkondades. ERC missiooniks on toetada tipptasemel teadust Euroopas. Selle eesmärgi

täitmiseks annab ERC välja viit tüüpi grante, mis on avatud kõigi teadusvaldkondade teadlastele

ning mille ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase.

1.5.5 Euroopa teadusruumi (European Research Area, edaspidi ERA) algatused on EL liikmesriikide

teaduskoostöö ühisalgatused, mis on ellu kutsutud selleks, et parandada teadustegevuse ja

programmide kooskõla ning suunatust ühiste eesmärkide lahendamisele. ERA eesmärk on

võimaldada teadlastel, teadusasutustel ja äriühingutel vabamalt liikuda, omavahel konkureerida

ja teha koostööd piiriüleselt, et tugevdada EL-i liikmesriikide teadussüsteeme, suurendada

nende konkurentsivõimet ja võimaldada neil teha tõhusamat koostööd peamiste

ühiskonnaprobleemide lahendamiseks.

1.5.6 Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) järeldoktori grandi eesmärgiks on toetada

doktorikraadiga teadlase karjääri arengut läbi mobiilsuse. Grante rahastatakse „Euroopa

Horisondist“.

1.5.7 Mobiilsus on Eesti teadlase või teadus-arendusasutuse tugipersonali osalemine väljaspool Eestit

toimuval teadus-, arendus- ja innovatsiooni valdkonnaga seotud sündmusel, nt infopäeval,

koolitusel, seminaril, õppekäigul, osalemine innovatsiooniprojektides, järeldoktorantuuris vms

sündmusel või kogemuse omandamisel, millest osa võtmine eeldab liikumist ühest riigist teise.

1.5.8 Osaluskava on Eesti EL teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise

raamistiku alusel iga-aastaselt koos eelarve planeerimisprotsessiga koostatav ülevaade ERA

algatustest, sh Euroopa Horisondi partnerlustest, milles Eesti osaleb.

3

1.5.9 TAIE arengukava fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi,

ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad.

1.5.10 Teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) on juriidiline isik või asutus, mille

põhitegevuseks on teadus- ja arendustegevus, kõrvaltegevuseks on teadmussiire ning millel on

olemas teadus- ja arendustegevuseks vajalikud teadustöötajad ja infrastruktuur.

1.5.11 Grandisaaja on isik või asutus, kelle tegevustele või projektile annab toetust toetuse saaja,

elluviija või rahastamisvahendi rakendaja.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1.4 nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste

elluviimist:

2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine.

2.1.1 Toetus on suunatud ERC grandi taotlemisel teise hindamisvooru jõudnud (sünergia grandi

puhul kolmandasse vooru jõudnud), ning saanud seal hindeks A, uurimistöö ettepaneku

parendamiseks eesmärgiga esitada see täiendatult järgmises ERC grandi taotlusvoorus.

2.1.2 Toetust uurimistöö ettepaneku parendamiseks antakse ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2.

2.1.3 Toetuse määr on 86,59% ühikuhinnast, sh 70% EL toetus ja 16,59% riigipoolne

kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 13,41%.

2.2 MSCA järeldoktori grandi projektide elluviimise toetamine.

2.2.1 Toetus on suunatud MCSA järeldoktori grandi taotlusvoorus positiivse tulemuse (s.o vähemalt

70 punkti) saanud, kuid rahastusest ilma jäänud Eestis teadustööd jätkata soovivale teadlasele.

2.2.2 Toetust antakse ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2.

2.2.3 Toetuse määr on 86,59% ühikuhinnast, sh 70% EL toetus ja 16,59% riigipoolne

kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 13,41%.

2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemise toetamine.

2.3.1 Toetus on suunatud osaluskavas märgitud Euroopa partnerluste ja ERA-NET taotlusvoorudes

positiivse tulemuse saanud Eesti TA-asutuste poolt esitatud projektide elluviimiseks.

2.3.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.

2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus.

2.4.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse tegevuste elluviimist.

4

2.4.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.

2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“.

2.5.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri tegevusi Eesti teaduse ja teadlaste tuntuse suurendamiseks

ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise koha tutvustamiseks.

2.5.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.

2.6 Horisontaalsed tegevused.

2.6.1 Toetatakse mh koolituste, seminaride ja võrgustumisürituste korraldamist ja läbiviimist, et tõsta

TA asutustes, ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes ja avalikus sektoris töötavate teadlaste ja

administratiivse personali spetsiifilist kompetentsi, et edukalt osaleda TAI algatustes.

2.6.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering.

2.7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43),

artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud välistustega.

3. Tulemused

3.1 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena on:

3.1.1 kasvanud ERC granditaotlemise võimekus Eesti teadlaste seas (tegevus 2.1);

3.1.2 kasvanud Eesti teaduse tipptase välisriigis omandatud pädevuse sissetoomise näol (tegevus

2.2);

3.1.3 kasvanud rahvusvahelistest teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalevate Eesti teadlaste

arv ning laienenud algatustes osalev sihtrühm (tegevus 2.3);

3.1.4 laienenud Eesti teadlaste rahvusvaheline võrgustik ja suurenenud nende koostöökontaktide arv

(tegevus 2.4);

3.1.5 kasvanud rahvusvahelisel tasandil teadlikkus Eesti teadusest ja suurenenud välispartnerite huvi

teaduskoostöö vastu Eesti osapooltega (tegevus 2.5).

3.2 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste

näitajatega (tabel 1):

5

Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

2022

Vahe-

sihttase

2024

Sihttase

2029 Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Tulemus-

näitaja

Eesti osalemine

Euroopa teadusruumi

tegevustes: panus

rahvusvaheliselt

koordineeritud TA-

tegevustesse.

Eurot elaniku kohta.

0 - 38

Arvestuslik Eesti asutuste lepingute maht (sh TA-asutused, ettevõtted ja

muud üksused) Euroopa horisondi raamprogrammis ning riiklik rahaline

panus rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevusse eurodes,

normaliseerituna elaniku kohta. Näitaja sisendi annavad Eurostati andmed

rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevuse riikliku

rahastamise kohta ning eCorda andmed, mis põhinevad ELi rahalisel

panusel osalejatele riigist. Riiklik rahastus ja Euroopa horisondi andmed

koondatakse ja normaliseeritakse (Eurostati rahvastikuandmed).

Näitaja puhul ei arvestata Teaming projekte (2*15 miljonit), nende summad

kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole

tulemusnäitaja sihttase sama meetme sihtasemega (44).

Väljund-

näitaja

Mobiilsusskeemides

osalejate arv 0 80 350

Arvestatakse käesoleva sekkumise raames toetatud mobiilsuses osalejate

kumulatiivset arvu kõikide tegevuste lõikes. Unikaalsed osalejad

arvestatakse ühe mobiilsuse tasemel, st kui sama isik osaleb erinevatel

välisriigis toimuvatel sündmustel, läheb inimene iga kord arvesse.

