Aiandi 15 / 12918 Tallinn / 717 0700 / [email protected] / www.kra.ee

Registrikood 70007647

Kaitseministeerium

Sakala 1, 15094 Tallinn

[email protected]

Teie: 25.06.2026 nr 5-1/26/14

Meie: 01.07.2026 nr 1-9/26/43-2

Arvamuse edastamine

Edastasite Kaitseressursside Ametile arvamuse avaldamiseks Kaitseministeeriumi 25.06.2026

dokumendi nr 5-1/26/14 "Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (961 SE)".

Kaitseressursside Amet tutvunud eelnõuga märgib järgmist:

Riigikogu liikmed on algatanud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega

soovitakse taastada tegevväelaste piirvanused varasemas ulatuses ja tegevteenistuspensioni

süsteem eesmärgiga tagada Kaitseväe juhtimisstruktuuri jätkusuutlikkus, säilitada sõjaline

oskusteave ning Eesti kaitsevõime pikaajaline toimivus.

Eelnõule lisatud seletuskirjas põhjendatakse piirvanuste taastamist väitega, et

vanaduspensionieaga võrdsustatud piirvanus ei võimalda kujundada toimivat reservjuhtide

süsteemi ning üle 60-aastased sõdurid, nooremallohvitserid ja nooremohvitserid on Kaitseväes

pigem erandlikud. Samuti leitakse, et tegevteenistuspensioni kaotamine on vähendanud

tegevväelaste motivatsiooni jätkata pikaajalist teenistust ning põhjustanud kogenud tegevväelaste

enneaegset lahkumist. Eelnõu kohaselt tekiks tegevteenistuspensioni õigus 50-aastaselt ning

tegevväelaste piirvanused oleks:

1) reamehest või madrusest kuni staabiveeblini – 55 aastat;

2) ülemveeblil – 60 aastat;

3) lipnikust kuni majori või kaptenmajorini – 55 aastat;

4) kolonelleitnandil, kolonelil, kaptenleitnandil ja mereväekaptenil – 60 aastat;

5) brigaadikindralist või kommodoorist kuni kindrali või admiralini – 65 aastat.

Kaitseressursside Ameti hinnangul ei toeta olemasolevad personaliandmed eelnõu seletuskirjas

esitatud väiteid. Vastupidi, statistika ja senine personalipraktika viitavad sellele, et kavandatavad

muudatused ei aitaks saavutada eelnõu eesmärke ning võivad mitmes aspektis anda soovitule

vastupidise tulemuse.

1. Pensioniõiguse tekkimine 50-aastaselt loob tugeva motivatsiooni teenistusest

lahkumiseks, mitte jätkamiseks

Eelnõu keskseks eelduseks on, et tegevteenistuspensioni taastamine motiveerib tegevväelasi

teenistuses kauem jätkama.

2 (7)

Tegevteenistuspensioni õiguse tekkimine 50-aastaselt kujuneb praktikas paljude tegevväelaste

jaoks karjääri loomulikuks lõpp-punktiks. Pensioniõiguse tekkimine juba 50-aastaselt loob

seetõttu täiendava motivatsiooni lahkuda teenistusest enne piirvanuse täitumist ning paljudel

juhtudel kasutatakse pensioniõiguse saabumist võimalusena lahkuda teenistusest ajal, mil isik on

veel täielikult töövõimeline ning konkurentsivõimeline ka tsiviiltööturul.

