| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.4-9/2810-1 |
| Registreeritud | 01.07.2026 |
| Sünkroonitud | 02.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 12.4 RIIGI AVALIKU TEENISTUSE ARENDAMINE, HALDUSORGANISATSIOONIALANE KORRALDUS JA RIIKLIK STATISTIKA |
| Sari | 12.4-9 Kirjavahetus riikliku statistika küsimustes |
| Toimik | 12.4-9/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Statistikaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Statistikaamet |
| Vastutaja | Liis Lepik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihalduse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EELNÕU
KORRALDUS
Statistikaameti 2027.−2031. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Riikliku statistika seaduse § 17 lõike 6 alusel:
1. Kinnitada Statistikaameti 2027.–2031. aastal tehtavate statistikatööde loetelu (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2025. a korraldus nr 236 „Statistikaameti 2026.–2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“. 3. Korraldust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2026. a.
Peaminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
Lisa: Statistikaameti 2027.–2031. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
1
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2027.–2031. aastal tehtavate
statistikatööde loetelu“
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2027.–2031. aastal tehtavate statistikatööde
loetelu“ sätestab, milliseid statistikatöid Statistikaamet teeb aastatel 2027–2031. Statistikatööd on
esitatud statistikavaldkondadena. Detailne informatsioon Euroopa Liidu (EL) õigusaktide kohta on
kättesaadav Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasis.
Riikliku statistika programmi peamine eesmärk on näidata, kuidas statistika peegeldab ühiskonna
olukorda ja selles toimuvaid muutusi, pakkudes usaldusväärset teavet rahvastiku, sotsiaalvaldkonna,
majanduse ja keskkonna arengu kohta. Programmi lähtekohaks on erinevate poliitikavaldkondade
vajadus kvaliteetse ja ajakohase teabe järele, mis toetab tõenduspõhist poliitikakujundamist ja
elluviimist. Selleks, et oleks võimalik toota statistikat, mis on vajalik nii Euroopa Liidu kui ka riiklike
eesmärkide seireks ja hindamiseks, peab poliitikavaldkonna eest vastutav ministeerium koostöös
Rahandusministeeriumiga tagama, et Statistikaamet oleks näitajate aluseks olevate metoodikate
väljatöötamiseks ja statistika tootmiseks vajalike tehnoloogiliste arenduste tegemiseks õigel ajal
kaasatud ning andmete kvaliteetseks ja jätkusuutlikuks tootmiseks on piisavad ressursid olemas.
Statistikaameti programmi eelarve on 2027. a aastal ligi 14,5 mln eurot, järgnevatel aastatel aga
keskmiselt 6 protsenti sellest madalam (13,64 mln eurot). 2027. aasta väiksem eelarve võrreldes 2026.
aastaga ning ka järgmiste aastate vähenemine on tingitud peamiselt avaliku sektori eelarvekärbetest
ning andmepõhise aruandluse ajutise rahastuse lõppemisest 2027. aastal. Programmi kogumaksumus
järgmisel viieaastasel programmiperioodil on ligi 69 mln eurot.
Statistikaamet on koondanud statistikaprogrammi statistikatööd 18 valdkonda. Seoses valitsussektori
kärbetega on toimunud muutuseid ka avaldatavate väljundnäitajate koosseisus. Amet peab
optimeerima nii ressursimahukat ja halduskoormust tekitavat andmekogumist kui hindama koos
poliitikakujundajatega nende näitajate vajalikkust, mille avaldamine ei ole Euroopa Liidu statistika-
määrustest tulenevalt kohustuslik. Selliseid näitajaid saab Statistikaamet edaspidi avaldada vajadusel
tellimustööna. Statistikaamet räägib statistikaprogramme koostades ministeeriumide ja teiste
valitsusasutustega läbi statistika ajakohastamise ja Euroopa õigusaktide alusel mittekohustuslike
näitajate vähendamise või asendamise vajalikega.
