1 (4)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 5.06.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25913000030

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2

Kahtlustatava nimi: XXX (ik XXX)

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

25913000030, milles oli 20.10.2025 XXX esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis

sätestatud keelu rikkumise katses, mis seisnes alljärgnevas käitumises:

- olles 14.08.2024 hoiatatud, et Euroopa Nõukogu 31.07.2014 määruses nr 833/2014 sätestatud

sanktsioonide rikkumise korral järgneb kriminaalvastutus, saabus XXX 28.01.2025 kell 21.27

Narva, Peterburi mnt 1 asuvasse Narva tollipunkti, Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni

väljuvale suunale. Tollikontrolli käigus avastati temal kaasas olevast sinisest IKEA

kaubakotist kaks aku-patarei laadijat Stenkol Ikea (kaubakood 8504) ja 15 elektrilüliti osa

(raamid ja klahvid) (kaubakoodiga 8538). Eelmainitud kaupade puhul oli alust arvata, et XXX

soovis need viia Venemaale seal edasiandmise eesmärgil või seal kasutamiseks. Kuna

akupatarei laadijate eksport Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni on vastavalt Euroopa Liidu

Nõukogu määruse 833/2014 artikkel 3k lg-le 1 keelatud ning elektrivalgustuse lüliti osade

eksport Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni on samuti vastavalt Euroopa Liidu Nõukou

määruse 833/2014 artikkel 2a lg-le 1 keelatud ning temal kaasas olnud kaup peeti Maksu- ja

Tolliameti poolt kinni.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon

välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist

julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või

muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja

julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni

rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või

keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses

rahvusvaheline leping, Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel

kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega

on Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 ja 17.12.2024 nr 2024/3192, millega muudeti

määrust nr 833/2014, rahvusvaheline sanktsioon.

KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest

rahalise karistusega või kuni viie aastase vangistusega.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud

kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus

2 (4)

KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju

ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.

KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse

lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel

ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole

tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede

võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab

vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel

juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on

võimalik loobuda kriminaalmenetluse jätkamisest.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu

süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis

aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav

KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud

ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt

käsitletav teise astme kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada, et tegu jäi katse staadiumisse. XXX ei ole

kriminaalkorras karistatud, kehtivad väärteokaristused puuduvad, tema suhtes ei ole menetluses teisi

kriminaalasju. Kuigi XXX suhtes on 21.05.2025 kohaldatud oportuniteeti, sh samuti KarS § 931 lg 1

- § 25 lg 2 rikkumise eest, tuleb märkida, et kõnealuse kriminaalasja aluseks olev tegu on toime

pandud 28.01.2025 (kuigi ülekuulamine toimus alles 20.10.2025) ehk enne mainitud oportuniteedi

kohaldamist. Prokuröri hinnangul tulnuks need menetlused ühendada. Prokuratuurile teadaolevalt ei

ole kahtlustatav alates 28.01.2025 rikkumisi olnud. Eeltoodu viitab sellele, et tegemist oli mõtlematu

teoga ning ei ole võimalik möönda, et kuritegude toimepanemine oleks kujunenud kahtlustatava

elustiiliks või sagedaseks käitumismustriks. Samuti tuleb silmas pidada, et XXX puhul on tegemist

noore täiskasvanuga, kelle käitumismustrid on alles välja kujunemas ning on oluline, et ta õpiks

edaspidi õiguskuulekalt käituma. XXX kriminaalkorras karistamine tooks talle iseseisva elu

alustamisel/jätkamisel kaasa takistusi, mis ei ole aga karistuse eesmärk. Karistuse eesmärgiks on

3 (4)

mõjutada inimest tulevikus seaduskuulekalt käituma. Kuriteoga ei põhjustatud rasket tagajärge ega

olulist kahju. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema

suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Arvestada tuleb ka seda, et teo toimepanemisest on

möödas enam kui aasta. Ka ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku

karistamise järele. Puudub alus arvata, et XXX jätkab kuritegude toimepanemist.

Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine

tagatud piisaval määral.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et

isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o

vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid

preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige

§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,

tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud

karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega

viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset

vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega, mille

eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid

ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja

eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele

võtmata.

XXX on nõus võtma endale seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega kohustuse tasuda

kriminaalmenetluse kulud kogusummas 146,32 eurot ühe kuu jooksul. Samuti nõustub XXX tema

juurest tollikontrollis leitud ja äravõetud esemete kui väärtusetute esemete hävitamisega ega soovi

nende tagastamist. Täiendavate rahaliste kohustuste määramist prokurör vajalikuks ei pea, pidades

21.05.2025 määratud oportuniteedikohustusi piisavaks mõjutuseks (analoogselt liitkaristuse

mõistmisel ja lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga). KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse

lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis tähendab ühtlasi, et isik loobub talle

inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka enda võimalikust õigeksmõistmisest.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.

XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud

kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25913000030 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub

2.1. tasuma kriminaalmenetluse kulud (kaitsjatasu) kogusummas 146,32 eurot tähtajaks

5.07.2026;

2.2. järgima kõiki Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 ning selle muudatuste alusel

4 (4)

kehtestatud piiranguid, keelde ja kohustusi ning hoiduma nende rikkumisest kuni

5.09.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis

leitud ja ära võetud esemed pakendis nr 0017946 (akupatareid, lülitid, lüliti raamid) hävitatakse

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel XXX p-s 2 määratud kohustuste täitmise järgselt.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu kogusummas 146,32 eurot (vt p 2.1).

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kahtlustatavale XXX ja tema kaitsjale Arvo Suuban.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna-Maria Rahamägi

XXX kinnitusel on ta kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus ning on määruse

ja rekvisiidid kätte saanud. XXX kinnitab, et määrus on tõlgitud temale suuliselt vene keelde ning

kirjalikku tõlget ta ei soovi.

(allkirjastatud digitaalselt)

XXX

kahtlustatav

(allkirjastatud digitaalselt) Arvo Suuban kaitsja