<

OTSUS

Vaidlustusasja number

120-26/303358

Otsuse kuupäev 01.07.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Reisieksperdi Aktsiaseltsivaidlustus Riigi Tugiteenuste

Keskuse riigihankes „Ürituste korraldamine

Sotsiaalkindlustusametile“ (viitenumber 303358)

Reisieksperdi Aktsiaseltsi pakkumuse tagasilükkamise

otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Reisieksperdi Aktsiaselts, esindaja

vandeadvokaat Mart Parind

Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Madina Talu

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada Reisieksperdi Aktsiaseltsi vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes

„Ürituste korraldamine Sotsiaalkindlustusametile“ (viitenumber 303358) ja tunnistada

kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse otsus Reisieksperdi Aktsiaseltsi pakkumuse

tagasilükkamiseks.

2. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Reisieksperdi Aktsiaseltsi kasuks välja tasutud riigilõiv

1280 eurot ja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud 2321,22 eurot

(käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.03.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

(edaspidi RHR) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega läbiviidava riigihanke „Ürituste

korraldamine Sotsiaalkindlustusametile“ (viitenumber 303358) (edaspidi Riigihange)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid, sh Sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetluse kord (edaspidi Kord).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 21.04.2026, esitasid pakkumused kuus pakkujat, teiste

hulgas Reisieksperdi Aktsiaselts.

2. 21.05.2026 otsusega lükkas Hankija Reisieksperdi Aktsiaseltsi pakkumuse tagasi.

3. 01.06.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Reisieksperdi Aktsiaseltsi (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele lükata

Reisieksperdi Aktsiaseltsi pakkumus tagasi.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 08.06.2026 kirjaga nr 12.2-10/120 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses ning andis täiendavate

seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 11.06.2026 ja neile vastamiseks

16.06.2026. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja

menetluskulude nimekirja Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukohta Hankija.

5. Käesolevas otsuses on käsitletud andmeid, mida Vaidlustaja peab oma ärisaladusteks. RHS

ei näe ette, et kogu vaidlustusmenetluse saaks kinniseks kuulutada, vaidlustuskomisjoni otsus

tuleb üles laadida RHR-i. Vaidlustaja ärisaladuse kaitseks on vaidlustuskomisjon koostanud

käesolevast otsusest kaks versiooni:

1) otsuse täielik versioon, millest Vaidlustaja ärisaladusi sisaldavaid osi eemaldatud

pole, tehakse teatavaks Vaidlustajale ja Hankijale;

2) otsuse versioon, millest on eemaldatud Vaidlustaja ärisaladust puudutavad osad, mis

on tähistatud märkega [Vaidlustaja ärisaladus] laaditakse üles RHR-i.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Vaidlustaja, Reisieksperdi Aktsiaselts, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

6.1. 28.04.2026 esitas Hankija Vaidlustajale RHS § 115 lg 1 alusel päringu, paludes selgitada,

millega on põhjendatud Vaidlustaja konkurentidega võrreldes madalam teenustasu protsent.

Vaidlustaja vastas järgmisel päeval.

6.2. 21.05.2026 otsusega lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasi, asudes seisukohale, et

Vaidlustaja pakkumus rikub Riigihankes kehtestatud hankevälise ristsubsideerimise keeldu.

See otsus on õigusvastane.

6.3. Riigihanke esemeks on ürituste korraldamise teenuse osutamine, mis on oma olemuselt

suuresti vahendusteenus. Seda ilmestab ka asjaolu, et ainus rahaliselt mõõdetav

hindamiskriteerium oli Ürituse korraldusteenuse teenustasu protsent ostetud teenuse

maksumusest. Hankija on hindamiskriteeriumi kirjeldanud järgmiselt:

Teenustasu lisatakse teenuse osutaja poolt vahendatava teenuse sisseostuhinnale

protsentuaalse väärtusena ning see sisaldab endas kõiki teenuse osutamisega seotud teenuse

osutaja kulusid, sealhulgas teenustasu, käsitlustasu, broneerimistasu, väljastamistasu vms.

3 (12)

Teenustasu lisamine ei ole lubatud teistelt isikutelt vahetult tellija teenindamiseks soetatud

kaupade ja teenuste sisseostuarvel välja toodud lõivudele ja maksudele. Negatiivse väärtusega

teenustasu protsente ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus lugeda

mittevastavaks ning tagasi lükata. Pakkujal ei ole pakkumuse esitamisel lubatud esitatavaid

maksumusi hankeväliselt ristsubsideerida. Pakkumus, milles on kasutatud maksumuse

esitamisel ristsubsideerimist, lükatakse tagasi.

6.4. Teenustasu protsendi näol ei ole tegemist ühe fikseeritud summaga, mille puhul oleks

võimalik teha konkreetseid kalkulatsioone, nagu nt tunnihinna korral. Tunnihinna puhul on

üldjuhul kontrollitav, kas pakutud hinnaga on võimalik teenuse osutamisega seonduvad kulud

katta või mitte. Seevastu vahendustasu protsent sõltub osutatava teenuse maksumusest ning

suurel määral ka teenusepakkuja efektiivsusest teenuse osutamisel. Madal teenustasu protsent

ei tähenda iseenesest, et pakkumus oleks alapakkumus või tegemist oleks ristsubsideerimise

keeldu rikkuva pakkumusega. Hankijal tuleb hinnata seda, kas pakkumuse maksumus katab

pakkuja omakulud konkreetse pakkuja tegeliku kulustruktuuri ja pakkumuse kujunemise aluste

põhjal. Pelgalt võrdlus teiste pakkujate teenustasu protsendiga ei võimalda teha paikapidavaid

järeldusi konkreetse pakkumuse osas.