Oluline on märkida, et Statistikaamet vähendab jätkuvalt andmeesitajate halduskoormuse
vähendamise nimel küsimustike mahtu ja hulka (näiteks andmepõhise aruandluse projekti käigus, mis
võimaldab andmeid esitada otse ettevõtete majandustarkvara kaudu ja väliskaubanduse küsimustike
asendamise kaudu teiste riikide ekspordiandmetega), mis ei too tingimata kaasa väljundnäitajate
vähenemist, kuid võimaldab piirata ettevõtete aruandluskoormust. See tegevus on pidev, kuivõrd EL
määruste alusel uuendatakse statistilisi uuringuid pidevalt, kuid olulisem mõju ettevõtjate
halduskoormusele avaldub sarnaselt 2026. aastale ka 2027. aastal. Et saavutada andmete ühekordset
esitamist riigile ehk teisisõnu andmekogude koostalitlusvõimet ja ühele asutusele esitatavate andmete
jagamist teiste asutustega, on vaja keskseid otsuseid ja õiguslikku lahendust.
Eelnõu koostajad on Statistikaameti peadirektori asetäitja andmeteenuste alal Reelika Leetmaa
([email protected]), partnerlussuhete juht Jaana Tael ([email protected], tel 522 8629) ja
finantsjuht Ave Sepik ([email protected], tel 5343 5101), Rahandusministeeriumis on eelnõu ette
valmistanud riigihalduse osakonna riigivalitsemise valdkonna juht Karin Madisson
([email protected], tel 5887 0368) ja riigihalduse osakonna juhataja Martin Kulp
([email protected], tel 5885 1442).
2
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Statistikatööde loetelu kinnitamise aluseks on riikliku statistika seadus (RStS). RStS-i § 4 ja 17 järgi
kinnitab Vabariigi Valitsus igal aastal järgmiseks viieks aastaks Statistikaameti tehtavate rahvastiku-
, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnastatistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisestest strateegilistest
arengudokumentidest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest.
RStS §16 lg 2 järgi on Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatavas loetelus statistikatöö kohta
järgmised andmed: nimetus, õiguslik alus, väljundnäitajad, sagedus, periood või moment, eeldatav
maksumus ja teave kavandatavate metoodikamuudatuste kohta.
Statistikatööd liigitatakse õigusakti lisas põhistatistika valdkondadeks. Need on statistikatööd, mida
tehakse igal aastal ja samas mahus (regulaarne statistika), kindla sagedusega (tsükliline statistika)
ning statistikatööd, mida tehakse ainult üks kord või mille tegemise sagedus ei ole teada
(ebaregulaarne statistika).
Põhistatistika omakorda jaguneb keskkonna, majanduse, rahvastiku, sotsiaalelu ja eri valdkondade
statistikaks. Põhistatistika väljundnäitajate põhiosa avaldatakse statistika andmebaasis ka järgmistel
aastatel aegridadena sama struktuuriga. Ebaregulaarsete ja mõnel juhul ka tsükliliste statistikatööde
kohta ei ole võimalik teavet esitada, sest näitajate väljatöötamine on osa ettevalmistustööst ning nende
koosseis ei ole enne andmete analüüsi teada. Väljundnäitajad seisuga 30.06.2026 on esitatud eelnõu
seletuskirja lisas, viimane seis on alati kättesaadav Statistikaameti andmebaasis.
Lisaks statistikatööde loetelus esitatud riiklikule statistikale (programmilistele statistikatöödele) teeb
Statistikaamet programmivälise riikliku statistikana ka tellimustöid. Statistikatööde loetelus ega
seletuskirjas tellimustööna tehtavaid statistikatöid ei kajastata. Tellimustööd tehakse vastavalt riikliku
statistika seaduse §20 ja sõlmitud lepingutele.
Statistikaameti muid tegevusvaldkondi nagu riikliku andmehalduse koordineerimise ning
andmejagamisega seotud tegevusi ega nende kulusid statistikaprogramm ei sisalda, kuna neid
tegevusi rahastatakse programmiväliselt (tellimustöödena ning andmehaldust kuni 2026. a lõpuni
riigiüleste kesksete teenuste rahastusmeetmest SF 2021-2027 abil). Sel põhjusel ei ole programmi
maksumus võrdne ameti eelarvega. Statistiliste registritega seonduvad kulud arvestab Statistikaamet
põhistatistikatööde koosseisu, kuna need registrid on vajalikud riikliku statistika tegemiseks.