Osalejaid arvestatakse pärast toetatud mobiilsuse lõppemist (sh lähetus

ERC grandi hoidja juurde vmt väljaspool Eestit toimunud lähetused),

doktorantide puhul peetakse arvet mobiilsuses osalemise algusest.

Euroopa Liidu

raamprogrammide

tegevustes osalevate

organisatsioonide arv

0 80 250

EL raamprogrammides osalevate unikaalsete organisatsioonide (nt

ettevõte, MTÜ, KOV ja SA. Projektide lepingud rakenduskõrgkoolidega

sõlmitakse läbi ministeeriumi, kuid organisatsioonina läheb arvesse

RAKK) kumulatiivne arv. Kõik Eesti organisatsioonid, kes EL

raamprogrammi toetusskeemides osalevad. Loendatakse unikaalseid

organisatsioone. Ei arvestata Teaming projektidega seotud organisatsioone,

need kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole

näitaja sihttase sama meetme tasandi väljundnäitaja sihttasemega (350).

6

Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

2023

Vahe-

sihttase

2024

Sihttase

2029 Selgitav teave

TATi spetsiifilised väljundnäitajad

tegevuse 2.1 „ERC grandi taotlemise edukuse

tõstmine“ raames toetust saanud teadlaste arv 0 6 20

Kui teadlane saab tegevusest toetust enam kui ühel korral,

arvestatakse iga kord eraldi toetuse saamiseks.

tegevuse 2.2 „ MSCA järeldoktori grandi

projektide elluviimise toetamine“ raames

toetatud teadlasaastate arv

0 35 125 Teadlasaasta on üks aasta (12 kalendrikuud), mille jooksul

teadlane on hõivatud alategevuse projekti täitmisega.

tegevuse 2.3 „Rahvusvahelistes teadus-,

arendus ja innovatsioonialgatustes osalemine“

raames toetust saanud projektide arv

0 5 20

Arvestatakse nii ühe- kui mitme kasusaajaga projekte. Kui

mitme kasusaajaga Euroopa Horisondi projekti

konsortsiumis on enam kui üks Eesti partner, arvestatakse

iga partner eraldi.

tegevuse 2.4 „Eesti Teadusagentuuri Brüsseli

esindus“ raames korraldatud

võrgustumisürituste arv

0 4 20

Võrgustumisürituseks võib olla nt Eesti teadlaste osalusel toimunud/toimuva ja Euroopa Horisondi raames rahastatud projekti lõppraporti tutvustamine koos aruteluga, kuhu

kutsutakse Euroopa Komisjoni ametnikud, Brüsselis resideeruvate teiste välisriikide Teadusagentuuride

esindajad ja teadlased, samuti teadusvaldkonna diplomaadid. Võrgustumisürituse eesmärgiks on uute koostööpartnerite leidmine läbi usaldusväärse ja

kõrgetasemelise teadustöö või projekti esitlemise.

tegevuse 2.5 Eesti teaduse välisturundus

„Research in Estonia“ raames korraldatud

turundusürituste arv

0 10 35

Arvestatakse üritusi (seminarid, infopäevad, messidel

osalemised jms), mille sisuks on Eesti teaduse ja teadlaste

tutvustamine rahvusvahelisele sihtrühmale, nt välisriikide

katusorganisatsioonidele, ülikoolidele, ettevõtetele, TA-

asutustele jt teaduskoostööst huvitatud osapooltele.

7

4. Rakendusasutus ja -üksus

4.1 Tegevuse rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

4.2 Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

5. Elluviija ja vahendusasutus

5.1 Tegevuse elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi elluviija).

5.2 Alategevust 2.3 rakendab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) EL ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakendamise elluviimise eest vastutava korraldusasutuse vahendusasutusena (edaspidi

vahendusasutus).

6. Sihtrühm

6.1 Tegevuse otsene sihtrühm on Eestis tegutsevad positiivselt evalveeritud TA-asutused, kõrgkoolid,

Eestis tegutsevad era- ja avaliku sektori asutused ning nende ja Eesti Vabariigi ministeeriumite

juures töötavad teadlased ja teadusadministraatorid.

6.2 Tegevuse kaudne sihtrühm on Eesti kõrgkoolide üliõpilased ja Eesti ühiskond tervikuna, mis TAIE

arengukava rakendamise tulemusena saab teadus- ja arendustegevustest tõhusamat kasu.

7. Grandisaajad ja nendele toetuse andmise tingimused

7.1 Grandisaajaks on positiivselt evalveeritud TA-asutused, riigi rakenduskõrgkoolid ja era- ning

avaliku ja kolmanda sektori asutused. Grandisaajale eraldab toetuse elluviija.

7.2 Tegevuse 2.1 toetust saab taotleda asutus, kelle juures töötab ERC granti taotlenud, teise

hindamisvooru jõudnud ja seal hindeks A saanud , kuid ERC rahastusest ilma jäänud teadlane.

7.2.1 Toetatakse ERC grandiga seotud teadustööd ja uue ERC grandi taotluse ettevalmistamisega

seotud kulusid, sh lähetuseks välisriikide TA-asutustesse edukate ERC grandihoidjate juurde.

7.3 Tegevuse 2.2 toetust saab taotleda asutus, kelle juurde soovib suunduda uurimistööd tegema MSCA

järeldoktori grandi taotlusega lävendi ületanud, kuid raamprogrammi rahastusest ilma jäänud

teadlane.

7.3.1 Toetatakse MSCA järeldoktori grandi uurimisprojekti elluviimist.

7.4 Tegevuste 2.1 ja 2.2 toetuseks esitatav taotlus peab sisaldama andmeid teadlase, projekti nimetuse,

eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise, eelarve ja ajakava kohta.

7.5 Tegevuse 2.3 raames toetatakse osalemist rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja

innovatsioonialgatustes.

7.5.1 Rahvusvahelise teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatuse projektikonkursil osalemise vormi

kehtestab konkursi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus, milles elluviija rahastajana osaleb.

Täpsed nõuded konkursil osalemiseks tehakse teatavaks vooru väljakuulutamisel.

8

7.5.2 Partnerluse projektikonkursil osalemise taotluste esitamise ja menetlemise korra ning

valikukriteeriumid ja -metoodika kehtestab konkurssi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus.

7.6 Toetuse edasiandmiseks viib elluviija läbi vastavushindamise, mille käigus hinnatakse, kas taotlus

vastab TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele.

7.7 Tegevuste 2.4 ja 2.5 elluviimisel arvestab elluviija ÜM § 7 sätestatut.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

8.1 Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01. september 2022 – 31. märts 2029.

Tabel 2. abikõlblikkuse periood tegevuste lõikes

Tegevused Abikõlblikkuse periood

2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine 01. jaanuar 2023 – 31. detsember 2028

2.2 MSCA järeldoktori grandihoidjate arvu suurendamine 01. jaanuar 2023 – 31.

detsember 2028

2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemine

01. jaanuar 2023 – 31. detsember 2028

2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus 01. jaanuar 2023 – 31. detsember 2028

2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ 01. september 2022 – 31. detsember 2028

2.6. Horisontaalsed tegevused 01. jaanuar 2023 – 31. märts 2029

8.2 Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud.

