Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“

eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Käesoleva eelnõuga muudetakse kolme Vabariigi Valitsuse määrust, mis on seotud Riigikogus

17. juuni 2026. a vastuvõetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (898 SE) eelnõus tehtavate muudatustega (edaspidi

seaduseelnõu). Muudetavad Vabariigi Valitsuse määrused on järgmised:

• Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määrus nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre,

sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise

kord“;

• Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määrus nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja

andmise kord“;

• Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud

politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“.

Seaduseelnõuga riigipiiri seaduse § 14 lõike 1 punkti 6 kehtetuks tunnistamise tõttu on vaja

teha asjakohane muudatus ka Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. aasta määruse nr 194 „Laevade

ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse

sisenemise ja neist väljumise kord“ § 3 lõikes 1, jättes nende erandite loetelust, millal välisriigi

tsiviillaev võib sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda, punkerdamise. See tähendab,

et alates eelnõu jõustumisest ei või välisriigi tsiviillaev sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt

väljuda punkerdamiseks ilma Kaitseväe nõusolekuta.

Seaduseelnõus teatud ülesandeid täitvatele riigilaevadele mitmekordse loa andmise võimaluse

andmise tõttu on vaja asjakohane muudatus teha ka Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta

määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ § 3 lõikes 2, lisades

mitmekordse loa saajate hulka seaduseelnõus nimetatud riigilaevad. Mitmekordse laevaloa

taotlemist lihtsustatakse Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide

piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele.

Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud

politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/128052022001) tunnistatakse kehtetuks volitusnormi (MSOS §

19 lõige 7) kehtetuks tunnistamise tõttu.

Käesoleva eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu ettevõtjate halduskoormus seoses sellega,

et punkerdamise eesmärgil sisemerre sisenemiseks on vaja saada Kaitseväe luba, ei kasva. Loa

saamise nõue on kehtivas õiguses sätestatud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr

51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu

ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada“ § 6 lõikes 3, mille kohaselt

on vaja käitlemiseks, sealhulgas punkerdamiseks, Kaitseväe luba.

Välisriigi tsiviillaeva sisemere läbimiseks, sinna sisenemiseks või sealt väljumiseks

punkerdamise eesmärgil loa küsimise kohustus annab parema ülevaate, millised laevad meie

rannikule lähenevad ning ühtlasi annab see võimaluse julgeolekuhinnangust lähtuvalt loobuda

selle loa andmisest ning tagada seeläbi parem riigi julgeolek.

Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine aitab vähendada nii halduskoormust kui ka

riigiasutuste töökoormust, sest menetletavate lubade hulk väheneb.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakond

([email protected]) koostöös Kaitseväega. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud

Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnik ([email protected]). Eelnõule

tehakse keeletoimetus enne eelnõu esitamist Vabariigi Valitsuse istungile.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1. Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade

sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist

väljumise kord“ (edaspidi määrus nr 194) § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud õigus siseneda

sisemerre või piiriveekogu Eestile kuuluvatesse vetesse punkerdamise eesmärgil tunnistatakse

kehtetuks. Määruse nr 194 muudatus on seotud RiPS § 14 lõike 1 punkti 6 muudatusega, milles

oli sätestatud, et välisriigi tsiviillaev võib sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda

punkerdamiseks; ning sama paragrahvi lõikes 11 oli sätestatud, et lõikes 1 nimetamata juhtudel

võib välisriigi tsiviillaev sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda Kaitseväe nõusolekul.

See tähendab, et enne seaduseelnõu muudatuse jõustumist kehtiva seaduse sõnastuse järgi ei

pidanud laev küsima nõusolekut sisemerre sisenemiseks punkerdamise eesmärgil. Samas aga

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike

ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel

transiidina vedada“ § 6 lõike 3 kohaselt peab Kaitseväelt punkerdamiseks loa küsima – need

erinevad normid tekitasid õigusselgusetust, justkui võiks välisriigi laev siseneda sisemerre

punkerdamiseks ilma vastava loata.

Kuna punkerdamiseks on nagunii kehtiva õiguse kohaselt vaja Kaitseväe luba, siis võetakse

punkerdamine välja nende tegevuste hulgast, milleks välisriigi tsiviillaev ei pea saama

Kaitseväelt nõusolekut, et sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt väljuda.

