Rahandusministeeriumi

finantskontrolli osakonna töökord

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

2

Andmed dokumendi muutmise kohta

Versiooni

nr

Jõustumise

kuupäev Muudatuse kirjeldus

Ver 01 10.07.2007 Algse täisversiooni loomine.

Ver 02 28.06.2010 Täienduste sisseviimine tulenevalt 2008. a auditeeriva asutuse välise

kvaliteedi hindamise ja 2009. a sisemise hindamise tulemustest,

01.01.2009 kehtima hakanud IIA standardite uuest versioonist,

08.03.10 jõustunud audiitortegevuse seadusest ja muudatustest FKO

tööprotsessides.

Ver 03 02.04.2013 Täienduste sisseviimine tulenevalt 2011. a sisemise hindamise

tulemustest, 18.12.2011. a jõustunud määrusest „Siseaudiitori

kutsetegevuse standardite kehtestamine“, auditeerimise kvaliteedijuhi

ametikoha kaotamisest ning 01.01.2013 kehtima hakanud IIA

standardite uuest versioonist ja muudatustest FKO tööprotsessides.

Ver 04 01.07.2026

Muudetud seoses FKO põhiülesannete, tööprotsesside, auditeeritavate

välistoetuste, programmiperioodide, õigusnormide, IIA standardite

ning muude üldpõhimõtete ajakohastamisega.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

3

SISUKORD

SISUKORD ...................................................................................................................................... 3

1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4

2. ROLLID AUDITEERIMISPROTSESSIS ............................................................................. 7

3. LÜHENDID JA MÕISTED ..................................................................................................... 8

3.1 ÜLDISED LÜHENDID ................................................................................................................... 8 3.2 AA LÜHENDID ........................................................................................................................... 8 3.3 AFCOS LÜHENDID .................................................................................................................... 9 3.4 AA MÕISTED ............................................................................................................................. 9 3.5 AFCOS MÕISTED .................................................................................................................... 10 3.6 TÖÖDE JAGUNEMINE FKO-S .................................................................................................... 11

4. VIITED .................................................................................................................................... 12

4.1 ÕIGUSAKTID JA JUHISED .......................................................................................................... 12 4.2 MINISTEERIUMISISESED DOKUMENDID .................................................................................... 14 4.3 AUDITI METOODIKA ................................................................................................................. 15 4.4 JUHENDMATERJALID................................................................................................................ 15

5. AA TÖÖPROTSESSID .......................................................................................................... 15

5.1 AA TÖÖPROTSESSIDE VOODIAGRAMM ..................................................................................... 15 5.2 AA TÖÖPROTSESSIDE KIRJELDUS ............................................................................................. 17

6. KVALITEEDI TAGAMISE JA TÄIUSTAMISE PROGRAMM ..................................... 39

6.1 EESMÄRK JA OLEMUS .............................................................................................................. 39 6.2 SISEMINE HINDAMINE .............................................................................................................. 41 6.3 VÄLISHINDAMINE .................................................................................................................... 42 6.4 KVALITEEDIPROGRAMMI TULEMUSED ..................................................................................... 43

7. AFCOS TÖÖPROTSESSID .................................................................................................. 44

7.1 AFCOS TÖÖPROTSESSIDE KIRJELDUS ...................................................................................... 44

8. MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED: ............................................................................................... 46

8.1 DOKUMENTIDE KONFIDENTSIAALSUS ...................................................................................... 46 8.2 TEHISARU KASUTAMINE .......................................................................................................... 47 8.3 RIKKUMISTEST TEAVITAMINE .................................................................................................. 47 TÖÖKORRAGA SEOTUD SÄILITATAV TEAVE ................................................................................... 48

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

4

1. Sissejuhatus

Käesolev töökord hõlmab Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna (edaspidi FKO)

tööprotsesside kirjeldust. Töökorra koostamisel ning osakonna töös kohustub FKO juhinduma

siseriiklikest, Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni ning teistest välistoetuste auditeerimist ning

finantshuvide kaitset reguleerivatest õigusaktidest ja suunistest, ministeeriumi siseaktidest,

sisemistest kordadest ning Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi (IIA) rahvusvahelistest

kutsetegevuse raampõhimõtetest, ülemaailmsetest siseauditi standarditest (edaspidi standardid),

valdkondlikest nõuetest ja juhistest.

Vastavalt osakonna põhimäärusele jaguneb FKO tegevus kaheks põhiprotsessiks:

1) Euroopa Liidu, Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ning

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi andvate ning kasutavate isikute tegevuse auditeerimine;

2) Euroopa Pettustevastase Ameti (edaspidi OLAF) ametliku koostööpartneri (edaspidi AFCOS)

ülesannete täitmine.

Välistoetuste auditeerimisel täidab FKO auditeeriva asutuse (edaspidi AA) ülesandeid, järgides

igakülgselt standardeid. Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmisel täidetav AFCOS roll ei kujuta

endast siseauditi funktsiooni ning AFCOS tegevusele standardid ei kohaldu.

AA tegevuses on FKO võtnud eesmärgiks tagada püsivalt oma tegevuse vastavus standarditega.

Standardi kohaselt ning FKO kinnitusel on siseauditi eesmärgiks tugevdada organisatsiooni võimet

luua, kaitsta ja säilitada väärtust, pakkudes kõrgemale juhtorganile ja tippjuhtkonnale sõltumatut,

riskipõhist ja objektiivset kindlust, nõu, mõistmist ja perspektiivi. FKO järgib oma tegevuses eraldi

tähelepanuga eetika ja professionaalsuse standardeid, mille põhimõtted on: 1) ausameelsus; 2)

objektiivsus; 3) pädevus; 4) nõutav ametialane hoolsus; ja 5) konfidentsiaalsus.

FKO on Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) struktuuriüksus, mis allub organisatsiooni

põhimääruse järgi vahetult kantslerile, tagades üksuse sõltumatuse nii standardi 7.1 kui ka

välistoetuste rakendussüsteemi mõistes.

Standardi 9.3 kohaselt peab siseauditi juht siseauditi funktsiooni süsteemseks juhtimiseks

kehtestama metoodikad, et viia ellu siseauditi strateegia, koostada siseauditi tööplaan ning tagada

kooskõla standarditega. Metoodikate vorm, sisu, detailsus ja dokumenteerimise aste võivad erineda

sõltuvalt organisatsiooni ja siseauditi funktsiooni suurusest, struktuurist, keerukusest, küpsusest,

valdkonna või regulatiivsetest ootustest. Metoodikad võivad olla eraldi dokumendid (näiteks

töökord). Siseauditi metoodikad täiendavad standardeid, sisaldades detailseid juhiseid ja nõudeid,

mis aitavad siseaudiitoritel standardeid rakendada ja kvaliteetset teenust osutada.

KuivõrdFKO ei ole standardite kontekstis klassikaline siseauditi üksus, siis AA puhul tõlgendatakse

kokkuleppeliselt välistoetuste auditeerimistegevuses standardites sisalduvaid mõisteid järgmiselt:

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

5

 kõrgem juhtorgan – Euroopa Komisjon (edaspidi EK). Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna

toetuste puhul on kõrgemaks juhtorganiks vastavad riigid, keda esindab finantsmehhanismide

komitee ja assisteerib finantsmehhanismide kantselei (edaspidi FMO). Šveitsi toetuste puhul on

kõrgemaks juhtorganiks riik, keda esindavad arengu- ja koostööamet ning riiklik

majandusasjade sekretariaat, keda assisteerib toetuste büroo (edaspidi SCO).

Standardi mõistes viitab „kõrgem juhtorgan“ organile või organitele, millel on volitused anda

siseauditi funktsioonile asjakohased õigused, roll ja kohustused. Kõrgem juhtorgan teostab

siseauditi funktsiooni üle järelevalvet, et tagada funktsiooni mõjusus.

 tippjuhtkond – vastava toetuse korraldusasutuse juhtkond (edaspidi KA).

Standardi mõistes viitab „tippjuhtkond“ organisatsiooni juhtkonna kõrgeimale tasemele, mis on

lõppkokkuvõttes vastutav organisatsiooni strateegiliste otsuste elluviimise eest. Tuleb arvestada ka

sellega, et standardi mõistes viitab „juhtkond“ organisatsiooni (KA) muule, tippjuhtkonnast

organisatsiooniliselt madalamal asuvale juhtimisele. FKO kui RM osakonna mõistes käsitletakse

RM kantslerit administratiivse tippjuhtkonnana.

 organisatsioon – vastava toetuse või toetuste rakendussüsteem tervikuna.

 siseauditi mandaat – õiguslik alus, sh õigusakti või lepinguga FKO-le antud õigus ja kohustus

AA rolli täitmiseks (vt punkt 4.1.4).

Standardi mõistes viitab „siseauditi mandaat“ sellele, kuidas täpsustatakse siseauditi funktsiooni

õigused, roll ja kohustused. Mandaat annab siseauditi funktsioonile õiguse anda kõrgemale

juhtorganile ja tippjuhtkonnale objektiivset kindlust, nõu, arusaama ja perspektiivi.

 siseauditi juht – AA juht (kes on alati ühtlasi ka FKO juhataja).

Standardi mõistes viitab „siseauditi juht“ juhtivale rollile, mis vastutab siseauditi funktsiooni kõigi

aspektide mõjusa juhtimise ja kvaliteetsete siseauditi teenuste osutamise eest.

 töö ülevaataja – auditi eest vastutav isik (edaspidi AVI) kelleks on talituse juhatajad ja nõunik.

Standardi mõistes viitab „töö ülevaataja“ rollile, kes vastutab töö üle järelevalve teostamise eest

(siseaudiitorite koolitamine ja abistamine, samuti tööprogrammi, tööpaberite, töö lõpparuande ning

töö teostamise ülevaatamine ja heakskiitmine) .

 siseaudiitor –FKO audiitorid ja juhtivaudiitorid.

Vastavalt standardile 8.4 on FKO kui välistoetuste rakendussüsteemi AA korraldanud vähemalt

kord viie aasta jooksul välishindamise, kasutades kompetentset ja sõltumatut organisatsioonivälist

hindajat või hindamismeeskonda. Välishindamiste tulemustest lähtuvalt on AA senine tegevus

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

6

olnud üldises vastavuses standarditega. Sellest tulenevalt võib FKO oma auditeerimistegevuses ning

aruannetes kasutada väljendit „läbi viidud kooskõlas ülemaailmsete siseauditi standarditega“.

FKO vastutusalasse jäävate ülesannete täpsemaks kirjeldamiseks jaguneb töökord neljaks osaks:

I AA ülesannetega seotud tööprotsessid – AA tööprotsessid ja tegevused AA-le EK ja siseriiklike

õigusaktidega pandud kohustuste ning ülesannete täitmisel rakendusperioodil 2021-2027.

II Auditeerimisega seotud protsessid – auditite läbiviimise korraldus.

III Kvaliteedi tagamise ja täiustamise programm – tegevused auditeerimise kõrge kvaliteedi

tagamiseks.

IV AFCOS ülesannetega seotud tööprotsessid – AFCOS tööprotsessid ja tegevused EL, EK ja

siseriiklike õigusaktidega pandud kohustuste ning ülesannete täitmisel.

FKO töökorra eesmärk on tagada sarnaste töömetoodikate kasutamine, tööülesannete korrektne ja

kvaliteetne täitmine ning aluse loomine audiitorite tegevuse hindamiseks. Täiendavad FKO

koostatud juhendmaterjalid tuginevad käesolevas töökorras kirjeldatud protsessidele ning

sätestavad konkreetse töö liigi kohase auditeerimise metoodika ja erisused. Vastavate tööde puhul

tuleb lisaks käesolevale töökorrale järgida antud töid reguleerivaid spetsiifilisemaid auditeerimise

juhendmaterjale.

Töökorra väljatöötamise ja kinnitamise eest vastutab FKO juhataja. Töökorra täitmise ja selle

kontrollimise eest vastutavad kõik osakonna ametnikud neile määratud ülesannete ulatuses.

Töökord laieneb FKO juhatajale, I ja II auditi talituse juhatajatele, nõunikele, juhtivaudiitoritele ja

audiitoritele.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

7

Joonis: FKO struktuuriskeem seisuga 05.2026.

2. Rollid auditeerimisprotsessis

 FKO juhataja – vastutab osakonna tööplaani koostamise, tööde elluviimiseks vajalike

ressursside olemasolu, tööde kvaliteetseks läbiviimiseks protseduurireeglite väljatöötamise,

täiendamise ning järelevalve süsteemi loomise eest. Välistoetuste auditeerimisel täidab FKO

juhataja AA juhi ülesandeid. Auditeerimise protsessis allkirjastab FKO juhataja auditist

teavitava kirja ja lõpparuande kaaskirja. FKO juhataja vastutab kvaliteedi tagamise programmi

väljatöötamise ja selle käigushoidmise eest ning korraldab perioodilisi sisemisi ja väliseid

kvaliteedihindamisi.

 Auditi eest vastutav isik (AVI) – ülesannet täidavad üldjuhul I ja II auditi talituse juhataja ning

nõunik. Üksikutel juhtudel täidab rolli ka FKO juhataja. AVI ülesanne on täita ning ajakohastada

FKO tööplaani ning PlanPro süsteemi. AVI vastutab tööde kvaliteetse läbiviimise eest. Tööde

käigus teostab ta jooksvat järelevalvet ja tagab kvaliteeti. AVI kooskõlastab auditi meeskonna

koostatud tööpaberid, konsulteerib meeskonda ning osaleb vajadusel tööga seotud koosolekutel.

Auditi lõpus täidab AVI kvaliteedikontrolli küsimustiku.

 Auditi juht – ülesannet täidab üldjuhul juhtivaudiitor või audiitor. Samuti võivad rolli täita

talituse juhatajad või nõunikud. Auditi juht vastutab töö kvaliteetse läbiviimise eest, sh töörühma

liikmete läbiviidud toimingute ja koostatud tööpaberite osas. Auditi juht juhib töörühma tööd ja

osaleb toimingutes. Ta korraldab tööga seotud koosolekud, täidab „Tööde registrit“, SFOS-i

ning korraldab suhtluse auditeeritavaga ja kommentaarid aruande projektile, avalikustab

nõuetekohaselt lõpparuande ning vastutab soovituste rakendamise seire eest. Auditi juht

vastutab tõendusmaterjali piisavuse ja asjakohasuse, auditi toimiku täielikkuse, tööpaberite ja

tähelepanekute korrektse vormistamise ning lõpparuande koostamise ja täielikkuse eest. Auditi

juht koostab enda tööpaberid ja kooskõlastab auditi meeskonda kuuluvate audiitorite koostatud

tööpaberid.

 Auditi töörühma liige – ülesannet täidab üldjuhul juhtivaudiitor või audiitor. Auditi töörühma

liige vastutab talle määratud ülesannete kvaliteetse läbiviimise eest auditi juhi määratud

ulatuses. Samuti osaleb tööga seotud koosolekutel, riskide hindamises, tõendusmaterjali

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

8

kogumises, toimingutes, tööpaberite, tähelepanekute lehtede koostamises ning allkirjastab auditi

plaani koos objektiivsuse ja kvaliteedi deklaratsiooniga. Lisaks allkirjastab kõik enda koostatud

tööpaberid (sh muudatused) ning kooskõlastab need auditi juhiga.

