Aadress: Kalevi tn 1, Tartu 51010; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected].

Lisainfo: www.kohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 09.06.2026 nr 8-1/4501-1

Meie 01.07.2026 nr 6-3/26-1195-2

Arvamus täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (võlgniku sissetuleku

arestimise korra muutmine) väljatöötamiskavatsuse kohta

Justiits- ja Digiministeerium esitas 8. juunil 2026 Tartu Maakohtule arvamuse avaldamiseks

täitemenetluse seadustiku (TMS) muutmise seaduse eelnõu (võlgniku sissetuleku arestimise

korra muutmine) väljatöötamiskavatsuse.

Tartu Maakohus on seisukohal, et TMS muutmine on põhjendatud, et süsteem oleks

menetlusosalistele läbipaistvam ja lihtsamini mõistetav.

3.2 Täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimise süsteemi põhimõtete muutmine

Väljatöötamiskavatsuses on märgitud, et uue süsteemi kohaselt oleks võimalik arestida kindel

protsent võlgniku sissetulekust sõltuvalt sissetuleku suurusest. Näiteks võiks arestimisele

kuuluda 10% sissetulekust, mis vastab palga alammäärale või jääb sellest allapoole, 30%

sissetulekust, mis jääb ühe ja kahe alampalga vahele, ning 50% suuremast sissetulekust.

Seega võiks süsteemist piltliku ülevaate anda järgnev tabel:

Sissetulek

vahemikus (eurodes)

Arestimisele kuuluv

osa protsentides

Arestimisele kuuluv

osa eurodes

1 – 946 10% 0,10 – 94,60

946,10 – 1891,99 30% 283,83 – 567,60

1892 – … 50% 567,60 – …

Leiame, et väljatöötamiskavatsuses toodud näide sisaldab eeltooduga vastuolus olevat selgitust:

„Kui võlgniku sissetulek jääb ühe ja kahe palga alammäära vahele, suureneks arestitav osa

vastavalt kuni 30%-ni, mistõttu jääks võlgnevuste katteks ligikaudu 94,60–567,60 eurot kuus.“

Kui süsteemi muutmise eesmärk on kehtestada sissetuleku suurusest sõltuvad kindlad

arestimismäärad, ei ole põhjendatud sõna „kuni“ kasutamine arestitava osa määratlemisel.

Selline sõnastus jätab ebaselgeks, kas tegemist on fikseeritud või kaalutlusruumi sisaldava

määraga, ning võib raskendada süsteemi automatiseerimist ja selle ühetaolist rakendamist.

Arvutusnäites on palga alammäära lähedase sissetuleku puhul lähtutud 10% kinnipidamisest.

Kui aga seaduses kasutatakse sõnastust „kuni 30%“, on automatiseeritud süsteemi rakendamisel

tõenäoline, et ka vaid ühe euro võrra palga alammäära ületava sissetuleku korral võidakse

arestimisele kuuluvaks osaks lugeda kuni 30% sissetulekust. Sellisel juhul oleks arestitav

summa tegelikkuses oluliselt suurem kui näites eeldatud 10% kinnipidamise korral. Seetõttu

tuleks normi sõnastust täpsustada viisil, mis tagaks, et kõrgema arestimismäära kohaldamine ei

tooks kaasa ebaproportsionaalset hüpet arestitavas summas üksnes sissetuleku vahemiku

muutumise tõttu.

Selguse huvides võiks seadusest üheselt nähtuda, et võlgniku käsutusse peab jääma vähemalt

90% palga alammäärast ka juhul, kui tema sissetulek ületab palga alammäära vähesel määral,

näiteks 947, 1000 või 1020 euro võrra. See tähendaks, et 30% arestimismäära kohaldamine

hakkaks võlgniku jaoks sisuliselt mõju avaldama alles ligikaudu 1217 euro suuruse sissetuleku

korral.