6.5. Korra p-i 6.6 kohaselt: Pakkujal ei ole pakkumuse esitamisel lubatud esitatavaid

maksumusi hankeväliselt ristsubsideerida. Pakkumus, milles on kasutatud maksumuse

esitamisel ristsubsideerimist, lükatakse tagasi. Seega on Riigihankes kehtestanud hankevälise

ristsubsideerimise keeld.

Ristsubsideerimise keeld on pakkumuse vastavustingimus, mistõttu allub keelu kontroll RHS

§-ile 114. Ristsubsideerimist ei saa kontrollida läbi alapakkumuse instituudi, mida reguleerib

RHS § 115. Hankija poolt oleks olnud kohane küsida Vaidlustajalt pakkumuste vastavuse

kontrollimise etapis selgitusi selle kohta, mis seondub otseselt ja üheselt hankevälise

ristsubsideerimisega. Hankija seda ei teinud.

6.6. Hankija ei kontrollinud Vaidlustaja pakkumuse vastavust hankevälise ristsubsideerimise

keelule, vaid pöördus Vaidlustaja poole RHS §-i 115 alusel alapakkumuse kontrollimiseks

päringuga: Palume selgitada pakkumuses esitatud Ürituse korraldusteenuse teenustasu

protsent ostetud teenuse maksumusest, mis on teistest pakkujatest oluliselt odavam, arvestades

valdkonnas spetsialistidele makstavaid tasusid jm tekkivaid kulusid (Riigihangete seadus § 115,

lg 1.). Seega pidi Vaidlustaja päringule vastates lähtuma madala maksumusega pakkumuse

kontrolli eesmärgist ning Hankija küsimustest ei saanud Vaidlustaja järeldada, et Hankija

hindab vastuste põhjal hoopis pakkumuse vastavust hankevälise ristsubsideerimise keelule.

6.7. Hankija ei andnud Vaidlustajale võimalust tõendada oma pakkumuse vastavust

ristsubsideerimise keelule ega viinud läbi sellekohast sisulist kontrolli. Hankija järeldus selle

kohta, kas Vaidlustaja pakkumus järgib ristsubsideerimise keeldu, on tehtud irrelevantsete

kaalutluste ja puuduliku teabe pinnalt.

6.8. Ristsubsideerimise keelu kontroll peab olema sisuline. Selleks peab hankija kindlaks

tegema selle, kas maksumuses on kõik kulud kajastatud. Hankeväline ristsubsideerimine

tähendab, et maksumuses arvestatakse selle hanke väliste rahastusallikatega.

Vaidlustuskomisjoni selgituste kohaselt seda, et pole tegemist välise subsideerimisega, saab

eelkõige kontrollida nii, et kui kogumaksumuses on arvestatud ka kasumiga, siis on väike

tõenäosus, et toimub väline subsideerimine. Samas ei sea keeld piiranguid pakkuja kasumi

suurusele ega sellele, kuidas pakkumuse hinnastamisprotsess on üles ehitatud. Hankelepingu

välise ristsubsideerimise korral on isegi lubatav, kui pakkuja katab ära vaid n-ö lepingu

omahinna ega teeni kasumit.

4 (12)

Vaidlustaja kinnitas alapakkumuse kontrolli käigus, et tema pakkumus sisaldab kasumit, mis

annab indikatsiooni, et tegemist ei ole hankevälise ristsubsideerimisega.

6.9. Hankija järeldus, et Vaidlustaja pakkumus rikub hankevälise ristsubsideerimise keeldu,

põhineb mitmel ekslikul tõlgendusel Vaidlustaja selgitustest.

Hankija leiab Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjenduses:

Hankija hinnangul on Reisieksperdi selgituses viidatud [Vaidlustaja ärisaladus] käsitletav

ristsubsideerimisena, mida tõendab ka 6 pakkumuse võrdluses märgatav hinnaerinevus. [---].

Reisieksperdi pakkumuse alusel ei teki hankijal kindlust, et hankijalt küsitav teenustasu katab

teenuse tegelikke kulusid. Pakkuja selgitustest nähtub hoopiski, et hankijalt küsitav teenustasu

iseseisvalt ei kata hankelepingu täitmisega seotud kulusid ning oluline osa kulude katmisest

põhineb [Vaidlustaja ärisaladus].

6.10. Hankija on tõlgendanud Vaidlustaja selgitusi ekslikult ning omistanud neile sisu, mida

neist ei tulene. Vaidlustaja selgitas järgmist: [Vaidlustaja ärisaladus].

Eeltoodud selgitusest ei saa järeldada hankevälist ristsubsideerimist. Tegemist on konkreetse

hankelepingu täitmisel [Vaidlustaja ärisaladus], võimaldades hankijale saada teenust

soodsamalt.

6.11. Hankija on pidanud Vaidlustaja pakkumuses esitatud protsendimäära erinevust võrreldes

teiste pakkujate pakkumustega indikatsiooniks, et Vaidlustaja pakkumus rikub

ristsubsideerimise keeldu. Ainuüksi see asjaolu ei võimalda teha järeldust ristsubsideerimise

keelu rikkumise kohta. Vaidlustaja lähtus protsendimäära kujundamisel pikaaegsest

kogemusest vastavas valdkonnas – Hankija kirjeldatud sarnaste sündmuste korraldamine on

üldjuhul standardne tegevus, mille ettevalmistamine ja korraldamine ei ole ajamahukas. Sellise

teenuse osutamisele kulub tavapäraselt ca [Vaidlustaja ärisaladus], mida peegeldab ka

Vaidlustaja esitatud vahendustasu protsent. Erinevused pakkumuste hinnastamises võivad

tuleneda pakkujate erinevatest ärimudelitest, kulustruktuurist, riskihinnangutest,

tuluprognoosidest või muudest majanduslikest kaalutlustest. Ristsubsideerimise keelu järgimist

saab kontrollida üksnes kõrvutades Vaidlustaja pakkumust ning kulujaotuse kohta esitatud

selgitusi vastavustingimuses sätestatud nõuetega, mitte aga teiste pakkujate pakutud teenustasu

protsendimääradega.

