Projekti kirjeldus:
Kuigi Eesti pakub mitmeid toetusi ja teenuseid, ei jõua abi alati kõigini. Arenguseire Keskuse hinnangul on potentsiaalseid TTT saajaid oluliselt enam, kui toetust reaalset taotleb, kuna taotlemise protsess on keerukas ja administratiivselt koormav. TTT taotlemine eeldab, et inimene on ise aktiivne abi otsimisel, oskab hinnata oma leibkonna majanduslikku olukorda ning on teadlik, kuhu pöörduda. Praktikas eeldab see korduvaid taotlusi, füüsilist kohalkäimist ning ulatusliku info esitamist kohalikele omavalitsustele (KOVidele), mida taotlejad tajuvad koormava, stressirohke ja ka alandavana. TTT määramine on oma olemuselt kompleksne, kuna eeldab kogu leibkonna tulude ja eluasemekulude arvestamist. Kuigi tulude andmed on registrites, peavad taotlejad esitama sageli dubleerivaid andmeid ja pangaväljavõtteid. Samas on suure hulga dokumentide ja andmete kontrollimise tõttu menetlus koormav ka KOVidele. 
 
Tervishoius praegu leibkonna sissetulekust sõltuvat abi ei rakendata. Kuigi tervishoius on määratletud teatud haavatavad rühmad, ei võeta arvesse leibkonna koosseisu, liikmete arvu ega leibkonna sissetulekut. Tervishoius rakendatakse teenuste saamisel ühtset omaosaluse piiri, mis võib paljudele inimestele ja leibkondadele olla üle jõu käiv ning seeläbi halvendada ligipääsu tervishoiuteenustele. Seetõttu on TTT kõrval uuringu fookuses ka inimeste omaosaluskoormuse kujunemine tervishoius.  
 
Personaalriigi visiooni kohaselt peaks riik liikuma suunas, kus abi pakkumine toimub võimalikult proaktiivselt ja kasutajakeskselt. See tähendab, et ei piirduta üksnes digitaalsete taotlusvormidega, vaid riik suudab registrite põhjal tuvastada abivajaduse ning pakkuda inimestele asjakohast tuge õigel ajal. See eeldab aga nii metodoloogilisi kui õiguslike lahendusi, sh leibkonna tuvastamiseks, andmeallikate sidumiseks ning andmekaitsega seotud riskide maandamiseks. Lisaks on oluline käsitleda abi terviklikult – raskes majanduslikus olukorras inimene võib vajada miinimumsissetuleku ja eluasemekulude katmise kõrval ka sotsiaalteenuseid või ühekordset abi KOVidelt. Personaliseeritud teenuste arendamine loob võimaluse siduda erinevad abivormid ühtseks tervikuks, mis arvestab inimese konkreetsete vajadustega. 
 
Selles uuringus läheneme TTT ja sellega seotud teenuste arendamisele järkjärguliselt ning eristame kolme võimalikku automatiseerituse taset:  
I tase – digiteeritud teenus: Toetuse määramiseks vajalikud andmed on kättesaadavad registritest, taotlus täidetakse võimalikult suures ulatuses automaatselt ning andmete olemasolul toimub hüvitise määramine samuti automaatselt. Vajaduse korral saab taotleja andmeid täiendada.  
II tase – proaktiivne teenus: Riik teeb aktiivseid jõupingutusi, et jõuda potentsiaalsete toetuse saajateni ja pakkuda teenust proaktiivselt. Mitme täisealise liikmega leibkonnas võib aga olla mitu õigustatud isikut, mistõttu ei saa riik alati automaatselt otsustada, kellele toetus määrata. TTT vajadus võib tekkida väljaspool riigi teenuseid (nt õnnetusjuhtumi, peresuhete halvenemine tõttu). Seetõttu võib vajadus jääda riigile alguses teadmata ning ilmneda alles mõne sündmuse- või muu teenusprotsessi käigus. 
III tase – personaliseeritud teenus: Koos TTT-ga pakutakse ka teisi asjakohaseid teenuseid või teavet abivõimaluste kohta, millele inimene või leibkond võib kvalifitseeruda. Teenuste ring võib ulatuda KOVide sotsiaalteenustest ja toiduabist kuni tööturu-, haridus- ja tervishoiuteenusteni. 
 