Eelnõu § 2. Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa

taotlemise ja andmise kord“ muutmise tulemusena lihtsustub laevaloa taotlemine Eestiga

koostööd tegevate Euroopa Liidu liikmesriikidele (edaspidi EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna

(edaspidi EMP) lepinguriikidele kuuluvate laevade jaoks. Näiteks Norra piirivalvelaevad või

jäämurdetöid tegevad Soome ja Norra laevad. Nimelt võimaldatakse EL-i liikmesriigi ja EMP

lepinguriigi laevale, mis täidab ranniku- ja piirivalvefunktsiooni või teeb jäämurdetöid, anda

mitmekordne laevaluba. Kehtiva korra järgi ei ole Välisministeeriumil võimalik väljastada

mitmekordset luba ja seetõttu peavad nimetatud laevad iga kord taotlema uue laevaloa. Kui

eelnõukohane säte jõustub, võib EL liikmesriik või EMP lepinguriik taotleda nendele laevadele

niinimetatud aastase laevaloa, mis vähendab muu hulgas Välisministeeriumi, EL-i liikmesriigi

ja EMP lepinguriigi töökoormust, samuti nende asutuste töökoormust, kes loataotlusi

kooskõlastavad, nagu näiteks Kaitseministeerium.

RiPS § 141 lõikes 1 sätestatud laevalube väljastatakse ka muudele laevadele, kuid nende puhul

jäetakse kehtima kohustus taotleda uus laevaluba iga kord, kui nad Eesti sisemerre sisenevad.

Kuna laeva lastiks võivad olla tuumaseade või -relv või radioaktiivsed jäätmed, on oht ja risk

üsna suured, mistõttu tuleb ette teada, kui selline laev soovib Eesti sisemerre ja tõenäoliselt ka

sadamasse tulla, et olla valmis võimalikeks õnnetusteks. Praktika on näidanud, et muid

riigilaevu soovib sisemerre tulla harva, mistõttu puudub ka vajadus väljastada nendele

mitmekordseid laevalubasid.

Eelnõu § 3. Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari

soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise

nõuded“ tunnistatakse kehtetuks, sest neid laevu, millele see määrus kohalduks, on vaid kaks

ning nende suhtes on vajadus kehtestada erandeid ära langenud. Määruses olid kehtestatud

nõuded vaid enne 2011. a 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laevade side- ja

navigatsioonivahenditega seadistamisele ja varustamisele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Eelnõu § 1 kehtestamise tulemusel peab välisriigi tsiviillaev sisemere läbimiseks, sisenemiseks

või sealt väljumiseks punkerdamise eesmärgil luba küsima – kuna juba kehtiva Vabariigi

Valitsuse määruse nr 51 kohaselt luba punkerdamiseks küsitakse, siis see märkimisväärset mõju

ettevõtjate halduskoormusele ja asutuste töökoormusele ei avalda.

Eelnõu § 1 rakendamise mõju keskkonnale on eeldatavasti pigem positiivne, sest muudatuse

tulemusel on tagatud parem mereolukorrateadlikkus. Punkerdamine on tegevus, mis halbade

asjade kokkulangemise, hooletuse või tahtluse tõttu võib põhjustada suure merereostuse.

Merekeskkonna kaitse eesmärgil ei tohiks punkerdamine ega laevalt laevale ümberlaadimine

olla tegevused, mida võib lubada laevadel ilma sellekohase kontrollita teha – loa küsimisega

tagatakse parem mereolukorrateadlikkus.

Eelnõu § 1 rakendamisel on väike positiivne mõju riigi julgeolekule tulenevalt sellest, et on

parem ülevaade nendest laevast, mis soovivad siseneda sisemerre. Teisalt on võimalus keelata

nendel laevadel sisemerre sisenemine, mida tuginedes julgeolekukaalutlusele Eesti sisemerre

lubada ei saa.

Eelnõu §-s 2 kehtestatav mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine aitab vähendada nii

halduskoormust kui ka riigiasutuste töökoormust. Muudatuse tulemusena lihtsustub laevaloa

taotlemine Eestiga koostööd tegevate EL-i liikmesriikidele ja EMP lepinguriikidele kuuluvate

laevade, nagu näiteks Norra piirivalvelaevade jaoks, samuti juhul, kui jäämurdetööd tellitakse

välisriigist, näiteks Soomest või Norrast. Kuna mitme loa asemel on vaja taotleda aastas üks,

väheneb seetõttu ka töökoormus Välisministeeriumis ning Kaitseministeeriumis.

Eelnõu § 2 rakendamise mõju välissuhetele on pigem marginaalne ent positiivne, sest

mitmeaastaste laevalubade andmisega väheneb nende riikide, kes neid lube taotlevad, eelkõige

näiteks Norra ja Soome, halduskoormus seoses laevaloa taotlemise menetlusega.

Eelnõu §-ga 3 Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määruse nr 59 kehtetuks tunnistamine

märkimisväärset mõju ei oma.

Määruse rakendamisel ei ole otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldusele puudub. Määrusel puudub mõju regionaalarengule ning

sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Riigikantseleile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning

arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Politsei- ja Piirivalveametile ning Välisluureametile.

