| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-1/26/14-2 |
| Registreeritud | 01.07.2026 |
| Sünkroonitud | 02.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kaitseressursside Amet |
| Saabumis/saatmisviis | Kaitseressursside Amet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Aiandi 15 / 12918 Tallinn / 717 0700 / [email protected] / www.kra.ee
Registrikood 70007647
Kaitseministeerium
Sakala 1, 15094 Tallinn
Teie: 25.06.2026 nr 5-1/26/14
Meie: 01.07.2026 nr 1-9/26/43-2
Arvamuse edastamine
Edastasite Kaitseressursside Ametile arvamuse avaldamiseks Kaitseministeeriumi 25.06.2026
dokumendi nr 5-1/26/14 "Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (961 SE)".
Kaitseressursside Amet tutvunud eelnõuga märgib järgmist:
Riigikogu liikmed on algatanud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega
soovitakse taastada tegevväelaste piirvanused varasemas ulatuses ja tegevteenistuspensioni
süsteem eesmärgiga tagada Kaitseväe juhtimisstruktuuri jätkusuutlikkus, säilitada sõjaline
oskusteave ning Eesti kaitsevõime pikaajaline toimivus.
Eelnõule lisatud seletuskirjas põhjendatakse piirvanuste taastamist väitega, et
vanaduspensionieaga võrdsustatud piirvanus ei võimalda kujundada toimivat reservjuhtide
süsteemi ning üle 60-aastased sõdurid, nooremallohvitserid ja nooremohvitserid on Kaitseväes
pigem erandlikud. Samuti leitakse, et tegevteenistuspensioni kaotamine on vähendanud
tegevväelaste motivatsiooni jätkata pikaajalist teenistust ning põhjustanud kogenud tegevväelaste
enneaegset lahkumist. Eelnõu kohaselt tekiks tegevteenistuspensioni õigus 50-aastaselt ning
tegevväelaste piirvanused oleks:
1) reamehest või madrusest kuni staabiveeblini – 55 aastat;
2) ülemveeblil – 60 aastat;
3) lipnikust kuni majori või kaptenmajorini – 55 aastat;
4) kolonelleitnandil, kolonelil, kaptenleitnandil ja mereväekaptenil – 60 aastat;
5) brigaadikindralist või kommodoorist kuni kindrali või admiralini – 65 aastat.
Kaitseressursside Ameti hinnangul ei toeta olemasolevad personaliandmed eelnõu seletuskirjas
esitatud väiteid. Vastupidi, statistika ja senine personalipraktika viitavad sellele, et kavandatavad
muudatused ei aitaks saavutada eelnõu eesmärke ning võivad mitmes aspektis anda soovitule
vastupidise tulemuse.
1. Pensioniõiguse tekkimine 50-aastaselt loob tugeva motivatsiooni teenistusest
lahkumiseks, mitte jätkamiseks
Eelnõu keskseks eelduseks on, et tegevteenistuspensioni taastamine motiveerib tegevväelasi
teenistuses kauem jätkama.
2 (7)
Tegevteenistuspensioni õiguse tekkimine 50-aastaselt kujuneb praktikas paljude tegevväelaste
jaoks karjääri loomulikuks lõpp-punktiks. Pensioniõiguse tekkimine juba 50-aastaselt loob
seetõttu täiendava motivatsiooni lahkuda teenistusest enne piirvanuse täitumist ning paljudel
juhtudel kasutatakse pensioniõiguse saabumist võimalusena lahkuda teenistusest ajal, mil isik on
veel täielikult töövõimeline ning konkurentsivõimeline ka tsiviiltööturul.