Eelneva kinnituseks näitab praktika, et pika staažiga ohvitserid ja vanemallohvitserid lahkuvad

teenistusest kohe, kui neil tekib õigus tegevteenistuspensionile, mitte siis, kui nad jõuavad

piirvanuseni. Enne 01.01.2020 teenistusse tulijatel on piirvanuseks 55, 60 või 65 eluaastat ning

tegevteenistuspensioni õigus tekib juba 50-aastaselt. Kogu lahkujate hulgas on enne piirvanuse

täitumist pensionile siirdujaid keskmiselt 15% aastas (45 tegevväelast aastas). Need tegevväelased

(peamiselt ohvitserid ja vanemallohvitserid) on pika karjääriga (vähemalt 20 aastat) keda on

Kaitseväel just vaja võimearenduste vaates aga kes pigem lahkuvad teenistusest pensionile. Seega

toimib tegevteenistuspension selles vanuse- ja karjäärigrupis (50-aastased ja 20-aastase

teenistusstaažiga) pigem varase lahkumise stiimulina kui teenistuses püsimise motivaatorina, kuna

isikul on majanduslikult kasumlikum saada samaaegselt tegevteenistuspensioni ja palka mujal

valdkonnas töötades. Kui tsiviilis on keskmine pensionile siirdumise vanus 64, siis Kaitseväes

juba 53.

Enne piirvanust tegevteenistusest lahkunud TV staažiga vähemalt 20 aastat (allikas: KRA, SAP)

Tegevteenistuspensioni taastamine ei võimaldaks lahendada tegevteenistusest lahkumise

probleemi pikemas perspektiivis ja tegevväelaste lahkumine teenistusest varases eas jätkub.

Olukorras, kus Kaitsevägi vajab kogenud juhte, instruktoreid ja spetsialiste ning personali

järelkasv on mitmes valdkonnas väljakutse, võib varajase pensionile jäämise võimaluse taastamine

motiveerida teenistusest lahkuma just neid inimesi, kelle teadmised ja kogemused on

organisatsioonile kõige väärtuslikumad. Seetõttu võib ettepanek soovitud eesmärgi asemel hoopis

süvendada mehitamise ja kompetentsi säilitamise probleeme.

2. Piirvanus vähendab motivatsiooni pikaajaliseks karjääriplaneerimiseks

Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud piirvanuste taastamist sellega, et vanemate tegevväelaste

teenistuses jätkamine takistaks süsteemselt nooremate edutamist.

Kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt on pärast 1. jaanuari 2020 teenistusse asunud

tegevväelaste piirvanuseks vanaduspensioniiga.

3 (7)

Tegevväelase teenistuskõlblikkus ei sõltu üksnes vanusest, vaid seda hinnatakse regulaarselt

tervisekontrollide, füüsiliste nõuete ja teenistuslike hindamiste kaudu. Üldise vanaduspensioniea

kehtestamine annab tegevväelasele kindlustunde jätkata teenistust seni, kuni tema tervislik seisund

ja füüsiline valmisolek seda võimaldab.

Piirvanuse kehtestamine annab tegevväelastele ette teada teenistuse maksimaalse kestuse.

Piirvanuse alandamisega väheneb motivatsioon investeerida pikaajalisse karjääri, kuna karjääri

lõpptähtaeg on ette määratud sõltumata tegelikust töövõimest või kompetentsist.

Viimase üheksa aasta tegevteenistusest lahkujate statistika:

Sõjaväelise auastme

põhiliik

Lahkunud Keskmine vanus Vanemad kui 55

Sõdur 672 25,2 0

Nooremallohvitser 1041 27,4 5

Vanemallohvitser 486 40,8 6

Nooremohvitser 360 34,5 7

Vanemohvitser 229 48,3 18

Kõrgemohvitser 9 50,8 neist vanemad kui 65

-0

2017 jaanuar kuni 2026 juuni tegevteenistusest lahkujad

Aastate 2017–2026 statistika kinnitab, et enamiku auastmegruppide puhul jääb tegevteenistusest

lahkumise keskmine vanus märkimisväärselt alla 55 eluaasta. Seetõttu ei mõjutaks piirvanuste

taastamine tegelikku personali voolavust ega aitaks kaasa Kaitseväe eesmärgile säilitada kogenud

personali. Samuti on ekslik arvata, et madalam piirvanus tagaks automaatselt Kaitseväe parema

mehitamise ja sujuvama juhtimistasandite järelkasvu.