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“

eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Käesoleva eelnõuga muudetakse kolme Vabariigi Valitsuse määrust, mis on seotud Riigikogus

17. juuni 2026. a vastuvõetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (898 SE) eelnõus tehtavate muudatustega (edaspidi

seaduseelnõu). Muudetavad Vabariigi Valitsuse määrused on järgmised:

• Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määrus nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre,

sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise

kord“;

• Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määrus nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja

andmise kord“;

• Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud

politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“.

Seaduseelnõuga riigipiiri seaduse § 14 lõike 1 punkti 6 kehtetuks tunnistamise tõttu on vaja

teha asjakohane muudatus ka Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. aasta määruse nr 194 „Laevade

ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse

sisenemise ja neist väljumise kord“ § 3 lõikes 1, jättes nende erandite loetelust, millal välisriigi

tsiviillaev võib sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda, punkerdamise. See tähendab,

et alates eelnõu jõustumisest ei või välisriigi tsiviillaev sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt

väljuda punkerdamiseks ilma Kaitseväe nõusolekuta.

Seaduseelnõus teatud ülesandeid täitvatele riigilaevadele mitmekordse loa andmise võimaluse

andmise tõttu on vaja asjakohane muudatus teha ka Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta

määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ § 3 lõikes 2, lisades

mitmekordse loa saajate hulka seaduseelnõus nimetatud riigilaevad. Mitmekordse laevaloa

taotlemist lihtsustatakse Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide

piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele.

Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud

politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/128052022001) tunnistatakse kehtetuks volitusnormi (MSOS §

19 lõige 7) kehtetuks tunnistamise tõttu.

Käesoleva eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu ettevõtjate halduskoormus seoses sellega,

et punkerdamise eesmärgil sisemerre sisenemiseks on vaja saada Kaitseväe luba, ei kasva. Loa

saamise nõue on kehtivas õiguses sätestatud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr

51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu

ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada“ § 6 lõikes 3, mille kohaselt

on vaja käitlemiseks, sealhulgas punkerdamiseks, Kaitseväe luba.

Välisriigi tsiviillaeva sisemere läbimiseks, sinna sisenemiseks või sealt väljumiseks

punkerdamise eesmärgil loa küsimise kohustus annab parema ülevaate, millised laevad meie

rannikule lähenevad ning ühtlasi annab see võimaluse julgeolekuhinnangust lähtuvalt loobuda

selle loa andmisest ning tagada seeläbi parem riigi julgeolek.

Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine aitab vähendada nii halduskoormust kui ka

riigiasutuste töökoormust, sest menetletavate lubade hulk väheneb.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakond

([email protected]) koostöös Kaitseväega. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud

Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnik ([email protected]). Eelnõule

tehakse keeletoimetus enne eelnõu esitamist Vabariigi Valitsuse istungile.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1. Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade

sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist

väljumise kord“ (edaspidi määrus nr 194) § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud õigus siseneda

sisemerre või piiriveekogu Eestile kuuluvatesse vetesse punkerdamise eesmärgil tunnistatakse

kehtetuks. Määruse nr 194 muudatus on seotud RiPS § 14 lõike 1 punkti 6 muudatusega, milles

oli sätestatud, et välisriigi tsiviillaev võib sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda

punkerdamiseks; ning sama paragrahvi lõikes 11 oli sätestatud, et lõikes 1 nimetamata juhtudel

võib välisriigi tsiviillaev sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda Kaitseväe nõusolekul.

See tähendab, et enne seaduseelnõu muudatuse jõustumist kehtiva seaduse sõnastuse järgi ei

pidanud laev küsima nõusolekut sisemerre sisenemiseks punkerdamise eesmärgil. Samas aga

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike

ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel

transiidina vedada“ § 6 lõike 3 kohaselt peab Kaitseväelt punkerdamiseks loa küsima – need

erinevad normid tekitasid õigusselgusetust, justkui võiks välisriigi laev siseneda sisemerre

punkerdamiseks ilma vastava loata.

Kuna punkerdamiseks on nagunii kehtiva õiguse kohaselt vaja Kaitseväe luba, siis võetakse

punkerdamine välja nende tegevuste hulgast, milleks välisriigi tsiviillaev ei pea saama

Kaitseväelt nõusolekut, et sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt väljuda.

Eelnõu § 2. Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa

taotlemise ja andmise kord“ muutmise tulemusena lihtsustub laevaloa taotlemine Eestiga

koostööd tegevate Euroopa Liidu liikmesriikidele (edaspidi EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna

(edaspidi EMP) lepinguriikidele kuuluvate laevade jaoks. Näiteks Norra piirivalvelaevad või

jäämurdetöid tegevad Soome ja Norra laevad. Nimelt võimaldatakse EL-i liikmesriigi ja EMP

lepinguriigi laevale, mis täidab ranniku- ja piirivalvefunktsiooni või teeb jäämurdetöid, anda

mitmekordne laevaluba. Kehtiva korra järgi ei ole Välisministeeriumil võimalik väljastada

mitmekordset luba ja seetõttu peavad nimetatud laevad iga kord taotlema uue laevaloa. Kui

eelnõukohane säte jõustub, võib EL liikmesriik või EMP lepinguriik taotleda nendele laevadele

niinimetatud aastase laevaloa, mis vähendab muu hulgas Välisministeeriumi, EL-i liikmesriigi

ja EMP lepinguriigi töökoormust, samuti nende asutuste töökoormust, kes loataotlusi

kooskõlastavad, nagu näiteks Kaitseministeerium.