Uuringu eesmärk on luua andmepõhine raamistik, mis võimaldab analüüsida TTT ja tervishoiu omaosaluse digitaliseerimise, automatiseerimise ja personaliseerimise võimalusi. 
 
Esimeses uurimusülesandes (UÜ) määratletakse ja valideeritakse leibkond ning klassifitseeritakse vajalikud andmeallikad ja andmeväljad. Leibkonna defineerimine ja selle andmepõhine tuvastamine on eelduseks uuringu järgmiste analüüside läbiviimiseks. Teises UÜ-s analüüsitakse TTT digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalusi, sh leibkonna tulude, varade ja eluasemekulude arvestamist. Kolmandas UÜ-s analüüsitakse leibkonna tulude arvestamist tervishoius omaosaluse rakendamisel. Läbivalt analüüsitakse ka õiguslikke ja andmekaitselisi aspekte. Neljanda UÜ raames kaardistatakse andmekaitsealased riskid, nende maandamise võimalused ja vajalikud õiguslikud muudatused ning analüüsitakse samuti vaiete esitamise ja andmete läbipaistvuse küsimusi. Viienda UÜ eesmärk on analüüsida vähemalt kahte stsenaariumi nii TTT kui ka tervishoius omaosaluse süsteemi arendamiseks ning teha soovitusi terviklahenduste loomiseks. Ainult tarkvaralahendusest ei piisa kaitset vajava isiku jaoks tervikliku väärtuse loomiseks, mistõttu toome koos infosüsteemi arhitektuuriga välja ka tulevase infosüsteemi organisatoorsed aspektid ja ressursivajadused, hõlmates turvalisuse tagamist, jätkusuutlikku käitamist kui ka püsiva arenduse perspektiivi. 
 
Teenuste personaliseerimine ei tähenda üksnes suuremat digiteeritust ja sissetulekute arvestamist teenuste saamisel, vaid ka teenuste ümberdisainimist. Uuring pakub lahendusi toimetulekutoetuse ja tervishoiuteenuste omaosaluse süsteemide arendamiseks, et luua õiglasem, lihtsam ja tõhusam toimimismudel. Uue süsteemi eesmärk on luua jätkusuutlik ja pikaajaline lahendus, mis on ühtaegu efektiivsem, proaktiivne ning inimesele kättesaadav, läbipaistev ja selgelt mõistetav. Samuti peab süsteem olema võimeline arvestama inimeste muutuvate olude ja vajadustega.

Andmepäring:
1. Sotsiaalkindlustusameti STAR andmed (andmestik 1)
Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025
Valikukriteerium: sel perioodil toimetulekutoetust taotlenud isikud ja tema leibkonnaliikmed
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed 
• Pseudonüümiseeritud ID
• Leibkonna ID
• Toimetulekutoetuse saamise väljamakse kuupäev
• Toimetulekutoetuse summa
• Toimetulekutoetuse saaja elukoht (KOV)
• Toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse võetud sissetulekud, sh:
◦ Sissetuleku liik;
◦ Sissetuleku saamise periood;
◦ Sissetuleku summa;
• Perekonna arvestuslik toimetulekupiir;
• KOV eluasemekulude piirmäär
• Eluaseme ja eluasemekulude andmed:
◦ Toimetulekutoetuse arvestamisel aluseks võetud kulude summa kululiikide lõikes (sh eluasemelaen ja täiendavate eluasemekuludega õppurite kulud)

2. Sotsiaalkindlustusameti STAR andmed (andmestik 2)
Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025
Valikukriteerium: isikud, kellele maksti sellel perioodil Sotsiaalkindlustusameti poolt sotsiaaltoetusi või -hüvitisi või kellele osutati sel perioodil sotsiaalteenust
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed 
• Pseudonümiseeritud ID
• Isiku pseudonümiseeritud elukoht
• Isiku elukohaandmete muutmise aeg

Projekti kirjeldus:
Kuigi Eesti pakub mitmeid toetusi ja teenuseid, ei jõua abi alati kõigini. Arenguseire Keskuse hinnangul on potentsiaalseid TTT saajaid oluliselt enam, kui toetust reaalset taotleb, kuna taotlemise protsess on keerukas ja administratiivselt koormav. TTT taotlemine eeldab, et inimene on ise aktiivne abi otsimisel, oskab hinnata oma leibkonna majanduslikku olukorda ning on teadlik, kuhu pöörduda. Praktikas eeldab see korduvaid taotlusi, füüsilist kohalkäimist ning ulatusliku info esitamist kohalikele omavalitsustele (KOVidele), mida taotlejad tajuvad koormava, stressirohke ja ka alandavana. TTT määramine on oma olemuselt kompleksne, kuna eeldab kogu leibkonna tulude ja eluasemekulude arvestamist. Kuigi tulude andmed on registrites, peavad taotlejad esitama sageli dubleerivaid andmeid ja pangaväljavõtteid. Samas on suure hulga dokumentide ja andmete kontrollimise tõttu menetlus koormav ka KOVidele. 
 
Tervishoius praegu leibkonna sissetulekust sõltuvat abi ei rakendata. Kuigi tervishoius on määratletud teatud haavatavad rühmad, ei võeta arvesse leibkonna koosseisu, liikmete arvu ega leibkonna sissetulekut. Tervishoius rakendatakse teenuste saamisel ühtset omaosaluse piiri, mis võib paljudele inimestele ja leibkondadele olla üle jõu käiv ning seeläbi halvendada ligipääsu tervishoiuteenustele. Seetõttu on TTT kõrval uuringu fookuses ka inimeste omaosaluskoormuse kujunemine tervishoius.  
 
Personaalriigi visiooni kohaselt peaks riik liikuma suunas, kus abi pakkumine toimub võimalikult proaktiivselt ja kasutajakeskselt. See tähendab, et ei piirduta üksnes digitaalsete taotlusvormidega, vaid riik suudab registrite põhjal tuvastada abivajaduse ning pakkuda inimestele asjakohast tuge õigel ajal. See eeldab aga nii metodoloogilisi kui õiguslike lahendusi, sh leibkonna tuvastamiseks, andmeallikate sidumiseks ning andmekaitsega seotud riskide maandamiseks. Lisaks on oluline käsitleda abi terviklikult – raskes majanduslikus olukorras inimene võib vajada miinimumsissetuleku ja eluasemekulude katmise kõrval ka sotsiaalteenuseid või ühekordset abi KOVidelt. Personaliseeritud teenuste arendamine loob võimaluse siduda erinevad abivormid ühtseks tervikuks, mis arvestab inimese konkreetsete vajadustega. 
 
Selles uuringus läheneme TTT ja sellega seotud teenuste arendamisele järkjärguliselt ning eristame kolme võimalikku automatiseerituse taset:  
I tase – digiteeritud teenus: Toetuse määramiseks vajalikud andmed on kättesaadavad registritest, taotlus täidetakse võimalikult suures ulatuses automaatselt ning andmete olemasolul toimub hüvitise määramine samuti automaatselt. Vajaduse korral saab taotleja andmeid täiendada.  
II tase – proaktiivne teenus: Riik teeb aktiivseid jõupingutusi, et jõuda potentsiaalsete toetuse saajateni ja pakkuda teenust proaktiivselt. Mitme täisealise liikmega leibkonnas võib aga olla mitu õigustatud isikut, mistõttu ei saa riik alati automaatselt otsustada, kellele toetus määrata. TTT vajadus võib tekkida väljaspool riigi teenuseid (nt õnnetusjuhtumi, peresuhete halvenemine tõttu). Seetõttu võib vajadus jääda riigile alguses teadmata ning ilmneda alles mõne sündmuse- või muu teenusprotsessi käigus. 
III tase – personaliseeritud teenus: Koos TTT-ga pakutakse ka teisi asjakohaseid teenuseid või teavet abivõimaluste kohta, millele inimene või leibkond võib kvalifitseeruda. Teenuste ring võib ulatuda KOVide sotsiaalteenustest ja toiduabist kuni tööturu-, haridus- ja tervishoiuteenusteni. 
 
Uuringu eesmärk on luua andmepõhine raamistik, mis võimaldab analüüsida TTT ja tervishoiu omaosaluse digitaliseerimise, automatiseerimise ja personaliseerimise võimalusi. 
 
Esimeses uurimusülesandes (UÜ) määratletakse ja valideeritakse leibkond ning klassifitseeritakse vajalikud andmeallikad ja andmeväljad. Leibkonna defineerimine ja selle andmepõhine tuvastamine on eelduseks uuringu järgmiste analüüside läbiviimiseks. Teises UÜ-s analüüsitakse TTT digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalusi, sh leibkonna tulude, varade ja eluasemekulude arvestamist. Kolmandas UÜ-s analüüsitakse leibkonna tulude arvestamist tervishoius omaosaluse rakendamisel. Läbivalt analüüsitakse ka õiguslikke ja andmekaitselisi aspekte. Neljanda UÜ raames kaardistatakse andmekaitsealased riskid, nende maandamise võimalused ja vajalikud õiguslikud muudatused ning analüüsitakse samuti vaiete esitamise ja andmete läbipaistvuse küsimusi. Viienda UÜ eesmärk on analüüsida vähemalt kahte stsenaariumi nii TTT kui ka tervishoius omaosaluse süsteemi arendamiseks ning teha soovitusi terviklahenduste loomiseks. Ainult tarkvaralahendusest ei piisa kaitset vajava isiku jaoks tervikliku väärtuse loomiseks, mistõttu toome koos infosüsteemi arhitektuuriga välja ka tulevase infosüsteemi organisatoorsed aspektid ja ressursivajadused, hõlmates turvalisuse tagamist, jätkusuutlikku käitamist kui ka püsiva arenduse perspektiivi. 
 
Teenuste personaliseerimine ei tähenda üksnes suuremat digiteeritust ja sissetulekute arvestamist teenuste saamisel, vaid ka teenuste ümberdisainimist. Uuring pakub lahendusi toimetulekutoetuse ja tervishoiuteenuste omaosaluse süsteemide arendamiseks, et luua õiglasem, lihtsam ja tõhusam toimimismudel. Uue süsteemi eesmärk on luua jätkusuutlik ja pikaajaline lahendus, mis on ühtaegu efektiivsem, proaktiivne ning inimesele kättesaadav, läbipaistev ja selgelt mõistetav. Samuti peab süsteem olema võimeline arvestama inimeste muutuvate olude ja vajadustega.

Andmepäring:
1. Sotsiaalkindlustusameti STAR andmed (andmestik 1)
Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025
Valikukriteerium: sel perioodil toimetulekutoetust taotlenud isikud ja tema leibkonnaliikmed
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed 
• Pseudonüümiseeritud ID
• Leibkonna ID
• Toimetulekutoetuse saamise väljamakse kuupäev
• Toimetulekutoetuse summa
• Toimetulekutoetuse saaja elukoht (KOV)
• Toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse võetud sissetulekud, sh:
◦ Sissetuleku liik;
◦ Sissetuleku saamise periood;
◦ Sissetuleku summa;
• Perekonna arvestuslik toimetulekupiir;
• KOV eluasemekulude piirmäär
• Eluaseme ja eluasemekulude andmed:
◦ Toimetulekutoetuse arvestamisel aluseks võetud kulude summa kululiikide lõikes (sh eluasemelaen ja täiendavate eluasemekuludega õppurite kulud)

2. Sotsiaalkindlustusameti STAR andmed (andmestik 2)
Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025
Valikukriteerium: isikud, kellele maksti sellel perioodil Sotsiaalkindlustusameti poolt sotsiaaltoetusi või -hüvitisi või kellele osutati sel perioodil sotsiaalteenust
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed 
• Pseudonümiseeritud ID
• Isiku pseudonümiseeritud elukoht
• Isiku elukohaandmete muutmise aeg