6.12. Olukorras, kus Hankija tegi Vaidlustajale ristsubsideerimise keelu kontrolli kontekstis

asjakohatu selgituspäringu, millele antav vastus ei saanudki anda kõiki ristsubsideerimise keelu

järgimist puudutavaid vastuseid, avaldas Hankija, et tal ei tekkinud kindlust ristsubsideerimise

keelu järgimise osas. Sellises situatsioonis – ja arvestades, et ristsubsideerimise kontroll ei ole

n-ö usuküsimus, vaid faktiküsimus (keeldu kas on järgitud või rikutud) – pidanuks Hankija

küsima Vaidlustajalt täiendavaid ja asjakohaseid selgitusi, mitte asuma oma teadmistelünki ise

vääralt täitma.

Hankija rajas oma otsuse ekslikele eeldustele ja puudulikult välja selgitatud asjaoludele,

mistõttu jõudis põhjendamatu järelduseni, et Vaidlustaja pakkumus rikub hankevälise

ristsubsideerimise keeldu. Kuna sellist rikkumist ei eksisteeri, puudus alus lükata Vaidlustaja

pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel tagasi.

6.13. 11.06.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

6.13.1. Hankija positsioon rajaneb mitmetel ekslikel ja eksitavatel õiguskäsitlustel ning asjasse

puutumatutel argumentidel.

6.13.2. Hankija toob vastuses välja, et oluline on eristada selgituspäringu tegemise alust ja

5 (12)

hilisemalt otsuse tegemise alust ning leiab, et ei pidanud esitama Vaidlustajale sisuliselt sama

küsimust ristsubsideerimise kontekstis uuesti. Hankija jätab tähelepanuta, et alapakkumuse

kontroll ja ristsubsideerimise kontroll on erinevad instituudid ning nende ese ei ole identne.

Samuti ei ole identsed selgitused ega asjaolud, mille alusel saab Hankija hinnata ühelt poolt

seda, kas tegemist on alapakkumusega, ning teiselt poolt seda, kas pakkumus vastab

ristsubsideerimise keelu nõuetele.

Alapakkumuse kontroll on ristsubsideerimise kontrollist laiem, kuna selle eesmärkideks on

kaitsta pakkujat hankija omavoli eest pakkumuse tagasilükkamisel, tagada hankijale õigus

hinnata hankelepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ja mitte sõlmida hankelepingut

majanduslikult ebamõistlikel tingimustel ja vältida konkurentsimoonutusi. Seevastu

ristsubsideerimise kontroll on suunatud sellele, millistest rahavoogudest kaetakse lepingu

täitmisega seotud kulud. Seetõttu eeldab ristsubsideerimise kontroll finantsandmete,

kalkulatsioonide ja muude majandusnäitajate sisulist analüüsi, kuivõrd üksnes nende alusel on

võimalik hinnata, kuidas pakkumuse täitmist tegelikult finantseeritakse. Hankija peab kindlaks

tegema selle, kas maksumuses on kõik kulud kajastatud. Konkreetsete arvandmete ja

kalkulatsioonide puudumisel taandub kontroll paratamatult oletustele.

6.13.3. Vaidlustajal puudus võimalus tõendada oma pakkumuse vastavust ristsubsideerimise

keelule, kuivõrd Hankija ei andnud talle selleks võimalust ega küsinud vastavaid selgitusi või

tõendeid. Hankija on õigesti aru saanud, et Vaidlustaja oleks ristsubsideerimise kontrolli raames

andnud hoopis teistsuguse vastuse. Kui Hankija oleks päringu teinud, viidates konkreetsetele

asjaoludele, mida ta soovib kontrollida, oleks Vaidlustaja esitanud vajalikud finantsandmed ja

arvutused, mille pinnalt oleks Hankija saanud hinnata ristsubsideerimise keelu järgimist.

6.13.4. Vaidlustaja ei ole väitnud, et ta polnud ristsubsideerimise keelust teadlik või ei pannud

seda tähele. Vastupidi, Vaidlustaja selgitas, et tema pakkumus ei ole ristsubsideerimise keeluga

vastuolus. Järelikult võttis Vaidlustaja seda keeldu oma pakkumuse kujundamisel arvesse.

Pakkujale võimaluse andmata jätmine oma pakkumuse vastavuse tõendamiseks ning

vastavustingimuse täitmise sisulise kontrolli tegemata jätmine on sisuline eksimus, mis toob

kaasa Hankija otsuse õigusvastasuse.

6.13.5. Hankeväline ristsubsideerimine tähendab, et maksumuses arvestatakse hankeväliste

rahastusallikatega. See ei tähenda, et omahinna kujunemisel ei võiks arvesse võtta kolmandatelt

isikutelt saadavaid soodustusi või muid majanduslikke hüvesid, mis mõjutavad teenuse hinda.

Ei ole määrav, kui suure soodustuse teeb pakkujale mõni alltöövõtja, tarnija või muu

koostööpartner, vaid see, milline on hankelepingu täitmise kogukulu pakkujale ning kas

pakutud hind võimaldab need kulud katta.

6.13.6. Hankija viited hankelepingu mõistele ei ole asjakohased. Hankija on ekslikult

järeldanud, et suhted ja tuluallikad, mis ei ole reguleeritud hankelepinguga, on hankevälised ja

viitavad ristsubsideerimisele. Ettevõtjatel on kulud ja lepingulised suhted, mis ei ole

hankelepinguga otseselt seotud, kuid mis mõjutavad hankelepingu täitmise maksumust.

Hankevälise ristsubsideerimise hindamisel ei saa keskenduda üksikutele kulukomponentidele

või nende tekkimise aluseks olevatele õigussuhetele.