Maksumuse muudatustest 2027. aastal võrreldes 2026. aasta loeteluga annab infot tabel 1.
Tabel 1. Statistikatööde arv ja eeldatav maksumus
Statistikatöö liik
2026 2027
Maksumus,
tuhat eurot
Arv Maksumus,
tuhat eurot
Arv
Keskkond 1 016 1 953 1
Majandus 9 814 11 9 151 11
Rahvastik 465 1 430 1
Sotsiaalelu 4 191 4 3 863 4
Eri valdkondade statistika 89 1 82 1
Kokku 15 575 18 14 479 18
2027. aasta programmi maksumus on võrreldes 2026. aastaga väiksem seoses lühiajalise lisarahastuse
lõppemisega. Teisalt mõjutavad programmi maksumust ka Statistikaameti eelarvekärped.
Programmis sisaldub kuni 2027. a lõpuni andmepõhise aruandluse ajutine rahastus, misjärel väheneb
alates 2028. aastast ka programmi maksumus.
Statistikatöid tehakse Eesti ühiskonna iseloomustamiseks, kuid enamus neist on nõutud ka Euroopa
Liidu ülese võrdluse jaoks. Seega on metoodika rahvusvaheliseks ühtlustamiseks enamiku tööde
3
aluseks Euroopa Liidu õigusaktid. Mõnesid statistikatöid, näiteks Euroopa Liidus ühtlustamata
valdkondades (kultuur) või Eesti strateegiliste eesmärkide seire eesmärgil, teeb Statistikaamet ka vaid
siseriikliku tellimuse alusel.
Piirkondlik statistika on jagatud põhistatistika valdkondade vahel, kuna sisuliselt tehakse seda
valdkondlike metoodikate alusel.
2.1. Põhistatistika
2027. aastal on programmilised tööd sarnaselt eelneva paari aastaga koondatud 18 valdkonda, mis
muuhulgas toetab Statistikaametis teenusepõhise juhtimise rakendamist. Allpool on keskendutud
lähiaastate peamistele valdkondlikele muudatustele ja arendustele ning kirjeldatud tsüklilisi
statistikatöid, millel on potentsiaalne oluline mõju statistika programmile ja Statistikaameti eelarvele
alates 2027. aastast.
2.1.1. Keskkond
Keskkonnastatistikas on varasemad statistikatööd koondunud üheks statistikatööks eeldatava
maksumusega 953 eurot 2027. a ja keskmiselt 898 tuhat eurot järgmistel aastatel.
Aastani 2027 tehakse keskkonnastatistika valdkonnas jätkuvalt metoodikamuudatusi. Nimelt
muudetakse Euroopa Liidus kohustuslikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 691/2011
alusel tehtavad uued statistikatööd ökosüsteemide, metsanduse ning keskkonna siirete ja
subsiidiumide arvepidamiste koostamiseks.
2.1.2. Majandus
Majandusvaldkonnas tehakse kokku 11 statistikatööd eeldatava maksumusega ligi 9,2 mln eurot
2027. a ja keskmiselt 8,6 mln järgmistel aastatel.
Transpordistatistika
2025.-2027. aastal viib Statistikaamet Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2021–2027
meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ rahastusel koostöös Transpordiameti,
Justiits- ja Digiministeeriumi, Andmekaitse Inspektsiooni ja Riigikantseleiga ellu innovatsiooni-
projekti sektoritevahelise turvalise andmete ristkasutamise edendamiseks. Selle raames on plaanis
piloteerida mobiilpositsioneerimise andmete abil teostatava liikuvusstatistika tootmist, mille eesmärk
on toetada kaasava ja tasakaalustatud liikuvuskorralduse kujundamist. Mobiilpositsioneerimise
andmed võimaldavad analüüsida erinevate elanikkonnagruppide liikuvust ja paiksust ning tuua
paremini nähtavale liikuvust mõjutavad regulaarsed või hooajalised trendid.
Põllumajandusstatistika
Alates 2027.a lõpetab Statistikaamet kuulise ja aastase piima kokkuostu ja hinna andmete kogumise
ja avaldamise. Nende andmete kogumine ja avaldamine liigub Maaelu Teadmuskeskusesse, et
vähendada piima kokkuostuga seotud andmete kogumise killustatust asutuste vahel.