9. Tegevuse eelarve

9.1 Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 36 410 408 eurot, millest Euroopa

Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 25 487 286 eurot, riiklikust

kaasfinantseeringust 8 064 662 eurot ja toetuse grandisaajate omafinantseeringust 2 858 460 eurot.

9.2 Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes:

Tegevuse nr

EL toetus Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseeri

ng

Kulud

kokku

Osakaalud

EL RF OF Kokku

Tegevused 2.1- 2.2 14 910 000 3 531 540 2 858 460 21 300 000

70,00 % 16,58% 13,42% 100,00%

9

Tegevused 2.3- 2.6 10 577 286 4 533 122 0 15 110 408

70,00 % 30,00% 0,00% 100,00%

Kokku 25 487 286 8 064 662 2 858 460 36 410 408 70,00

% 22,15% 7,85% 100,00%

10. Kulude abikõlblikkus

10.1 Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks

vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-

le 15 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja

siseriikliku õigusega.

10.2 Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 1.4 nimetatud eesmärkide ja punktis

2 toodud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud:

10.2.1 tegevuse 2.1 ja 2.2 kulud ühikuhinna alusel,

10.2.2 tegevuste 2.3-2.6 kulud tegelike kulude alusel, sh;

10.2.3 personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikes 3 sätestatud tingimustele;

10.2.4 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22;

10.2.5 koolitustel, konverentsidel, õppevisiitidel ja üritustel osalemise ja nende korraldamise kulud,

sh nendega seotud osalemistasud;

10.2.6 välislähetuste lähetuskulud, sh tegevuse 2.4 Brüsseli büroo esindaja välislähetused Eestisse ja

tegevuse 2.5 raames Eestisse kutsutud väliskülaliste liikuvuse ja majutusega seotud kulud

Eestis;

10.2.7 info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh

ürituste korraldamise kulud;

10.2.8 sisse ostetavate teenuste kulud;

10.2.9 teadustööga seotud laborite sisseseade (sh aparatuur, seadmed ja instrumendid), uuringute

teostamiseks vajaliku vahendite ja varustuse tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika

soetamise, paigaldamise, seadistamise, tegevuse raames soetatud seadmete uuendamise,

hoolduse ja remondiga seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3);

10.2.10 patentide ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud (kohaldub tegevusele

2.3);

10.2.11 teadusuuringuteks vajaliku tark- ja riistvaraga kaasnevad ning teadusuuringutega seotud

andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomise, arenduse ja repositooriumite kasutamisega

seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3).

10

10.3 Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käskkirja eesmärkide elluviimisega.

10.4 Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks:

10.4.1 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku Eesti sisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud

tegelike kulude alusel.

11. Riigiabi

11.1 Toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud

mittemajandustegevusega.

11.2 Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) Euroopa

Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi

VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33

sätestatut.

11.3 Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla teadus- ja arendusprojektidele antav abi, Marie

Skłodowska-Curie meetmetele ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele

antav abi, kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi, investeeringuteks ettenähtud

abi teadusuuringute taristule või investeeringuteks ettenähtud abi katse- ja eksperimenditaristule

Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78,

edaspidi üldine grupierandi määrus) artikkel 25, 25b, 25c, 26 või 26a alusel ning sellisel juhul

kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

11.4 Kui antav toetus on vähese tähtsusega abi, peavad olema täidetud VTA määruse artiklites 1-5

sätestatud tingimused, sealhulgas peab abisumma vastama VTA määruse artiklis 3 toodule. Kui

ühele ettevõtjale on antud või antakse vähese tähtsusega abi komisjoni erinevate vähese tähtsusega

määruste alusel, tuleb arvesse võtta ka komisjoni teiste vähese tähtsusega abi määruste alusel antud

vähese tähtsusega abi. Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikkel 2 lõikes 2 nimetatud

ettevõtjaid.

11.5 Kui antav toetus on riigiabi, peavad olema täidetud kõik üldise grupierandi määruse artiklites 25,

25b, 25c, 26 või 26a toodud tingimused, sh abikõlblike kulude ja abi maksimaalse osakaalu osas.

11.6 Kui käskkirja lisa punktis 2.1 toodud tegevustele antav toetus on riigiabi, lähtutakse üldise

grupierandi määruse artiklis 25b sätestatust ning kui käskkirja lisa punktis 2.2 toodud tegevustele

antav toetus on riigiabi, lähtutakse üldise grupierandi määruse artiklis 25c sätestatust.

11

11.7 Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust grandisaajale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva

otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud

toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat

käskkirja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli

1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

11.8 Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata artikli 2 punkti 18 kohaselt raskustes

olevaid ettevõtjaid ning ettevõtjaid, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,

millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse

tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

11.9 Elluviija hindab, kas antav abi on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või üldise

grupierandi määruse nõuetele ning teavitab abi saajat, et antav abi on riigiabi ning abi summast.

Kannete tegemine riigiabi registrisse on elluviija ülesanne.

11.10 Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel

viimase abi andmise päevast.

12. Toetuse maksmise tingimused ja kord

12.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28

lõigetele 1 ja 3.

12.2 Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse

määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3, ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele

1.

12.3 Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist

rakendusüksuse poolt.

13. Elluviija kohustused

13.1 Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija

kohustatud:

13.1.1 korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist;

13.1.2 koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste aastase detailse aja- ja

tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks ning viima

tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult:

13.1.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite

lõikes;

12

13.1.4 esitama rakendusüksusele jooksva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese

eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest ja

esitama rakendusasutuse kinnitatud aja- ja tegevuskava koos eelarvega;

13.1.5 teavitama sihtrühma toetus- ja taotlusvõimalustest ning nõustama grandisaajaid toetuse

taotlemisel;

13.1.6 sõlmima grandisaajatega toetuse andmise lepingud ning maksma toetuse välja;

13.1.7 seirama sõlmitud lepingute täitmise korrektsust ja õigeaegsust, tagama lepingute täitmisest

tekkivate kulude abikõlblikkuse ning aruandluse;

13.1.8 viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis:

13.1.8.1 asjaoludest, mis takistavad elluviijat ülesandeid täitmast;

13.1.8.2 toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest;

13.1.8.3 toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist;

13.1.9 esitama aruandeid vastavalt punktis 13 sätestatule;

13.1.10tagama grandisaajale riigiabi andmisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende nõuetekohase

täitmise.

14. Aruandlus

14.1 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate

tegevuste elluviimise vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga).

Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

14.1.1 punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh selgitus näitaja ala- või

ületäitmise kohta;

14.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

14.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

14.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

14.2 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise

lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes

peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust

punktis 1.3 nimetatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

2021-2035 eesmärkide saavutamisele ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning puutumust

omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

14.3 Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande

kinnitamist rakendusüksuse poolt.