6.13.7. Hankija tõlgendus hankevälise ristsubsideerimise keelust on moonutatud ning viib

sisuliselt tavapärase ettevõtlustegevuse välistamiseni. Hankija käsitluse kohaselt on keelatud

arvestada hinnakujunduses mis tahes hankelepinguväliste tuluallikate või majanduslike

hüvedega, sõltumata sellest, kas pakkumuse hind katab lepingu täitmise tegelikud kulud.

Selline lähenemine ei keskendu küsimusele, millistest rahavoogudest kaetakse pakkumuse

täitmisega seotud kulud, vaid taandab ristsubsideerimise keelu ettevõtja kõigi hankeväliste

6 (12)

ärisuhete ja tuluallikate välistamisele. Niisugune tõlgendus ei ole kooskõlas ristsubsideerimise

keelu eesmärgiga ega arvesta asjaoluga, et ettevõtjad kujundavad oma hinnad oma

individuaalse majandustegevuse, kulustruktuuri ja turusuhete pinnalt.

6.13.8. Vaidlustaja jääb seisukohale, et tema pakkumus ei riku ristsubsideerimise keeldu.

[Vaidlustaja ärisaladus]. Sellele viitab ka Hankele eelnenud turu-uuringus esitatud tagasiside,

kus toodi välja, et meie kui teenuste vahendaja saame üldjuhul vahetu teenuse osutajalt

komisjonitasu ja eraldi teenustasu püsikliendilepingut omava kliendi käest ei küsi. Järelikult ei

saa Hankija, olles enne Riigihanke väljakuulutamist läbi viinud mh sellise leiuga turu-uuringu,

vaidlustusmenetluses väita, et ta ei ole teadlik niisugusest turupraktikast või et ta ei saanud

möönda sellistele põhimõtetele ehitatud pakkumuste esitamist.

6.13.9. Vaidlustaja pakutud 3,88%-line teenustasuprotsent katab ka iseseisvalt kõik teenuse

osutamisega seotud tegelikud kulud. Keskmise majutust mittesisaldava Sotsiaalkindlustusameti

koolitus- või konverentsitellimuse maksumus on hinnanguliselt ligikaudu 2000–2500 eurot

(käibemaksuta). Sellise tellimuse puhul moodustab 3,88%-line teenustasuprotsent ligikaudu 77

eurot (käibemaksuta), mis vastab [Vaidlustaja ärisaladus].

Nimetatud tasu katab mh ürituse korraldamisega seotud administratiivsed tegevused,

sealhulgas: [Vaidlustaja ärisaladus].

7. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata järgmistel põhjustel.

7.1. Riigihankes on üheks hindamiskriteeriumiks osakaaluga 20 ürituse korraldusteenuse

teenustasu protsent ostetud teenuse maksumusest.

Vaidlustaja pakutud teenustasu 3,88% oli pingereas järgmisest pakutud teenustasust 8%, koguni

52% võrra väiksem. Seetõttu tekkis Hankijal alapakkumise kahtlus ning ta esitas Vaidlustajale

päringu RHS § 115 lg 1 alusel. Vaidlustaja vastusest selgus, et Vaidlustaja sai esitada niivõrd

soodsa pakkumuse muuhulgas tänu teenuse subsideerimisele hankelepingu välistest allikatest,

mis olid RHAD-i kohaselt keelatud.

7.2. Hankevälise ristsubsideerimise keeld on sätestatud „Pakkumuse vastavustingimused“ p-is

7. Ristsubsideerimise keeld on samas sõnastuses ka alajaotuses „Hindamiskriteeriumid ja

hinnatavad näitajad“.

7.3. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija jättis hankevälise ristsubsideerimise keelu

järgimise sisuliselt kontrollimata.

Vaidlustaja esitas teenustasu protsendiks 3,88%. Teiste pakkujate vastavad teenustasu

protsendid jäid vahemikku 8–16% ning keskmine oli 10,1%. Selline erinevus andis Hankijale

aluse küsida Vaidlustajalt selgitust pakkumuse madala maksumuse kohta, millega andis Hankija

Vaidlustajale võimaluse selgitada pakkumuse maksumuse kujunemist. Vaidlustaja vastas

Hankija päringule ning põhjendas madalat teenustasu protsenti mh oma ärimudeli, [Vaidlustaja

ärisaladus] süsteemiga.

7.4. Hankija kontrollis Vaidlustaja vastuse põhjal teenustasu kujunemist ning tegi kindlaks, et

erandlikult madalat teenustasu saab pakkuja pakkuda tänu hankevälistele rahastamisallikatele.

Pakkumuse kontrollimine ning otsuse tegemise põhjused on kontrollitavad Hankija 21.05.2026

otsuse lisast. Mh põhjendas Hankija otsust järgnevalt: Hankija hinnangul on Reisieksperdi

selgituses viidatud [Vaidlustaja ärisaladus] käsitletav ristsubsideerimisena, mida tõendab ka 6

pakkumuse võrdluses märgatav hinnaerinevus. Ja Pakkuja selgitustest nähtub hoopiski, et

hankijalt küsitav teenustasu iseseisvalt ei kata hankelepingu täitmisega seotud kulusid ning

7 (12)

oluline osa kulude katmisest põhineb [Vaidlustaja ärisaladus].

Seega ei põhine Hankija otsus oletusel ega hinnavõrdlusel, vaid Vaidlustaja selgitusel. Hankija

ei näinud vajadust nõuda selgituste kontrollimiseks teenusega seotud arvandmeid ja

partneritega sõlmitud lepinguid, sest tal polnud põhjust kahelda Vaidlustaja väidetes.

7.5. Nõustuda ei saa Vaidlustaja väitega, et Hankija jättis ristsubsideerimise keelu sisuliselt

kontrollimata, kuna Hankija päring tehti RHS § 115 lg 1, mitte RHS § 114 lg 2 alusel.