Alates 2027. aastast avaldatakse teravilja ja õliseemne ressursi ja kasutamise andmeid tulenevalt EL
määrusest (EL) 2023/1538 saagiaasta kohta. Ülejäänud põllumajandussaaduste ressursi ja kasutamise
arvestuste metoodika muudatusvajadused on koostöös regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga
analüüsimisel, mh on plaanis vähendada tarbimise alajaotisi.
2027. aastal lisatakse statistikaprogrammi iga-aastase statistikana mõned uued taimekaitsevahendite
kasutamist puudutavad näitajad.
2027. a avaldab amet tsüklilise statistikana 2026. a läbi viidud põllumajanduse struktuuriuuringu
andmeid. Põllumajanduse struktuuriuuringuid korraldatakse iga kolme-nelja aasta järel
valikuuringutena ja igal kümnendal aastal põllumajandusloendusena. Neid andmeid kasutatakse
4
Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas, põllumajanduskeskkonna näitajatega seotud
analüüsides ning ka maaelu teadmuskeskuse põllumajanduse kestlikkuse andmebaasi (FSDN)
uuringu alusandmetena. Tulenevalt EL määrusest (EL) 2018/1091 hõlmab 2026. a uuring lisaks
põllumajanduse põhinäitajatele ka tööjõu ja muu tulutoova tegevuse, loomapidamishoonete ja
sõnnikukäitluse ning maaelu arengu mooduleid.
Hinnastatistika
Statistikaamet tegeleb alates 2025. aastast tarbijahinnastatistika metoodilise uuendamisega. Alates
2025. aastast analüüsitakse viise, kuidas tarbijahindade statistikas senisest paremini arvesse võtta
piiriüleste internetiostude ja tervishoiuteenuste ja -toodete hindu ja maksumuudatusi.
Analüüsitulemused selguvad hiljemalt 31. augustiks 2026 ning muudatusi on võimalik teha 2027.
aasta hinnastatistikas.
Ettevõtlusstatistika
Ettevõtete majandusnäitajate aastastatistikas avaldatakse seoses tegevusalade klassifikaatori
EMTAK2025 versiooni kasutuselevõtuga ettevõtete majandusnäitajate 2025. vaatlusaasta andmed
mõlema, nii EMTAK2008 kui EMTAK2025 versioonide järgi. Lõpetatakse EMTAK2008 versiooni
järgi aasta andmete avaldamine alates 2026. vaatlusaasta andmetest (vastavalt 2027. aasta detsembris
ja 2028 jaanuaris-veebruaris). 2027. a avaldatakse 2026. vaatlusaasta aastastatistika ainult
EMTAK2025 versiooni järgi.
Majandusüksuste statistikas lõpetatakse 15 andmetabeli avaldamist kahel põhjusel:
1) Lõpetame EMTAK2008 versiooni järgi aegrea avaldamist alates 2027. aastast. 2026. aastal
(vaatlusaasta 2025) avaldame tabelid EMTAK2025 järgi. 2026. aastal seega avaldame andmed
mõlema EMTAK versiooni järgi;
2) Ettevõtlusteenuse tellimusel muutsime töötajate arvu gruppe, lisades ühe täiendava grupi (250–
749), et viia tabelid kooskõlla ettevõtlusstatistika tabelitega. 2026. aastal avaldasime andmed
mõlema jaotuse järgi. Alates 2027. aastast avaldame andmed ainult ühe, täiendatud jaotuse järgi.
2027. a väljundnäitajate hulgas on esmakordselt toodud ka ettevõtlus- ja tarbijabaromeetrite
statistika.
Statistikaamet jätkab sarnaselt eelmistele aastatele ühe kõige suurema ettevõtete halduskoormusega
ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande küsimustiku (EKOMAR) üle viimist andmepõhisele
aruandlusele (andmete edastamine otse ettevõtete majandustarkvara kaudu), mis võimaldab
järgmistel aastatel ettevõtete halduskoormust märkimisväärselt vähendada.