14.4 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas

aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

13

14.5 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

14.6 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

15.1 Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28-30

ja ühendmääruse §-dele 37-39.

15.2 Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele

toetuse andmise tingimuste alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis.

15.3 Abikõlbmatud kulud jäävad vastavalt ÜSS2021_2027 § 37 lõikele 5 elluviija enda tasuda või nõuab

elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist.

15.4 Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-

s 42 sätestatust.

16. Vaide lahendamine

16.1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

16.2 Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

16.3 Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

Lisa 1_Toetuse andmise tingimuste kehtestamine_RITA+.pdf

1

Lisa 1

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste

rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning

selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks

„Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine

ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) elluviimiseks

toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027)

alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga korraldatakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme

21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine“ sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste

tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa

poliitikakeskkonna loomine“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning

korda.

1.2. Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu fondist aidatakse kaasa

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1

„Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgtasemeliste

tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele.

1.3. Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne

ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021-2035“ üldeesmärgi „Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse

suurendamine, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele“ ja alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele

lahendustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „Riigieelarves kavandatud teadus- ja

arendustegevuse (edaspidi TA) rahastamine osakaaluna sisemajanduse koguproduktist

(edaspidi SKP)“.

1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse, kui asjakohane, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid ja sihte. Toetatavate tegevustega

aidatakse puutumuse korral edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide

saavutamist. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset

2

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega „Tööjõu

tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“.

1.5. Toetuse andmise eesmärgid on

− suurendada nutika spetsialiseerumise valdkondades avaliku sektori võimekust rakendada

teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi poliitikakujundamises ning

ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamises;

− suurendada avaliku sektori rolli Eestis läbiviidava teadus- ja arendustegevuse

strateegilisel suunamisel ning toetada riigi jaoks oluliste teadus- ja arendussuundade

arendamist;

− tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse valdkonna nõustamise ja

poliitikakujundamise eest vastutavate töötajate pädevust ning suurendada töötajate Eesti-

sisest ja rahvusvahelist koostööd ;

− tõsta erialaliitude arendusnõunike pädevust teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning

soodustada arendusnõunike Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd.

1 .6. Mõisted:

1) teadus- ja arendustegevus – uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega,

süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on

saada uusi teadmisi ning leida teadmistele uusi rakendusalasid ; teadus- ja arendustegevus

jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks;

2) rakendusuuring – uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada

saadud teadmisi praktikas;

3) teadus- ja arendustöötaja – isik, kes töötab asutuses, kas akadeemilise töötajana, teadus-

ja arendusspetsialistina või insenerina, ning teadus- ja arendusasutuse ja selle

struktuuriüksuse juht, kes korraldab teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja

elluviimist;

4) nutika spetsialiseerumise valdkonnad – „Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni

ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ raames kinnitatud eelisarendatavad teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, millel on oluline potentsiaal

lahendada majanduse ja ühiskonna väljakutseid : digilahendused igas eluvaldkonnas;

tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja

kestlikud energialahendused;

5) teadusnõunik – ministeeriumis või Riigikantseleis avaliku teenistuse seaduse alusel

töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kelle ülesanne on nõustada

ministeeriumit või Riigikantseleid asutuse vastutusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse

küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku teadus- ja

arendustegevuse alast koostööd, toetada ministeeriumit või Riigikantseleid teadus- ja

arendustegevuse tellimisel ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid;

3

6) arendusnõunik – erialaliidu töötaja, kelle peamine tööülesanne on erialaliidu ja selle

liikmete nõustamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas,

erialaliidu teadus- ja arendustegevuse alase koostöö korraldamine ning valdkonna

ettevõtete teadus- ja arendustegevuse võimekuste ja vajaduste kaardistamine ja

avalikustamine;

7) erialaliit – valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on

registreeritud juriidilise isikuna, millel on alalised töötajad ning mille eesmärk on toetada

liikmete tegevusi ning esindada liikmete huvisid; käesoleva käskkirja mõistes kuuluvad

erialaliitude alla ka ettevõtteid, asutusi ja erialaliite ühendavad esindusorganisatsioonid .

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1.5. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel

järgmiste tegevuste elluviimist:

2.1. Alategevus 1: ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete

rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja

majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks.

2.1.1. Tegevuse partneriteks on Eesti Vabariigi ministeeriumid ja Arenguseire Keskus.

2.1.2. Tegevusega toetatakse ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel

interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist, mis on seotud nutika

spetsialiseerumise valdkondadega.

2.1.3. Rakendusuuringute valiku tingimused:

2.1.3.1. Rakendusuuringute probleemipüstituste leidmiseks viib elluviija partnerite

seas läbi voorud uurimisideede korjeks. Probleemipüstituste

hindamisjuhendi kinnitab elluviija, esitades selle eelnevalt partneritele

arvamuse avaldamiseks ning rakendusasutusele kooskõlastamiseks. Vooru

mahu kinnitab elluviija, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega.

2.1.3.2. Toetusperioodil viiakse läbi vähemalt kolm ideekorjevooru.

2.1.3.3. Interdistsiplinaarse rakendusuuringu probleemipüstituse esitavad ühiselt

kaks või enam partnerit seotult nutika spetsialiseerumise valdkondadega

ning kooskõlas valdkonna arengukavades, „Eesti 2035“ strateegias seatud

eesmärkide või ühiskonna ja majanduse väljakutsetest lähtuvate

arenguvajadustega.

2.1.3.4. Kui elluviija tuvastab esitatud probleemipüstitustes kattuvusi, on elluviijal

õigus teha partneritele ettepanek probleemipüstituste koondamiseks.

2.1.3.5. Elluviija hindab esitatud probleemipüstituste kooskõla nutika

spetsialiseerumise valdkondadega ning vastavust teadus- ja arendustegevuse

määratlusele. Juhul, kui esitatud ettepanek ei ole seotud nutika

spetsialiseerumise valdkondadega või probleemipüstitus ei kirjelda

rakendusuuringu tellimist, loetakse probleemipüstitus toetuse andmise

4

tingimustele mittevastavaks ning probleemipüstituse menetlemine

lõpetatakse.

2.1.3.6. Elluviija moodustab probleemipüstituste paremusjärjestusse seadmiseks

hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad kõikide partnerite esindajad . Igal

alategevuse partneril on õigus nimetada üks hindamiskomisjoni liige, kes

kuulub asutuse juhtkonda.

2.1.3.7. Hindamiskomisjon seab esitatud probleemipüstitused paremusjärjestusse

koondhinnete alusel, lähtudes hindamisel:

− teema aktuaalsusest, relevantsusest, interdistsiplinaarsusest ja mõjust

ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamisele ning eelarve

põhjendatusest (hindamiskriteeriumi kaal 85%);

− teema panusest horisontaalsete põhimõtete (võrdsed võimalused,

keskkonnakaitse, kliimaneutraalsus, regionaalareng) eesmärkide

saavutamisele (hindamiskriteeriumi kaal 15%).