3. Lühendid ja mõisted

3.1 Üldised lühendid

AA – auditeeriv asutus

AFCOS – Euroopa Pettusevastase Ameti koostööpartner (Anti-Fraud Coordination Service)

EK – Euroopa Komisjon

EKA – Euroopa Kontrollikoda

EL – Euroopa Liit

ELFIK – Euroopa Liidu finantshuvide kaitse

EN – Euroopa Nõukogu

EP – Euroopa Parlament

FKO – finantskontrolli osakond

KA – korraldusasutus

RA – rakendusasutus

RM – Rahandusministeerium

RÜ – rakendusüksus

SFOS – struktuuritoetuse register

VV – Vabariigi Valitsus

3.2 AA lühendid

Auditi määrus – VV 12.05.2022 määrus nr 531

EMP – Euroopa majanduspiirkond

ESAÜ – Eesti Siseaudiitorite Ühing

FM – finantsmehhanism

FMO – finantsmehhanismide kantselei

GoA – Audiitorite grupp (group of auditors)

IIA – Rahvusvaheline Siseaudiitorite Instituut (Institute of Internal Auditors)

INTERREG – Euroopa territoriaalne koostöö programmid

JEMS – muude välistoetuste infosüsteem

JKS – juhtimis- ja kontrollisüsteem

PO – programmioperaator

RKA – riiklik kontaktasutus (national focal point)

SCO – Šveitsi toetuste büroo (Swiss Contribution Office)

ÜSM – EP ja EN 24.06.2021 määrus (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus, CPR)2

1 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine. 2 Ühissätete määrusega kehtestatakse ühissätted ühtekuuluvuspoliitikafondide kohta perioodil 2021-2027.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

9

ÜSS – Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus

ÜKP – Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

3.3 AFCOS lühendid

AFIS – OLAF andmebaas (Anti-Fraud Information System)

ALIB – AFIS juhendite moodul (AFIS Library)

ARACHNE – EK andmekaevet ja riskihindamist võimaldav IT-tööriist

CIRCABC – EK koostöö- ja dokumendihalduse programm (Communication and Information

Resource Centre for Administrations, Businesses and Citizens)

DP – EN ametlik ja turvaline portaal (Delegates Portal)

EDES – EK andmebaas (Early Detection and Exclusion System)

EE PERMREP – Eesti esindus Brüsselis (Estonia Permanent Representation to the EU)

EPPO – Euroopa Prokuratuur

EUSURVEY – EK ametlik veebipõhine platvorm küsitluste läbiviimiseks

GAF – EN Pettusevastane töörühm (Working Party on Combating Fraud)

GIP – uurimise juhised OLAF töötajatele (Guidelines on Investigation Procedures)

IMS – AFIS rikkumistest teavitamise moodul (Irregularity Management System)

NAFS – Riigi pettusevastane strateegia (National Anti-Fraud Strategy)

OAFCN – OLAF kommunikatsiooni võrgustik (OLAF Anti-Fraud Communicators’ Network)

OLAF – Euroopa Pettuste vastane Amet (European Anti-Fraud Office)

PIF – ELFIK (Protection of the European Union’s Financial Interests)

TFEU – EL toimimise leping (Treaty on the functioning of the European Union)

UAFP – OLAF toetusprogramm (Union Anti-Fraud Program)

URT – AFIS kasutajate moodul (User Registration Tool)

3.4 AA mõisted

 Auditeerimise tööplaan (annual audit plan) – konkreetse aasta auditeerimistegevust kajastav

dokument, mis tuleneb auditeerimise strateegiast ja milles esitatakse moodustatud valimi ning

riskihindamise tulemustel tuginev teave planeeritavate projekti- ning JKS auditite kohta.

 Auditeerimise aastaaruanne (annual control report, ACR) – EP ja EN määruse nr 2021/1060

artikli 77 lõike 3 punktis b, Norra ja EMP FM rakendamise regulatsioonide art 5.5(1) punktis

e(i) ja Šveitsi-Eesti koostööprogrammi regulatsiooni artikli 9.3 punktis 3 viidatud dokument,

mis annab ülevaateAA aasta auditeerimistegevusest (sh teostatud projekti- ning JKS auditite

tulemustest ning soovituste rakendamise seirest).

 Auditeerimise strateegia (audit strategy) – määruse nr 2021/1060 artiklis 78, Norra ja EMP

FM rakendamise regulatsioonide art 5.5(1) punktis d ja Šveitsi-Eesti koostööprogrammi

regulatsiooni artikli 9.3 punktis 1 osutatud AA auditeerimistegevusi hõlmav ja riskihindamisel

põhinev strateegiadokument, milles kirjeldatakse auditeerimise metoodika, projektiauditite

valimi moodustamise metoodika ning auditite planeerimine järgnevateks aastateks.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

10

 Auditiuniversum –auditiuniversum koosneb kõikidest valdkondadest, mis võivad olla auditi

objektiks. Selle põhjal ja riskide hindamise tulemusel koostatakse nimekiri võimalikest

audititöödest, mida võiks teostada.

 AA arvamus (audit opinion) – EP ja EN määruse nr 2021/1060 artikli 77 lõike 3 punkti a,

Norra ja EMP FM rakendamise regulatsioonide art 5.5(1) punkti e(ii) ja Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi regulatsiooni artikli 9.3 punktis 3 kohane arvamus, millega AA annab

muuhulgas hinnangu raamatupidamise aastaaruannete täielikkusele, täpsusele ja õigsusele;

raamatupidamise aastaaruannetega hõlmatud kulude seaduslikkusele ja korrektsusele ning

juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslikule toimimisele.

 Erakorraline audit (ad-hoc audit) – plaaniväliselt läbiviidav audit tulenevalt riskide

hindamisest või kolmanda osapoole ettepanekul.

 JKS audit (management and control system audit) – EP ja EN määruse nr 2021/1060 artikli

77 lõike 1 kohane kindlustandev töö, mille eesmärk on analüüsida ja hinnata auditeeritava

(toetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide) JKS-i tulemuslikku toimimist.

 Järelaudit (follow-up audit) – audit, mille eesmärgiks on selgitada, kas ja kuidas on auditeeritav

rakendanud auditi tulemusena tehtud soovitusi ning hinnata jätkuvat kooskõla kehtestatud

nõuetega.

 Kindlustandev töö – standardite sõnastiku järgi tegevus, mille kaudu siseaudiitorid teostavad

objektiivseid hindamisi kindluse andmiseks. Siseaudiitorid võivad anda piiratud või mõistlikku

kindlust, sõltuvalt läbiviidud toimingute olemusest, ajastusest ja ulatusest.

 Liidu vahendite haldaja kinnitus (management declaration) – KA poolt EP ja EN määruse

nr 2021/1060 artikli 74 lõike 1 punkti f tähenduses koostatav kinnitus.

 Nõuandev töö – standardite sõnastiku järgi teenus, mille kaudu siseaudiitorid annavad nõu

organisatsiooni huvirühmadele kindlust andmata või juhtimisalast vastutust võtmata.

Nõuandvate teenuste olemus ja ulatus lepitakse kokku asjaomaste huvirühmadega.

 Projektiaudit (audit of operations) – EN määruse nr 2021/1060 artikli 79 kohane

kindlustandev töö, mille tulemusena antakse hinnang EK-le aruandlusaastal deklareeritud

kulude õiguspärasusele.

 Raamatupidamise aastaaruande audit (audit of accounts) – kindlustandev töö, mille eesmärk

on hinnata KA poolt EP ja EN määruse nr 2021/1060 artikli 77 lõike 1 tähenduses koostatud

raamatupidamise aastaaruande täielikkust, täpsust ja õigsust.

 Soovituste rakendamise seire (follow-up of recommendations) – protsess, mille käigus

tehakse kindlaks, kas auditite tulemusena tehtud tähelepanekud ja soovitused on rakendatud

efektiivselt ja õigeaegselt.

 Töö – standardite sõnastiku järgi konkreetne siseauditi ülesanne või projekt, mis hõlmab mitut

tööülesannet või tegevust, mis on kavandatud konkreetsete seotud eesmärkide kogumi

saavutamiseks.

3.5 AFCOS mõisted

 AFCOS – iga EL liikmesriigi keskne kontaktpunkt, mille roll on tagada tõhus koostöö

OLAF‑iga ning koordineerida riigisiseselt kõiki tegevusi, mis on EL-i finantshuvide kaitsega

seonduvad. Eesti OLAF-i koostööpartner on FKO ning vastavat rolli täidab AFCOS nõunik.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

11

 ARACHNE – aitab liikmesriikidel tuvastada projekte, toetuse saajaid, hankelepinguid ja

töövõtjaid, kus võib esineda pettuse-, huvide konflikti-, vigade või ebakorrapärasuse riske.

 Country Officer – AFCOS roll AFIS koordinaatorina, mis annab kasutusõigusi, uuendab

andmebaasi litsentse, vastutab.

 EDES – EK süsteem, mis kaitseb EL-i raha ebausaldusväärsete ettevõtjate eest, tuvastades

varakult riskid, välistades rikkumisi teinud isikud EL-i rahastusest ning vajadusel määrates

rahalisi karistusi.

 ELFIK – kõik meetmed millega EL ja liikmesriigid tagavad, et EL raha kasutatakse

õiguspäraselt ning et pettused, korruptsioon ja salakaubavedu ei kahjustaks EL-i eelarvet.

 ELFIK võrgustik – AFCOS-i juhitud võrgustik, mis ühendab toetuste rakendamisega ja

uurimisega ning muid valdkonnaga seotud asutusi.

 GAF – EN töörühm, mis tegeleb EL-i finantshuvide kaitsega ning keskendub eelkõige OLAF-i

tegevusega seotud küsimustele.

 GIP – OLAF-i ametlikud uurimisjuhised, mis määravad täpselt, kuidas OLAF peab oma

uurimisi läbi viima.

 OLAF – Euroopa Pettusevastane Amet, mis uurib EL-i eelarvet kahjustavat pettust,

korruptsiooni ja tõsiseid rikkumisi EL-i institutsioonides, olles oma uurimistegevuses sõltumatu.

 PIF –Hõlmab nii EL-i poliitikat kui ka konkreetseid kuriteoliike (PIF‑kuriteod), mis

kahjustavad EL-i eelarvet.

3.6 Tööde jagunemine FKO-s

Auditiuniversum

FKO auditiuniversum hõlmab rakendusperioodi 2021-2027 EL ÜKP, perioodi 2021-2028 Norra ja

EMP FM ning perioodi 2022-2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi andvate ning kasutavate

isikute tegevuse auditeerimist. Auditeerimisele kuuluvad kõik ÜSM põhinõuded koos

hindamiskriteeriumidega, tagades, et perioodi lõpuks on kõik põhinõuded auditeeritud. FKO tööd

jagunevad järgmiselt:

1) Kindlustandvad tööd

Kindlustandvad tööd FKO-s on kõikvõimalikud auditid (juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditid ja

projektiauditid vastavalt viitele 4.3, raamatupidamise aastaaruande audit ja muud AA arvamuse

koostamiseks vajalikud tööd).

2) Nõuandvad tööd

Nõuandvad tööd FKO-s onjuhtimis- ja kontrollisüsteemide analüüsitoimingud. Nõuandvate tööde

teostamise aluseks on kokkulepe tellijaga ja/või konkreetne lähteülesanne. Toimingutest

koostatakse kokkuvõte. Vajadusel koostatakse kontroll-lehti ja viiakse läbi intervjuusid. Toimingute

tulemusena tähelepaneku lehti reeglina ei koostata. Kui töö tellijaga on nii kokku lepitud, seirab

nõuandva töö juht töö tulemusi.

3) Muu tegevus

 Auditeerimise strateegia ja auditeerimise tööplaani koostamine;

 AA arvamuse ja aastaaruandluse koostamine;

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

12

 Kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi täiendamine ja rakendamine – programmist

tulenevate tegevuste elluviimine;

 Auditeerimisalaste juhendmaterjalide ja õigusaktide koostamine;

 RM osakondade ja toetuste rakendussüsteemi asutuste nõustamine;

 KA tegevuste toetamine – erinevate dokumentide ja õigusaktide kommenteerimine,

koosolekutel ja kaasuste aruteludes osalemine;

 Toetuste rakendussüsteemi koolitamine;

4) AFCOS ülesannete täitmine

ELFIK kohustuste täitmiseks on FKO koosseisus OLAF koostööpartneri AFCOS rolli täitev FKO

auditi tegevusest sõltumatu nõunik, kelle tööprotsessid on kirjeldatud 7. peatükis.

4. Viited

4.1 Õigusaktid ja juhised

4.1.1 Auditeerimisalased õigusaktid

Arvestades, et FKO ei ole välistoetuste auditeerimisel siseauditi üksus tavamõistes, kohalduvad AA-

le järgmised auditeerimisalased õigusaktid:

 ÜSM

 Finantsmäärus

 ÜSS

 Auditi määrus

 Norra ja EMP FM rakendusmäärused3

 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi regulatsioon4

 INTERREG määrus5

4.1.2 AFCOS õigusaktid

 TFEU

 Määrus 2988/95

 Määrus 2185/96

 Määrus 515/97

 Määrused 883/2013 ja 2020/2223

 PIF direktiiv 2017/1371

 GIP

3 Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2021-2028 rakendusmäärused. 4 Regulations on the implementation of the second Swiss contribution to selected member states of the european union to reduce economic and social disparities within the European Union. 5 EP ja EN määrus 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

13

4.1.3 Muud siseriiklikud õigusaktid

 Vabariigi Valitsuse seadus § 922 lg 1 ja § 923 lg 1;

 Avaliku teenistuse seadus;

 Avaliku teabe seadus;

 Ühendmäärus6;

4.1.4 Välistoetuste rakendamise ja auditeerimisega seotud õigusaktid ning juhendid

Järgnevalt on kokkuvõtlikul kujul esitatud regulatsioonid ja juhendid, mis kohalduvad FKO

auditeeritavatele välistoetustele ning mille osas on FKO-l õigus ja kohustus täita AA rolli:

6 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

14

Programm Programmi

üldine juhend

Programmi

auditeerimisega

seotud juhendid

Õiguslik alus

(EK)

Õiguslik alus

– audit (EE)

Info-

süstee

m

EL

ühtekuuluvuspoliit

ika (ÜKP) fondid

EK õigusaktid /

juhendid

FKO > 2021-2027

ÜKP dok

Ühtekuuluvus-

poliitika

fondide

rakenduskava

2021-2027

Auditeerimise

strateegia

2021/1060

ÜSS

Auditi määrus

JKS

käsiraamat

PA

käsiraamat

SFOS

Norra / EMP

finantsmehhanism

Eeagrants.org

FKO > 2021-2028

NOR-EMP

4 programmi

dokumendid

Auditeerimise

strateegia

Norra

finantsregulatsi

oon

EMP

finantsregulatsi

oon

Vastastikuse

mõistmise

memorandum

Programmilep

ing

Auditeerimise

metoodika

PA

käsiraamat

SFOS

Estonia – Latvia

(EE-LV)

www.estlat.eu

FKO > 2021-2027

ETK> 01_ELP

EE-LV –

Programme

Manual

Auditeerimise

strateegia

2021/1060

2021/1059

Programmdok

ument

ÜSS

Auditi määrus

GoA – Rules

of Procedures

EE-LV –

Audit Manual

Jems

Central Baltic

(CB)

https://centralbaltic.

eu/

FKO > 2021-2027

ETK> 02_CB

CB –

Programme

Manual

Auditeerimise

strateegia

2021/1060

2021/1059

Programmdok

ument

Auditi määrus

GoA – Rules

of Procedures

CB – Audit

manual

Jems

Baltic Sea Region

(BSR)

Interreg Baltic Sea

Region

FKO > 2021-2027

ETK> 03_BSR

BSR –

Programme

Manual

Auditeerimise

strateegia

2021/1060

2021/1059

Programmdok

ument

Auditi määrus

GoA – Rules

of Procedures

BSR – Audit

Manual

BAMO

S+

Šveitsi-Eesti

koostööprogramm

FKO > 2022-2029

Šveits

Regulatsioon Auditeerimise

strateegia

Raamkokkulep

e

Regulatsioon

Raam-

kokkulepe

Regulatsioon

Auditi

metoodika

SFOS

Detailsemalt on iga programmi auditeerimise korraldus kirjeldatud programmi auditeerimise

strateegias.

4.2 Ministeeriumisisesed dokumendid

 RM põhimäärus;

 FKO põhimäärus;

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

15

 FKO ametijuhendid;

 RM sisemised korrad.