Hankija küsis selgitust Vaidlustaja pakkumuse maksumuse kujunemise kohta. Vaidlustaja

vastusest ilmnes aga ristsubsideerimise keelu rikkumine. Hankija ei lükanud pakkumust tagasi

põhjendamatult madala maksumuse tõttu, vaid põhjusel, et pakkumus ei vastanud

vastavustingimusele. Otsus tehti RHS § 114 lg 2 alusel.

7.6. Kui pakkuja oli juba selgitanud, millise ärimudeli ja milliste tuluallikate abil pakutud

teenustasu kujunes, puudus Hankijal vajadus küsida sama asja uuesti RHS § 114 lg 2 alusel.

Vaidlustaja väide, nagu poleks ta mõistnud, et tema selgitust võidakse hinnata ka

ristsubsideerimise keelu kontekstis, ei ole põhjendatud. Isegi kui kogenud riigihangetes osaleja

ei pannud ristsubsideerimise keeldu vastavustingimusena tähele, oli sama keeld sätestatud ka

hindamiskriteeriumide juures. Seetõttu pidi pakkuja mõistma maksumuse selgituste seotust

ristsubsideerimise keeluga. Küsimus puudutas otseselt teenustasu protsendi põhjendatust,

teenuse osutamise kulusid ja pakkumuse maksumuse kujunemist.

7.7. Isegi juhul, kui vaidlustuskomisjon peaks leidma, et Hankija oleks pidanud esitama

Vaidlustajale täiendava selgituspäringu ka RHS § 114 lg 2 alusel, ei tooks see kaasa vaidlustatud

otsuse kehtetuks tunnistamist.

7.8. Vaidlustaja väitest jääb mulje nagu oleks ta RHS § 114 lg 2 alusel andnud Hankijale hoopis

teistsuguse vastuse. Ometi on Vaidlustaja selgitused jäänud samaks nii pärast 21.05.2026 otsuse

tegemist kui ka vaidlustusmenetluses. Seega ei oleks päringu tegemine RHS § 114 lg 2 alusel

Hankija otsust muutnud.

7.9. Isegi kui Hankija on teinud menetluses vea, on see vormiline.

7.10. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega Vaidlustaja pakkumuse kooskõla kohta hankevälise

ristsubsideerimise keeluga. Vaidlustaja väide põhineb ekslikul eeldusel, nagu muutuksid

tulemustasud hankesisese tulu osaks pelgalt seetõttu, et Vaidlustaja väidab nende suunamist

sama lepingu täitmisesse. Asjaolu, et Vaidlustaja väidab tulemustasu suunamist sama lepingu

täitmisesse, ei muuda tulemustasu hankesiseseks tuluallikaks. Vaidlustaja loob ettekujutuse

vahendatavate teenuste pakkujate kuulumisest hankesse.

7.11. Riigihange on asja, teenuse või ehitustöö ostmine hankija poolt (RHS § 4 p 16). Hankija

sõlmib asja, teenuse või ehitustöö ostmiseks lepingu ettevõtjaga (RHS § 8 lg 1). Järelikult

suhted ja tuluallikad, mis ei ole reguleeritud hankelepinguga, on hankevälised. [Vaidlustaja

ärisaladus].

7.12. Vaidlustaja tõlgendus võimaldaks igal pakkujal tugineda hankevälisele tuluallikale.

Selline tõlgendus muudaks ristsubsideerimise keelu sisutühjaks.

7.13. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et kasumi olemasolu välistab hankevälise

ristsubsideerimise. [Vaidlustaja ärisaladus]. Ristsubsideerimise hindamisel ei ole määrav ka

üksnes see, kas pakkuja ärimudel tervikuna annab positiivse majandusliku tulemuse vaid see,

kas pakkumuse maksumuse madalus saavutatakse hankelepingu enda majandusliku raamistiku

8 (12)

või hankelepingu välise tuluallika abil.

7.14. Ka kasumlik pakkumus võib rikkuda hankevälise ristsubsideerimise keeldu, kui pakutud

maksumuse kujunemisel arvestatakse kolmandatelt isikutelt saadava tuluga. Kasumi olemasolu

oleks asjakohane juhul, kui kasum tekiks Hankijalt saadava teenustasu ja hankelepingu täitmise

kulude vahest. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.15. Hankija kehtestas ristsubsideerimise keelu selleks, et tagada pakkumuste läbipaistvus,

võrreldavus ja kontrollitavus. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.16. Hankija leidis õiguspäraselt, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta RHAD-is sätestatud

hankevälise ristsubsideerimise keelule. RHS § 114 lg-st 2 tulenevalt puudus Hankijal

kaalutlusruum jätta mittevastav pakkumus tagasi lükkamata.

7.17. 16.06.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

7.17.1. Vaidlustaja mõistis oma selgituste võimalikku hindamist ka ristsubsideerimise keelu

kontekstis. See kinnitab Hankija arusaama, et Vaidlustaja vastas täiesti teadlikult, [Vaidlustaja

ärisaladus]. Samas väidab Vaidlustaja, et kui pakkuja saanuks vastata Hankija päringule

ristsubsideerimise kontrolli raames, andnuks ta hoopis teistsuguse vastuse. Viimane eeldab aga

Vaidlustaja varasema vastusega võrreldes vastupidisele seisukohale asumist.

Seega peab paika Hankija väide, et uue päringu esitamine RHS § 114 lg 2 alusel ei oleks

hankemenetluse tulemust muutnud. Tõsiselt võetav ei ole stsenaarium, kus § 115 lg 1 alusel

tehtud päringule vastates tunnistab pakkuja teenuse kulude katmist partneritelt saadava tulu

arvelt, kuid RHS § 114 lg 2 esitatud küsimusele vastates salgab ta selle asjaolu maha. Hankija

ei pea korduvalt sama asjaolu kindlaks tegema.