Kokkuvõttes piirvanuste alandamine ei oma personalipoliitiliselt sisulist mõju, kuna piirvanuse

tõttu lahkujate arv on väga väike ning valdav enamus tegevväelasi lahkub teenistusest oluliselt

enne piirvanuse saabumist.

3. Tegevväelased hindavad motivatsioonimeetmeid, mis avaldavad kohest mõju

Kõrge kompetentsiga tegevväelaste hoidmine eeldab motiveerivat teenistuskeskkonda,

professionaalset juhtimist, paindlikke karjäärivõimalusi ning konkurentsivõimelist töötasu.

Andmed näitavad, et tegevteenistuspensioni puudumine ei ole mõjutanud tegevteenistusse

värbamist.

Tegevteenistusse asuvate endiste ajateenijate arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud

ning võrreldes 2018. aastaga ligikaudu kahekordistunud. Samuti on tegevväelaste koguarv olnud

pikaajalises kasvutrendis. Kuigi COVID-19 kriis põhjustas ajutise languse, on see tänaseks

kompenseeritud ning personaliareng on taas positiivsel kursil:

4 (7)

(Ajateenistusest tegevteenistusse võetud isikute arv 6 kuu jooksul ajateenistuse lõppemisest)

Allikas: KRA

Kaitseressursside Ameti hinnangul sõltub tegevväelaste arvu kasv eelkõige voolavuse kontrolli all

hoidmisest. Ohvitseride ja vanemallohvitseride voolavus on viimastel aastatel püsinud

eesmärgipärasel tasemel. Suurim väljakutse on nooremallohvitseride ja sõdurite segment, kus

suurem voolavus on osaliselt seotud tööturu üldiste tingimuste ja palgatasemega.

Kaitsevägi on rakendanud ulatuslikke alternatiivseid meetmeid tegevväelaste motiveerimiseks ja

teenistuses hoidmiseks. RKAK 2035 raames otsustati toetada tegevväelaste karjääri ja teenistuses

püsimist oluliste töötasu muudatuste ja raha eraldamisega. Antud otsused olid kantud asjaolust, et

eripensioneid uutele sisenejatele ei ole ja meetmed toetaks nende teenistuses olemist.

Aastal 2025 suurendati tegevväelaste põhipalka erandkordselt 11%, s.h karjääriametikohtadel 14%

(positsioonikohtadel 5%):

5 (7)

Karjäär 30.04.2025 01.05.2025 Muutus Muutuse %

K-ohv 5 350,00 5 654,17

304,17 5,69%

V-ohv 3 365,65 3 734,11

368,46 10,95%

N-ohv 2 453,60 2 703,34

249,74 10,18%

Ohv kokku 2 928,74 3 201,04

272,30 9,30%

V-allohv 2 324,39 2 654,17

329,78 14,19%

N-allohv 1 636,54 1 833,47

196,93 12,03%

Allohv kokku 1 929,32 2 244,79

315,47 16,35%

Sõdur 1 450,00 1 662,19

212,19 14,63%

Karjäär kokku 2 270,97 2 576,23

305,26 13,44%

Positsioon 30.04.2025 01.05.2025 Muutus Muutuse %

kokku 2 491,77 2 608,70

116,93 4,69%

TV kokku 30.04.2025 01.05.2025 Muutus Muutuse %

kokku 2 323,42 2 584,06

260,64 11,22%

Lisaks põhipalkade suurendustele on alates 2026. aasta märtsist rakendatud täiendavaid lisatasusid

tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära ja omandatud kvalifikatsiooni eest.

Tegevteenistuses oldud aja eest makstakse lisatasu 10-aastase staaži puhul 10%, 15-aastase staaži

puhul 15% ja 20-aastase staaži puhul 20%. Piirkondliku eripära eest makstakse lisatasu neile,

kelle ametikoht asub piirkonnas, kuhu pigem ei soovita minna ja seetõttu tekib ametikohtade

mehitamisega raskusi. Kvalifikatsiooni omandamise eest makstakse lisatasu siis, kui tegevväelane

hoiab oma kvalifikatsiooni ajakohasena ning seetõttu ei pea Kaitsevägi vastavat oskusteavet

tsiviilist sisse ostma. Selliseks erialaks on näiteks mootorsõidukidiagnostik.

Nende meetmete tulemusena võib teatud ametikohtadel ja piirkondades teenistuses olevate

tegevväelaste palk olla enam kui 40% suurem, kui see oli 2025. aasta alguses.

Kaitsevägi on teinud teadliku strateegilise otsuse asendada tegevteenistuspension tööealisi

motiveerivate meetmetega. Need otsused lähtusid põhimõttest, et tegevväelast tuleb motiveerida

teenistuses olema täna, mitte hüvitada teenistust tulevikus pensioniga. Motiveeriv sissetulek

mõjutab nii värbamist kui ka teenistuses püsimist oluliselt enam kui kauges tulevikus saadav

pension.

Kui tegevteenistuspension taastada, tuleks paratamatult ümber hinnata kogu senine

tasustamismudel. See tähendaks, et osa viimastel aastatel rakendatud palga- ja

motivatsioonimeetmetest tuleks vähendada või neist loobuda, mis omakorda nõrgendaks tänast

personali hoidmise süsteemi.

6 (7)

4. Tegevteenistuspensioni ei saa käsitleda üksnes Kaitseväe sisemise küsimusena

Eripensionite reformiga alustati 2016. aastal. Toonaste otsuste kohaselt ei teki alates 1. jaanuarist

2020 eripensioni õigust politsei-, pääste-, kaitseväe- ja prokuratuuriteenistusse asunuile.

Eripensionide reformi üheks eesmärgiks oli vähendada tulevikus kasvavaid pensionikulusid ning

kujundada pensionisüsteem jätkusuutlikumaks ja võrdsemaks. Tegevteenistuspensioni taastamine

tähendaks sellest eesmärgist taganemist ning looks riigile täiendava pikaajalise kulukohustuse.

Oluline on märkida, et eripensionide süsteemi taastamine ühele ametigrupile tekitaks vältimatult

surve kaaluda samalaadsete õiguste taastamist ka teistele avaliku sektori ametitele, kelle

eripensionid on varasemalt kaotatud või ümber kujundatud. Selline areng tooks kaasa ulatusliku

täiendava finantskoormuse riigieelarvele ning kahjustaks pensionisüsteemi ühtsust ja

läbipaistvust.

Arvestades, et kaitsekulutused on piiratud ressurss, vähendaks pensionikulude suurenemine

tulevikus võimalusi suunata vahendeid Kaitseväe tegeliku sõjalise võimekuse arendamisse,

sealhulgas relvastusse, varustusse, laskemoona, taristusse ja väljaõppesse.

Täna on Kaitseministeeriumil vajadus rahastada tegevväelaste pensione aastas enam kui 30 mln€

eest. Järgneva kümne aasta jooksul on valitsemisala kulu pensionitele ca 470mln€:

Tegevteenistuspensioni ja piirvanuste taastamise vajadust tuleb hinnata eelkõige selle järgi, kas

need aitavad lahendada Kaitseväe tegelikke personaliväljakutseid. Esitatud statistika näitab, et

seda need meetmed ei teeks. Vastupidi –andmed viitavad sellele, et värbamine on olnud edukas ka

pärast eripensioni kaotamist, piirvanused ei ole tegelik lahkumise põhjus ning

tegevteenistuspension soodustab just nende pika kogemusega tegevväelaste lahkumist, kelle

teenistuses püsimine on Kaitseväe arenguks kõige olulisem. Samal ajal on riik juba loonud uue,

pikaaegset teenistust toetava motivatsioonisüsteemi ning investeerinud sellesse märkimisväärseid

vahendeid. Sellest tulenevalt ei ole tegevteenistuspensioni ega varasemate piirvanuste taastamine

põhjendatud ei personali juhtimise, Kaitseväe võimearenduse ega riigirahanduse seisukohast.

7 (7)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Saareke

personaliõiguse valdkonna juht

[email protected]