2.1.3.8. Paremusjärjestuse ning ideekorjevooru mahu alusel otsustab elluviija,

mitmele probleemipüstitusele rakendusuuringuid tellitakse. Valituks

osutunud probleemipüstitustele koostatakse partnerite poolt

rakendusuuringu lähteülesanne. Elluviija tellib rakendusuuringu,

kohaldades riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus-

ja arendusteenuse erandit.

2.1.3.9. Rakendusuuringu maksumus võib olla minimaalselt 150 000 ja

maksimaalselt 700 000 eurot ning rakendusuuringu kestvus kuni 2 aastat.

Elluviijal on õigus põhjendatud juhtudel rakendusuuringu läbiviimise

perioodi pikendada kuni ühe aasta võrra, kuid rakendusuuringu

maksimaalset maksumust see ei mõjuta. Rakendusuuringu maksumusest

21% katavad probleemipüstituse sõnastanud partnerid.

2.1.3.10.Rakendusuuringu teostajaks saab olla vähemalt kahe asutuse teadus- ja

arendustöötajatest moodustatud konsortsium. Konsortsiumi juhtpartner

peab olema positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus.

2.1.3.11.Konsortsium esitab probleemipüstitusele vastava rakendusuuringu

ettepaneku (edaspidi uuringuettepanek) elluviija poolt kinnitatud vormil.

Elluviija esitab rakendusuuringu ettepaneku vormi enne kinnitamist

partneritele arvamuse avaldamiseks.

2.1.3.12.Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija eksperdikomisjone.

Eksperdikomisjonide töökorrad kehtestab elluviija.

2.1.3.13.Elluviijal on õigus hindamisse kaasata eksperdikomisjoni väliseid eksperte.

2.1.3.14.Uuringuettepanekuid hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel,

mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-s 7

5

nimetatud valikukriteeriumitele ja metoodikale:

Hindamiskriteerium ja selle

kaal

Alakriteeriumi kirjeldus Alakriteeriumi

kaal kriteeriumist

Kriteeriumi

lävend

Kriteerium 1

Rakendusuuringu põhjendatus

ja mõju (50%)

1.1. Rakendusuuringu

põhjendatus ning vastavus

probleemipüstitusele, uuringu

tulemuste mõju püstitatud

probleemide lahendamisele (sh

tulemuste rakendatavus ja

rakendamise plaan)

50%

3,5 1.2. Uurimisteema panus

rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide

saavutamisse

20%

1.3. Uurimisteema ja tulemuste

mõju uuringuvaldkonna

arengule Eestis, sh uuringu mõju

valdkonna järelkasvule ja

jätkusuutlikkusele

30%

Kriteerium 2

Rakendusuuringu teaduslik

tase ja teostatavus

(50%)

2.1. Uuringu uuenduslikkus

ning teaduslik tase, sh

metoodika asjakohasus

50%

3,5

2.2. Konsortsiumi võimekus

uuringut ellu viia (sh

vastutavate täitjate ja

põhitäitjate pädevus ja senise

teadustöö tulemuslikkus) ning

vajaliku taristu olemasolu

25%

2.3. Eelarve planeerimise

asjakohasus ja kuluefektiivsus,

ajakava põhjendatus ja

realistlikkus;

kommunikatsiooniplaani ja

riskide maandamise plaani

asjakohasus

25%

2.1.3.15.Uuringuettepanekuid hinnatakse hindamiskriteeriumide lõikes skaalal 1

(mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hindeid antaks 0,5-punktise

sammuga. Uuringuettepanekute koondhinne arvutatakse

hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena.

2.1.3.16.Uuringuettepanek, mille esimese või teise hindamiskriteeriumi hinne jääb

alla lävendi (3,5 punkti), ei kuulu rahastamisele ning uuringuettepaneku

hindamine lõpetatakse.

2.1.3.17.Eksperdikomisjon kinnitab igale uuringuettepanekule koondhinde ning

moodustab hindamise tulemusena uuringuettepanekute pingeread.

2.1.3.18.Võrdsete koondhinnetega uuringuettepanekute puhul eelistatakse

6

uuringuettepanekuid, mille esimese hindamiskriteeriumi, uuringu

põhjendatus ja mõju, hinne on kõrgem.

2.1.3.19.Eksperdikomisjon teeb pingerea alusel elluviijale põhjendatud ettepaneku:

uuringuettepanek rahuldada või mitte rahuldada. Eksperdikomisjonil on

õigus teha ettepanek seada uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad

tingimused.

2.1.3.20.Elluviija rahuldab igal probleemipüstitusel vähemalt ühe, pingereas

kõrgeimal positsioonil oleva uuringuettepaneku. Kui ideevooru maht

võimaldab, võib elluviija rahuldada ühel probleemipüstitusel rohkem kui

ühe uuringuettepaneku, kui see on kooskõlas eksperdikomisjoni

ettepanekuga. Juhul, kui probleemipüstitusele ei esitata lävendit ületavaid

uuringuettepanekuid, siis antud probleemipüstitusel rakendusuuringut ei

rahastata.

2.1.3.21.Elluviijal on õigus, eksperdikomisjoni ettepanekul, seada uuringuettepaneku

rahuldamisele täiendavad tingimused, mida uuringut läbiviiv konsortsium

on kohustatud täitma.

2.1.4. Rakendusuuringute läbiviimise tingimused:

2.1.4.1. Rakendusuuringu läbiviimise koordineerimiseks moodustab elluviija igal

probleemipüstitusel rakendusuuringu juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7

liiget. Juhtkomisjoni kuulub vähemalt 2/3 ulatuses probleemipüstituse

koostanud partnerite esindajad või nende poolt nimetatud liikmed, elluviija

ja väliste ekspertide esindajad. Ülejäänud juhtkomisjoni liikmed

nimetatakse rakendusuuringu konsortsiumi poolt.

2.1.4.2. Rakendusuuringu juhtkomisjon jälgib ja vajadusel suunab rakendusuuringu

teostamist ning kooskõlastab rakendusuuringu tegevuste ning eelarve

muudatused.

2.1.4.3. Konsortsium esitab elluviija poolt määratud tähtajaks rakendusuuringu

vahearuande ning lõpparuande.

2.1.4.4. Juhtkomisjoni liikmed, kes ei ole rakendusuuringu konsortsiumi poolt

nimetatud, hindavad rakendusuuringu vahe- ja lõpparuandeid.

Rakendusuuringu vahe- ja lõpparuande osas tehakse elluviijale põhjendatud

ettepanek: kiita aruanne heaks, saata aruanne tagasi täiendamiseks või lükata

aruanne tagasi.