4.3 Auditi metoodika

 Projektiauditi käsiraamat;

 JKS auditi käsiraamat;

 Auditeerimise protsessi voodiagramm;

 Järelevalve skeem.

4.4 Juhendmaterjalid

4.4.1 Välistoetuste auditeerimine

ÜKP perioodi 2021-2027 toetuste auditeerimisega seotud juhendmaterjalid on leitavad FKO

vastavast kaustast ja EK veebist. Kõik teised välistoetuste juhendmaterjalid on leitavad töökorra

punkti 4.1.4 tabelis viidatud kaustades.

4.4.2 Kvaliteedi tagamine ja hindamine

 Standardid;

 „Kvaliteedi hindamise käsiraamat“ („IIA Quality Assessment manual , 2024 Edition“).

5. AA tööprotsessid

5.1 AA tööprotsesside voodiagramm

Vooskeem AA ülesannetest EP ja EN määruse nr 2021/1060 artiklis 77, Norra ja EMP FM

rakendamise regulatsioonide artiklis 5.5 ja Šveitsi-Eesti koostööprogrammi regulatsiooni artiklis

9.3 esitatud nõuete täitmisel:

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

16

Tööprotsessi detailne voodiagramm on esitatud töökorra viidetes 4.3.

3. Aruandluse esitamine EK-le

3.1 AA arvamuse (AO) koostamine

3.2 Auditeerimise aastaaruande (ACR) koostamine

2. Auditite läbiviimine

2.1 JKS-i auditite läbiviimine

2.2 Projektiauditite läbiviimine

2.3 Raamatupidamise aastaaruande auditi läbiviimine

2.4 Vajadusel auditite sisseostmine

2.5 Vajadusel auditi käigus tuvastatud pettuseriskist/ korruptsiooniohust

teavitamine

1. Auditeerimise strateegia koostamine ning EK-le

edastamine

1.1 Auditeerimise strateegia koostamine, täiendamine/muutmine

ja EK-le edastamine

1.2 Auditite metoodika (käsiraamatute) koostamine

1.3 Auditeerimise valimi moodustamine ja auditeerimise

tööplaani koostamine

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

17

5.2 AA tööprotsesside kirjeldus

Järgnevalt on kirjeldatud standardite täpsem rakendamine FKO-s.

Nr

Vastutaja

(ametikoht /

üksus)

Tegevuse kirjeldus

1. ÜKSUSE JUHTIMINE JA TÖÖ ISELOOM

PÕHIMÄÄRUS

Standardite juhtpõhimõtte 6 järgi saab siseauditi üksus oma mandaadi kõrgemalt juhtorganilt (või teatavates avaliku

sektori keskkondades seadusega). Mandaadiga täpsustatakse siseauditi funktsiooni õigused, roll ja kohustused ning see

dokumenteeritakse siseauditi põhimääruses. Mandaat annab siseauditi funktsioonile õiguse anda kõrgemale

juhtorganile ja tippjuhtkonnale objektiivset kindlust, nõu, arusaama ja perspektiivi. Siseauditi funktsioon täidab

mandaati hinnates ja parendades valitsemise, riskijuhtimise ja kontrolliprotsesside mõjusust kogu organisatsioonis

süstemaatilisel ja distsiplineeritud viisil.

Standardi 6.1 järgi peab siseauditi juht andma kõrgemale juhtorganile ja tippjuhtkonnale siseauditi mandaadi

kehtestamiseks vajalikku teavet. Nendes jurisdiktsioonides ja valdkondades, kus siseauditi funktsiooni mandaat on

täielikult või osaliselt ette nähtud seadustes või regulatsioonides, peab siseauditi põhimäärus sisaldama mandaadi

aluseks olevaid juriidilisi nõudeid.

1.1 FKO juhataja koostab FKO põhimääruse tagades, et see

 määratleb siseauditi funktsiooni eesmärgi, mandaadi ja ulatuse ning

organisatsioonilise paiknemise, vastavalt standardite nõuetele;

 sätestab kohustuse järgida standardeid;

 määratleb osutatavate kindlustandvate ja nõuandvate tööde iseloomu FKO

töökorras.

Vaatab üksuse põhimäärust perioodiliselt üle ning esitab selle kantslerile

heakskiitmiseks.

Standardi 9.2 järgi peab siseauditi juht välja töötama ja ellu viima siseauditi funktsiooni strateegia, mis toetab

organisatsiooni strateegilisi eesmärke ja edu ning on kooskõlas kõrgema juhtorgani, tippjuhtkonnaja teiste oluliste

huvirühmade ootustega.

Standardi 9.4 järgi peab siseauditi juht koostama siseauditi tööplaani, mis toetab organisatsiooni eesmärkide

saavutamist.

RISKIDE HINDAMINE JA TÖÖPLAAN

1.2 FKO koostab välistoetuste projektide auditeerimiseks valimi, millest kujuneb

projektiauditite osa FKO tööplaanis.

1.3 FKO juhataja kinnitab valimi moodustamise tööpaberid.

Valimi moodustamise dokumendid säilitatakse vastavas FKO Sharepointi kaustas.

1.4 Nõunik korraldab toetuste andmise ja kasutamisega seotud asutuste JKS-ide riskide

hindamise kord aastas, millest tulenevalt koostab JKS auditite osa FKO tööplaanis.

1.5 FKO

juhataja/

nõunik

kinnitab oma allkirjaga riskide hindamise tööpaberid.

Riskide hindamise dokumendid säilitatakse vastavas FKO Sharepointi kaustas.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

18

1.6 Talitusejuhat

aja / nõunik

koondab kokku informatsiooni planeeritavate projektiauditite, JKS auditite, muude

välistoetuste auditite ja analüüside ning kvaliteedihindamiste kohta ja lisab info

FKO tööplaani.

1.7 Talitusejuhat

aja / nõunik

lisab tööplaani muud EK õigusaktidest tulenevad ja auditeerivale asutusele pandud

kohustuslikud ülesanded.

1.8 FKO juhataja Kinnitatud tööplaan säilitatakse vastavas FKO Sharepointi kaustas.

Standardi 9.4 järgi peab siseauditi juht siseauditi tööplaani, sh selle olulisi muudatusi, arutama kõrgema juhtorgani ja

tippjuhtkonnaga. Kõrgem juhtorgan peab tööplaani ja selle olulised muudatused kinnitama.

TÖÖPLAANI KOOSKÕLASTAMINE

1.9 Talitusejuhat

aja / nõunik

sisestab FKO tööplaani RM juhtimise infosüsteemi PlanPro ning esitab

välistoetuste auditeerimise tööplaani järgmistele asutustele:

 ÜKP toetused: EK, KA

 Norra / EMP FM:FMO, RKA, PO

 Estonia – Latvia: EK, KA, GoA

 Šveitsi-Eesti koostööprogramm – SCO, KA

1.10 FKO juhataja teavitab kantslerit ning EK-d olemasolevatest ressurssidest. Samuti annab

kohtumisel kantsleriga ja EK-ga (iga aastasel koordinatsioonikohtumisel või

tehnilistel koosolekutel) ülevaate üksuse ressursivajadustest ning ressursipiirangute

mõjust. Informatsioon erinevate välistoetuste auditeerimise ressursside kohta

esitatakse ka välistoetuste auditeerimise strateegiates.

Standardi 10.2 järgi peab siseauditi juht tagama, et personaliressursid oleksid kinnitatud siseauditi tööplaani täitmiseks

asjakohased, piisavad ja mõjusalt kasutatud.

RESSURSSIDE KASUTAMINE

1.11 FKO juhataja

/ nõunik /

talitusejuhata

ja

määrab auditeid ja analüüse läbiviivad töörühmad ja tööde juhid, AA läbiviidavate

auditite ning sisseostetavate auditite mahud ja märgib need tööplaani.

1.12 Talitusejuhat

aja

planeerib talituse tööplaani koostamisel ressursse, mille juures peavad arvestama

1) tööde iseloomu ja keerukust; 2) ajalisi piiranguid ja 3) kasutada olevaid

ressursse.

1.13 Talitusejuhat

aja / nõunik

teeb vajadusel tööplaanis muudatusi ning lisab tööplaanivälised tööd tööplaani.

Muudatused ja nende põhjendused lisab infosüsteemi PlanPro.

1.14 FKO juhataja kooskõlastab tööplaani ja selle muudatused.

1.15 FKO juhataja edastab informatsiooni tööplaanis toimunud muudatuste kohta esialgse tööplaani

saanud osapooltele.

Standardi 9.3 järgi peab siseauditi juht siseauditi funktsiooni süsteemseks juhtimiseks kehtestama metoodikad, et viia

ellu siseauditi strateegia, koostada siseauditi tööplaan ning tagada kooskõla standarditega.

JUHENDMATERJALID

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

19

1.16 Talitusejuhat

aja / nõunik /

juhtivaudiitor

koostab auditeerimistegevust reguleerivad juhendmaterjalid ning vaatab need üle

kord aastas.

1.17 Talitusejuhat

aja / nõunik

kooskõlastab juhendmaterjalid ja nende muudatused.

1.18 FKO juhataja kinnitab juhendmaterjalid ja nende muudatused.

Standardi 9.5 järgi peab siseauditi juht koordineerima tegevusi sisemiste ja väliste kindluse andjatega ning kaaluma

nende tööle tuginemist. Tegevuste koordineerimine aitab viia tööde dubleerimise miinimumini, tõstab esile lüngad

peamiste riskide katmisel ja suurendab teenuseosutajate antavat lisandväärtust.

KOORDINEERIMINE

1.19 FKO juhataja

/ nõunik /

talitusejuhata

ja

jagab informatsiooni ja koordineerib tegevusi, et viia tööde dubleerimine

miinimumini ning tagada FKO auditiuniversumi kohane kaetus.

Töid koordineeritakse järgmiste osapooltega:

 ÜKP: EK, KA, EKA

 Norra / EMP finantsmehhanism:FMO, RKA, PO

 Estonia – Latvia: EK, KA, GoA

 Šveitsi-Eesti koostööprogramm – SCO, KA

Standardi 6.1 järgi peab siseauditi juht andma kõrgemale juhtorganile ja tippjuhtkonnale siseauditi mandaadi

kehtestamiseks vajalikku teavet. Standardi 6.3 järgi peab siseauditi juht andma kõrgemale juhtorganile ja

tippjuhtkonnale vajalikku teavet siseauditi funktsiooni toetamiseks ja selle tunnustamise edendamiseks kogu

organisatsioonis.

Standardi 8.1 järgi peab siseauditi juht andma kõrgemale juhtorganile järelevalvekohustuste täitmiseks vajalikku

teavet.

Standardi 11.3 järgi peab siseauditi juht edastama siseauditi teenuste tulemused kõrgemale juhtorganile ja

tippjuhtkonnale perioodiliselt ning vastavalt vajadusele ka iga töö kohta.

ARUANDLUS

1.20 FKO juhataja osaleb kantsleri läbiviidavatel arenguvestlustel ja jooksvatel kohtumistel, kus annab

ülevaate üksuse eesmärgist, õigustest, kohustustest ja vastutusest ning plaanide

realiseerimisest. EK-le annab sarnase ülevaate regulaarsete kohtumiste käigus ning

tähtaegselt esitatud auditeerimise aastaaruandes (ACR) ja AA arvamuses (AO).

Auditite tulemusi tutvustab EK-le üldjuhul iga aastasel koordinatsioonikohtumisel

või tehnilistel koosolekutel, saades EK-lt tagasisidet.

1.21 FKO juhataja esitab kantslerile informatsiooni tööplaani täitmise hetkeseisu kohta PlanPro kaudu.

1.22 Talitusejuhat

aja / nõunik /

juhtiv-

audiitor /

audiitor

koostab välistoetuste auditeerimist hõlmavad auditeerimise aastaaruanded, mis

sisaldavad mh informatsiooniüksuse eesmärgist, õigustest, kohustustest ja

vastutusest ning tööplaanide täitmisest. Aastaaruandlus hõlmab ka valitsemisega

seotud küsimusi, olulisi riskivaldkondi ja JKS-iga seotud teemasid ning muid

nõutavaid küsimusi. Aastaaruande tööjaotuse panevad paika talitusejuhatajad.

1.23 FKO juhataja kinnitab välistoetuste auditeerimist hõlmavad auditeerimise aastaaruanded ja AA

arvamused ning edastab need tähtaegselt EK-le ja muudele vajalikele osapooltele

(sh KA) teadmiseks. EK-le antakse AA arvamusega kinnitus kolmes aspektis –

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

20

deklareeritud kulude seaduslikkus ja korrektsus, juhtimis- ja kontrollisüsteemide

tulemuslik toimimine ning raamatupidamise aastaaruande täielikkus, täpsus ja

õigsus.

Standardi p 9.1 järgi peab siseauditi juht mõjusa siseauditi strateegia ja tööplaani väljatöötamiseks mõistma

organisatsiooni valitsemis-, riskijuhtimis- ja kontrolliprotsesse.

VALITSEMINE, RISKIDE JUHTIMINE JA KONTROLL

1.24 FKO juhataja korraldab auditeerimistegevuse nii, et selle tulemusena saab anda hinnangu

välistoetuste rakendussüsteemi valitsemise, riskide juhtimise ja kontrolliprotsesside

kohta.

Eraldiseivaid vastavateemalisi auditeid üldjuhul läbi ei viida, hinnang toetuste

rakendussüsteemivalitsemise komponentidele kujuneb erinevate läbiviidavate

auditite põhjal. Vastav koondhinnang antakse iga-aastaselt AA arvamuse

koosseisus.

2. TÖÖ PLANEERIMINE

Standardi 13.3 järgi peavad siseaudiitorid määrama ja dokumenteerima iga töö eesmärgid ning ulatuse.

Standardi 13.5 järgi peavad siseaudiitorid töö planeerimisel tuvastama töö eesmärkide saavutamiseks vajalikud

ressursid ja nende mahu.

Töö registreerimine

2.1 Auditi juht registreeribtöö FKO „Tööde registris“, mis asub vastavas FKO Sharepointi

kaustas.

2.2 Auditi juht registreerib töö SFOS-is.

2.3 Auditi juht annab auditile järjekorranumbri, mis sisaldab projektiauditi puhul viidet

toetusfondile, auditi järjekorranumbrit ning auditi alguse aastaarvu

(nt ESF-1/2026).

Toimiku avamine ja kasutajaõiguste määramine

2.4 Auditi juht loob vastavas FKO kaustas auditi toimiku.

2.5 Auditi juht annab kaustale nimetuse, mis peab sisaldama töö numbrit ja töö nimetusele viitavat

lühendit.

2.6 Auditi juht edastab elektroonilisele kaustale muutmis- ja vaatamisõiguste taotluse AVI-le, kes

korraldab kaustale õigused. Kausta muutmisõigused on vaid töörühmal (sh AVI-l)

ning vaatamisõigused kogu FKO-l.

2.7 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

tagavad, et elektrooniline toimik sisaldab vähemalt nelja peatükki. Järgnevalt on

esitatud peatükkide ja nende alajaotiste soovituslik loetelu (auditi kausta näitel):

A - Aruandlus

A1 Lõpparuanne;

A2 Kommentaarid aruande projektile;

A3 Esialgne aruande projekt.

B - Juhtimine

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

21

B1 Auditi ametlik kirjavahetus;

B2 Auditi elektrooniline kirjavahetus.

C - Planeerimine

C1 Taustinformatsioon;

C2 Planeerimisega seotud informatsioon (sh riskide hindamine, valimite

moodustamine ja SFCS väljavõtted);

C3 Auditi plaan/ objektiivsuse ja kvaliteedi deklaratsioon (JKS auditite puhul auditi

kava/programm).

D - Läbiviimine

D1 Tähelepanekute lehed;

D2 Toimingute kokkuvõtted;

D3 Tööpaberid (sh kontroll-lehed);

D4 Tõendusmaterjal.

Lõplik dokumentide nimekiri / toimiku sulgemise akt.

