Vastus selgitustaotlusele
| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.2-9/26/2464-2 |
| Registreeritud | 01.07.2026 |
| Sünkroonitud | 02.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
| Sari | 2.2-9 Selgitustaotlused |
| Toimik | 2.2-9/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | KÜ Tartu Uus 5 |
| Saabumis/saatmisviis | KÜ Tartu Uus 5 |
| Vastutaja | Liis Köster (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond, Koolitus- ja ennetustiim) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
From: info - AKI <[email protected] >
Sent: Wed, 01 Jul 2026 13:53:46 +0000
To: [email protected] <[email protected] >
Subject: Vastus selgitustaotlusele
Täname, et pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni poole.
Pöördumises selgitate, et korteriühistu põhikirja järgi on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule andmeid tema korteris elavate isikute kohta, sealhulgas pereliikmete, üürnike ja ajutiste elanike
kohta. Samuti viitate, et juhatuse pädevuses on ühistu liikmete ja majaelanike nimekirja pidamine ning põhikirja kohaselt võib korteriomanikul olla kohustus teatada korteriühistule eluruume kasutavate isikute kontaktandmed, eelkõige telefoninumber ja e-posti
aadress. Palute selgitust, kas selline põhikirjaline regulatsioon on andmekaitsenõuetega kooskõlas ning kas korteriühistul on õigus nõuda korteriomanikult tema korteris elavate isikute kontaktandmete, sealhulgas nime, e-posti aadressi ja telefoninumbri esitamist.
Esmalt selgitame, et Andmekaitse Inspektsioon saab selgitustaotlusele vastates anda üldisi õigusalaseid selgitusi andmekaitsenormide sisu ja rakendamise kohta. Inspektsioon ei anna õigusabi ega saa võtta
üle korteriühistu põhikirja õiguspärasuse hindamist. Samuti ei saa Inspektsioon väljaspool järelevalvemenetlust anda õiguslikult siduvat hinnangut konkreetse põhikirjapunkti kehtivusele või õiguspärasusele. Seetõttu on meil võimalik vastata Teie pöördumisele
selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 46 lõike 1 järgi on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti
aadressi. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab korteriomanik juhul, kui tema elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, teatama korteriühistule ka oma elu- või asukoha postiaadressi. Lõike 3 järgi on korteriühistul õigus lugeda korteriomaniku elu- või
asukohaks korteriomandi asukoht, kui korteriomanik ei ole korteriühistule oma elu- või asukoha postiaadressi teatanud. Seega reguleerib KrtS § 46 korteriomaniku enda sidevahendite andmete ja vajadusel tema elu- või asukoha postiaadressi teatamist korteriühistule.
Sellest sättest ei tulene eraldi kohustust teatada korteriühistule üürnike, pereliikmete või muude korteris viibivate isikute nime, e-posti aadressi või telefoninumbrit.
Oleme korteriühistus toimuvat andmetöötlust käsitlevates korduma kippuvates küsimustes varasemalt selgitanud, et korteriühistul on oma ülesannete täitmiseks vajalik saada korteriomaniku kontaktandmed,
näiteks arvete saatmiseks või üldkoosoleku kutse edastamiseks.
Samas ei ole korteriühistul alust nõuda korteriomanikult üürnike, muude pereliikmete või tuttavate andmeid, sest korteriühistu ees vastutab korteriomanik. Kui korteriühistus on kokku lepitud ühisreeglid, peab korteris viibivaid isikuid nendest vajadusel
teavitama korteriomanik.
Kui korteriühistu soovib lisaks korteriomaniku andmetele töödelda ka korteris elavate teiste isikute kontaktandmeid, peab selleks olema isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)
artikli 6 kohane õiguslik alus. Põhikiri ei saa iseenesest asendada isikuandmete töötlemise õiguslikku alust. Ka põhikirjas ette nähtud andmete esitamise kohustus peab olema kooskõlas IKÜM-i põhimõtetega, eelkõige seaduslikkuse, läbipaistvuse, eesmärgipärasuse
ja minimaalsuse põhimõttega.
Pöördumises toote välja, et korteriühistul on õigustatud huvi töödelda elanike kontaktandmeid, arvestades muu hulgas tulekahjusid, veeavariisid, vargusi, korrarikkumisi ja kahjujuhtumeid. Selgitame,
et õigustatud huvile tuginemine võib teatud olukorras võimalik olla, kuid see eeldab enne andmete töötlemist sisulist hindamist. Üksnes üldisest viitest korteriühistu või majaelanike huvile ei piisa.
Õigustatud
huvi alusele tuginemisel peab korteriühistu kui vastutav töötleja olema läbi viinud õigustatud huvi analüüsi. Selle käigus tuleb hinnata, milles seisneb konkreetne õigustatud huvi, kas just nende isikuandmete töötlemine on selle eesmärgi saavutamiseks
vajalik ning kas korteriühistu huvi kaalub üles nende isikute õigused ja huvid, kelle andmeid soovitakse töödelda. Samuti tuleb hinnata, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähem riivaval viisil.
Kui korteriühistu töötleb üürnike või teiste elanike kontaktandmeid, peab töötlemine olema läbipaistev nende isikute jaoks, kelle andmeid töödeldakse. See tähendab, et neile peab olema arusaadav, kes
nende andmeid töötleb, millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel seda tehakse ning millised õigused neil oma andmete suhtes on. Kuna Teie kirjeldatud juhul soovitakse andmeid saada korteriomaniku kaudu, tuleb ka seda läbipaistvuse ja õiguspärasuse hindamisel
arvesse võtta.
Samuti märgime, et IKÜM art 6 lõike 1 punkt d ehk eluliste huvide kaitse on erandlik õiguslik alus olukordadeks, kus töötlemine on vajalik inimese elu või tervise kaitseks. Seda ei saa üldjuhul käsitada
alusena püsiva elanike kontaktandmete nimekirja pidamiseks.
Täpsemalt saate korteriühistus isikuandmete töötlemise kohta lugeda Andmekaitse Inspektsiooni
korteriühistuid käsitlevast juhendmaterjalist ja
korteriühistute KKK-st.
Kokkuvõtvalt on KrtS § 46 alusel korteriühistul õigus nõuda eelkõige korteriomaniku enda sidevahendite andmeid ning vajadusel tema elu- või asukoha postiaadressi. KrtS § 46 ega korteriühistu põhikiri
üksinda ei anna alust nõuda korteriomanikult üürnike või teiste elanike nime, e-posti aadressi ja telefoninumbrit. Selliste andmete töötlemiseks peab olema eraldi IKÜM art 6 kohane õiguslik alus ning töötlemine peab vastama eesmärgipärasuse, minimaalsuse,
läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Kui korteriühistu tugineb õigustatud huvile, peab see tuginema õigustatud huvi analüüsile.
Loodame, et neist selgitustest on Teile abi.
Lugupidamisega
|
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|