2.1.4.5. Elluviija, lähtudes juhtkomisjoni ettepanekust, kiidab rakendusuuringu

vahe- või lõpparuande heaks, saadab aruande konsortsiumile tagasi

täiendamiseks või lükkab aruande tagasi. Kui elluviija lükkab vahearuande

tagasi, on elluviijal õigus rakendusuuringu läbiviimine ja selle rahastamine

lõpetada. Juhul, kui elluviija lükkab rakendusuuringu lõpparuande tagasi,

jäetakse rakendusuuringu lõppmakse konsortsiumile tegemata.

7

2.2. Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika analüüsimine ja seire

ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate

pädevuse kasvatamine.

2.2.1. Tegevuse partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus.

2.2.2. Tegevusega toetatakse:

− rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute läbiviimist „Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“

teadussüsteemi ja teadmussiirde suuna eesmärkide täitmise hindamiseks;

− partnerite ja elluviija asutustes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika

kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamist koolituste, seminaride, õppereiside

korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamiseks

vajalike tegevuste väljatöötamiseks ja elluviimiseks.

2.2.3. Elluviija koordineerib partneritelt rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja

eksperdihinnangute ettepanekute kogumist. Ettepanekuid võib esitada ka elluviija

ise.

2.2.4. Alategevuse elluviimiseks moodustab elluviija partnerite ja elluviija esindajatest

juhtkomisjoni, kooskõlastades juhtkomisjoni liikmed eelnevalt rakendusasutusega.

2.2.5. Juhtkomisjon kinnitab iga-aastase uuringute plaani, teeb elluviijale ettepaneku

rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute tellimise ning

pädevuse kasvatamisega seotud tegevuste läbiviimise osas, koordineerib

rakendusuuringute, poliitikaanalüüside või eksperdihinnangute läbiviimist.

2.2.6. Rakendusuuringuid, poliitikaanalüüse ja eksperdihinnanguid tellib elluviija

teenusena või koostab need ise.

2.2.7. Rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute maksumusest 21%

katavad omafinantseeringuna uuringuettepaneku teinud partnerid. Pädevuse

kasvatamise tegevuste maksumusest 21% katavad omafinantseeringuna osalevad

partnerid.

2.3. Alategevus 3: ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja

arendustegevuse alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike

teadus- ja arendustegevuse pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning

ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse

kasvatamine.

2.3.1. Tegevusega toetatakse:

− ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase

nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevuse

kasvatamist koolituste, seminaride, õppereiside korraldamise ja nendes osalemise

8

toetamise kaudu;

− ministeeriumide, Riigikantselei ja erialaliitude omavahelist koostööd ühisürituste

korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu;

− teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonda ja teaduspõhist

poliitikakujundamist käsitleva koolitusprogrammi väljatöötamist ja selles osalemist.

2.3.2. Alategevuse raames korraldatud üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike

sündmuste korraldamise põhimõtteid.

2.3.3. Elluviija koordineerib tegevuse sihtrühma huvide ja vajaduste väljaselgitamist ning

kinnitab kord aastas koolitus- ja tegevusplaani, kooskõlastades selle eelnevalt

rakendusasutusega.

2.3.4. Tegevus on suunatud ühistegevuste toetamiseks. Põhjendatud juhtudel on võimalik

toetada sihtrühma individuaalseid tegevusi, kuid sellisel juhul hindab elluviija

tegevuse vastavust sekkumise eesmärkidele ning kooskõlastab tegevuse rahastamise

rakendusasutusega.

2.3.5. Erialaliitudele antakse toetust vähese tähtsusega abina, toetuse saaja peab vastama

Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud tingimustele (ELT L,

2023/2831, 15.12.2023). Elluviija hindab toetuse taotleja vastavust ning juhul, kui

toetuse taotleja ei vasta Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud

tingimustele, toetust taotlejale ei määrata.

2.3.6. Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded:

2.3.6.1. komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi

korral ei tohi vähese tähtsusega abi kogusumma mis tahes kolme eelneva

aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot;

2.3.6.2. kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi

andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel

komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes;

2.3.6.3. vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL)

2023/2831 artikli 5 lõigetes 1-3 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava

vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid;

2.3.6.4. elluviija säilitab projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat

alates kuupäevast, mil abi anti.

2.3.7. Käesolevat käskkirja ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

2.3.8. Tegevusi võib läbi viia elluviija ise või tellib elluviija need teenusena.

2.4. Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) arendus.

2.4.1. Tegevuse raames toetatakse:

− ETIS-e uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist;

9

− ETIS-e uute liideste ja teenuste loomist;

− ETIS-e küberturvalisuse tagamisega seotud arendustegevusi;

− ETIS-e sidustamist ning sidustatuse parendamist teiste infosüsteemidega.

2.4.2. Kõik ETIS-e uued arendused luuakse lähtudes riiklikult kehtestatud nõuetest,

sealhulgas vastavalt kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele.

2.4.3. Haridus- ja Teadusministeerium on ETIS-e vastutav töötleja, elluviija on ETIS-e

volitatud töötleja. ETIS-e arendamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi ja

elluviija koostöös.

2.4.4. ETIS-e arendamine viiakse läbi vastavalt ETIS-e arenduskavale, mis lepitakse kokku

koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja elluviijaga. ETIS-e arendamine tugineb

ETIS-e strateegilistele eesmärkidele, ETIS-e juhtkomitee ettepanekutele, Haridus- ja

Teadusministeeriumi ja ETIS-e kasutajate sisendile.

2.4.5. ETIS-e arendused tellitakse teenusena või teostab neid elluviija.

2.5. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L

198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis

käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud

välistustega.

3. Tulemused

3.1. Punktis 2 nimetatud:

3.1.1. alategevuse 1 tulemusena:

− rakendusuuringute tulemusi võetakse kasutusele ühiskonna ja majanduse

olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades;

− teadus- ja arendustegevusega tegelevates asutustes kasvab võimekus viia läbi riigi

jaoks olulistel teemadel interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, toetatud on Eesti

ühiskonna ja majanduse jaoks olulised teadussuunad;

− kasvab ministeeriumide ja Arenguseire Keskuse pädevus rakendusuuringute

tellimisel, edeneb teaduspõhine poliitikakujundamine;

3 .1.2. alategevuse 2 tulemusena:

− on tagatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021-2035“ teadussuuna ja teadmussiirde suuna elluviimise seire ning

arengukava eesmärkide täitmise tõenduspõhine hindamine;

− on kasvanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamise ja

elluviimise eest vastutavate töötajate pädevus;

10

3.1.3. alategevuse 3 tulemusena:

− ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse-alase

nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevus ja

koostöö on kasvanud;

− ministeeriumide ametnike teadlikkus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

valdkonnas on kasvanud, ametnikud on võimelised teadus- ja arendustegevust tellima

ja tulemusi oma töös rakendama;

3 .1.4. alategevus 4 tulemusena:

− on loodud uued ETISe moodulid, liidesed ja teenused, olemasolevad moodulid on

vajadusel kaasajastatud;

− on loodud vajalik sidusus ETISe ja teiste relevantsete infosüsteemide vahel;

− on tagatud ETIS-e keskkonna ja andmete turvalisus;

− ETISe keskkond vastab Eesti teadus- ja arendussüsteemi ning kasutajate vajadustele,

toetab teadus- ja arendustegevuse rakendamist ning teaduspõhist

poliitikakujundamist;

− ministeeriumid kasutavad ETISe keskkonda oma teadus- ja arendustegevuse

konkursside ja taotlusvoorude läbiviimiseks, taotluste ja aruannete menetlemiseks.