Toimiku säilitamisel tuleb lähtuda RaM-i dokumentide liigitusskeemist.

Juhul, kui töö tulemusena on tehtud tähelepanekuid, mille rakendamist seiratakse,

peab elektrooniline toimik sisaldama viit peatükki.

E Auditi järeltegevused

E1 Tõendusmaterjal

Taustinformatsiooni kogumine ja memo koostamine

2.8 Auditi juht korraldab taustinformatsiooni kogumise auditeeritava/analüüsitava valdkonna

kohta.

2.9 Auditi juht säilitab olulise ja asjakohase taustinformatsiooni auditi toimikus C peatükis

“Planeerimine”.

Võimalikud taustinformatsiooni allikad on näiteks:

 auditeeritavat/analüüsitavat asutust/valdkonda reguleerivad õigusnormid,

strateegiad, arengukavad ja muud dokumendid (juhendmaterjalid,

käsiraamatud, protseduurireeglid jms);

 EK, EKA, FKO varasemad tööd;

 KA, RÜ, RA, GoA, RKA ja PO informatsioon;

 avalikud ning piiratud ligipääsuga registrid ja andmebaasid (SFOS, Jems ja

teiste välistoetuste infosüsteemid, Riigihangete register, RTK ekstranet,

äriregister jne);

 Interneti- (Google) ja meediakanalid;

 RM teistelt osakondadelt saadav informatsioon;

 AFCOS-elt saadav informatsioon;

 auditeeritava siseauditi üksuselt saadav informatsioon;

2.10 Auditi juht koondab vajadusel kogutud taustinformatsiooni memosse.

2.11 Auditi juht allkirjastab memo ning säilitab selle toimiku C peatükis “Planeerimine”.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

22

Riskide hindamine ja töö eesmärkide ning ulatuse kehtestamine

Standardi 13.3 järgi peavad siseaudiitorid määrama ja dokumenteerima iga töö eesmärgid ning ulatuse. Ulatus peab

määrama töö sisu ja piirangud, millega täpsustatakse töös vaadeldavad tegevused, asukohad, protsessid, süsteemid ja

osad, töö läbiviimise aeg ja muud üle vaadatavad toimingud ning olema piisav töö eesmärkide saavutamiseks.

Standardi 13.2 järgi peavad siseaudiitorid tuvastama riskid, mida kontrollida: Tuvastatakse auditeeritava tegevuse

eesmärkidele potentsiaalselt olulised riskid. Võetakse arvesse spetsiifilisi pettusega seotud riske. Hinnatakse riskide

olulisust ja seatakse need pingeritta.

2.12 Auditi juht korraldab töö eesmärkide määratlemisel riskide hindamise.

Projektiauditite puhul reeglina riskide hindamist ei dokumenteerita.

2.13 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

hindavad riske. Riske hinnatakse selleks, et tuvastada ja määratleda auditeeritava

valdkonna spetsiifilisi riske, mis võivad ohustada auditi objektile seatud

eesmärkide täitmist. Riskide hindamise tulemused peavad väljenduma töö

eesmärkides.

Riskide hindamine koosneb järgmistest etappidest:

 eesmärgi ja alameesmärkide selgitamine;

 individuaalne riskide määratlemine (sh tuvastamine ja sõnastamine);

 riskide arutelu töörühma sees ning riskide koondamine;

 riskiastme määratlemine (madal, keskmine, kõrge).

2.14 Auditi juht selgitab välja objektiivse ning tagantjärele tõendatava auditi ulatuse. Ulatus peab

hõlmama asjassepuutuvaid süsteeme, andmeid ja ressursse.

2.15 Auditi juht võtab auditi ulatusse üldjuhul kõik kõrge ja keskmise riskiastme saanud riskid.

2.16 Auditi juht vormistab riskide hindamise tulemuste kohta auditi planeerimise tööpaberi (leitav

auditi käsiraamatu lisas, viide 4.3).Tööpaberis peavad sisalduma järgmised

andmed:

 auditi üldeesmärk – auditi kavas sõnastatud auditi eesmärk;

 alameesmärgid – valdkonnapõhised eesmärgid, mille täitmine tagab auditi

üldeesmärgi saavutamise;

 auditi ulatus;

 riskid – olukorrad, mis võivad eesmärkide saavutamist ebasoodsalt mõjutada

või takistada eesmärkide saavutamisele suunatud võimaluste kasutamist

 riskiastmed (madal, kõrge, keskmine).

2.17 Auditi juht kaasab vajadusel ja võimalusel riskide hindamise protsessi eksperte,

kooskõlastades selle enne AVI ja FKO juhatajaga.

2.18 AVI kooskõlastab auditi planeerimise tööpaberi.

2.19 Auditi juht ja

AVI

arutavad läbi ja kooskõlastavad auditi planeerimise tulemused, sh auditi ulatuse AA

juhiga.

2.20 Auditi juht ja

AVI

allkirjastavad auditi planeerimise tööpaberi ja säilitavad dokumendi toimiku C

peatükis “Planeerimine”.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

23

Valimi moodustamine

2.21 Auditi juht moodustab vajadusel auditeerimiseks/analüüsi teostamiseks valimi. Vajadusel

kaasab valimi moodustamise protsessi FKO vastava spetsialisti.

2.22 Auditi juht põhjendab valimi moodustamise metoodika valikut ja koostamise põhimõtteid

toimingu tööpaberis ja lisab vastava tõendusmaterjali toimikusse.

2.23 Auditi juht ja

AVI

allkirjastavad valimi moodustamise metoodikat kirjeldava toimingu tööpaberi enne

auditi toimingutega alustamist.

2.24 Auditi juht säilitab valimi moodustamiseks koostatud tööpaberid auditi toimiku C peatükis

„Planeerimine”.

Auditi töörühma koosoleku läbiviimine

2.25 Auditi juht kutsub vajadusel kokku auditi töörühma koosoleku, et tutvustada ja analüüsida

kogutud informatsiooni ja täpsustada auditi teemat.

2.26 Auditi juht koostab vajadusel töörühma koosoleku protokolli.

2.27 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

allkirjastavad auditi töörühma koosoleku protokolli.

2.28 Auditi juht säilitab auditi töörühma koosoleku protokolli toimiku D peatükis “ Läbiviimine”.

Audiitori objektiivsuse ja auditi kvaliteetse läbiviimise kinnitamine

Standardite juhtpõhimõtte 1 järgi demonstreerivad siseaudiitorid oma töös ja käitumises ausameelsust.

Standardite juhtpõhimõtte 2 järgi säilitavad siseaudiitorid siseauditi teenuste osutamisel ja otsuste tegemisel

erapooletu ja eelarvamustevaba suhtumise.

Standardi 2.2 järgi peavad siseaudiitorid ära tundma ja vältima või leevendama tegelikke, võimalikke ja näilisi

objektiivsuse kahjustamisi.

Standardi 2.3 järgi kui sõltumatus või objektiivsus on tegelikult või näiliselt kahjustatud, tuleb kahjustuse üksikasjad

asjakohastele osapooltele avaldada.

Standardi 3.1 järgi peavad siseaudiitorid osutama ainult neid teenuseid, mille jaoks neil on olemas või on võimalik

omandada vajalik pädevus.

Standardite juhtpõhimõtte 4 järgi rakendavad siseaudiitorid siseauditi teenuste planeerimisel ja osutamisel nõutavat

ametialast hoolsust.

2.29 Auditi

töörühma

liikmed,

auditi juht ja

AVI

kinnitavad enne toimingutega alustamist oma objektiivsust (sh huvide konflikti

puudumist) auditeeritavast/analüüsitavast isikust ning oma asjatundlikkust ja

nõutava ametialase hoolsuse järgimist, allkirjastades objektiivsuse ja kvaliteedi

deklaratsiooni, mis on auditi käsiraamatu lisa (viide 4.3). Audiitorid ei tohi viia läbi

auditeid valdkondades, mille eest nad eelneva aasta jooksul ise vastutasid.

2.30 Auditi

töörühma

liikmed,

auditi juht ja

AVI

peavad taandama end tööst juhul, kui töö planeerimisel selgub, et töö läbiviimisel

võib ohtu sattuda audiitori erapooletu ja eelarvamustevaba suhtumine ning/või pole

võimalik vältida mistahes huvide konflikti.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

24

2.31 Auditi

töörühma

liige

taandab ennast töörühmast, kui auditi käigus juhtub, et tema objektiivsus saab

tegelikult või näiliselt kahjustatud.

2.32 AVI Peab leidma ennast taandanud töörühma liikme asemele uue töörühma liikme või

muutma töörühma tööjaotust.

2.33 Auditi juht säilitab auditi plaani/ objektiivsuse ja kvaliteedi deklaratsiooni toimiku C peatükis

“Planeerimine”.

Auditi plaani koostamine

Standardi 13.3 järgi peavad siseaudiitorid määrama ja dokumenteerima iga töö eesmärgid ning ulatuse.

Standardi 13.5 järgi peavad siseaudiitorid töö planeerimisel tuvastama töö eesmärkide saavutamiseks vajalikud

ressursid ja nende mahu.

Standardi 13.6 järgi peavad siseaudiitorid töö eesmärkide saavutamiseks välja töötama ja dokumenteerima töö

programmi. Töö programm peab põhinema töö planeerimisel kogutud teabel, hõlmates vajadusel töö riskide hindamise

tulemusi. Töö programmis tuleb kirjeldada: Kriteeriumid, mida kasutatakse iga eesmärgi hindamiseks. Toimingud töö

eesmärkide saavutamiseks. Metoodikad, sealhulgas kasutatavad analüütilised protseduurid ja töövahendid ülesannete

täitmiseks. Iga ülesande täitmiseks määratud siseaudiitorid.

2.34 Auditi juht koostab auditi plaani, mis sisaldab järgmist informatsiooni:

 auditi nimetus (auditeeritava isiku või valdkonna nimetus);

 auditi liik;

 auditi eesmärk;

 auditi ulatus;

 auditi objekt;

 ajakava;

 ressursside jaotus;

 toimingud iga auditi eesmärgi jaoks info kindlaks tegemiseks, analüüsimiseks,

hindamiseks ja dokumenteerimiseks.

Auditi plaani lisaks on objektiivsuse ja kvaliteedi deklaratsioon, mis on leitav auditi

käsiraamatu lisast (viide 4.3). Vt erisusi punktis 2.37.

2.35 Auditi juht ja

AVI

allkirjastavad auditi plaani auditi planeerimisfaasi lõpus, enne auditi toimingutega

alustamist.

2.36 Auditi juht säilitab auditi plaani toimiku C peatükis “Planeerimine”.

2.37 Auditi juht Erisused:

JKS auditid:

Objektiivsuse/kvaliteedi deklaratsioon koostatakse eraldiseisva dokumendina.

Auditi plaani asemel koostatakse auditi kava/programm.

Projektiauditid:

Koostatakse auditi plaan/objektiivsuse ja kvaliteedi deklaratsioon.

Auditist teavitava kirja koostamine ja edastamine

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

25

2.38 Auditi juht edastab auditeeritavale /analüüsitavale tööst teavitava kirja üldjuhul viis tööpäeva

enne auditi toimingutega alustamist, lähtudes auditi käsiraamatu lisas (viide 4.3)

esitatud kirja vormist.

Teavitavas kirjas peab sisalduma järgmine informatsioon:

 auditi õiguslik alus;

 auditi objekt;

 eesmärk ja ulatus;

 toimingute esialgne ajakava (JKS auditite puhul);

 töö läbiviijate ja vajadusel kaasatud ekspertide nimed.

2.39 FKO juhataja allkirjastab auditist teavitava kirja.

2.40 Auditi juht võib etteteatamise nõude täitmisest kõrvale kalduda plaaniväliste, kiireloomuliste

ülesannete täitmise korral ja põhjendatud kahtluse korral, et etteteatamine võib

moonutada auditi tulemust.

2.41 Auditi juht säilitab teavitava kirja ja kirjaliku tagasiside sellele toimiku B peatükis “Juhtimine”.

3. TÖÖ LÄBIVIIMINE

Standardite juhtpõhimõtte 14 järgi järgivad siseaudiitorid töö eesmärkide saavutamiseks töö programmi. Töö

programmi ellu viimiseks koguvad siseaudiitorid teavet ning viivad tõendusmaterjali saamiseks läbi analüüse ja

hindamisi.

Auditi avakoosoleku läbiviimine

3.1 Auditi juht kutsub vajaduse ilmnemisel või auditeeritava soovil kokku auditi avakoosoleku,

kus tutvustab auditi eesmärki, ulatust ja ajakava ning lepib auditeeritavaga kokku

kontaktisikud.

3.2 Auditi juht selgitab avakoosoleku mittetoimumise korral auditeeritavale auditi eesmärki ja

üldpõhimõtteid toimingute käigus.

3.3 Auditi juht dokumenteerib vajadusel auditi avakoosoleku, koostades sellest toimingu

kokkuvõtte vastavalt auditi käsiraamatu lisale (viide 4.3). Juhul, kui kokkuvõte

sisaldab otseselt auditeeritavat puudutavat informatsiooni, kooskõlastab protokolli

auditeeritavaga, et saada kinnitust kokkuvõttes sisalduva informatsiooni õigsuse

kohta.

3.4 Auditi juht allkirjastab auditi avakoosoleku kokkuvõtte pärast selle kooskõlastamist

auditeeritavaga.

3.5 Auditi juht säilitab avakoosoleku kokkuvõtte auditi toimiku B peatükis „Juhtimine”.

Tõendusmaterjali kogumine ja dokumenteerimine

Standardi 14.1 järgi peavad siseaudiitorid toimingute ja hindamiste läbiviimiseks koguma teavet, mis on asjakohane,

usaldusväärne ja piisav.

Standardi 14.6 järgi peavad siseaudiitorid töö tulemuste toetamiseks dokumenteerima teabe ja tõendusmaterjali.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

26

3.6 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

koguvad toimingute käigus tõendusmaterjali hinnatava/analüüsitava valdkonna

kohta tehtud tähelepanekute tõendamiseks ja töö eesmärgi saavutamiseks.

Toimikusse lisatav tõendusmaterjal võib sisaldada kontroll-lehti, toimingute

kokkuvõtteid, intervjuude/koosolekute protokolle, väljavõtteid internetist jms

dokumente, mis kirjeldavad konkreetse auditi kulgu ja mis on vajalikud, et

vormistada kvaliteetne ja objektiivne lõpparuanne.

Tõendusmaterjalina on käsitletavad ka videod, fotod jms, millel sisalduva teabe

salvestavad töörühma liikmed auditi toimikus.

3.7 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

peavad järgima dokumentide salvestamisel kausta järgmisi põhimõtteid:

 ei kasutata liiga palju alamkaustu;

 dokumentide nimetused on võimalikult lühikesed;

 dokumendi nimetuses ei kasutata võimalusel täppidega tähti (õ, ä, ö, ü);

 elektroonilise kirjavahetuse salvestamisel kajastatakse selle nimes märksõnaga

e-kirja sisu;

 audiitoritele krüpteeritult edastatud andmed säilitatakse ka auditi toimikus

krüpteeritult.

3.8 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

dokumenteerivad igasuguse töö käigus saadud teabe, mis on järelduste tegemise,

soovituste andmise, riskide hindamise ja tulevaste tööde kavandamise aluseks.

3.9 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

varustavad tõendusmaterjali vastava dokumendi viitenumbriga.

3.10 Auditi juht säilitab tõendusmaterjalid toimiku D peatükis „Läbiviimine“.

Toiminguteteostamine ja tööpaberite koostamine

Standardi 14.2 järgi peavad siseaudiitorid võimalike töö tähelepanekute koostamiseks analüüsima asjakohast,

usaldusväärset ja piisavat teavet.

Standardi 14.3 järgi peavad siseaudiitorid hindama iga võimalikku tähelepanekut, et teha kindlaks selle olulisus.