Sissetulek

eurodes

10%

arestimisel

jääb

võlgnikule

kätte

30%

arestimisel

jääb

võlgnikule

kätte

Arestimisele

kuuluv osa,

eurodes

946 851,40 662,20 94,60

947 852,30 662,90 189,40

1000 900,00 700 100

1100 990,00 770 110

1200 1080,00 840 120

1217 1095,30 851,90 365,10

1300 1170,00 910 390

1400 1260,00 980 420

1500 1350,00 1050 450

Kavandatava süsteemi üheks puuduseks võib olla asjaolu, et erinevate arestimismäärade

rakendumise piiril suureneb arestimisele kuuluv summa järsult. Näiteks võib üleminekul 10%

arestimismääralt 30% arestimismäärale arestimisele kuuluv osa kahe- või isegi

kolmekordistuda. Selline lahendus võib vähendada võlgniku motivatsiooni suurendada oma

sissetulekut üle vastava piirmäära ning soodustada töötamist alampalga lähedase tasu eest. See

ei ole aga kooskõlas ka sissenõudjate huvidega, kuna võib vähendada võlgnike tegelikku

maksevõimet ja seeläbi võlgnevuste tasumise võimalusi.

Ettepanek, et juhul, kui eesmärgiks on süsteemi automatiseerimine, võiks täitemenetluses

toimuda automaatne rahvastikuregistri kontroll võlgniku ülalpeetavate tuvastamiseks. See

võimaldaks kohaldada automaatselt õiget arestimismäära ning vähendaks võimalike vaidluste

tekkimise riski. Praegu on väljatöötamiskavatsuses ette nähtud, et kohtutäitur määrab võlgniku

ülalpeetavate arvu talle teadaolevate andmete alusel ning arvestab selle põhjal arestimisele

mittekuuluva summa.

3.3.6 Võlgniku mittearestitavad sissetulekud

Mittearestitavatele sissetulekutele sissenõude pööramisel konkreetse piirmäära kehtestamine

peab olema põhjalikult läbi kaalutud ja põhjendatud. Võttes arvesse sotsiaaltoetuste ja

töövõimetoetuse suurust ning praegust majanduslikku olukorda, on keeruline nõustuda

seisukohaga, et nende sissetulekute arvelt oleks võimalik teha kinnipidamisi viisil, mis tagaks

samal ajal võlgniku toimetuleku minimaalselt vajalikus ulatuses. Enamasti on tegemist

isikutega, kellel lasuvad tavapäraste elamiskulude kõrval ka täiendavad vajalikud ja regulaarsed

kulutused, eelkõige ravimitele, abivahenditele ja tervisega seotud teenustele.

TMS § 131 täiendamine sättega, mille kohaselt tuleb mittearestitavale sissetulekule piiratud

ulatuses sissenõude pööramisel hinnata võlgniku majanduslikku ja muud olukorda tervikuna,

on põhimõtteliselt mõistetav eesmärk. Samas jääb ebaselgeks, kuidas selline hindamine

praktikas toimuma hakkab ning milliste objektiivsete kriteeriumidealusel vastav otsustus

kujuneb. Tekib küsimus, kas tegemist ei oleks sisuliselt üksnes menetleja subjektiivse

hinnanguga. Samuti vajab selgitamist, kas selline hinnang või otsustus fikseeritakse kirjalikult

ning kuidas on see lahendus ühildatav väljatöötamiskavatsuses ette nähtud süsteemi

automatiseerimise eesmärgiga.

3.4 Pankrotiseaduse muudatused

Põhjendatud ei ole luua pankrotimenetluse jaoks eraldiseisvat lihtsustatud sissetuleku

arestimise süsteemi, mis erineks TMS-is sätestatud regulatsioonist ja kuuluks kohaldamisele

üksnes pankrotimenetluses. Erinevate arestimisreeglite kehtestamine võrreldavates

maksejõuetusolukordades võib tekitada põhjendamatuid erinevusi võlgnike kohtlemisel ning

suunata võlgnikke valima menetlusliiki mitte selle eesmärgist või sisust lähtudes, vaid neile

soodsama arestimisregulatsiooni tõttu.

3.5 Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse muudatused

TMS-is sissetuleku arestimise regulatsiooni muutmisel tuleb teha vastavad muudatused ka

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47. Praegu puudub praktikas ühtne lähenemine

sissetulekust kinnipidamiste tegemisele ning erinevad haldurid ja usaldusisikud lähtuvad

seejuures erinevatest põhimõtetest. Õigusselguse ja regulatsiooni ühetaolise kohaldamise

tagamiseks on vajalik viia füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse regulatsioon kooskõlla TMS-

is kavandatavate muudatustega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marju Persidskaja

Kohtu esimehe asendaja