Tööstusstatistika
EMTAK muudatusest tingituna avaldab Statistikaamet andmed muutunud tööstustoodete loetelu
klassifikaatori (TTL) alusel. Erinevused uue ja vana klassifikaatori vahel on seotud erineva
mõõtühiku kasutuselevõtu (kilogrammid tonnide asemel) ning koodide muudatustega. Sisuliselt
muutus 237 tööstustoodete koodi ning 2819 koodi jäid samaks.
2.1.3. Rahvastik
Rahvastikuvaldkonna tööd on koondatud üheks statistikatööks eeldatava maksumusega 403 tuhat
eurot 2027. aastal ja 404 tuhat eurot järgmistel aastatel. Tsüklilisi töid 2026. aastal ei ole.
Alates 2026. a kehtib uus rahvastikustatistika määrus, mis rakendub tõenäoliselt alates 1. jaanuarist
2028.
5
2.1.4. Sotsiaalelu
Kokku tehakse 4 statistikatööd eeldatava maksumusega 3,9 mln eurot 2026. a ja 3,6 mln eurot
järgmistel aastatel. Eelarvemuutust põhjustavad 2027. a läbiviidavad mahukad tsüklilised uuringud.
Sotsiaalstatistika
2026. aastal muutub seoses hoolekandeasutuse seaduse muudatustega veidi hoolekandestatistika.
Statistikaametile esitatakse selles osas koondandmed.
2027. a avaldab Statistikaamet kahe tsüklilise töö andmed:
• Avaldatakse iga 3 aasta tagant toimuva kultuuris osalemise uuringu tulemused, mis on ühtlasi
Eesti ainus suur kultuuriuuring. Kultuuris osalemise uuringuga koguti 2026. aastal infot Eesti
inimeste kultuurihuvide, -tarbimise ja -harrastuste kohta. Uuringu eesmärk on saada objektiivset
statistikat kultuuripoliitiliste eesmärkide seadmiseks kultuurivaldkondades.
• Avaldatakse ulatusliku leibkonna eelarve uuringu tulemused, mis on üheks aluseks näiteks
tarbijahinnaindeksi ja sisemajanduse koguprodukti arvutamisele. Leibkonna eelarve uuring
selgitab välja, millised on Eesti leibkondade kulutused ja eelarve ning annab teavet
leibkonnaliikmete demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate, leibkondade koosseisu, elamis-
tingimuste ja püsikaupade kohta. Erinevalt eelnevatest kordadest on leibkonna eelarve uuring
esmakordselt kohustuslik tulenevalt muudatustest sotsiaalstatistika raammääruses (2019/1700),
mistõttu sel korral kogutakse vaid EL-i poolt nõutud andmeid.
Tööelustatistika
2025. aastal vastu võetud uue EL tööturustatistika raammääruse alusel muutub kohustuslikuks
palgalõhe näitaja arvutamine ja esitamine Eurostatile, esimene vaatlusaasta on 2027.
Statistikaamet otsib koostöös Maksu- ja Tolliametiga lahendust küsimustikega 'Palk ja tööjõud' ning
'Tööandja kulutused töötajatele' tekitatud halduskoormuse vähendamiseks.
Tsüklilise tööna 2027. a iga 4 aasta järel läbi viidavas töötasustruktuuri uuringus eemaldame
vabatahtlikud tunnused, mis võimaldab mahuka uuringu halduskoormust vähendada. Tulemused
avaldatakse 2028. aastal.
Haridusstatistika
Tsüklilise tööna avaldatakse 2027. aastal viieaastase sammuga toimuva uuringuga kogutav statistika
täiskasvanute koolituse kohta ettevõtetes.
2.1.5. Eri valdkondade statistika
Eri valdkondade statistika alla kuulub statistika, mis hõlmab nii keskkonna-, majandus-, sotsiaalelu
kui rahvastikuvaldkondade kohta käivaid näitajaid. 2027. aastal avaldatakse selle statistikatöö
koosseisus säästva arengu, Eesti 2035 strateegia ja ühiskondliku lõimumisega seotud näitajad
kogumaksumusega 82 tuhat eurot.
2.2. Andmehalduse korraldamine, klassifikaatorite süsteemi juhtimine ja statistilised
registrid
Statistikaametil on seadusest tulenev roll riigi andmehalduse koordineerimisel ning klassifikaatorite
süsteemi juhtimisel. Need tegevused on keskse tähtsusega, et tagada andmete ühtne tõlgendamine,
ristkasutatavus ja kvaliteet nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste andmevahetuste kontekstis. Samuti
on need aluseks andmepõhiste avalike teenuste arendamisele.