3.11 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

teostavad auditi plaanis esitatud toimingud või nõuandva töö lähteülesandest

tuleneva analüüsi. Toimingute eesmärk on analüüsida ja hinnata töö eesmärgist

tulenevat valdkonda ning koguda informatsiooni ja tõendusmaterjale.

3.12 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

teevad kokkuvõtte toimingutest ja tulemustest toimingu tööpaberis.Toimingu

tööpaber peab kajastama järgmist teavet:

 hangitud informatsioon;

 toimingute teostamise protsessi kirjeldus (sh tehtud analüüse);

 toimingute tulemused (järeldus ja kokkuvõte).

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

27

3.13 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

vormistavad tööpaberid toimingu lõpetamise kuupäevaga. Tööpaberid peavad

olema piisavad, usaldusväärsed, asjakohased ja kasulikud, toetades audiitori

arvamusi ja järeldusi.

Toimingu tööpaberit ei ole vaja koostada juhul, kui on olemas detailsed kontroll-

lehed või muud samaväärsed tööpaberid ning toimingu kuupäev on fikseeritud.

3.14 Auditi juht,

auditi

töörühma

liikmed ja

AVI

allkirjastavad digitaalselt tööpaberid (sh kontroll-lehed).

Juhul kui AVI nii otsustab, krüpteeritakse delikaatseid isikuandmeid sisaldavad

tööpaberid.

3.15 Auditi juht säilitab toimingute tööpaberid auditi toimiku D peatükis “Läbiviimine”.

Tähelepanekute lehe koostamine

3.16 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

koostavad auditi toimingute tulemusena tähelepanekute lehe(d) vastavalt auditi

käsiraamatu lisale (viide 4.3) mis tuginevad toimikus sisalduvatele

tõendusmaterjalidele, sh auditi töörühma liikmete koostatud tööpaberitele.

3.17 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

peavad tähelepanekute lehe koostamisel arvestama alljärgnevaga:

 tähelepanekute lehed sisaldavad asjakohaseid tähelepanekuid, riske ja

soovitusi;

 tähelepaneku sisu peab kajastama hetkeolukorra kirjeldust ning kõrvalekallet

soovitatavast olukorrast. Samuti tuleb välja tuua tähelepanekuga seonduvad

riskid ehk ohukohad ning lisada konkreetne ja rakendatav soovitus puuduse

kõrvaldamiseks ja soovitava olukorra saavutamiseks;

 tähelepanekutele tuleb lisada sisule viitavad pealkirjad, mis on võimalikult

informatiivsed. Tähelepaneku pealkiri peab andma lühidalt ja täpselt edasi

tähelepanekute sisu;

 tähelepanekud tuleb kategoriseerida7 olulisteks või väheolulisteks;

 tähelepanekute lehele tuleb lisada viited tähelepaneku aluseks olevatele

dokumentidele (tõendusmaterjal, kontroll-lehed, toimingu tööpaberid).

Tähelepaneku sisu ülesehitus:

 Kriteerium (criteria) – oodatava olukorra kirjeldus, standardid, viited

õigusaktile.

 Tingimus/olukord (condition) – faktiline tõendusmaterjal tegelikust

olukorrast.

 Juurpõhjus (root cause) – asjaolu, mis on põhjustanud oodatud ja tegeliku

olukorra erinevuse.

7 Olulised tähelepanekud on kõik auditi käigus tuvastatud puudused, mis omavad finantsmõju ja/või viitavad kontrollisüsteemides esinevatele süsteemsetele puudustele. Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid viitavad kontrollisüsteemides esinevatele väheolulisematele puudustele.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

28

 Järeldus (conclusion) – kokkuvõte tuvastatud probleemi (kriteeriumi ja

tuvastatud olukorra vahe / erinevuse) olemusest.

Risk:

 Risk – sündmuse oht, millel on mõju eesmärkide saavutamisele.

 Mõju (effect) – riski realiseerumisest tulenev (potentsiaalne) (finants)kahju.

Soovitus: Ettepanekud olukorra parandamiseks ja/või tegevuse täiustamiseks.

3.18 Auditi juht ja

AVI

kooskõlastavad tähelepanekute lehe(d).

3.19 Auditi juht säilitab tähelepanekute lehe(d) auditi toimiku D peatükis „Läbiviimine”.

Auditi plaani täiendamine

3.20 Auditi juht täiendab auditi plaani, kui auditi läbiviimise käigus laiendatakse auditi ulatust,

tehakse täiendavaid toiminguid või toimuvad muudatused auditi töörühmas või

ajakavas.

3.21 Auditi juht esitab muudatused auditi plaanis koos vastavasisuliste põhjendustega AVI-le.

3.22 AVI kooskõlastab muudatused auditi plaanis.

Auditi töörühma koosolekute läbiviimine

3.23 Auditi juht korraldab vajadusel auditi töörühma koosolekuid.

Dokumentide numereerimine ja ristviitamine

3.24 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

lisavad toimikusse tõendusmaterjali (sh töö käigus saadud dokumendid ja töörühma

liikmete koostatud tööpaberid, millele tuginevad lõpparuandes esitatud

tähelepanekud, riskid ja soovitused).

3.25 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

lähtuvad dokumentidele viitenumbrite andmisel töö planeerimisel töörühmas

kokkulepitud numeratsioonist. Dokumendile pandud viitenumber on unikaalne

ning seda kasutatakse dokumendi identifitseerimisel.

3.26 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

lisab toimingu tööpaberile, milles ta on esitanud väiteid, mis põhinevad töö käigus

kogutud tõendusmaterjalile, viite dokumendile, millest väide pärineb.

3.27 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

viitab toimingu tööpaberil, juhul, kui selle kokkuvõttena on esitatud tähelepanek,

vastavale tähelepaneku lehele ja tähelepaneku lehel märgib omakorda viite

vastavale toimingu tööpaberile.

3.28 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

võib toimingu tööpaberis esitada viite tõendusmaterjalile vahetult pärast väite

esitamist või toimingu kirjelduse lõpus.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

29

3.29 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

järgib ristviitamisel järgmisi põhimõtteid:

 ristviidatud peavad olema tähelepanekute lehed, toimingute tööpaberid,

kontroll-lehed, projekti aruandlus ja vajadusel intervjuude kokkuvõtted.

 tõendusmaterjalis peab olema võimalik liikuda üldiselt üksikule ja vastupidi,

näiteks:

o tähelepanekute leht → toimingu tööpaber → kontroll-leht →

tõendusmaterjal;

o kontroll-leht → toimingu tööpaber → tähelepanekute leht → aruande

projekt → lõpparuanne;

o tähelepanekute leht → aruande projekt → lõpparuanne.

 tähelepanekute leht peab sisaldama informatsiooni tähelepaneku aluseks olnud

tõendusmaterjalile, sh töörühma liikmete koostatud tööpaberitele ning

tähelepanekule aruande projektis ja lõpparuandes.

 dokumentidest, millest on erinevaid versioone erinevate kuupäevadega,

vaadatakse esmalt kõige hilisema kuupäevaga koostatud versiooni ja vajadusel

seejärel eelnevaid versioone.

Ristviitamine aitab tagada kontrolljälje ehk toimikus olevate tööpaberite ja muude

tõendusmaterjalide omavahelise seotuse ning selle abil on võimalik kiiresti leida

dokumendid, mis on olnud toimingute tööpaberite, tähelepanekute lehtede või

lõpparuandes esitatud tähelepanekute koostamise aluseks.

Toimikuga tutvuval isikul peab olema võimalik kiiresti leida toimingu tööpaberites

ja/või tähelepaneku lehtedel esitatud väidete algallikad ja vastupidi ning et kõik

omavahel seotud dokumendid on ristviidatud.

3.30 Auditi juht ja

auditi

töörühma

liikmed

võivad toimikust eemaldada teatud tõendusmaterjali, kui töö käigus selgub, et see

ei ole tähelepanekute tõendamisel vajalik, seega ei pruugi nimekirjas kõik

viitenumbrid toimiku sulgemisel esineda järjestikuliselt.

Tõendusmaterjali üle kontrolli kehtestamine ja edasine säilitamine

Standardi 5.2 järgi hõlmavad siseauditi funktsiooni jaoks eriti asjakohased kaalutlused: Töö dokumentide hoidmist,

säilitamist ja hävitamist. Töö dokumentide väljastamist organisatsioonisisestele ja -välistele osapooltele.

Konfidentsiaalse informatsiooni käitlemist, sellele juurdepääsu või koopiad, juhul kui neid enam ei vajata.

3.31 Auditi juht tagab, et tõendusmaterjalid (sh auditi töörühma tööpaberid ja aruande projektid)

on asutusesiseseks kasutamiseks lõpparuande allkirjastamiseni. Pärast

lõpparuande allkirjastamist avalikustatakse lõpparuanne RM veebis.

3.32 AVI säilitab sisseostetud auditite tõendusmaterjali samadel tingimustel FKO enda

auditi tõendusmaterjalidega.

3.33 FKO juhataja annab loa toimikute osakonnast väljaandmiseks allkirjastatud toimiku üleandmise-

vastuvõtmise aktialusel.

Kolmandate osapoolte poole pöördumine

3.34 Auditi juht võib töö käigus täiendavate eksperthinnangute ja õigusaktide tõlgenduste

saamiseks pöörduda kolmandate osapoolte poole.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

30

3.35 Auditi juht võib küsida infot teabenõudena teisest asutusest.

3.36 AVI ja FKO

juhataja

kooskõlastavad pöördumised kolmandate isikute poole täiendava tõendusmaterjali

ja dokumentatsiooni hankimiseks.

3.37 Auditi juht säilitab informatsiooni pöördumiste kohta toimiku B peatükis “Juhtimine“.

4. ARUANDLUS

Standardi 15.1 järgi peavad siseaudiitorid iga töö kohta koostama lõpparuande, mis sisaldab töö eesmärke, ulatust,

järeldusi ning soovitusi ja/või tegevuskavasid, kui need on vajalikud. Kindlustandvate tööde lõpparuanne peab

sisaldama ka järgmist: Tähelepanekud ning nende olulisus ja prioriteetsus. Ulatuse piirangute selgitused, kui neid on

olnud. Järeldused auditeeritud tegevuse valitsemis-, riskijuhtimis- ja kontrolliprotsesside mõjususe kohta.

Auditi aruande koostamine

4.1 Auditi juht koostab kooskõlastatud tähelepanekute lehtede põhjal aruande projekti. Auditi

aruande projekt sisaldab järeldusotsust ning A-osa ja B-osa.

Juhul, kui aruandesse tähelepanekuid ei tule, koostab auditi juht koheselt

lõpparuande. Auditi aruande vorm võetakse vastavat auditi liiki kirjeldavast

käsiraamatust.

4.2 Auditi juht esitab aruandes valimi moodustamise metoodika kirjelduse, kui audit on läbi viidud

valimi alusel, määratledes:

 valimi aluseks olnud üldkogumi nii suuruselt kui ka arvuliselt;

 valimi moodustamise meetodi;

 saadud valimi suuruse ning lõplikult auditeeritud kogumahu.

Juhul kui laiendati, siis valimi suurus enne ja pärast valimi laiendamist.

4.3 Auditi juht esitab aruandes töötulemuste levitamise ja kasutamise piirangud töö tulemuste

levitamisel kolmandatele osapooltele.

4.4 Auditi juht tagab aruande koostamisel aruandluse kriteeriumide täitmise:

 eesmärk peab sisaldama infot, miks töö teostati ja mida tööga taheti saavutada.

 ulatus peab määratlema auditeeritud funktsioonid ja vajadusel sisaldama muud

toetavat informatsiooni. Nt ulatuse piirangud ja/või funktsioonid, mida ei

auditeeritud.

 auditi tulemused peavad hõlmama ka kommentaare soovituse rakendamise

kohta ehk tegevusplaane.

Standardi 11.2 järgi peab siseauditi juht kehtestama ja rakendama metoodikad, et edendada täpset, objektiivset, selget,

lakoonilist, konstruktiivset, täielikku ja õigeaegset siseauditi kommunikatsiooni.

Standardi 15.1 järgi peab lõpparuanne olema täpne, objektiivne, selge, lakooniline, konstruktiivne, täielik ja õigeaegne,

nagu on kirjeldatud standardis 11.2.

4.5 Auditi juht tagab aruande koostamisel aruannete kvaliteedi kriteeriumide täitmise:

Aruanne peab standardi 11.2 järgi olema:

 täpne – vigade ja moonutusteta ning faktitäpne;

 objektiivne – õiglane, erapooletu;

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

31

 selge – hõlpsasti arusaadav ja loetav, tehnilise keelekasutuseta, esitab kogu

olulise ja asjakohase informatsiooni;

 lakooniline – teemakeskne ja mittevajaliku viimistluseta, ülearuste detailideta,

tarbetute andmeteta ja lühisõnaline,

 konstruktiivne – sisu ja tooni poolest aitab auditeeritavat ning viib vajalike

parendustegevusteni;

 täielik – sihtrühma jaoks olulist infot ei ole välja jäetud, hõlmab kogu olulist ja

asjakohast informatsiooni;

 õigeaegne – probleemi olulisusega võrreldes asjakohane, otstarbekas ja

võimaldab teha korrektiive.

Standardi 15.1 rakendamise suuniste kohaselt tuleks avaldus, et töö viiakse läbi kooskõlas ülemaailmsete siseauditi

standarditega, lisada töö lõpparuandesse. Viide, et siseauditi töö viidi läbi vastavuses standarditega, on asjakohane

ainult siis, kui seda toetavad töö ülevaatuse ning kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi tulemused.

4.6 Auditi juht võib aruannetes kasutada väljendit8 „läbi viidud vastavuses ülemaailmsete

siseauditi standarditega“.

Standardi 15.1 järgi kui tööd ei viida läbi kooskõlas standarditega, peab töö lõpparuanne avalikustama mittevastavuse

kohta järgmised üksikasjad: Standard(id), millele vastavust ei saavutatud. Mittevastavuse põhjus(ed). Mittevastavuse

mõju töö tähelepanekutele ja järeldustele.

Standardi 13.1 järgi peavad siseaudiitorid kogu töö vältel mõjusalt suhtlema.

4.7 Auditi juht peab aruandes avaldama:

 standardi, millele vastavust ei saavutatud,

 mittevastavuse põhjuse ja

 mittevastavuse mõju töö tähelepanekutele ja järeldustele.

Nõue kehtib üksnes juhul, kui tööd ei viida läbi kooskõlas standarditega.

Auditi projekti kooskõlastamine ja säilitamine

4.8 AVI kooskõlastab aruande projekti ning kaasab oluliste tähelepanekute puhul protsessi

ka FKO juhataja.

4.9 FKO juhataja kooskõlastab aruande projekti oluliste tähelepanekute puhul.

4.10 Auditi juht säilitab aruande projekt(id) toimiku A peatükis “Aruandlus”.

Aruande projektile kommentaaride küsimine auditeeritavalt

4.11 Auditi juht edastab aruande projekti e-kirjaga auditeeritavale tutvumiseks ja

kommenteerimiseks.

Kommentaarid palub auditeeritaval esitada kuni kahe nädala jooksul ning lisada

informatsiooni, kuidas puudus kõrvaldatakse, vastutava isiku nimi ja soovituse

rakendamise tähtaeg.

Kokkuleppel auditeeritavaga võib kommentaaride esitamiseks anda lühema aja.

8 Välishindamiste tulemustest lähtuvalt on FKO senine tegevus olnud üldises vastavuses standarditega.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

32

4.12 Auditi juht märgib auditeeritava nõusoleku iga tähelepaneku juurde juhul, kui auditeeritaval

kommentaare ei ole ning ta on aruandega nõus.

Aruandes peab iga olulise tähelepaneku kohta väljenduma auditeeritava

seisukoht.

4.13 Auditi juht lisab kommentaaride juurde audiitori täiendava selgituse juhul, kui auditeeritav ei

ole soovitusega nõus.

