1 (5)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 30.06.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24913000118

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1

Kahtlustatava nimi: XXX (ik XXX)

Isikusamasus tuvastatud:

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

24913000118, milles oli 17.09.2025 XXX esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis

sätestatud keelu rikkumise katses korduvalt, mis seisnes alljärgnevas käitumises:

- 05.02.2024 kell 23:12 saabus Eesti Vabariigist väljuvale suunale Venemaa Föderatsiooni läbi

Narva TP-i jalakäijate terminali ja tema kilekotist avastati kantud rõivad (peamiselt naiste

kleidid ja naiste pintsakud). Kaubakood 6309 on Nõukogu määruse nr 833/2014 artikli 3k lg

1 kaupade nimekirja lisas XXII.

- 07.02.2024 kell 21:32 saabus Eesti Vabariigist väljuvale suunale Venemaa Föderatsiooni läbi

Narva TP-i jalakäijate terminali ja tema spordikotist avastati erineva suurusega kantud rõivad

(naiste kleidid, seelikud, kostüümid. Kaubakood 6309 on Nõukogu määruse nr 833/2014

artikli 3k lg 1 kaupade nimekirja lisas XXII.

- 25.04.2024 kell 22:53 saabus Eesti Vabariigist väljuvale suunale Venemaa Föderatsiooni läbi

Narva TP-i jalakäijate terminali ja tema reisikotist avastati universaalne releeväljund MAX in

BOX 16V4 koguses 1 tk (kaubakood 8535). Kaubakood 8535 on Nõukogu määruse nr

833/2014 artikli 3k lg 1 kaupade nimekirja lisas XXIII.

- 25.04.2024 kell 11:10 saabus Eesti Vabariigist väljuvale suunale Venemaa Föderatsiooni läbi

Narva TP-i jalakäijate terminali ja tema pagasist avastati telekommunikatsiooniseadmed:

ruuter ja antenn „STARLINK STANDART KIT“ kaabliga. Telekommunikatsiooniseadmed

on Nõukogu määruse nr 833/2014 artikli 2a lg 1 kaupade nimekirja lisas VII (A. osa, Ш

kategooria).

- 04.05.2024 kell 11:12 saabus Eesti Vabariigist väljuvale suunale Venemaa Föderatsiooni läbi

Narva TP-i jalakäijate terminali ja tema pagasist avastati klapikambrikaas koguses 1 tk

(kaubakood 8409 99). Kaubakood 8409 on Nõukogu määruse nr 833/2014 artikli 3k Ig 1

kaupade nimekirja lisas XXIII.

- 14.05.2024 kell 13:07 saabus Eesti Vabariigist väljuvale suunale Venemaa Föderatsiooni läbi

Narva TP-i jalakäijate terminali ja tema pagasist avastati arvuti koos monitoriga „НР rp5800

Retail System” (kaubakood 8471 50). Kaubakood 8471 50 on Nõukogu määruse nr 833/2014

artikli 2a lg 1 kaupade nimekirja lisas VII (B. osa, punktis 7).

- 20.05.2024 kell 18:00 saabus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki läbi Narva TP-i

jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba. KorS § 48 ning TS §-de 64 ja 65 alusel

teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus, mille käigus avastati kilekotid koguses 5 tk

(kaubakood 3923) ja laste pinal koguses 1 tk (kaubakood 4202). Mõlemad kaubad kuuluvad

Nõukogu määruse nr 833/2014, artikli 3i XXI lisa loetletud kaupade nimekirja.

2 (5)

- 22.05.2024 kell 21:47 saabus Eesti Vabariigist väljuvale suunale Venemaa Föderatsiooni läbi

Narva TP-i jalakäijate terminali ja tema spordikotist avastati õli „Воск Shok Fork oil 15\/Т"

koguses 2 liitrit (kaubakood 2710). Kaubakood 2710 kuulub Nõukogu määruse nr 833/2014

artikli 3k Ig 1 kaupade nimekirja lisasse XXIII. Lisaks õlile avastati isiku spordikotist vein

„Casa De Los Andes Gabernet Sauvignon” koguses 2 tk (pudeli maht 0,75 liitrit) ja vein

„Extra Baudron Extra Bruit Traditionelle“ koguses 1 tk (pudeli maht 0,75 liitrit). Vein

kaubakoodiga 2204 kuulub Nõukogu määruse nr 833/2014 artikli 3h lisas XVIII nimetatud

luksuskaupade nimekirja.

- 16.06.2024 kell 22:52 saabus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki läbi Narva TP-i

jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba. KorS § 48 ning TS §-de 64 ja 65 alusel

teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus, mille käigus avastati isiku kotist vedeldajad

(orgaanilised pindaktiivsed ained/puhastusvahendid) koguses 2 pudelit (kaubakood 3402).

Vedeldaja kuulub Nõukogu määruse nr 833/2014, artikli 3i XXI lisa loetletud kaupade

nimekirja

- 24.08.2024 kell 10:40 saabus Eesti Vabariigist väljuvale suunale Venemaa Föderatsiooni läbi

Narva TP-i jalakäijate terminali, kelle pagasi läbivaatuse käigus avastati isiku seljakotist

virtuaalreaalsuse prillid „Meta Quest 3, 128 GB“ (kaubakood 8471). Kaubakood 8471 kuulub

Nõukogu määruse nr 833/2014 artikli 3k XXIII lisas loetletud kaupade nimekirja.

Eelnimetatud XXX juurest tollikontrollis leitud esemete müük, tarnimine, üleandmine ja

eksportimine Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või Venemaal

kasutamiseks liidust või väljastpoolt liitu pärit, mis võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa

tööstussuutlikkust, on keelatud.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon

välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist

julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või

muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja

julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni

rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või

keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses

rahvusvaheline leping, Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel

kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega

on Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 rahvusvaheline sanktsioon.

Kuivõrd XXX etteheidetavad teod (20.05.2024 ja 16.06.2024 on lõpule viidud) on toime pandud kuni

24.08.2024, st enne seda, kui jõustus seadusemuudatus (RT I, 17.04.2025), tuleb tema tegu

kvalifitseerida KarS § 931 lg 1. KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni

rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata

jätmise või keelu rikkumise eest rahalise karistusega või kuni viie aastase vangistusega.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud

kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus

KarS § 931 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju

ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

3 (5)

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.

KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse

lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel

ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole

tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede

võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab

vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel

juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on

võimalik loobuda kriminaalmenetluse jätkamisest.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu

süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis

aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav

KarS § 931 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane

vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud ette vangistuse

alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt

käsitletav teise astme kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada, et enamus tegusid jäid katse staadiumisse.

XXX ei ole kriminaalkorras karistatud, temal on üks kehtiv väärteokaristus (rahatrahv on tasutud),

tema suhtes ei ole menetluses teisi kriminaalasju. Kuigi XXX suhtes on 12.01.2026 kohaldatud

oportuniteeti, tuleb märkida, et käesoleva kriminaalasja aluseks olev teod on toime pandud enne

mainitud oportuniteedi kohaldamist, ka kahtlustus käesolevas asjas esitati enne 12.01.2026

kohaldatud oportuniteeti. Prokuröri hinnangul tulnuks need menetlused ühendada. Prokuratuurile

teadaolevalt ei ole kahtlustataval alates 24.08.2024 piiririkkumisi olnud. Eeltoodu viitab sellele, et

kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud kahtlustatava elustiiliks. Samuti tuleb silmas pidada, et

XXX puhul on tegemist noore täiskasvanuga, kelle käitumismustrid on alles välja kujunemas ning on

oluline, et ta õpiks edaspidi õiguskuulekalt käituma. XXX kriminaalkorras karistamine tooks talle

iseseisva elu alustamisel/jätkamisel kaasa takistusi, mis ei ole aga karistuse eesmärk. Karistuse

eesmärgiks on mõjutada inimest tulevikus seaduskuulekalt käituma. Kuriteoga ei põhjustatud rasket

tagajärge ega olulist kahju. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka

kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Arvestada tuleb ka seda, et

tegude toimepanemisest on peamiselt möödas enam kui kaks aastat (teod kuupäevadel 5.02.2024,

7.02.2024, 25.04.2024, 4.05.2024, 14.05.2024, 20.05.2024, 22.05.2024, 16.06.2024, 24.08.2024). Ka

ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Puudub alus

arvata, et XXX jätkab kuritegude toimepanemist.

4 (5)

Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine

tagatud piisaval määral.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et

isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o

vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid

preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige

§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,

tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud

karistusraame. Arvesse tuleb võtta, et XXX oli tegude toimepanemise hetkel 18-19 aastane, mistõttu

tuleb arvestada tema vanust ja arengutaset.

Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega viitab sellele,

et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset vajavaid

ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega, mille eest on

ette nähtud raskemad karistused, on väike. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku

käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid

eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele võtmata.

Rahalise kohustusena on XXX nõus tasuma kahe kuu jooksul riigituludesse 300 eurot. Summa

suuruse osas on arvestatud, et isiku sissetulek kuriteole eelnenud aastal oli 2234 eurot. Analoogselt

KarS § 44 ja arvestades miinimumpäevamäära suurust (10 eurot), on 300 euro suuruse summa näol

tegemist rahalise karistuse miinimummääraga. Arvestada tuleb ka seda, et tegude toimepanemise ajal

oli XXX 18-19 aastane, käesoleval ajal on ta 20 aastane. Noorte täiskasvanute (14-29 aastaste)

erikohtlemine on prokuratuuri üks eesmärkidest. Ka seadus (KarS § 87 lg 7) võimaldab paindlikkust

kuni 21 aastaste täiskasvanute puhul. Niisiis, prokuröri hinnangul tuleb arvestada XXX vanuse ja

arengutasemega ning hinnates tema riske ja tagamaks tema iseseisev toimetulek ühiskonnas, samuti

tööturul püsimine, on kohaseks kohustuseks ka mittekaristusliku mõjutusvahendina kohustus osaleda

Põhja Ringkonnaprokuratuuri konsultandiga riske maandavas vestluses. Samuti nõustub XXX tema

juurest tollikontrollis leitud ja äravõetud eseme riigi omandisse andmisega, loobudes seega selle

temale tagastamisest.

KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis

tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka

enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima

ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.

XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud

kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24913000118 menetlus.

5 (5)

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub

2.1. tasuma riigituludesse 300 eurot tähtajaks 30.08.2026;

2.2. osalema Põhja Ringkonnaprokuratuuri konsultandiga riske maandavas vestluses

tähtajaks 30.06.2026;

2.3. järgima kõiki Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 ning selle muudatuste alusel

kehtestatud piiranguid, keelde ja kohustusi ning hoiduma nende rikkumisest kuni

12.11.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXXjuurest tollikontrollis

leitud ja ära võetud ese (virtuaalprillid Meta Quest 3 128GB) pakendis nr S8165882 antakse riigi

omandisse KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel p-s 2 määratud kohustuste täitmise järgselt.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kahtlustatavale XXX on määrus üle antud Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn.

Anna-Maria Rahamägi

Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega

nõus.

___________________________________________

XXX

kahtlustatav Toimingus osaleb tõlk Julia Zautina, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks

saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti

tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

___________________________________________

(tõlgi allkiri)