6
2026. aasta märtsis lõpeb Statistikaameti andmehalduse koordineerimise ajutine rahastus Eesti
taastekava (RRF) kaudu digiriigi komponendi raames, rahastus jätkus kuni 2026. a lõpuni riigiüleste
kesksete teenuste (RÜKT) rahastusega (SF 2021-2027). Pärast seda tuleb tagada tegevuste
jätkusuutlik rahastamine riigieelarvest, võimalik variant on RÜKTi rahastuse pikendamine kuni 2027.
a lõpuni, kuid see selgub 2026. a lõpus pärast uue taotluse esitamist ja kaitsmist. Ilma püsiva
rahastuseta on ohus andmehalduse süsteemide arendamine ja toimimine, mis omakorda mõjutab
negatiivselt nii statistikatootmist kui ka laiemalt avaliku sektori andmepõhist juhtimist. Korrastatud
ja ristkasutatavad andmed on aluseks ka tehisintellekti laiemale kasutusele avalikus ja erasektoris.
3. Eelnõu mõjud
Eelnõu kajastab Statistikaameti poolt tehtavaid muudatusi riiklikus statistika koosseisus ja
metoodikas, mis võimaldavad parandada riikliku statistika tegemise ja arendamise jätkusuutlikkust,
mis on vajalik tõenduspõhiste juhtimisotsuste tegemiseks ning Eesti majandus-, sotsiaal- ja
keskkonnapoliitika kujundamiseks. Uute andmeallikate kasutuselevõtu ning infotehnoloogilise toe ja
arendustega seotud väljakutsed on jätkuvad, kuid tagatud peab olema riikliku statistika ja
andmehalduse püsirahastus rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ning usaldusväärsete
võtmenäitajate – nagu sisemajanduse koguprodukt (SKP), tarbijahinnaindeks (THI),
valitsemissektori tulud, kulud ja koguvõlg, tööhõive ja sotsiaalse heaolu näitajad – regulaarseks ja
kvaliteetseks tootmiseks. On oluline, et amet saaks jätkata metoodiliste ja tehnoloogiliste uuenduste
elluviimist, mis on vajalikud statistika ajakohasuse ja võrreldavuse tagamiseks.
4. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Statistikatööde loetelus on 2027. aastal 18 statistikatööd ning nende tegemiseks on 2027. aastal
riigieelarvesse planeeritud 14,5 mln eurot.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Korralduse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile ning
Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Statistikaamet Tatari 51, 10134 Tallinn rg-kood 70000332; tel 625 9300 [email protected], www.stat.ee
2027.–2031. aasta statistikatööde loetelu
Austatud härra minister Riikliku statistika seaduse § 17 lõike 5 kohaselt esitab Statistikaamet Rahandusministeeriumile järgmise viie aasta statistikatööde loetelu hiljemalt 1. juuliks. Sellest tulenevalt esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu projekti. Väljundnäitajate kohta esitatakse kinnitamiseks nende arv viimase teadaoleva seisuga, sest väljundnäitajate koosseis on pidevas muutumises, sõltudes muudatustest nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktides. Jätkuvalt on Statistikaametil eelarves püsimiseks vaja vaadata üle statistikatööde sisu ehk väljundnäitajate koosseis. Eeltoodust tulenevalt on Statistikaamet 2027.–2031. aasta statistikatööde loetelu ette valmistades üle vaadanud nii EL õigusaktide alusel kui riigisisese tellimuse alusel tehtava statistika, rääkinud muudatused läbi riikliku statistika tellijatega ning jätkab seda tööd ka edaspidi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmet Lee Peadirektor
Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2027.– 2031. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ 2. 2027.–2031. aasta Statistikaameti statistikatööde loetelu 3. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2027.–2031. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“
seletuskiri
Jürgen Ligi Rahandusministeerium <DataType_31600897_4_1 /> nr
<DataType_31600897_2_1 />/<DataType_31600897_3_1 />
Jaana Tael 5228629 [email protected]