4.14 Auditi juht säilitab aruande projekti kommenteerimisega seotud kirjavahetuse toimiku B

peatükis “Juhtimine”.

4.15 Auditi juht lisab kommenteeritud aruande projekti eraldi failina toimiku A peatükki

„Aruandlus“.

Auditi lõpu koosoleku läbiviimine

4.16 Auditi juht viib vajadusel enne lõpparuande koostamist läbi auditi lõpu koosoleku aruande

projekti võimalikult efektiivseks kooskõlastamiseks ja auditeeritava võimalikult

täpseks informeerimiseks esitatud tähelepanekutest.

Juhul, kui audiitorid jäävad aruandes esitatud tähelepaneku(te) osas

eriarvamusele9:

 auditeeritavaga, siis lisab auditi juht auditeeritava kommentaarile auditi

töörühma poolse lisaselgituse ning koostab ja edastab auditeeritavale auditi

lõpparuande;

 rakendussüsteemi osapooltega, siis lahendatakse eriarvamus ümarlauas.

Ümarlaua kutsub kokku auditi juht. Enne koosolekut edastab auditi juht

osalejatele lõpparuande projekti kommentaarid (soovitavalt mitte vähem kui

5 tööpäeva enne koosolekut). Erandjuhul võib ümarlaud toimuda ka enne

kommentaaride esitamist. Toimunud ümarlaua protokolli koostab KA ning

edastab selle auditi juhile. Kui ümarlaual ühisele seisukohale ei jõuta,

lepitakse kokku, kuidas peale ümarlauda ja auditi lõpparuande kinnitamist

juhtumiga edasi minnakse.

Vajadusel auditi juht täiendab/muudab peale ümarlaua toimumist aruande

projekti ning kui tegemist on oluliste täienduste/muudatustega, edastab uuesti

osapooltele kommenteerimiseks.

4.17 Auditi juht selgitab koosolekul aruande projektis esitatud tähelepanekuid ning küsib

auditeeritava kommentaaride kohta selgitusi.

Eesmärk on jõuda enne lõpparuande koostamist ühisele argumenteeritud

seisukohale audiitorite tehtud tähelepanekute osas, tagades audiitorite

objektiivsuse.

4.18 Auditi juht säilitab auditi lõpu koosoleku protokolli toimiku B peatükis “Juhtimine”.

Lõpparuande koostamine, kooskõlastamine ja säilitamine

4.19 Auditi juht koostab auditeeritava kommentaaride ja auditi lõpu koosoleku tulemuste põhjal

lõpparuande.

9 Auditeerimise määrus § 11 lg 3.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

33

4.20 Auditi juht lisab lõpparuandesse auditeeritava kommentaarid koos soovituse rakendamise

tähtaja ja vastutava isiku nimega.

4.21 Auditi juht lisab vajadusel lõpparuandesse auditi lõpu koosoleku tulemusel tekkinud

täiendavaid täpsustusi. Samuti lisab vajadusel täiendused/muudatused

auditeeritavalt saadud muust lisainformatsioonist lähtuvalt.

4.22 AVI kooskõlastab lõpparuande ning kaasab oluliste tähelepanekute puhul protsessi ka

FKO juhataja.

4.23 Auditi juht ja

AVI

allkirjastavad lõpparuande tõendades, et esitatud informatsioon on õige ja

korrektne.

4.24 Auditi juht säilitab lõpparuande toimiku A peatükis “Aruandlus”, FKO lõpparuannete

kaustas ja dokumendihaldussüsteemis.

Tööpaberite täiendamine auditi lõppedes

4.25 Auditi juht lisab tähelepanekute lehtedeleviited tähelepanekute numbritele aruande projektis

ja lõpparuandes.

Samuti lisab selgitused ja viited tõendusmaterjalile juhul, kui tähelepanek on

aruandest välja jäänud.

Juhul kui (ümarlaua, auditeeritava kommentaaride või muu tulemusel) tekib auditi

aruande projekti ja lõpparuande vahel olulisi erisusi näiteks

finantskorrektsioonimäära või abikõlbmatu kulu osas, tuleb tähelepanekute lehel

dokumenteerida vastav selgitus.

4.26 Auditi juht,

AVI ja

tööpaberi

koostanud

töörühma liige

allkirjastavad enne lõpparuande allkirjastamist tähelepanekute lehed.

Lõpparuande kaaskirja koostamine

4.27 Auditi juht koostab lõpparuandele kaaskirja RM vormil, mis on leitav vastava auditi

käsiraamatu lisast.

4.28 AVI Kooskõlastab RM dokumendihaldussüsteemis lõpparuande kaaskirja.

4.29 FKO juhataja allkirjastab lõpparuande kaaskirja.

4.30 Auditi juht säilitab kaaskirja toimiku B peatükis “Juhtimine”.

Tulemuste levitamine

Standardi 11.3 järgi peab siseauditi juht edastama siseauditi teenuste tulemused kõrgemale juhtorganile ja

tippjuhtkonnale perioodiliselt ning vastavalt vajadusele ka iga töö kohta.

4.31 Auditi juht edastab töö tulemused viie tööpäeva jooksul lõpparuande allkirjastamisest alates

nendele osapooltele, kes said auditist teavitava kirja ning saavad tagada töö

tulemuste nõuetekohase arvesse võtmise dokumendihaldussüsteemi vahendusel.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

34

4.32 Auditi juht edastab vajadusel lõpparuande koopia ka auditeeritava suhtes

kõrgemalseisva(te)le juhtimistasanditele või teistele asjaga seotud

institutsioonidele.

4.33 AVI edastab JKS auditi lõpparuande EK-le viivitamata läbi EK infovahetuskeskkonna

SFC.

Lõpparuande avaldamine ja töö lõpu registreerimine

4.34 Auditi juht avaldab lõpparuande:

 elektroonilises kaustas „Auditite lõpparuanded”;

 RM kodulehel;

Lisab „Tööde registrisse“ järgmised andmed:

 töö lõpu kuupäev (lõpparuande kuupäev),

 viide (lingina) lõpparuandele kaustale „Auditite lõpparuanded“,

 kodulehel avalikustamine;

 toimiku sulgemine;

 andmete kandmine SFOS või Jems-i;

 edastab auditi lõppemise informatsiooni statistika tabelisse lisamiseks

vastavale juhtivaudiitorile.

4.35 Juhtivaudiitor Sisestab lõpetatud auditi kohta andmed auditite statistika tabelisse.

Dokumentide nimekirja koostamine ja toimiku sulgemine

4.36 Auditi juht koostab pärast töö tulemuste edastamist ning toimiku kvaliteedis veendumist

toimikus sisalduvate dokumentide kohta dokumentide nimekirja/sulgemise akti.

Dokumentide nimekiri (toimiku sisukord) annab ülevaate toimikus sisalduvatest

dokumentidest alamkaustade lõikes ja võimaldab kiiresti leida vajalikud

dokumendid. Toimiku sulgemise akt kinnitab, et töö on kvaliteetselt läbi viidud

ning toimik sisaldab kogu tõendusmaterjali.

Dokumentide nimekiri/sulgemise akt peab sisaldama:

 töö viitenumbrit,

 toimikus sisalduvate dokumentide nimekirja,

 toimiku sulgemise kuupäeva ja

 kinnitust toimiku terviklikkuse kohta.

Dokumentide nimekiri/sulgemise akt eksporditakse Sharepointist vastava

auditikausta juurest.

4.37 Auditi juht ja

AVI

sulgevad toimiku allkirjastades dokumentide nimekirja/sulgemise akti.

4.38 FKO juhataja korraldab toimiku säilimise vastavalt RM-is kehtivale korrale.

Lõpparuande vead ja kajastamata jätmised

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

35

Standardi 11.4 järgi kui lõplik aruandlus sisaldab olulist viga või kajastamata jätmist, peab siseauditi juht viivitamatult

edastama korrigeeritud informatsiooni kõigile osapooltele, kes algse aruandluse said. Olulisus määratakse vastavalt

kõrgema juhtorganiga kokkulepitud kriteeriumidele.

4.39 Auditi juht peab juhul, kui lõpparuandes on tuvastatud oluline viga või kajastamata jätmine,

vastava puuduse kõrvaldama ning koostama korrigeeritud töö tulemused.

4.40 AVI kooskõlastab korrigeeritud töö tulemused.

4.41 AVI ja auditi

juht

allkirjastavad muudetud lõpparuande tõendades, et esitatud informatsioon on õige

ja korrektne.

4.42 Auditi juht edastab korrigeeritud töö tulemused lõpparuande saanud osapooltele vastava

muudatuse tegemise kuupäevaga.

4.43 Auditi juht lisab töö muudetud tulemustele kaaskirja, kus viitab vastavatele vigadele või

kajastamata jätmistele.

4.44 Auditi juht säilitab korrigeeritud lõpparuande toimiku A peatükis “Aruandlus” ja kaaskirja

toimiku B peatükis „Juhtimine“.

4.45 Auditi juht Lisab auditite registrisse viite korrigeeritud aruandele ning jätab märkuse vea või

kajastamata jätmise kohta.

5. SOOVITUSTE RAKENDAMISE SEIRE EHK JÄRELTEGEVUSED, JÄRELAUDIT NING

RISKIDE AKTSEPTEERIMISE ALASE INFO EDASTAMINE

Soovituste rakendamise seire

Auditite lõpparuannetes kirjeldatud järeltegevusi jälgitakse ning nendega seotud tõendusmaterjale

säilitatakse SFOSis – projektiauditite osas projekti juures, JKS auditite osas JKS auditite moodulis.

Standardi 15.2 järgi peavad siseaudiitorid vastavalt kehtestatud metoodikale kinnitama, et juhtkond on siseaudiitorite

soovitused või juhtkonna tegevuskavad ellu viinud, tehes järgmist: Rakendamisel tehtud edusammude kohta päringu

esitamine. Seire läbiviimine kasutades riskipõhist lähenemist. Juhtkonna tegevuste seisu uuendamine jälgimissüsteemis.

Standardi 11.5 järgi peab siseauditi juht vastuvõetamatust riskitasemest teavitama. Kui siseauditi juht jõuab

järeldusele, et juhtkond on aktsepteerinud riskitaset, mis ületab organisatsiooni riskiisu või riskitaluvust, tuleb seda

küsimust arutada tippjuhtkonnaga.

5.1 Auditi juht teostab soovituste rakendamise seiret, mis järgneb lõpparuande koostamisele ning

auditi tulemustest teavitamisele.

See on pidev tegevus, mille käigus ta kogub informatsiooni auditeeritava

tegevusest lõpparuandes esitatud soovituste rakendamisel (puuduste

kõrvaldamisel).

Seire algab kohe pärast lõpparuande koostamist ja edastamist vastavatele

osapooltele. Tegevus jätkub viimase lõpparuandes toodud puuduse

kõrvaldamiseni.

5.2 Auditi juht võtab seire aluseks lõpparuandes esitatud informatsiooni soovituste rakendamise

kohta, sh vastutajad ja tähtajad.

5.3 Auditi juht analüüsib ja hindab tähtaegade saabumisel auditeeritava esitatud teavet, sh

tõendusmaterjale puuduste kõrvaldamise kohta.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

36

5.4 Auditi juht arutab soovituse mitterakendamist/eriarvamust AVI-ga enne tähelepaneku

sulgemist.

5.5 Auditi juht sulgeb tähelepanekud, mille soovitused on rakendatud audiitori professionaalse

hinnangu alusel piisaval viisil.

5.6 Auditi juht korraldab erimeelsuste lahendamise kaasusepõhiselt, kaasates vajadusel

välistoetuste puhul sellesse rakendussüsteemi osapooled.

5.7 Auditi juht teostab soovituste rakendamise seiret auditite soovituste rakendamise üle SFOS-i

kaudu.

5.8 Talitusejuhataj

ad

Nimetavad audiitorid, kes teostavad soovituste rakendamise seiret

audiitoriäriühingutelt sisseostetud auditite osas.

5.9 Auditi juht vajadusel säilitab soovituste rakendamise seirega seotud dokumentatsiooni auditi

toimiku E peatükis “Järeltegevused“.

5.10 FKO juhataja Edastab vastava info EK-le ja rakendussüsteemi osapooltele juhul, kui leiab, et

soovitus pole rakendatud.

Järelauditi läbiviimine

5.11 AVI määratleb järelauditi vajaduse. Järelaudit on auditile järgnev protsess, mille

eesmärk on välja selgitada, kas ja kuidas on auditeeritav rakendanud auditi

tulemusena tehtud soovitusi ning vajadusel hinnata jätkuvat kooskõla kehtestatud

nõuetega.

5.12 FKO juhataja kooskõlastab järelauditi vajaduse.

5.13 Auditi juht kohaldab järelauditile käesolevas töökorras esitatud auditeerimise korda ning

täiendavalt kohalduvat auditeerimise juhendmaterjali.

6. KVALITEEDI KONTROLL

Kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi koostamine ja rakendamine

Standardi 8.3 järgi peab siseauditi juht välja töötama, rakendama ja käigus hoidma kvaliteedi tagamise ja täiustamise

programmi, mis hõlmab kõiki siseauditi funktsiooni aspekte.

6.1 FKO juhataja korraldab kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi koostamise, mis hõlmab

kõiki auditi talituste tegevuse aspekte, ja teostab pidevat seiret selle efektiivsuse

üle.

6.2 FKO juhataja kinnitab kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi ning selle muudatused ja

korraldab programmis sisalduvate tegevuste ellu rakendamise.

Töö kvaliteedi hindamine

Standardi 8.3 järgi sisaldab programm kahte tüüpi hindamisi: Välishindamised (Vt ka standardit 8.4 Väline

kvaliteedihindamine); Sisemised hindamised (Vt ka standardit 12.1 Sisemine kvaliteedihindamine).

6.3 Talituse

juhataja või

nõunik

viib läbi sisemisi kvaliteedi hindamisi, mis hõlmab auditi talituste tegevuse

pidevat seiret (auditi järelevalve).

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

37

6.4 Talituse

juhataja või

nõunik

hindab kvaliteedihindamise käigus käesoleva töökorra ja/või muude

auditeerimist reguleerivate juhendmaterjalide järgimist ning lisaks tööde

teostamise vastavust kutsetegevuse raampõhimõtete kohustuslikele

elementidele.

6.5 Talituse

juhataja või

nõunik

kasutab hindamisel kvaliteedikontrolli küsimustikku, milles toob hindamise

tulemuse kokkuvõttena välja arendamist vajavad valdkonnad ning töö

teostamise vastavuse kutsetegevuse raampõhimõtete kohustuslikele

elementidele.

6.6 Talituse

juhataja või

nõunik

allkirjastab kvaliteedikontrolli küsimustikudigitaalselt ja säilitab auditi

toimikus.

6.7 Talituse

juhataja või

nõunik

Korraldab FKO kvaliteedi välishindamise kord viie aasta jooksul.

Hinnangu standarditele vastavuse kohta annab vastava kvalifikatsiooniga

asutusevälised eksperdid.

6.8 Talituse

juhataja või

nõunik

korraldab hindamiste tulemusena tehtud soovituste rakendamise tegevuskavade

alusel auditi talitustes.

Järelevalve teostamine tööde üle

Standardi 12.3 järgi peab siseauditi juht looma ja rakendama töö järelevalve, kvaliteedi tagamise ja kompetentside

arendamise metoodikad. Siseauditi juht või töö ülevaataja peab andma siseaudiitoritele juhiseid kogu töö vältel,

kontrollima, et tööprogrammid on täidetud, ja kinnitama, et tööpaberid toetavad piisavalt tähelepanekuid, järeldusi

ja soovitusi. Kvaliteedi tagamiseks peab siseauditi juht kontrollima, kas tööd viiakse läbi kooskõlas standarditega ja

siseauditi funktsiooni metoodikatega. Pädevuste arendamiseks peab siseauditi juht andma siseaudiitoritele tagasisidet

nende tulemuslikkuse ja parendusvõimaluste kohta.