7.17.2. Ristsubsideerimise keskne tunnus on olukord, kus konkreetse teenuse tulu ei kata selle

teenuse kulusid ning puudujääk kaetakse muu tuluallika arvelt. Vaidlustaja kinnitas sellise

olukorra esinemist Riigihankes. Hankelepingu projekti p-i 5.1.1 järgi lisatakse teenustasu

teenuse osutaja poolt vahendatava teenuse sisseostuhinnale protsentuaalse väärtusena ning see

sisaldab endas kõiki teenuse osutamisega seotud teenuse osutaja kulusid, sealhulgas teenustasu,

käsitlustasu, broneerimistasu, väljastamistasu vms. Lisaks on Hankelepingu projekti p-is 5.2

täpsustatud: Teenuse hind peab sisaldama kõiki kulusid, mis teenuse osutaja on teinud teenuse

osutamiseks.

Vaidlustaja on aga sõnaselgelt kinnitanud, et: [Vaidlustaja ärisaladus]. Seega ei ole tegemist

Hankija oletusega.

7.17.3. [Vaidlustaja ärisaladus].

7.17.4. [Vaidlustaja ärisaladus]. Hankija ei ole väitnud, et pakkuja ei või kasutada soodsamaid

sisendeid, tõhusamat töökorraldust või mastaabisäästu. Küsimus on selles, et Vaidlustaja

kasutab tema enda selgituse järgi kolmandalt isikult saadavat tulu nende kulude katmiseks, mida

Hankijalt saadav teenustasu pidi lepingu järgi ise sisaldama.

7.17.5. Hankija turu-uuring ei muutnud Vaidlustaja kirjeldatud hinnastamist automaatselt

lubatavaks. Uuringuga kaardistati erinevaid turul kasutatavaid mudeleid: protsendipõhist tasu,

tunnitasu ja teenuseosutaja tulemustasul põhinevat mudelit. Hankija ei pidanud Riigihankesse

üle võtma talle mittesobivat ärimudelit. Hankijal oli õigus valida läbipaistvam mudel ja

sätestada, et teenustasu peab sisaldama kõiki vahendusteenuse kulusid.

9 (12)

7.17.6. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija tõlgendus välistab tavapärase

ettevõtlustegevuse. Hankija ei keela pakkujal arvestada efektiivse töökorralduse,

automatiseeritud süsteemidega; oskusliku tööjõuga jms, kui see kajastub Hankijale esitatavas

sisseostuhinnas.

7.17.7. Vaidlustaja väidab, et Vaidlustaja pakutud 3,88%-line teenustasuprotsent katab ka

iseseisvalt kõik teenuse osutamisega seotud tegelikud kulud. Vaidlustaja hinnapakkumuse näitel

on see küsitav, sest konverentsiruumi rendist saadav vahendustasu oleks vaid 27 eurot, mis

tooks tagasi põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kahtluse juurde. Igatahes on see

pärast hankemenetlust avaldatud info, kuid Hankija otsuse õiguspärasust hinnatakse otsuse

tegemise ajal Hankijale teada olnud asjaolude alusel.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Hankija viib Riigihanget läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena.

RHS § 126 lg 2 kohaselt hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetluse korra. Hankija on käesoleval juhul kehtestanud erinevatest dokumentidest (sh

Kord) koosneva sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra.

RHS § 126 lg 7 kohaselt kohaldab hankija mh sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel

RHS §-ides 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole

sätestatud teisiti. Seega ei ole RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta sätestatud menetlusreeglid

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otsekohaldatavad, va üksikud erireeglid,

ja Hankijal on lubatud reguleerida olukordi RHS-is sätestatust erinevalt.

9. Puudub vaidlus, et Riigihankes on keelatud pakkumuse maksumuse kujundamisel

hankevälise ristsubsideerimise kasutamise.

Korra p 6.6, Vastavustingimuste p „Pakkumuse maksumus“ ja Hindamiskriteeriumid ja

hinnatavad näitajad hindamiskriteerium „Ürituse korraldusteenuse teenustasu protsent ostetud

teenuse maksumusest“ sätestavad ühesuguses sõnastuses: Pakkujal ei ole pakkumuse esitamisel

lubatud esitatavaid maksumusi hankeväliselt ristsubsideerida. Pakkumus, milles on kasutatud

maksumuse esitamisel ristsubsideerimist, lükatakse tagasi.

10. 28.04.2026 pöördus Hankija RHS § 115 lg 1 alusel Vaidlustaja poole küsimusega: [---]

Palume selgitada pakkumuses esitatud Ürituse korraldusteenuse teenustasu protsent ostetud

teenuse maksumusest, mis on teistest pakkujatest oluliselt odavam, arvestades valdkonnas

spetsialistidele makstavaid tasusid jm tekkivaid kulusid (Riigihangete seadus § 115, lg 1.)

[---]1. Vaidlustaja vastas küsimusele 29.04.2026: Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 115

lg-s 7 on loetletud asjaolud, millega võib pakkumuse madal maksumus põhjendatud olla. RHS §

115 lg 7 p 2 kohaselt on üheks selliseks asjaoluks pakkuja valitud tehnilised lahendused või

erakordselt soodsad tingimused, mis on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad.

Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus meile on ärimudelist tulenevalt ressursina

kättesaadavad erakordselt soodsad tingimused, mis omakorda võimaldavad pakkuda hankijale

teenuseid pakutud teenustasuga 3,88%.

Käesoleval juhul on RHS § 115 lg 7 p-s 2 nimetatud pakkujale kättesaadavate soodsate

tingimustena käsitletavad meie ärimudel, väga lai pakutavate teenuste struktuur (väljamineva

ja sissetuleva turismi teenused, konverentsi- ja ürituste korraldamise, samuti siseturismi

teenused), koostööpartneritega sõlmitud kokkulepped ning reisikorraldusbüroona

tegutsemisaja jooksul partneritega üles ehitatud tulemustasude süsteem. [Vaidlustaja

1 Sõnumi ID: 1085369.

10 (12)

ärisaladus].