Eelneva kinnituseks näitab praktika, et pika staažiga ohvitserid ja vanemallohvitserid lahkuvad
teenistusest kohe, kui neil tekib õigus tegevteenistuspensionile, mitte siis, kui nad jõuavad
piirvanuseni. Enne 01.01.2020 teenistusse tulijatel on piirvanuseks 55, 60 või 65 eluaastat ning
tegevteenistuspensioni õigus tekib juba 50-aastaselt. Kogu lahkujate hulgas on enne piirvanuse
täitumist pensionile siirdujaid keskmiselt 15% aastas (45 tegevväelast aastas). Need tegevväelased
(peamiselt ohvitserid ja vanemallohvitserid) on pika karjääriga (vähemalt 20 aastat) keda on
Kaitseväel just vaja võimearenduste vaates aga kes pigem lahkuvad teenistusest pensionile. Seega
toimib tegevteenistuspension selles vanuse- ja karjäärigrupis (50-aastased ja 20-aastase
teenistusstaažiga) pigem varase lahkumise stiimulina kui teenistuses püsimise motivaatorina, kuna
isikul on majanduslikult kasumlikum saada samaaegselt tegevteenistuspensioni ja palka mujal
valdkonnas töötades. Kui tsiviilis on keskmine pensionile siirdumise vanus 64, siis Kaitseväes
juba 53.
Enne piirvanust tegevteenistusest lahkunud TV staažiga vähemalt 20 aastat (allikas: KRA, SAP)
Tegevteenistuspensioni taastamine ei võimaldaks lahendada tegevteenistusest lahkumise
probleemi pikemas perspektiivis ja tegevväelaste lahkumine teenistusest varases eas jätkub.
Olukorras, kus Kaitsevägi vajab kogenud juhte, instruktoreid ja spetsialiste ning personali
järelkasv on mitmes valdkonnas väljakutse, võib varajase pensionile jäämise võimaluse taastamine
motiveerida teenistusest lahkuma just neid inimesi, kelle teadmised ja kogemused on
organisatsioonile kõige väärtuslikumad. Seetõttu võib ettepanek soovitud eesmärgi asemel hoopis
süvendada mehitamise ja kompetentsi säilitamise probleeme.
2. Piirvanus vähendab motivatsiooni pikaajaliseks karjääriplaneerimiseks
Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud piirvanuste taastamist sellega, et vanemate tegevväelaste
teenistuses jätkamine takistaks süsteemselt nooremate edutamist.
Kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt on pärast 1. jaanuari 2020 teenistusse asunud
tegevväelaste piirvanuseks vanaduspensioniiga.
3 (7)
Tegevväelase teenistuskõlblikkus ei sõltu üksnes vanusest, vaid seda hinnatakse regulaarselt
tervisekontrollide, füüsiliste nõuete ja teenistuslike hindamiste kaudu. Üldise vanaduspensioniea
kehtestamine annab tegevväelasele kindlustunde jätkata teenistust seni, kuni tema tervislik seisund
ja füüsiline valmisolek seda võimaldab.
Piirvanuse kehtestamine annab tegevväelastele ette teada teenistuse maksimaalse kestuse.
Piirvanuse alandamisega väheneb motivatsioon investeerida pikaajalisse karjääri, kuna karjääri
lõpptähtaeg on ette määratud sõltumata tegelikust töövõimest või kompetentsist.
Viimase üheksa aasta tegevteenistusest lahkujate statistika:
Sõjaväelise auastme
põhiliik
Lahkunud Keskmine vanus Vanemad kui 55
Sõdur 672 25,2 0
Nooremallohvitser 1041 27,4 5
Vanemallohvitser 486 40,8 6
Nooremohvitser 360 34,5 7
Vanemohvitser 229 48,3 18
Kõrgemohvitser 9 50,8 neist vanemad kui 65
-0
2017 jaanuar kuni 2026 juuni tegevteenistusest lahkujad
Aastate 2017–2026 statistika kinnitab, et enamiku auastmegruppide puhul jääb tegevteenistusest
lahkumise keskmine vanus märkimisväärselt alla 55 eluaasta. Seetõttu ei mõjutaks piirvanuste
taastamine tegelikku personali voolavust ega aitaks kaasa Kaitseväe eesmärgile säilitada kogenud
personali. Samuti on ekslik arvata, et madalam piirvanus tagaks automaatselt Kaitseväe parema
mehitamise ja sujuvama juhtimistasandite järelkasvu.