6.9 AVI teostab auditi või muu töö käigus jooksvalt töö üle järelevalvet. Järelevalve

protsess algab töö planeerimise etapis, jätkub läbiviimise, aruandluse ja

soovituste rakendamise seire etapis.

Auditi järelevalve skeemile on viidatud punktis 4.3.

Järelevalve sisaldab nõustamist ja kindlustunde andmist, et:

 ülesannet täitma määratud töörühma liikmetel on töö teostamiseks nõutavad

teadmised, oskused ja muu kompetents;

 viiakse ellu kooskõlastatud töö kava/programm/lähteülesanne, välja arvatud

kui muutused on põhjendatud ja lubatud;

 tööpaberid toetavad töörühma liikmete arvamusi ja järeldusi;

 aruanne on täpne, objektiivne, selge, konstruktiivne ja õigeaegne;

 töö eesmärgid saavutatakse.

6.10 AVI hindab järelevalve teostamisel töö plaanist/objektiivsuse deklaratsioonist või

lähteülesandest kinnipidamist, töö teostamise vastavust kutsetegevuse

raampõhimõtete kohustuslikele elementidele, käesolevale töökorrale ning

muudele vastavatele juhendmaterjalidele.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

38

Kontrollib tehtud tähelepanekute faktitäpsust ja nende tagatust

tõendusmaterjalidega, tähelepanekute ja riskide asjakohasust ning soovituste

põhjendatust ja rakendatavust.

6.11 AVI vaatab üle tõendusmaterjali, sh tööpaberid tagades korrektse aruandluse

toetamise ja kõikide vajalike tööprotseduuride tegemise.

6.12 AVI dokumenteerib asjakohased tõendusmaterjalid järelevalve teostamise kohta ning

säilitab vastava töö toimikus.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

39

6. Kvaliteedi tagamise ja täiustamise programm

6.1 Eesmärk ja olemus

FKO põhimääruse ptk I p 2 sätestab nõude juhinduda auditeid läbi viies Rahvusvahelise

Siseaudiitorite Instituudi rahvusvahelistest kutsetegevuse raampõhimõtetest, sealhulgas

ülemaailmsetest siseauditi standarditest, valdkondlikest nõuetest ja juhistest.

Standardi 8.3 järgi peab siseauditi juht välja töötama, rakendama ja käigus hoidma kvaliteedi

tagamise ja täiustamise programmi, mis hõlmab kõiki siseauditi funktsiooni aspekte. Programm

sisaldab kahte tüüpi hindamisi: 1) Välishindamised (vt standardit 8.4 Väline kvaliteedihindamine)

ja 2) Sisemised hindamised (vt standardit 12.1 Sisemine kvaliteedihindamine).

Standardite sõnastiku järgi on kvaliteedi tagamise ja täiustamise programm siseauditi juhi

kehtestatud programm siseauditi funktsiooni hindamiseks ja tagamiseks, et siseauditi funktsioon

vastab standarditele, saavutab tulemuseesmärgid ja taotleb pidevat parendamist. Programm hõlmab

ka sisemisi ja väliseid hindamisi.

FKO kvaliteediprogramm võimaldab teha järeldusi osakonnas läbiviidud tööde kvaliteedi kohta

ning annab soovitusi asjakohaste parenduste tegemiseks. Kvaliteediprogrammi rakendamise

eesmärk on anda erinevatele huvigruppidele (sh tippjuhtkonnale ja kõrgemale juhtorganile)

põhjendatud kindlus, et FKO täidab erinevaid nõudeid ning tegutseb seeläbi tulemuslikult.

FKO nõuetele vastavuse hindamisel võetakse arvesse FKO tegevusele kohalduvate õigusaktide

nõudeid. Täiendavalt hinnatakse FKO tegevuse vastavust tulenevalt ÜSS ja auditi määruse sätetest.

Kvaliteediprogrammi eesmärk on tagada, et FKO:

 tegutseb vastavuses standarditega;

 tegutseb vastavuses FKO põhimääruse, auditeerimise strateegiate ning EK ja FKO

kehtestatud auditeerimise töökordade, käsiraamatute ning juhendmaterjalidega;

 panustab valitsemise, riskijuhtimise ja kontrolliprotsessidesse;

 tagab auditiuniversumi piisava kaetuse;

 hindab riske, mis mõjutavad FKO enda tegevust;

 toimib mõjusalt ja tõhusalt, pidevalt tööd täiustades ning parimaid praktikaid rakendades;

 annab lisaväärtust välistoetuste rakendussüsteemile, aidates süsteemi parandada ning

saavutada seatud eesmärke.

FKO tegevust täiustatakse planeeritult ja metoodiliselt, kasutades planeeri-rakenda-kontrolli-

tegutse mudelit, mis koosneb neljast üksteist täiendavast põhitegevusest:

 standardite ja eeldatavate praktikate (töökorrad, juhendmaterjalid, käsiraamatud) ametlik

dokumenteerimine ® planeerimine;

 arendustegevused, et määratleda kvaliteet ning suurendada audiitorite teadlikkust standarditest

ja ootustest ® rakendamine;

 kvaliteedihindamine ja kontroll, et määrata protsessi kvaliteet ® kontrollimine;

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

40

 parenduste algatamine, elluviimine (tegevuskavad) ja dokumenteerimine (seire teostamine) ®

tegutsemine.

Tulenevalt kvaliteediprogrammist on FKO loonud kompetentside mudeli, kaardistades

osakonnaüleselt ära teadmised ja oskused järgmistes kategooriates: siseauditi alased teadmised,

tööalased teadmised, süsteemide ja riskide alased teadmised ja AA tegevusala teadmised. Kaardistus

on tehtud nii FKO ametnike kui osakonna üleselt. Kaardistus on tehtud kolme taseme kaupa: 1)

Üldised teadmised valdkonnast – isik on võimeline osalema valdkonna töös reeglina juhtimise all,

erandjuhtudel iseseisvalt; 2) Head ja detailsed teadmised valdkonnast – isik on võimeline iseseisvalt

tegema valdkonna tööd ja teisi juhendama; 3) Põhjalikud teadmised valdkonnast – isik on võimeline

valdkonna tööd juhtima, nõustama ja probleeme lahendama.

Samuti hõlmab FKO kvaliteediprogramm kõiki kindlustandvaid ja nõuandvaid töid. Lisaks hõlmab

kvaliteediprogramm nii FKO sisemist hindamist kui ka välishindamist.

Kvaliteediprogrammi rakendatakse kolmel tasandil, et tagada programmiga kõigi FKO tegevuste

kaetus: 1) üksiku töö (kindlustandev või nõuandev töö) tasand (sisemine hindamine); 2) FKO tasand

(sisemine kvaliteedi hindamine); 3) väline tasand ehk kvaliteedi välishindamine.

Kvaliteediprogrammi väljatöötamise, rakendamise ja ajakohastamise eest vastutab FKO juhataja.

Kvaliteetse töö läbiviimise eest vastutavad kõik FKO ametnikud arvestades nende rollist tulenevat

ulatust. Kvaliteediprogramm vaadatakse üle ja muudetakse vähemalt kord aastas või sagedamini

juhul, kui standardites või FKO tegevuses toimub olulisi muudatusi. FKO juhataja teavitab jooksvalt

audiitoreid toimunud muudatustest.

RM üleselt FKO-s kehtestatud tulemusmõõdikud annavad infot FKO töö kvaliteedi kohta.

Tulemusmõõdikute ja kvaliteedikriteeriumide jätkuvat kehtivust ja asjakohasust hinnatakse

perioodiliselt ning vajadusel viiakse sisse muudatused.

Mõõdik Kvalitatiivne hinnang

AA aastaaruandlus on esitatud tähtaegselt. AA arvamus auditite põhjal antud.

Tööplaani kohased auditid on tähtaegselt ja

kvaliteetselt tehtud.

100% audititest lõpetatud.

Lisaks kehtivad standardite mõistes FKO-s järgmised eeldused:

Eeldus Oodatav tulemus

Auditite aruanded on faktitäpsed, mitte sisaldades

olulisi vigu ja kajastamata jätmisi.

100% aruannetest on faktitäpsed ning ei ole vaja

aruannetes informatsiooni korrigeerida.

Kõigi FKO ametnikega on läbi viidud

arenguvestlused ja läbi vaadatud ning vajadusel

asjakohastatud nende ametijuhendid üks kord

aastas.

100% vestlustest on läbiviidud ning ametijuhendid

on läbi vaadatud ja asjakohastatud.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

41

Erinevate teemade auditeerimiseks on vastavalt

FKO kompetentsimudelile olemas vajalikud

spetsiifilised eriteadmised.

Igas valdkonnas on eriteadmised olemas.

Kõik FKO tööd- ja välistoetuste auditeerimist

reguleerivad töökorrad (FKO põhimäärus, töökord

ning JKS ja projektiauditi metoodika) on kord

aastas läbi vaadatud ja uuendatud.

100% töökordadest on üle vaadatud ja uuendused

kinnitatud.

6.2 Sisemine hindamine

Standardi 12.1 järgi peab siseauditi juht välja töötama ja läbi viima siseauditi funktsiooni

standarditele vastavuse ja tulemuseesmärkide saavutamise sisemise hindamise. Siseauditi juht peab

kehtestama sisemise hindamise metoodika vastavalt standardile 8.3 Kvaliteet, mis sisaldab:

• Pidevat siseauditi funktsiooni standarditele vastavuse ning tulemuseesmärkide

saavutamise poole liikumise jälgimist.

• Regulaarseid enesehindamisi või hindamisi teiste organisatsioonisisestelt isikutelt, kellel

on piisavad teadmised siseauditi praktikast, et hinnata vastavust Standarditele.

• Kõrgema juhtorgani ja tippjuhtkonna teavitamist sisemiste hindamiste tulemustest.

Pidev seire hõlmab siseauditi funktsiooni igapäevast järelevalvet, ülevaatamist ja mõõtmist. Pidev

seire on integreeritud siseauditi funktsiooni juhtimiseks kasutatavatesse rutiinsetesse poliitikatesse

ja protseduuridesse ning hõlmab standarditele vastavuse hindamiseks vajalikke protsesse,

töövahendeid ja teavet.

Perioodilised enesehindamised annavad terviklikuma ja põhjalikuma ülevaate standarditest ja

siseauditi funktsioonist. Perioodilised enesehindamised käsitlevad vastavust igale standardile,

samas kui pidev seire võib keskenduda tööde teostamisega seotud standarditele.

Standardi 12.3 järgi peab siseauditi juht looma ja rakendama töö järelevalve, kvaliteedi tagamise

ja kompetentside arendamise metoodikad. Siseauditi juht või töö ülevaataja peab andma

siseaudiitoritele juhiseid kogu töö vältel, kontrollima, et tööprogrammid on täidetud, ja kinnitama,

et tööpaberid toetavad piisavalt tähelepanekuid, järeldusi ja soovitusi. Kvaliteedi tagamiseks peab

siseauditi juht kontrollima, kas tööd viiakse läbi kooskõlas Standarditega ja siseauditi funktsiooni

metoodikatega. Pädevuste arendamiseks peab siseauditi juht andma siseaudiitoritele tagasisidet

nende tulemuslikkuse ja parendusvõimaluste kohta.

Pidev seire, tööde ülevaatamine ja parandamine toimub FKO-s järgmiste tegevuste kaudu:

Töökorra ptk 5 „FKO tööprotsesside kirjeldus“ ning FKO-s kehtestatud auditeerimise

juhendmaterjalide järgimine kindlustandvate ja nõuandvate tööde läbiviimisel;

 tööde ülevaatamine AVI poolt (sh regulaarsed toimikute ja tööpaberite ülevaatused auditi

protsessi erinevatel etappidel, auditi töörühma koosolekud ning lõpparuande kinnitamine);

 lõpetatud tööde vastavuse hindamine standarditele, siseauditi eesmärgile ning kohalduvale

juhendmaterjalile/käsiraamatule AVI poolt. Selleks kasutatakse vastavasisulist kvaliteedi

kontroll-lehte;

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

42

 FKO töö tulemuslikkuse mõõtmine ja analüüs kvaliteediprogrammis kirjeldatud

tulemusmõõdikute alusel.

Perioodiliste sisemiste enesehindamiste käigus hinnatakse FKO juhtimise ja tegevuse vastavust

õigusaktide nõuetele (sh standarditele ja siseauditi eesmärgile). Samuti hinnatakse FKO tegevuse

vastavust FKO põhimäärusele, töökorrale, tegevust reguleerivatele juhendmaterjalidele ja erinevate

huvigruppide ootustele.

Sisemine hindamine viiakse FKO-s läbi vähemalt kord viie aasta jooksul, soovitatavalt enne

kavandatud välishindamist. Sisemise hindamise viivad läbi FKO ametnikud, kellel on piisavad

teadmised rahvusvaheliste kutsetegevuse raampõhimõtete kõikidest elementidest. Soovitatav on

varasem kvaliteedihindamise kogemus ning IIA või ESAÜ kvaliteedihindamise koolituskursuse

läbimine.

Sisemise hindamise tulemused kajastatakse hindamise aruandes, mis sisaldab arvamust FKO

tegevuse vastavuse kohta standardite ja siseauditi eesmärgiga.

Järgnevad tegevused viiakse FKO-s läbi vähemalt kord aastas:

 FKO tööd reguleerivate töökordade, juhendmaterjalide ja käsiraamatute perioodiline

ülevaatamine ja vajadusel täiendamine;

 riskide hindamine JKS auditite läbiviimiseks ja valimi koostamine projektiauditite

läbiviimiseks;

 sisseostetavate auditite toimikute kvaliteedi hindamine kvaliteedi kontroll-lehtede alusel;

 arenguvestluste läbiviimine audiitoritega;

 perioodiliste aruannete koostamine EK-le (auditeerimise aastaaruanne, AA arvamus);

 tulemusmõõdikute ülevaatamine ja analüüs;

 parimate praktikate väljaselgitamine (näiteks IIA suunistest, teiste asutuste praktikatest,

koolitustel saadud infost) ning rakendamine I ja II auditi talitustes.

Perioodilise hindamise läbiviimisel juhindutakse IIA väljatöötatud juhendmaterjalist „Kvaliteedi

hindamise käsiraamat“ („IIA Quality Assessment manual , 2024 Edition“).

6.3 Välishindamine

Standardi 8.4 järgi peab siseauditi juht välja töötama välise kvaliteedihindamise plaani ja arutama

seda kõrgema juhtorganiga. Välishindamisi peab korraldama vähemalt kord viie aasta jooksul,

kasutades kompetentset ja sõltumatut organisatsioonivälist hindajat või hindamismeeskonda. Välise

kvaliteedihindamise nõude võib täita ka sõltumatu välise kinnitusega enesehindamisena.

6.3.1 Välishindamine

Välishindamise korraldamisel FKO-s lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

 Eesmärk: FKO juhtimise ja tegevuse vastavus õigusaktide nõuetele, sh sõltumatu hinnang FKO

tegevuse vastavusele standarditega ning soovitused FKO tegevuste täiustamiseks;

 Ulatus: välishindamine hõlmab järgnevaid elemente:

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

43

o vastavus standarditele

o kontrollikeskkond ja tegevuskeskkond, sh vastavus FKO põhimäärusele, auditeerimise

strateegiatele, töökordadele, juhendmaterjalidele ning õigusaktidele;

o kõrgema juhtorgani, tippjuhtkonna ja teiste seotud huvigruppide ootustele vastamine;

o FKO kasutatavad töövõtted ja metoodikad;

o audiitorite teadmised, oskused ja kogemused, sh keskendumine arendustegevustele ja

protsesside täiustamisele;

o FKO roll välistoetuste rakendamise süsteemis, sh suhted erinevate

osapoolte/huvigruppidega;

o FKO antav lisandväärtus ja välistoetuste rakendamise süsteemi täiustamine.

 Läbiviija: välishindamist teostab kvalifitseeritud ja sõltumatu FKO väline hindaja;

 Perioodilisus: välishindamine viiakse FKO-s läbi vähemalt kord viie aasta jooksul;

Metoodika: hindamisel juhindutakse IIA juhendmaterjalist;

 Lähenemine: FKO võib läbi viia täiemahulise välishindamisena, kuid eelistatav on sõltumatu

välise kinnitusega enesehindamine;

 Aruandlus: välishindamise tulemused kajastatakse FKO välishindamise aruandes, mis sisaldab

arvamust selle kohta, kas FKO võib kasutada väljendit „vastavuses ülemaailmsete siseauditi

standarditega”.

6.3.2 Enesehindamine koos sõltumatu välise kinnitamisega

Välishindamise korraldamisel sõltumatu välise kinnitusega enesehindamisena sisalduvad järgmised

eeldused:

• Põhjalik ja täielikult dokumenteeritud sisemine hindamine, mis siseauditi funktsiooni vastavuse

hindamisel standarditele jäljendab välist kvaliteedihindamise protsessi.

• Kinnituse andmine kvalifitseeritud sõltumatu välise kvaliteedihindaja või hindamismeeskonna

poolt. Sõltumatu väline kinnitus peaks kindlaks tegema, et sisemise hindamine viidi läbi täies

ulatuses ja täpselt.

• Võrdlusuuringud, juhtivad praktikad ja intervjuud peamiste huvirühmadega, nagu kõrgema

juhtorgani liikmed, tippjuhtkond ja keskastme juhtkond.

6.4 Kvaliteediprogrammi tulemused

Standardi 8.1 järgi peab siseauditi juht kõrgemale juhtorganile ja tippjuhtkonnale aru andma

kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi tulemustest. Standardi 8.3 järgi peab siseauditi juht

kõrgemale juhtorganile ja tippjuhtkonnale vähemalt kord aastas aru andma kvaliteedi tagamise ja

täiustamise programmi tulemustest.

6.4.1 Hindamise tulemustest teavitamine FKO-s:

 perioodiliste sisemiste hindamiste ja välishindamiste lõppedesteavitatakse tulemustest EK-d,

RM kantslerit ja rakendussüsteemi osapooli. Tulemustest teavitamine toimub vestluse vormis

kohtumistel;

 pideva seire tulemused esitab AVI FKO juhatajale;

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

44

 seire teostamine – FKO juhataja korraldab kõikide sise- ja välishindamiste aruannetes ja

vastavate aruannete põhjal koostatud tegevuskavades toodud soovituste elluviimise

tegevuskavas kokkulepitud aja jooksul.

6.4.2 Vastavuse avaldamine

Standardi 15.1 rakendamise suuniste järgi on viide, et siseauditi töö viidi läbi vastavuses

standarditega, asjakohane ainult siis, kui seda toetavad töö ülevaatuse ning kvaliteedi tagamise ja

täiustamise programmi tulemused.

Standardi 12.1 järgi kui standarditele mittevastavus mõjutab siseauditi funktsiooni üldist ulatust

või toimimist, peab siseauditi juht mittevastavuse ja selle mõju avalikustama kõrgemale juhtorganile

ja tippjuhtkonnale.

 kui kvaliteediprogrammi tulemused seda toetavad, võib FKO juhataja väita, et FKO on

vastavuses standarditega ning audiitorid võivad aruannetes kasutada väljendit „läbi viidud

vastavuses ülemaailmsete siseauditi standarditega“;

 FKO juhataja peab rakendussüsteemi osapooltele ja EK-le avaldama nii mittevastavuse kui ka

selle mõju, kui mittevastavus standarditega mõjutab FKO üldist ulatust või toimimist;

7. AFCOS tööprotsessid

7.1 AFCOS tööprotsesside kirjeldus

Nr Vastutaja Tegevuse kirjeldus

1. OLAF UURIMISTE TOETAMINE

1.1 AFCOS /

FKO juhataja Registreerib vajadusel päringu dokumendihaldussüsteemis ja edastab vastavale

ELFIK partnerile. Vastab OLAF-ile esimesel võimalusel ja pakub võimalikud

lahendused. Vajadusel edastab informatsiooni, korraldab kohtumisi ja osaleb

paikvaatlustel. Jälgib juhtumi lahendamist kuni selle sulgemiseni. Säilitab

dokumentatsiooni vastavas FKO AFCOS OLAF uurimiste kaustas.

OLAF uurimisi viiakse läbi vastavuses määrustega 2988/95, 2185/96, 883/2013 ja GIP juhendi järgi.

2. PIF ARUANNETE KOOSTAMINE

2.1 AFCOS /

FKO juhataja

Edastab (detsembris) ELFIK võrgustikule PIF küsimustikud ja päringu PIF

statistika kohta. Vajadusel juhendab ja nõustab. Koondab (jaanuaris) ELFIK

võrgustiku vastused. Vaatab (jaanuari lõpus) koos FKO juhatajaga üle Eesti

koondvastuse.

Edastab tähtajaks Eesti PIF aruanded OLAF-ile. Saadab Eesti koondvastuse ELFIK

võrgustikule teadmiseks. Osaleb (aprillis – juunis) OLAF PIF-aruannete

koosolekutel. Kaasab vajalikke ELFIK võrgustiku osalejaid. Edastab (juulis)

avaldatud ja EP soovitustega PIF aruande kokkuvõtte ELFIK võrgustikule.

PIF aruannete esitamisekohustus tuleneb TFEU artiklist 325. Dokumendid edastatakse CIRCABCs või e-

kirjaga. Küsimustike vastused edastatakse EU-Survey keskkonnas.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

45

3. AFIS COUNTRY OFFICER ROLLI TÄITMINE

3.1 AFCOS /

FKO juhataja Vastutab AFIS toimimise eest. Edastab kasutavatele asutustele sertifikaadid.

Vajadusel taotleb OLAF-ilt uute moodulite kasutusõigusi või sulgeb neid.

Seoses URT-ga jälgib andmebaasi kasutajate kontosid, vajadusel annab

kasutusõigusi, pikendab või sulgeb juurdepääsu.

Seoses IMS-ga vahendab OLAF-i infot, teeb andmete analüüse ja juhendab

kasutajaid. Kinnitab rikkumiste aruandeid vastavalt kokkulepetele ELFIK

võrgustiku asutustega.

AFIS kasutamist reguleerib määrus 515/97 ja ALIB juhendid.

4. OLAF KOOSTÖÖPARTNERI ROLLI TÄITMINE

4.1 AFCOS /

FKO juhataja

Edastab OLAF-i info seotud asutustele ja koordineerib vastamist. Vajadusel vastab

ise. Võimaldab vastavalt teemale ELFIK võrgustiku asutuste esindajatel osaleda

OLAF-i korraldatud koosolekutel, koolitustel või töörühmades. Osaleb OLAF

koosolekutel, koolitustel või töörühmades ning edastab Eesti arvamuse. Vajadusel

osaleb OAFCN võrgustikus. Edastab UAFP info ELFIK võrgustiku kontaktidele.

AFCOS rolli kohustus tuleneb TFEU artiklist 325 ja määrusest 883/2013 (artikkel 12a). Koostöölepet

OLAF-iga Eestil sõlmitud ei ole.

5. GAF TÖÖRÜHMAS OSALEMINE

5.1

AFCOS /

FKO juhataja

/ EE

PERMREP

Osaleb GAF töörühmas, edastab Eesti arvamuse.

Edastab GAF materjalid seotud ELFIK asutustele ja koondab nende arvamuse.

GAF töörühma kohustus tuleneb: TFEU art 325 – liikmesriigi peavad tegema koostööd ELiga

pettusevastases tegevuses; määrus 883/2013 - liikmesriigid peavad tagama tõhusa koostöö OLAFiga ja ELi

tasandi pettusevastaste struktuuridega; EN töökorraldus - liikmesriigid osalevad EN töörühmades, mis

valmistavad ette ECOFINi otsuseid. Töörühma dokumendid edastatakse DP kaudu või e-kirjaga.

6. KOOSTÖÖ TEISTE RIIKIDE JA EK ASUTUSTEGA

6.1 AFCOS /

FKO juhataja

Teeb koostööd teiste riikide AFCOS-tega ja EK asutustega. Kaasab vastavalt

vajadusele ELFIK võrgustiku asutusi koostöösse teiste riikide ja EK asutustega,

vastab päringutele

Koostöö teiste riikide ja EK asutustega toimub vastavalt kokkulepetele.

7. ELFIK VÕRGUSTIK

7.1 AFCOS Koordineerib ELFIK võrgustiku tegevust, organiseerib kohtumisi ja vahendab

kontakte. Edastab seotud asutustele vajaliku info, kaasab neid vastavalt vajadusele

päringutele vastamisse, OLAF koosolekutele, seminaridele ja töörühmadesse.

ELFIK võrgustiku kohustus: TFEU artikkel 325 – kohustus kaitsta EL finantshuve; määrus 883/2013 -

AFCOS kohustus koordineerida EL finantshuvide kaitset riigisiseselt s.h tagada info liikumine; määrus

2988/95 - tõhus halduskoostöö, rikkumiste avastamine ja menetlemine; EK ja OLAF juhised.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

46

8. NÕUSTAMINE JA KOOLITAMINE

8.1 AFCOS Nõustab ja selgitab valdkonna tegemisi nii ELFIK võrgustiku kui ka teistele

asutustele ja isikutele. Koolitab ise ja organiseerib valdkonnapõhiseid koolitusi

ning seminare.

AFCOS nõustab ja koolitab ELFIK võrgustiku ja teisi asutusi vastavalt vajadusele ja kokkulepetele.

9. ANALÜÜS JA RISKIDE HINDAMINE

9.1 AFCOS Analüüsib toetustega seotud riske ja koostab ülevaateid - tuvastab süsteemseid

nõrkusi, teeb pettusekahtluste trendianalüüse, hindab pettusevastaseid meetmeid.

Edastab leiud vajalikele asutustele ja jälgib lahendamist. Osaleb võimalusel AA ja

KA riskide hindamise arutelul ja / või annab sisendi.

AFCOS analüüsid põhinevad SFOSil ja avalikel andmebaasidel.

10. MUUD AFCOS TEGEVUSED

10.1 AFCOS • Haldab aadressile [email protected] saabuvat infot. Vajadusel vastab teavitajale.

Tagab, et teavitused jõuavad õigete menetlejate või üksusteni, jälgib lõpptulemust,

järgib konfidentsiaalsuse ja andmekaitse nõudeid.

• Vastutab RM kodulehe ELFIK sisu eest.

• Osaleb koosolekutel ja annab ülevaate AFCOS tegevustest.

• Osaleb ARACHNE+ arendamise töögrupis.

• Koordineerib vajadusel EDES andmebaasi kasutamist.

• Osaleb pettusevastase strateegia (NAFS) koostamisel.

• Täidab 2014-2021 Norra/EEA finantsmehhanismi menetlemises Irregularity

Authority rolli.

• Täidab muid FKO juhataja poolt antud ülesanded.

8. Muud üldpõhimõtted:

8.1 Dokumentide konfidentsiaalsus

Kõik FKO töömaterjalid ja sisedokumendid on konfidentsiaalsed. FKO ametnikel on keelatud ilma

FKO juhataja nõusolekuta saata ega jagada osakonnast väljapoole järgmisi andmeid:

 projektiauditi käsiraamat (v.a riigihangete kontroll-lehed rakendussüsteemile);

 JKS käsiraamat;

 FKO töökord;

 FKO kompetentside kaardistus;

 kõik auditi käigus kättesaadavaks või teatavaks saanud ning koostatud andmed;

 mistahes muud FKO kaustades olevad andmed, mis ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks.

Avalikuks kasutamiseks on mõeldud FKO põhimäärus, ametijuhendid ja auditite lõpparuanded.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

47

8.2 Tehisaru kasutamine

Tehisaru (edaspidi AI) lahendused aitavad FKO ametnikel lihtsustada rutiinseid tegevusi ja muuta

oma tööd efektiivsemaks. Samas võivad AI kasutamisega kaasneda riskid.

FKO töödokumente, auditi raames kättesaadavaks saanud materjale ja muid ametiülesannete

täimisega seotud dokumente tohib töödelda üksnes RM Microsoft Copilotis. Avalikke materjale on

lubatud töödelda mistahes AI-rakenduses.

Enne Copiloti kasutamist on FKO ametnikul kohustus tutvuda "Copiloti kasutamise põhimõtetega

RM-is". Samuti on kohustus AI loodud sisu alati enne kasutusse võtmist või jagamist üle

kontrollida. AI loodud sisend ei sobi auditite raames viitamiseks - viidata tuleb algallikale. Juhul

kui auditi materjalide loomisel on olulises osas kasutatud AI abi, tuleb see materjalidesse selgelt ära

märkida.

AI kasutamisel jääb vastutus loodud sisu õigsuse, asjakohasuse ja õiguspärasuse eest alati FKO

ametnikule.

Küsimuste tekkimisel või eksimuste ilmnemisel tuleb pöörduda nõuniku poole, kes konsulteerib

vajadusel RM-is AI eest vastutava isikuga.

8.3 Rikkumistest teavitamine

Tööalasest rikkumisest teavitamine on iga FKO ametniku õigus ja kohustus. Teavitajale tagatakse

kaitse sanktsioonide vastu. RM-is saab tööalastest rikkumistest teavitada aadressil: [email protected].

Täpsemad juhised teavitamise ja teavitajakaitse kohta on leitavad RM siseveebist.

Juhul kui FKO ametnik tuvastab rikkumise, mis seostub järelevalvemenetlusega, saab sellest

teavitada aadressil: [email protected]. Täpsemad juhised ja kontaktid on leitavad RM välisveebist.

Juhul kui FKO ametnik tuvastab ELFIK rikkumise, saab sellest teavitada aadressil:

[email protected]. Täpsemalt on võimalik konsulteerida AFCOS-ega.

Vastutav osakond: Finantskontrolli osakond Kinnitatud: kantsleri 01.07.2026 käskkirjaga nr 34

Protsessi koordinaator: Finantskontrolli osakonna nõunik Versioon: 04

48

Töökorraga seotud säilitatav teave:

Nr Säilitatav teave Haldav

süsteem

Asukoht

liigitus-

skeemis

Säilitustähtaeg

1. AA projektiauditi

käsiraamat

DHS 10-13 Vastavalt RaM dokumentide

liigitusskeemile

2. AA juhtimis- ja

kontrollisüsteemi

auditeerimise käsiraamat

DHS 10-13 Vastavalt RaM dokumentide

liigitusskeemile

3. AA tööplaanid DHS

PlanPro

10-13 Vastavalt RaM dokumentide

liigitusskeemile

4. AA tööde register Share-

Point

10-8 Vastavalt RaM dokumentide

liigitusskeemile

5. AA auditite toimikud Share-

Point

10-5 Vastavalt RaM dokumentide

liigitusskeemile

6. AA auditite kirjavahetus DHS 10-5 Vastavalt RaM dokumentide

liigitusskeemile

7. AA auditite lõpparuanded DHS 10-6 Vastavalt RaM dokumentide

liigitusskeemile

8. AA auditeerimise

aastaaruanded ja auditi

arvamused

DHS 10-13 Vastavalt RaM dokumentide

liigitusskeemile

9. AFCOS kirjavahetus DHS 10-5 Vastavalt RaM dokumentide

liigitusskeemile

KANTSLERI KÄSKKIRI

01.07.2026 nr 34

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna

töökorra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 53 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse

nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 12 punkti 14 ja § 13 lõike 1 alusel:

1. Kinnitan Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna töökorra (lisatud).

2. Tunnistan kantsleri 31.07.2007 käskkirja nr 17 „Töökorra vormi, selle täitmise juhendi ja

töökordade kinnitamine“ lisa 6 „Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna

auditeerimise töökord“ kehtetuks.

3. Käskkiri jõustub allkirjastamise päeval.

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

kantsler