Austatud Denis Fominykh

Esitasite pöördumises kolm küsimust riigi osalusega aktsiaseltside ja osaühingute juhatuse liikmete õigusliku staatuse, neile kohalduvate seaduste ja nendest tulenevate piirangute kohta.

Vastame Teie küsimustele järgnevalt:

1. 1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 eristab eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Vastavalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lõikele 1 kohaldatakse ATS-i riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele ning töötajatele. ATS § 5 kohaselt on üheks avaliku teenistuse tunnuseks isiku ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vaheline avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe või eraõiguslik töösuhe.

Riigi äriühing on eraõiguslik juriidiline isik, millel on juhatuse liikmega käsunduslaadne õiguslik suhe. Seega ei kohaldu riigi äriühingu juhatuse liikmetele ATS ning nad ei ole ATS §-i 5 tähenduses avalikus teenistuses.

1. 2. Majanduslike huvide avaldamist reguleerib korruptsioonivastane seadus (KVS), täpsemalt selle 3. peatükk. KVS § 13 lõike 1 punkti 13 kohaselt peab deklaratsiooni esitama konkurentsiseaduse tähenduses avaliku ettevõtja juhtorgani liige, kui sellise kohustuse on kehtestanud ettevõtjas riigi valitseva mõju korral seda teostav minister, kohaliku omavalitsuse valitseva mõju korral selle omavalitsuse volikogu või avalik-õigusliku juriidilise isiku valitseva mõju korral selle isiku nõukogu või sellega võrreldav organ.

Kehtiva KVS järgi on osalust valitseval ministril õigus kehtestada majanduslike huvide deklareerimise kohustus avaliku ettevõtja juhtorgani liikmele ainult juhul, kui juhtorgani liikmel (ametiisikul) on pädevus käsutada avalikku vahendit või viia läbi süüteo- või haldusmenetlust ning puuduvad tõhusamad vahendid korruptsiooniohu vältimiseks.

Äriseadustikust tulenevalt on juhatuse liikmel lojaalsuskohustus äriühingu suhtes, mis kohustab juhatuse liiget avaldama oma huvide konflikti tema tegevust kontrollivatele isikutele.

1. 3. KVS § 11 lg 1 järgi on toimingupiirangu rikkumise esmaseks eelduseks, et teo toimepanija on ametiisik. Ametiisik korruptsioonivastase seaduse tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel (KVS § 2 lg 1). Avaliku ettevõtja juhtorgani liikmele tuleneb toimingupiirangust hoidumise kohustus seega juhul, kui ta osaleb avaliku ülesande täitmises. Avaliku ettevõtja tegevuse ning seeläbi juhatuse liikme tegevuse kvalifitseerimine avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg 1 on asjakohane olukorras, kus avalikul ettevõtjal on õigus, kohustus või võimalus oma eristaatust kasutada. Kui aga avalik ettevõtja tegutseb viisil, mis on omane tavalisele ettevõtjale, ei muuda pelgalt see, et ühing vastab üldiselt avaliku ettevõtja tunnustele, tema tegevust avaliku ülesande täitmiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-98-15 punkt 67). Riigi osalusega äriühingute nõukokku ei tohi kuuluda isikuid, kellel on äriühinguga sisuline huvide konflikt (RVS § 80 lõige 2).  

Lisaks soovitame asjakohaste normide tõlgendamise osas täiendava teabe saamiseks pöörduda Justiits- ja Digiministeeriumi poole, kes on KVS-i ja äriseadustiku väljatöötaja.

Samuti märgime, et vastust meiliaadressile „[email protected]“ ei toimetatud kohale, kuna see pole domeenist „mail.ee“ leitav.

Lugupidamisega

Hendrik Kull

Riigiabi jurist

Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Rahandusministeerium

53022908