Kokkuvõttes piirvanuste alandamine ei oma personalipoliitiliselt sisulist mõju, kuna piirvanuse
tõttu lahkujate arv on väga väike ning valdav enamus tegevväelasi lahkub teenistusest oluliselt
enne piirvanuse saabumist.
3. Tegevväelased hindavad motivatsioonimeetmeid, mis avaldavad kohest mõju
Kõrge kompetentsiga tegevväelaste hoidmine eeldab motiveerivat teenistuskeskkonda,
professionaalset juhtimist, paindlikke karjäärivõimalusi ning konkurentsivõimelist töötasu.
Andmed näitavad, et tegevteenistuspensioni puudumine ei ole mõjutanud tegevteenistusse
värbamist.
Tegevteenistusse asuvate endiste ajateenijate arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud
ning võrreldes 2018. aastaga ligikaudu kahekordistunud. Samuti on tegevväelaste koguarv olnud
pikaajalises kasvutrendis. Kuigi COVID-19 kriis põhjustas ajutise languse, on see tänaseks
kompenseeritud ning personaliareng on taas positiivsel kursil:
4 (7)
(Ajateenistusest tegevteenistusse võetud isikute arv 6 kuu jooksul ajateenistuse lõppemisest)
Allikas: KRA
Kaitseressursside Ameti hinnangul sõltub tegevväelaste arvu kasv eelkõige voolavuse kontrolli all
hoidmisest. Ohvitseride ja vanemallohvitseride voolavus on viimastel aastatel püsinud
eesmärgipärasel tasemel. Suurim väljakutse on nooremallohvitseride ja sõdurite segment, kus
suurem voolavus on osaliselt seotud tööturu üldiste tingimuste ja palgatasemega.
Kaitsevägi on rakendanud ulatuslikke alternatiivseid meetmeid tegevväelaste motiveerimiseks ja
teenistuses hoidmiseks. RKAK 2035 raames otsustati toetada tegevväelaste karjääri ja teenistuses
püsimist oluliste töötasu muudatuste ja raha eraldamisega. Antud otsused olid kantud asjaolust, et
eripensioneid uutele sisenejatele ei ole ja meetmed toetaks nende teenistuses olemist.
Aastal 2025 suurendati tegevväelaste põhipalka erandkordselt 11%, s.h karjääriametikohtadel 14%
(positsioonikohtadel 5%):
5 (7)
Karjäär 30.04.2025 01.05.2025 Muutus Muutuse %
K-ohv 5 350,00 5 654,17
304,17 5,69%
V-ohv 3 365,65 3 734,11
368,46 10,95%
N-ohv 2 453,60 2 703,34
249,74 10,18%
Ohv kokku 2 928,74 3 201,04
272,30 9,30%
V-allohv 2 324,39 2 654,17
329,78 14,19%
N-allohv 1 636,54 1 833,47
196,93 12,03%
Allohv kokku 1 929,32 2 244,79
315,47 16,35%
Sõdur 1 450,00 1 662,19
212,19 14,63%
Karjäär kokku 2 270,97 2 576,23
305,26 13,44%
Positsioon 30.04.2025 01.05.2025 Muutus Muutuse %
kokku 2 491,77 2 608,70
116,93 4,69%
TV kokku 30.04.2025 01.05.2025 Muutus Muutuse %
kokku 2 323,42 2 584,06
260,64 11,22%
Lisaks põhipalkade suurendustele on alates 2026. aasta märtsist rakendatud täiendavaid lisatasusid
tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära ja omandatud kvalifikatsiooni eest.
Tegevteenistuses oldud aja eest makstakse lisatasu 10-aastase staaži puhul 10%, 15-aastase staaži
puhul 15% ja 20-aastase staaži puhul 20%. Piirkondliku eripära eest makstakse lisatasu neile,
kelle ametikoht asub piirkonnas, kuhu pigem ei soovita minna ja seetõttu tekib ametikohtade
mehitamisega raskusi. Kvalifikatsiooni omandamise eest makstakse lisatasu siis, kui tegevväelane
hoiab oma kvalifikatsiooni ajakohasena ning seetõttu ei pea Kaitsevägi vastavat oskusteavet
tsiviilist sisse ostma. Selliseks erialaks on näiteks mootorsõidukidiagnostik.