RiPS § 141 lõikes 1 sätestatud laevalube väljastatakse ka muudele laevadele, kuid nende puhul

jäetakse kehtima kohustus taotleda uus laevaluba iga kord, kui nad Eesti sisemerre sisenevad.

Kuna laeva lastiks võivad olla tuumaseade või -relv või radioaktiivsed jäätmed, on oht ja risk

üsna suured, mistõttu tuleb ette teada, kui selline laev soovib Eesti sisemerre ja tõenäoliselt ka

sadamasse tulla, et olla valmis võimalikeks õnnetusteks. Praktika on näidanud, et muid

riigilaevu soovib sisemerre tulla harva, mistõttu puudub ka vajadus väljastada nendele

mitmekordseid laevalubasid.

Eelnõu § 3. Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari

soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise

nõuded“ tunnistatakse kehtetuks, sest neid laevu, millele see määrus kohalduks, on vaid kaks

ning nende suhtes on vajadus kehtestada erandeid ära langenud. Määruses olid kehtestatud

nõuded vaid enne 2011. a 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laevade side- ja

navigatsioonivahenditega seadistamisele ja varustamisele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Eelnõu § 1 kehtestamise tulemusel peab välisriigi tsiviillaev sisemere läbimiseks, sisenemiseks

või sealt väljumiseks punkerdamise eesmärgil luba küsima – kuna juba kehtiva Vabariigi

Valitsuse määruse nr 51 kohaselt luba punkerdamiseks küsitakse, siis see märkimisväärset mõju

ettevõtjate halduskoormusele ja asutuste töökoormusele ei avalda.

Eelnõu § 1 rakendamise mõju keskkonnale on eeldatavasti pigem positiivne, sest muudatuse

tulemusel on tagatud parem mereolukorrateadlikkus. Punkerdamine on tegevus, mis halbade

asjade kokkulangemise, hooletuse või tahtluse tõttu võib põhjustada suure merereostuse.

Merekeskkonna kaitse eesmärgil ei tohiks punkerdamine ega laevalt laevale ümberlaadimine

olla tegevused, mida võib lubada laevadel ilma sellekohase kontrollita teha – loa küsimisega

tagatakse parem mereolukorrateadlikkus.

Eelnõu § 1 rakendamisel on väike positiivne mõju riigi julgeolekule tulenevalt sellest, et on

parem ülevaade nendest laevast, mis soovivad siseneda sisemerre. Teisalt on võimalus keelata

nendel laevadel sisemerre sisenemine, mida tuginedes julgeolekukaalutlusele Eesti sisemerre

lubada ei saa.

Eelnõu §-s 2 kehtestatav mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine aitab vähendada nii

halduskoormust kui ka riigiasutuste töökoormust. Muudatuse tulemusena lihtsustub laevaloa

taotlemine Eestiga koostööd tegevate EL-i liikmesriikidele ja EMP lepinguriikidele kuuluvate

laevade, nagu näiteks Norra piirivalvelaevade jaoks, samuti juhul, kui jäämurdetööd tellitakse

välisriigist, näiteks Soomest või Norrast. Kuna mitme loa asemel on vaja taotleda aastas üks,

väheneb seetõttu ka töökoormus Välisministeeriumis ning Kaitseministeeriumis.

Eelnõu § 2 rakendamise mõju välissuhetele on pigem marginaalne ent positiivne, sest

mitmeaastaste laevalubade andmisega väheneb nende riikide, kes neid lube taotlevad, eelkõige

näiteks Norra ja Soome, halduskoormus seoses laevaloa taotlemise menetlusega.

Eelnõu §-ga 3 Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määruse nr 59 kehtetuks tunnistamine

märkimisväärset mõju ei oma.

Määruse rakendamisel ei ole otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldusele puudub. Määrusel puudub mõju regionaalarengule ning

sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Riigikantseleile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning

arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Politsei- ja Piirivalveametile ning Välisluureametile.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

01.07.2026 nr 5-3/26/5

Kliimaministeerium Siseministeerium Rahandusministeerium Riigikantselei Välisministeerium Kaitsevägi Politsei- ja Piirivalveamet Välisluureamet Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu. Palume teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Vabariigi Valitsuse määrus "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine" eelnõu

Vabariigi Valitsuse määrus "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine" eelnõu seletuskiri