Tuginedes hankedokumendis kirjeldatud teenuse sisule, hindame, et peamiselt on meie jaoks

tegu väikesemahuliste sündmustega. Meie pakutud korraldusteenuse teenustasu % tugineb meie

töökorralduse ning -protsesside ülesehitusele, ettevõttesisese teenuste haldussüsteemi

kasutamisele, rohkem kui 30-aastasele tegutsemiskogemusele ning tehniliste tugiteenuste

majasisesele (sh vaba tööjõu ressurss, meie väljaarendatud tehnilised lahendused)

kasutamisele. Oleme oma pakkumuse äärmiselt põhjalikult läbi kaalunud ja kinnitame, et

omame vajalikku ressurssi, et hankelepingu kestel kvaliteetset teenust pakkuda. Pakkumine ei

kahjusta konkurentsi, sarnastel tingimustel oleme varasemalt sarnast teenust ka teistele

klientidele pakkunud, sh hankelepingute alusel. Pakkumuse maksumus ei ole tingitud

keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. Pakutud teenuse

maksumus võimaldab meil katta teenuse osutamise käigus tekkivad kulud ning me ei osuta

teenust kahjumlikult.

Nii Hankija 28.04.2026 küsimusest kui ka Vaidlustaja 29.04.2026 vastusest nähtub üheselt

mõistetavalt, et Hankija on küsinud Vaidlustajalt selgituse pakkumuse põhjendamatult madala

maksumuse kohta, mitte aga seoses hankevälise ristsubsideerimise kahtlusega. Ka Vaidlustaja

ei ole vastuse ühegi sõnaga käsitlenud ristsubsideerimist.

11. 21.05.2026 otsusega lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasi Korra p-i 6.4 alusel2.

Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjendused on Hankija esitanud eraldi dokumendina

Edaspidi Põhjendused), millest nähtub kokkuvõtlikult, et Vaidlustaja pakkumus lükati tagasi,

kuna see rikub Hankija hinnangul pakkumuse maksumuse hankevälise ristsubsideerimise

keeldu. Selle asjaolu tuvastas Hankija Vaidlustaja 29.04.2026 vastusest.

Põhjendustes toodud Hankija enda poolsed hinnangud Vaidlustaja poolt hankevälise

ristsubsideerimise keelu rikkumise kohta on järgmised: Hankija hinnangul on Reisieksperdi

selgituses viidatud [Vaidlustaja ärisaladus] käsitletav ristsubsideerimisena, mida tõendab ka 6

pakkumuse võrdluses märgatav hinnaerinevus. Hankija hinnangul moonutab

ristsubsideerimine konkurentsi ja varjab tegelikke kulusid. Hankija on teenustasu esitamisel

nõudnud, et see sisaldaks kõiki teenuse osutamisega seotud teenuse osutaja kulusid, sealhulgas

teenustasu, käsitlustasu, broneerimistasu, väljastamistasu vms ning keelanud

ristsubsideerimise. Reisieksperdi pakkumuse alusel ei teki hankijal kindlust, et hankijalt küsitav

teenustasu katab teenuse tegelikke kulusid. Pakkuja selgitustest nähtub hoopiski, et hankijalt

küsitav teenustasu iseseisvalt ei kata hankelepingu täitmisega seotud kulusid [Vaidlustaja

ärisaladus]. Hankija hinnangul kahjustab pakkuja hinnastamismudel ausat konkurentsi

riigihankes. Kui pakkumuse hind ei põhine hankelepingu täitmise tegelikel kuludel, vaid muude

tegevuste või kõrvaliste tuluallikate arvelt võimaldatud hinnatasemel, annab see pakkujale

konkurentsieelise võrreldes ettevõtjatega, kelle hinnastus tugineb üksnes hankelepingu

täitmisega seotud tulule ja kulule.

12. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et hankevälise ristsubsideerimise keeld kui pakkumuse

vastavustingimus ning põhjendamatult madala maksumuse kontroll RHS §-i 115 alusel on

hankemenetluse erinevad instituudid, mille puhul tuleb Hankijal kontrollida erinevaid

asjaolusid ning tehakse ka erinevad otsused. Vaidlustaja ja Hankija vaidlevad aga selle üle, kas

teabe alusel, mille Hankija sai või arvas saavat RHS § 115 lg 1 alusel toimunud pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kontrollimisel, võis Hankija teha ka otsuse Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamiseks hankevälise ristsubsideerimise keelu rikkumise tõttu.

2 Korra p 6.4 on sõnastatud järgmiselt: 6.4 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta riigihanke

alusdokumentides seatud nõuetele või kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või kui pakkuja

selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele. Hankija teeb pakkumuse tagasilükkamise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse.

11 (12)

Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole otseselt välistatud, et vastusest pakkumuse põhjendamatult

madala maksumusega seoses esitatud küsimusele saadud andmeid võib kasutada ka pakkumuse

vastavuse kontrollimisel ristsubsideerimise keelu nõudele, kuid tingimusel, et need andmed on

ristsubsideerimise keelu nõuet puudutavas osas adekvaatsed, ammendavad ja üheselt

mõistetavad ning puudub vajadus midagi täiendavalt selgitada. Vaidlustuskomisjoni arvates ei

ole käesoleval juhul tegemist niisuguse olukorraga. Hankija 28.04.2026 küsimus ei andnud

Vaidlustajale mingit alust hakata esitama oma seisukohti seoses väidetava hankevälise

ristsubsideerimise keelu rikkumisega, kuna Vaidlustaja pidi põhjendama üksnes seda, miks

tema pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Ristsubsideerimise keelu nõudele

mittevastavuse kohta seisukohtade esitamiseks Hankija Vaidlustajale enne tema pakkumuse

tagasilükkamise otsuse tegemist võimalust andnud ei ole.