3 .2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse

järgmiste näitajatega (tabel 1):

Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase

2022

Vahesihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Tulemusnäitaja Toetatud

innovatsiooniprojektide

arv

0 Ei

kohaldu

15 Innovatsiooniprojektide

kumulatiivne arv.

Innovatsiooniprojektid

peavad põhinema teadus-

ja arendustegevusel ning

pakkuma praktilist, (Eesti

jaoks) uut lahendust

eelnevalt määratletud

probleemidele, lahendused

võib edasi suunata

testimisele. Elluviija

koondab ja esitab andmed.

Väljundnäitaja

Ühistes

teadusprojektides

osalevad teadusasutused

0 6 16 Unikaalsete teadusasutuste

kumulatiivne arv. Näitaja

hõlmab vaid aktiivset

osalemist ühistes

uurimisprojektides

(koostöö võib olla uus või

olemasolev ning see peab

11

kestma vähemalt toetatava

projekti kestuse) ning

välistab muud lepingulised

kokkulepped, mille puhul

toetatavas projektis puudub

aktiivne koostöö.

TAT spetsiifilised väljundnäitajad

Alategevus 1 Läbiviidud

rakendusuuringute arv

0 0 20 Loendatakse heaks

kiidetud lõppraporteid.

Elluviija koondab ja esitab

andmed.

Alategevus 2 Läbiviidud

rakendusuuringute,

poliitikaanalüüside ja

eksperdihinnangute arv

0 2 16 Loendatakse heaks

kiidetud lõppraporteid või

hinnanguid. Elluviija

koondab ja esitab andmed.

Alategevus 3 Läbiviidud koolituste,

seminaride, õppereiside

arv

0 7 34 Elluviija koondab ja esitab

andmed.

Alategevus 3 Koolitusprogrammis

osalenud isikute arv

0 0 150 Andmed koondab ja esitab

elluviijale

koolitusprogrammi

läbiviija , elluviija esitab

andmed.

Alategevus 4 ETIS-es läbiviidud

taotlusvoorude arv

0 4 30 Elluviija koondab ja esitab

andmed.

4. Rakendusasutus ja -üksus

4.1. Tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (rakendusasutus).

4.2. Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste keskus (rakendusüksus).

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Tegevuse elluviijaks on SA Eesti Teadusagentuur (elluviija).

5.2. Punktis 2 toodud:

5.2.1. alategevuse 1 partneriteks on Eesti Vabariigi ministeeriumid ja Arenguseire Keskus,

kelle ülesandeks on rakendusuuringute probleemipüstituste sõnastamine,

lähteülesannete koostamine, rakendusuuringu läbiviimise juhtimine ning rahaline

panustamine omafinantseeringu katteks;

5.2.2. alategevuse 2 partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus, partnerite ülesanne on teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonipoliitikaga seotud uuringuvajaduste sõnastamine, juhtkomisjoni töös

osalemine, rakendusuuringute ja poliitikaanalüüside läbiviimise koordineerimine

ning rahaline panustamine omafinantseeringu katteks.

6. Sihtrühm

12

6.1. Tegevuse sihtrühm on Eesti Vabariigi ministeeriumid, Riigikantselei, Arenguseire Keskus,

positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, teadus- ja arendustegevusega või

poliitikaanalüüsidega tegelevad asutused ja ettevõtted , erialaliidud ning nimetatud asutuste

töötajad.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

7.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on vahemikus 01.04.2023 – 31.08.2029 (tabel 2).

Tabel 2. Tegevuste abikõlblikkuse periood id.

Tegevus Abikõlblikkuse periood

Alategevus 1: Ministeeriumide valitsemisalade üleste interdistsiplinaarsete

rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades

ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks

01.09.2023 – 31.08.2029

Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika

analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine

01.09.2023 – 31.08.2029

Alategevus 3: Ministeeriumide ja Riigikantselei teadus- ja arendustegevuse-

alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike

pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike

teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine

01.09.2023 – 31.08.2029

Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi arendus 01.04.2023 – 31.08.2029

Horisontaalsed tegevused 01.04.2023 – 31.08.2029

8. Tegevuste eelarve

8.1. Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 19 126 486 eurot, millest Euroopa

Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 13 388 540 eurot, riiklikust

kaasfinantseeringust 2 651 502 eurot ja toetuse saajate omafinantseeringust 3 086 444

eurot.

Tegevuse nr

Eelarve (EUR) Osakaalud (%)

EL toetus

Riiklik kaas-

finantseering

Omafinant-

seering

Eelarve

kokku EL

RK

F OF Kokku

Alategevused 1-2 10 288 145 1 322 761 3 086 444 14 697 350 70,0

% 9,0 % 21,0%

100,0 %

Alategevused 3- 4, horisontaalsed tegevused 3 100 395 1 328 741 0 4 429 136

70,0 %

30,0 % 0,0%

100,0 %

Kokku 13 388 540 2 651 502 3 086 444 19 126 486

70,0 %

13,9 % 16,1%

100,0 %

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning

käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9 .2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud

13

kulud:

9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele;

9.2.2. kaudsed kulud 7% rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse §

21 lg-tele 1 ja 4−6.

9.2.3. teenuste tellimine riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 toodud teadus- ja

arendusteenuse erandi alusel, kui teenuse tellimine vastab erandi tingimustele;

9.2.4. projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas

rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute kulud, tõlketööde, trüki-

ja kujundustööde;

9.2.5. välisriikides läbiviidavate ürituste (koolituste, seminaride, konverentside, töötubade,

õppereiside jms) korraldamise ja nendel osalemisega seotud kulud, sh ürituste

osavõtutasu, välislähetuse kulud;

9.2.6. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja analüüsikeskkonna

loomisega seotud kulud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvara kulud ning IT-

arendustega seotud hoolduskulud, mis on seotud alategevus 4 elluviimisega;

9.2.7. teaduskommunikatsiooniga seotud kulud, sealhulgas konverentside korraldamise

kulud, uuringute ja analüüside tulemuste levitamise, publitseerimise ja

populariseerimise kulud;

9.2.8. muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.

9.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks:

9.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;

9.3.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või

käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või

projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või

liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja

§ 28 lõikele 3.

10.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning

ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3.

10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos toetuse andmise

tingimuste lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimuste ja

kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

11. Elluviija ja partnerite kohustused

11.1. Elluviijale ja partneritele kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused.

Lisaks on elluviija kohustatud:

14

11.1.1. korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ,

sealhulgas koostama ja kinnitama toetavate tegevuste elluviimisega seotud

rakendamise juhendid ja vormid;

11.1.2. teavitama partnereid ja sihtrühma toetusmeetmest ning nõustama partnereid toetuse

taotlemisel;

11.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks sekkumise kogueelarve

alategevuste lõikes, tegevuste ja eelarvete täitmise ülevaate ning tegevuste aastase

detailse aja- ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20.

novembriks ning esimese eelarveaasta aja- ja tegevuskava koos eelarvega

rakendusasutusele 30. päeva jooksul pärast toetuse andmise tingimuste kinnitamist;

11.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15.

jaanuariks, esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva

jooksul toetuse andmise tingimuste kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb

rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama

korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

11.1.5. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse ülevaate, eelarve ning selle jagunemise

aastate ja alategevuste lõikes;

11.1.6. teenuste tellimisel, mille toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses,

lähtuma riigihangete seaduses sätestatust;

11.1.7. toetuse andmisel erialaliitudele hindama, kas toetuse saaja vastab Euroopa

Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud tingimustele;

11.1.8. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule;

11.1.9. viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis

asjaoludest, mis takistavad elluviijal ülesandeid täitmast või toetuse andmise

tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest;

11.1.10. viima tegevused vastavalt aastasele tegevuskavale ellu tulemuslikult, tõhusalt ja

säästlikult;

11.1.11. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses

nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil

toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks

(31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine

informatsioon:

12.1.1. punktis 3.2. loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala-

või ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

15

12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste

elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud

ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“

sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele

28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39.

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

Ministri_2024_KK_nr_1.1-2_24_95.pdf

MINISTRI KÄSKKIRI

03.04.2024 nr 1.1-2/24/95

Haridus- ja teadusministri käskkirjade

muutmine struktuuritoetuse valdkonnas

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Muudan haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a käskkirja nr 291 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“ lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 1).

2. Muudan haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ lisa ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 2).

3. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a.

4. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse

Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Seletuskiri.pdf

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkirjaga muudetakse kahte haridus- ja teadusministri käskkirja, millega reguleeritakse SA

Eesti Teadusagentuuri poolt elluviidavate tegevuste toetuse andmise tingimusi:

- haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a käskkirja nr 291 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“ (edaspidi Mobilitas 3.0) ning

- haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste

tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ (edaspidi RITA+).

Käesolev käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Mobilitas 3.0 lisa 1 ja

RITA+ lisa kehtestatakse uute terviktekstidena. Käskkirjad viiakse kooskõlla alates 1. jaanuarist 2024. a. kehtima hakanud uue Euroopa

Komisjoni vähese tähtsusega abi määrusega. Täpsustatakse Mobilitas 3.0 TAT spetsiifilise väljundnäitaja sõnastust ning korrigeeritakse eelarve jagunemist omafinantseeringu lõikes.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Kairi Värv (735 4048, [email protected]) ja

peaekspert Pille Pikker (735 0215, [email protected]), Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise

valdkonna juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]), välisvahendite planeerimise valdkonna nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Alates 1. jaanuarist 2024. a hakkas kehtima Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud uus (horisontaalse) vähese tähtsusega abi määrus – Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831,

millega tõsteti vähese tähtsusega abi (VTA) ülemmäära 300 000 euroni ettevõtja kohta.

Lisaks muutus seoses uue määrusega ka VTA vaba jäägi arvestuspõhimõte. Kui eelmise VTA määruse (1407/2013) puhul kehtis VTA ülemmäär kolme majandusaasta (jooksev ja kaks eelmist) kohta, siis alates 01.01.2024. a. kehtib VTA ülemmäär kolme aasta kohta ehk

ülemmäära arvestatakse jooksvalt (abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi). See tähendab, et lisaks kahel eelmisel aastal (2023 ja 2022) antud vähese tähtsusega abile tuleb ka kontrollida,

kas ettevõtja on saanud VTAd 2021. aastal kuni selle kuupäevani, mil 2024. aastal soovitakse uut VTAd anda.

Nimetatud muudatustega seoses tehakse muudatused ka kahes ministri käskkirjas ning seetõttu sõnastatakse ümber punktid Mobilitas 3.0 ja RITA+ käskkirjades, mis käsitlesid VTAga seotud

teemasid.

Lisaks korrigeeritakse Mobilitas 3.0 TAT käskkirjas tabelis 1 (Tegevuste seire ja hindamise näitajad) olevat TAT spetsiifilise väljundnäitaja sõnastust tegevuse 2.3 kohta. Hetkel ei lähe see kokku indikaatori selgitusega. Väljundnäitaja mõte on lugeda kokku kõik rahvusvahelistes

teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemiseks toetuse saanud projektid, kus on projektis osalejaks Eesti osapool, mitte ainult need projektid, kus koordinaatoriks

(projektijuhiks) on Eesti teadlane. Mobilitas 3.0 TAT käskkirjas muudetakse ka punktis 9.2 olevat eelarvet, et tegevuste 2.1-2.2

riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu osakaal oleks kaks kohta pärast koma. Probleem on tõstatunud programmi elluviijal suhtluses rakendusüksusega ning andmete

sisestamisel struktuuritoetuste infosüsteemi. Partneritega lepingute sõlmimisel on samuti selgem kokku leppida, kui omafinantseeringu osakaal kogukuludest on kuni kaks kohta pärast koma. Tegevustes 2.1-2.2 on riikliku kaasfinantseeringu osakaal 16,58% ja omafinantseeringu

kohustus 13,42% Seetõttu jääb meetmete nimekirjas kohustustega katmata riiklik kaasfinantseering summas 1068 eurot, sama summa võrra aga suureneb omafinantseeringu

kohustus ehk see on suurem 1068 euro võrra võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga. Punkti 10.2.6 sõnastust täpsustatakse viisil, et oleks selge Eesti-siseste liikuvuse- ja

majutuskulude hüvitamine. Hüvitatakse välislähetuse lähetuskulud, sh Brüsseli büroo esindaja lähetused Eestisse ja Research in Estonia tegevuse raames Eestisse kutsutud väliskülaliste

liikuvuse ja majutusega seotud kulud Eestis. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

4. Eelnõu mõjud

Käskkirjade sõnastus korrigeeritakse vastavaks Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määrustele. Täiendavaid mõjusid horisontaalsetele teemadele käskkirjade muutmisel ei esine.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras, kuid muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024, mil jõustusid uued Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määrused.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja saadeti arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning SA-le Eesti Teadusagentuur. Tähtajaks laekunud ettepanekutega on arvestatud.

Kairi Värv teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik osakonnajuhataja ülesannetes