Nende meetmete tulemusena võib teatud ametikohtadel ja piirkondades teenistuses olevate
tegevväelaste palk olla enam kui 40% suurem, kui see oli 2025. aasta alguses.
Kaitsevägi on teinud teadliku strateegilise otsuse asendada tegevteenistuspension tööealisi
motiveerivate meetmetega. Need otsused lähtusid põhimõttest, et tegevväelast tuleb motiveerida
teenistuses olema täna, mitte hüvitada teenistust tulevikus pensioniga. Motiveeriv sissetulek
mõjutab nii värbamist kui ka teenistuses püsimist oluliselt enam kui kauges tulevikus saadav
pension.
Kui tegevteenistuspension taastada, tuleks paratamatult ümber hinnata kogu senine
tasustamismudel. See tähendaks, et osa viimastel aastatel rakendatud palga- ja
motivatsioonimeetmetest tuleks vähendada või neist loobuda, mis omakorda nõrgendaks tänast
personali hoidmise süsteemi.
6 (7)
4. Tegevteenistuspensioni ei saa käsitleda üksnes Kaitseväe sisemise küsimusena
Eripensionite reformiga alustati 2016. aastal. Toonaste otsuste kohaselt ei teki alates 1. jaanuarist
2020 eripensioni õigust politsei-, pääste-, kaitseväe- ja prokuratuuriteenistusse asunuile.
Eripensionide reformi üheks eesmärgiks oli vähendada tulevikus kasvavaid pensionikulusid ning
kujundada pensionisüsteem jätkusuutlikumaks ja võrdsemaks. Tegevteenistuspensioni taastamine
tähendaks sellest eesmärgist taganemist ning looks riigile täiendava pikaajalise kulukohustuse.
Oluline on märkida, et eripensionide süsteemi taastamine ühele ametigrupile tekitaks vältimatult
surve kaaluda samalaadsete õiguste taastamist ka teistele avaliku sektori ametitele, kelle
eripensionid on varasemalt kaotatud või ümber kujundatud. Selline areng tooks kaasa ulatusliku
täiendava finantskoormuse riigieelarvele ning kahjustaks pensionisüsteemi ühtsust ja
läbipaistvust.
Arvestades, et kaitsekulutused on piiratud ressurss, vähendaks pensionikulude suurenemine
tulevikus võimalusi suunata vahendeid Kaitseväe tegeliku sõjalise võimekuse arendamisse,
sealhulgas relvastusse, varustusse, laskemoona, taristusse ja väljaõppesse.
Täna on Kaitseministeeriumil vajadus rahastada tegevväelaste pensione aastas enam kui 30 mln€
eest. Järgneva kümne aasta jooksul on valitsemisala kulu pensionitele ca 470mln€:
Tegevteenistuspensioni ja piirvanuste taastamise vajadust tuleb hinnata eelkõige selle järgi, kas
need aitavad lahendada Kaitseväe tegelikke personaliväljakutseid. Esitatud statistika näitab, et
seda need meetmed ei teeks. Vastupidi –andmed viitavad sellele, et värbamine on olnud edukas ka
pärast eripensioni kaotamist, piirvanused ei ole tegelik lahkumise põhjus ning
tegevteenistuspension soodustab just nende pika kogemusega tegevväelaste lahkumist, kelle
teenistuses püsimine on Kaitseväe arenguks kõige olulisem. Samal ajal on riik juba loonud uue,
pikaaegset teenistust toetava motivatsioonisüsteemi ning investeerinud sellesse märkimisväärseid
vahendeid. Sellest tulenevalt ei ole tegevteenistuspensioni ega varasemate piirvanuste taastamine
põhjendatud ei personali juhtimise, Kaitseväe võimearenduse ega riigirahanduse seisukohast.
7 (7)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Saareke
personaliõiguse valdkonna juht