13. Vaidluse põhisisu on selles, kas Vaidlustaja kasutatav ärimudel, mida Vaidlustaja on

üldjoontes kirjeldanud 29.04.2026 vastuses: [Vaidlustaja ärisaladus]. (vt käesoleva otsuse p 10)

on käsitletav pakkumuse maksumuse hankevälise ristsubsideerimisena või mitte.

14. Kuigi Põhjendused on ligi 2 lk pikkune dokument, ei ole Põhjendustes esitatud konkreetseid

kaalutlusi, millest lähtuvalt on Hankija leidnud, et Vaidlustaja ärimudeli osaks olev [Vaidlustaja

ärisaladus] on hankeväline ristsubsideerimine (vt ka käesoleva otsuse p 11).

Tegelikult puudutab Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist maksumuse hankevälise

ristsubsideerimise tõttu otseselt ainult üks Põhjenduste lause: Hankija hinnangul on

Reisieksperdi selgituses viidatud [Vaidlustaja ärisaladus] käsitletav ristsubsideerimisena, mida

tõendab ka 6 pakkumuse võrdluses märgatav hinnaerinevus.

Nagu näha, sisaldub selleski lauses üksnes Hankija hinnang, mitte põhjendus, miks Hankija nii

arvab.

14.1. Asjakohaseks kaalutluseks ei saa käesoleval juhul olla, et Vaidlustaja esitatud ürituste

korraldusteenuse protsent on oluliselt väiksem teiste pakkujate pakutud protsentidest ning

Hankija seisukoht, et seda, et Vaidlustaja pakkumuse puhul on tegemist ristsubsideerimisega

tõendab ka 6 pakkumuse märgatav hinnaerinevus. Vaidlustuskomisjon märgib, et

ristsubsideerimise keeldu rikkuv pakkumus ei pruugi üldse olla põhjendamatut madala

maksumusega ja võib olla isegi kõrgema maksumusega kui pakkumus, milles vastavat keeldu

ei rikuta. Seega ei saa Vaidlustaja teenustasu suuruse (väiksusega) võrreldes teiste

pakkumustega põhjendada hankevälise ristsubsideerimise keelu rikkumist. Vaidlust pole, et

Vaidlustaja pakkumust ei ole tagasi lükatud põhjendamatult madala maksumuse tõttu.

14.2. Hankija on Põhjendustes seadnud kahtluse alla ka selle, kas Vaidlustaja pakutav

teenustasu protsent sisaldab kõiki teenuse osutamisega seotud kulusid - Reisieksperdi

pakkumuse alusel ei teki hankijal kindlust, et hankijalt küsitav teenustasu katab teenuse

tegelikke kulusid.

Kui Hankijal ei olnud Vaidlustaja pakkumuse vastavuse hindamisel kindlust, kas teenustasu

katab teenuse tegelikke kulusid, kuid ta pidas selle kindluse saamist vajalikuks, oleks tulnud

see Vaidlustajalt selgituste küsimisega välja selgitada. Teenuse tegelike kulude katmine

teenustasu hinnas on üldreeglina siiski põhjendamatult madala maksumuse kontrolli osa, mitte

ristsubsideerimise keelu kui vastavustingimuse kontrolli osa.

Vaidlustusmenetluses on Vaidlustaja väitnud, et Vaidlustaja pakutud teenustasuprotsent katab

iseseisvalt kõik teenuse osutamisega seotud kulud, esitades ka vastavad arvestused.

15. Vaidlustuskomisjon leiab, et kuigi Hankija võis kasutada Vaidlustaja 29.04.2026 vastusest

pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta esitatud küsimusele saadud andmeid Vaidlustaja

pakkumuse vastavuse kontrollimisel hankevälise ristsubsideerimise keelu nõudele, ei nähtu

12 (12)

hankemenetlust kajastavatest dokumentidest, sh Põhjendustest, et Hankija oleks sisulist

teostanud mingit sisulist kontrolli selle üle, kas hankevälise ristsubsideerimise keeldu on

Vaidlustaja poolt rikutud. Hankija ei ole pöördunud selgituste saamiseks ka Vaidlustaja poole,

vaid asunud lihtsalt seisukohale, et Vaidlustaja kasutatav ärimudel [Vaidlustaja ärisaladus] on

käsitletav ristsubsideerimisena. Alles vastustes vaidlustusele on Hankija hakanud põhjendama,

miks Vaidlustaja 29.04.2026 vastusest nähtuv ärimudel on Hankija hinnangul vastuolus

ristsubsideerimise keeluga, kuid vaidlustuskomisjonil ei ole veendumust, et Hankija oleks

nendest seisukohtadest lähtunud ka Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemisel.

16. Vaidlustuskomisjon leiab, et kuna Hankija ei ole selgitanud välja Vaidlustaja pakkumuse

vastavuse kontrollimisel tähtsust omavaid asjaolusid ning otsuse põhjendused tegelikult

puuduvad, ei ole Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks kooskõlas Korra

p-iga 6.4 ja RHS § 114 lg-ga 2. Samuti on Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamiseks vastuolus RHS § 3 p-is 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega,

mille kohaselt on Hankija kohustatud riigihanke korraldamisel tegutsema läbipaistvalt ja

kontrollitavalt. Eeltoodud põhjustel tuleb Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamiseks tunnistada kehtetutuks.

17. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

17.1. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks

summas 3 095  eurot (käibemaksuta), 14h 40min õigusteenuse osutamise eest keskmise

tunnihinnaga 211,02 eurot käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades

vaidlustuse mahtu ning keerukuse astet on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud mõnevõrra

ülepaisutatud. Vaidlustusasi on keskmise keerukusega ning selle dokumentide maht on

harilikust oluliselt väiksem. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud on

Vaidlustaja õigusabikulud 11 tunni ulatuses, summas 2321,22 eurot (käibemaksuta) ja need

tuleb Hankijalt välja mõista. Lisaks mõistab vaidlustuskomisjon Hankijalt Vaidlustajale välja

tema poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot.

17.2. Hankija kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik