<

OTSUS

Vaidlustusasja number

122-26/307018

Otsuse kuupäev 30.06.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus OÜ Kivipartnervaidlustus Tartu Vallavalitsuse

riigihankes „Ermi tänava ehitamise I etapp“

(viitenumber 307018) Osaühingu TARTU VALLA

HALDUS pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele

Menetlusosalised Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, OÜ Kivipartner, esindaja Esko Hillep

Hankija, Tartu Vallavalitsus, esindaja Jarno Laur

Kolmas isik, Osaühing TARTU VALLA HALDUS

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada OÜ Kivipartner vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Tartu

Vallavalitsuse otsus Osaühingu TARTU VALLA HALDUS pakkumuse edukaks

tunnistamise kohta.

2. Mõista Tartu Vallavalitsuselt välja OÜ Kivipartner lepingulise esindaja kulud

360 eurot (käibemaksuta) ja vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 1280 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.03.2026 avaldas Tartu Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi

RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Ermi tänava ehitamise I etapp“ (viitenumber

307018) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke

alusdokumendid (edaspidi RHAD).

2 (9)

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati 10 pakkumust, sh esitasid pakkumused

OÜ Kivipartner ja Osaühing TARTU VALLA HALDUS.

2. Hankija tunnistas 25.05.2026 otsusega (RHR-i vormil) edukaks Osaühingu TARTU

VALLA HALDUS pakkumuse (edaspidi Otsus). Lisaks on Hankija 28.05.2026 korralduses

nr 739 viidanud Tartu Vallavalitsuse 12.12.2024 määrusest nr 5 tulenevale vallavalitsuse

kohustusele teha pakkumuse edukaks tunnistamise või hankelepingu sõlmimise otsus, kuid

nimetatud korraldus sisaldab üksnes otsust sõlmida hankeleping Osaühinguga TARTU

VALLA HALDUS ja see ei dubleeri pakkumuse edukaks tunnistamise otsust.

3. 03.06.2026 ja 04.06.2026 laekusid Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi

vaidlustuskomisjon) OÜ Kivipartner puudustega vaidlustused erinevatele Hankija otsustele

Riigihankes. Vastuseks vaidlustuskomisjoni nõudele esitada terviktekst esitas OÜ Kivipartner

(edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Hankija otsusele tunnistada

Osaühingu TARTU VALLA HALDUS (edaspidi ka Kolmas isik või TVH) pakkumus

edukaks.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 16.06.2026 kirjaga nr 12.2-10/122 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 19.06.2026 ja neile vastamiseks 26.06.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija. Kolmas isik oma

seisukohti vaidlustusmenetluses ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, OÜ Kivipartner, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. TVH omanik on 100% Hankija. Tartu Vallavolikogu 27.09.2023 otsusega nr 51 anti

TVH-le investeerimislaenu tagatis, ühtlasi on Hankija taganud kõiki OÜ Tartu Valla

Kommunaal võetud finantskohustisi (TVH on OÜ Tartu Valla Kommunaal õigusjärglane).

Need tegevused on käsitletavad KonkS §-i 30 kohaselt riigiabina.

5.2. Riigiabi on igasugune eelis, mida annavad avaliku võimu organid riigi vahenditest

ettevõtjale ja mis kasvõi potentsiaalselt võib moonutada konkurentsi ning kaubandust

Euroopa Liidus. Viidatud tagatised, aga ka vara (karjääri) tasuta kasutusse andmine on TVH-

le andud eelise, mis moonutab konkurentsi ja kohtleb pakkujaid ebavõrdselt.

Hankija otsustest ei nähtu, et ta oleks hinnanud ja kontrollinud TVH-le antud riigiabi

õiguspärasust. Kuna TVH-le antud riigiabi ei kajastu riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris,

tuleb asuda seisukohale, et tegemist on lubamatu riigiabiga.

5.3. Hankija on Otsuses tunnistanud, et käsitleb TVH pakkumust põhjendamatult madala

maksumusega pakkumusena. Samas Hankija 15.05.2026 vastavusotsusest ei nähtu, et Hankija

oleks hinnanud TVH-le antud riigiabi lubatavust ja mõju pakkumusele (RHS § 115 lg 10).

Kuna vaidlust ei tohiks olla küsimuses, kas tasuta karjääri kasutusse andmine ja

investeerimislaenu tagatise andmine on riigiabi või mitte, on Hankija jätnud riigiabi

lubatavuse hindamata ja pakkujalt tõendid selle kohta küsimata. Seetõttu ei ole Otsus

kontrollitav.

3 (9)

5.4. Otsusest nähtuvalt on peamiseks argumendiks, miks Hankija hinnangul ei ole TVH

pakkumus põhjendamatult madal, parem rahaliste ja ressursside kasutus läbi

ristsubsideerimise.

Hankija sõnul ei ole ristsubsideerimine hankevälise tegevuse arvelt ega hanke siseselt

keelatud. Seega asus Hankija seisukohale, et ristsubsideerimise toel on TVH pakutud hind

realistlik. Hankija on andnud TVH-le riigiabi, kuid pole selle mõju ja lubatavust RHS § 115

lg 10 kohaselt hinnanud. Seega ei päde Hankija väide, et läbi ristsubsideerimise oli kõikidel

pakkujatel võimalus asetada end samasse olukorda, kus on TVH. Vaidlustajal ei ole võimalik

saada Hankijalt tasuta kasutusse karjääri või investeerimislaenude tagatist. TVH saab Hankija

riigiabi otsuste tõttu subsideerida muid tegevusi. Seega on edukaks tunnistatud pakkuja,

kellele Hankija annab riigiabi selleks, et ta osutuks edukaks ka Riigihankes.

5.5. TVH 2024. a majandusaasa aruande kohaselt kaevandati Lõhmuse kruusakarjäärist 2024.

aastal ligikaudu 15 000 tonni kruusa ja liiva, mida kasutati peamiselt Tartu valla teede

ehitamisel ja parendamisel (varasematel aastatel on kasutus olnud kohati isegi suurem).

Näiteks käesoleva hanke töömahtudes on ette nähtud ligikaudu 15 000 tonni erinevaid

liivpinnaseid teedeehituse puhul ja ca 5000 tonni liivpinnaseid trasside ja

kommunikatsioonide ehituse puhul. Seega on TVH kasutusse antud tasuta karjäär otsene

majanduslik eelis teiste pakkujate ees.

Majanduslik eelis ei seisne mitte üksnes selles, et TVH on võimalus võtta kasutusele Hankija

poolt nendele tasuta kasutusse antud loodusvara, vaid ka selles, kuidas toimub müüdava

loodusvara müügi hinnastamine. TVH ei müüks Vaidlustajale materjali Lõhmuse karjäärist

sama hinnaga, millega ta ise seda kasutusele võtab.

5.6. Vastus küsimus, kas Hankijal tekkis ja pidi tekkima objektiivselt põhjendatud kahtlus

riigiabi mõju esinemisest pakkumuse maksumusele, on jaatav. Hankija teadis, et Riigihankes

kasutatakse erinevaid liivpinnased. Samuti teadis Hankija antud riigiabist (tasuta kasutusse

antud karjäärist). Seetõttu on riigiabi lubatavuse kontroll möödapääsmatu.

5.7. Hankija on 100% TVH omanik ja tal esineb huvide konflikt TVH pakkumuse edukaks

tunnistamisel. Äriühingu omaniku huviks on toetada ja võimendada tegevusi, mis tagaksid

talle kuuluva äriühingu edukuse turul.

5.8. 19.06.2026 esitas Vaidlustaja täiendava seisukoha.

5.8.1. Vaidlustaja ei ole väitnud, et TVH-l puudub õigus osaleda riigihangetel või Riigihankel.

Probleem on asjaolus, et edukaks on tunnistatud pakkuja, kes on saanud lubamatut riigiabi

Hankijalt.

5.8.2. Hankija väide, et seadusandlus ei keela vallavolikogu otsusel tagada valla

ainuosalusega äriühingule finantskohustuste võtmist, on eksitav. Riigiabi võib anda, kuid

selleks on kehtestatud väga selged reeglid ja Hankija keeldub praegu isegi tunnistamas

riigiabi andmist. Eraõiguslikul isikul on lubatud toetada temale kuuluvat juriidilist isikut ja

seda tegevust ei käsitleta riigiabina. Riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi ELTL) art 107 lg 1 tähenduses ka riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega

äriühingu vahendeid, kui riigil või kohalikul omavalitsusel on selle üle kontroll. Ehk riigiabi

määratlusega on seotud igasugune hüve abi saajale, mis tuleb avalikust sektorist või tema

kontrolli all olevalt isikult.

5.8.3. Riigiabi esinemise kindlaks tegemisel tuleb hinnata, kas hüve on antud turutingimustest

soodsamalt. Laenude, garantiide ja tagatiste väärtust hinnatakse selle järgi, millise hinnaga

4 (9)

saaks ettevõtja sama hüve vabalt turult. Hankija tunnistab, et on taganud TVH

finantskohustuste võtmist, kuid ühestki dokumendist ei selgu, kas riigiabi andja on välja

selgitanud, millise hinnaga oleks seda kohustust võimalik saada turutingimustes. On ilmselge,

et Vaidlustajale oleks sellise tagatise saamine avalikult turult märkimisväärselt kulukam, kui

TVH-le.

5.8.4. Asjakohane ei ole Hankija viide sisetehingu lubatavusest, kuna Hankija ei ole läbi

viinud sisetehingut.

5.8.5. Vaidlustaja ei suuda tuvastada RHAD-st keeldu TVH poolt hallatavast karjäärist

hankeobjektil liivmaterjali kasutamise kohta. Hankija vastav väide on paljasõnaline ja

kontrollimatu. Vaidlustajale on mõistetamatu, kuidas teab Hankija üldse sellist väidet esitada,

kui ta ei ole ise pakkumust kokku kirjutanud. Väide eeldab põhjalikke teadmisi TVH hallatava

karjääri materjalide omaduste ja projektiga nõutava materjali kohta, mis omakorda loob

eelduse Hankijal esineda võiva huvide konflikti kohta. 6. Hankija, Tartu Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Vaidlustaja hinnangul pole tagatud RHS § 2 lg 1 kohane riigihangete seaduse eesmärk,

milleks on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine,

isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel ja samuti

pole tagatud põhimõte, et RHS § 3 lg 3 kohaselt avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke

vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi

avalike vahendite kasutamise tõttu. Põhjenduseks toob Vaidlustaja eelkõige kahte aspekti,

milleks on Tartu Vallavalitsuse poolt:

1) TVH finantskohustuste tagamine; ja

2) TVH-le Lõhmuse kruusakarjääri tasuta kasutada andmine.

Hankija oleks saanud nimetatud töö tellida Kolmandalt isikult ka läbi sisetehingu, kuid

efektiivsema konkurentsi ja rahaliste vahendite säästlikuma kasutamise eesmärgil otsustati

läbi viia avatud hankemenetlus.

6.2. Kui Vaidlustaja seisukohti pidada õigeks, tähendaks see sisuliselt, et kohaliku

omavalitsuse või riigi äriühingute osalemine riigihangetes oleks välistatud ainuüksi põhjusel,

et nad on saanud omavalitsuselt toetust või tegutsevad selle mõjusfääris. Selline üldistus ei ole

kooskõlas riigihankeõiguse põhimõtetega. Samuti ei sätesta ükski RHS-i säte, et sellisel juhul

oleks äriühingul keelatud hankel osaleda.

6.3. Õigusaktid ei keela vallavolikogu otsusel tagada valla ainuosalusega äriühingule

finantskohustuste võtmist. Tegemist on siiski üksnes tagamisega, millega ei kaasne 100%

tõenäosusega ka päriselt tagatava rahalise kohustuse maksmise kohustust. TVH on elujõuline

äriühing ning saab endale võetud kohustuste täitmisega hakkama.

6.4. TVH ei ole saanud eelist ka sellega, et tema kasutada on 10 hektarit kruusakarjääri. Ka

teistel äriühingutel pole keelatud jõuda kokkulepetele, mille kohaselt keegi saab kasutada

teisele kuuluvat maa-ala kaevandamiseks või on näiteks see maa-ala ettevõtja poolt ära

ostetud. Oluline on, et antud karjääri materjal ei vasta projektis määratud tingimustele ehk

sealt karjäärist kaevandatud materjali kasutamine selle objekti ehituses ei ole lubatud ega anna

eelist pakkumuse esitamisel.

6.5. Vaidlustaja väidab, et peamiselt esineb riigiabi sellises ulatuses, mille tulemusena avalike

vahendite kasutamine on keelust hoolimata moonutanud konkurentsi.

5 (9)

Pakkujat ei saa kõrvaldada riigihankest üksnes seetõttu, et pakkuja on avalikke vahendeid

kasutav eraõiguslik isik. Finantsiliste kohustuste võtmise tagamine, arvestades juriidiliste

isikute suhet, ei kvalifitseeru riigiabi ega toetuste alla kitsamas tähenduses. Seega ei ole

tegemist olukorraga, millal oleks konkurents avalike vahendite kasutamise tõttu moonutatud.

6.6. TVH-l puudus eelisseisund selle osas, et ta oleks teadnud midagi, mida teised ei teadnud

varem või suuremas mahus, kui oli RHAD-is toodud. Samuti pole Hankija ebavõrdselt

kohanud osapooli, sest kõikidel pakkujatel oli pakkumuse tegemiseks olemas samasugune

informatsioon.

6.7. 26.06.2026 esitas Hankija täiendava seisukoha.

6.7.1. Tartu valla tegevust ei tule käsitada riigiabina ELTL art 107 lg 1 tähenduses.

Riigiabiga saab olla tegemist üksnes juhul, kui kumulatiivselt on täidetud kõik järgmised

tingimused:

- abi antakse riigi, kohaliku omavalitsuse või muude avalike vahendite arvelt;

- meede on valikuline ehk suunatud konkreetsele ettevõtjale, ettevõtjate rühmale või

teatud kaupade tootmisele;

- meede annab abi saajale majandusliku eelise;

- meede moonutab või võib moonutada konkurentsi ning mõjutab liikmesriikide vahelist

kaubandust.

Vaidlustaja ei ole tõendanud, et kõik nimetatud tingimused oleksid täidetud.

Tartu Vallavolikogu poolt TVH-le antud garantii ega karjääri kasutusse andmine ei ole

käsitatavad riigiabina üksnes seetõttu, et meetme adressaadiks on vallale kuuluv äriühing.

Tegemist on omaniku tavapärase tegevusega oma äriühingu suhtes. Äriühingu kohustuste

tagamine omaniku poolt on tavapärane majandustegevuses ning seda ei saa automaatselt

käsitada riigiabina. Samuti ei ole Vaidlustaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kõnealune

garantii mõjutaks või võiks mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust ELTL art 107 lg 1

tähenduses. Sellist mõju ei ole.

6.7.2. Põhjendamata on ka väide, et garantii ei ole antud turutingimustel. Vaidlustaja ei

selgita, milliseid konkreetseid turutingimusi ta silmas peab ega esita tõendeid selle kohta, et

võrreldavates olukordades tegutsevad eraõiguslikud omanikud oleksid käitunud teisiti. Pelgalt

väide turutingimustele mittevastavuse kohta ei ole piisav alus riigiabi olemasolu

tuvastamiseks.

Samuti puuduvad tõendid väite kohta, et TVH oleks saanud garantiist sellise majandusliku

eelise, mis asetaks ta Vaidlustajaga võrreldes soodsamasse konkurentsiolukorda.

6.7.3. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga sisetehingute õiguspärasuse kohta.

Viide TVH majandusaasta aruannetele ilma konkreetse analüüsi ja asjaolude selgitamiseta ei

võimalda teha järeldust, et seaduses sätestatud tingimused ei oleks täidetud.

6.7.4. Vaidlustaja eksib väites, et Hankija väide materjali mittesobivuse kohta on paljasõnaline

ja kontrollimatu.

6.7.4.1. Hankijal on olemas objektiivsed andmed Lõhmuse kruusakarjääri materjali omaduste

kohta. Hankija tugineb OÜ Inseneribüroo STEIGER 2025. aastal koostatud

katseprotokollidele, mis käsitlevad nimetatud karjääri materjali kvaliteeti.

RHAD-is oleva projekti seletuskirja ptk-s 6 on sätestatud, et tööde teostamisel tuleb juhinduda

Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud õigusaktidest, standarditest, normdokumentidest ja

Transpordiameti juhenditest. Transpordiameti peadirektori 10.06.2024 käskkirjaga nr 1.1-

6 (9)

1/24/92 muudetud juhendi „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi

juhis (2020)” lisa 1 kohaselt peab enne täitematerjali laotamist ja tihendamist peenosiste

(0,063 mm avadega sõela läbivad osakesed) sisaldus olema kuni 5%.

OÜ Inseneribüroo STEIGER 2025. aasta katseprotokolli kohaselt on Lõhmuse kruusakarjääri

materjali peenosiste sisaldus 8,3%, mis ületab lubatud piirmäära. Seetõttu ei vasta materjal

projektis ja kohaldatavates normdokumentides sätestatud nõuetele.

6.7.4.2. Hankija ei pea RHAD-is nimetama kõiki karjääre või materjale, mille kasutamine ei

ole lubatud. RHAR-is on esitatud tehnilised nõuded materjalile. Iga pakkuja vastutab ise selle

eest, et tema kasutatav materjal vastaks neile nõuetele.

6.7.5. Asjaolu, et Hankija omab teadmisi konkreetse karjääri materjali omaduste kohta, ei viita

huvide konfliktile. Sobiv täitematerjal on kõigile pakkujatele võrdsetel alustel turul

kättesaadav ning kõik pakkujad peavad oma pakkumuse koostamisel lähtuma samadest

tehnilistest nõuetest. Lõhmuse kruusakarjääri materjali mittesobivus ei anna kellelegi

konkurentsieelist ega sea ühtegi pakkujat ebavõrdsesse olukorda. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Hankija viib läbi Riigihanget, mistõttu ei puutu asjasse, kas Hankija võinuks teenust tellida

sisetehinguna.

8. Vaidlustus on esitatud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele

põhjendamatult madala maksumuse põhjusel.

8.1. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu

eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust [---]. Pakkumuse

põhjendamatult madala maksumuse hindamisel peab hankijal esmalt tekkima põhjendatud

kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus nr 3-19-1825/50, p 14 ja 3-20-924, p 18) ja alles seejärel tuleb hankijal anda pakkujale

võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes [---].

Ei saa olla vaidlust, et Hankijal on Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas tekkinud

kahtlus sellest, et tegemist võib olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega ja

RHR-ist nähtuvalt on Hankija RHS § 115 lg-s 1 sätestatud selgitustaotluse esitanud

Kolmandale isikule kahel korral:

- 18.05.2026 sõnum ID 1092600 ja

- 20.05.2026 sõnum ID 1093544.

Isegi kui Hankija küsimused Kolmandale isikule ei olnud ülemäära detailsed, peab

vaidlustuskomisjon selgitustaotlusi piisavalt asjakohasteks ja selgeteks (mida küsiti ja miks)

selleks, et Kolmas isik saaks esitada asjakohase selgituse oma pakkumuse madala maksumuse

põhjendamiseks. Lisaks on 18.05.2026 esitatud Kolmandale isikule nõue keskmise töötasu

tõendi esitamiseks (sõnum ID 1092518).

8.2. Vaidlustaja on asunud vaidlustusmenetluses sisuliselt väitma, et kuna Kolmas isik on

saanud (lubamatut) riigiabi, mis moonutab konkurentsi, ja Hankija on jätnud selle

kontrollimata, on Kolmanda isiku pakkumuse maksumus põhjendamatult madal ja seda

pakkumust ei oleks tohtinud edukaks tunnistada.

8.2.1. Esiteks juhib vaidlustuskomisjon Vaidlustaja tähelepanu asjaolule, et RHS § 115 lg 7

7 (9)

p-i 5 kohaselt on pakkuja võimalus saada riigiabi iseenesest lubatav ja täiesti asjakohane

põhjendus pakkumuse madala maksumuse põhjendamiseks, st riigiabi saamise fakt ja selle

tulemi kajastamine pakkumuse maksumuses iseenesest ei tähenda koheselt konkurentsi

moonutamist ja Hankija kohustust riigiabi saanud pakkuja pakkumus põhjendamatult madala

maksumuse tõttu tagasi lükata. Samas - Kolmas isik ka ei ole pakkumuse madalat maksumust

Riigihankes põhjendanud hüvedega, mis Vaidlustaja väitel võimaldasid Kolmandal isikul

sedavõrd madala hinnaga pakkumuse esitamist (garantiid, karjäär). Seega isegi kui Kolmas isik

oleks saanud (riigi)abi ja Kolmas isik oleks nendele hüvedele tuginenud Hankijale antud

selgitustes (mida ta ei teinud), ei oleks see asjaolu pidanud tooma kaasa Kolmanda isiku

pakkumuse tagasilükkamist.

8.2.2. Teiseks on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuna Hankijal tekkis kahtlus Kolmanda

isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses juba enne Otsuse tegemist ja Hankija on

RHS § 115 lg 1 alusel Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks ka

kontrollimenetluse alustanud, siis piirdub vaidlustuskomisjoni kontroll Otsuse õiguspärasuse

üle sellega, kas Hankija kontroll on olnud piisav kõrvaldamaks kahtlust pakkumuse

põhjendamatult madalast maksumusest, sh ei pea Hankija olema kõrvaldanud kõikvõimalikke

kahtlusi, mida Hankijal ei olnud, kuid mis võivad olla Vaidlustajal.

Märkimisväärne on, et Hankija ei ole küsinud Kolmandalt isikult maksumusega seotud

küsimusi spetsiifiliselt seonduvalt Vaidlustaja viidatud garantiiga ega kasutusse antud

karjääriga, sh ei ole Hankija RHS § 115 lg 10 mõttes ka tuvastanud, et Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus võiks olla põhjendamatult madal põhjusel, et pakkuja on saanud

riigiabi. Seega isegi kui pakkuja on riigiabi saanud (või saanud riigiabi, mis polnud

õigusaktidega kooskõlas), võib pakkumuse madal maksumus olla põhjendatud asjaoludega, mis

riigiabiga puutumust ei oma, mistõttu ei pea igasugune (riigi)abi saamine igal juhul päädima

pakkumuse tagasilükkamisega.

9. RHS § 115 lg-test 1 ja 8 nähtuvalt teeb hankija lähtudes pakkuja selgitusest ning pakkuja

esitatud tõenditest otsuse selle kohta, kas pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või

mitte. Riigikohus on otsuse 3-20-924 p-is 25 mh märkinud, et hankijal [on] hindamisruum

otsustamisel, kas pakkumuse madal maksumus on põhjendatud. “Põhjendamatult madal

maksumus“ on määratlemata õigusmõiste. Kolleegium on asjas nr 3-3-1-50-15 tehtud otsuses

(p 23) selgitanud, et hankedirektiivid ei sätesta täpselt, millal on pakkumuse maksumus

põhjendamatult madal, ega määratle meetodit selle kindlakstegemiseks. Seetõttu on selle

määratlemine liikmesriigi ja täpsemalt hankija ülesanne, kuid see peab toimuma objektiivselt ja

mittediskrimineerivalt (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99, p-

d 67 ja 69). Hankijal tuleb pakkuja selgituse hindamisel arvestada kogumis kõiki

asjassepuutuvaid fakte, silmas pidades, et lubatud põhjenduste loetelu seaduses on

mitteammendav (RHS § 115 lg 7).

Seega vaidlustuskomisjoni kontroll Otsuse õiguspärasuse üle piirdub antud juhul sellega, kas

Hankija sai Kolmanda isiku selgituste põhjal asuda seisukohale, et Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ei

saanud.

9.1. Esimesel korral (18.05.2026) esitas Kolmas isik vastuseks Hankija järelepärimisele:

Oleme saanud sellise pakkumise teha eelkõige arvestades ehitusmetoodika säästlikkust.

Milles see säästlikkus seisneb ja kuidas see väljendub kokku hoitavates kuludes, Kolmas isik ei

selgita. Seega on õige Hankija 20.05.2026 uues pöördumises väljendatud seisukoht, et antud

selgituste põhjal ei ole hankijal võimalik hinnata, kas tegemist on põhjendamatult madala

maksumusega ja mõistetav Hankija vajadus pöörduda uuesti Kolmanda isiku poole sisuliste

põhjenduste saamiseks pakkumuse madala maksumuse põhjendamiseks (isegi kui Hankijal

8 (9)

puudub kohustus korduvate nõuete esitamiseks, ei ole see ka keelatud).

9.2. Teisel korral (20.05.2026) esitas Kolmas isik vastusena:

Meil on võimalik sellist hinda pakkuda, kuna me ei näe juhtivatele kohtadele lisakulutuse

vajadust. Objektijuhtimine toimub põhitegevuse kõrvalt, mille pealt on oluliselt võimalik säästa.

Suurem osa masinapargist on välja ostetud ja liisingukulusid ei ole. Lisaks toimub masinate

ristkasutus.

Neid selgitusi on Hankija Otsusest nähtuvalt pidanud veenvateks ja kahtlusi kõrvaldavateks:

Otsustati: Pakkuja poolt esitatud selgitused on hankija hinnangul adekvaatsed. Pakkuja ei

palka eraldi inimest objekti juhtima, vaid tagab teenuse olemasoleva personaliga. Pakkujal on

teenuse osutamiseks tehnika, mis on enda omanduses, puudub vajadus maksta liisingut või

renti. Tehnika ristkasutus loob võimaluse jagada tehnika ülalpidamisega seotud kulud täpselt

objektide viisi ära. Ei ole vaja selle objekti raames kanda ülalpidamisega seotud kulutusi, kui

tehnikat ei kasutata sellel objektil. Riigikohus on lahendis 3-20-2362 välja toonud, et hankija

võib jätta pakkumuse tagasi lükkamata kui ta peab pakkumuse maksumust pakkuja selgitustest

lähtuvalt realistlikuks. Lisaks ütleb kohus et, muu hulgas võib selgelt alla omahinna tehtud

pakkumus teatud juhtudel osutuda tõsiseltvõetavaks – eelkõige kui lubatud on

ristsubsideerimine pakkuja hankevälise tegevuse arvel. Antud hanke puhul ei keelanud Tartu

Vallavalitsus ristsubsideerimist ei hankevälise tegevuse arvelt ega hanke siseselt. Seega on

Tartu Vallavalitsuse hinnangul antud selgitused realistlikud ning pakkujal on võimalik selle

hinnaga hangitavad tööd teostada ja pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega.

Sarnaste tingimustega on võimalik sarnaseid töid teostada ka teistel pakkujatel. Tulenevalt

eelnevast valida Tartu Valla Haldus OÜ poolt esitatud pakkumus edukaks.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ka Kolmanda isiku teine selgitus ei ole piisav

kõrvaldamaks kahtlust pakkumuse põhjendamatult madalast maksumusest.

9.2.1. Kolmanda isiku väited on paljasõnalised ega anna mingit usaldusväärset infot selle kohta,

miks selline töökorraldus just Kolmandale isikule säästu kaasa toob, aga mitte teistele

pakkujatele, samuti saab väide liisingukulude puudumisest ja masinate ristkasutusest

põhjendada pakkumuse madalat maksumust vaid juhul, kui Hankija on veendunud, et teised

pakkujad oma pakkumuste hinnastamisel neid võimalusi/tingimusi ei kasutanud. Hankija on ka

Otsuses märkinud, et Sarnaste tingimustega on võimalik sarnaseid töid teostada ka teistel

pakkujatel, kuid sellistel asjaoludel ühe pakkumuse soodsuse möönmiseks koos märkusega, et

ka kõik teised said neid (soodsaid) tingimusi oma pakkumuste hinnastamisel kasutada, peaks

Otsusest nähtuma ka see, et see võimalus küll oli, aga teised (peale Kolmanda isiku) seda ei

kasutanud.

9.2.2. Juhul, kui kõik pakkujad on lähtunud või võinud lähtuda samadest võimalustest, ei saa

need asjaolud põhjendada iseenesestmõistetavalt adekvaatselt vaid ühe pakkuja, so Kolmanda

isiku, pakkumuse madalat maksumust (Otsusest ei ole mõistetav, kuidas Kolmas isik saavutab

samadel tingimustel teiste pakkujate võrreldes sellise kokkuhoiu). Kolmanda isiku

paljasõnalises selgituses ei ole midagi, mida Hankija oleks saanud Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatusele hinnangu andmiseks faktiliselt kontrollida. Lisaks on Kolmas isik

rääkinud kitsalt seadmete riskasutusest, mitte kulude ristsubsideerimisest, st Kolmas isik ei ole

väitnud, et mõne teise teenuse või kliendigrupi pealt teenitud kasumiga kaetakse Riigihanke

lepingu täitmisega seotud kahjumit või kulusid.

9.3. Vaidlustuskomisjon on seotud Vaidlustaja vaidlustuses esitatud taotlusega, kuid mitte

põhjendusega. Antud juhul on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kontroll, mis eelnes Otsusele, ei ole olnud piisav - Kolmandal isikul

tuli Hankijat veenda selles, et kui esinevad kokkuhoiukohad, siis need on reaalsed ja Kolmas

9 (9)

isik suudab kahtlusteta Riigihanke hankelepingut nõuetekohaselt täita esitatud maksumusega -

kuid Kolmanda isiku selgitused selliseid veenvaid põhjendusi ei sisaldanud. Asja

lahendamiseks ei kontrolli vaidlustuskomisjon seda, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus

on ka tegelikult põhjendamatult madal või mis põhjustel ta seda ei ole, sh ei asu

vaidlustuskomisjon kontrollima seda, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on ehk

põhjendamatult madal Vaidlustaja poolt väidetud (lubamatu) riigiabi saamise põhjusel.

9.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei kontrollinud

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust kohase hoolsusega ja Hankija Otsus

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on vastuolus RHS § 115 lg-tega 1 ja 8, see

ei ole piisavalt põhjendatud, läbipaistev ja kontrollitav (kooskõlas RHS § 3 p-iga 1) ning tuleb

tunnistada kehtetuks. Vaidlustuskomisjon ei väida, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal ja pakkumus tuleks ilmtingimata tagasi lükata.

10. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus tuleb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks 4,5

tunni eest tunnihinnaga 80 eurot kogusummas 360 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon

on seisukohal, et esitatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb Hankijalt välja mõista.

Lisaks tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv

1280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk