1 (5)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 1.07.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24913000079

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1

Kahtlustatava nimi: XXX (ik XXX)

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

24913000079, milles oli 18.09.2025, 21.10.2025 ja 19.12.2025, 12.01.2026 XXX esitatud kahtlustus

KarS § 931 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist

sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise katses korduvalt, mis seisnes

alljärgnevas käitumises:

- 07.02.2024 kell 00:06 saabus Eestist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale mööda Narva

tollipunkti jalakäijate terminali. Isiku pagasi läbivaatuse käigus avastati tema spordikotist

kantud naiste riided koguses 28 kg (kaubakood 6309). Nõukogu määruse nr 833/2014 järgi

kantud rõivad kuuluvad artikli 3k XXIII lisas loetletud kaupade nimekirja.

- 24.02.2024 kell 23:20 saabus Eestist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale mööda Narva

tollipunkti jalakäijate terminali. Isiku pagasi läbivaatuse käigus avastati tema spordikotist

GoPro Hero 11 kaamera (kaubakood 8525). Nõukogu määruse nr 833/2014 järgi kuulub kaup

kaubakoodiga 8525 artikli 3k XXIII lisas loetletud kaupade nimekirja.

- 26.02.2024 kell 14:30 saabus Eestist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale mööda Narva

tollipunkti jalakäijate terminali. Isiku pagasi läbivaatuse käigus avastati tema asjade seast

käsiinstrument PD95A (kaubakood 8467). Nõukogu määruse nr 833/2014 järgi kuulub kaup

kaubakoodiga 8467 artikli 3k XXIII lisas loetletud kaupade nimekirja.

- 14.03.2024 kell 14:35 saabus Eestist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale mööda Narva

tollipunkti jalakäijate terminali. Isiku ja tema pagasi läbivaatuse käigus avastati santehniline

silikoon „Kliito pro“ koguses 12 tk (kaubakood 3214). Nõukogu määruse nr 833/2014 järgi

kuulub kaup kaubakoodiga 3214 artikli 3k XXIII lisas loetletud kaupade nimekirja.

- 21.04.2024 kell 23:37 saabus Eestist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale mööda Narva

tollipunkti jalakäijate terminali. Isiku ja tema pagasi läbivaatuse käigus avastati poldid 10 tk

(kaubakood 7616 10). Nõukogu määruse nr 833/2014 järgi kuulub kaup kaubakoodiga 7616

artikli 3k XXIII lisas loetletud kaupade nimekirja.

- 25.04.2024 kell 23:51 saabus Eestist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale mööda Narva

tollipunkti jalakäijate terminali. Isiku ja tema pagasi läbivaatuse käigus avastati 2 karpi

silikoon hermeetikut (kaubakood 3910), 2 tk releed (kaubakood 8536) ja 30 tk

mitmetasandiline paigaldusklemm (kaubakood 8536 90). Nõukogu määruse nr 833/2014 järgi

kuulub kaup kaubakoodiga 3910 ja 8536 artikli 3k XXIII lisas loetletud kaupade nimekirja.

- 21.05.2024 kell 15:22 saabus Eestist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale läbi Narva

tollipunkti jalakäijate terminali liiklusriba. Isikuga kaasas olid üks karp ja üks kandekott, mis

asusid käru peal. Kandekotis asusid IKEA kaubad ja karbis kantud rõivad (erineva suurusega

meeste ja naiste rõivad), millel olid kulumistunnused, kaal koos karbiga oli 11,90 kg

2 (5)

(kaubakood 6309). Nõukogu määruse nr 833/2014 järgi kantud rõivad kuuluvad artikli 3k

XXIII lisas loetletud kaupade nimekirja.

- 27.05.2024 kell 11:09 saabus Eestist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale mööda Narva

tollipunkti jalakäijate terminali. Isiku ja tema pagasi läbivaatuse käigus avastati trükivärv

„Ceramic toner, Lot-C241901, Cyan C19“ (kaubakood 3215 19). Nõukogu määruse nr

833/2014 järgi kuulub kaup kaubakoodiga 3215 artikli 3k XXIII lisas loetletud kaupade

nimekirja.

- 25.06.2024 kell 11:16 saabus Eestist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale läbi Narva

tollipunkti jalakäijate terminali liiklusriba, misjärel ta suunati tollikontrolli, kus isik andis

tollile teada, et tal on kaasas trühvlid. Reisija ning tema pagasi läbivaatuse käigus avastati 2

kilekotti, mille sees olid värsked trühvlid (esimeses kilekotis oli 0,55 kg ja teises kilekotis

1,75 kg, kaubakood 0709 56 00 00). Trühvlid kuuluvad Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr

833/2014 artikli 3h XVIII lisa punktis 3 osutatud luksuskaupade loetellu.

- 25.06.2024 kell 17:17 saabus Venemaa Föderatsioonist Eestisse läbi Narva piiripunkti

jalakäijate terminali, kus ta suunati tollikontrolli, kus teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus,

mille käigus avastati isikul kaasas olevas musta värvi spordikotist 50 valget värvi kartongist

karpi nimetusega sweet bort 5 (70 x 230 x 35 mm, kaubakood on 4819 20 00 00). Kuuluvad

karbid artikli 3i XXI lisas loetletud kaupade nimekirja.

- 05.07.2024 kell 17:14 saabus Eestist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale läbi Narva

tollipunkti jalakäijate terminali, kus tollikontrolli käigus avastati isiku pagasist käekott Zadig

& Voltaire (KN kood 4202), mille kohta isikul ei olnud piiriületusel esitada mitte ühtegi

dokumenti ega arvet. Tollikontrolli käigus avastati käekotist hinnasilt, mille kohaselt on kauba

hinnaks 495 eurot. Käekott kuulub Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 artikli 3h

XVIII lisa punktis 6 osutatud luksuskaupade loetellu.

- 04.10.2024 kell 22:54 saabus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki läbi Narva tollipunkti

jalakäijate terminali, misjärel tollikontrolli käigus reisija ja tema pagasi läbivaatusel avastati

isiku spordikotist uued kosmeetika- ja nahahooldusvahendid: huuleläige 10 tk (kaubakood

3304 10 00), näo jäägeel 2 tk (kaubakood 3304 99 00), näomask 102 tk (kaubakood 3304 99

00), D-vitamiini salv näole 3 tk (kaubagrupp 3304 99 00). XXI lisa artiklis 3i lg 1 osutatud

kaupade ja tehnoloogia loetellu.

- 20.11.2025 kell 15:40 saabus Eesti Vabariigist väljuvale suunale Venemaa Föderatsiooni läbi

Narva TP-i jalakäijate terminali ja tollikontrolli käigus leiti isiku seljakotist üks ilmajaam

Jacob Jensen (kaubakood 9025 80 40) ja üks sensor Jacob Jensen (kaubakood 9025 80 40).

Kaubakood 9025 kuulub Nõukogu määruse nr 833/2014 artikli 3k XXIII lisas loetletud

kaupade nimekirja.

Eelnimetatud XXX juurest tollikontrollis leitud esemete müük, tarnimine, üleandmine ja

eksportimine Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või Venemaal

kasutamiseks liidust või väljastpoolt liitu pärit, mis võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa

tööstussuutlikkust, on keelatud.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon

välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist

julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või

muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja

julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni

rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või

keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses

rahvusvaheline leping, Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel

3 (5)

kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega

on Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 rahvusvaheline sanktsioon.

Kuivõrd XXX etteheidetavad teod (25.06.2024 ja 4.10.2024 on lõpule viidud) on toime pandud kuni

4.10.2024, st enne seda, kui jõustus seadusemuudatus (RT I, 17.04.2025) ja viimane tegu on toime

pandud 20.11.2025 ehk pärast seadusemuudatust, kuid üks episood korduvuseks ei kvalifitseeru,

mistõttu tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 931 lg 1 järgi. KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse

rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis

sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest rahalise karistusega või kuni viie

aastase vangistusega.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud

kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus

KarS § 931 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju

ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.

KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse

lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel

ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole

tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede

võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab

vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel

juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on

võimalik loobuda kriminaalmenetluse jätkamisest.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu

süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis

aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav

KarS § 931 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane

vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud ette vangistuse

alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

4 (5)

Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt

käsitletav teise astme kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada, et enamus tegusid jäid katse staadiumisse.

XXX ei ole kriminaalkorras karistatud, temal ei ole kehtivaid väärteokaristusi, ka ei ole tema suhtes

menetluses teisi kriminaalasju. Prokuratuurile teadaolevalt ei ole kahtlustataval alates 20.11.2025

piiririkkumisi olnud. Eeltoodu viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud

kahtlustatava elustiiliks. Samuti tuleb silmas pidada, et XXX puhul on tegemist noore täiskasvanuga,

kelle käitumismustrid on alles välja kujunemas ning on oluline, et ta õpiks edaspidi õiguskuulekalt

käituma. XXX kriminaalkorras karistamine tooks talle iseseisva elu alustamisel/jätkamisel kaasa

takistusi, mis ei ole aga karistuse eesmärk. Karistuse eesmärgiks on mõjutada inimest tulevikus

seaduskuulekalt käituma. Kuriteoga ei põhjustatud rasket tagajärge ega olulist kahju. Avalik huvi

käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav

avalikkuse eriline usaldus. Arvestada tuleb ka seda, et tegude toimepanemisest on peamiselt möödas

enam kui kaks aastat (teod kuupäevadel 7.02.2024, 24.02.2024, 26.02.2024, 14.03.2024, 21.04.2024,

25.04.2024, 21.05.2024, 27.05.2024, 25.06.2024, 5.07.2024, 4.10.2024, 20.11.2025). Ka ei esine

eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Puudub alus arvata, et

XXX jätkab kuritegude toimepanemist.

Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine

tagatud piisaval määral.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et

isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o

vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid

preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige

§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,

tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud

karistusraame. Arvesse tuleb võtta, et XXX oli tegude toimepanemise hetkel 20-21 aastane, mistõttu

tuleb arvestada tema vanust ja arengutaset.

Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega viitab sellele,

et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset vajavaid

ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega, mille eest on

ette nähtud raskemad karistused, on väike. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku

käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid

eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele võtmata.

XXX on nõus tegema 120 tundi üldkasulikku tööd viie kuu jooksul. Arvestada tuleb ka seda, et

käesoleval ajal on XXX 22-aastane ja ta ei tööta ega õpi. Noorte täiskasvanute (14-29 aastaste)

erikohtlemine on prokuratuuri üks eesmärkidest. Niisiis, prokuröri hinnangul tuleb arvestada XXX

vanuse ja arengutasemega ning hinnates tema riske ja tagamaks tema iseseisev toimetulek

ühiskonnas, samuti tööturule sisenemine, on kohaseks kohustuseks ka mittekaristusliku

mõjutusvahendina kohustus osaleda Põhja Ringkonnaprokuratuuri konsultandiga riske maandavas

vestluses. Samuti nõustub XXX tema juurest tollikontrollis leitud ja äravõetud esemete hävitamisega,

loobudes seega nende temale tagastamisest.

5 (5)

KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis

tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka

enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima

ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.

XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud

kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24913000079 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub

2.1. tegema 120 tundi üldkasulikku tööd tähtajaks 1.12.2026;

2.2. osalema Põhja Ringkonnaprokuratuuri konsultandiga riske maandavas vestluses

tähtajaks 30.10.2026;

2.3. järgima kõiki Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 ning selle muudatuste alusel

kehtestatud piiranguid, keelde ja kohustusi ning hoiduma nende rikkumisest kuni

31.12.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXXjuurest tollikontrollis

leitud ja ära võetud esemed: pakendis nr 000005414 pappkarbid, pakendis nr 0018706 käekott,

pakendis nr 0018705 kosmeetikatooted ja tõkendiga nr 002755794 suletud mustas kilekotis

karpides ilmajaam ja sensor hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel p-s 2 määratud kohustuste

täitmise järgselt.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kahtlustatavale XXX.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna-Maria Rahamägi

Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega

nõus.

(allkirjastatud digitaalselt)

kahtlustatav XXX